LISA

1.   SISSEJUHATUS

Thessaloniki arengukavas määratletakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi intensiivistamise viisid ja vahendid, muuhulgas Euroopa partnerluste kasutuselevõtmise kaudu.

Komisjoni aastaaruande kohaselt on endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi Euroopa partnerluse eesmärk määratleda tegevusprioriteedid, et toetada jõupingutusi Euroopa Liidule lähenemiseks ühtse raamistiku alusel. Need prioriteedid on kohandatud endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi erivajadustele ning ettevalmistatuse tasemele ning neid ajakohastatakse vastavalt vajadusele. Euroopa partnerlus sisaldab samuti juhiseid endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile antava finantsabi kohta.

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigilt eeldatakse plaani vastuvõtmist, mis sisaldaks ajakava ja üksikasjalikke andmeid selle kohta, kuidas kavatsetakse Euroopa partnerluse prioriteete saavutada. Plaanis tuleks samuti märkida, mil viisil püütakse saavutada Thessaloniki arengukavas püstitatud eesmärgid, organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu võitlemise prioriteedid, mis määratleti 2002. aastal Londonis toimunud konverentsil ja 28. novembril 2003 Brüsselis EL ja Lääne Balkani Foorumi raames toimunud ministrite kohtumisel, ning meetmed, mida iga Lääne-Balkani riik tutvustas Ohridis toimunud ühtset piirikontrolli käsitlevale konverentsile järgnenud kohtumisel Belgradis 5. novembril 2003.

2.   PÕHIMÕTTED

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess jääb Lääne-Balkani riikide Euroopa suunalise arengu raamistikuks kuni nende ühinemiseni tulevikus.

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi jaoks määratletud põhiprioriteedid vastavad tema suutlikkusele täita 1993. aastal Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogul püstitatud kriteeriume ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi nõudeid, mis nõukogu on määratlenud oma 29. aprilli 1997. aasta ja 21.–22. juuni 1999. aasta järeldustes, Zagrebis 24. novembril 2000. aastal toimunud tippkohtumise lõppdeklaratsioonis ja Thessaloniki arengukavas.

3.   PRIORITEEDID

Komisjoni aastaaruandes hinnatakse tehtud edusamme ja märgitakse valdkonnad, milles riik peab oma jõupingutusi suurendama. Käesolevas Euroopa partnerluses loetletud prioriteedid on valitud selle põhjal, et nende täitmine või nende oluline edendamine lähiaastatel oleks endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile jõukohane. Eristatakse lühiajalisi prioriteete, mille täitmist eeldatakse ühe kuni kahe aasta jooksul ja keskmise tähtajaga prioriteete, mille täitmist eeldatakse kolme kuni nelja aasta jooksul.

Euroopa partnerluses sätestatakse 2004. aasta aastaaruandes sisalduva analüüsi põhjal endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi Euroopa Liitu edasise integreerumise ettevalmistamise peamised prioriteetsed valdkonnad. Tuleks meeles pidada, et õigusaktide ühtlustamise korral ei piisa ainult EL acquis’ inkorporeerimisest õigusaktidesse; selle täielik rakendamine tuleb samuti ette valmistada.

3.1.   LÜHIAJALISED PRIORITEEDID

Poliitiline olukord

Demokraatia ja Õigusriik

Riigiasutuste toimimise tagamine kogu territooriumil

Ohridi raamkokkuleppe rakendamine– rakendada õigusaktid, mis on raamkokkuleppe rakendamiseks juba vastu võetud. Võtta vastu ülejäänud raamkokkuleppes nõutud õigusaktid, eelkõige võtta vastu ja rakendada territoriaalset korraldust, kohalikku rahastamist ja Skopje linna käsitlevad õigusaktid. Saavutada kiire edasiminek detsentraliseerimisprotsessi rakendamisel, et võimaldada nõuetekohaste kohalike valimiste plaanipärast toimumist, eelkõige tugevdades väljaõppe, nõustamise ja seadmete hankimisega kohalike omavalitsuste finantsjuhtimisvõimet ning võimet hallata ülekantud pädevust ja vara. Samaaegselt tõsta haldussuutlikkust, et kontrollida ja hõlbustada detsentraliseerimisprotsessi, kaasa arvatud keskne tasand, kuid eelkõige kohaliku omavalitsuse ministeeriumis ja rahandusministeeriumis seoses rahandusalase detsentraliseerimisega ning erinevates ministeeriumites nende pädevuse ulatuses. Tagada asjakohaste eelarveliste vahendite eraldamine, et tagada pädevuste tõrgeteta ülekandmine. Võtta vastu keskmise tähtajaga strateegiline kava vähemuste võrdse esindatuse kohta, mis näeb ette piisavad eelarvelised vahendid, ning tagada selle kiire rakendamine. Võtta edasisi meetmeid, et tagada keelekasutust ja kohalikke sümboleid käsitlevate raamkokkuleppe sätete rakendamine. Tõsta keskvalitsuse järelevalve ja hindamise suutlikkust. Tõhustada jõupingutusi endiste kriisipiirkondade taaselustamiseks.

