23.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 249/20

KOMISJONI OTSUS,

15. juuli 2004,

millega rakendatakse nõukogu direktiiv 64/432/EMÜ, mis käsitleb veiste infektsioosse rinotrahheiidiga seotud täiendavaid tagatisi ühendusesiseseks kaubanduseks veistega ja teatavate liikmesriikide esitatud tõrjeprogrammide heakskiitmist

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 2104 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2004/558/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/432/EMÜ, ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2 ja artikli 10 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Veiste infektsioosne rinotrahheiit on veiste herpesviiruse 1. tüübi (BHV1) nakkuse üks kõige selgemaid kliinilisi ilminguid. Kuna paljud nakkused selle viirusega kulgevad kliiniliselt märkamatult, tuleks tõrjemeetmed suunata pigem nakkuse likvideerimisele kui sümptomite pidurdamisele.

(2)

Direktiivi 64/432/EMÜ E lisa II osas loetletakse “veiste infektsioosne rinotrahheiit” nakkuste hulgas, mille puhul on võimalik tunnustada riiklikke tõrjeprogramme ja nõuda täiendavaid tagatisi.

(3)

Saksamaa on esitanud programmi, mis viidi läbi eesmärgiga likvideerida BHV1 nakkus riigi territooriumi kõigis osades, mis vastab direktiivi 64/432/EMÜ artikli 9 lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele ning milles sätestatakse eeskirjad veiste liikumise kohta riigis, mis on samaväärsed Austrias, Itaalia Bolzano provintsis ja Rootsis varem rakendatud meetmetega, mis olid edukad nakkuse likvideerimisel kõnealustes riikides.

(4)

Saksamaa esitatud programm ja kõnealuse liikmesriigi taotletud täiendavad tagatised veistega kauplemise suhtes kõnealuse programmi edu tagamiseks kiideti heaks 1. märtsi 2004. aasta otsusega 2004/215/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiiv 64/432/EMÜ, mis käsitleb veiste infektsioosse rinotrahheiidiga seotud täiendavaid tagatisi ühendusesiseseks kaubanduseks veistega ja teatavate liikmesriikide esitatud tõrjeprogrammide heakskiitmist. (2)

(5)

Täiendavad tagatised kehtivad Taani, Austria, Soome ja Rootsi puhul ning Bolzano provintsi suhtes Itaalia puhul. Kõnealused liikmesriigid on seisukohal, et nende territoorium on vaba veiste infektsioossest rinotrahheiidist, ning Itaalia võtab sama seisukoha Bolzano provintsi suhtes. Nad esitasid kooskõlas direktiivi 64/432/EMÜ artikli 10 lõikega 1 komisjonile asjakohased dokumendid, mis eelkõige tõendasid olukorra järelevalve jätkumist.

(6)

Liikmesriikide või nende piirkondade korral, mida tunnustatakse kõnealusest haigusest vabana ja mis on praegu loetletud komisjoni otsuse 93/42/EMÜ (3) lisas, tuleks veiste lähetamise suhtes tõuaretuseks ja tootmiseks teistesse liikmesriikidesse kohaldada üksnes miinimumnõudeid.

(7)

BHV1 testide standardimiseks laborites on rahvusvaheline episootiaamet (OIE) kehtestanud OIE rahvusvaheliste standarditena tugeva positiivse, nõrga positiivse ja negatiivse seerumi BHV1 testideks, mis on kättesaadavad OIE diagnostiliste testide ja vaktsiinide standardite käsiraamatus (4) osutatud veiste infektsioosse rinotrahheiidi tugilaborites.

(8)

Ühendusesisesel kauplemisel erineva veiste infektsioosse rinotrahheiidi staatusega liikmesriikidest pärit veistega on esinenud probleeme.

