7.10.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/77

1.

I jaotise II peatüki artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

“Artikkel 3

1.   Juhatus koosneb 37 liikmest; tagatakse iga liikmesriigi esindatus.

2.   Juhatusse kuuluvad:

3.   President valitakse vaheldumisi kolme rühma liikmete seast.

4.   Presidenti ja asepresidente ei saa neisse ametitesse tagasi kutsuda kahe aasta jooksul pärast nende esimese kaheaastase ametiaja lõppemist.

5.   Asepresidendid valitakse nende kahe rühma liikmete seast, kuhu president ei kuulu.

6.   Juhatuse liikmete valimine peab toimuma vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud põhimõttele ja järgides artikli 27 kohaselt moodustatud rühmade vahelist tasakaalu.”

2.

I jaotise II peatüki artikli 8 lõiget 9 muudetakse järgmiselt:

“9.   Juhatus võib enda juurde moodustada ajutisi töörühmi, et uurida mis tahes tema pädevusega seotud küsimusi. Ametnike nimetamine välja arvatud, võivad ka teised liikmed nende rühmade töös osaleda.”

3.

I jaotise II peatüki artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

“Artikkel 10

1.   Moodustatakse eelarverühm, mille ülesanne on abistada juhatust eelarveliste ja finantsiliste eelisõiguste kasutamisel.

2.   Eelarverühma juhatab üks kahest presidendile alluvast asepresidendist. Rühm koosneb üheksast liikmest, kelle määrab ametisse juhatus rühmade ettepanekul.

3.   Kindlaksmääratud küsimustes võib juhatus oma otsustamisõiguse edasi anda eelarverühmale.

4.   Eelarverühma poolt ühehäälselt vastu võetud otsused esitatakse ilma läbirääkimisteta juhatusele heakskiitmiseks.

5.   Eelarverühm osaleb eelarve koostamises ja tagab selle õige täitmise.

6.   Eelarverühma esimees osaleb läbirääkimistes eelarveasutustega ja esitab selle kohta juhatusele aruande.

7.   Seoses ülesannete täitmisega hõlmab eelarverühma volitus ka presidendi, juhatuse ja komitee nõustamise ning teenistuste kontrolli kohustust.”

4.

I jaotise II peatükki lisatakse artikkel 10 a:

“Artikkel 10 a

1.   Moodustatakse kommunikatsioonirühm, mille ülesanne on töötada välja kommunikatsioonistrateegia ja tagada selle elluviimine.

2.   Kommunikatsioonirühma juhatab üks kahest presidendile alluvast asepresidendist. Rühm koosneb üheksast liikmest, kelle määrab ametisse juhatus rühmade ettepanekul.”

5.

I jaotise III peatüki artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

“Artikkel 13

Kaks asepresidenti on vastavalt eelarverühma ja kommunikatsioonirühma presidendid ning seda funktsiooni täites alluvad nad presidendile.”

6.

I jaotise IV peatüki artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

“Artikkel 16

1.   Osakonna juhatus, mis valitakse kaheks aastaks, koosneb kaheteistkümnest liikmest; üks neist on juhataja ja kolm asejuhatajad, iga rühma kohta üks.

2.   Eri valdkondade osakondade juhatajad ja teised nende juhatuse liikmed valib komitee.

3.   Juhataja ja teised juhatuse liikmed on tagasivalitavad.

4.   Kolme eri valdkonna osakonna eesistuja vahetub rühmade vahel iga kahe aasta tagant. Üks ja sama rühm ei saa osakonna eesistuja kohta täita kauem kui neljal järjestikusel aastal.”

7.

I jaotise V peatüki artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

“Artikkel 19

1.   Komitee võib erandkorras luua juhatuse algatusel enda juurde allkomiteesid, kelle ülesanne on üldise iseloomuga rangelt horisontaalsetes küsimustes arvamuse eelnõu või infoaruande koostamine ning kõigepealt juhatusele ja seejärel komiteele aruteluks esitamine.

2.   Istungite vahelisel ajal võib juhatus eeldades, et komitee hiljem selle kinnitab, luua allkomiteesid. Allkomitee võib moodustada ainult ühe teema lahendamiseks. Ta lakkab olemast alates hetkest, kui komitee hääletab allkomitee ettevalmistatud arvamuse eelnõu või infoaruannet.

3.   Mitme osakonna pädevusse kuuluva probleemi korral moodustatakse asjast huvitatud valdkondade osakondade liikmetest allkomitee.

4.   Osakondi käsitlevaid eeskirju kohaldatakse samadel alustel ka allkomiteede suhtes.”

8.

I jaotise VII peatüki artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

“Artikkel 24

1.   Komiteel on õigus moodustada nõuandekomisjone. Neisse kuuluvad komitee liikmed ja organiseeritud kodanikuühiskonna nende valdkondade esindajad, keda komitee soovib kaasata.

2.   Nende komisjonide loomine sõltub täiskoguassamblee otsusest, mis kinnitab juhatuse poolt vastu võetud otsuse. Otsus, millega need komisjonid luuakse, peab määratlema nende eesmärgi, struktuuri, koosseisu, kestuse ja eeskirjad.