Avaliku halduse töö tõhustamine– rakendada täielikult avaliku teenistuse seadus. Arendada edasi riigiteenistujate ametit. Arendada kõigis ministeeriumites ja valitsuse tasandil asjakohast strateegilist planeerimist ja seonduvat vahendite eraldamist. Rakendada peasekretariaadi strateegiline arengukava. Viia lõpule käimasolev funktsionaalne analüüs kõikides avalik-õiguslikes asutustes ja võtta meetmed, et rakendada selle põhjal antud soovitused, võttes arvesse detsentraliseerimisprotsessi. Parandada halduse läbipaistvust ja võtta vastu seadus, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu teabele. Uuendada haldusmenetlust ja haldusvaidlusi käsitlevaid seadusi eesmärgiga tugevdada kodanikuõiguste täitmist. Rakendada täielikult 2003. aasta ombudsmani seadus ja viia lõpule ombudsmani ametikoha reform. Tagada ombudsmani soovituste järgimine. Edendada kodanikuühiskonna arengut, kaasa arvatud tööturu osapoolte organisatsioonid ja nende aktiivne kaasamine otsustelangetamise protsessi.

Kohtusüsteemi tugevdamine– valmistada ette kohtusüsteemi põhjalik reform. Vaadata läbi kehtiv kohtunike ja prokuröride valiku, ametisse määramise ja edutamise süsteem eesmärgiga tagada kohtunike poliitiline sõltumatus ja puutumatus ning saavutustel põhinev karjääriredel. Valmistada ette vajalikud põhiseaduse ja õigusaktide muudatused, et tagada kohtunike valiku ja karjäärivõimaluste eest vastutava asutuse sõltumatus. Lihtsustada kohtumenetlust. Parandada kohtuotsuste täitmist. Kehtestada alternatiivsed vaidluste lahendamise mehhanismid, kaasa arvatud vahekohtu- ja lepitusmenetlus kriminaalasjades. Tagada nõuetele vastav omandiõiguste ja kohtuotsuste täitmine tsiviilõiguse valdkonnas. Tõsta institutsioonilist suutlikkust koolitada kohtunikke ja prokuröre ning valmistada ette riikliku kohtunike kooli asutamine. Koostada ammendavad alg- ja kutseõppekavad.

Korruptsioonivastase võitluse tõhustamine– rakendada korruptsioonivastase võitluse strateegia. Tõsta institutsioonilist suutlikkust korruptsiooni uurimisel ja sellega seotud juhtumite kohtulikul menetlemisel. Parandada õiguskaitseorganite ja korruptsiooni vältimise riikliku komisjoni tegevuse kooskõlastatust ning tagada nendevaheline koostöö. Parandada korruptsioonijuhtumitega seotud andmete vahetamist juhtumite avastamise, uurimise ja kohtuliku menetlemise eest vastutavate ametite vahel. Tugevdada ja rakendada ametnike vara deklareerimise, huvide konflikti, riigihangete läbipaistvuse ja ametiasutuste sise- ja väliskontrolliga seotud eeskirju. Võtta vastu asjakohased poliitiliste parteide rahastamist käsitlevad õigusaktid.

Inimõigused ja vähemuste kaitse

Suurem tähelepanu inimõiguste austamisele õiguskaitseorganite poolt– tagada Euroopa inimõiguste konventsiooni, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsiooni ning muude asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide täielik täitmine. Rakendada eetikakoodeks ja tagada selle eiramise eest vastutuselevõtmine. Võtta vastutusele varasemate väärkohtlemise juhtumite eest. Tõhustada sisekontrolli ja kutsestandardite jõustamist kõikides õiguskaitseorganites ning kohtute ja vanglate juhtkondades. Järgida eeluurimisvangistuse eeskirju. Tõsta politsei, kohtunike, prokuröride ja teiste õiguskaitseorganite teadlikkust nende inimõigustega seotud kohustustest ja tagada kõnealuste kohustuste täitmine nende poolt rahvusvaheliste nõuete kohaselt.

