Nõukogu otsus,

22. märts 2004,

millega võetakse vastu nõukogu kodukord

(2004/338/EÜ, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 207 lõike 3 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidu lepingu artikli 4 kohaselt "annab Euroopa Ülemkogu liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb arengu poliitilised üldsuunised".

(2) Liidule selle arenguks vajaliku tõuke andmist ning arengu poliitiliste üldsuuniste määratlemist käsitleva ülesande täielikuks täitmiseks lepiti Euroopa Ülemkogu 21. ja 22. juunil 2002 Sevillas toimunud kohtumisel kokku teatavad eeskirjad, mis käsitlevad töö ettevalmistamist ja teostamist ning lõppjärelduste tegemist. Läbipaistvuse ja tõhususe tagamiseks tuleks nõukogu kodukorras neid organisatoorseid eeskirju selgesõnaliselt nimetada, mille rakendamiseks tuleb võtta praktilisi meetmeid.

(3) On oluline, et nõukogu järgiks oma töö korraldamisel neid eeskirju, mis võimaldab tal paremini kasutada tema käsutuses olevat aega, mis on vältimatult piiratud. Selleks võttis nõukogu 18. märtsil 2003 vastu tegevusjuhendi, mille eesmärk on parandada nõukogu ja selle ettevalmistavate organite kohtumiste ettevalmistamist ja korraldamist. See tegevusjuhend tuleks lisada kodukorda, et see oleks õiguslikult siduv,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

22. juulil 2002 jõustunud nõukogu kodukord (2002/682/EÜ, Euratom) [1] asendatakse järgmise tekstiga, mis jõustub 23. märtsil 2004. "

Nõukogu Kodukord

Artikkel 1

Istungi kokkukutsumine ja toimumise koht

1. Nõukogu tuleb kokku eesistuja kutsel eesistuja enda algatusel või ühe nõukogu liikme või komisjoni taotlusel [1].

2. Seitse kuud enne oma eesistumise algust ning vajaduse korral pärast konsulteerimist eelmiste ja järgmiste eesistujariikidega teatab eesistujariik selliste istungite kuupäevad, mis on ette nähtud nõukogu seadusandlike ülesannete täitmiseks või operatiivsete otsuste tegemiseks.

3. Nõukogu asukoht on Brüsselis. Aprillis, juunis ja oktoobris peab nõukogu oma istungeid Luxembourgis [2].

Erandlikel asjaoludel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib nõukogu või liikmesriikide alalistest esindajatest koosnev komitee (COREPER) ühehäälselt otsustada, et nõukogu istung peetakse mujal.

Artikkel 2

Nõukogu koosseisud, üldasjade ja välissuhete nõukogu ülesanded ja programmitöö

1. Nõukogu võib kokku tulla erinevas koosseisus olenevalt käsitletavast küsimusest. Lõike 2 punktis a nimetatud istungile üldasjade ja välissuhetega tegelevas koosseisus kokkutulnud nõukogu (edaspidi "üldasjade ja välissuhete nõukogu") kehtestab kõnealuste koosseisude loendi, mis esitatakse I lisas.

2. Üldasjade ja välissuhete nõukogul on kaks peamist tegevusvaldkonda, mille käsitlemiseks ta korraldab eri päevakordadega eraldi istungeid, mis võimaluse korral peetakse eri päevadel, keskendudes järgmisele:

a) Euroopa Ülemkogu istungite ettevalmistamine ja järeltoimingud, kaasa arvatud kogu ettevalmistustöö kooskõlastamine, poliitikavaldkondade üldine kooskõlastamine, institutsioonilised ja haldusküsimused, laiaulatuslikud teemad, mis mõjutavad ühenduse poliitika eri valdkondi, ja kõik küsimused, mis Euroopa Ülemkogu on talle suunanud, võttes arvesse majandus- ja rahaliidu tegevuseeskirju;

b) kogu ühenduse välistegevus, s.t ühine välis- ja julgeolekupoliitika, Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika, väliskaubandus, arengukoostöö ja humanitaarabi.

3. Üldasjade ja välissuhete nõukogu, kes on Euroopa Ülemkogu kohtumiste ettevalmistamiseks kokku tulnud artikli 2 lõikes a nimetatud istungile:

a) koostab eesistujariigi ettepanekul selgitustega varustatud päevakorraprojekti vähemalt neli nädalat enne Euroopa Ülemkogu kohtumist;

b) peab Euroopa Ülemkogu kohtumisele eelneval päeval viimase ettevalmistava istungi ning kinnitab päevakorra.

Küsimused, mille muud nõukogu koosseisud suunavad menetlemiseks Euroopa Ülemkogule, edastatakse artikli 2 lõikes a nimetatud istungile kokkutulnud üldasjade ja välissuhete nõukogule vähemalt kaks nädalat enne Euroopa Ülemkogu kohtumist.

Ükski teine nõukogu koosseis või nõukogu ettevalmistuskomitee ei tohi kokku tulla lõike 2 punktis b nimetatud viimase ettevalmistava istungi ja Euroopa Ülemkogu kohtumise vahelisel ajal, välja arvatud edasilükkamatutel ja ettenägematutel põhjustel, mis võivad olla seotud näiteks sel ajal toimuvate rahvusvaheliste sündmustega.

Euroopa Ülemkogu töö praktiliseks korraldamiseks vajalikud meetmed võtab eesistujariik koostöös peasekretariaadiga kooskõlas Euroopa Ülemkogus kokkulepitud eeskirjadega.

4. Üldasjade ja välissuhete nõukogu, kes tuleb kokku lõike 2 punktis a nimetatud istungile, esitab Euroopa Ülemkogule vastuvõtmiseks mitmeaastase strateegilise programmi järgmise kolme aasta kohta, mis põhineb asjaomaste eesistujariikide ühisel ettepanekul ja mille koostamisel on konsulteeritud komisjoniga.

5. Kõnealust mitmeaastast strateegilist programmi silmas pidades ja asjakohaseid konsultatsioone arvesse võttes esitavad järgmise aasta kaks eesistujariiki ühiselt nõukogu kõnealuse aasta tegevust hõlmava aasta tööprogrammi eelnõu. Programmi eelnõu esitatakse iga aasta detsembris üldasjade ja välissuhete nõukogule. Programmi eelnõus pööratakse muu hulgas tähelepanu ka komisjoni algatusel peetud dialoogi põhipunktidele, mis käsitlevad kõnealuse aasta poliitilisi prioriteete. Kaks asjaomast eesistujariiki vormistavad programmi lõplikult lõike 2 punktis a nimetatud istungile kokkutulnud üldasjade ja välissuhete nõukogu arutelu põhjal.

6. Järgmine eesistujariik kinnitab järgmiseks poolaastaks nõukogu istungite soovituslikud päevakorraprojektid, mis kajastavad ettenähtud seadusandlikku tegevust ja operatiivseid otsuseid. Nimetatud soovituslikud päevakorraprojektid kinnitatakse vähemalt üks nädal enne kõnealuse riigi eesistumise algust aasta tööprogrammi alusel ja pärast konsulteerimist komisjoniga. Vajaduse korral võib lisaks eelnevalt kavandatud nõukogu istungitele pidada täiendavaid istungeid.

Pärast konsulteerimist komisjoni ja järgmise eesistujariigiga koostab asjaomane eesistujariik samalaadsed nõukogu istungite soovituslikud päevakorraprojektid esimeses lõigus nimetatud ajavahemikule järgnevaks poolaastaks hiljemalt üks nädal enne oma eesistumise algust.

Kui poolaasta jooksul ilmneb, et selleks ajavahemikuks kavandatud teatava istungi kokkukutsumine ei ole enam põhjendatud, siis eesistujariik seda kokku ei kutsu.

[3]

Päevakord

1. Võttes arvesse nõukogu aastaprogrammi, koostab eesistuja iga istungi päevakorraprojekti. Päevakord saadetakse teistele nõukogu liikmetele ja komisjonile vähemalt 14 päeva enne istungit.

2. Päevakorraprojekt sisaldab punkte, mille päevakorda võtmise kohta on peasekretariaat saanud nõukogu liikmelt või komisjonilt taotluse ja kõik vastavad lisadokumendid vähemalt 16 päeva enne kõnealuse istungi algust. Päevakorraprojektis märgitakse tärniga punktid, mille kohta eesistujariik, nõukogu liige või komisjon võivad nõuda hääletamist. Selline märge tehakse pärast seda, kui kõik asutamislepingutes ettenähtud protseduurinõuded on täidetud.