3.   Vastavalt käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätetele võib luua tööstuse muutuste nõuandekomisjoni, millesse kuuluvad komitee liikmed ning söe ja terase sektori ja sellega seotud sektorite kutseorganisatsioonide esindajad. Selle komisjoni esimees on komitee juhatuse liige. Esimees valitakse juhatuse kahekümne viie liikme seast, kellele on viidatud käesoleva kodukorra artikli 3 lõike 2 punktis a.”

9.

II jaotise II peatüki B jao artiklit 50 muudetakse järgmiselt:

“Artikkel 50

1.   President avab koosoleku, juhib arutelu ja jälgib kodukorrast kinnipidamist. Teda abistavad asepresidendid.

2.   Presidendi puudumise korral asendavad teda asepresidendid. Asepresidentide puudumisel tagab asenduse juhatuse vanim liige.

3.   Komitee valmistab pädeva osakonna tööde alusel ette aruande assambleele.

4.   Asjaomase valdkonna osakonnas ühegi vastuhääleta vastuvõetud teksti puhul võib juhatus teha assambleele ettepaneku hääletada ilma eelneva aruteluta. Seda menetlust rakendatakse siis, kui vähemalt 25 nõunikku ei ole avaldanud sellele vastuseisu.

5.   Kui tekst ei saa assamblees häälteenamust, võib komitee president assamblee nõusolekul arvamuse pädevale osakonnale uueks uurimiseks tagasi saata või määrata peaaruandja, kes esitab samal istungil või mõnel teisel istungil uue arvamuse eelnõu.”

10.

II jaotise II peatüki B jao artiklit 51 muudetakse järgmiselt:

“Artikkel 51

1.   Muudatusettepanekud tuleb koostada kirjalikult, autorite poolt allkirjastada ja esitada sekretariaati enne istungi algust.

2.   Assamblee töö paremaks organiseerimiseks määrab juhatus kindlaks muudatusettepanekute esitamise korra.

3.   Komitee nõustub muudatusettepaneku esitamisega enne istungi algust, kui sellel on vähemalt viieteistkümne liikme allkiri.

4.   Muudatusettepanekus peab olema märgitud, millist teksti osa see käsitleb, ja kommentaariks peab olema lisatud lühike põhjendus.

5.   Üldreeglina kuulab assamblee iga muudatusettepaneku kohta ära ainult selle autori, ühe oponendi ja ühe aruandja seisukohad.

6.   Muudatusettepaneku käsitlemise ajal võib aruandja esitada suuliselt nimetatud muudatusettepaneku autori nõusolekul kompromissettepanekuid, mida assambleel palutakse hääletada.

7.   Kui tegemist on vastandliku arvamusega, mille eesmärk on väljendada osakonna arvamusest täiesti erinevat seisukohta, peab juhatus koos asjaomase osakonna juhataja ja aruandjaga hindama, kas seda muudatusettepanekut on võimalik komiteele aruteluks esitada või tuleb otsustada see asjaomase valdkonna osakonnale uueks uurimiseks tagasi saata.

8.   Vajaduse korral peab komitee president koos pädeva osakonna juhataja ja aruandjaga tegema komiteele ettepaneku parandusettepanekute uueks käsitlemiseks, et tagada lõpliku teksti ühtsus.”

11.

II jaotise II peatüki B jao artiklit 52 muudetakse järgmiselt:

“Artikkel 52

1.   President võib kas omal algatusel või mõne liikme taotlusel kutsuda komiteed seisukohta võtma seoses sõnavõtu kestuse võimaliku piiramise, sõnavõtjate arvu, koosoleku katkestamise või arutelu lõpetamisega. Pärast arutelu lõppu ei saa enam kellelegi sõna anda, välja arvatud seoses pärast hääletamist antavate selgitustega ja presidendi kehtestatud ajavahemiku piires.

2.   Nõunikul on igal ajal õigus paluda ja saada sõna kodukorda käsitleva ettepaneku esitamiseks.”

12.

III jaotise VII peatüki artiklit 72 muudetakse järgmiselt:

“Artikkel 72

1.   Ühenduste ametnike põhikirjaga antud ametisse nimetamise pädevusi kasutavad:

2.   Ühenduste muude teenistujate suhtes kohaldatava korraga antud teenistuslepingute sõlmimise pädevust kasutavad:

3.   Institutsioonile vastavalt ametnike põhikirja artiklile 110 antud pädevusi põhikirja ning ühise kokkuleppega kindlaksmääratud korra rakendussätete osas kasutab president.

4.   Juhatus, president ja peasekretär võivad delegeerida neile käesoleva artikliga antud pädevusi.

5.   Aktid, mis käsitlevad delegeerimist vastavalt käesoleva artikli lõikele 4, määravad kindlaks pädevuse ulatuse, piirangud ja tähtaja, samuti pädevate isikute õiguse oma pädevusi edasi delegeerida.”