Komisjoni otsus,

29. aprill 2004,

millega rakendatakse nõukogu direktiivi 91/67/EMÜ seoses teatavate akvakultuuriloomadel esinevate haiguste vastu võetavate meetmetega

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 1679 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2004/453/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. jaanuari 1991. aasta direktiivi 91/67/EMÜ akvakultuuriloomade ja -toodete turuleviimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta, [1] eriti selle artikli 12 lõiget 2, artikli 13 lõike 1 teist lõiku ja artikli 13 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, [2] eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1) Liikmesriik, kes käsitab oma territooriumi või osa sellest vabana ühest või enamast direktiivi 91/67/EMÜ A lisa 1. veeru III loetelus esitatud haigustest, võib vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 13 esitada komisjonile tõendid haiguste puudumise kohta haigusest vabaks tunnistatud territooriumi staatuse saamiseks. Iirimaa, Rootsi, Soome, Taani ja Ühendkuningriik on sellised nõuded komisjonile esitanud.

(2) Liikmesriik, kes töötab välja tõrjeprogrammi ühe või enama direktiivi 91/67/EMÜ A lisa 1. veeru III loetelus loetletud haiguse likvideerimiseks, võib vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 12 esitada programmi komisjonile heakskiitmiseks. Iirimaa, Rootsi, Soome ja Ühendkuningriik on sellised programmid komisjonile esitanud.

(3) Nõukogu 12. märtsi 1973. aasta määruses (EMÜ) nr 706/73 (Kanalisaarte ja Mani saare suhtes kohaldatava põllumajandustoodetega kauplemist käsitleva ühenduse korra kohta) [3] sätestatakse, et kõnealuste saarte suhtes tuleks veterinaariaalaseid õigusakte kohaldada samadel tingimustel nagu Ühendkuningriigis toodete suhtes, mis on imporditud nendele saartele või eksporditud saartelt ühendusse.

(4) Tuleb kehtestada nõuded, mida liikmesriigid peavad järgima, et neid saaks tunnistada haigustevabaks, ning kriteeriumid, mida liikmesriigid peavad kohaldama tõrje- ja likvideerimisprogrammides. Samuti on vaja määratleda lisatagatised, mida nõutakse teatavate kalaliikide sisseviimisel haigusevabadesse vöönditesse ning vöönditesse, kus kohaldatakse tõrje- ja likvideerimisprogramme. Sel eesmärgil tuleks võtta arvesse maailma loomatervishoiu organisatsiooni (OIE) soovitusi.

(5) Taani on esitanud tõendid karpkala kevadvireemia (SVC) puudumise kohta ning seetõttu tuleks Taanit käsitada kõnealusest haigusest vabana.

(6) Soome on esitanud tõendid karpkala kevadvireemia puudumise kohta kogu oma territooriumil ning Gyrodactylus salaris’e ja nakkusliku pankrease nekroosi (IPN) puudumise kohta territooriumi teatavatel osadel. Seetõttu tuleks asjaomaseid territooriume käsitada kõnealustest haigustest vabadena. Soome on esitanud ka programmi bakteriaalse neeruhaiguse (BKD) tõrjeks ja likvideerimiseks, mida kohaldatakse Soome territooriumi mandriosas. Kõnealune programm tuleks haiguse likvideerimiseks ja haigusevaba staatuse saamiseks heaks kiita.

(7) Iirimaa on esitanud tõendid karpkala kevadvireemia, bakteriaalse neeruhaiguse ja Gyrodactylus salaris’e puudumise kohtu kogu territooriumil ning seetõttu tuleks Iirimaad käsitada kõnealustest haigustest vabana.

(8) Rootsi on esitanud tõendid karpkala kevadvireemia ja nakkusliku pankrease nekroosi puudumise kohta kogu territooriumil ning seetõttu tuleks Rootsit käsitada kõnealustest haigustest vabana. Rootsi on esitanud ka programmi bakteriaalse neeruhaiguse (BKD) tõrjeks ja likvideerimiseks, mida kohaldatakse Rootsi territooriumi mandriosas. Kõnealune programm tuleks haiguse likvideerimiseks ja haigusevaba staatuse saamiseks heaks kiita.

(9) Ühendkuningriik on esitanud tõendid Gyrodactylus salaris’e puudumise kohta kogu territooriumil ning nakkusliku pankrease nekroosi, bakteriaalse neeruhaiguse ja karpkala kevadvireemia puudumise kohta territooriumi teatavatel osadel. Seetõttu tuleks asjaomaseid territooriume käsitada kõnealustest haigustest vabadena. Ühendkuningriik on esitanud ka programmid karpkala kevadvireemia ja bakteriaalse neeruhaiguse tõrjeks ja likvideerimiseks, mida kohaldatakse Ühendkuningriigi territooriumi muudes osades. Kõnealused programmid tuleks haiguse likvideerimiseks ja haigusevaba staatuse saamiseks heaks kiita.

