Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 792/2004/EÜ,

21. aprill 2004,

millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil kultuuri valdkonnas tegutsevate asutuste edendamiseks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 151 lõiget 5,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

olles konsulteerinud regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [1]

ning arvestades järgmist:

(1) Asutamislepingu kohaselt vastutab ühendus Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomise ja liikmesriikide kultuuri õitsengule kaasa aitamise eest, austades ühtlasi nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning samal ajal rõhutades ühist kultuuripärandit.

(2) Euroopa Ülemkogu 14. ja 15. detsembri lõppjäreldustele lisatud Laekeni deklaratsioonis kinnitatakse, et üks peamisi väljakutseid, mille Euroopa Liit peab lahendama, on tuua kodanikud lähemale Euroopa mudelile ja Euroopa asutustele.

(3) Nõukogu ja kultuuriministrid, kes kogunesid nõukogus, rõhutasid 14. novembri 1991. aasta resolutsioonis Euroopa kultuurivõrgustike kohta [2] kultuuriorganisatsioonide võrgustike tähtsat rolli Euroopa kultuurikoostöös ja nõustusid julgustama oma riikide kultuuriorganisatsioone aktiivselt osalema valitsusvälises koostöös Euroopa tasandil.

(4) Ühenduse 19. detsembri 2002. aasta resolutsioonis [3] selgitatakse, kuidas saab identifitseerida ja hinnata Euroopa kultuurilise tegevuse lisandväärtust.

(5) Euroopa Liidu üldeelarve 2003. eelarveaasta ja eelnevate eelarveaastate rubriigist A-3042 antakse toetusi Euroopa kultuuriorganisatsioonidele.

(6) Lisaks Euroopa Parlamendi resolutsioonidele regionaalsete keelte ja kultuuride kohta on Euroopa Liit võtnud meetmeid edendamaks ja kaitsmaks keelelist mitmekesisust liidus, et säilitada keeli kui osa Euroopa elavast kultuuripärandist.

(7) Euroopa Parlamendi palvel on komisjon alates 1982. aastast andud toetust mittetulundusasutusele Euroopa Vähemkõneldavate Keelte Büroo (EBLUL), mis on üles ehitatud kui riiklike komiteede liikmesriikides töötav võrgustik, ja alates 1987. aastast teabe- ja dokumentatsioonivõrgustikule Mercator. Need tegutsevad Euroopa Liidu üldistes huvides: EBLUL esindab kõiki regionaalseid- või vähemuskeeli Euroopa Liidus ja levitab nendes ühiskondades Euroopa alast teavet; teabe- ja dokumentatsioonivõrgustik Mercator kogub ja levitab Euroopa tasandil teavet kolme aspekti kohta, mis on regionaalsete- ja vähemuskeelte edendamisel hädavajalikud: haridus, õigusaktid ja meedia.

(8) Euroopa Liidu üldeelarve 2003. eelarveaasta ja eelnevate eelarveaastate rubriigist A-3015 antakse toetusi nendele kahele asutusele.

(9) 11. veebruaril 1993 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni natside koonduslaagrite ajalooliste mälestusmärkidena kaitse kohta Euroopas ja rahvusvahelisel tasandil. [4]

(10) Euroopa Liidu üldeelarve 2003. eelarveaasta ja eelnevate eelarveaastate rubriigist A-3035 antakse toetusi natside koonduslaagrite ajalooliste mälestusmärkidena kaitsmise jaoks.

(11) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust [5] (edaspidi "finantsmäärus"), nõutakse nende olemasolevate toetusmeetmete hõlmamiseks põhiõigusakti sätestamist. Komisjon kohustus võtma arvesse eelarvesse selle rakendamise kontekstis tehtud märkusi.

(12) Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kohustusid finantsmäärust vastu võttes saavutama põhiakti jõustumise 2004. eelarveaastal.

