Töökord

SISUKORD

SISSEJUHATUS

EELMÄRKUS

I JAGU

KOMITEE LIIKMED JA ORGANID

1. PEATÜKK

Komitee organid

Artikkel 1 – Komitee organid

2. PEATÜKK

Komitee liikmed

Artikkel 2 – Liikmete ja asendusliikmete staatus

Artikkel 3 – Ametiaeg

Artikkel 4 – Privileegid ja immuniteedid

Artikkel 5 – Asendusliikmete osalemine

Artikkel 6 – Hääleõiguse delegeerimine

Artikkel 7 – Riikide delegatsioonid ja poliitilised rühmad

Artikkel 8 – Riikide delegatsioonid

Artikkel 9 – Poliitilised rühmad ja sõltumatud liikmed

Artikkel 10 – Regioonidevahelised rühmad

II JAGU

KOMITEE KORRALDUS JA TOIMIMINE

1. PEATÜKK

Komitee kokkukutsumine ja tööleasumine

Artikkel 11 – Esimese koosoleku kokkukutsumine

Artikkel 12 – Komitee tööleasumine ja volituste kontrollimine

2. PEATÜKK

Täiskogu

Artikkel 13 – Täiskogu ülesanded

Artikkel 14 – Täiskogu kokkukutsumine

Artikkel 15 – Täiskogu istungi päevakord

Artikkel 16 – Täiskogu istungi avamine

Artikkel 17 – Üldsuse teavitamine, külaliste ja külalissõnavõtjate osalemine, päevakajaliste sündmuste arutelu

Artikkel 18 – Sõnavõtuaeg

Artikkel 19 – Sõnavõtjate nimekiri

Artikkel 20 – Istungi kord

Artikkel 21 – Kvoorum

Artikkel 22 – Hääletamine

Artikkel 23 – Muudatusettepanekute esitamine

Artikkel 24 – Muudatusettepanekute käsitlemise kord

Artikkel 25 – Kiireloomulised arvamused ja aruanded

Artikkel 26 – Lihtsustatud menetlused

Artikkel 27 – Täiskogu istungi lõpetamine

3. PEATÜKK

Juhatus ja president

Artikkel 28 – Juhatuse koosseis

Artikkel 29 – Juhatuse liikmete esindajad

Artikkel 30 – Valimiseeskirjad

Artikkel 31 – Presidendi ja esimese asepresidendi valimine

Artikkel 32 – Asepresidentide, teiste juhatuse liikmete ja poliitiliste rühmade esimeestest juhatuse liikmete valimine

Artikkel 33 – Esindajate valimine

Artikkel 34 – Järelvalimised juhatuse vabade kohtade täitmiseks

Artikkel 35 – Juhatuse ülesanded

Artikkel 36 – Juhatuse kokkukutsumine ja otsuste vastuvõtmine

Artikkel 37 – President

Arvamused, aruanded ja otsused – juhatuse menetluskord

Artikkel 38 – Arvamused – õiguslik alus

Artikkel 39 – Arvamused ja aruanded – pädeva komisjoni määramine

Artikkel 40 – Peaettekandja määramine

Artikkel 41 – Omaalgatuslikud arvamused ja aruanded

Artikkel 42 – Otsuste esitamine

Artikkel 43 – Arvamuste, aruannete ja otsuste edendamine

4. PEATÜKK

Komisjonid

Artikkel 44 – Koosseis ja volitused

Artikkel 45 – Esimees ja aseesimehed

Artikkel 46 – Komisjonide ülesanded

Artikkel 47 – Komisjonide kokkukutsumine ja päevakord

Artikkel 48 – Üldsuse teavitamine

Artikkel 49 – Avalikud arutelud

Artikkel 50 – Arvamuste ja aruannete koostamise tähtajad

Artikkel 51 – Arvamuste ülesehitus

Artikkel 52 – Aruannete ülesehitus

Artikkel 53 – Ettekandjad

Artikkel 54 – Töörühmad

Artikkel 55 – Eksperdid

Artikkel 56 – Kvoorum

Artikkel 57 – Hääletamine

Artikkel 58 – Muudatusettepanekud

Artikkel 59 – Arvamuse või aruande koostamisest loobumise otsus

5. PEATÜKK

Komitee juhtkond

Artikkel 60 – Peasekretariaat

Artikkel 61 – Peasekretär

Artikkel 62 – Peasekretäri ametisse nimetamine

Artikkel 63 – Ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate tööhõivetingimused

Artikkel 64 – Rahandus- ja halduskomisjon

Artikkel 65 – Eelarve

III JAGU

MUUD SÄTTED

1. PEATÜKK

Koostöö teiste institutsioonidega

Artikkel 66 – Institutsioonidevahelised koostöölepingud

Artikkel 67 – Arvamuste, aruannete ja otsuste edastamine ja avaldamine

2. PEATÜKK

Avalikkus ja läbipaistvus

Artikkel 68 – Avalikkuse juurdepääs dokumentidele

3. PEATÜKK

Töökord

Artikkel 69 – Töökorra läbivaatamine

Artikkel 70 – Juhatuse juhend

Artikkel 71 – Töökorra jõustumine

SISSEJUHATUS

Regioonide komitee on vastu võtnud järgmise töökorra Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 264 teise lõigu alusel (18. novembri 1999. aasta otsus 11. veebruari 2004. aasta redaktsioonis).

EELMÄRKUS

Käesolevas töökorras kasutatud ametinimetused kehtivad nii nais- kui meessoo puhul.

I JAGU

KOMITEE LIIKMED JA ORGANID

1. PEATÜKK

Komitee organid

Artikkel 1

Komitee organid

Komitee organid on täiskogu, president, juhatus ja komisjonid.

2. PEATÜKK

Komitee liikmed

Artikkel 2

Liikmete ja asendusliikmete staatus

Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 263 esindavad komitee liikmed ja asendusliikmed piirkondlikke ja kohalikke asutusi. Neil on kas piirkondliku või kohaliku asutuse mandaat või nad on poliitiliselt vastutavad valitud täiskogu ees. Oma ametiülesannete täitmisel ei või nad olla seotud mingi kohustusliku juhendiga ja ühenduse üldistes huvides on nad oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud.

Artikkel 3

Ametiaeg

1.   Liikme või asendusliikme ametiaeg algab kuupäeval, mil jõustub tema ametisse nimetamine nõukogu poolt.

2.   Liikme või asendusliikme ametiaeg lõpeb tema ametist lahkumise, mandaadi lõppemise või surmaga.

3.   Ametist lahkuda sooviv liige või asendusliige peab oma soovist kirjalikult teatama komitee presidendile, märkides ametist lahkumise kuupäeva, mis ei tohi olla hiljem kui kolm kuud pärast teatamise kuupäeva. President teavitab sellest nõukogu, kes kinnitab vaba ametikoha olemasolu ja rakendab asendusmenetluse.