(9)

Selguse ja meetmete keelelise kooskõla tagamiseks on asjakohane koondada Saksamaa programmi tunnustamine ja täiendavad tagatised veiste infektsioosse rinotrahheiidi suhtes ühte otsusesse ning otsus 2004/215/EÜ kehtetuks tunnistada.

(10)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Heaks kiidetakse nende liikmesriikide esitatud programmid, kes on loetletud veiste herpesviiruse 1. tüübi (BHV1) (edaspidi “veiste infektsioosne rinotrahheiit”) nakkuse tõrjet ja likvideerimist käsitleva I lisa tabeli esimeses veerus, kõnealuste liikmesriikide piirkondades, mis on piiritletud I lisa tabeli teises veerus.

Artikkel 2

1.   Tõuaretuseks ja tootmiseks ette nähtud veised, kes on pärit II lisas loetlemata liikmesriikidest või nende piirkondadest ja mille sihtkohaks on I lisas loetletud liikmesriigid või nende piirkonnad, rahuldavad vähemalt järgmisi täiendavaid tagatisi:

a)

nad peavad olema pärit majandist, kus vastavalt ametlikule teabele ei ole viimase 12 kuu jooksul registreeritud veiste infektsioosse rinotrahheiidi kliinilisi ega patoloogilisi tunnuseid;

b)

nad peavad olema olnud isolatsioonis pädeva asutuse heakskiidetud rajatises 30 päeva jooksul vahetult enne üleviimist ning ühelgi samas isolatsioonirajatises olnud veisel ei tohi kõnealusel ajal esineda veiste infektsioosse rinotrahheiidi kliinilisi tunnuseid;

c)

neile ja kõigile teistele veistele samas isolatsioonirajatises peab olema tehtud negatiivse tulemusega seroloogiline test, milleks on võetud vereproovid mitte varem kui 21 päeva pärast nende saabumist isolatsioonirajatisse, järgmiste antikehade tuvastamiseks:

i)

vaktsineeritud veiste puhul BHV1 gE-glükoproteiini vastased antikehad; või

ii)

vaktsineerimata veiste puhul kogu BHV1 vastased antikehad.

2.   Erandina lõikest 1 võivad päritoluliikmesriigi pädevad asutused lubada lähetada I lisas loetletud piirkondades asuvatesse majanditesse veiseid, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest alternatiivsetest tingimustest:

a)

loomad on pärit I lisas loetletud liikmesriigist ja BHV1-vabadest majanditest, mis vastavad vähemalt III lisas sätestatud nõuetele;

b)

loomad on ette nähtud liha tootmiseks ja vastavad järgmistele tingimustele:

i)

loomad

—

on pärit III lisas määratletud BHV1-vabadest majanditest, või

—

põlvnevad vaktsineeritud ja korrapäraselt revaktsineeritud emaloomast, või

—

on vastavalt valmistaja juhistele korrapäraselt vaktsineeritud ja revaktsineeritud vaktsiiniga, millest gE-antigeen on eemaldatud, või

—

on testitud päritoluliikmesriigis negatiivsete tulemustega seroloogilise testiga lõike 1 punktis c osutatud antikehade tuvastamiseks, milleks on võetud vereproov 14 päeva jooksul alates lähetamisest, ning

ii)

need veetakse halvema tervisliku seisundiga loomadega kokku puutumata I lisas loetletud sihtliikmesriigi tundmatu BHV1-staatusega majandisse, kus kõiki loomi nuumatakse vastavalt tunnustatud siseriiklikule likvideerimisprogrammile sisetingimustes ning kust neid on võimalik vedada ainult otse tapamajja;

c)

loomad on pärit majanditest, kus kõiki majandis peetavaid üle 15 kuu vanuseid loomi on vaktsineeritud ja korrapäraselt revaktsineeritud ning kõigile üle 9kuustele loomadele on tehtud negatiivsete tulemustega seroloogiline test BHV1 gE-glükoproteiini vastaste antikehade tuvastamiseks mitte rohkem kui 12 kuu tagant ning loomi on testitud negatiivsete tulemustega lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud antikehade tuvastamiseks, milleks on võetud vereproovid lähetamisele eelnenud 14 päeva jooksul;