(10) Käesoleva otsusega ettenähtud lisatagatised tuleks kolme aasta pärast uuesti läbi vaadata, võttes arvesse haiguste tõrjumisel ja likvideerimisel saadud kogemusi ning alternatiivsete kontrollimeetmete (nt vaktsiinid) arengut.

(11) Komisjoni otsusega 93/44/EÜ [4] määratletakse teatavate Suurbritanniasse, Põhja-Iirimaale ning Mani ja Guernsey saarele saadetavate kalaliikide jaoks karpkala kevadvireemiat käsitlevad lisatagatised. Kõnealune otsus tuleks kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva otsusega.

(12) Komisjoni otsuse 2003/513/EÜ [5] eesmärk on kaitsta ühenduse teatavaid piirkondi Gyrodactylus salaris’e sissetoomise eest. Need meetmed on olnud jõus alates 1996. aastast ning on oma olemuselt lisatagatised, mitte kaitsemeetmed. Seetõttu tuleks tühistada ka otsus 2003/513/EÜ ja asendada käesoleva otsusega.

(13) Otsustes 93/44/EÜ ja 2003/513/EÜ sätestatud tagatisi tuleks ajakohastada, et võtta arvesse praeguseid teadusalaseid teadmisi ja maailma loomatervishoiu organisatsiooni soovitusi.

(14) Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Nõuded, millele territoorium peab vastama, et seda saaks käsitada haigusest vaba territooriumina

Nõuded, millele territoorium peab vastama selleks, et seda saaks käsitada vabana ühest või enamast direktiivi 91/67/EMÜ A lisa 1. veeru III loetelus nimetatud haigusest, sätestatakse käesoleva otsuse I lisa I peatükis.

Artikkel 2

Haigustevabana käsitatavad territooriumid

Käesoleva otsuse I lisa II peatükis loetletud territooriume käsitatakse direktiivi 91/67/EMÜ A lisa 1. veeru III loetelus nimetatud haigustevabana.

Artikkel 3

Tõrje- ja likvideerimisprogramme käsitlevad kriteeriumid

Kriteeriumid, mida liikmesriigid kohaldavad seoses ühe või enama direktiivi 91/67/EMÜ A lisa 1. veeru III loetelus nimetatud haiguste tõrje- ja likvideerimisprogrammiga, sätestatakse käesoleva otsuse II lisa I peatükis.

Artikkel 4

Tõrje- ja likvideerimisprogrammide heakskiitmine

Kiidetakse heaks käesoleva otsuse II lisa II peatükis loetletud territooriumidega seotud tõrje- ja likvideerimisprogrammid.

Artikkel 5

Lisatagatised

1. Elusad akvakultuurikalad, kalamari ja sugurakud, mis tuuakse I lisa II peatükis või II lisa II peatükis loetletud territooriumidele, peavad vastama III lisa näidissertifikaadi kohaselt koostatud veterinaarsertifikaadi kohastele tagatistele, sealhulgas pakendamist ja märgistamist käsitlevatele tagatistele ning asjakohastele konkreetsetele lisanõuetele, võttes arvesse IV lisas esitatud selgitavaid märkusi.

2. Lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata, kui kalamari tuuakse I lisa II peatükis või II lisa II peatükis loetletud territooriumidele inimtoiduks kasutamise eesmärgil.

3. Lisatagatised tuleb säilitada kuni V lisas sätestatud nõuete täitmiseni.

Artikkel 6

Vedu

Elusaid akvakultuurikalu, mune ja sugurakke, mis tuuakse I lisa II peatükis või II lisa II peatükis loetletud territooriumidele, tuleb vedada sellistes tingimustes, mis ei muuda nende tervislikku seisundit ega ohusta tervislikku seisundit sihtkohas.

Artikkel 7

Kehtetuks tunnistamine

Otsused 93/44/EÜ ja 2003/513/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 8

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva otsusega sätestatud lisatagatised läbi hiljemalt 30. aprilliks 2007. Läbivaatamisel võetakse arvesse haiguste tõrjumisel ja likvideerimisel saadud kogemusi ning alternatiivsete kontrollimeetmete (nt vaktsiinid) arengut.

Artikkel 9

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. aprill 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

David Byrne

[1] EÜT L 46, 19.2.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

[2] EÜT L 224, 18.8.1990, lk 24. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).

[3] EÜT L 68, 15.3.1973, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EMÜ) nr 1274/86 (EÜT L 107, 24.4.1986, lk 1).

[4] EÜT L 16, 25.1.1993, lk 53. Otsust on muudetud otsusega 94/865/EÜ (EÜT L 352, 31.12.1994, lk 75).

[5] ELT L 177, 16.7.2003, lk 22.

--------------------------------------------------

I LISA

Haigustevaba staatus

I PEATÜKK

Haigustest vaba staatust käsitlevad nõuded

A. Haigusest vaba riik

Liikmesriiki käsitatakse haigustest vabana, kui seal ei esine ühtegi haigusele vastuvõtlikku liiki või kui punktides 1 või 2 sätestatud tingimused on täidetud.