Sõna- ja ajakirjandusvabaduse edendamine– vaadata läbi ringhäälingu õigusraamistik, et vältida poliitilist sekkumist. Võtta konkreetseid meetmeid, et tagada massiteabevahendite tegevust reguleerivate ametite sõltumatus. Vaadata üle teotamist käsitlevad õigusaktid, et need arvestaksid Euroopa standardeid ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat.

Vähemusõiguste austamise tagamine– tagada kolmanda riikliku ülikooli asutamise protsessi lõpuleviimine Tetovos viisil, mis tekitaks sünergia Tetovo Ülikooli ja Kagu-Euroopa Ülikooli vahel ning näeks ette Bologna deklaratsioonile vastavad akadeemilised standardid.

Piirkondlik ja rahvusvaheline koostöö

Piirkondliku koostöö edendamine– järgida stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi nõudeid ja Thessaloniki piirkondliku koostöö alaseid kohustusi. Tagada kõikide piirkondlike vabakaubanduslepingute rakendamine. Taotleda lepingute sõlmimist naaberriikidega, kaasa arvatud organiseeritud kuritegevuse, ebaseadusliku kaubanduse ja salakaubaveo vastase võitlusega seotud piiriülese koostöö, õigusalase koostöö, piirikontrolli, keskkonna ja energeetika valdkondades ning tagada nende lepingute tõhus rakendamine.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu nõuetekohase rakendamise tagamine piirkondliku koostöö alal– viia lõpule piirkondliku koostöö alast kahepoolset konventsiooni käsitlevad läbirääkimised Horvaatiaga.

Asjakohase õigusraamistiku vastuvõtmine koostöö osas rahvusvahelise endise Jugoslaavia kriminaaltribunaliga.

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi poolt sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete rakendamine– tagada endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi võetud kohustuste täitmine suhetes Euroopa Liiduga.

Majanduslik olukord

Vaba turumajandus ja struktuurireformid

Makromajandusliku stabiilsuse säilitamine– säilitada stabiilne makromajanduslik raamistik Rahvusvahelise Valuutafondi programmi raames. Sõlmida jätkuprogrammi käsitlev leping.

Majandusreformide jätkamine– algatada põhjalikud turupõhised reformid, mis on suunatud riigi osa vähendamisele majanduses, ja tagada võrdsed võimalused kõigile ettevõtjatele, et võimaldada neil tegutseda stabiilses ja prognoositavas keskkonnas. Täpsustada ja täita omandiõigusi, sealhulgas erastamise alal.

Majanduskeskkonna parandamine– võtta vastu ja rakendada täiustatud äriühinguõiguse raamistik. Tõhustada haldus- ja kohtusüsteemi ja tõsta pankrotimenetluste tõhusust. Töötada välja programm, mis lihtsustaks ja vähendaks litsentsimise menetlusi ning parandada kõigi ettevõtteid mõjutavate haldusmenetluste läbipaistvust.

Tööhõivepoliitika– töötada välja ja rakendada põhjalik tööhõive suurendamise ja töötuse vähendamise strateegia, eelkõige kutsehariduse ja tööturureformide osas, kaasates sellesse kõigi etniliste kogukondade kõik asjaomased osapooled. Respekteerida tunnustatud töönorme ja tagada nende tõhus jõustamine (kaasa arvatud ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õigus, mittediskrimineerimine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel).

Riigi rahanduse juhtimine

Riigi rahanduse juhtimise parandamine– rakendada rahandusalane detsentraliseerimine. Rakendada riigiteenistujate paindlik palgasüsteem. Tugevdada sisekontrolli ja auditeerimissuutlikkust rahandusministeeriumis ning tugevdada kontrolli avaliku halduse süsteemis tervikuna. Vaadata läbi riigikontrolli seadus, et viia see kooskõlla Euroopa Liidu standarditega ning tugevdada riigikontrolliametit kui eraldi eelarvega iseseisvat riigiasutust. Rakendada tugevamat kontrolli ja järelvalvet eelarvevälistest vahendistest tehtud kulutuste üle. Asutada tõhus riigi võlakirjade ja võlakohustuste turg.

EL standardid

Siseturg ja kaubandus

Stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingut kohandava protokolli nõuetekohane rakendamine, et võtta arvesse EL laienemist.

Kaupade liikumine– teha edasisi edusamme Euroopa tehniliste normide ja standardite vastuvõtmisel. Rakendada 2002. aasta standardite sertifitseerimist, metroloogiat ja vastavushindamist käsitlevad õigusaktid, kaasa arvatud teiseste õigusaktide vastuvõtmine ja haldussuutlikkuse tõstmine nende rakendamise tagamiseks. Teha edusamme seoses koondnomenklatuuri kasutamisega.