d)

loomad on pärit III lisas määratletud BHV1-vabadest majanditest, mis asuvad liikmesriigis, kus veiste infektsioosne rinotrahheiit on haigus, millest tuleb teatada, ning kus majandist 5 kilomeetri raadiuses ei ole viimase 30 päeva jooksul olnud BHV1 nakkuse kliinilisi või patoloogilisi ilminguid, ning loomi on testitud negatiivsete tulemustega lõike 1 punktis c osutatud antikehade tuvastamiseks, milleks on võetud vereproov lähetamisele eelnenud 14 päeva jooksul.

3.   Tapmiseks ette nähtud veised, mis on pärit II lisas loetlemata liikmesriikidest või nende piirkondadest ja mille sihtkohaks on I lisas loetletud liikmesriigid või nende piirkonnad, veetakse otse sihtkoha tapamajja või heakskiidetud kogumiskeskusse, kust need viiakse kooskõlas direktiivi 64/432/EMÜ artikli 7 teise taandega tapamajja tapmiseks.

4.   Direktiivi 64/432/EMÜ F lisa näidisega 1 ette nähtud ja lõikes 1 osutatud loomadega kaasasoleva terviseohutuse sertifikaadi C jao punkti 4 lisatakse järgmine teave:

a)

pärast esimest taanet: “veiste infektsioosne rinotrahheiit”;

b)

pärast teist taanet: “komisjoni otsuse 2004/558/EÜ artikli 2 lõike … punkt …”.

Artikkel 3

1.   Tõuaretuseks ja tootmiseks ette nähtud veised, kes on pärit II lisas loetlemata liikmesriikidest või nende piirkondadest ja kelle sihtkohaks on veiste infektsioossest rinotrahheiidist vabad II lisas loetletud liikmesriigid või nende piirkonnad, rahuldavad järgmisi täiendavaid tagatisi:

a)

need rahuldavad artikli 2 lõike 1 punktidega a ja b ette nähtud täiendavaid tagatisi;

b)

neile ja kõigile teistele artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud veistele samas isolatsioonirajatises peab olema tehtud negatiivse tulemusega seroloogiline test, milleks on võetud vereproovid mitte varem kui 21 päeva pärast nende saabumist isolatsioonirajatisse, kogu BHV1 vastaste antikehade tuvastamiseks;

c)

neid ei tohi olla vaktsineeritud veiste infektsioosse rinotrahheiidi vastu.

2.   Tapmiseks ette nähtud veised, kes on pärit II lisas loetlemata liikmesriikidest või nende piirkondadest ja kelle sihtkohaks on II lisas loetletud liikmesriigid või nende piirkonnad, veetakse otse sihtkoha tapamajja tapmiseks kooskõlas direktiivi 64/432/EMÜ artikli 7 esimese taandega.

3.   Direktiivi 64/432/EMÜ F lisa näidisega 1 ette nähtud ja lõikes 1 osutatud veistega kaasasoleva terviseohutuse sertifikaadi C jao punkti 4 lisatakse järgmine teave:

a)

pärast esimest taanet: “veiste infektsioosne rinotrahheiit”;

b)

pärast teist taanet: “komisjoni otsuse 2004/558/EÜ artikkel 3”.

Artikkel 4

Tõuaretuseks ja tootmiseks ette nähtud veised, kes on pärit II lisas loetletud liikmesriikidest või nende piirkondadest ja kelle sihtkohaks on I või II lisas loetletud liikmesriigid või nende piirkonnad, vastavad artikli 2 lõike 1 punktis a sätestatud tingimustele.