3. Päevakorrapunktid, mis on seotud õigusakti või seadusandlikku ettepanekut käsitleva ühise seisukoha vastuvõtmisega või Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaselt võetava meetme kohta tehtud ettepaneku vastuvõtmisega, võetakse otsustamiseks päevakorraprojekti alles siis, kui on möödunud kuus nädalat, mis on sätestatud riikide parlamentide funktsiooni Euroopa Liidus käsitleva protokolli punktis 3.

Nõukogu võib selle kuunädalase tähtaja suhtes ühehäälselt erandi teha, kui punkti lülitamine päevakorda on erandlik nimetatud protokolli punktis 3 sätestatud kiireloomulisuse tõttu.

4. Päevakorda võib võtta üksnes neid punkte, mille kohta dokumendid on nõukogu liikmetele ja komisjonile saadetud hiljemalt päevakorraprojekti väljasaatmise kuupäeval.

5. Peasekretariaat edastab nõukogu liikmetele ja komisjonile sellised küsimuste päevakorda arvamise taotlused ja lisadokumendid, mille puhul eespool nimetatud tähtaegadest ei ole kinni peetud.

Kui asja kiireloomulisus ei nõua teisti, jätab eesistujariik päevakorraprojektist välja sellised artiklis 7 nimetatud seadusandlikud punktid, mille uurimisega COREPER ei ole lõpule jõudnud nõukogu istungile eelneva eelmise nädala lõpuks, piiramata seejuures lõike 2 kohaldamist.

6. Päevakorraprojekt jaguneb A ja B osaks. A osasse lülitatakse punktid, mille nõukogu võib heaks kiita arutelu korraldamata; see ei takista siiski nõukogu liikmetel või komisjonil kõnealuste punktide vastuvõtmise ajal oma arvamust avaldada ega nõuda oma seisukohtade protokolli kandmist.

7. Nõukogu võtab päevakorra vastu iga istungi alguses. Muu kui päevakorraprojektis esitatud punkti päevakorda arvamine nõuab nõukogu ühehäälsust. Sel viisil lisatud päevakorrapunkte võib hääletusele panna pärast seda, kui kõik asutamislepingutes ettenähtud protseduurinõuded on täidetud.

8. Kui aga A osa päevakorrapunkti käsitlev seisukoht võiks kaasa tuua edasisi arutelusid või kui nõukogu liige või komisjon seda nõuab, jäetakse kõnealune punkt päevakorrast välja, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

9. "Muude küsimuste" all esitatava punkti päevakorda võtmise taotluse juurde tuleb lisada selgitav dokument.

Artikkel 4

Nõukogu liikme esindamine

Nõukogu liikmed, kes ei saa istungil osaleda, võivad anda volituse enda esindamiseks artikli 11 hääleõiguse delegeerimist käsitlevate sätete kohaselt.

Artikkel 5

Koosolekud

1. Nõukogu istungid ei ole avalikud, välja arvatud artiklis 8 nimetatud juhud.

2. Komisjon kutsutakse osa võtma nõukogu istungitest. Sama kehtib Euroopa Keskpanga kohta, kui viimane kasutab oma algatusõigust. Nõukogu võib siiski otsustada küsimusi arutada ka komisjoni või Euroopa Kekspanga juuresolekuta.

3. Nõukogu ja komisjoni liikmetel võib kaasas olla abistavaid ametnikke. Peasekretariaadile tuleb eelnevalt teatada selliste ametnike nimed ja ametid. Nõukogu võib sätestada, kui palju liikmeid ühe delegatsiooni koosseisus võib koos nõukogu liikmetega samal ajal istungiruumis viibida.

4. Nõukogu istungitele lubatakse peasekretariaadi väljastatud läbipääsuloa esitamisel.

Artikkel 6

Ametisaladus ja dokumentide esitamine kohtumenetluses

1. Kui nõukogu ei otsusta teisiti, kehtib nõukogu arutelude kohta ametisaladuse hoidmise kohustus, piiramata artiklite 8 ja 9 ning avalikkuse ligipääsu dokumentidele reguleerivate sätete kohaldamist.

2. Nõukogu või COREPER võib kohtumenetluses lubada esitada koopia või väljavõtte niisugusest nõukogu dokumendist, mis ei ole veel avalikustatud, nende sätete kohaselt, mis reguleerivad avalikkuse ligipääsu dokumentidele.

Artikkel 7

Nõukogu toimimine seadusandjana

Nõukogu toimib seadusandjana Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 207 lõike 3 teise lõigu tähenduses, kui ta võtab asutamislepingute asjakohaste sätete alusel vastu liikmesriikides või liikmesriikidele õiguslikult siduvaid eeskirju määruste, direktiivide, raamotsuste või otsuste kujul, välja arvatud juhul, kui tegemist on aruteluga, mille tulemusena võetakse vastu siseriiklikke meetmeid, haldus- või eelarvedokumente, institutsioonidevahelisi või rahvusvahelisi suhteid käsitlevaid dokumente või mittesiduvaid dokumente (näiteks järeldused, soovitused või resolutsioonid).

Kui nõukogu käsitleb seadusandlikke ettepanekuid või algatusi, hoidub ta vastu võtmast õigusakte, mis ei ole asutamislepingutes ette nähtud, nagu näiteks artiklis 9 nimetamata resolutsioonid või deklaratsioonid.

Artikkel 8

Üldsusele avatud nõukogu arutelud ja avalikud mõttevahetused

1. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 251 sätestatud kaasotsustamismenetlust nõudvate dokumentide käsitlemisel on nõukogu arutelud üldsusele avatud järgmiselt:

a) üldsus võib jälgida komisjoni kõige tähtsamate seadusandlike ettepanekute esitamist ja sellele järgnevat nõukogu mõttevahetust. Artikli 2 lõike 2 punktis a nimetatud istungil võtab üldasjade ja välissuhete nõukogu eesistujariigi soovituse alusel ja pärast konsulteerimist komisjoniga iga poolaasta alguses vastu kõnealuste ettepanekute nimekirja;

[4].

Niisugustel juhtudel tehakse nõukogu arutelud üldsusele jälgitavaks audiovisuaalsete vahendite kaudu eelkõige selleks määratud ruumis. Hääletustulemusi näidatakse visuaalselt.

Peasekretariaat teatab võimaluse korral üldsusele eelnevalt kõnealuste audiovisuaalsete ülekannete toimumise kuupäevad ja ligikaudsed kellaajad ning teeb kõik praktilised toimingud käesoleva lõigu nõuetekohase rakendamise tagamiseks.

2. Artikli 2 lõike 2 punktis a nimetatud istungile kokkutulnud üldasjade ja välissuhete nõukogu korraldab igal aastal nõukogu aastase tööprogrammi ja vajaduse korral ka komisjoni aastase tööprogrammi avaliku mõttevahetuse. See iga-aastane avalik mõttevahetus kantakse üle audiovisuaalsete vahendite kaudu.

3. Nõukogu korraldab nõukogu või COREPERi kvalifitseeritud häälteenamusega tehtud otsuse alusel vähemalt ühe avaliku mõttevahetuse lõikes 1 nimetamata uute ja olulise tähtsusega seadusandlike ettepanekute üle.

Nõukogu või COREPER võib kvalifitseeritud häälteenamusega asjaoludest sõltuvalt otsustada korraldada muid avalikke mõttevahetusi oluliste küsimuste üle, mis mõjutavad Euroopa Liidu huve.

Eesistujariigi, nõukogu liikmete või komisjoni ülesandeks on teha ettepanekuid kõnealustel mõttevahetustel käsitletavate küsimuste või konkreetsete teemade kohta.

Sellised mõttevahetused kantakse üle audiovisuaalsete vahendite kaudu.

Artikkel 9

Hääletamise, häälte selgituste ja protokolli avalikustamine

1. Kui nõukogu toimib seadusandjana artikli 7 tähenduses, avalikustatakse lisaks juhtudele, kui nõukogu arutelud on avalikud artikli 8 lõike 1 kohaselt, ka nõukogu hääletustulemused ja nõukogu liikmete selgitused häälte kohta, samuti nõukogu istungi protokolli kantud avaldused ja õigusaktide vastuvõtmisega seotud protokollipunktid.