Finantsteenused– parandada usaldatavusnormatiivide reguleerivat raamistikku ja järelevalvet nimetatud sektori üle.

Isikuandmete kaitse– muuta isikuandmete kaitset käsitlevaid õigusakte kooskõlas EL standarditega ja asutada sõltumatu asutus, kelle ülesandeks oleks järelevalve nende õigusaktide rakendamise üle.

Toll– saavutada märkimisväärseid tulemusi pettuste, salakaubaveo ja ebaseadusliku kaubanduse vastases võitluses. Tugevdada veelgi tolliametit ja tagada selle nõuetekohane toimimine, et saavutada vastavus EL nõuetega. Edendada reformiprotsessi ja tagada 2004.–2008. aasta strateegilise kava nõuetekohane rakendamine. Eelkõige tagada uue kutsestandardite üksuse nõuetekohane toimimine ja tolliasutuse siseste korruptsioonijuhtumite kohtulik menetlemine. Tugevdada halduskoostööd tollisektoris. Tugevdada kaubanduslepingute rakendamisega seotud ameteid ja seda eelkõige sooduspäritolureeglite kontrolli osas.

Maksustamine– Alustada kehtivate maksualaste õigusaktide ja haldusmenetluse läbivaatamist, et tagada maksualaste õigusaktide tõhus ja mittediskrimineeriv rakendamine. Kõrvaldada toodete päritolust sõltuvad erinevad aktsiisimäärad tubakatoodetele (kohalik või imporditud). Jätkata maksuhalduse reformi ning eelkõige tõsta maksuametnike suutlikkust koguda ja kontrollida kohalikul tasandil tasumisele kuuluvaid makse. Lahendada järjest suurenevate käibemaksu tagastamiseks makstavate summadega seotud probleem. Järgida äriühingute maksustamise toimimisjuhendi põhimõtteid ja tagada uute maksumeetmete vastavus nimetatud põhimõtetele.

Konkurents ja riigiabi– võtta vastu konkurentsipiirangute vastased õigusaktid. Võimaldada konkurentsiametil võtta tõhusaid meetmeid õigusaktide otseseks jõustamiseks ja sanktsioonide rakendamiseks. Edendada läbipaistvust ja riigiabi põhimõtete jõustamist. Edendada konkurentsipoliitikat, soodustades liberaliseerimist, parandades riigihanketavasid, tagades konkurentsi soodustava lähenemisviisi erastamisele. Võtta vastu riigiabi käsitlevad teisesed õigusaktid ja tõsta haldussuutlikkust õigusraamistiku rakendamiseks.

Riigihanked– parandada kehtivat riigihankeid käsitlevat õigusraamistikku kooskõlas EL acquis’ga ja asutada riigihangete amet, mis on võimeline õigusraamistiku rakendamist tagama.

Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigused– võtta vastu tööstusomandi seadusega seotud teisesed õigusaktid ning rakendada nimetatud seadus. Jätkata autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate õigusaktide parandamist.

Valdkondade poliitikad

Tööstus ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted– võtta vastu terasetööstuse restruktureerimise ja ümberkorraldamise kava kooskõlas konkurentsi käsitleva EL acquis’ga eesmärgiga asutada tõhusad ja konkurentsivõimelised ettevõtted. Rakendada Euroopa väikeettevõtluse harta põhimõtted ja selles 2004. aastaks püstitatud eesmärgid. Parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu finants- ja mittefinantsteenustele. Jätkata ettevalmistusi riikliku tagatisfondi loomiseks.

Energeetika– arendada äsja asutatud Energeetika Regulatiivkomisjoni, et see vastaks Euroopa Liidu suunistele, ja vältida monopoolse olukorra tekkimist energeetikasektoris. Muuta energeetikaseadust, asutades ülekandesüsteemi operaatori ja tegeledes avalike teenuste osutamise kohustustega seotud probleemidega. Jätkata reforme energeetikasektoris (erastamine).

Telekommunikatsioonid– tagada elektroonilise side tõhus liberaliseerimine, kaasa arvatud regulatiivorganite tugevdamine ja asjakohaste õigusaktide ja poliitikate vastuvõtmine kõnealuses valdkonnas.