4.   Liige või asendusliige, kelle ametiaeg komitees lõppes seoses tema mandaadi lõppemisega, peab sellest viivitamatult kirjalikult teavitama komitee presidenti.

5.   Käesoleva artikli teises lõigus märgitud juhtudel nimetab nõukogu asendaja ülejäänud ametiajaks.

Artikkel 4

Privileegid ja immuniteedid

Liikmetel ja nõuetekohaselt volitatud asendusliikmetel on privileegid ja immuniteedid vastavalt Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokollile, mis on lisatud 8. aprilli 1965. aasta lepingule, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ühtne nõukogu ja ühtne komisjon.

Artikkel 5

Asendusliikmete osalemine

1.   Komitee liiget, kes ei saa osaleda täiskogu istungil, võib esindada asendusliige tema riigi delegatsioonist.

2.   Komitee liiget, kes ei saa osaleda komisjoni, töörühma või mis tahes muul juhatuse heakskiidetud koosolekul, võib esindada teine liige või asendusliige tema riigi delegatsioonist.

3.   Asendusliige või teist liiget asendav liige võib esindada vaid ühte liiget. Neil on vastaval koosolekul kõik liikme volitused. Hääleõiguse delegeerimisest tuleb peasekretäri enne vastavat koosolekut kirjalikult teavitada.

4.   Asendusliikmed nimetatakse ametisse piiratud tähtajaks teatavateks täiskogu istungi päevadeks. Täiskogu istungi puhul hüvitatakse liikme või asendusliikme kulud ühekordselt. Juhatus näeb vastavad üksikasjalikud sätted ette sõidu- ja majutuskulusid käsitlevas rakenduskorras.

5.   Ettekandjaks nimetatud asendusliige võib esitada tema vastutusel oleva arvamuse või aruande eelnõu täiskogu istungil, mille päevakorras arvamuse või aruande eelnõu on. See kehtib ka siis, kui liige, keda ta asendab, osaleb samuti sellel istungil. Liige võib oma hääleõiguse kõnealuse arvamuse või aruande eelnõu arutamise ajaks asendusliikmele delegeerida. Hääleõiguse delegeerimisest tuleb peasekretäri enne vastavat istungit kirjalikult teavitada.

Artikkel 6

Hääleõiguse delegeerimine

Hääleõigust ei saa delegeerida, välja arvatud artiklites 5 ja 29 ettenähtud juhtudel.

Artikkel 7

Riikide delegatsioonid ja poliitilised rühmad

Riikide delegatsioonid ja poliitilised rühmad osalevad võrdselt komitee tegevuses.

Artikkel 8

Riikide delegatsioonid

1.   Liikmesriigi liikmed ja asendusliikmed moodustavad riigi delegatsiooni. Iga riigi delegatsioon võtab vastu oma töökorra ja valib esimehe, kelle nimi teatatakse ametlikult komitee presidendile.

2.   Peasekretär korraldab komitee juhtkonnas riikide delegatsioonidele abi osutamise, mis võimaldab ühtlasi igal üksikul liikmel saada teavet ja abi tema riigikeeles. Seda ülesannet täidab regioonide komitee töötajatest ja muudest teenistujatest koosnev eriteenistus, mis tagab riikide delegatsioonidele võimaluse vastavalt vajadusele kasutada komitee infrastruktuure. Peasekretär tagab riikide delegatsioonidele vajalikud vahendid koosolekute pidamiseks vahetult enne täiskogu istungit või selle ajal.

Artikkel 9

Poliitilised rühmad ja sõltumatud liikmed

1.   Liikmed ja asendusliikmed võivad moodustada rühmi, mis peegeldavad nende poliitilisi eelistusi. Rühma liikmeks vastuvõtmise kriteeriumid nähakse ette rühma sise-eeskirjades.

2.   Poliitilise rühma moodustamiseks on nõutavad vähemalt 20 liiget või asendusliiget vähemalt kolmest liikmesriigist, 18 liiget või asendusliiget vähemalt neljast liikmesriigist või 16 liiget või asendusliiget vähemalt viiest liikmesriigist, kusjuures vähemalt pooled peavad kõikidel juhtudel olema liikmed. Iga liige või asendusliige võib kuuluda vaid ühte rühma. Rühm saadetakse laiali, kui asutamiseks vajalik liikmete arv on nõutavast väiksem.

3.   Komitee presidendile teatatakse rühma asutamisest, laialisaatmisest või muust muutmisest teatisega. Rühma asutamise teatises täpsustatakse rühma nimi, liikmed ja juhatus. President avaldab teate rühma asutamise (koos rühma nime, juhatuse ja liikmete arvuga) või laialisaatmise kohta Euroopa Liidu Teatajas.

4.   Iga poliitilist rühma abistab sekretariaat, mille moodustavad peasekretariaadi töötajad. Poliitilised rühmad võivad ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule esitada ettepanekuid sekretariaadi töötajate valiku, ametisse nimetamise, edutamise või lepingu pikendamise kohta. Ametisse nimetav asutus või ametiisik teeb otsuse pärast poliitiliste rühmade esimeestega konsulteerimist.

5.   Peasekretär varustab poliitilisi rühmi ja nende organeid koosolekuteks, erinevateks tegevusteks, väljaanneteks ja sekretariaadi tööks vajalike vahenditega. Iga poliitilise rühma kasutusse antud vahendid täpsustatakse eelarves. Poliitilised rühmad ja nende sekretariaadid võivad vastavalt vajadusele kasutada komitee infrastruktuure.

6.   Poliitilised rühmad ja nende juhatused võivad kokku saada vahetult enne täiskogu istungeid või nende ajal. Nad võivad kaks korda aastas pidada erakorralisi koosolekuid. Nendel koosolekutel osaleval asendusliikmel on õigus sõidu- ja majutuskulude hüvitamiseks ainult siis, kui ta esindab oma poliitilise rühma liiget.

7.   Sõltumatutel liikmetel on õigus haldustoetusele. Haldustoetuse üksikasjaliku korra näeb ette juhatus peasekretäri ettepanekul.

Artikkel 10

Regioonidevahelised rühmad

Liikmed ja asendusliikmed võivad moodustada regioonidevahelisi rühmi. Sellest tuleb teavitada komitee presidenti.

II JAGU

KOMITEE KORRALDUS JA TOIMIMINE

1. PEATÜKK

Komitee kokkukutsumine ja tööleasumine

Artikkel 11

Esimese koosoleku kokkukutsumine

Komitee kutsub kokku selle vanim liige pärast igat koosseisu uuendamist nelja aasta järel. Komitee koguneb hiljemalt üks kuu pärast selle liikmete nimetamist nõukogu poolt. Osalevatest liikmetest vanim juhatab esimest koosolekut ajutise presidendina. Teda abistavad neli noorimat osalevat liiget ja komitee peasekretär, kes moodustavad ajutise juhatuse.

