Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 2004/387/EÜ,

21. aprill 2004,

üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitusvõimelise osutamise kohta riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele (IDABC)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 156 esimest lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [1]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [2]

toimides asutamislepingu artiklis 251 ettenähtud korras [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt asutamislepingu artiklile 154 aitab ühendus kaasa üleeuroopaliste võrkude rajamisele ja arendamisele, et aidata saavutada asutamislepingu artiklites 14 ja 158 nimetatud eesmärke ja võimaldada liidu kodanikel, ettevõtjatel ning piirkondlikel ja kohalikel kogukondadel kasutada sisepiirideta ala loomise kõiki hüvesid.

(2) Ettevõtete ja kodanike liikuvuse hõlbustamine üle Euroopa piiride aitab otseselt kaasa takistuste kõrvaldamisele kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vabal liikumisel ning liikmesriikide kodanike vabalt elama asumisel teiste liikmesriikide territooriumile.

(3) Vastavalt asutamislepingu artiklile 157 peavad ühendus ja liikmesriigid tagama ühenduse tööstuse konkurentsivõime jaoks vajalike tingimuste olemasolu.

(4) Otsustega nr 1719/1999/EÜ [4] ja nr 1720/1999/EÜ [5] võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu mitmed haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopaliste võrkudega seotud meetmed, horisontaalmeetmed ja suunised, sealhulgas ühist huvi pakkuvate projektide piiritlemine. Kuna nende otsuste kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2004, on vaja sätestada raamistik nende otsustega loodud IDA-programmi jätkamiseks.

(5) IDABC-programm tugineb eelnevate IDA-programmidega saavutatud edule riiklike haldusasutuste vahelise piiriülese koostöö tõhususe parandamisel.

(6) Eelnevate IDA-programmide järelmeetmeks oleva IDABC-programmi koostamisel ja rakendamisel tuleb kohaselt arvesse võtta nende programmidega saavutatut.

(7) IDABC-programmi raames saavutatud tulemused on tõenäoliselt aluseks edasistele meetmetele. Tulenevalt sellest ja tehnoloogiliste muudatuste toimumise kiirusest peab programm olema tulevaste arengutega kohandatav.

(8) Lissabonis 2000. aasta märtsis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu võttis vastu resolutsioonid, mille eesmärk on teha ettevalmistusi, et muuta Euroopa Liit aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks, kus on tagatud järjepidev majanduskasv, kus luuakse arvukamalt ja paremaid töökohti ning kus sotsiaalne ühtsus on suurem.

(9) Brüsselis 2003. aasta märtsis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu juhtis tähelepanu sellele, kui tähtis on Euroopa ühendamine ja siseturu tugevdamine selle kaudu, ning rõhutas, et elektrooniline side soodustab jõuliselt majanduskasvu, konkurentsivõimet ja töökohtade loomist Euroopa Liidus ning et tuleks võtta meetmeid selle eelise tugevdamiseks ja Lissaboni eesmärkide saavutamise soodustamiseks. Selleks tuleks toetada ja edendada üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste ning nende aluseks olevate telemaatiliste võrkude arendamist ja rajamist.

(10) Iga tasandi riiklike haldusasutuste vahelise, samuti haldusasutuste ning ettevõtete ja kodanike vahelise elektroonilise side takistuste kõrvaldamine aitab parandada Euroopa majanduskeskkonda, kergendada halduskoormust ja vähendada bürokraatlikku asjaajamist. Samuti võib see õhutada Euroopa Liidu ettevõtteid ja kodanikke infoühiskonna eeliseid ära kasutama ning riiklike haldusasutustega elektroonilisel teel suhtlema.

(11) E-valitsuse teenuste tõhusam osutamine võimaldab ettevõtetel ja kodanikel suhelda riiklike haldusasutustega ilma erioskusteta infotehnoloogia (IT) vallas ja ilma eelnevate teadmisteta riikliku haldusasutuse sisekorraldusest.

(12) Üleeuroopaliste telemaatiliste võrkude kasutamist teabe vahetamiseks riiklike haldusasutuste, ühenduse institutsioonide ja muude organite, näiteks ühenduse huvide edendamise nimel tegutsevate Euroopa ametkondade, talituste ja organisatsioonide vahel ei tuleks käsitleda omaette eesmärgina, vaid Euroopa tasandil koostalitusvõimeliste infoteenuste ja interaktiivsete e-valitsuse teenuste saavutamise vahendina, mis tugineb kõikjal Euroopas asuvate riiklike haldusasutuste vahelise koostöö eelistel ja laiendab neid kodanikele.

(13) Komisjon alustab kõiki sidusrühmi kaasates ulatuslikke konsultatsioone ja ajakohastab neid vastavalt vajadusele, et viia läbi kõiki asjakohaseid valdkondi hõlmav ning kodanike ja ettevõtete vajadustele ja nendele osaks saavale kasule keskenduv uuring, mille eesmärk on koostada loetelu vajalikest ja kasulikest üleeuroopalistest e-valitsuse teenustest, mida võiks rakendada kogu käesoleva otsuse kehtivusaja jooksul.

(14) Üleeuroopalised e-valitsuse teenused võimaldavad riiklikel haldusasutustel, ettevõtetel ja kodanikel suhelda hõlpsamalt riiklike haldusasutustega üle riigipiiride. Nende teenuste osutamine nõuab riiklike haldusasutuste vaheliste tõhusate ja koostalitusvõimeliste info- ja sidesüsteemide olemasolu, samuti koostalitusvõimelisi klienditeeninduse ja tugiteenustega seotud haldusmenetlusi, et avaliku sektori alast teavet turvaliselt vahetada, seda mõista ja töödelda kogu Euroopas.

(15) Üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste osutamiseks on vaja võtta arvesse eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) [6] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ (milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris) [7] sätteid.

(16) On oluline, et e-valitsust toetavate siseriiklike meetmete kontekstis võetakse kohaselt arvesse Euroopa Liidu prioriteete.