Kui liikmesriigil on ühine valgla ühe või enama teise liikmesriigiga, võib liikmesriigi tunnistada haigustest vabaks riigiks ainult siis, kui kogu ühine valgla tunnistatakse kõikides asjaomastes liikmesriikides haigustest vabaks vööndiks.

1. Liikmesriiki, kus vähemalt viimase 25 aasta jooksul ei ole täheldatud haiguse esinemist, hoolimata tingimustest, mis avaldavad haiguse kliinilisele ilmnemisele soosivat mõju, võib käsitada haigusest vabana, kui:

1.1. haigusega seotud peamisi turvatingimusi on kasutatud järjepidevalt vähemalt viimase 10 aasta jooksul. Peamiste haigusega seotud turvatingimuste hulka kuuluvad vähemalt järgmised:

a) haigusest ja selle esinemise kahtlusest tuleb teatada pädevale asutusele;

b) riigis on võetud kasutusele varase avastamise süsteem, mis võimaldab kiiresti tuvastada haigusele omased tunnused, uue haigusolukorra või seletamatu suremuse akvakultuuriettevõtetes olevate või looduslikult elavate veeloomade hulgas ning teatada olukorrast kiiresti pädevale asutusele eesmärgiga alustada diagnostilise uurimisega võimalikult kiiresti, et võimaldada pädeval asutusel korraldada tõhusat haiguse uurimist ning sellest teatamist, sealhulgas juurdepääs laboritele, millel on vahendid asjakohaste haiguste diagnoosimiseks ja eristamiseks, ning veterinaararstide või kalade tervise asjatundjate koolitamine seoses haiguse ebatavaliste esinemisjuhtude tuvastamise ja nendest teavitamisega. Selline varase avastamise süsteem peab sisaldama vähemalt järgmist:

i) akvakultuuriettevõtetes töötavate või töötlemisprotsessis osalevate isikute suur teadlikkus loetletud haigustele omastest tunnustest;

ii) veterinaararste või veeloomade tervise asjatundjaid on koolitatud kahtlaseid haigustunnuseid ära tundma ja neist teavitama;

iii) pädeva asutuse suutlikkus korraldada kiiresti ja tõhus haiguse uurimine;

iv) pädeva asutuse juurdepääs laboritele, millel on vahendid loetletud ja uute haiguste diagnoosimiseks ja eristamiseks;

1.2. looduslikes populatsioonides ei ole nakkuse esinemist tuvastatud;

1.3. on olemas kaubanduse ja impordi suhtes kohaldatavad tingimused haiguse liikmesriiki sissetoomise vältimiseks.

2. Liikmesriiki, kus haiguse viimane teadaolev kliiniline esinemine oli viimase 25 aasta jooksul või kus nakkuslik olukord enne ettenähtud jälgimist ei olnud teada, näiteks kliinilist ilmnemist soodustavate tingimuste puudumise tõttu, võib käsitada haigusest vabana, kui:

2.1. liikmesriik vastab punktis 1.1 kirjeldatud peamistele haigusega seotud turvatingimustele; ja

2.2. vähemalt viimase kahe aasta jooksul on korraldatud ettenähtud järelevalvet akvakultuuriettevõtetes, kus on haigusele vastuvõtlikke liike, ning haigusetekitajat pole tuvastatud. Kui mõnes riigi osas ei ole akvakultuuriettevõtetes läbiviidava järelevalve tulemusel võimalik saada piisavalt epidemioloogilisi andmeid (kui akvakultuuriettevõtete arv on väike), kuid kus esineb mõne haigusele vastuvõtliku liigi looduslik populatsioon, tuleb ettenähtud järelevalvet teostada ka nendes looduslikes populatsioonides. Valimi võtmise meetodid ja valimi suurused peaksid olema vähemalt samaväärsed otsuses 2001/183/EÜ või rahvusvahelise episootiaameti rahvusvahelise veeloomade tervishoiu eeskirja ja rahvusvahelise episootiaameti veeloomade diagnostiliste testide käsiraamatu asjakohastes peatükkides sätestatutega. Diagnostikameetodid peaksid olema vähemalt samaväärsed rahvusvahelise episootiaameti veeloomade diagnostiliste testide käsiraamatu asjakohastes peatükkides sätestatutega.

B. Haigustevaba vöönd

Haigustevaba vööndi võib kehtestada sellise liikmesriigi territooriumil, kus esineb nakkus või mille haiguslik staatus on teadmata, kui asjaomases vööndis ei ole ühtegi haigusele vastuvõtlikku liiki või kui vöönd vastab punktides 1 või 2 esitatud tingimustele.

Sellised haigustevabad vööndid peavad koosnema: ühest või enamast terviklikust valglast veeteede allikatest kuni mereni või valgla osast allika(te)st kuni looduslike või tehislike tõketeni, mis takistavad kalade rännet ülesvoolu. Pädev asutus peab sellised vööndid selgelt piiritlema asjaomase riigi territooriumi kaardil.

Kui valgla asub enamas kui ühes liikmesriigis, saab selle haigustevabaks tunnistada ainult siis, kui allpool sätestatud tingimusi kohaldatakse vööndi kõikide osade suhtes. Kõik asjaomased liikmesriigid peaksid taotlema vööndile heakskiitu.