Artikkel 12

Komitee tööleasumine ja volituste kontrollimine

1.   Esimesel koosolekul teatab ajutine president komiteele nõukogu teatisest liikmete nimetamise kohta. Kui nõutakse, võib ajutine president enne komitee uue koosseisu tööleasumise väljakuulutamist kontrollida liikmete nimetamist ja nende volitusi.

2.   Ajutine juhatus on ametis kuni presidendi, esimese asepresidendi ja teiste juhatuse liikmete valimistulemuste väljakuulutamiseni.

2. PEATÜKK

Täiskogu

Artikkel 13

Täiskogu ülesanded

Komitee tuleb kokku täiskoguna. Täiskogu peamised ülesanded on järgmised:

Artikkel 14

Täiskogu kokkukutsumine

1.   Komitee president kutsub täiskogu kokku vähemalt üks kord kvartalis. Juhatus määrab täiskogu istungite kuupäevad kindlaks iga eelneva aasta kolmandas kvartalis. Täiskogu istung võib toimuda ühel või mitmel päeval.

2.   Vähemalt veerandi liikmete kirjalikul taotlusel peab president kokku kutsuma erakorralise täiskogu istungi, mis leiab aset vähemalt ühe nädala ja hiljemalt ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Kirjalikus taotluses täpsustatakse erakorralisel täiskogu istungil arutusele tulev küsimus. Päevakorras ei tohi olla ühtki teist küsimust.

Artikkel 15

Täiskogu istungi päevakord

1.   Juhatus valmistab ette päevakorra eelnõu, mis sisaldab ülejärgmisel täiskogu istungil käsitletavate arvamuste, aruannete ja otsuste eelnõude eelnimekirja ning kõiki muid otsuse vastuvõtmist eeldavaid dokumente.

2.   Vähemalt neli nädalat enne täiskogu istungi avamist saadab president liikmetele ja asendusliikmetele nende riigikeeles päevakorra eelnõu koos selles loetletud otsuse vastuvõtmist eeldavate dokumentidega, mis on kättesaadavad ka elektrooniliselt.

3.   Üldjuhul pannakse arvamuste, aruannete ja otsuste eelnõud päevakorda selles järjekorras, kuidas nad komisjonide poolt vastu võeti või vastavalt töökorrale esitati, pidades silmas päevakorra ühtsust.

4.   Mõnel erandlikul nõuetekohaselt põhjendatud juhul, kui ei ole võimalik kinni pidada teises lõigus nimetatud tähtajast, võib president otsustada lisada päevakorra eelnõusse otsuse vastuvõtmist eeldava dokumendi, tingimusel et liikmed ja asendusliikmed saavad vastava dokumendi oma riigikeeles hiljemalt üks nädal enne täiskogu istungi avamist. Otsuse vastuvõtmist eeldava dokumendi tiitellehele peab olema märgitud sellise menetluse kasutamise põhjus.

5.   Päevakorra eelnõu kirjalikud muudatusettepanekud tuleb esitada peasekretärile hiljemalt kolm tööpäeva enne täiskogu istungi avamist.

6.   Juhatus võtab lõpliku päevakorra vastu täiskogu istungile vahetult eelneval koosolekul. Sellel koosolekul võib juhatus kahekolmandikulise häälteenamusega otsustada lisada päevakorda kiireloomulisi või päevakajalisi küsimusi, mille arutamist ei saa edasi lükata järgmisele täiskogu istungile.

Artikkel 16

Täiskogu istungi avamine

President avab täiskogu istungi ja esitab vastuvõtmiseks lõpliku päevakorra eelnõu.

Artikkel 17

Üldsuse teavitamine, külaliste ja külalissõnavõtjate osalemine, päevakajaliste sündmuste arutelu

1.   Täiskogu istungid on üldsusele avatud, kui täiskogu ei otsusta teisiti kogu istungi või konkreetse päevakorrapunkti suhtes.

2.   Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni esindajad võivad täiskogu istungitel osaleda ja sõna võtta.

3.   President võib omal algatusel või juhatuse taotlusel kutsuda täiskogu istungile osalema ja sõna võtma külalisi. Sõnavõtule võib järgneda üldine arutelu, mille suhtes kehtivad sõnavõtuaja üldeeskirjad.

4.   Juhatus võib artikli 15 esimese ja kuuenda lõike kohaselt teha täiskogule ettepaneku üldiseks aruteluks päevakajalistes piirkondliku ja kohaliku poliitika küsimustes. Kehtivad sõnavõtuaja üldeeskirjad.

Artikkel 18

Sõnavõtuaeg

1.   Täiskogu määrab oma istungi alguses juhatuse ettepanekul sõnavõtuajad päevakorrapunktide kaupa. Täiskogu istungi ajal võib president omal algatusel või mõne liikme taotlusel otsustada sõnavõtuaega piirata.

2.   President võib juhatuse ettepanekul teha täiskogule ettepaneku, et üld- või eriküsimuste arutamisel tuleks sõnavõtuaega jagada poliitiliste rühmade ja riikide delegatsioonide vahel.

3.   Üldjuhul on sõnavõtuaeg piiratud kahe minutiga protokolli käsitlevate märkuste, istungi läbiviimise korra ja lõpliku päevakorra eelnõu või päevakorra muudatusi käsitlevate märkuste puhul.

4.   Kui sõnavõtja ületab ettenähtud sõnavõtuaega, võib president pärast esialgset korralekutsumist sõnavõtu katkestada.

5.   Liige võib esitada arutelu lõpetamise taotluse, mille president paneb hääletusele.

Artikkel 19

Sõnavõtjate nimekiri

1.   Sõnavõttu soovivatest liikmetest koostatakse sõnavõtjate nimekiri taotluste esitamise järjekorras. President annab liikmetele selle nimekirja alusel sõna, tagades võimaluse korral, et sõna saaksid kõik erinevate poliitiliste vaadetega ja erinevate riikide delegatsioonide kõnelejad.

2.   Eelistada võib siiski asjaomase komisjoni ettekandjat, poliitiliste rühmade ja riikide delegatsioonide esimehi, kes soovivad sõna võtta oma rühma või delegatsiooni nimel, või neid asendavaid sõnavõtjaid.

3.   Keegi ei või üle kahe korra samal teemal sõna võtta, välja arvatud presidendi loal. Asjaomase komisjoni esimehel ja ettekandjal lubatakse nende palvel siiski kõnelda presidendi poolt otsustatud aja jooksul.

Artikkel 20

Istungi kord

1.   Liikmele, kes soovib sõna istungi läbiviimise korra kohta või pöörata presidendi tähelepanu töökorra eiramisele, antakse sõna. Istungi läbiviimise korraga seotud ettepanek peab käsitlema päevakorda või arutlusel olevat küsimust.

2.   Taotlused sõnavõtuks istungi läbiviimise korra kohta on teiste sõnavõtutaotluste suhtes eelistatud.

3.   President teeb vastavalt töökorrale kohe otsuse istungi läbiviimise korra kohta ja teatab oma otsusest viivitamatult. Presidendi otsus ei kuulu hääletamisele.