(17) Selleks, et tagada sujuv koostalitusvõime ning seeläbi suurendada üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste ning nende aluseks olevate telemaatiliste võrkude eeliseid, on äärmiselt oluline kasutada maksimaalselt ära teabevahetuse ja teenuste ühtlustamisega seotud norme või üldkasutatavaid või avalikke tehnilisi nõudeid.

(18) Üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste ning nende aluseks olevate telemaatiliste võrkude rajamine, mida ühendus kasutab ja mis talle kasu toovad, on nii ühenduse kui ka liikmesriikide kohustus.

(19) On äärmiselt oluline tagada tihe koostöö liikmesriikide ja ühenduse vahel ning, kui see on asjakohane, ühenduse institutsioonide ja sidusrühmade vahel.

(20) Ühenduse tasandil võetavad meetmed peaksid edendama e-valitsuse teenuste edukat arendamist üleeuroopalisel tasandil ja toetama nendega seotud meetmeid kõigil asjakohastel tasanditel, võttes kohaselt arvesse ühenduse keelelist mitmekesisust.

(21) Kuigi kõiki liikmesriike tuleks ergutada osalema riiklike haldusasutuste poolt ettevõtetele ja kodanikele osutatavaid üleeuroopalisi e-valitsuse teenuseid toetavates meetmetes, võib algatada ka mõnesid liikmesriike hõlmavaid meetmeid ja ergutada mitteosalevaid liikmesriike nendega hiljem ühinema.

(22) Tuleks tagada asjakohaste siseriiklike, piirkondlike ja kohalike algatuste vastastikune rikastamine ning e-valitsuse teenuste osutamine liikmesriikide piires.

(23) Sevillas 2002. aasta juunis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu poolt heakskiidetud e-Euroopa 2005. aasta tegevuskavas, eeskätt e-valitsust käsitlevas peatükis rõhutatakse IDA-programmi tähtsust piiriüleseid meetmeid toetavate üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste edendamisel, millega luuakse raamistik e-valitsusega seotud algatustele kõigil asjakohastel tasanditel ja täiendatakse neid.

(24) Ühenduse rahaliste vahendite tõhusaks kasutamiseks on vaja jagada üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste ning nende aluseks olevate telemaatiliste võrkudega seotud kulud võrdsetel alustel liikmesriikide ja ühenduse vahel.

(25) Parim viis tootlikkuse, reaktsioonivõime ja paindlikkuse saavutamiseks üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste ja nende aluseks olevate telemaatiliste võrkude rajamisel ja toimimisel on turule orienteeritud lähenemisviisi rakendamine, mis tähendab seda, et teenuseosutajad valitakse mitmete pakkujate hulgast konkurentsi alusel ja samas, kui see on asjakohane, tagatakse meetmete järjepidevus nii toimimise kui ka rahastamise osas.

(26) Üleeuroopalisi e-valitsuse teenuseid tuleks arendada konkreetsete ühist huvi pakkuvate projektide ja konkreetsete horisontaalmeetmete kontekstis. Samuti tuleks määrata kindlaks muud horisontaalmeetmed, et toetada nende teenuste koostalitusvõimelist osutamist infrastruktuuriteenuste rajamise või edendamise teel.

(27) Sellest tulenevalt peaks IDABC-programm olema osalemiseks avatud ka Euroopa Majanduspiirkonna riikidele ja kandidaatriikidele ning tuleks soodustada koostööd kolmandate riikidega. Rahvusvahelised organid võivad osaleda ühist huvi pakkuvate projektide ja horisontaalmeetmete rakendamises omal kulul.

(28) Selleks, et tagada Euroopa Liidu rahaliste vahendite usaldusväärne juhtimine ning et vältida seadmete mittevajalikku lisamist, uurimiste kordamist ja erinevate lähenemisviiside kasutamist, peaks olema võimalik kasutada IDA-programmi või IDABC-programmi alusel väljatöötatud teenuseid ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames Euroopa Liidu lepingu V ja VI jaotise kohaselt.

(29) Kuna liikmesriigid ei suuda üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste loomist piisaval määral saavutada ning seda eesmärki on selle meetme ulatuse ja mõju tõttu seega hõlpsam saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele meetmeid võtta. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks.

(30) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. [8]

(31) Käesoleva otsusega sätestatakse kogu programmi kestuseks finantsraamistik, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks suuniseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamise kohta 6. mail 1999. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe [9] punkti 33 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesoleva otsusega seatakse ajavahemikuks 2005–2009 sisse programm üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitusvõimeliseks osutamiseks Euroopa riiklikele haldusasutustele, ühenduse institutsioonidele ja muudele organitele ning Euroopa ettevõtetele ja kodanikele (edaspidi "IDABC-programm").

Artikkel 2

Eesmärk

1. IDABC-programmi eesmärk on määrata kindlaks üleeuroopalised e-valitsuse teenused ning nende aluseks olevad koostalitusvõimelised telemaatilised võrgud, mis toetavad liikmesriike ja ühendust ühenduse poliitika ja meetmete rakendamisel oma pädevuse piires ning pakuvad märkimisväärseid eeliseid riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele, ning toetada ja soodustada nende arendamist ja rajamist.