1. Vööndit, kus vähemalt viimase 25 aasta jooksul ei ole täheldatud haiguse esinemist, hoolimata tingimustest, mis avaldab haiguse kliinilisele ilmnemisele soosivat mõju, võib käsitada haigustevabana, kui:

1.1. haigusega seotud turvatingimusi on kasutatud järjepidevalt vähemalt viimase 10 aasta jooksul. Peamiste haigusega seotud turvatingimuste hulka kuuluvad vähemalt järgmised:

a) haigusest ja selle esinemise kahtlusest tuleb teatada pädevale asutusele;

i) akvakultuuriettevõtetes töötavate või töötlemisprotsessis osalevate isikute suur teadlikkus loetletud haigustele omastest tunnustest;

ii) veterinaararste või veeloomade asjatundjaid on koolitatud kahtlaseid haigustunnuseid ära tundma ja neist teavitama;

iii) pädeva asutuse suutlikkus korraldada kiiresti ja tõhus haiguse uurimine;

iv) pädeva asutuse juurdepääs laboritele, millel on vahendid loetletud ja uute haiguste diagnoosimiseks ja eristamiseks;

1.2. looduslikes populatsioonides ei ole haiguse esinemist tuvastatud;

1.3. on olemas kaubanduse ja impordi suhtes kohaldatavad tingimused haiguse vööndisse sissetoomise vältimiseks.

2. Vööndit, kus haiguse viimane teadaolev kliiniline esinemine oli viimase 25 aasta jooksul või kus nakkuslik olukord enne ettenähtud jälgimist ei olnud teada, näiteks kliinilist ilmnemist soodustavate tingimuste puudumise tõttu, võib käsitada haigustevabana, kui:

2.1. vöönd vastab punktis 1.1 kirjeldatud peamistele haigusega seotud turvatingimustele;

2.2. vähemalt viimase kahe aasta jooksul on korraldatud ettenähtud järelevalvet akvakultuuriettevõtetes, kus on haigusele vastuvõtlikke liike, ning haigusetekitajat pole tuvastatud. Kui akvakultuuriettevõtetes läbiviidava järelevalve tulemusel ei ole võimalik saada piisavalt epidemioloogilisi andmeid (kui akvakultuuriettevõtete arv on väike), kuid kus esineb mõne haigusele vastuvõtliku liigi looduslik populatsioon, tuleb ettenähtud järelevalvet teostada ka nendes looduslikes populatsioonides. Valimi võtmise meetodid ja valimi suurused peaksid olema vähemalt samaväärsed otsuses 2001/183/EÜ või rahvusvahelise episootiaameti veeloomade tervishoiu eeskirja ja rahvusvahelise episootiaameti veeloomade diagnostiliste testide käsiraamatu asjakohastes peatükkides sätestatutega. Diagnostikameetodid peaksid olema vähemalt samaväärsed rahvusvahelise episootiaameti veeloomade diagnostiliste testide käsiraamatu asjakohastes peatükkides sätestatutega.

II PEATÜKK

Territooriumid, mis on tunnistatud vabaks teatavatest nõukogu direktiivi 91/67/EMÜ A lisa 1. veeru III loetelus osutatud haigustest

Haigus | Liikmesriik | Territoorium või territooriumi osad |

Karpkala kevadvireemia (SVC) | Taani | Kogu territoorium |

Soome | Kogu territoorium; Vouksi jõe valglat tuleks käsitada puhvervööndina. |

Iirimaa | Kogu territoorium |

Rootsi | Kogu territoorium |

Ühendkuningriik | Põhja-Iirimaa, Mani saar, Jersey ja Guernsey |

Bakteriaalne neeruhaigus (BKD) | Iirimaa | Kogu territoorium |

Ühendkuningriik | Põhja-Iirimaa, Mani saare ja Jersey alad |

Nakkuslik pankrease nekroos (IPN) | Soome | Territooriumi mandriosa; Vouksi jõe valglat ja Kemijoki jõe valglat tuleks käsitada puhvervöönditena. |

Rootsi | Kogu territoorium |

Ühendkuningriik | Mani saare territoorium |

Gyrodactylus salaris'e nakkus | Soome | Tenojoki ja Näätämönjoki valglad; Paatsjoki, Luttojoki ja Uutuanjoki valglaid käsitatakse puhvervöönditena. |

Iirimaa | Kogu territoorium |

Ühendkuningriik | Suurbritannia, Põhja-Iirimaa, Mani saare, Jersey ja Guernsey territooriumid |

--------------------------------------------------

II LISA

Tõrje- ja likvideerimisprogrammid

I PEATÜKK

Miinimumkriteeriumid, mida tuleb kohaldada teatavate direktiivi 91/67/EMÜ A lisa 1. veeru III loetelus osutatud haiguste tõrje- ja likvideerimisprogrammides

A. Miinimumkriteeriumid, mida liikmesriik peab kohaldama heakskiidetud tõrje- ja likvideerimisprogrammi raames, on järgmised.