Sama eeskiri kehtib ka:

a) hääletustulemuste ja häälte selgituste, samuti nõukogu protokolli kantud avalduste ning EÜ asutamislepingu artiklites 251 ja 252 sätestatud ühise seisukoha vastuvõtmist käsitlevate protokollipunktide kohta;

b) hääletustulemuste ja nõukogu liikmete või nende esindajate häälte selgituste kohta EÜ asutamislepingu artikli 251 kohaselt loodud lepituskomitees, samuti nõukogu protokolli kantud avalduste ja protokollipunktide kohta, mis käsitlevad lepituskomitee istungit;

c) hääletustulemuste ja häälte selgituste, samuti nõukogu protokolli kantud avalduste ja protokollipunktide kohta, mis on seotud Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel kehtestatava nõukogu konventsiooniga.

2. Lisaks sellele avalikustatakse hääletustulemused:

a) kui nõukogu tegutseb Euroopa Liidu asutamislepingu V jaotise kohaselt nõukogu või COREPERi liikme taotlusel tehtud nõukogu või COREPERi ühehäälse otsuse alusel;

b) kui nõukogu võtab vastu ühise seisukoha Euroopa Liidu asutamislepingu VI jaotise kohaselt nõukogu või COREPERi liikme taotlusel tehtud nõukogu või COREPERi ühehäälse otsuse alusel;

c) muudel juhtudel nõukogu või COREPERi liikme taotlusel tehtud nõukogu või COREPERi otsuse alusel.

Kui nõukogu hääletustulemus avalikustatakse punkti a, b või c kohaselt, avalikustatakse asjaomaste nõukogu liikmete taotlusel ka hääletamise ajal tehtud häälte selgitused, võttes nõuetekohaselt arvesse käesolevat kodukorda, õiguskindlust ja nõukogu huve.

Nõukogu protokolli kantud arvamused ning punktides a, b ja c nimetatud dokumentide vastuvõtmist käsitlevad protokollipunktid avalikustatakse nõukogu või COREPERi liikme taotlusel tehtud nõukogu või COREPERi otsuse alusel.

3. Soovituslike hääletuste või ettevalmistavate aktide vastuvõtmisel toimunud hääletuse tulemusi ei avalikustata.

Artikkel 10

Avalikkuse ligipääs dokumentidele

Avalikkuse ligipääsu nõukogu dokumentidele reguleeritakse II lisas esitatud erisätetega.

Artikkel 11

Hääletamise kord ja kvoorum

1. Nõukogu hääletab eesistuja algatusel.

Eesistuja peab korraldama hääletuse ka nõukogu või komisjoni liikme algatusel, kui nõukogu liikmete enamus nii otsustab.

2. Nõukogu liikmed hääletavad EÜ asutamislepingu artikli 203 kohaselt määratud liikmesriikide järjekorras, alustades sellest liikmest, kes on kõnealuses järjekorras eesistuja kohustusi täitvast liikmest järgmine.

3. Hääletamisel võib iga nõukogu liige esindada peale enda veel ainult üht liiget [5].

4. Nõukogu hääletamiseks on asutamislepingute kohaselt nõutav hääleõiguslike nõukogu liikmete enamuse kohalolek. Hääletamise puhul kontrollib eesistuja, keda abistab peasekretariaat, et kvoorum oleks koos.

[6]

Kirjalik menetlus

1. Edasilükkamatutes küsimustes võib nõukogu õigusakte vastu võtta kirjaliku hääletamise teel, kui nõukogu või COREPER otsustavad ühehäälselt seda menetlust kasutada. Erijuhtudel võib eesistuja teha ettepaneku kasutada kõnealust menetlust; sel juhul võib kirjalikku menetlust kasutada juhul, kui kõik nõukogu liikmed on sellega nõus.

2. Kirjaliku hääletamise korral on vaja ka komisjoni nõusolekut, kui tegemist on küsimusega, mille komisjon on nõukogule suunanud.

3. Peasekretariaat koostab iga kuu kirjaliku menetluse teel vastuvõetud õigusaktide nimekirja.

[7].

5. Peasekretariaat kinnitab kirjaliku menetluse lõpuleviimise.

Artikkel 13

Protokoll

1. Iga koosolek protokollitakse ja sellele kirjutab pärast kinnitamist alla ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana tegutsev peasekretär (edaspidi "peasekretär") või asepeasekretär. Nad võivad oma allkirjaõiguse delegeerida peasekretariaadi peadirektoritele.

Üldiselt märgitakse protokolli iga päevakorrapunkti kohta:

- nõukogule esitatud dokumendid,

- vastuvõetud otsused või nõukogu järeldused,

- nõukogu avaldused ja seisukohad, mille kandmist protokolli on nõudnud nõukogu liige või komisjon.

2. Protokolli projekti koostab peasekretariaat 15 päeva jooksul ja esitab selle kinnitamiseks nõukogule või COREPERile.

3. Enne kinnitamist võib nõukogu liige või komisjon nõuda, et mõne päevakorrapunkti kohta lisataks protokolli veel üksikasju. Selliseid nõudeid võib esitada COREPERile.

Artikkel 14

Kehtivate keele-eeskirjadega ettenähtud keeltes koostatud dokumentide ja eelnõude alusel toimuvad arutelud ja tehtavad otsused

1. Kui nõukogu ei ole küsimuse kiireloomulisust arvesse võttes ühehäälselt otsustanud teisiti, võib nõukogu küsimusi arutada ja otsuseid teha üksnes selliste dokumentide ja eelnõude alusel, mis on koostatud kehtivate keele-eeskirjadega ettenähtud keeltes.

2. Nõukogu liige võib asja arutamise vaidlustada, kui ettepandud muudatuse tekst ei ole koostatud lõikes 1 nimetatud keeles, millele ta viitab.

Artikkel 15

Õigusaktide allkirjastamine

Nõukogu õigusaktide ning nõukogu ja Euroopa Parlamendi ühiselt vastuvõetud õigusaktide teksti allkirjastavad vastuvõtmise ajal ametis olev eesistuja ja peasekretär või asepeasekretär. Peasekretär ja asepeasekretär võivad oma allkirjaõiguse delegeerida peasekretariaadi peadirektoritele.

[8]

Hääletamisel osalemise võimaluse puudumine

Käesoleva kodukorra kohaldamisel võetakse III lisa kohaselt arvesse need juhud, kui asutamislepingute kohaselt üks või mitu nõukogu liiget ei või hääletamisel osaleda.

Artikkel 17

Õigusaktide avaldamine Euroopa Liidu Teatajas

1. Peasekretär või asepeasekretär laseb Euroopa Liidu Teatajas avaldada:

a) EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetes 1 ja 2 nimetatud õigusaktid;

b) Euratomi asutamislepingu artikli 163 esimeses lõigus nimetatud õigusaktid;

c) ühised seisukohad, mille nõukogu võtab vastu EÜ asutamislepingu artiklites 251 ja 252 osutatud korras, ning nende ühiste seisukohtade aluseks olevad põhjendused;

d) Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2 osutatud raamotsused ja otsused;

e) konventsioonid, mis nõukogu on kehtestanud kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikega 2;

Euroopa Liidu Teatajas märgitakse kõnealuste konventsioonide jõustumise aeg;

f) liikmesriikide vahel EÜ asutamislepingu artikli 293 alusel allakirjutatud konventsioonid;

Euroopa Liidu Teatajas märgitakse kõnealuste konventsioonide jõustumise aeg;

g) ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud.

Euroopa Liidu Teatajas märgitakse kõnealuste lepingute ja kokkulepete jõustumise aeg;

h) Euroopa Liidu lepingu artikli 24 kohaselt sõlmitud rahvusvahelised lepingud, kui nõukogu ei otsusta teisiti avalikkuse ligipääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 [9] artiklite 4 ja 9 alusel.

Euroopa Liidu Teatajas märgitakse kõnealuste lepingute ja kokkulepete jõustumise aeg.