Keskkond– võtta vastu keskkonda, jäätmehooldust, veemajandust, loodusvarade kaitsmist ja õhukvaliteeti käsitlevad õigusaktid kooskõlas Euroopa Liidu standarditega. Arendada kooskõlas acquis’ga säästva arengu riiklikku strateegiat, hõlmates säästvat arengut käsitleva 2002. aastal Johannesburgis toimunud ÜRO maailma tippkohtumisel vastuvõetud soovituste rakendamise üldplaani.

Justiits- ja siseküsimuste alane koostöö

Piirikontroll– rakendada valituse poolt vastu võetud ja 28. novembril 2003. aastal EL–Lääne-Balkani Foorumi raames toimunud justiits- ja siseministrite kohtumisel esitletud lühiajalisi meetmeid, lähtudes 2003. aasta mais toimunud Ohridi piirkondlikust konverentsist riigipiiri turvalisuse ja kontrolli kohta. Rakendada 2003. aasta detsembris kooskõlas asjaomaste asutustega vastu võetud ühtne piirikontrolli strateegia. Tugevdada siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi vahelise tegevuse kooskõlastatust, et hõlbustada piirikontrollialaste pädevuste üleandmist piiripolitseile ja tagada piiripolitseiameti institutsiooniline areng.

Migratsiooni- ja varjupaigapoliitika– rakendada 2003. aasta varjupaigaseadus. Asutada varjupaigataotlejate jaoks sõltumatu ja läbipaistev apellatsiooni- ja vaekogu. Võtta vastu asjakohased teisesed õigusaktid varjupaigataotlejate vastuvõtu poliitika ja tingimuste rakendamiseks ja arendamiseks. Vaadata läbi sisserännet käsitlevad õigusaktid, eelkõige vaadata läbi seaduslikku ja ebaseaduslikku sisserännet ja inimkaubandust käsitlevad õigusaktid. Töötada välja ühisstrateegia ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse vastaseks võitluseks, integreerides sellesse piirkondliku mõõtme. Võtta vastu uus välismaalaste seadus.

Politsei– tagada, et politseiteenistused, eelkõige politsei eriüksused, tegutsevad kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja tavadega. Selgitada siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi ülesanded kriiside ohjeldamise olukordades kooskõlas EL tavadega. Võtta vastu ja rakendada politseireformi tegevuskava, võttes arvesse võrdset esindatust kõikidel tasanditel, ning näha ette vajalikud vahendid selle rakendamiseks. Võtta kiireloomulisi meetmeid inimressursside haldamise ümberkorraldamiseks. Parandada koostööd kohtusüsteemiga. Tõsta koolitussuutlikkust ja tagada politseiakadeemia nõuetekohane toimimine, kaasa arvatud eelarveliste vahendite nõuetekohane eraldamine. Vähendada korruptsiooni ja õigusvastast käitumist politseiametites. Edendada koostööd Interpoliga ja teiste rahvusvaheliste õiguskaitseorganitega, eelkõige konsulteerides tõhusamalt nende andmebaasidega.

Organiseeritud kuritegevus, ebaseaduslik kaubandus, uimastid, rahapesu ja terrorism– rakendada tegevusele suunatud meetmed, mis on valitsuse poolt vastu võetud ja mida esitleti 28. novembril 2003 toimunud EL–Lääne-Balkani justiits- ja siseministrite kohtumisel. Viia lõpule organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO 2002. aasta konventsiooni ja sellega seotud käsirelvi, inimkaubandust ja ebaseaduslikku migratsiooni käsitlevate protokollide ratifitseerimine ja tagada nende rakendamine. Parandada organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega seotud õiguskaitseorganite tegevuse kooskõlastatust. Tõhustada luureandmeid ja riskianalüüsi ning asutada keskne kriminaalluureamet, mis tegutseb koostöös kõigi õiguskaitseorganitega. Võtta vastu eriuurimismeetodite kasutamist lubavad muudatused õigusaktides. Töötada välja tunnistajakaitset käsitlevad programmid. Tõsta uimastiäriga võitlemise suutlikkust. Töötada välja riiklik uimastistrateegia kooskõlas EL uimastistrateegia ja vastava tegevuskavaga. Määratleda täpsemalt rahapesu vastase võitluse direktoraadi ja finantspolitsei ülesanded ning viia rahapesu vastase võitluse direktoraat finantsteabe üksuse tasemele kooskõlas EL standarditega. Astuda vajalikud sammud Europoliga kokkuleppe sõlmimise ettevalmistamiseks. Laiendada rahvusvahelist koostööd ja rakendada asjakohased rahvusvahelised terrorismivastase võitluse konventsioonid. Parandada politsei ja luureteenistuste vahelist koostööd ja infovahetust riigis ning teiste riikidega. Takistada terrorismiaktide finantseerimist ja ettevalmistamist.