(13) On vaja tagada sobiv rahastamise stabiilsus ja järjepidevus finantsmääruse raamistikus asutuste jaoks, kellele Euroopa ühendus on andnud viimaste aastate jooksul finantstoetust.

(14) Üleminekumeetmeid peetakse vajalikuks 2004. ja 2005. aasta jaoks, et võimaldada toetuste määramine ühenduse käesoleva programmi 2. osa alusel. Peetakse asjakohaseks kasutada erandit, mis on nimetatud komisjoni määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 [6] artikli 168 lõike 1 punktis d, mis lubab määrata toetusi ilma ettepanekute esitamise üleskutseta asutustele, mis on põhiaktis määratletud toetuse saajatena.

(15) Mis tahes ühenduseväline rahastamine riiklikest vahenditest peaks vastama asutamislepingu artiklitele 87 ja 88.

(16) Käesoleva otsusega kehtestatakse programmi kogu kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse ajal peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamise kohta) [7] punkti 33 tähenduses.

(17) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. [8]

(18) On vaja hinnata tegevuste sisu ja eriti kõlblike toetusesaajate kavandatavate tegevuste Euroopa lisandväärtust; kõnealuseid hindamisi võib olla kõige parem teostada korralduskomiteed kasutades.

(19) Kõik kõnealuse otsuse alusel määratud toetused peaksid rangelt ühtima subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Programmi eesmärk ja tegevused

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm kultuuri valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organisatsioonide edendamiseks (edaspidi programm).

2. Programmi üldeesmärk on toetada nende organisatsioonide tegevusi.

Programm hõlmab järgmisi tegevusi:

a) Euroopa üldisi huve kultuuri valdkonnas või selles valdkonnas Euroopa Liidu poliitika raamesse kuuluvat eesmärki taotleva asutuse kehtiv tööprogramm;

b) konkreetne tegevus selles valdkonnas.

Need meetmed peavad kaasa aitama või olema võimelised kaasa aitama ühenduse koostööpoliitika ja -meetmete arendamisele ja rakendamisele kultuuri valdkonnas.

3. Programm algab 1. jaanuaril 2004 ja lõpeb 31. detsembril 2006.

Artikkel 2

Programmis osalejad

Toetuskõlblik asutus peab vastama lisa nõuetele ning järgmistele tingimustele:

a) ta peab olema iseseisev ja mittetulunduslik juriidiline isik, kes tegutseb peamiselt kultuuri valdkonnas üldsuse heaolu eesmärgil;

b) ta peab olema seaduslikult asutatud rohkem kui kaks aastat tagasi ja ta peab olema esitanud registrisse kantud audiitori kinnitatud aastaaruande kahe eelmise aasta kohta;

c) tema tegevus peab olema kooskõlas ühenduse põhimõtetega kultuuri valdkonnas ning võtma arvesse I lisas sätestatud prioriteete.

Artikkel 3

Toetusesaajate valik

1. Tegevustoetused Euroopa üldisi huve kultuuri valdkonnas või selles valdkonnas Euroopa Liidu poliitika raamesse kuuluvat eesmärki taotleva asutuse kehtivale tööprogrammile määratakse vastavalt I lisas sätestatud üldiste kriteeriumitele.

2. Toetused programmis täpsustatud meetmetele määratakse kooskõlas I lisas sätestatud üldiste kriteeriumitega. Meetmed valitakse välja ettepanekute esitamise üleskutse teel.

Artikkel 4

Toetuse määramine

Toetused programmi erinevate meetmete alusel määratakse kooskõlas I lisa vastava osa sätetega.