Artikkel 5

Liikmesriigid tagavad, et artikli 2 lõike 1 punkti c alapunktis ii ja artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud seroloogiline test kogu BHV1 vastaste antikehade tuvastamiseks on standarditud BHV1 testide OIE rahvusvaheliste standarditena kehtestatud tugeva positiivse, nõrga positiivse ja negatiivse seerumi suhtes.

Artikkel 6

Otsus 2004/215/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 7

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 26. juulist 2004.

Artikkel 8

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. juuli 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

David BYRNE

(1)  EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 21/2004 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8).

(2)  ELT L 67, 5.3.2004, lk 24.

(3)  EÜT L 16, 25.1.1993, lk 50. Otsust on viimati muudetud otsusega 2000/502/EÜ (EÜT L 200, 8.8.2000, lk 62).

(4)  Diagnostiliste testide ja vaktsiinide standardite käsiraamat, 4. väljaanne, august 2000.

I LISA

Liikmesriik

Liikmesriigi piirkonnad, mille suhtes kohaldatakse täiendavaid tagatisi veiste infektsioosse rinotrahheiidi suhtes kooskõlas direktiivi 64/432/EMÜ artikliga 9

Saksamaa

Kõik piirkonnad

II LISA

Liikmesriik

Liikmesriigi piirkonnad, mille suhtes kohaldatakse täiendavaid tagatisi veiste infektsioosse rinotrahheiidi suhtes kooskõlas direktiivi 64/432/EMÜ artikliga 10

Taani

Kõik piirkonnad

Itaalia

Bolzano provints

Austria

Kõik piirkonnad

Soome

Kõik piirkonnad

Rootsi

Kõik piirkonnad

III LISA

BHV1-vaba majand

1.

Veiseid pidavat majandit peetakse vabaks BHV1 nakkusest, kui see vastab järgmistele tingimustele:

1.1.

majandis ei ole viimase 6 kuu jooksul registreeritud ühtegi BHV1 nakkuse kahtlust ning kõik majandis peetavad veised on vabad BHV1 nakkusele viitavatest kliinilistest sümptomitest;

1.2.

majandisse on toodud ainult II lisas loetletud liikmesriikides või nende piirkondades asuvatest või BHV1-vabadest majanditest pärit veiseid ning ükski majandis peetav veis ei ole kokku puutunud veistega, kes ei ole pärit II lisas loetletud liikmesriikides või nende piirkondades asuvatest või BHV1-vabadest majanditest;

1.3.

emaseid veiseid seemendatakse ainult spermaga, mis on saadud kooskõlas direktiiviga 88/407/EMÜ toodetud pullidelt, mida on testitud negatiivse tulemusega artikli 2 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud antikehade tuvastamiseks, või on seemendatud II lisas loetletud liikmesriikides või nende piirkonnas asuvatest või BHV1-vabadest majanditest pärit pullidega;

1.4.

majandis kohaldatakse vähemalt ühte järgmistest tõrjekordadest:

1.4.1.

sooritatud on iga kord negatiivsete tulemustega seroloogiline uuring artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud antikehade tuvastamiseks vähemalt kahe vereproovi suhtes, mis on võetud 5–7 kuu tagant kõigilt tõuaretuseks kasutatavatelt või ette nähtud üle 9kuustelt emastelt ja isastelt veistelt,

1.4.2.

sooritatud on negatiivse tulemusega seroloogiline uuring BHV1-vastaste antikehade tuvastamiseks vähemalt kahe piima üksikproovi või mitte rohkem kui 5 loomalt võetud piima koondproovi suhtes, mis on võetud 5–7 kuu tagant kõigilt lakteerivatelt loomadelt, ning iga kord negatiivsete tulemustega seroloogiline uuring artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud antikehade tuvastamiseks vähemalt kahe vereproovi suhtes, mis on võetud 5–7 kuu tagant kõigilt mittelakteerivatelt emastelt veistelt ja kõigilt tõuaretuseks kasutatavatelt või ette nähtud üle 9kuustelt isastelt veistelt,