2. Samuti on programmi eesmärgiks:

a) võimaldada tõhusat ja turvalist teabevahetust iga tasandi riiklike haldusasutuste vahel, samuti selliste haldusasutuste ning ühenduse institutsioonide või muude organite vahel, kui see on asjakohane;

b) laiendada punktis a nimetatud teabevahetuse eeliseid, et hõlbustada teenuste osutamist ettevõtetele ja kodanikele, võttes arvesse nende vajadusi;

c) toetada ühenduse otsustamisprotsessi ja hõlbustada ühenduse institutsioonide vahelist teabevahetust, arendades välja sellega seotud strateegilise raamistiku üleeuroopalisel tasandil;

d) saavutada koostalitusvõime nii eri poliitikavaldkondade raames kui ka nende vahel ja, kui see on asjakohane, ettevõtete ja kodanikega, eriti Euroopa koostalitusvõime raamistiku alusel;

e) aidata kaasa liikmesriikide riiklike haldusasutuste ja ühenduse meetmetele, mis on seotud ladusama toimimise, kiirema rakendamise, turvalisuse, tõhususe, läbipaistvuse, teeninduskultuuri ja reaktsioonivõimega;

f) soodustada heade tavade levikut ja ergutada uuenduslike telemaatiliste lahenduste arendamist riiklikes haldusasutustes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) telemaatiline võrk – terviklik andmesidesüsteem, mis hõlmab füüsilist infrastruktuuri ja ühendusi ning nendega seotud teenuseid ja rakendusi ning võimaldab seeläbi vahetada elektrooniliselt teavet riiklike haldusasutuste vahel ja raames, samuti riiklike haldusasutuste ning ettevõtete ja kodanike vahel;

b) üleeuroopalised e-valitsuse teenused – piiriülesed valdkondade raames toimuvad või horisontaalsed, st valdkondadevahelised avaliku sektori infoteenused ja interaktiivsed teenused, mida Euroopa riiklikud haldusasutused osutavad koostalitusvõimeliste üleeuroopaliste telemaatiliste võrkude kaudu Euroopa riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja ettevõtete liitudele ning kodanikele ja kodanike ühendustele;

c) ühist huvi pakkuv projekt – I lisas määratletud tegevusvaldkondadega seotud projekt, mida alustatakse või jätkatakse käesoleva otsuse alusel ja mis käsitleb üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste loomist või tõhustamist;

d) infrastruktuuriteenused – üldiste vajaduste rahuldamiseks osutatavad teenused, mis hõlmavad tehnoloogia- ja tarkvaralahendusi, kaasa arvatud Euroopa koostalitusvõime raamistik ning turvalisuse-, vahetarkvara- ja võrguteenused. Infrastruktuuriteenused toetavad üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste osutamist;

e) horisontaalmeede – II lisas määratletud meede, mida algatatakse või jätkatakse käesoleva otsuse alusel ja mis on seotud horisontaalsete üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste, infrastruktuuriteenuste või strateegiliste teenuste ja tugiteenuste loomise või tõhustamisega;

f) koostalitusvõime – info- ja sidetehnoloogiasüsteemide ning äriprotsesside, mida need toetavad, võime vahetada andmeid ning võimaldada teabe ja teadmiste jagamist.

Artikkel 4

Ühist huvi pakkuvad projektid

Artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks teostab ühendus koostöös liikmesriikidega artiklites 6 ja 7 sätestatud põhimõtete kohaselt artikli 8 lõikes 1 nimetatud jooksvas tööprogrammis täpsustatud ühist huvi pakkuvaid projekte.

Võimaluse korral kasutatakse ühist huvi pakkuvates projektides ära horisontaalseid üleeuroopalisi e-valitsuse teenuseid ja infrastruktuuriteenuseid ning nende projektidega aidatakse kaasa kõnealuste teenuste edasisele arengule.

Artikkel 5

Horisontaalmeetmed

1. Artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks võtab ühendus koostöös liikmesriikidega ühist huvi pakkuvate projektide toetamiseks artiklites 6 ja 7 sätestatud põhimõtete kohaselt horisontaalmeetmeid, mis on määratletud II lisas ja täpsustatud artikli 8 lõikes 1 nimetatud jooksvas tööprogrammis.

2. Horisontaalmeetmetega nähakse ette ühenduses riiklikele haldusasutustele mõeldud infrastruktuuriteenused ning toetatakse ja edendatakse neid IDABC-programmi raamistikus määratletud teenuste säilitamise ja kättesaadavuse poliitika põhjal. Samuti nähakse nendega ette horisontaalsete üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste juhtimine ning kehtestatakse strateegilised ja toetavad meetmed üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste edendamiseks, teostatakse ühenduses ja liikmesriikides toimunud sellealaste arengute strateegilist analüüsi ning tagatakse programmi juhtimine ja heade tavade levitamine.

3. Et oleks võimalik kindlaks määrata horisontaalmeetmed, mida tuleb algatada, seab ühendus sisse horisontaalsete üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste ja infrastruktuuriteenuste kirjelduse. See kirjeldus hõlmab selliseid valdkondi nagu vajalik juhtimine, korraldus, nimetatud teenustega seotud vastutus ja kulude jagunemine, samuti horisontaalsete üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste ja infrastruktuuriteenuste arendamisel ning rakendamisel kasutatava strateegia. Strateegia tugineb projekti nõuete hinnangule. See kirjeldus vaadatakse igal aastal läbi.

Artikkel 6

Rakendamise põhimõtted

1. Ühist huvi pakkuvate projektide ja horisontaalmeetmete rakendamisel kohaldatakse lõigetes 2–10 sätestatud põhimõtteid.

2. Käesolev otsus on horisontaalmeetmete rakendamise õiguslikuks aluseks.

3. Projekti rakendamiseks on vajalik asjaomast valdkonda käsitlev õiguslik alus. Käesoleva otsuse kohaldamisel käsitletakse projekti sellele nõudele vastavana siis, kui see toetab üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste osutamist riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele või kodanikele valdkondliku õigusliku aluse või mis tahes muu õigusliku aluse rakendamise raames.

Seda lõiku ei kohaldata ühist huvi pakkuvate projektide suhtes, mis toetavad ühenduse institutsioonide ja Euroopa ametkondade vaheliste e-valitsuse teenuste osutamist.

4. Võimalikult paljusid liikmesriike ergutatakse osalema projektides, mis toetavad riiklike haldusasutuste poolt ettevõtetele ja ettevõtete liitudele või kodanikele ja kodanike ühendustele osutatavaid üleeuroopalisi e-valitsuse teenuseid.