Artikkel 21

Kvoorum

1.   Täiskogu kvoorum on olemas, kui rohkem kui pooled liikmed on kohal. Kvoorumit kontrollitakse ainult istungi ajal ja üksnes vähemalt kümne liikme taotlusel. Kui kvoorumi kontrolli ei ole taotletud, on kõik hääled kehtivad hääletajate arvust hoolimata. President võib täiskogu istungi kuni kümneks minutiks enne kvoorumi kontrolli katkestada. Kontrolli taotlenud liikmed loetakse häältelugemisel kohalolijateks, isegi kui nad ei viibi enam saalis. Kui kohal on alla viieteistkümne liikme, võib president otsustada, et kvoorum puudub.

2.   Kui tehakse kindlaks, et kvoorum puudub, lükatakse kõik hääletamist nõudvad päevakorrapunktid järgmisele koosolekupäevale, mil täiskogu võib hoolimata osalevate liikmete arvust edasilükatud küsimuste üle hääletada vastavalt kehtivale korrale.

3.   Kõik istungil osalevad liikmed, asendusliikmed ja teised isikud peavad andma allkirja osavõtjate nimekirja.

Artikkel 22

Hääletamine

1.   Täiskogu võtab otsused vastu hääletamisel osalevate liikmete häälteenamusega, välja arvatud juhul, kui töökorras sätestatakse teisiti.

2.   Kehtivad hääletusviisid on “poolt”, “vastu” ja “erapooletu”. Häälteenamuse arvutamisel võetakse arvesse ainult poolt- ja vastuhääli. Kui poolt- ja vastuhääli on võrdselt, loetakse tekst või ettepanek tagasilükatuks.

3.   Kui häältelugemise tulemus vaidlustatakse, võivad president või vähemalt viisteist liiget taotleda uut hääletamist.

4.   Presidendi ettepanekul võib täiskogu otsustada viia läbi nimelise hääletamise. Liikmed hääletavad tähestikulises järjekorras, kusjuures president hääletab viimasena.

5.   Isikutega seotud hääletamine on salajane.

6.   President võib igal ajal otsustada, et hääletamine toimub elektrooniliselt.

Artikkel 23

Muudatusettepanekute esitamine

1.   Ainult liikmed ja nõuetekohaselt volitatud asendusliikmed võivad esitada otsuse vastuvõtmist eeldavate dokumentide muudatusettepanekuid. Need muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult.

2.   Välja arvatud artikli 26 lõike 1 esimeses lauses sätestatud juhtudel, peavad otsuse vastuvõtmist eeldavate dokumentide muudatusettepanekud olema esitatud vähemalt kuue liikme poolt, kelle nimed peavad olema ettepanekule märgitud. Riikide delegatsioonid, milles on vähem kui 6 liiget, võivad muudatusettepanekud esitada, kui delegatsioon on need vastu võtnud ühehäälselt.

3.   Peasekretär peab muudatusettepanekud kätte saama hiljemalt seitsmendal tööpäeval enne täiskogu istungi avamist. Kohe pärast tõlkimist, kuid hiljemalt kaks tööpäeva enne täiskogu istungi avamist peavad muudatusettepanekud olema elektrooniliselt kättesaadavad. Artikli 15 lõike 4 kohaldamisel võib president otsustada muudatusettepanekute esitamise tähtaja kuni kolme tööpäeva võrra edasi lükata. See ei kehti muudatusettepanekute korral, mis on seotud artikli 15 lõike 6 teise lause kohaste kiireloomuliste küsimustega.

4.   Kõik muudatusettepanekud jagatakse liikmetele välja enne täiskogu istungi algust.

Artikkel 24

Muudatusettepanekute käsitlemise kord

1.   Kui otsuse vastuvõtmist eeldava dokumendi kohta on esitatud rohkem kui 20 muudatusettepanekut, võib juhatus või täiskogu selle asjaomasele komisjonile uueks läbivaatuseks tagasi saata. Seda sätet ei kohaldata selliste otsuse vastuvõtmist eeldavate dokumentide korral, mille vastuvõtmist ei või edasi lükata.

2.   Muudatusettepanekut, mis esitati nõuetekohaselt, aga mida selle autorid ega teised liikmed istungil ei kaitse, ei käsitleta.

3.   Kui teksti ühe osa kohta esitatakse üks või mitu muudatusettepanekut, võivad president, ettekandja või muudatusettepanekute autorid arutelu käigus pakkuda kompromissettepanekuid. Kompromissettepaneku võib esitada üksnes esialgse muudatusettepaneku autorite nõusolekul. Kompromissettepanekul on hääletamisel eesõigus ja kui see vastu võetakse, tühistab see mis tahes muudatusettepaneku, millel kompromiss põhineb.

4.   Muudatusettepanekute hääletamine toimub teksti punktide järjekorras. President võib sarnase sisu või eesmärkidega muudatusettepanekud panna hääletusele ühiselt.

5.   Ettekandja võib oma arvamuse või aruande eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekute hulgast esitada nende muudatusettepanekute loetelu, mille vastuvõtmist ta soovitab (hääletamissoovitus). Vastavalt artikli 23 lõikele 4 tuleks loetelu liikmetele jagada koos muudatusettepanekutega.

Kui ettekandja on esitanud hääletamissoovituse, võib president otsustada, et kõik sellega hõlmatud muudatusettepanekud pannakse koos hääletusele. Iga liige võib siiski hääletamissoovituse vaidlustada, täpsustades muudatusettepanekud, mis peavad minema eraldi hääletamisele.

6.   Muudatusettepanekutel on eelis teksti suhtes, millega nad seotud on, ja pannakse hääletusele esmajärjekorras.

7.   Kui ühe tekstiosa kohta on esitatud kaks või enam üksteist välistavat muudatusettepanekut, eelistatakse muudatusettepanekut, mis originaaltekstist kõige rohkem erineb, ja see muudatusettepanek pannakse hääletusele esmajärjekorras.

8.   Viimane hääletamine toimub tervikteksti üle olenemata sellest, kas seda on muudetud või mitte.

Artikkel 25

Kiireloomulised arvamused ja aruanded

Kiireloomulisel juhul, kui tavaline menetlus ei võimalda Euroopa Nõukogu, komisjoni ja parlamendi määratud tähtajast kinni pidada ja kui vastav komisjon on arvamuse või aruande eelnõu ühehäälselt vastu võtnud, edastab president selle teadmiseks Euroopa Nõukogule, komisjonile ja parlamendile. Arvamuse või aruande eelnõu esitatakse muudatusteta vastuvõtmiseks järgmisele täiskogu istungile. Kõikidele nimetatud arvamuse või aruandega seotud dokumentidele peab olema märgitud, et tegemist on kiireloomulise arvamuse või aruandega.