2. Kui nõukogu või COREPER ei otsusta teisiti, laseb peasekretär või asepeasekretär Euroopa Liidu Teatajas avaldada:

a) EÜ asutamislepingu artikli 67 lõike 1 alusel nõukogule esitatud liikmesriigi algatused;

b) Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõike 2 alusel nõukogule esitatud liikmesriigi algatused;

c) Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2 nimetatud ühised seisukohad;

d) muud direktiivid peale EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetes 1 ja 2 osutatute, muud otsused peale EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikes 1 osutatute, soovitused ja arvamused.

3. Nõukogu või COREPER otsustab ühehäälselt ja üksikjuhtumite kaupa, kas peasekretär või asepeasekretär peaks laskma Euroopa Liidu Teatajas avaldada Euroopa Liidu lepingu artiklis 12 nimetatud ühisstrateegia, ühismeetmed ja ühised seisukohad.

4. Nõukogu või COREPER otsustab üksikjuhtumite kaupa ja arvestades põhiakti võimalikku avaldamist, kas peasekretär või asepeasekretär peaks laskma Euroopa Liidu Teatajas avaldada järgmised dokumendid:

a) Euroopa Liidu lepingu artiklis 12 nimetatud ühismeetmete rakendusmeetmed;

b) Euroopa Liidu lepingu artikli 23 lõike 2 esimeses taandes nimetatud ühisstrateegia alusel võetud ühismeetmed, ühised seisukohad või muud otsused;

c) Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2 nimetatud otsuste rakendusmeetmed ning Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõike 2 kohaselt nõukogu kehtestatud konventsioonide rakendusmeetmed;

d) muud nõukogu õigusaktid, näiteks sui generis otsused või resolutsioonid.

5. Kui ühenduste ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahelise lepinguga luuakse organ, kellele antakse otsustusõigus, siis otsustab nõukogu kõnealuse lepingu sõlmimise ajal, kas selle organi otsused tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 18

Õigusaktidest teatamine

1. Peasekretär, asepeasekretär või nende kohuseid täitev peadirektor teatab muudest direktiividest peale EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetes 1 ja 2 osutatute ning muudest otsustest peale EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikes 1 osutatute nende adressaatidele.

2. Peasekretär, asepeasekretär või nende kohuseid täitev peadirektor teatab järgmistest õigusaktidest nende adressaatidele, kui nimetatud akte ei avaldata Euroopa Liidu Teatajas:

a) soovitused;

b) Euroopa Liidu lepingu artiklis 12 nimetatud ühisstrateegia, ühismeetmed ja ühised seisukohad;

c) Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2 nimetatud ühised seisukohad;

d) Euroopa Liidu lepingu artiklite 12 ja 34 alusel vastuvõetud õigusaktide rakendusmeetmed.

3. Peasekretär, asepeasekretär või nende kohuseid täitev peadirektor saadab liikmesriikidele ja komisjonile muude kui EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetes 1 ja 2 osutatud nõukogu direktiivide ning nõukogu otsuste ja soovituste autentsed eksemplarid.

Artikkel 19 [10]

COREPER, komiteed ja töörühmad

[11] Euroopa Liidu poliitika ja toimingute kooskõla ning kannab hoolt, et peetakse kinni järgmistest põhimõtetest ja eeskirjadest:

a) õiguspärasuse, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte ning õigusaktide põhjendamise põhimõte;

b) liidu institutsioonide ja asutuste volituste kehtestamist käsitlevad eeskirjad;

c) eelarvesätted;

d) kodukorda, läbipaistvust ja õigusaktide väljatöötamise kvaliteeti käsitlevad eeskirjad.

2. Kui COREPER ei otsusta teisiti, vaatab ta eelnevalt läbi kõik nõukogu istungi päevakorrapunktid. COREPER püüab oma tasandil jõuda kokkuleppele, mis esitatakse nõukogule vastuvõtmiseks. Ta tagab, et nõukogule esitatakse asjakohased dokumendid ning esitab vajaduse korral nõukogule suuniseid, valikuvõimalusi või soovituslikke lahendusi. Eriolukorra puhul võib nõukogu ühehäälselt otsustada lahendada küsimus ilma sellise eelneva läbivaatuseta.

3. Eelnevalt kindlaksmääratud ettevalmistustöö või uuringute korraldamiseks võib COREPER moodustada komiteesid või töörühmi või anda nõusoleku nende moodustamiseks.

Peasekretariaat ajakohastab ja avaldab ettevalmistusorganite nimekirja. Nõukogu ettevalmistusorganitena võivad kokku tulla üksnes selles nimekirjas loetletud komiteed ja töörühmad.

4. COREPERi tööd juhib sõltuvalt päevakorrapunktist nõukogu eesistujariigina tegutseva liikmesriigi alaline esindaja või tema asetäitja. Kõnealuse liikmesriigi volitatud esindaja tegutseb ka asutamislepingutes ettenähtud eri komiteede eesistujana, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Sama kehtib lõikes 3 nimetatud komiteede ja töörühmade kohta, kui COREPER ei otsusta teisiti.

5. Niisuguste nõukogu koosseisude istungite ettevalmistamiseks, mis tulevad kokku kord poolaastas ja kui istung toimub selle perioodi esimesel poolel, juhatab eelmisel poolaastal peetavate muude komiteede kui COREPERi ja töörühmade istungeid selle liikmesriigi volitatud esindaja, kelle ülesandeks on tegutseda vastavate nõukogu istungite eesistujana.

6. Kui poolaasta vältel arutatakse küsimusi sisuliselt, võib sel poolaastal eesistujana tegutseva liikmesriigi esindaja juhatada muude komiteede kui COREPERi ning töörühmade tööd järgneval poolaastal, kui arutatakse kõnealuseid küsimusi. Kaks asjaomast eesistujariiki lepivad omavahel kokku selle lõike tegelikus rakendamises.

Kui tegemist on erijuhtumiga, kus vaadatakse läbi teatava eelarveaasta ühenduse eelarvet, siis muude nõukogu ettevalmistusorganite kui COREPERi istungeid, kus valmistatakse ette eelarve läbivaatamist käsitlevaid nõukogu päevakorrapunkte, juhatab selle liikmesriigi esindaja, kes tegutseb nõukogu eesistujana selle aasta teisel poolaastal, mis eelneb kõnealusele eelarveaastale. Kokkuleppel teise eesistujariigiga kohaldatakse sama korda kõnealuste eelarveküsimustega tegelevate nõukogu istungite juhatamise suhtes. Asjaomased eesistujariigid konsulteerivad omavahel praktilise korralduse üle.

[12]:

a) otsus pidada nõukogu istung muus kohas peale Brüsseli või Luxembourgi (artikli 1 lõige 3);

b) luba esitada kohtumenetluses koopia või väljavõte nõukogu dokumendist (artikli 6 lõige 2);

c) otsus korraldada nõukogus avalik mõttevahetus (artikli 8 lõige 3);

d) otsus avalikustada hääletustulemused artikli 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel;

e) otsus kasutada kirjalikku menetlust (artikli 12 lõige 1);

f) nõukogu protokolli kinnitamine või muutmine (artikli 13 lõiked 2 ja 3);

g) otsus avaldada või mitte avaldada tekst või õigusakt Euroopa Liidu Teatajas (artikli 17 lõiked 2, 3 ja 4);

h) otsus konsulteerida mõne institutsiooni või organiga;

i) otsus kehtestada institutsiooni või organiga konsulteerimise kohta tähtaeg või seda pikendada;

j) otsus pikendada EÜ asutamislepingu artikli 251 lõikes 7 osutatud tähtaegu;

k) institutsioonile või organile saadetava kirja sõnastuse heakskiitmine.

Artikkel 20

Eesistujariik ja arutelude korraldamine

1. Eesistujariik vastutab käesoleva kodukorra kohaldamise ning arutelude asjakohase korraldamise eest. Eelkõige tagab eesistujariik, et laienenud nõukogu töökorraldust käsitleva IV lisa sätted on täidetud.