1.4.3.

piimafarmide korral, kus vähemalt 30 % veistest on lakteerivad lehmad, on sooritatud iga kord negatiivsete tulemustega seroloogiline uuring BHV1-vastaste antikehade tuvastamiseks vähemalt kolme piimaproovi suhtes, mis ei ole olenevalt kasutatava testi spetsifikatsioonist kogutud rohkem kui 50 loomalt ning mis on võetud vähemalt 3 kuu tagant, ning iga kord negatiivsete tulemustega seroloogiline uuring artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud antikehade tuvastamiseks vähemalt ühe vereproovi suhtes, mis on võetud kõigilt mittelakteerivatelt emastelt veistelt ja kõigilt tõuaretuseks kasutatavatelt või ette nähtud üle 9kuustelt isastelt veistelt,

1.4.4.

kõik majandis peetavad veised on pärit II lisas loetletud liikmesriikides või nende piirkondades asuvatest või BHV1-vabadest majanditest.

2.

Veiseid pidava majandi BHV1-vaba staatus säilib, kui:

2.1.

jätkatakse punktide 1.1–1.3 kohaldamist ning

2.2.

kohaldatakse vähemalt ühte järgmistest tõrjekordadest:

2.2.1.

kõik majandis peetavad üle 24kuused veised on andnud negatiivse tulemuse seroloogilises testis artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud antikehade tuvastamiseks vereprooviga, mis on võetud mitte rohkem kui 12 kuu tagant,

2.2.2.

on sooritatud negatiivse tulemusega seroloogiline uuring BHV1-vastaste antikehade tuvastamiseks vähemalt ühe piima üksikproovi või mitte rohkem kui 5 loomalt võetud piima koondproovi suhtes, mis on võetud mitte rohkem kui 12 kuu tagant kõigilt lakteerivatelt loomadelt, ning kõik üle 24kuused majandis peetavad mittelakteerivad emased veised ja isased veised on andnud negatiivse tulemuse seroloogilises testis artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud antikehade tuvastamiseks vereprooviga, mis on võetud mitte rohkem kui 12 kuu tagant,

2.2.3.

piimafarmide korral, kus vähemalt 30 % veistest on lakteerivad lehmad, on sooritatud negatiivsete tulemustega seroloogiline uuring BHV1-vastaste antikehade tuvastamiseks vähemalt kahe piimaproovi suhtes, mis ei ole olenevalt kasutatava testi spetsifikatsioonist kogutud rohkem kui 50 loomalt ning mis on võetud vähemalt 3 kuu ja mitte rohkem kui 12 kuu tagant, ning on sooritatud iga kord negatiivsete tulemustega seroloogiline uuring artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud antikehade tuvastamiseks vähemalt ühe vereproovi suhtes, mis on võetud mitte rohkem kui 12 kuu tagant kõigilt üle 24kuustelt mittelakteerivatelt emastelt veistelt ja isastelt veistelt.

3.

Veiseid pidava majandi BHV1-vaba staatus peatatakse, kui mis tahes loom annab punktides 2.2.1–2.2.3 osutatud uuringute käigus positiivse tulemuse artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud antikehade tuvastamiseks sooritatud testis.

4.

Kooskõlas punktiga 3 peatatud BHV1-vaba staatus taastatakse ainult pärast kahte seroloogilist uuringut, mis sooritatakse iga kord negatiivse tulemusega vähemalt 2 kuu tagant, mida ei alustata varem kui 30 päeva pärast seropositiivsete loomade eemaldamist ning millega kaasneb kõigi majandis peetavate veiste seroloogiline testimine artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud antikehade tuvastamiseks vereproovide suhtes või lakteerivate lehmade korral testimine BHV1-vastaste antikehade tuvastamiseks piima üksikproovide või mitte rohkem kui 5 loomalt võetud piima koondproovide suhtes.