1. Haigusest ja selle esinemise kahtlusest tuleb teatada pädevale asutusele.

2. On võetud kasutusele varase avastamise süsteem, mis võimaldab kiiresti tuvastada asjaomasele haigusele omased tunnused akvakultuuriettevõtetes olevate või looduslikult elavate veeloomade hulgas ning teatada olukorrast kiiresti pädevale asutusele eesmärgiga alustada diagnostilise uurimisega võimalikult kiiresti, et võimaldada pädeval asutusel korraldada tõhusat haiguse uurimist ning sellest teatamist, sealhulgas juurdepääs laboritele, millel on vahendid asjakohaste haiguste diagnoosimiseks ja eristamiseks, ning veterinaararstide või kalade tervise asjatundjate koolitamine seoses haiguse ebatavaliste esinemisjuhtude tuvastamise ja nendest teavitamisega. Selline varase avastamise süsteem peab sisaldama vähemalt järgmist:

2.1. akvakultuuriettevõtetes töötavate või töötlemisprotsessis osalevate isikute suur teadlikkus loetletud haigustele omastest tunnustest;

2.2. veterinaararste või akvakultuuriloomade tervise asjatundjaid on koolitatud kahtlaseid haigustunnuseid ära tundma ja neist teavitama;

2.3. pädeva asutuse suutlikkus korraldada kiire ja tõhus haiguse uurimine;

2.4. pädeva asutuse juurdepääs laboritele, millel on vahendid kõnealuse haiguse diagnoosimiseks ja eristamiseks.

3. Olemas peavad olema kaubanduse ja impordi suhtes kohaldatavad tingimused haiguse liikmesriiki sissetoomise vältimiseks.

4. Akvakultuuriettevõtetes, kus on haigusele vastuvõtlikke liike, tuleb teha ettenähtud järelevalvet. Kui mõnes riigi osas ei ole akvakultuuriettevõtetes läbiviidava järelevalve tulemusel võimalik saada piisavalt epidemioloogilisi andmeid (kui akvakultuuriettevõtete arv on väike), kuid kus esineb mõne haigusele vastuvõtliku liigi looduslik populatsioon, tuleb ettenähtud järelevalvet teostada ka nendes looduslikes populatsioonides. Valimi võtmise meetodid ja valimi suurused peaksid olema vähemalt samaväärsed otsuses 2001/183/EÜ või rahvusvahelise episootiaameti veeloomade tervishoiu eeskirja ja rahvusvahelise episootiaameti rahvusvahelise veeloomade diagnostiliste testide käsiraamatu asjakohastes peatükkides sätestatutega. Diagnostikameetodid peaksid olema vähemalt samaväärsed rahvusvahelise episootiaameti veeloomade diagnostiliste testide käsiraamatu asjakohastes peatükkides sätestatutega.

5. Tõrje- ja likvideerimisprogrammi kohaldamist tuleb jätkata, kuni I lisa nõuded on täidetud ja liikmesriiki või selle osasid saab käsitada haigusest vabana.

6. Komisjonile tuleb esitada enne iga aasta 1. maid aruanne, milles märgitakse kahtlusaluste juhtude arv, kinnitust leidnud juhtude arv, piirangutega kalakasvanduste ja kohtade arv, kaotatud piirangute arv ning eelmise kalendriaasta jooksul läbiviidud aktiivse järelevalve tulemused vastavalt järgmisele tabelile:

Liikmesriik ja haigus | |

Kahtlusaluste juhtude arv | |

Kinnitust leidnud juhtude arv | |

Piirangutega kalakasvanduste ja kohtade arv | |

Kaotatud piirangute arv | |

Mitmest alakasvandusest ja kalast/kalatiigist on proove võetud? | |

Mitmest looduslikult elavast kalast/kalatiigist on proove võetud ja millisest valglast? | |

Proovivõtmise tulemus | |

B. Haiguskahtluse korral tagab liikmesriigi ametlik teenistus, et:

1. Uurimiste jaoks võetakse asjakohased proovid kõnealuse nakkusetekitaja esinemise kindlakstegemiseks.

2. Kuni punktis 1 osutatud uuringu tulemuste selgumiseni paigutab pädev asutus kalakasvanduse ametliku järelevalve alla ja seal tuleb võtta kasutusele asjakohased tõrjemeetmed ning kõnealusest kasvandusest ei tohi viia välja ühtegi kala, kui ametlik teenistus ei ole selleks luba andnud.

3. Kui punktis 1 osutatud uuringu tulemusel tuvastatakse nakkusetekitaja või haiguse kliiniliste tunnuste esinemine, peab ametlik teenistus korraldama episootilise uuringu, et teha kindlaks võimalik saastumise viis ning uurida, kas kalu on kasvandusest haiguskahtluse täheldamisele eelnenud asjakohase ajavahemiku jooksul välja viidud.