Artikkel 5

Finantssätted

1. Programmi rakendamise finantsraamistikuks artikli 1 lõikes 3 sätestatud ajavahemikul määratakse 19 miljonit eurot.

2. Eelarvepädev institutsioon kinnitab iga-aastased eraldised finantsperspektiivi piires.

Artikkel 6

Rakendusmeetmed

1. Artikli 7 lõikes 2 nimetatud korralduskomitee menetluse kohaselt võetakse vastu järgmised käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis käsitlevad allpool loetletud küsimusi:

a) iga-aastane tööplaan, sealhulgas eesmärgid, prioriteedid, ning valikukriteeriumid ja -menetlused;

b) ühenduse poolt antav finantstoetus (summad, kestvus ja toetusesaajad) I lisa 2. ja 3. osa meetmetega hõlmatud valdkondades ja programmi üldised rakendusjuhised;

c) aastaeelarve ja rahaliste vahendite jaotus programmi erinevate meetmete vahel;

d) programmi järelevalve ja hindamise ning tulemuste levitamise ja edastamise kord.

2. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud muude küsimustega, võetakse vastu kooskõlas artikli 7 lõikes 3 sätestatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 7

Komiteemenetlused

1. Komisjoni abistab otsuses 508/2000/EÜ [9] nimetatud komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7 võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 8

Jälgimine ja hindamine

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule:

a) hiljemalt 31. detsembril 2005 aruande programmi rakendamise kohta, selle eesmärkide saavutamise ja võimaliku tulevase programmi kohta, mis asendaks praegust programmi.

Komisjon esitab lisaks sellele Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande käesoleva programmi rakendamise kohta;

b) hiljemalt 31. detsembril 2007 aruande programmi eesmärkide saavutamise kohta. See aruanne põhineb muu hulgas välise hindamise tulemustel ja hindab programmi toetusesaajate poolt saavutatud tulemusi, eriti nende meetmete tõhusust, mõju ja sisu, üldiselt ja individuaalselt, artiklis 1 ja I lisas sätestatud eesmärkide saavutamisel.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Strasbourg, 21. aprill 2004

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

D. Roche

[1] Euroopa Parlamendi 6. novembri 2003. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 22. detsember 2003. aasta ühine seisukoht (ELT 72 E, 23.3.2004, lk 10), Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2004. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 30. märtsi 2004. aasta otsus.

[2] EÜT C 314, 5.12.1991, lk 1.

[3] EÜT C 13, 18.1.2003, lk 5.

[4] EÜT C 72, 15.3.1993, lk 118.

[5] ELT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[6] Komisjoni 23. detsembri 2002 määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1).

[7] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. Lepingut on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2003/429/EÜ (ELT L 147, 14.6.2003, lk 25).

[8] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[9] EÜT L 63, 10.3.2000, lk 1.

--------------------------------------------------

I LISA

1. TOETATAVAD TEGEVUSED

Artiklis 1 sätestatud üldeesmärgiks on tugevdada ühenduse meetmeid kultuuri valdkonnas ja suurendada nende tõhusust selles valdkonnas töötavate asutuste toetamise teel.

See toetus võib olla ühel viisil kahest:

- kas tegevustoetus asutuse, millel on Euroopa üldisi huve kultuuri valdkonnas või mille eesmärk moodustab osa Euroopa Liidu poliitikast selles valdkonnas (1. ja 2. osa), kehtiva tööprogrammiga seotud kulude kaasfinantseerimiseks,

- või toetus selles valdkonnas konkreetse meetme kaasfinantseerimiseks (3. osa).

Nende asutuste peamised tegevused, mis võivad aidata kaasa ühenduse meetmete tugevdamisele ja tõhustamisele kultuuri valdkonnas, on järgmised:

- huvirühmade esindamine ühenduse tasandil,

- teabe levitamine ühenduse meetmete kohta,

- kultuuri valdkonnas aktiivsete asutuste võrgustiku loomine,

- Euroopa Liidu regionaal- ja vähemuskeelte ühenduste esindamine ja teavitamine,

- õigusaktide, hariduse ja meedia alase teabe leidmine ja levitamine,

- kultuurisaadiku rolli täitmine, teadlikkuse edendamine Euroopa ühise kultuuripärandi kohta,

- deporteerimistega seotud tähtsamate kohtade ja arhiivide säilitamine ja mälestuse jäädvustamine, mida sümboliseerivad endiste laagrite asukohtadesse ja muudesse tsiviilisikute massilise piinamise ja hukkamise kohtadesse püstitatud mälestusmärgid, ja ohvrite mälestuse jäädvustamine nendes kohtades.