3.2.   KESKMISE TÄHTAJAGA PRIORITEEDID

Poliitiline olukord

Demokraatia ja õigusriik

Raamkokkuleppe rakendamine– rakendada strateegiline kava vähemuste võrdse esindatuse kohta. Tagada valitsuse detsentraliseeritud tasandite nõuetekohane toimimine. Jätkata jõupingutusi endiste kriisipiirkondade taaselustamiseks.

Avaliku halduse edasine arendamine– jätkuvalt edendada avaliku halduse sõltumatust, töölevõtmise läbipaistvust ja saavutustel põhinevat karjääriredelit, asjatundlikkust ja kõigi elanikkonna rühmade võrdset esindatust. Jätkata avaliku halduse reformi, lähtudes eelkõige “funktsionaalanalüüsi” tulemustest. Arendada edasi ministeeriumite suutlikkust täita peasekretariaadi ja teiste keskasutuste koordineeriva rolli toetamiseks vajalikke erinevaid ühisülesandeid (poliitika väljatöötamine, strateegiline planeerimine, finantsjuhtimine, personalijuhtimine, infotehnoloogia). Tagada, et stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu rakendamise eest vastutavatel administratiivsektoritel on kõik nende kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Jätkuvalt edendada kodanikuühiskonna arengut, kaasa arvatud tööturu osapoolte organisatsioonid ja nende kaasamine otsustelangetamise protsessi.

Õigussüsteemi edasine tugevdamine– rakendada õigussüsteemi põhjalik reform, kaasa arvatud vajalikud muudatused põhiseaduses ja õigusraamistikus, ning tõsta õigussüsteemi üldist suutlikkust. Tagada riikliku kohtunike kooli tõhus tegutsemine. Parandada EL õigusaktide ning kriminaalasjadega seotud piiriülese koostöö alast väljaõpet. Vähendada kõigi kohtute mahajäämust kohtuasjade menetlemisel. Tagada asjakohased vahendid ning hästi koolitatud ja spetsiaalse ettevalmistuse ning kohase staatusega halduspersonal. Tagada piisavad eelarvelised vahendid, et kindlustada õiguskaitse ja -abi kättesaadavus. Tõsta töötasusid.

Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse edasine arendamine– saavutada märkimisväärseid ja käegakatsutavaid tulemusi korruptsioonivastases võitluses kõikidel tasanditel asjakohaste õigusaktide ja korruptsioonivastase riikliku programmi nõuetekohase rakendamise kaudu. Soodustada EL liikmesriikidest vastavate organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega tegelevate riigiasutuste juurde saadetud kontaktametnike töölevõtmist. Esitada Euroopa Liidule kuue kuu tagant aruandeid käegakatsutavate tulemuste kohta, mis on saavutatud organiseeritud kuritegevusega seotud tegevuste kohtuliku uurimisega, vastavalt sellise tegevuse määratlemisele ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonis, tuntud ka Palermo konventsiooni nime all.

Inimõigused ja vähemuste kaitse

Inimõiguste austamise tagamine õiguskaitseorganite poolt– tagada, et politsei, kohtunikud, prokurörid ja teised õiguskaitseorganid on oma kohustustest täielikult teadlikud ning täidavad neid. Tagada inimväärikuse austamine kinnipidamisasutustes ja vanglates.

Sõna- ja ajakirjandusvabaduse edasine arendamine– tagada meediasektorit käsitlevate õigusaktide kooskõla EL standarditega ning nende nõuetekohane rakendamine.

Mittediskrimineerimise ja võrdse esindatuse põhimõtete edasine arendamine– soodustada kõikide etniliste rühmade töösaamise võimalusi ning hõlbustada hariduse kättesaadavust. Edendada kõrgharidust rahvusvähemuste seas ja tagada, et albaaniakeelne kõrgharidus vastaks Bologna deklaratsioonis määratletud EL standarditele.

Piirkondlik ja rahvusvaheline koostöö

Piirkondliku koostöö edasine arendamine– säilitada konstruktiivne ja tasakaalustatud regionaalpoliitika, mis soodustab dialoogi, stabiilsust, heanaaberlikkust ning koostööd. Viia ellu Kagu-Euroopa transpordi piirkondliku tuumikvõrgu vastastikuse mõistmise memorandum. Täita kohustused, mis on võetud 2003. aasta Kagu-Euroopa piirkondlikku energiaturgu käsitleva Ateena vastastikuse mõistmise memorandumi raames ja teha ettevalmistusi ühtse piirkondliku energiaturu loomiseks.