5. Ühist huvi pakkuvad projektid ja horisontaalmeetmed hõlmavad kõiki üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste loomiseks või tõhustamiseks vajalikke meetmeid.

6. Kui see on asjakohane, sisaldavad ühist huvi pakkuvad projektid ja horisontaalmeetmed ettevalmistavat etappi. Need projektid ja meetmed hõlmavad teostatavuse uurimise etappi, arendamise ja valideerimise etappi ning rakendamise etappi, mida rakendatakse vastavalt artiklile 7.

Käesolevat lõiget ei kohaldata II lisa C osas määratletud strateegiliste ja toetavate meetmete suhtes.

7. Ühist huvi pakkuvate projektide ja horisontaalmeetmete määratlemisel võetakse kordamise vältimiseks ja e-valitsuse teenuste arengu kiirendamiseks arvesse tulemusi, mis on saavutatud ühenduse ja liikmesriikide muude asjakohaste meetmetega, eelkõige teadusuuringute ja tehnoloogiaarendusega seotud ühenduse programmide ning muude ühenduse programmide ja poliitikatega, nagu näiteks eTEN, [10] e-infosisu, [11] e-kaasamine, e-õpe [12] ja MODINIS. [13] Arvesse võetakse ka kavandamis- või arendusjärgus olevaid projekte.

8. Ühist huvi pakkuvad projektid ja horisontaalmeetmed peavad tehniliste nõuete osas põhinema teabevahetuse ja teenuste ühtlustamisega seotud Euroopa normidel või üldkasutatavatel või avalikel tehnilistel nõuetel ning, kui see on asjakohane, vastama infrastruktuuriteenustele, et tagada siseriiklike ja ühenduse süsteemide koostalitusvõime ning kättesaadavus haldusvaldkondade piires ja vahel ning ettevõtete ja kodanikega.

9. Kui see on asjakohane, tuleb ühist huvi pakkuvates projektides ja horisontaalmeetmetes kohaselt arvesse võtta Euroopa koostalitusvõime raamistikku, mis on IDABC-programmiga ette nähtud ning mida see programm toetab ja edendab.

10. Iga ühist huvi pakkuvat projekti ja horisontaalmeedet hinnatakse pärast selle rakendamist ühe aasta jooksul pärast rakendamise etapi lõppu.

Hindamine hõlmab ka kulude-tulude analüüsi.

Ühist huvi pakkuvate projektide puhul viiakse hindamine läbi koostöös liikmesriikidega vastavalt valdkondlikku poliitikat reguleerivatele eeskirjadele ning hinnang esitatakse asjakohasele valdkondlikule komiteele.

Ühist huvi pakkuvate projektide hindamise tulemusel tehtud järeldused ja soovitused esitatakse teadmiseks artikli 11 lõikes 1 nimetatud komiteele.

Horisontaalmeetmete puhul viiakse hindamine läbi artikli 11 lõikes 1 nimetatud komitee raames.

Artikkel 7

Täiendavad põhimõtted

1. Lisaks artiklis 6 sätestatud põhimõtetele kohaldatakse ka lõigetes 2–8 sätestatud põhimõtteid.

2. Ettevalmistava etapi tulemusena koostatakse ettevalmistusaruanne, mis hõlmab ühist huvi pakkuva projekti või horisontaalmeetme eesmärke, ulatust ja põhjendust ning eelkõige eeldatavaid kulusid ja tulusid, saavutatakse asjakohaste konsultatsioonide abil osalejate vajalik kohustuste võtmine ja vastastikune mõistmine ning avaldatakse teave pädeva komitee kohta, kes projekti või meetme teostamist jälgib.

3. Teostatavuse uurimise etapi tulemusena koostatakse üldine rakenduskava, mis käsitleb arendamise ja rakendamise etappi ning hõlmab lisaks ettevalmistusaruandes sisalduvale teabele:

a) töökorra kavandatava organisatsioonilise arengu ja, kui see on asjakohane, tehnilise ümberkujundamise kirjeldust;

b) eesmärke, toimimisvõimeid, osalejaid ja tehnilist lähenemisviisi;

c) meetmeid mitmekeelse suhtlemise hõlbustamiseks;

d) meetmeid andmete turvalisuse ja kaitse tagamiseks;

e) ühendusele ja liikmesriikidele jagatud ülesandeid;

f) eeldatavate kulude analüüsi ja eeldatavate tulude üksikasjalikku kirjeldust, sealhulgas hindamiskriteeriumeid tulude mõõtmiseks pärast rakendamise etappi ning investeeringutelt saadava tulu üksikasjalikku analüüsi, ning kavandatavate vahe-eesmärkide kirjeldust;

g) plaani, milles määratletakse üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste ja infrastruktuuriteenuste käitus- ja hoolduskulude õiglane jaotus ühenduse ja liikmesriikide ning, kui see on asjakohane, muude organite vahel pärast rakendamise etapi lõpuleviimist.

4. Arendamise ja valideerimise etapil võib väljapakutud lahenduse vajaduse korral väikesemõõtmelisena välja ehitada, seda katsetada ja hinnata ning selle toimimist jälgida, kasutades tulemusi üldise rakenduskava kohandamiseks.

5. Rakendamise etapil luuakse üldise rakenduskava kohaselt asjaomased täielikult toimivad teenused.

6. Ettevalmistusaruande ja üldise rakenduskava koostamisel kasutatakse IDABC-programmi raames toetava meetmena loodud meetodeid.

7. Üldist huvi pakkuva projekti algatamise ja rakendamisega, selle etappide määratlemise ning ettevalmistusaruannete ja üldiste rakenduskavade koostamisega tegeleb ja seda kontrollib komisjon, kes toimib vastavalt asjakohasele valdkondlikule komiteemenetlusele.

Kui valdkondlik komiteemenetlus puudub, moodustavad ühendus ja liikmesriigid ekspertgrupid kõigi asjakohaste küsimuste uurimiseks.

Valdkondlike komiteede ja, kui see on asjakohane, ekspertgruppide järeldused esitab komisjon artikli 11 lõikes 1 nimetatud komiteele.