2. TOETATAVATE MEETMETE RAKENDAMINE

Toetusi võib määrata toetamaks käesoleva programmi alusel ühenduse poolt rahastamise kõlblike asutuste tegevusi, mis kuuluvad järgmistesse valdkondadesse:

2.1. 1. osa: Järgmiste kultuuri valdkonnas Euroopa üldistes huvides tegutsevate asutuste alalised tegevused:

- Euroopa Vähemkõneldavate Keelte Büroo,

- võrgustiku Mercator keskused.

2.2. 2. osa: Euroopa üldisi huve kultuuri valdkonnas või selles valdkonnas Euroopa Liidu poliitika raamesse kuuluvat eesmärki taotleva muu asutuse alalised tegevused.

Iga-aastasi tegevustoetusi võidakse määrata toetamaks Euroopa kultuuri ja koostööd kultuurisektoris edendavate ning kultuurielule ja kultuurihaldusele kaasa aitavate organisatsioonide või võrgustike alaliste tööprogrammide elluviimist.

2.3. 3. osa: meetmed deporteerimistega seotud tähtsamate kohtade ja arhiivide säilitamiseks ja mälestuse jäädvustamiseks, mida sümboliseerivad endiste laagrite asukohtadesse ja muudesse tsiviilisikute massilise piinamise ja hukkamise kohtadesse püstitatud mälestusmärgid, ja ohvrite mälestuse jäädvustamiseks nendes kohtades.

3. TOETUSESAAJATE VALIK

1. osa: Programmi selle osa alusel võib toetusi anda Euroopa Vähemkõneldavate Keelte Büroole (EBLUL) ja võrgustiku Mercator keskustele.

Komisjon võib neid toetusi määrata asjakohase tööplaani ja eelarve saamisel.

2. osa:

1. Et programmi käesoleva osa alusel toetusi anda, avaldab komisjon ettepanekute esitamise üleskutse.

2. Erandina lõikest 1 võib siiski 2004. ja 2005. aastal määrata toetusi II lisas nimetatud organisatsioonidele.

3. Kõikidel juhtudel kohaldatakse finantsmääruse, selle rakenduseeskirjade ja põhiakti kõiki nõudeid.

3. osa: Käesoleva osa alusel toetatud tegevused valitakse projektikonkursi alusel.

4. RAHASTAMISTAOTLUSTE HINDAMISKRITEERIUMID

Tegevustoetuste taotlusi hinnatakse järgmist silmas pidades:

- kogemuste vahetamine suurema kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks,

- kunsti ja kunstnike liikuvus,

- planeeritud meetmete kvaliteet,

- planeeritavate tegevuste Euroopa lisandväärtus,

- planeeritavate tegevuste pikaealisus,

- planeeritavate tegevuste nähtavus,

- asutuste esindatus.

Toetused määratakse komisjoni poolt heakskiidetud tööprogrammi alusel.

Programmi mis tahes meetme alusel määratud toetuse saaja viitab silmahakkavas kohas, näiteks veebilehel või aastaaruandes, et on saanud toetust Euroopa Liidu eelarvest.

5. RAHASTAMINE JA TOETUSKÕLBLIKUD KULUTUSED

5.1. 1. osa alusel hõlmavad Euroopa Vähemkõneldavate Keelte Büroo ja võrgustiku Mercator keskuste toetuskõlblikud kulutused nende tegevuskulusid ja meetmete kulusid.

5.2. Toetusega Euroopa Vähemkõneldavate Keelte Büroole ja võrgustiku Mercator keskustele ei rahastata kõiki nende toetuskõlblikke kulusid kalendriaasta jooksul, mille eest toetus määratakse: nõutav on vähemalt 20 protsendi asutuste eelarve kaasrahastamine ühendusevälistest allikatest.