Arutelude nõuetekohase läbiviimise tagamiseks võib nõukogu, kui ta ei otsusta teisiti, võtta mis tahes meetmeid, mida on vaja istungi aja parimaks võimalikuks kasutamiseks, eelkõige selleks, et:

a) piirata teatava küsimuse arutamisel istungiruumis viibivate delegatsiooni liikmete arvu ning otsustada, kas anda luba arutelude jälgimise ruumi avamiseks;

b) kehtestada päevakorrapunktide käsitlemise järjekord ja otsustada nendega seotud arutelude kestus;

c) korraldada konkreetsete päevakorrapunktide käsitlemise ajaline jaotus, eelkõige piirates osalejate sõnavõtuaega ja määrates nende sõnavõttude järjekorra;

d) paluda delegatsioonidelt, et nad esitaksid oma kirjalikud ettepanekud arutatava teksti muutmiseks teatavaks kuupäevaks, vajaduse korral koos lühiselgitusega;

e) paluda delegatsioonidel, kes on teatava päevakorrapunkti, teksti või tekstiosa suhtes samal või lähedasel seisukohal, valida enda hulgast üks, kes esitaks selle ühise seisukoha istungil või kirjalikult enne istungit.

2. Eesistujariiki abistab järgmise eesistujana tegutseva liikmesriigi esindaja, ilma et see piiraks artikli 19 lõigete 4–6 sätete kohaldamist, eesistujariigi volitusi ja üldist poliitilist vastutust. Eesistujariigi taotlusel ja tema juhendite järgi tegutsedes asendab järgmise eesistujana tegutseva liikmesriigi esindaja vajaduse korral eesistujat, võtab üle teatavad kohustused ja tagab nõukogu töö järjepidevuse.

[14]

Komiteede ja töörühmade aruanded

Käesoleva kodukorra muudest sätetest olenemata korraldab eesistujariik eri komiteede ja töörühmade istungid nii, et nende aruanded on kättesaadavad enne seda COREPERi istungit, kus neid käsitletakse.

Kui asja kiireloomulisus ei nõua teisti, lükkab eesistujariik mõnele järgmisele COREPERi istungile edasi kõik artiklis 7 käsitletud seadusandlusega seotud päevakorrapunktid, mille arutamist ei ole komitee või töörühm lõpetanud vähemalt viis tööpäeva enne COREPERi istungit.

Artikkel 22

[15]

Selleks et abistada nõukogu nende õigusaktide väljatöötamise kvaliteedi tagamisel, mida ta vastu võtab, on õigusteenistuse ülesanne õigel ajal kontrollida ettepanekute ja eelnõude väljatöötamise kvaliteeti ning teha nõukogule ja tema organitele õigusaktide väljatöötamist käsitlevaid soovitusi 22. detsembri 1998. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt.

Need, kes esitavad nõukogu tööga seotud tekste, peavad kogu õigusaktide menetlemise aja jooksul pöörama erilist tähelepanu õigusaktide väljatöötamise kvaliteedile.

Artikkel 23

Peasekretär ja peasekretariaat

1. Nõukogule on abiks peasekretariaat, mida juhatab peasekretär, keda abistab asepeasekretär, kes vastutab peasekretariaadi töö eest. Peasekretäri ja asepeasekretäri määrab nõukogu ametisse kvalifitseeritud häälteenamusega.

2. Nõukogu otsustab peasekretariaadi struktuuri [16].

Peasekretär ja asepeasekretär võtavad nõukogu alluvuses kõik vajalikud meetmed, et kindlustada peasekretariaadi tõrgeteta töö.

3. Peasekretariaat on tihedalt ja pidevalt seotud nõukogu töö korraldamise, kooskõlastamise ja selle ühtsuse tagamisega ning aastaprogrammi rakendamisega. Peasekretariaat abistab eesistujariiki lahenduste leidmisel viimase vastutusel ja suuniste kohaselt.

Euroopa Liidu lepingu sätete kohaselt abistab peasekretär nõukogu ja eesistujariiki ühist välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlevates küsimustes, kaasa arvatud eriesindajate töö kooskõlastamine.

Vajaduse korral võib peasekretär paluda, et eesistujariik kutsuks kokku komitee või töörühma eelkõige ühist välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlevates küsimustes, või võtaks teatava punkti komitee või töörühma istungi päevakorda.

4. Peasekretär või asepeasekretär esitab nõukogu kulude eelarvestuse projekti nõukogule piisavalt aegsasti, et tagada finantssätetega ettenähtud tähtaegadest kinnipidamine.

5. Peasekretäril, keda abistab asepeasekretär, on täielik vastutus eelarve II osasse "Nõukogu" kirjendatud assigneeringute haldamise eest ning ta võtab kõik meetmed nimetatud assigneeringute nõuetekohase haldamise tagamiseks. Ta rakendab kõnealuseid assigneeringuid Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse asjakohaste sätete kohaselt.

Artikkel 24

Turvalisus

Nõukogu võtab kvalifitseeritud häälteenamusega vastu julgeolekut käsitlevad eeskirjad.

Artikkel 25

Lepingute ja konventsioonide hoiulevõtja kohustused

Kui nõukogu peasekretär on määratud Euroopa Liidu lepingu artikli 24 kohaselt sõlmitud lepingu või ühenduse ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud lepingu või liikmesriikide allakirjutatud konventsiooni või Euroopa Liidu lepingu artikli 34 kohaselt allakirjutatud konventsiooni hoiulevõtjaks, antakse nende lepingute või konventsioonide ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirjad hoiule nõukogu asukohas.

Niisugustel juhtudel täidab peasekretär hoiulevõtja kohuseid ning tagab, et kõnealuste lepingute või konventsioonide jõustumise kuupäev avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 26

Esindatus Euroopa Parlamendis

Euroopa Parlamendis või selle komiteedes võib nõukogu esindada eesistujariik või viimase nõusolekul järgmine eesistujariik või peasekretär. Kõnealustes komiteedes võivad nõukogu esindada ka asepeasekretär või peasekretariaadi vanemametnikud, kes tegutsevad eesistujariigi juhendite kohaselt.

Nõukogu võib Euroopa Parlamendile oma seisukohti esitada ka kirjaliku avaldusega.

Artikkel 27

Õigusaktide vormi käsitlevad sätted

Õigusaktide vormi käsitlevad sätted on esitatud V lisas.

Artikkel 28

Postisaadetised nõukogule

Nõukogule mõeldud post saadetakse eesistujale nõukogu asukohta järgmisel aadressil:

Euroopa Liidu Nõukogu

Rue de la Loi/Wetstraat 175

B - 1048

Brüssel

I LISA

NÕUKOGU KOOSSEISUDE NIMEKIRI

1. Üldasjad ja välissuhted [1]

2. Majandus- ja rahanduspoliitika [2]

3. Justiits- ja siseküsimused [3]

4. Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoid ja tarbijakaitseküsimused

5. Konkurentsivõime (siseturg, tööstus ja teadusuuringud) [4]

6. Transport, telekommunikatsioon ja energeetika

7. Põllumajandus ja kalandus

8. Keskkond

9. Haridus, noorsootöö ja kultuur [5]

Igal liikmesriigil on EÜ asutamislepingu artikli 203 kohaselt õigus otsustada, mil viisil ta on nõukogus esindatud.

[6].

Üldasjade ja välissuhete nõukogu puhul esindab iga valitsust selle koosseisu eri istungitel asjaomase valitsuse valitud minister või riigisekretär.

II LISA

ERISÄTTED, MIS REGULEERIVAD AVALIKKUSE LIGIPÄÄSU NÕUKOGU DOKUMENTIDELE

Artikkel 1

Kohaldamisala

Kõigile füüsilistele või juriidilistele isikutele tagatakse ligipääs nõukogu dokumentidele määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud põhimõtete, tingimuste ja piirangute ning käesoleva lisaga kehtestatud erisätete kohaselt.

Artikkel 2

Kolmanda isiku dokumente käsitlev konsultatsioon

1. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 5 ja artikli 9 lõike 3 kohaldamisel ning välja arvatud juhul, kui dokumendi uurimisel määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt ilmneb, et see tuleb avaldada, konsulteeritakse kolmanda isikuga, kui:

a) tegemist on tundliku sisuga dokumendiga määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 9 lõike 1 tähenduses;

b) kõnealune dokument pärineb liikmesriigist ja

see on esitatud nõukogule enne 3. detsembrit 2001, või

asjaomane liikmesriik on nõudnud, et seda ei avaldataks tema eelneva nõusolekuta.

2. Kõikidel muudel juhtudel, kui nõukogule esitatakse taotlus tema valduses oleva kolmanda isiku dokumendi kohta, konsulteerib peasekretariaat määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 4 kohaldamiseks asjaomase kolmanda isikuga, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et dokument tuleb avaldada või et seda ei tohi avaldada.