8. Horisontaalmeetme algatamise ja rakendamisega, selle etappide määratlemise ning ettevalmistusaruannete ja üldiste rakenduskavade koostamisega tegeleb ja seda kontrollib komisjon, kes toimib vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 8

Rakendamise kord

1. Komisjon seab kogu käesoleva otsuse kehtivusajaks sisse jooksva tööprogrammi ühist huvi pakkuvate projektide ja horisontaalmeetmete rakendamiseks. Komisjon kinnitab tööprogrammi ja vähemalt kord aastas selle võimalikud muudatused, võttes vastavalt olukorrale arvesse eelarve analüüsi ühist huvi pakkuvate projektide ja horisontaalmeetmete kaupa.

Artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldatakse jooksva tööprogrammi ja selle muudatuste kinnitamise suhtes komisoni poolt.

2. Iga ühist huvi pakkuva projekti ja iga horisontaalmeetme puhul, kui see on asjakohane, hõlmab esimeses lõikes osutatud jooksev tööprogramm:

a) eesmärkide, ulatuse, põhjenduste, võimalike kasusaajate, toimimisvõimete ja tehnilise lähenemisviisi kirjeldust;

b) eelnevate kulutuste ja saavutatud vahe-eesmärkide, samuti eeldatavate kulude ja tulude ning kavandatavate vahe-eesmärkide kirjeldust;

c) kasutatavate horisontaalsete üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste ja infrastruktuuriteenuste tehnilisi nõudeid.

Artikkel 9

Eelarvesätted

1. Artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldatakse ühist huvi pakkuva projekti või horisontaalmeetme eelarve kinnitamise suhtes komisjoni poolt, nii et vajaduse korral hõlmab eelarve kooskõlas kehtivate eelarve-eeskirjadega vastavalt artikli 8 lõikele 1 jooksvat tööprogrammi ja selle muudatusi, ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist.

2. Rahalisi vahendeid eraldatakse konkreetsete vahe-eesmärkide täitmise põhjal vastavalt asjakohase valdkondliku komitee suhtes kohaldatavale menetlusele ühist huvi pakkuvate projektide puhul ning vastavalt artikli 11 lõikes 1 nimetatud komitee suhtes kohaldatavale menetlusele horisontaalmeetmete puhul. Ettevalmistava etapi algatamisel on vahe-eesmärgiks ühist huvi pakkuva projekti või horisontaalmeetme hõlmamine jooksvasse tööprogrammi. Teostatavuse uurimise etapi algatamisel on vahe-eesmärgiks ettevalmistusaruanne. Järgnevate arendamise ja valideerimise etappide algatamisel on vahe-eesmärgiks üldine rakenduskava. Arendamise ja valideerimise etapi ning rakendamise etapi käigus saavutatavad vahe-eesmärgid hõlmatakse kooskõlas artikliga 8 jooksvasse tööprogrammi.

3. Artikli 11 lõikes 2 nimetatud menetlust kohaldatakse ka ettepanekute suhtes suurendada eelarvet rohkem kui 100000 euro võrra ühe ühist huvi pakkuva projekti või horisontaalmeetme kohta ühe aasta jooksul.

4. Programm viiakse ellu riigihangete eeskirjade põhjal. Lepingute puhul, mille väärtus ületab 500000 eurot, määratletakse pakkumiskutsete tehnilised nõuded koostöös liikmesriikidega asjakohases valdkondlikus komitees või artikli 11 lõikes 1 nimetatud komitees.

Artikkel 10

Ühenduse rahaline osalus

1. Ühist huvi pakkuvate projektide või horisontaalmeetmete teostamisel kannab ühendus kulusid võrdeliselt kasuga, mida ta nendest saab.

2. Ühenduse rahaline osalus igas ühist huvi pakkuvas projektis või horisontaalmeetmes määratakse kindlaks lõigete 3–7 kohaselt.

3. Selleks, et ühendus ühist huvi pakkuvat projekti või horisontaalmeedet rahaliselt toetaks, nõutakse konkreetseid kavasid rakendamise etapi järgsete hooldus- ja käituskulude rahastamise kohta, milles oleks selgelt ära näidatud ühenduse ja liikmesriikide või muude organite roll.

4. Ettevalmistaval etapil ja teostatavuse uurimise etapil võib ühenduse osalus vajalike uuringute maksumuse täielikult katta.

5. Arendamise ja valideerimise etapi ning rakendamise etapi jooksul kannab ühendus nende ülesannete kulud, mis on talle määratud asjaomase ühist huvi pakkuva projekti või horisontaalmeetme üldises rakenduskavas.

6. Infrastruktuuriteenuste osutamise või toetamisega seotud ühist huvi pakkuva projekti või horisontaalmeetme rahastamine ühenduse poolt lõpeb põhimõtteliselt kõige rohkem nelja aasta möödumisel ettevalmistava etapi algusest.

7. Käesoleva otsusega ettenähtud rahalisi vahendeid ei tohi eraldada ühist huvi pakkuvatele projektidele ega horisontaalmeetmetele ega nendele etappidele, mida toetatakse muudest ühenduse rahastamisallikatest.

8. 31. detsembriks 2006 määratakse vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusele kindlaks ja lepitakse kokku mehhanismide osas, millega tagatakse infrastruktuuriteenuste rahastamise ja toimimise järjepidevus, kui see on asjakohane.

Artikkel 11

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee, mille nimeks on üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste komitee (Pan-European eGovernment Services Committee, PEGSCO).

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse nõukogu otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artiklit 8.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. PEGSCO võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 12

Aastaaruanne

Komisjon annab PEGSCOle käesoleva otsuse rakendamise kohta aru kord aastas.