4. Kui episootilise uuringu tulemusel selgub, et haigus on levinud ühte või mitmesse kasvandusse või piirdega ümbritsemata vetesse, kohaldatakse nendel aladel punkti 1 sätteid, ja;

4.1. kõik samal valglal või rannikualal asuvad kasvandused paigutatakse ametliku järelevalve alla,

4.2. ühtegi kala, kalamarja ega sugurakku ei viida sellistest kasvandustest välja ilma ametliku teenistuse loata.

5. Laia valgla või rannikuala puhul võib ametlik teenistus otsustada piirata selle meetme kohaldamist kitsama alaga, mis on nakkusekahtlusega kasvandusele lähemal, kui teenistus leiab, et see ala pakub haiguse leviku tõkestamiseks maksimaalseid tagatisi.

C. Kui haiguskahtlus leiab kinnitust, tagavad liikmesriigid, et:

1. Kasvanduse või koha suhtes, kus on nakatunud kalu, kohaldatakse viivitamata piiranguid, ning et ühtegi eluskala ei viidaks kasvanduse ruumidesse ega ühtegi kala sealt välja ilma liikmesriigi ametliku teenistuse loata.

2. Piirangud tuleb jätta jõusse, kuni haigus on allpool esitatud punktide 2.1 või 2.2 nõuete abil likvideeritud:

2.1. Kõikide varude viivitamatu kõrvaldamine:

a) tappes kõik eluskalad ametliku teenistuse järelevalve all või tappes kalad, mis on saavutanud kaubandusliku suuruse ega ilmuta haiguse kliinilisi tunnuseid, ametliku teenistuse järelevalve all inimtoiduks turustamiseks või töötlemiseks. Viimasel juhul tagab ametlik teenistus, et kalad tapetakse ja roogitakse viivitamata ning et need toimingud tehakse sellistes tingimustes, mis välistavad nakkusetekitajate leviku. Võttes arvesse haiguse teistesse kasvandustesse või looduslikesse populatsioonidesse levimise ohtu, võivad liikmesriigid iga üksikjuhtumi puhul lubada kasvanduses pidada kaubandusliku suuruse saavutamiseni kalu, mis ei ole veel nõutud suurusega; ja

b) peatades kasvanduses või kohas tegevuse (vajadusel desinfitseerides) piisavaks ajaks pärast varude kõrvaldamist, võttes arvesse rahvusvahelise episootiaameti rahvusvahelise veeloomade tervishoiu eeskirja viimase väljaande jaos 1.7 sätestatud kaalutlusi.

2.2. Järkjärgulised meetmed kasvanduste või kohtade hoolika majandamise teel nakkuse eemaldamiseks:

a) kõrvaldades ja hävitades surnud kalad ja haiguse kliiniliste tunnustega kalad ning püüdes sellised kalad, kellel haiguse kliinilised tunnused puuduvad, kuni iga haigusest mõjutatud epidemioloogiline üksus selles kohas on kaladest tühjendatud ja desinfitseeritud; või

b) kõrvaldades ja hävitades surnud kalad ja haiguse kliiniliste tunnustega kalad, kui kohta ei saa kaladest tühjendada ega desinfitseerida selle laadi tõttu (nt jõgede võrgustik või suur järv).

3. Nakatunud kasvandustest haiguse kiire likvideerimise hõlbustamiseks võib liikmesriigi pädev asutus lubada pädeva asutuse järelevalve all vedada kalu, kellel ei ole haiguse kliinilisi tunnuseid, kõnealuse liikmesriigi teistesse kasvandustesse või teistele aladele, mis ei ole haigusest vabaks tunnistatud või mille suhtes ei kohaldata heakskiidetud tõrje- ja likvideerimisprogrammi.

4. Lõigete 2.1 ja 2.2 meetmete tulemusel kõrvaldatud kalad tuleb hävitada vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002.

5. Uued kalakasvandustesse toodavad kalad peavad olema pärit kohast, mis on tunnistatud haigusest vabaks.

6. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et vältida haiguse levimist teistesse kalakasvandustesse ja looduslikesse populatsioonidesse.

II PEATÜKK

Territooriumid, mille puhul on olemas teatavate nõukogu direktiivi 91/67/EMÜ A lisa 1. veeru III loetelus osutatud haiguste tõrje- ja kontrolliprogrammid