3. Kolmanda isikuga konsulteeritakse kirja teel (sealhulgas elektronposti teel) ja talle antakse piisavalt aega vastata, arvestades määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklis 7 sätestatud tähtaega. Lõikes 1 nimetatud juhtudel palutakse kolmandal isikul esitada oma arvamus kirjalikult.

4. Kui dokument ei kuulu lõike 1 punkti a või b reguleerimisalasse ja peasekretariaat ei ole kolmanda isiku eitava arvamuse põhjal kindel, et võib kohaldada määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 1 või 2, edastatakse küsimus läbivaatamiseks nõukogule.

Kui nõukogu näeb ette, et kõnealune dokument vabastatakse, teatatakse kolmandale isikule kohe kirjalikult nõukogu kavatsusest vabastada dokument vähemalt kümne tööpäeva pikkuse tähtaja järel. Samal ajal juhitakse kolmanda isiku tähelepanu Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 243.

Artikkel 3

Teistelt institutsioonidelt või liikmesriikidelt saadud konsultatsioonitaotlused

Teiste institutsioonide või liikmesriikide taotlused nõukoguga konsulteerimiseks nõukogu dokumendi kohaldamise asjus esitatakse elektronposti teel aadressil access@consilium.eu.int või saadetakse faksi teel numbril (32-2) 285 6361.

Peasekretariaat esitab nõukogu nimel oma arvamuse viivitamata, võttes arvesse asjaomase institutsiooni või liikmesriigi otsuse tegemiseks vajalikku tähtaega ja hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

Artikkel 4

Liikmesriikidest pärinevad dokumendid

Liikmesriikide taotlused määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 5 alusel esitatakse kirjalikult peasekretariaadile.

Artikkel 5

Liikmesriikide edastatavad taotlused

Kui liikmesriik edastab taotluse nõukogule, käsitletakse seda määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklite 7 ja 8 ning käesoleva lisa asjaomaste sätete kohaselt. Kui ligipääs dokumentidele keelatakse täielikult või osaliselt, teatatakse taotlejale, et võimalik kordustaotlus tuleb esitada otse nõukogule.

Artikkel 6

Taotluste esitamise aadress

Dokumentidele ligipääsu taotlused edastatakse kirjalikult nõukogu peasekretärile / kõrgele esindajale aadressil Rue de la Loi/Wetstraat 175, B-1048 Bruxelles/Brussel, elektronposti aadressil access@consilium.eu.int või faksi teel numbril (32-2) 285 6361.

Artikkel 7

Esialgsete taotluste lahendamine

Kui määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 9 lõikest 2 või 3 ei tulene teisti, käsitleb nõukogu dokumentidele ligipääsu taotlusi peasekretariaat.

Artikkel 8

Kordustaotluste lahendamine

Kui määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 9 lõikest 2 või 3 ei tulene teisiti, käsitleb kordustaotlusi nõukogu.

Artikkel 9

Tasud

Tasu nõukogu dokumentidest koopiate tegemise ja saatmise eest määrab peasekretär.

Artikkel 10

Nõukogu dokumentide avalik register

1. Peasekretariaadi ülesandeks on tagada üldsuse ligipääs nõukogu dokumentide registrile.

2. Lisaks dokumentide viitenumbritele näitab register, millised enne 1. juulit 2000 koostatud dokumendid on juba avalikustatud. Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) [1] ja määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikliga 16 ei ole ette nähtud teisiti, avalikustatakse dokumentide sisu Internetis.

Artikkel 11

Avalikkusele vahetult kättesaadavad dokumendid

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse kõikide nõukogu dokumentide suhtes, tingimusel et need ei ole salastatud, ja piiramata võimalust esitada kirjalik taotlus määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 6 kohaselt.

2. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

- ringlusse laskmine – dokumendi lõppredaktsiooni jaotamine nõukogu liikmetele, nende esindajatele või asendajatele;

- seadusandlik dokument – mis tahes dokument, mis käsitleb õigusaktide kontrollimist ja vastuvõtmist nõukogu kodukorra artikli 7 tähenduses.

3. Peasekretariaat tagab avalikkusele ligipääsu järgmistele dokumentidele, niipea kui need on ringlusse lastud:

a) muud kui nõukogu või liikmesriigi koostatud dokumendid, mille on avalikustanud nende koostaja või mis on avalikustatud koostaja nõusolekul;

b) eri koosseisudes kokkutulevate nõukogu istungite päevakorraprojektid;

c) kõik nõukogu vastuvõetud dokumendid, mis on mõeldud avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas.

4. Kui kõnealused dokumendid ei kuulu ilmselgelt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklis 4 sätestatud erandite hulka, võib peasekretariaat avalikustada ka järgmised dokumendid, niipea kui need on ringlusse lastud:

a) komiteede ja töörühmade päevakorraprojektid;

b) muud dokumendid, nagu teatised, aruanded, korralised aruanded ja aruanded nõukogus või mõnes selle ettevalmistavas organis käimasolevate arutelude seisu kohta, mis ei väljenda delegatsioonide ametlikke seisukohti, välja arvatud õigusteenistuse arvamused ja avaldused.

5. Peasekretariaat avalikustab lisaks lõigetes 3 ja 4 nimetatutele järgmised seadusandlikud dokumendid, niipea kui need on ringlusse lastud:

a) õigusaktidega seotud kaaskirjad või kirjade koopiad, mille on nõukogule saatnud Euroopa Liidu teised institutsioonid või organid või määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 5 kohaselt liikmesriik;

b) COREPERile ja/või nõukogule kinnitamiseks esitatud teatised (I/A ja A punkte käsitlevad teatised), samuti õigusaktide eelnõud, millele need viitavad;

c) otsused, mille nõukogu on vastu võtnud EÜ asutamislepingu artiklis 251 kirjeldatud menetluse käigus ja lepituskomitees heakskiidetud ühistekstid.

6. Pärast ühe lõike 5 punktis c nimetatud otsuse vastuvõtmist või asjaomase õigusakti lõplikku vastuvõtmist avalikustab peasekretariaat kõik selle õigusaktiga seotud seadusandlikud dokumendid, mis on koostatud enne kõnealust otsust ja mis ei kuulu ühegi määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 1, 2 või 3 sätestatud erandi hulka, nagu näiteks teatised, aruanded, korralised aruanded ja aruanded nõukogus või mõnes selle ettevalmistavas organis käimasolevate arutelude seisu kohta (menetluse tulemused), välja arvatud õigusteenistuse arvamused ja avaldused.

Liikmesriigi taotlusel ei avalikustata nende sätete kohaselt dokumente, mis kuuluvad esimese lõigu reguleerimisalasse ja väljendavad liikmesriigi delegatsiooni individuaalset seisukohta nõukogus.

III LISA

1. Käesoleva kodukorra järgmiste sätete kohaldamisel ei võeta niisuguste otsuste tegemisel, mille hääletamisel nõukogu või COREPERi liikmed ei või asutamislepingute kohaselt hääletamisel osaleda, selliste liikmete hääli arvesse:

a) artikkel 1 lõige 3, teine lõik (otsus pidada nõukogu istung mujal kui Brüsselis või Luxembourgis);

b) artikkel 3 lõige 7 (muu kui päevakorraprojektis esitatud punkti päevakorda arvamine);

c) artikkel 3 lõige 8 (niisuguse A päevakorrapunkti, mis oleks muidu tulnud päevakorrast välja arvata, jätmine päevakorda B punktina);

d) artikkel 5 lõige 2, mis käsitleb ainult Euroopa Keskpanga juuresolekut (küsimuste arutamine Euroopa Keskpanga juuresolekuta);

e) artikkel 9 lõike 2 esimese lõigu punkt b ja punkti c teine ja kolmas lõik (hääletustulemuste ja häälte selgituste, samuti nõukogu protokolli kantud avalduste ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu VI jaotises sätestatud ühise seisukoha vastuvõtmist käsitlevate protokollipunktide avalikustamise kohta); hääletustulemuste, häälte selgituste, nõukogu protokolli kantud avalduste ja muid kui lõikes 2 nimetatud juhtumeid käsitlevate protokollipunktide avalikustamine;

f) artikli 11 lõike 1 teine lõik (hääletusmenetluse algus);

g) artikli 12 lõige 1 (kirjaliku menetluse kasutamine);

[1];

i) artikli 17 lõike 2 punktid a ja b (EÜ asutamislepingu artikli 67 lõike 1 või Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõike 2 alusel esitatud liikmesriigi algatuste avaldamata jätmine Euroopa Liidu Teatajas);

j) artikli 17 lõike 2 punktid c ja d (Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel vastuvõetud ühiste seisukohtade või teatavate direktiivide, otsuste, soovituste ja arvamuste avaldamata jätmine Euroopa Liidu Teatajas);

k) artikli 17 lõike 4 punkt c (Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2 nimetatud otsuste või konventsioonide rakendamiseks võetud meetmete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas);

l) artikli 17 lõige 5 (kas avaldada Euroopa Liidu Teatajas rahvusvahelise lepingu alusel loodud organi otsuseid).