Artikkel 13

Hindamine

1. Koostöös liikmesriikidega annab komisjon programmi lõppedes lõpliku hinnangu käesoleva otsuse rakendamisele.

2. Lisaks sellele hindab komisjon koostöös liikmesriikidega käesoleva otsuse rakendamist hiljemalt 2006. aasta keskpaigaks. Hindamise käigus kontrollitakse muu hulgas IDABC-meetmete tõhusust ning see hõlmab ka tulemuste kvalitatiivset ja kvantitatiivset hindamist tööprogrammiga võrrelduna. Selle hindamise kontekstis esitab komisjon aruande 2007.–2009. aasta summade kohta koos finantsperspektiiviga. Vajaduse korral astub komisjon 2007.–2009. aasta eelarvemenetluse raames vajalikud sammud, et tagada iga-aastaste eraldiste järjepidevus finantsperspektiiviga.

3. Hindamise käigus tehakse kindlaks vastavalt I ja II lisas piiritletud ühist huvi pakkuvate projektide ning horisontaalmeetmete edenemine ja hetkeseisund, eelkõige see, kuidas kavandatavaid üleeuroopalisi e-valitsuse teenuseid arendatakse, rakendatakse ja kasutatakse.

Samuti uuritakse hindamisel, pidades silmas ühenduse kantud kulusid, hüvesid, mida üleeuroopalised e-valitsuse teenused ja infrastruktuuriteenused on andnud ühendusele ühise poliitika ja institutsioonide koostöö edendamisel seoses riiklike haldusasutuste, ettevõtete ja kodanikega, ning piiritletakse valdkonnad, kus on arenguruumi, ja tehakse kindlaks sünergia muude ühenduse meetmetega üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste ja infrastruktuuriteenuste vallas.

4. Komisjon edastab oma kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete hinnangute tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos asjakohaste ettepanekutega käesoleva otsuse muutmise kohta. Tulemused edastatakse vastavalt enne Euroopa Liidu 2007. ja 2010. aasta üldeelarve eelnõu esitamist.

Artikkel 14

Rahvusvaheline koostöö

1. IDABC-programm võidakse avada osalemiseks Euroopa Majanduspiirkonna riikidele ja kandidaatriikidele nende vastavate ühendusega sõlmitud kokkulepete raames.

2. Ühist huvi pakkuvate projektide ja horisontaalmeetmete rakendamisel ergutatakse koostööd kolmandate riikidega, eeskätt Vahemere riikide, Balkanimaade ja Ida-Euroopa riikide riiklike haldusasutustega. Samuti pööratakse erilist tähelepanu rahvusvahelisele koostööle, millega toetatakse arengut ja majanduskoostööd. Sellega seotud kulusid ei kata IDABC-programm.

3. Rahvusvahelised organisatsioonid ja muud rahvusvahelised organid võivad osaleda ühist huvi pakkuvates projektides ja horisontaalmeetmetes omal kulul.

Artikkel 15

Muud võrgud

1. Muude võrkude rajamisel või täiustamisel, mis ei ole ühist huvi pakkuvad projektid ega horisontaalmeetmed (edaspidi "muud võrgud"), tagavad liikmesriigid ja ühendus kooskõlas nende võrkude rakendamist reguleerivate asjakohaste ühenduse õigusnormidega, et järgitakse lõikeid 2–5.

2. Vastavalt lõikele 3 võivad muud võrgud kasutada horisontaalseid üleeuroopalisi e-valitsuse teenuseid ja infrastruktuuriteenuseid, mida ühendus käesoleva otsuse raames osutab.

3. Iga muu võrgu puhul põhinevad tehnilised nõuded vastavalt asjakohasusele teabevahetuse ja teenuste ühtlustamisega seotud Euroopa normidel või üldkasutatavatel või avalikel tehnilistel nõuetel, et tagada riiklike ja ühenduse süsteemide hea koostalitusvõime haldusvaldkondade piires ja vahel ning ettevõtete ja kodanikega.

4. 31. oktoobriks 2005 ja seejärel igal aastal esitab komisjon PEGSCOle aruande lõigete 1–5 rakendamise kohta. Selles aruandes nimetab komisjon kõik asjakohased kasutajate nõuded või mis tahes muud põhjused, mille tõttu muud võrgud ei saa lõikes 2 osutatud teenuseid kasutada, ja kaalub võimalust neid teenuseid nende kasutatavuse laiendamiseks täiustada.

5. Nõukogu võib kasutada ühenduse raamistikus IDA- või IDABC-programmi alusel väljatöötatud horisontaalseid üleeuroopalisi e-valitsuse teenuseid ja infrastruktuuriteenuseid, et kehtestada või täiustada meetmeid ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames vastavalt Euroopa Liidu lepingu V ja VI jaotise kohaselt.

Selliste teenuste kasutamine otsustatakse ja seda rahastatakse vastavalt kõnealuse lepingu V ja VI jaotisele.

Artikkel 16

Finantsraamistik

1. Käesoleva otsuse kohaste ühenduse meetmete rakendamise finantsraamistikuks ajavahemikus 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2009 kehtestatakse 148,7 miljonit eurot, millest 59,1 miljonit eurot on ette nähtud ajavahemikuks, mis lõpeb 31. detsembril 2006.

31. detsembrile 2006 järgneva ajavahemiku puhul käsitletakse summat kinnitatuna, kui see on antud etapi osas järjepidev 2007. aastal algava ajavahemiku puhul kehtiva finantsperspektiiviga.

2. Ajavahemikul 2005–2009 kinnitavad eelarvepädevad institutsioonid iga-aastased eraldised finantsperspektiivi piires.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2009.

Strasbourg, 21. aprill 2004

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

D. Roche

[1] ELT C 80, 30.3.2004, lk 83.

[2] ELT C 73, 23.3.2004, lk 72.

[3] Euroopa Parlamendi 18. novembri 2003. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 18. detsembri 2003. aasta ühine seisukoht (ELT C 66 E, 16.3.2004, lk 22) ja Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2004. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 30. märtsi 2004. aasta otsus.

[4] EÜT L 203, 3.8.1999, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 2046/2002/EÜ (EÜT L 316, 20.11.2002, lk 4).