Artikkel 26

Lihtsustatud menetlused

1.   Komisjoni (juhtiva) poolt ühehäälselt vastuvõetud arvamuse või aruande eelnõud esitatakse pärast ettekandja ettekannet muudatusteta täiskogule vastuvõtmiseks, kui vähemalt 32 liiget ei esita vastavalt artikli 23 lõike 3 esimesele lausele muudatusettepanekut. Sel juhul vaatab täiskogu muudatusettepaneku läbi. Komisjoni arvamuse või aruande eelnõu edastatakse liikmetele tutvumiseks, märkides ära menetluse ja päevakorra eelnõu.

2.   Kui komisjon (juhtiv) leiab, et komiteel ei ole põhjust kommenteerida talle juhatuse poolt saadetud dokumendi muudatusettepanekuid ega neid teha, võib ta teha ettepaneku, et dokumendile ei esitata vastuväiteid. Ettepanek esitatakse täiskogule vastuvõtmiseks ilma eelneva aruteluta.

Artikkel 27

Täiskogu istungi lõpetamine

Enne täiskogu istungi lõpetamist teatab president järgmise täiskogu istungi toimumise koha ja kuupäeva koos juba teadaolevate päevakorrapunktidega.

3. PEATÜKK

Juhatus ja president

Artikkel 28

Juhatuse koosseis

Juhatuse koosseisu kuuluvad:

Välja arvatud presidendi, esimese asepresidendi ja poliitiliste rühmade esimeeste ametikohad, jagatakse kohad juhatuses riikide delegatsioonide vahel ära järgmiselt:

Artikkel 29

Juhatuse liikmete esindajad

1.   Igale juhatuse liikmele peale presidendi nimetatakse tema riigi delegatsioonist üks liige või asendusliige tema esindajaks. Esindajal on osalemis-, sõna- ja hääleõigus vaid siis, kui ta esindab antud juhatuse liiget. Hääle delegeerimisest tuleb peasekretärile kirjalikult teatada enne vastavat koosolekut.

2.   Iga poliitiline rühm valib oma liikmete hulgast oma esimehe esindaja, kelle suhtes kohaldatakse lõike 1 teist ja kolmandat lauset mutatis mutandis.

Artikkel 30

Valimiseeskirjad

1.   Täiskogu valib juhatuse kaheks aastaks.

2.   Presidendi, esimese asepresidendi, asepresidentide, teiste juhatuse liikmete ja juhatusse kuuluvate poliitiliste rühmade esimeeste valimine toimub ajutise presidendi juhatusel vastavalt artiklitele 11 ja 12. Kõik kandidatuurid tuleb peasekretärile esitada kirjalikult hiljemalt üks tund enne täiskogu istungi algust. Valimine võib toimuda vaid siis, kui vähemalt kaks kolmandikku liikmetest on kohal.

Artikkel 31

Presidendi ja esimese asepresidendi valimine

1.   Enne valimisi võivad presidendi ja esimese asepresidendi kandidaadid esineda täiskogu ees lühikese sõnavõtuga. Kandidaatidel on sõnavõtuks võrdselt aega, mille on ette näinud ajutine president.

2.   Presidendi ja esimese asepresidendi valimised toimuvad eraldi. Nad valitakse salajasel hääletusel üle 50 % hääletamisel osalenud liikmete häälteenamusega.

3.   Kehtivad hääletusviisid on “poolt” ja “erapooletu”. Nõutud häälteenamuse arvutamisel võetakse arvesse ainult poolthääli.

4.   Kui ükski kandidaat ei kogu esimeses hääletusvoorus nõutud häälteenamust, korraldatakse valimiste lisavoor, kus valitakse kandidaat, kes kogub kõige rohkem hääli. Võrdse häältearvu korral heidetakse liisku.

Artikkel 32

Asepresidentide, teiste juhatuse liikmete ja poliitiliste rühmade esimeestest juhatuse liikmete valimine

1.   Asepresidentide ja juhatuse liikmete valimiseks võib koostada ühisnimekirja kandidaatidest nendest riikide delegatsioonidest, kes esitavad vaid ühe kandidaadi igale neile eraldatud ametikohale juhatuses. Nimekirja võib vastu võtta ühe hääletusvooruga, kui saadakse üle 50 % hääletamisel osalenud liikmete häälteenamus.

2.   Kui kandidaatide ühisnimekirja vastu ei võeta või kui kandidaatide arv ületab riigi delegatsioonile juhatuses eraldatud kohtade arvu, korraldatakse iga koha puhul eraldi hääletusvoor. Sel juhul kohaldatakse presidendi ja esimese asepresidendi valimise korda artikli 30 ja artikli 31 lõigete 2–4 kohaselt.

3.   Juhatusse kuuluvate poliitiliste rühmade esimeeste valimiseks esitab ajutine president täiskogule vastuvõtmiseks kandidaatide nimekirja, mis pannakse tervikuna hääletamisele.

Artikkel 33

Esindajate valimine

Üheaegselt kandidaadi valimisega juhatusse valitakse automaatselt ka tema esindaja.

Artikkel 34

Järelvalimised juhatuse vabade kohtade täitmiseks

Juhatuse liikme ametiaja lõppemisel või tema ametist lahkumisel asendatakse juhatuse liige ja/või tema esindaja ülejäänud ametiajaks artiklites 28–33 sätestatud korras. Järelvalimised juhatuse vaba koha täitmiseks toimuvad täiskogul presidendi või presidendi asendaja eesistumisel artikli 37 lõikes 3 sätestatud korras.

Artikkel 35

Juhatuse ülesanded

Juhatusel on järgmised ülesanded:

Artikkel 36

Juhatuse kokkukutsumine ja otsuste vastuvõtmine

1.   Juhatuse kutsub kokku president, kes määrab kokkuleppel esimese asepresidendiga koosoleku toimumise kuupäeva ja päevakorra. Juhatus koguneb vähemalt üks kord kvartalis või 14 päeva jooksul pärast vähemalt ühe neljandiku juhatuse liikmete poolt koostatud kirjaliku taotluse saamist.

2.   Juhatuse koosoleku kvoorum on olemas, kui vähemalt pooled liikmed on kohal. Otsused võetakse vastu hääletamisel osalenud liikmete häälteenamusega, kui käesolev töökord ei sätesta teisiti. Muus osas kohaldatakse juhatuse suhtes artikli 22 lõike 2 sätteid mutatis mutandis.

3.   Juhatuse otsuste ettevalmistamiseks teeb president peasekretärile ülesandeks koostada arutusele tulevad dokumendid ja soovitused otsuse vastuvõtmiseks iga käsitletava teema kohta; need dokumendid ja soovitused lisatakse päevakorra eelnõusse.