2. Nõukogu või COREPERi liige ei või toetuda käesoleva kodukorra järgmistele sätetele, mis käsitlevad otsuseid, mille hääletamisel kõnealune liige ei või asutamislepingute kohaselt osaleda:

a) artikli 3 lõige 8 (nõukogu liikme võimalus taotleda A päevakorrapunkti päevakorrast väljajätmist);

b) artikli 11 lõike 1 teine lõik (nõukogu liikme võimalus taotleda hääletusmenetluse alustamist);

c) artikli 11 lõige 3 ( nõukogu liikme võimalus esindada hääletamisel teist isikut);

d) artikli 14 lõige 2 (nõukogu liikme võimalus asja arutamist vaidlustada, kui ettepandud muudatuse tekst ei ole koostatud keeles, millele ta viitab).

IV LISA

LAIENENUD NÕUKOGU TÖÖMEETODID

Istungite ettevalmistamine

1. Eesistujariik tagab, et töörühm või komitee edastab COREPERile küsimuse ainult juhul, kui on olemas reaalne väljavaade sellel tasandil asja edendada või seisukohti selgitada. Samas võib küsimuse töörühmale või komiteele tagasi saata ainult vajaduse korral ja ülesandega tegelda täpselt ja üksikasjalikult määratletud probleemidega.

2. Eesistujariik võtab meetmeid, mis on vajalikud istungitevahelise töö edendamiseks. Ta võib näiteks eriprobleemide puhul korraldada töörühma või komitee nõusolekul tõhusaid konsultatsioone, et anda asjaomasele töörühmale või komiteele tagasisidet võimalike lahenduste kohta. Samuti võib ta korraldada kirjalikke konsultatsioone, paludes delegatsioonidel esitada ettepaneku kohta kirjaliku seisukoha enne töörühma või komitee järgmist kohtumist.

3. Vajaduse korral esitavad delegatsioonid enne tulevast istungit kirjalikult seisukohad, mille nad istungil tõenäoliselt võtavad. Kui need sisaldavad teksti muutmise ettepanekuid, esitavad delegatsioonid täpse sõnastuse. Ühesuguste seisukohtadega delegatsioonid esitavad oma kirjaliku seisukoha võimaluse korral ühiselt.

4. COREPER väldib tegelemist küsimustega, millega on tema töö ettevalmistamise käigus juba tegeldud. Ta käsitleb eelkõige I-päevakorrapunkte, COREPERi korralduse ja tööplaaniga seotud teavet ning nõukogu tulevaste istungite päevakorra ja korraldusega seotud teavet. Delegatsioonid esitavad võimaluse korral muude teemadega seotud punktid pigem COREPERi töö ettevalmistamise käigus kui COREPERis endas.

5. Eesistujariik saadab COREPERi töö ettevalmistamise käigus delegatsioonidele nii kiiresti kui võimalik kogu COREPERi töö põhjalikuks ettevalmistamiseks vajaliku teabe, sealhulgas teabe selle kohta, milliseid tulemusi eesistujariik loodab iga päevakorrapunkti arutelust saada. Samas soovitab eesistujariik vajaduse korral delegatsioonidel COREPERi töö ettevalmistamise käigus vahetada teavet seisukohtade kohta, mida nad kavatsevad COREPERis võtta. Sellega seoses koostab eesistujariik COREPERi päevakorra lõpliku variandi. Kui asjaolud nõuavad, võib eesistujariik COREPERi töö ettevalmistavad rühmad kokku kutsuda sagedamini.

Istungite pidamine

6. Nõukogu päevakorda ei võeta punkte lihtsalt selleks, et komisjon või nõukogu liige saaks neid esitleda, välja arvatud juhul, kui on kavas arutada uusi olulisi algatusi.

7. Eesistujariik hoidub COREPERi päevakorda panemast üksnes informatiivseid punkte. Niisugune teave, näiteks muude foorumite või kolmanda riigi või mõne teise institutsiooniga peetud kohtumiste tulemused, menetlus- ja korraldusküsimused jm edastatakse selle asemel delegatsioonidele COREPERi töö ettevalmistamise ajal võimaluse korral kirjalikult ning seda teavet COREPERis uuesti ei esitata.

8. Istungi alguses annab eesistujariik lisateavet istungi kulgemise kohta ja märgib eraldi, kui palju aega kavatsetakse igale päevakorrapunktile pühendada. Ta hoidub pikkadest sissejuhatustest ja väldib kordamast teavet, mis delegatsioonidel on juba olemas.

9. Olulise punkti arutelu alguses teatab eesistujariik delegatsioonidele arutelu liigist olenevalt, kui pikk võib nende seda päevakorrapunkti käsitlev sõnavõtt olla. Enamasti ei või sõnavõtt olla pikem kui kaks minutit.

10. Kõikidele järjestikku sõna andmine on põhimõtteliselt keelatud; seda võib teha üksnes erandjuhtudel eriküsimuste arutamisel ning sel juhul määrab eesistujariik sõnavõtu pikkuse.

11. Eesistujariik keskendub nii palju kui võimalik aruteludele, eelkõige paludes delegatsioonidel esitada oma seisukohad kompromissteksti või eriettepanekute kohta.

12. Istungite ajal ja lõpus hoidub eesistujariik tegemast arutelude pikki kokkuvõtteid ja piirdub sisuliste tulemuste ja/või menetluse lühikokkuvõttega.

13. Delegatsioonid väldivad kordamast eelkõnelejate sõnumit. Nende sõnavõtud peavad olema lühikesed, asjakohased ja sisukad.

14. Ühesuguste vaadetega delegatsioonidel soovitatakse omavahel kokku leppida, et teatavas küsimuses esitab nende ühise seisukoha üks sõnavõtja.

15. Tekstide aruteludel teevad delegatsioonid eelnõu kohta kirjalikult konkreetseid ettepanekuid, selle asemel et teatava ettepaneku suhtes üksnes eriarvamust avaldada.

16. Kui eesistujariik ei ole ette näinud teisiti, hoiduvad delegatsioonid teatava ettepanekuga nõustumise korral sõnavõttudest; sel juhul loetakse vaikimist põhimõtteliseks nõusolekuks.

V LISA

ÕIGUSAKTIDE VORME KÄSITLEVAD SÄTTED

A. Määruste vorm:

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühiselt vastu võetud määrustel ja nõukogu määrustel on:

a) pealkirjas "määrus", millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja määruse teema;

b) kas "Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu" või "Euroopa Liidu Nõukogu";

c) viide sätetele, mille alusel määrus on vastu võetud, ja nende ees "võttes arvesse";

d) viited ettepanekutele, arvamustele ja konsultatsioonidele;

e) määruse põhjendused, millele eelneb "ning arvestades järgmist:" ja mis on nummerdatud;

f) "on vastu võtnud käesoleva määruse", millele järgnevad määruse sätted.

2. Määrused jaotatakse artikliteks, mis vajaduse korral rühmitatakse peatükkideks ja jagudeks.

3. Määruse viimases artiklis määratakse kindlaks jõustumise kuupäev, kui see on varasem või hilisem kui kahekümnes päev pärast avaldamist.