5.3. Vastavalt finantsmääruse artikli 113 lõikele 2 ei kohaldata järkjärgulise vähendamise põhimõtet Euroopa Vähemkõneldavate Keelte Büroo ja võrgustiku Mercator keskuste tegevustoetuste suhtes, kuna nad on Euroopa üldistes huvides tegutsevad asutused.

5.4. 2. osa alusel võetakse tegevustoetuse suuruse määramisel arvesse kulud, mis on vajalikud valitud asutuse tavapäraste tegevuste nõuetekohaseks teostamiseks. Eelkõige kuuluvad nende kulude hulka personalikulud, üldkulud (üüri- ja kinnisvarakulud, seadmed, kontoritarbed, telekommunikatsioonikulud, postikulud jne), sisekohtumiste kulud, avaldamis-, teavitamis- ja levitamiskulud ning otseselt asutuse tegevustega seotud kulud.

5.5. Tegevustoetusega käesoleva lisa 2. osa alusel ei rahastata kõiki asutuse toetuskõlblikke kulusid sel kalendriaastal, mille eest toetus määratakse. Nõutav on käesoleva osaga hõlmatud asutuste eelarvete vähemalt 20protsendiline kaasrahastamine ühendusevälistest allikatest. Selline kaasrahastamine võib olla osaliselt mitterahaline, kui toetuse väärtust ei hinnata kõrgemaks tegelikest kuludest, mis on raamatupidamisdokumentidega tõendatud, või kõnealusel turul üldiselt väljakujunenud kuludest.

5.6. Vastavalt finantsmääruse artikli 113 lõikele 2 rakendatakse selliselt määratavatele tegevustoetustele, kui neid uuendatakse, järkjärgulise vähendamise põhimõtet. Sellist vähendamist rakendatakse alates kolmandast aastast määraga 2,5 protsenti aastas. Selleks et järgida seda reeglit, ilma et see piiraks eespool mainitud kaasrahastamise reegli rakendamist, peab konkreetseks eelarveaastaks määratud toetusele vastava ühenduse kaasrahastamise protsendimäär olema eelmise eelarveaasta eest määratud toetusele vastavast ühenduse kaasfinantseerimise protsendimäärast vähemalt 2,5 punkti madalam.

5.7. Käesoleva lisa 3. osa alusel määratud toetus ei või hõlmata üle 75 protsendi asjaomase meetme toetuskõlblikest kuludest.

5.8. 2004. aastal määratavate toetuste puhul on lubatud, et kulude kõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2004, tingimusel et kulu ei eelne abirahataotluse esitamise kuupäevale ega toetuse saaja eelarveaasta alguskuupäevale.

5.9. 2004. aastal võib nende toetusesaajate puhul, kelle eelarveaasta algab enne 1. märtsi, teha erandi kohustusest sõlmida toetusleping toetusesaaja eelarveaasta esimese nelja kuu jooksul, nagu on viidatud finantsmääruse artikli 112 lõikes 2. Sel juhul tuleks toetusleping sõlmida hiljemalt 30. juunil 2004.

6. PROGRAMMI HALDAMINE

Kulu-/tuluanalüüsi silmas pidades võib komisjon vastavalt finantsmääruse artiklile 55 otsustada usaldada programmi haldamise ülesanded tervikuna või osaliselt täitevametile. Samuti võib komisjon kasutada eksperte ja kanda muid tehnilise ja haldusabiga seotud kulutusi, mis ei ole seotud ametivõimude tegevusega, allhanke korras sõlmitud ühekordsete teenuste lepingute alusel. Samuti võib komisjon rahastada uuringuid ja korraldada ekspertide kohtumisi, mis võivad programmi rakendamisele kaasa aidata, ning teostada programmi eesmärgi saavutamisega otseselt seotud teavitamis-, avaldamis- ja levitamistegevusi.