[5] EÜT L 203, 3.8.1999, lk 9. Otsust on muudetud otsusega nr 2045/2002/EÜ (EÜT L 316, 20.11.2002, lk 1).

[6] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[7] EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

[8] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[9] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. Kokkulepet on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2003/429/EÜ (ELT L 147, 14.6.2003, lk 25).

[10] EÜT L 183, 11.7.1997, lk 12.

[11] EÜT L 14, 18.1.2001, lk 32.

[12] ELT L 345, 31.12.2003, lk 9.

[13] ELT L 336, 23.12.2003, lk 1.

--------------------------------------------------

I LISA

TEGEVUSVALDKONNAD SEOSES ÜHIST HUVI PAKKUVATE PROJEKTIDEGA

IDABC-programmi kohased ühist huvi pakkuvad projektid on eelkõige seotud järgmiste valdkondadega:

A. ÜLDISED

1. Ühenduse poliitika ja meetmed (punkti B kohaselt), institutsioonidevaheline teabevahetus (punkti C kohaselt), rahvusvaheline koostöö (punkti D kohaselt) ja muud võrgud (punkti E kohaselt).

2. Euroopa Liidu ametkondade ja organite toimimine ning nende ametkondade asutamisest tuleneva õigusliku raamistiku toetamine.

3. Isikute vaba liikumisega seotud poliitika, eriti eri liikmesriikide kodanikele ja ettevõtetele võrdsete teenuste osutamist toetav poliitika.

4. Meetmed, mida ühenduse poliitika ja meetmete raames ning ettenägematutel asjaoludel on kiiresti vaja ühenduse ja liikmesriikide meetmete toetamiseks.

B. ÜHENDUSE POLIITIKA JA MEETMED

1. Majandus- ja rahapoliitika.

2. Ühenduse õigustiku konsolideerimine pärast Euroopa Liidu laienemist.

3. Regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika, mis eelkõige hõlbustab sellise teabe kogumist, haldamist ja levitamist, mis käsitleb regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika rakendamist kesk- ja piirkondlike haldusasutuste tasandil.

4. Ühendusepoolne rahastamine, eelkõige selleks, et luua liidesed komisjoni olemasolevate andmekogudega, hõlbustamaks Euroopa organisatsioonide ning eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu ühenduse rahastamisallikatele.

5. Statistika, eelkõige statistilise teabe kogumine ja levitamine, samuti e-valitsust toetavad statistilised andmed, et hinnata süsteemide koostalitusvõimet ning nende tõhusust kui edukuse näitajat.

6. Ametlike dokumentide avaldamine ja ametlike teabeteenistuste haldamine.

7. Põllumajandus ja kalandus, eelkõige seoses põllumajandusturgude ja põllumajandusstruktuuride juhtimise toetamisega, tõhusama finantsjuhtimisega, põllumajandustootjate raamatupidamisandmete vahetamisega riiklike ametkondade ja komisjoni vahel ning pettusevastase võitlusega.

8. Tööstus- ja teenindussektor, eelkõige seoses teabevahetusega ettevõtete konkurentsivõime eest vastutavate riiklike haldusasutuse vahel ning selliste riiklike haldusasutuste ja tööstusliitude vahel.

9. Konkurentsipoliitika, eelkõige tõhusama elektroonilise andmevahetuse rakendamise teel riiklike haldusasutustega, et hõlbustada teatamis- ja nõupidamismenetlusi.

10. Hariduse-, kultuuri- ja audiovisuaalvaldkond, eelkõige avalike võrkude sisu käsitleva teabe vahetamiseks ning uute audiovisuaal- ja teabeteenuste väljatöötamise ning nende vaba osutamise edendamiseks.

11. Transpordivaldkond, eelkõige sõidukijuhte, sõidukeid, laevu ja veoettevõtjaid käsitlevate andmete vahetamise toetamiseks.

12. Turism, keskkond, tarbijakaitse ja rahvatervis ning riigihanked.

13. Teaduspoliitika, eelkõige selleks, et hõlbustada andmete kogumist, haldamist ja levitamist seoses kooskõlastatud teaduspoliitika elluviimisega riiklike haldusasutuste tasandil.

14. Toetus e-Euroopa algatuse ja sellega seotud tegevuskava, eelkõige e-valitsust ja turvalisust käsitleva peatüki eesmärkidele, mis toovad kasu ettevõtetele ja kodanikele.

15. Sisserändepoliitika, eelkõige tõhusama elektroonilise andmevahetuse rakendamise teel riikide haldusasutustega, et hõlbustada teatamis- ja nõupidamismenetlusi.

16. Õigusasutustevaheline koostöö.

17. Infosüsteemid, mis võimaldavad riikide parlamentide ja kodanikuühiskonna osalemist õigusaktide menetlemisel.

18. Ühenduse õigusaktide liikmesriikides rakendamise jälgimine ning liikmesriikide ja ühenduse institutsioonide vaheline teabevahetus.

C. INSTITUTSIOONIDEVAHELINE TEABEVAHETUS

Institutsioonidevaheline teabevahetus, eelkõige:

1. ühenduse otsustamismenetluse ja parlamendi asjaajamise toetamiseks;

2. vajalike telemaatiliste ühenduste loomiseks komisjoni, Euroopa Parlamendi, nõukogu (samuti Euroopa Liidu eesistujariigi, liikmesriikide alaliste esinduste ja koostööd tegevate riiklike ministeeriumide võrgulehekülgede) ja muude ühenduse institutsioonide vahel;

3. mitme keele kasutamise hõlbustamiseks institutsioonidevahelises teabevahetuses tõlketööde haldamise ja tõlkimise abivahendite, mitmekeelsete vahendite väljatöötamise ja jagamise ning ühtse juurdepääsu võimaldamise abil sellistele vahenditele;

4. dokumentide ühiseks kasutamiseks Euroopa Liidu ametite ja organite ning ühenduse institutsioonide vahel.

D. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Ühist huvi pakkuvate projektide laiendamine kolmandatesse riikidesse, sealhulgas kandidaatriikidesse, ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, pöörates tähelepanu eeskätt arengu ja majanduskoostööga seotud algatustele.

E. MUUD VÕRGUD

Ühist huvi pakkuvad projektid, mida varem rahastati IDA-programmi alusel ja mida ühendus rahastab nüüd eraldi, kuuluvad siiski käesoleva otsuse artiklis 14 osutatud "muude võrkude" hulka.

--------------------------------------------------

II LISA

HORISONTAALMEETMED

IDABC-programmi kohased horisontaalmeetmed on eelkõige järgmised:

A. HORISONTAALSED ÜLEEUROOPALISED E-VALITSUSE TEENUSED

Horisontaalmeetmed, mida võetakse horisontaalsete üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste osutamise algatamiseks, võimaldamiseks ja juhtimiseks, sealhulgas korralduse ja kooskõlastamisega seotud meetmed, nagu näiteks:

a) portaal, mis võimaldab juurdepääsu ettevõtetele ja kodanikele mõeldud üleeuroopalisele mitmekeelsele online-teabele ja interaktiivsetele teenustele;

b) üks ühine juurdepääsupunkt näiteks online-teabele õigusteenuste kohta liikmesriikides;

c) interaktiivne rakendus, mille abil sidusrühmad saaksid avaldada oma arvamust ja kogemusi avalikku huvi pakkuvate küsimuste ning ühenduse poliitika toimimise osas.

B. INFRASTRUKTUURITEENUSED

Horisontaalmeetmed, mida võetakse tehnoloogia- ja tarkvaralahenduste pakkumiseks ning hooldamiseks konkreetsete info- ja sidetehnoloogiatega seotud toiminguid võimaldavate teenustena alates sidest kuni määratud standarditeni. Tehnoloogia- ja tarkvaralahendused koosnevad võrguteenustest, vahetarkvarast, turvalisusest ja suunistest, nagu näiteks:

a) turvaline ja usaldusväärne sideplatvorm andmete vahetamiseks riiklike haldusasutuse vahel;

b) turvaline ja usaldusväärne süsteem erinevate tööprotsessidega seotud andmevoogude juhtimiseks;

c) ühised tööriistad mitmekeelsete koostoimivate veebilehtede ja portaalide haldamiseks;

d) platvormide akrediteerimine salastatud teabe käsitlemiseks;

e) autentimispoliitika kehtestamine ja rakendamine võrkude ja ühist huvi pakkuvate projektide osas;

f) turvalisusega seotud uuringud ja riskide analüüs võrkude või muude infrastruktuuriteenuste toetamiseks;

g) mehhanismid sertifitseerimisasutuste vahelise usalduse tagamiseks, mis võimaldavad üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste puhul kasutada elektroonilisi sertifikaate;

h) kindlakstegemise, lubamise, autentimise ja tunnustamisega seotud teenused ühist huvi pakkuvate projektide jaoks;

i) ühine raamistik teabe ja teadmiste jagamiseks ning vahetamiseks Euroopa riiklike haldusasutuste vahel ning ettevõtete ja kodanikega, sealhulgas ülesehituslikud suunised;

j) XML-keele, -skeemide ja nendega seotud XML-väljundite spetsifitseerimine, et toetada andmete vahetamist võrkudes;

k) funktsionaalsed ja muud näidisnõuded elektrooniliste registrite haldamiseks riiklikes haldusasutustes;

l) metaandmete raamistik avaliku sektori teavitamiseks üleeuroopalistes rakendustes;

m) avatud teabevahetusstandardite võrdlemine avatud formaate käsitleva poliitika kehtestamiseks;

n) ühised tehnilised nõudmised ja infrastruktuuriteenused, mis hõlbustavad elektroonilisi riigihankeid kõikjal Euroopas;

o) masintõlkesüsteemid ja muud mitmekeelsed tööriistad, sealhulgas mitmekeelsust toetavad sõnaraamatud, tesaurused ja liigitussüsteemid;

p) rakendused riiklike haldusasutuste vahelise koostöö toetamiseks;

q) rakendused, mis toetavad teenuste kasutamise võimalust mitmete eri kanalite kaudu;

r) avatud lähtetekstiga tarkvaral põhinevad vahendid ja meetmed, mis hõlbustavad kogemuste vahetamist ning lahenduste leidmist riiklikes haldusasutustes.

C. STRATEEGILISED JA TOETAVAD MEETMED

1. Strateegilised meetmed, mis toetavad üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste hindamist ja edendamist, nagu näiteks:

a) e-valitsuse ja infojuhtimisstrateegiate analüüsimine kõikjal Euroopas;

b) ürituste korraldamine teadlikkuse tõstmiseks, kaasates asjaomaseid sidusrühmi;

c) üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste loomise edendamine, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse ettevõtetele ja kodanikele osutatavatele teenustele.

2. Programmi juhtimise toetamiseks võetavad toetavad meetmed, mille eesmärgiks on jälgida ja suurendada programmi mõjusust ja tõhusust, nagu näiteks:

a) kvaliteedi tagamine ja kontroll, et parandada projekti eesmärkide määratlemist, samuti projekti elluviimist ja tulemusi;

b) programmi hindamine ning konkreetsete ühist huvi pakkuvate projektide kulude-tulude analüüsimine.

3. Toetavad meetmed, mida võetakse selleks, et soodustada heade tavade levikut infotehnoloogiate kasutamisel riiklikes haldusasutustes, nagu näiteks:

a) aruanded, veebilehed, konverentsid ja avalikkusele suunatud algatused üldiselt;

b) liikmesriikide, ühenduse ja rahvusvahelisel tasandil võetud e-valitsuse meetmetega seotud algatuste ja parimate tavade jälgimine, analüüsimine ja levitamine veebilehtede kaudu;

c) parimate tavade leviku edendamine näiteks avatud lähtetekstiga tarkvara kasutamise osas riiklike haldusasutuste poolt.

--------------------------------------------------