Haigus | Liikmesriik | Territoorium või territooriumi osad |

Karpkala kevadvireemia | Ühendkuningriik | Suurbritannia territooriumid |

Bakteriaalne neeruhaigus | Soome | Territooriumi mandriosa |

Rootsi | Territooriumi mandriosa |

Ühendkuningriik | Suurbritannia territooriumid |

--------------------------------------------------

III LISA

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

IV LISA

Liikumisdokumenti ja märgistust käsitlevad selgitavad märkused

a)Liikumisdokumendid koostavad päritoluliikmesriigi pädevad asutused käesoleva otsuse I lisas esitatud näidise põhjal, võttes arvesse saadetisse kuuluvaid liike ja sihtkoha staatust.b)Iga liikumisdokumendi originaal peab koosnema ühest lehest ja olema kahepoolne või kui on vaja rohkem kui üht lehte, peab dokument olema selline, et kõik lehed moodustavad ühtse terviku ja on lahutamatud.Iga lehe parempoolses ülaservas on märge "originaal" ja pädeva asutuse väljastatud eriline tunnusnumber. Kõik liikumisdokumendi lehed nummerdatakse järgmiselt: (leheküljenumber)/(lehekülgede koguarv).c)Liikumisdokumendi originaal ja liikumisdokumendi näidises osutatud märkused peavad olema vähemalt ühes sihtliikmesriigi ametlikus keeles. Liikmesriigid võivad vajadusel siiski lubada muude keelte kasutamist, millele tuleb lisada ametlik tõlge.d)Liikumisdokumendi originaal on varustatud ametliku pitseriga saadetise laadimise päeval ning pädeva asutuse poolt määratud ametlik inspektor kirjutab sellele alla. Päritoluliikmesriigi pädev asutus tagab sellega, et nõukogu direktiivis 96/93/EÜ sätestatud sertifikaatide andmise põhimõtted on samaväärsed järgitud põhimõtetega.Pitseri, kui see pole reljeefpitser, ja allkirja värv peab erinema teksti värvist. | e)Kui liikumisdokumendile lisatakse lisalehti saadetise osade kindlakstegemiseks, vaadeldakse kõnealuseid lehti originaali osadena ning sertifikaati väljaandev inspektor paneb allkirja ja pitseri igale lehele.f)Liikumisdokumendi originaal peab olema saadetisega kaasas kuni sihtkohta jõudmiseni.g)Liikumisdokument kehtib 10 päeva alates selle väljaandmise kuupäevast. Laevaga vedamise korral pikendatakse kehtivusaega merereisi pikkuse võrra.h)Veeloomi, nende kalamarja ja sugurakke ei veeta koos muude, halvema tervisliku seisundiga veeloomadega või nende kalamarja ja sugurakkudega. Lisaks ei tohi neid vedada mis tahes muudes tingimustes, mis muudavad nende tervislikku seisundit või võivad ohustada tervislikku seisundit sihtkohas. |

--------------------------------------------------

V LISA

Miinimumkriteeriumid, mida kohaldatakse direktiivi 91/67/EMÜ A lisa 1. veeru III loetelus osutatud haiguste lisatagatiste säilitamiseks vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 12 ja 13

A. Liikmesriigid peavad antud lisatagatiste säilitamiseks järgima vähemalt järgmiseid kriteeriume:

1. Haigusest ja selle esinemise kahtlusest tuleb teatada pädevale asutusele.

2. Kõik haigusele vastuvõtlikke liike sisaldavad kasvandused, millele liikmesriik on andnud haigusest vaba staatuse, peavad olema pädeva asutuse järelevalve all.

3. On võetud kasutusele varase avastamise süsteem, mis võimaldab kiiresti tuvastada asjaomasele haigusele omased tunnused akvakultuuriettevõtetes olevate või looduslikult elavate veeloomade hulgas ning teatada olukorrast kiiresti pädevale asutusele eesmärgiga alustada diagnostilise uurimisega võimalikult kiiresti, et võimaldada pädeval asutusel korraldada tõhusat haiguse uurimist ning sellest teatamist, sealhulgas juurdepääs laboritele, millel on vahendid asjakohaste haiguste diagnoosimiseks ja eristamiseks, ning veterinaararstide või kalade tervise asjatundjate koolitamine seoses haiguse ebatavaliste esinemisjuhtude tuvastamise ja nendest teavitamisega. Selline varase avastamise süsteem peab sisaldama vähemalt järgmist:

3.1. akvakultuuriettevõtetes töötavate või töötlemisprotsessis osalevate isikute suur teadlikkus loetletud haigustele omastest tunnustest;

3.2. veterinaararste või veeloomade tervise asjatundjaid on koolitatud kahtlaseid haigustunnuseid ära tundma ja neist teavitama;

3.3. pädeva asutuse suutlikkus korraldada kiire ja tõhus haiguse uurimine;

3.4. pädeva asutuse juurdepääs laboritele, millel on vahendid loetletud haiguste diagnoosimiseks ja eristamiseks.

4. On olemas käesoleva otsusega hõlmatud haigustele vastuvõtlike liikide kaubanduse ja impordi ning looduslike kalavarude majandamise suhtes kohaldatavad tingimused, et vältida kõnealuse haiguse sissetoomist liikmesriiki või selle osadesse. Rannikuvöönditest pärit kalu ei tohiks ilma sihtliikmesriigi pädeva asutuse loata viia sisemaa vöönditesse.

5. Kui vaid osa liikmesriigist (mitte kogu territoorium) on tunnistatud haigusest vabaks I lisa II peatüki kohaselt, tuleb haigusest vabaks tunnistatud aladel jätkata ettenähtud järelevalve tegemist II lisa peatüki 1.4 kohaselt.