7. KONTROLLIMISED JA AUDITEERIMISED

7.1. Tegevusabi saaja annab komisjoni kasutusse kõik viimasele maksele järgneva viie aastaga seotud tõendavad dokumendid, sealhulgas auditeeritud raamatupidamisaruande toetuse saamise aastal tehtud kulutuste kohta. Toetuse saaja tagab vajaduse korral partnerite või liikmete valduses olevate tõendavate dokumentide kättesaadavuse komisjonile.

7.2. Komisjon võib toetuse kasutamist auditeerida oma töötajate või tema valitud pädeva välisasutuse abil. Selliseid auditeerimisi võib teostada lepingu kehtivuse ajal ja viie aasta jooksul alates toetuse viimase osa väljamaksmisest. Auditeerimistulemuste alusel võib komisjon vajaduse korral võtta tagasinõudmise otsuse.

7.3. Komisjoni töötajatele ja komisjoni volitatud välistöötajatele tuleb võimaldada asjakohane juurdepääs eelkõige toetusesaaja kontoritele ja kogu teabele, sealhulgas elektroonilises vormis teave, mis on vajalik selliste auditeerimiste teostamiseks.

7.4. Komisjoniga võrdsed õigused, eriti juurdepääsuõigus, kehtivad kontrollikojale ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF).

7.5. Selleks et kaitsta ühenduse finantshuve pettuse ja muude eeskirjade eiramiste eest, võib komisjon kõnealuse programmi raames teha kohapeal kontrolle ja ülevaatusi nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2185/96 [1] kohaselt. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) teostab vajaduse korral uurimisi, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1073/1999. [2]

[1] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[2] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

--------------------------------------------------

II LISA

I lisa 3. jao 2. osa lõikes 2 märgitud organisatsioonid

- Euroopa Liidu Noorteorkester,

- Euroopa Liidu Barokkorkester (EUBO),

- Philharmony of the Nations,

- Euroopa Koorimuusika Akadeemia,

- la Fédération européenne des choeurs de l'Union,

- Les Choeurs de l'Union européenne,

- Europa Cantat (Euroopa Noortekooride Föderatsioon),

- Euroopa Ooperikeskus (Manchester),

- Euroopa Noorte Jazzorkester (Swinging Europe),

- the International Yehudi Menuhin Foundation,

- Euroopa Kammermuusikaorkester,

- Association Européene des Conservatoires, Académies de Musique et Musikhochschulen (AEC) (Euroopa Konservatooriumide Assotsiatsioon),

- Yuste Academy Foundation,

- Euroopa Kunstnike Nõukogu (ECA),

- European Forum for the Arts and Heritage (EFAH),

- Informal European Theatre Meeting (IETM),

- Convention théâtrale européenne,

- Union des théâtres de l'Europe,

- Prix Europe pour le théâtre,

- Prix Europa (parimale tele- ja raadioprogrammile antav auhind),

- Europa Nostra,

- Euroopa Kirjanike Kongress (EWC),

- Euroopa Laste ja Noorte Kunstiorganisatsioonide Võrgustik (EU-NET ART),

- Fédération européene des villages d'artistes (Euro Art),

- European Network of Cultural Administration Training Centres (ENCATC),

- European League of Institutes of the Arts (ELIA),

- Network of European Museums Organisations (NEMO),

- Momentum Europa,

- Pan-European Public Children's Network,

- Les Rencontres: Euroopa kultuurilinnade ja kultuuripiirkondade ühing,

- Europalia,

- Euroballet,

- International Festivals and Events Association Europe,

- Pegasus Foundation,

- Hors-les-Murs,

- Huis Doorn (Holland),

- Euroopa Muusikafestival,

- Tuning Educational Structures in Europe,

- St Boniface Memorial Foundation 2004,

- European Community of Historic Armed Guilds.

--------------------------------------------------