4.   Liikmed peavad need dokumendid kätte saama hiljemalt kümme päeva enne koosoleku avamist. Otsuse vastuvõtmiseks esitatavate soovituste muudatusettepanekud tuleb peasekretärile kirjalikult esitada hiljemalt kolmandal tööpäeval enne juhatuse koosoleku algust ja need peavad olema elektrooniliselt kättesaadavad niipea, kui nad on tõlgitud.

5.   Sissejuhatava arutelu järel annab juhatus vajaduse korral peasekretärile või mõnele töörühmale täiendavaid kohustusi, täpsustades hõlmatava teema ja tähtajad. Koosoleku dokumentatsiooni eest vastutav töörühm või peasekretär töötavad seejärel vastavalt artikli 36 lõike 4 esimesele lausele välja arutusele tulevad dokumendid koos otsuse eelnõuga. Otsuse vastuvõtmiseks esitatavate soovituste muudatusettepanekud tuleb esitada kirjalikult peasekretärile hiljemalt kolmandal tööpäeval enne juhatuse koosoleku algust ja need peavad olema elektrooniliselt kättesaadavad niipea, kui nad on tõlgitud.

Artikkel 37

President

1.   President juhib komitee tööd.

2.   President esindab komiteed. Ta võib seda õigust delegeerida.

3.   Puudumise või töötakistuse korral esindab presidenti esimene asepresident; kui esimene asepresident puudub või kui tema osalemine on takistatud, esindab presidenti üks muudest asepresidentidest.

Arvamused, aruanded ja otsused – juhatuse menetluskord

Artikkel 38

Arvamused – õiguslik alus

Komitee võtab oma arvamused vastu EÜ asutamislepingu artikli 265 kohaselt:

Artikkel 39

Arvamused ja aruanded – pädeva komisjoni määramine

1.   Pärast komisjonidega konsulteerimist kehtestab juhatus aasta tööprogrammi.

2.   President suunab Euroopa Nõukogult, komisjonilt või parlamendilt saadud dokumendid vastutavale komisjonile ja määrab komisjoni arvamuse või aruande eelnõu esitamise tähtaja; juhatust teavitatakse sellest järgmisel koosolekul.

3.   Kui arvamuse või aruande teema on seotud rohkem kui ühe komisjoniga, määrab president juhtiva komisjoni ja vajaduse korral ühe või mitu täiendavat komisjoni. Sellisel juhul võib president:

4.   Kui komisjon ei ole nõus presidendi poolt artikli 39 lõigete 2 ja 3 kohaselt vastuvõetud otsusega, võib ta oma esimehe vahendusel esitada taotluse, et juhatus teeks otsuse.

Artikkel 40

Peaettekandja määramine

1.   Kui asjaomane komisjon ei jõua arvamuse või aruande eelnõu välja töötada Euroopa Nõukogu, komisjoni või parlamendi kehtestatud tähtajaks, võib juhatus teha täiskogule ettepaneku määrata peaettekandja, kes esitab oma arvamuse või aruande eelnõu otse täiskogule.

2.   Kui Euroopa Nõukogu, komisjoni või parlamendi poolt määratud tähtaeg ei jäta täiskogule piisavalt aega peaettekandja määramiseks, võib peaettekandja määrata president, teavitades sellest täiskogu selle järgmisel istungil.

3.   Mõlemal juhul tuleb asjaomane komisjon võimaluse korral kokku üldiseks aruteluks arvamuse või aruande teemal.

Artikkel 41

Omaalgatuslikud arvamused ja aruanded

1.   Omaalgatuslike arvamuste või aruannete koostamise taotlused võivad juhatusele esitada kolm juhatuse liiget, komisjon oma esimehe kaudu või 32 komitee liiget. Need taotlused tuleb esitada koos põhjendustega ja teiste artikli 36 lõike 4 kohaste arutusel olevate dokumentidega võimaluse korral enne aasta tööprogrammi vastuvõtmist.

2.   Juhatus teeb omaalgatuslike arvamuste või aruannete koostamise taotluste osas otsuse kolme neljandiku kohalolevate liikmete häälteenamusega. Enne hääletamist kontrollitakse juhatuse kvoorumit. Arvamused või aruanded antakse üle antud küsimuses pädevale komisjonile vastavalt artiklile 39. President teavitab täiskogu kõikidest juhatuse otsustest omaalgatuslike arvamuste või aruannete heakskiitmise ja üleandmise kohta.

3.   Käesolevat artiklit kohaldatakse mutatis mutandis ka artikli 38 punktis c nimetatud arvamuste suhtes.

Artikkel 42

Otsuste esitamine

1.   Otsused pannakse päevakorda ainult siis, kui nad viitavad Euroopa Liidu tegevusele, on seotud piirkondlike ja kohalike asutuste oluliste probleemidega ja on päevakajalise tähtsusega.

2.   Otsuste eelnõusid või otsuse koostamise taotlusi võivad komiteele esitada vähemalt 32 liiget või mõni poliitiline rühm. Kõik ettepanekud või taotlused tuleb juhatusele esitada kirjalikult, märkides neid toetavate liikmete nimed või poliitilise rühma. Ettepanekud ja taotlused peavad peasekretärini jõudma hiljemalt kolm tööpäeva enne juhatuse koosoleku avamist.

3.   Kui juhatus otsustab, et komitee peab koostama otsuse eelnõu või tegelema edasi otsuse koostamise taotlusega, võib ta:

4.   Otsuse eelnõusid, mis viitavad ettenägematule olukorrale, mis leidis aset pärast artikli 42 lõikes 2 määratud tähtaega (erandlikud kiireloomulised otsused), ja vastavad artikli 42 lõike 1 sätetele, võib esitada kuni kolm tundi enne juhatuse koosoleku algust. Kui juhatus leiab, et ettepanek kuulub komitee pädevusse, käsitleb ta seda artikli 42 lõike 3 punkti c kohaselt.

Kõik liikmed võivad täiskogu istungi ajal esitada kiireloomuliste otsuste muudatusettepanekuid.

Artikkel 43

Arvamuste, aruannete ja otsuste edendamine

Juhatus vastutab komitee poolt vastuvõetud arvamuste, aruannete ja otsuste edendamise eest.

4. PEATÜKK

Komisjonid

Artikkel 44

Koosseis ja volitused

1.   Iga nelja-aastase ametiaja alguses moodustab täiskogu komisjonid, mille ülesanne on täiskogu töö ettevalmistamine. Täiskogu otsustab juhatuse ettepanekul komisjonide koosseisu ja volitused.

2.   Komisjonide koosseis peab peegeldama liikmesriikide esindatust komitees.

3.   Komitee liikmed peavad kuuluma vähemalt ühte, aga mitte rohkem kui kahte komisjoni. Juhatus võib erandeid teha liikmetele, kes kuuluvad riikide delegatsioonidesse, milles on vähem liikmeid kui komisjone.

Artikkel 45

Esimees ja aseesimehed

1.   Esimesel koosolekul nimetab iga komisjon oma liikmete hulgast esimehe, esimese aseesimehe ja vajaduse korral kõige rohkem kaks aseesimeest, kes kokku moodustavad komisjoni juhatuse.

