millega pärast ühise põllumajanduspoliitika reformi kohandatakse akti Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta

võttes arvesse 16. aprillil 2003 Ateenas allakirjutatud lepingut Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise kohta Euroopa Liiduga, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

võttes arvesse akti Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (2) (edaspidi “ühinemisakt”), eriti selle artiklit 23,

Ühinemisakti II lisa 6. peatüki A jagu “Põllumajandusalased õigusaktid” kohandatakse järgmiselt:

punkt 27 asendatakse järgmisega:

“27.

32003 R 1782: nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003, 29. september 2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1)”

Artiklis 1 lisatakse teise taande järele järgmine taane:

“—	uute liikmesriikide põllumajandustootjate üleminekuaegne lihtsustatud sissetulekutoetus (edaspidi “ühtse pindalatoetuse kava”)”;

Artiklile 2 lisatakse punkt g:

“g)	“uued liikmesriigid” – Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia.”

IV jaotise järele lisatakse järgmine IVa jaotis:

“IVA JAOTIS

TOETUSKAVADE RAKENDAMINE UUTES LIIKMESRIIKIDES

Artikkel 143a

Toetuskavade sisseseadmine

Uutes liikmesriikides seatakse otsetoetused sisse järgmise kava kohaselt, kus juurdekasv on väljendatud protsendina 30. aprilli 2004. aasta koosseisuga ühenduses sel ajal kohaldatud kõnealuste toetuste tasemest:

—	2004. aastal 25 %,

—	2005. aastal 30 %,

—	2006. aastal 35 %,

—	2007. aastal 40 %,

—	2008. aastal 50 %,

—	2009. aastal 60 %,

—	2010. aastal 70 %,

—	2011. aastal 80 %,

—	2012. aastal 90 %,

—	2013. aastast 100 %.

Artikkel 143b

Ühtse pindalatoetuse kava

1. Uued liikmesriigid võivad hiljemalt ühinemiskuupäevaks otsustada, et nad asendavad otsetoetused lõikes 9 nimetatud kohaldamisaja jooksul ühtse pindalatoetusega, mida arvutatakse vastavalt lõikele 2.

2. Ühtset pindalatoetust makstakse üks kord aastas. Selle arvutamiseks jagatakse vastavalt lõikele 3 kehtestatud aastane rahastamise kogusumma iga uue liikmesriigi põllumajandusmaaga, mis on kindlaks määratud vastavalt lõikele 4.

3. Komisjon kehtestab iga uue liikmesriigi jaoks aastase rahastamise kogusumma:

—	nende vahendite summana, mida asjaomasel kalendriaastal saab uues liikmesriigis maksta otsetoetuseks,

—	ühenduse asjakohaste eeskirjade kohaselt ning ühinemisaktis ja hilisemates ühenduse õigusaktides iga otsetoetuse jaoks sätestatud koguseliste näitajate alusel (nagu näiteks baaskülvipind, lisatasude ülemmäärad ning garanteeritud maksimumkogused (MGQ)), ja

—	mida on kohandatud asjaomast, artiklis 143a otsetoetuste järkjärguliseks sisseseadmiseks ettenähtud protsendimäära kasutades.

4. Ühtse pindalatoetuse kava alusel on uue liikmesriigi põllumajandusmaa see osa selle riigi põllumajanduskõlvikust, mis on 30. juunil 2003 heas põllumajanduslikus seisundis, sõltumata sellest, kas seda sel hetkel tootmiseks kasutatakse või mitte, ning mida vajaduse korral kohandatakse vastavalt selle uue liikmesriigi poolt pärast komisjonilt nõusoleku saamist kehtestatud objektiivsetele kriteeriumidele.

“Põllumajanduskõlviku” all mõeldakse komisjoni (EUROSTAT) poolt statistika jaoks kinnitatud põllumaa, püsirohumaa, püsikultuuride all oleva maa ja koduaedade kogupindala.

5. Ühtse pindalatoetuse kava alusel antakse toetust kõigile põllumajanduslikele maatükkidele, mis vastavad lõikes 4 ettenähtud kriteeriumidele.