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi poolt sõlmitud rahvusvaheliste lepingute täitmine– täita täies ulatuses endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi poolt ratifitseeritud rahvusvahelisi lepinguid ja konventsioone, eelkõige justiits- ja siseküsimuste, inim- ja vähemuste õiguste ning kaubanduse valdkonda kuuluvaid konventsioone.

Majanduslik olukord

Vaba turumajandus ja struktuurireformid

Majandusreformide jätkusuutlikkuse tagamine

Ettevõtluskeskkonna edasine parandamine– tagada peamiste äriühinguõigust, raamatupidamist ja auditeerimist käsitlevate rahvusvaheliste ja EL standardite tõhus rakendamine. Jätkuvalt tõsta haldus- ja õigussüsteemi tõhusust, rakendada täies ulatuses programm, mis lihtsustaks ja vähendaks litsentsimise menetlusi ning jätkuvalt parandada ettevõtteid mõjutavate haldusmenetluste läbipaistvust. Tagada võlausaldaja õiguste jõustamine läbipaistva õigusraamistiku ulatuses ning katastri ümberkorraldamise kaudu. Edendada ettevõtete juhtimist käsitleva koodeksi rakendamist.

Tööhõive- ja sotsiaalpoliitika– arendada sotsiaalpoliitikat, et edendada sotsiaalset ühtekuuluvust, tõhusaid sotsiaalkaitsesüsteeme, parandada sotsiaalseid standardeid ning lahendada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud probleeme. Arendada edasi tööhõivepoliitikat, kaasates kõiki asjaomaseid osapooli.

Riigi rahanduse juhtimine

Riigi rahanduse ja selle juhtimise edasine parandamine– parandada riiklikku sise- ja välisfinantskontroll. Kõrvaldada peamised takistused seoses pensionisüsteemi teise samba väljaarendamisega, tagada eelkõige solidaarsussüsteemilt kohustuslikule kogumissüsteemile ülemineku rahastamine.

Pettus– kehtestada siseriiklike ja rahvusvaheliste rahaliste vahenditega seotud (võimalike) pettusjuhtumite ja muude eeskirjade rikkumise tuvastamise, menetlemise ja edasise uurimise tõhusad menetlused.

EL standardid

Siseturg ja kaubandus

Kaupade liikumine– tõsta valitsuse suutlikkust rakendada stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingut, eelkõige arendades välja riigisisese ekspertiisi hindamaks õigusaktide eelnõude EL acquis’ le vastavust.

Finantsteenused– tagada sõltumatu ja pädeva järelevalveasutuse tõhus toimimine kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega.

Isikuandmete kaitse– jätkata andmekaitseameti institutsionaalset tugevdamist kooskõlas Euroopa Liidu standardite ja tavadega.

Toll– jätkuvalt tugevdada tolliametit ja tagada selle nõuetekohane toimimine kooskõlas EL standarditega. Rakendada 2004.–2008. aasta strateegiline kava.

Maksustamine– jätkuvalt tugevdada maksuametit, eelkõige maksukogumist ja kontrolli, ning tagada selle nõuetekohane toimimine, et saavutada vastavus EL standarditega. Arendada välja auditeerimisstrateegia ning nõuetele vastav IT-süsteem.

Konkurents ja riigiabi– rakendada konkurentsipiirangute vastased õigusaktid. Jätkuvalt tugevdada konkurentsiametit, andes sellele volitused õigusaktide jõustamiseks ja sanktsioonide rakendamiseks. Jätkuvalt edendada läbipaistvust riigiabi andmisel.

Riigihanked– saavutada täielikult toimivad riigihangete struktuurid, mis tagavad õigusaktide ja stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi nõuetega rangelt kooskõlas toimiva riigihangete läbiviimise korra.

Intellektuaalomandi õigused– tagada intellektuaal- ja tööstusomandit käsitlevate õigusaktide rakendamine.

Valdkondade poliitikad

Tööstus ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted– rakendada terasetööstuse restruktureerimise ja ümberkorraldamise kava. Viia lõpule Euroopa väikeettevõtluse harta elluviimise kava rakendamine. Edendada krediidivõimaluste kättesaadavust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Jätkuvalt edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete mitterahalisi toetusmehhanisme (nt inkubaatorid ja tehnoloogiakeskused). Rakendada investeerimistõkete vähendamist käsitlev FIAS tegevuskava.

Telekommunikatsioon– võtta üle ja rakendada uus EL elektroonilise side raamistik.