2.   Kui kandidaatide arv vastab täidetavate ametikohtade arvule, võib valida ilma vormiliselt hääletamata. Vastupidisel juhul või kui üks kuuendik komisjoni liikmetest nii nõuab, toimub valimine vastavalt artikli 31 lõigetele 2–4, mis sätestavad komitee presidendi ja esimese asepresidendi valimise korra.

3.   Kui komisjoni liige astub komitee liikme või komisjoni juhatuse liikme kohalt tagasi, täidetakse vaba koht vastavalt käesoleva artikli sätetele.

Artikkel 46

Komisjonide ülesanded

Komisjonide ülesanne on eelkõige koostada arvamuste, aruannete ja otsuste eelnõusid, mis esitatakse täiskogule vastuvõtmiseks.

Artikkel 47

Komisjonide kokkukutsumine ja päevakord

1.   Komisjoni koosoleku toimumise kuupäeva ja päevakorra määrab komisjoni esimees kokkuleppel esimese aseesimehega.

2.   Komisjoni kutsub kokku selle esimees. Korralise koosoleku kokkukutsumise teade koos päevakorraga peab liikmeteni jõudma hiljemalt neli nädalat enne koosoleku toimumise kuupäeva.

3.   Vähemalt veerandi liikmete kirjaliku taotluse korral peab esimees kokku kutsuma erakorralise komisjoni koosoleku, mis peab toimuma hiljemalt neli nädalat pärast taotluse esitamist. Erakorralise koosoleku päevakorra määravad kindlaks taotluse esitanud liikmed. Päevakord edastatakse liikmetele koos koosoleku kokkukutsumise teatega.

4.   Arvamuse eelnõud ja teised arutusele tulevad dokumendid, mis tuleb enne koosolekut tõlkida ja liikmetele jagada, saadetakse asjaomase komisjoni sekretariaati hiljemalt viis nädalat enne koosoleku toimumise kuupäeva. Erandjuhtudel võib esimees ülalnimetatud tähtaegu muuta.

Artikkel 48

Üldsuse teavitamine

1.   Komisjoni menetlused on üldsusele avatud, kui komisjon ei otsusta kogu koosoleku või teatava päevakorrapunkti suhtes teisiti.

2.   Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni esindajad võivad komisjonide aruteludel osaleda ja liikmete küsimustele vastata.

Artikkel 49

Avalikud arutelud

Erijuhtudel ja juhatuse nõusolekul võib komisjon korraldada avaliku arutelu või kutsuda välissõnavõtjaid nende asjatundlikkuse tõttu ühes või mitmes päevakorrapunktis.

Artikkel 50

Arvamuste ja aruannete koostamise tähtajad

1.   Komisjonid esitavad oma arvamuste või aruannete eelnõud presidendi määratud tähtajaks. Arvamuse või aruande eelnõu koostamiseks on ette nähtud kõige rohkem kaks koosolekut, esimene koosolek, mil koostatakse tööplaan, välja arvatud.

2.   Juhatus võib erandjuhtudel lubada arvamuse või aruande eelnõu arutamiseks korraldada lisakoosolekuid või pikendada eelnõu esitamise tähtaega.

Artikkel 51

Arvamuste ülesehitus

1.   Komitee arvamus koosneb järgmistest osadest:

2.   Arvamuse põhiosa hindamisel peab komitee tekst võimaluse korral kinni pidama subsidiaarsuse põhimõttest ja võtma arvesse eeldatavat mõju haldusele ning piirkondlikule ja kohalikule eelarvele.

3.   Iga arvamuse puhul koostatakse eraldi selgitav osa, milles selgitatakse in extenso komitee üldisi ja konkreetseid punkte käsitlevaid seisukohti. Selgitava osa koostamise eest vastutab ettekandja. Seda ei panda hääletusele, kuid see peab olema hääletatud arvamuse tekstiga kooskõlas. Kui see nii ei ole, võib pädeva komisjoni esimees selgitava osa välja jätta.

Artikkel 52

Aruannete ülesehitus

Komitee aruanne koosneb järgmistest osadest:

Liited võivad sisaldada vastavaid dokumente, viidatud tekste ja lisateavet.

Artikkel 53

Ettekandjad

1.   Arvamuse või aruande eelnõu koostamiseks nimetab iga komisjon oma esimehe ettepanekul ühe või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kaks ettekandjat. Esimehe ettepanek saadetakse liikmetele koos päevakorraga. Hiliste esildiste korral saadetakse esimehe ettepanek liikmetele hiljemalt üks nädal enne koosoleku algust.

2.   Ettekandjate nimetamisel tagab iga komisjon arvamuste ja aruannete võrdse jagunemise.

3.   Kiireloomulistel juhtudel võib esimees pärast peasekretärile teatamist kohaldada ettekandja nimetamiseks kirjalikku menetlust. Selles menetluses pöördub esimees komisjoni liikmete poole kirjaliku teatega, paludes neil kirjalikult kolme tööpäeva jooksul teatada võimalikest vastuväidetest pakutud ettekandja nimetamisele. Sellisel juhul teevad esimees ja esimene aseesimees otsuse vastastikusel kokkuleppel.

4.   Kui ettekandjaks nimetatakse esimees või üks aseesimeestest, siis annavad nad koosoleku juhatamise nende arvamuse või aruande eelnõu käsitlemise ajaks üle teisele juhatuse liikmele või kõige vanemale kohalviibivale liikmele.

Artikkel 54

Töörühmad

1.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel moodustavad komisjonid juhatuse nõusolekul töörühmi. Töörühmades võib olla liikmeid teistest komisjonidest.

2.   Iga töörühm võib oma liikmete hulgast nimetada esimehe ja aseesimehe.

Artikkel 55

Eksperdid

1.   Komisjonide liikmed võivad kasutada eksperdi abi.

2.   Komisjon võib nimetada eksperte, kes abistavad komisjoni või komisjoni loodud töörühmi nende töös. Esimehe kutsel võivad eksperdid osaleda komisjoni või selle töörühma koosolekutel. Neile ja ettekandjat saatvatele ning tema heaks töötavatele ekspertidele võidakse sõna anda.

3.   Ainult ettekandjate ekspertidel ja komisjoni kutsutud ekspertidel on õigus sõidu- ja majutuskulude hüvitamisele.

Artikkel 56

Kvoorum

1.   Komisjoni kvoorum on täidetud, kui üle poole liikmetest on kohal.

2.   Kvoorumit kontrollitakse vaid koosoleku ajal vähemalt kümne liikme taotlusel. Kui kvoorumi kontrolli ei ole taotletud, on hääletamine hoolimata hääletajate arvust kehtiv. Kui leitakse, et kvoorum ei ole täidetud, võib komisjon arutelu jätkata, kuid hääletamine lükatakse järgmisele koosolekule edasi.