6. Elusaid akvakultuurikalu, kalamarja ja sugurakke, mis tuuakse I lisa II peatükis või II lisa II peatükis loetletud territooriumidele, tuleb vedada sellistes tingimustes, mis ei muuda nende tervislikku seisundit ega ohusta tervislikku seisundit sihtkohas. Neid tuleb vedada vees, mida peetakse vabaks kõnealusest haigusest, sest see on võetud kasvanduse või päritolukoha veeallikast, ning veo jooksul vahetatakse vett ainult sihtliikmesriigi pädeva asutuse lubatud kohtades, tehes seda vajadusel koos päritoluliikmesriigi pädeva asutusega.

7. Kõnealuse haiguse vastu ei vaktsineerita.

8. Komisjonile tuleb esitada enne iga aasta 1. maid aruanne, milles märgitakse kahtlusaluste juhtude arv, kinnitust leidnud juhtude arv, piirangutega kalakasvanduste ja kohtade arv, kaotatud piirangute arv ning eelmise kalendriaasta jooksul läbiviidud aktiivse järelevalve tulemused vastavalt järgmisele tabelile:

Liikmesriik ja haigus | |

Kahtlusaluste juhtude arv | |

Kinnitust leidnud juhtude arv | |

Piirangutega kalakasvanduste ja kohtade arv | |

Kaotatud piirangute arv | |

Mitmest kalakasvandusest ja kalast/basseinist on proove võetud? | |

Mitmest looduslikult elavast kalast/kalatiigist on proove võetud ja millisest valglast? | |

Proovivõtmise tulemus | |

B. Haiguskahtluse korral tagab liikmesriigi ametlik teenistus, et:

1. Uurimiste jaoks võetakse asjakohased proovid kõnealuse nakkusetekitaja olemasolu kindlakstegemiseks.

3. Kui punktis 1 osutatud uuringu tulemusel tuvastatakse nakkusetekitaja või haiguse kliinilised tunnused, peab ametlik teenistus korraldama episootilise uuringu, et teha kindlaks võimalik saastumise viis ning uurida, kas kalu on kasvandusest haiguskahtluse täheldamisele eelnenud asjakohase ajavahemiku jooksul välja viidud.

4. Kui episootilise uuringu tulemusel selgub, et haigus on levinud ühte või mitmesse kasvandusse või piirdega ümbritsemata vetesse, kohaldatakse nendel aladel punkti 1 sätteid, ja;

4.1. kõik samal valglal või rannikualal asuvad kasvandused paigutatakse ametliku järelevalve alla,

4.2. ühtegi kala, kalamarja ega sugurakku ei viida sellistest kasvandustest välja ilma ametliku teenistuse loata.

C. Kui haiguskahtlus leiab kinnitust, tagavad liikmesriigid, et:

2. Piirangud tuleb jätta jõusse, kuni haigus on allpool esitatud punktide 2.1 või 2.2 nõuete abil likvideeritud:

2.1. Kõikide varude viivitamatu kõrvaldamine:

b) peatades kasvanduses või kohas tegevuse (vajadusel desinfitseerides) piisavaks ajaks pärast varude kõrvaldamist, võttes arvesse rahvusvahelise episootiaameti veeloomade tervishoiu eeskirja praeguse väljaande jaos 1.7 sätestatud kaalutlusi.

2.2. Järkjärgulised meetmed kasvanduste või vete hoolika majandamise teel nakkuse kõrvaldamiseks:

a) kõrvaldades ja hävitades surnud kalad ja haiguse kliiniliste tunnustega kalad ning korjates sellised kalad, kellel haiguse kliinilised tunnused puuduvad, kuni iga haigusest mõjutatud epidemioloogiline üksus selles kohas on kaladest tühjendatud ja desinfitseeritud; või

3. Nakatunud kasvandustest haiguse kiire likvideerimise hõlbustamiseks võib liikmesriigi pädev asutus lubada pädeva asutuse järelevalve alla vedada kalu, kellel ei ole haiguse kliinilisi tunnuseid, kõnealuse liikmesriigi teistesse kasvandustesse või teistele aladele, mis ei ole haigusest vabaks tunnistatud või mille suhtes ei kohaldata heakskiidetud tõrje- ja likvideerimisprogrammi.

4. Lõigete 2.1 ja 2.2 meetmete tulemusel kõrvaldatud kalad tuleb hävitada vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002.

5. Uued kalakasvandustesse toodavad kalad peavad olema pärit kohast, mis on tunnistatud haigusest vabaks.

6. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et vältida haiguse levimist teistesse kalakasvandustesse ja looduslikesse populatsioonidesse.

7. Kui liikmesriik on käesoleva lisa punkti C.2.1 kohaselt likvideerinud haiguse sisemaal asuvast kasvandusest ning kui käesoleva lisa punktiga B.3 nõutud episootilistest uuringutest selgub, et haigus ei ole levinud teistesse kasvandustesse ega looduslikesse populatsioonidesse, taastatakse haigusest vaba staatus viivitamata. Muul juhul võib haigusest vaba staatuse taastada ainult siis, kui I lisa nõuded on täidetud.

--------------------------------------------------

32004D0453