Põllumajandus– võtta vastu ja rakendada struktuurireformid põllumajanduse valdkonnas. Võtta vastu ja rakendada põhjalik reform, hõlmates piiripunkte ja riigisiseseid kontrollikeskuseid ning taime- ja loomade tervisega seotud tavasid, poliitika analüüsi, sektorisisesed infosüsteeme ja statistikat ning olemasolevate avalik-õigusliku ja eraõigusliku sektori asutuste ning teenistuste koordineerimisülesandeid.

Keskkond– jätkuvalt ühtlustada õigusakte EL standarditega. Rakendada vastuvõetud õigusaktid. Parandada keskkonnaalast järelevalvet ja jätkuvalt tõsta haldussuutlikkust. Integreerida keskkonnaga seotud probleemid erinevatesse poliitikavaldkondadesse, eelkõige keskkonnamõju hindamise arendamise kaudu kooskõlas EL standarditega.

Justiits- ja siseküsimuste alane koostöö

Piirikontroll– viia lõpule ühtne piirikontrolli strateegia rakendamine koostöös pädevate asutustega.

Migratsiooni- ja varjupaigapoliitika– tugevdada riiklike varjupaigastruktuuride arengut kooskõlas rahvusvaheliste ja EL standarditega, et need suudaksid anda varjupaigataotlejatele ja pagulastele asjakohast kaitset ja abi. Rakendada ebaseadusliku sisserände ja inimkaubanduse vastase võitluse strateegia.

Politsei– viia lõpule politseireformi rakendamine. Tõhustada väljaõpet kuritegevuse uute vormide, kaasa arvatud arvutikuriteod ja piiriülene kuritegevus, vastaseks võitluseks. Jätkuvalt täiendada politsei infosüsteeme.

Organiseeritud kuritegevus, ebaseaduslik kaubandus, uimastid ja rahapesu– saavutada märkimisväärseid tulemusi organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Tagada organiseeritud kuritegevuse vastaste ÜRO õigusaktide rakendamine. Jätkuvalt tõsta riigi suutlikkust kuritegevust ennetada ja tõkestada, kasutades selleks õiguskaitseorganite tegevuse kooskõlastamist ja koostööd kohtusüsteemiga, paranenud analüüsivõimet kriminaalluurega tegelemiseks ning edasist väljaõpet kuritegevuse uute vormide teemadel. Vähendada ebaseaduslike käsirelvade ja kergrelvade arvu. Tagada finantsteabe üksuse täieulatuslik tegutsemine kooskõlas EL standarditega. Rakendada uimasteid käsitlev riiklik strateegia. Tugevdada majandus- ja finantskuritegevuse (kaasa arvatud rahapesu ja rahavõltsimise) ning pettuse vastast võitlust ja parandada seonduvaid siseriiklikke õigusakte.

4.   KAVANDAMINE

Stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessi raames eraldatakse ühenduse abi Lääne-Balkani riikidele vastavate finantsinstrumentidega ning eelkõige vastavalt nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 2666/2000, mis käsitleb Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Jugoslaavia Liitvabariigi ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi abistamist; (1) sellest tulenevalt ei oma käesolev otsus finantsmõju. Lisaks on endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigil tulevikus juurdepääs rahastamisele mitme riigi vaheliste ja horisontaalprogrammide raames. Komisjon teeb koostööd Euroopa Investeerimispangaga ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega, eelkõige Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupangaga ning Maailmapangaga, eesmärgiga hõlbustada stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessiga seotud projektide kaasfinantseerimist.

5.   TINGIMUSLIKKUS

Ühendus abistab stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsesside raames Lääne-Balkani riike tingimusel, et toimuvad jätkuvad edusammud Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumite täitmisel. Nende üldtingimuste mittetäitmise tulemusena võib nõukogu võtta asjakohaseid meetmeid, lähtudes nõukogu määruse (EÜ) nr 2666/2000 artiklist 5.

Ühenduse abi suhtes kehtivad samuti tingimused, mille nõukogu on määratlenud oma 29. aprilli 1997. aasta järeldustes, eelkõige osas, mis puudutab kasusaaja ettevõtte poolt endale võetud kohustusi teostada demokraatlikke, majanduslikke ja institutsioonilisi reforme, võttes arvesse käesolevas Euroopa partnerluses sätestatud prioriteete.

6.   JÄRELEVALVE

Euroopa partnerluse järelevalve on tagatud stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsesside raames loodud mehhanismide raamistikuga, nimelt stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsesside aastaaruandega.

---

(1)  EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2415/2001 (EÜT L 327, 12.12.2001, lk 3).