3.   Koosolekul osalevad liikmed, asendusliikmed ja teised isikud peavad end osavõtjate nimekirja panema.

Artikkel 57

Hääletamine

Otsused võetakse vastu hääletamisel osalenute häälteenamusega. Artikli 22 lõike 2 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 58

Muudatusettepanekud

1.   Muudatusettepanekud peavad komisjoni sekretariaati jõudma hiljemalt viiendal tööpäeval enne koosoleku kuupäeva. Erandjuhtudel võib esimees seda tähtaega muuta.

2.   Muudatusettepanekute üle hääletamine toimub arutusel oleva arvamuse või aruande eelnõu punktide järjekorras. Seejärel esitatakse tervikdokument lõplikule hääletusele. Kui ühe tekstiosa kohta on esitatud kaks või enam üksteist välistavat muudatusettepanekut, on eesõigus algdokumenti kõige enam muutval ettepanekul, mis pannakse hääletusele esmajärjekorras.

3.   Kui komisjon on arvamuse või aruande eelnõu vastu võtnud, edastab komisjoni esimees selle komitee presidendile.

Artikkel 59

Arvamuse või aruande koostamisest loobumise otsus

Kui komisjon (juhtiv) leiab, et talle juhatuse poolt saadetud dokument ei paku piirkondlikku ega kohalikku huvi ega oma poliitilist tähtsust, võib ta otsustada arvamust või aruannet antud teemal mitte koostada.

5. PEATÜKK

Komitee juhtkond

Artikkel 60

Peasekretariaat

1.   Komiteed abistab peasekretariaat.

2.   Peasekretariaadi tööd juhatab peasekretär.

3.   Juhatus määrab peasekretäri ettepanekul peasekretariaadi töökorralduse sel moel, et see tagaks komitee ja tema organite tõhusa toimimise ja komitee liikmete abistamise nende ametiülesannete täitmisel. Seda tehes määratakse kindlaks peasekretariaadi poolt liikmetele, riikide delegatsioonidele, poliitilistele rühmadele ja sõltumatutele liikmetele pakutavad teenused.

4.   Peasekretariaat koostab komitee organite koosolekute protokollid.

Artikkel 61

Peasekretär

1.   Peasekretär on vastutav juhatuse või presidendi poolt vastu võetud otsuste jõustamise eest vastavalt käesolevale töökorrale ja kohaldatavale õiguskorrale. Ta osaleb nõuandva isikuna juhatuse koosolekutel, kus ta protokollib.

2.   Peasekretär töötab juhatust esindava presidendi alluvuses.

Artikkel 62

Peasekretäri ametisse nimetamine

1.   Juhatus nimetab peasekretäri ametisse oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastavalt Euroopa ühenduste muude teenistujate tööhõivetingimuste artiklite 2 ja 8 sätetele.

2.   Peasekretär nimetatakse ametisse viieks aastaks. Juhatus määrab kindlaks tema töölepingu üksikasjalikud tingimused.

3.   Peasekretäri puhul on Euroopa ühenduste muude teenistujate tööhõivetingimustega töölepingute sõlmimise eest vastutavale asutusele antavad volitused juhatusel.

Artikkel 63

Ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate tööhõivetingimused

1.   Volitusi, mis Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadega antakse ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, täidetakse järgmiselt:

2.   Volitusi, mis Euroopa ühenduste muude teenistujate tööhõivetingimustega antakse töölepingute sõlmimisega tegelevale asutusele, täidetakse järgmiselt:

Artikkel 64

Rahandus- ja halduskomisjon

1.   Juhatus moodustab kooskõlas artikliga 35 nõuandva rahandus- ja halduskomisjoni, kelle eesistujaks on juhatuse liige.

2.   Rahandus- ja halduskomisjon tegeleb järgmiste küsimustega:

3.   Rahandus- ja halduskomisjoni esimees esindab komiteed suhetes liidu eelarveasutustega.

Artikkel 65

Eelarve

1.   Rahandus- ja halduskomisjon esitab juhatusele komitee järgmise majandusaasta tulude ja kulude eelarvestuse. Juhatus esitab selle täiskogule vastuvõtmiseks.

2.   Täiskogu võtab tulude ja kulude eelarvestuse vastu ja edastab selle Euroopa Komisjonile, nõukogule ja parlamendile piisava ajavaruga, et tagada finantssätetes ettenähtud tähtaegadest kinnipidamine.

3.   Eelarvet täidetakse vastavalt komitee presidendi või tema korraldusel juhatuse poolt vastu võetud sise-eeskirjadele. President täidab seda ülesannet kooskõlas Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmäärusega.

III JAGU

MUUD SÄTTED

1. PEATÜKK

Koostöö teiste institutsioonidega

Artikkel 66

Institutsioonidevahelised koostöölepingud

Institutsioonidevahelise koostöö raames võib juhatus peasekretäri ettepanekul sõlmida koostöölepinguid teiste Euroopa Liidu instantsidega (institutsioonide, organite või asutustega).

Artikkel 67

Arvamuste, aruannete ja otsuste edastamine ja avaldamine

1.   Komitee arvamused ja aruanded ning kõik teatised artiklis 26 sätestatud lihtsustatud menetluse kohaldamise kohta või artiklis 59 sätestatud arvamuse või aruande koostamisest loobumise kohta saadetakse Euroopa Nõukogule, komisjonile ja parlamendile. Nagu otsustegi puhul, edastab need president.

2.   Arvamused, aruanded ja otsused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

2. PEATÜKK

Avalikkus ja läbipaistvus

Artikkel 68

Avalikkuse juurdepääs dokumentidele

1.   Iga Euroopa Liidu kodanik ning iga füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht asub liikmesriigis, omab vastavalt EÜ lepingu sätetega juurdepääsuõigust regioonide komitee dokumentidele arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud põhimõtteid, tingimusi ja piiranguid ning vastavalt komitee juhatuse kehtestatud korrale. Teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele tagatakse komitee dokumentidele juurdepääs võimalikult samadel tingimustel.

2.   Komitee seab sisse komitee dokumentide registri. Selleks võtab juhatus vastu juurdepääsu korda reguleerivad sise-eeskirjad ning kinnitab vahetu juurdepääsuga dokumentide nimekirja.

3. PEATÜKK

Töökord

Artikkel 69

Töökorra läbivaatamine

1.   Täiskogu otsustab liikmete häälteenamusega, kas käesolevat töökorda on vaja osaliselt või täielikult muuta.

2.   Täiskogu määrab ajutise komisjoni aruande ja dokumendi eelnõu koostamiseks, et nende alusel häälteenamusega vastu võtta uus töökord. Uus töökord jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 70

Juhatuse juhend

Juhatus võib oma juhendiga kindlaks määrata käesoleva töökorra rakenduskorra.

Artikkel 71

Töökorra jõustumine

Käesolev töökord jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.