4. Määruse viimasele artiklile järgnevad:

a) i) "Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides"

või

[1];

b) määruse vastuvõtmise koht ja kuupäev

ning

c) kui kõne all on:

i) Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühiselt vastuvõetud määrus, sõnad:

"Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja"

millele järgnevad Euroopa Parlamendi presidendi nimi ja määruse vastuvõtmise ajal ametisoleva nõukogu eesistuja nimi;

ii) nõukogu määrus:

"Nõukogu nimel

eesistuja,"

millele järgneb määruse vastuvõtmise ajal ametisoleva nõukogu eesistuja nimi.

B. Direktiivide, otsuste, soovituste ja arvamuste vorm (EÜ asutamisleping)

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühiselt vastuvõetud direktiivide ja otsuste ning nõukogu direktiivide ja otsuste pealkirjas on vastavalt "direktiiv" või "otsus".

2. Nõukogu antud soovituste ja arvamuste pealkirjas on vastavalt "soovitus" või "arvamus".

3. Kui EÜ asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti, kehtivad A osas esitatud määrusi käsitlevad sätted mutatis mutandis direktiivide ja otsuste kohta.

C. Euroopa Liidu lepingu artiklis 12 nimetatud Euroopa Ülemkogu ühisstrateegia, ühismeetmete ja ühiste seisukohtade vorm Euroopa Liidu lepingu artiklis 12 nimetatud ühisstrateegia, ühismeetmed ja ühised seisukohad kannavad vastavalt üht järgmistest pealkirjadest:

a) "Euroopa Ülemkogu ühisstrateegia", seerianumber (aasta/number/ÜVJP), vastuvõtmise kuupäev ja teema;

b) "nõukogu ühismeede", seerianumber (aasta/number/ÜVJP), vastuvõtmise kuupäev ja teema;

c) "nõukogu ühine seisukoht", seerianumber (aasta/number/ÜVJP), vastuvõtmise kuupäev ja teema.

D. Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2 osutatud ühiste seisukohtade, raamotsuste, otsuste ja konventsioonide vorm

Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2 nimetatud ühised seisukohad, raamotsused, otsused ja konventsioonid kannavad vastavalt üht järgmistest pealkirjadest:

a) "nõukogu ühine seisukoht", seerianumber (aasta/number/JSK), vastuvõtmise kuupäev ja teema;

b) "nõukogu raamotsus", seerianumber (aasta/number/JSK), vastuvõtmise kuupäev ja teema;

c) "nõukogu otsus", seerianumber (aasta/number/JSK), vastuvõtmise kuupäev ja teema;

d) "kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikega 2 nõukogu kehtestatud konventsioon" ja selle teema.

"

Brüssel, 22. märts 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. Cowen

[1] Nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsus, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (EÜT L 230, 28.8.2002, lk 7).

[1] Selles lõigus esitatakse uuesti EÜ asutamislepingu artikkel 204.

[2] Selles lõigus esitatakse uuesti asutamislepingutele lisatud Euroopa ühenduste teatud institutsioonide ja talituste ning Europoli asukohta käsitleva protokolli ainsa artikli punkt b.

[3] Artiklite 1 ja 3 kohta:"Nõukogu on teadlik, et ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud küsimusi tuleb käsitleda kiiresti ja tõhusalt, ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu artikli 22 lõike 2 kohaldamist, milles sätestatakse, et kiiret otsustamist nõudvate küsimuste puhul võib erakorralise nõukogu istungi kokku kutsuda väga lühikese aja jooksul. Artikli 3 sätted ei takista selle nõude järgimist."

[4] Artikli 8 lõike 1 punkti b kohta:"Artikli 8 lõike 1 punkti b rakendatakse järgmiselt: eesistujariik märgib päevakorraprojektis sõnadega "avalik arutelu" need päevakorrapunktid, mille puhul nõukogu arutelu lõpus hääletab.See praktiline korraldus ei mõjuta nõukogu kodukorra artikli 11 lõiget 1."

[5] Selles lõigus esitatakse uuesti EÜ asutamislepingu artikkel 206.

[6] Artikli 12 kohta:"Nõukogu on nõus arutama, kas peaks kodukorda lisama võimaluse kasutada lihtsustatud kirjalikku menetlust, kui nõukogu tegutseb Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaselt."

[7] Artikli 12 lõike 4 kohta:"Nõukogu rõhutab, et COREU-võrku tuleb kasutada nõukogu töömeetodeid käsitlevate nõukogu 12. juuni 1995. aasta otsuste kohaselt."

[8] Artikli 16 ja III lisa kohta: "Nõukogu lepib kokku, et artikli 16 ja III lisa sätteid kohaldatakse niisuguste õigusaktide suhtes, mille vastuvõtmisel ei ole mõnedel nõukogu liikmetel asutamislepingute kohaselt hääletamisõigust. Need sätted ei kehti siiski Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohaldamise kohta.Euroopa Liidu lepingu artiklite 43 ja 44 esmasel kohaldamisel arutab nõukogu muude valdkondade kogemusi arvesse võttes kõiki kohandusi, mida on vaja teha käesoleva kodukorra artiklisse 16 ja III lisasse."

[9] EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

[10] Kõnealused sätted ei piira majandus- ja rahanduskomitee rolli, mis on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 114, ega seda käsitlevate nõukogu otsuste kohaldamist (EÜT L 358, 31.12.1998, lk 109 ja EÜT L 5, 1.1.1999, lk 71).

[11] Artikli 19 lõike 1 kohta:"COREPER tagab lõikes 1 sätestatud põhimõtete kooskõlastatuse ja järelevalve, eelkõige nende küsimuste puhul, mida valmistatakse sisuliselt ette muudel foorumitel."

[12] Artikli 19 lõike 7 kohta:"Kui nõukogu liige leiab, et artikli 19 lõike 7 kohaselt COREPERile vastuvõtmiseks esitatud menetlusotsuse eelnõu tõstatab sisulise küsimuse, esitatakse nimetatud otsuse eelnõu nõukogule."

[13] Kõnealused sätted ei piira majandus- ja rahanduskomitee rolli, mis on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 114, ega seda käsitlevate nõukogu otsuste kohaldamist (EÜT L 358, 31.12.1998, lk 109 ja EÜT L 5, 1.1.1999, lk 71).

[14] Artikli 21 kohta:"Töörühmade aruanded ja muud dokumendid, mida kasutatakse COREPERi aruteludel, tuleks delegatsioonidele saata aegsasti, et nendega oleks võimalik tutvuda."

[15] Artikli 22 kohta:"Nõukogu liikmed teevad oma tähelepanekud õigusaktide ametlikuks kodifitseerimiseks tehtud ettepanekute kohta kolmekümne päeva jooksul alates sellest, mil peasekretariaat need ettepanekud ringlusse laseb.Nõukogu liikmed tagavad, et ettepanekute sätted, mis käsitlevad niisuguste seadusandlike tekstide uuesti sõnastamist, mis on võetud eelmisest õigusaktist ilma sisuliste muudatusteta, kontrollitakse kodifitseerimisettepanekute kontrollimise põhimõtete kohaselt."

[16] Lõige 1 ja lõike 2 esimene lõik kordavad EÜ asutamislepingu artikli 207 lõiget 2.

[1] Kaasa arvatud Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning arengukoostöö.

[2] Kaasa arvatud eelarve.

[3] Kaasa arvatud kodanikukaitse.

[4] Kaasa arvatud turism.

[5] Kaasa arvatud audiovisuaalsektor.

[6] I lisa teise lõigu kohta"Istungite päevakordi koostades rühmitab eesistujariik omavahel seotud päevakorrapunktid, et hõlbustada asjaomaste riikide esindajate osalemist, eelkõige siis, kui teatav nõukogu koosseis peab tegelema selgesti eristatavate teemakooslustega."

[1] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[1] III lisa lõike 1 punkti h kohta:"Nõukogu kinnitab, et jätkatakse praeguse tava kohaldamist, mille kohaselt nõukogu otsuste alustekstid koostatakse kõikides keeltes."

[1] IV lisa A osa lõike 4 punkti a alapunkti ii kohta:"Nõukogu rõhutab, et asutamislepingutes ettenähtud juhtudel, kui õigusakt ei ole kohaldatav kõikides liikmesriikides või kõikide liikmesriikide suhtes, on vaja asjaomase õigusakti põhjendustes ja sisus selgesti kindlaks määrata õigusakti territoriaalne kohaldatavus."

--------------------------------------------------