Abikõlbliku ala väikseim suurus põllumajandusettevõtte kohta, mille jaoks saab toetust taotleda, on 0,3 hektarit. Iga uus liikmesriik võib objektiivsete kriteeriumide alusel ja pärast komisjonilt nõusoleku saamist otsustada abikõlbliku ala väikseimat suurust tõsta, kuid see ei tohi ületada ühte hektarit.

6. Tootmise või tootmistegurite kasutamise kohustust ei ole. Põllumajandustootjad võivad lõikes 4 nimetatud maad kasutada kõigil põllumajanduslikel eesmärkidel. CN-koodi 5302 10 00 alla kuuluva kanepikiu tootmisele kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1251/1999 (16) artikli 5a lõiget 2 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 2316/1999 (17) artiklit 7b ning käesoleva määruse artikli 52 lõiget 1.

Ühtse pindalatoetuse kava alusel toetust saavat maad tuleb hoida heas põllumajanduslikus seisundis, mis on kooskõlas keskkonnakaitsenõuetega.

Alates 1. jaanuarist 2005 on artiklite 3, 4, 6, 7 ja 9 kohaldamine uutele liikmesriikidele vabatahtlik, kui need sätted on seotud kohustuslike haldusnõuetega.

7. Kui mingil aastal ületab ühtne pindalatoetus uues liikmesriigis selle liikmesriigi aastase rahastamise kogusumma, vähendatakse proportsionaalselt selles uues liikmesriigis kohaldatavat siseriiklikku toetuse kogusummat hektari kohta vähenduskoefitsiendi kohaldamise abil.

8. Ühtse haldus- ja kontrollsüsteemi kohta vastavalt nõukogu määruses (EMÜ) nr 3508/92 (18), eelkõige selle artiklis 2, ning käesoleva määruse II jaotise 4. peatükis, eelkõige artiklis 18, kehtestatud ühenduse eeskirju kohaldatakse ühtse pindalatoetuse kava suhtes vastavalt vajadusele. Vastavalt sellele iga uus liikmesriik, kes valib selle kava:

—	valmistab ette ja töötab läbi põllumajandustootjate iga-aastased abitaotlused. Nendes taotlustes on andmed taotleja ja deklareeritud põllumajandusliku maatüki kohta (identifitseerimisnumber ja pindala),

—	võtab kasutusele maatükkide identifitseerimissüsteemi, mis tagaks, et maatükid, mille kohta esitatakse abitaotlus, on identifitseeritavad ja nende pindala kindlaks määratav, et asjaomaste maatükkide puhul on tegemist põllumajandusmaaga ja et nende kohta ei ole esitatud mingit muud taotlust,

—	võtab kasutusele infotehnoloogilise andmebaasi põllumajandustootjate, maatükkide ja esitatud abitaotluste kohta,

—	kontrollib 2004. aasta abitaotlusi vastavalt määruse (EMÜ) nr 3508/92 artiklitele 7 ja 8 ning 2005. aasta ja sellele järgnevate aastate abitaotlusi vastavalt käesoleva määruse artiklile 23.

Ühtse pindalatoetuse kava kohaldamine ei mõjuta mingil moel uue liikmesriigi kohustust kohaldada nõukogu direktiivis 92/102/EMÜ (19) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1760/2000 (20) ettenähtud ühenduse eeskirju loomade identifitseerimise ja registreerimise kohta.

9. Iga uus liikmesriik saab ühtse pindalatoetuse kava kasutada kuni 2006. aasta lõpuni ning seda perioodi on võimalik uue liikmesriigi taotlusel kaks korda ühe aasta võrra pikendada. Kui lõikest 11 ei tulene teisiti, võib iga uus liikmesriik kava kohaldamise lõpetada selle kohaldamisaja esimese või teise aasta lõpus eesmärgiga kohaldada ühtne toetuskava. Uued liikmesriigid teavitavad komisjoni oma kavatsusest kava kohaldamine lõpetada viimase kohaldamisaasta 1. augustiks.

10. Enne ühtse pindalatoetuse kava kohaldamisaja lõppu hindab komisjon asjaomase uue liikmesriigi valmisolekut kohaldada täies ulatuses otsetoetusi.

Ühtse pindalatoetuse kava kohaldamisaja lõpuks peab uus liikmesriik eelkõige olema võtnud kõik vajalikud meetmed artiklis 18 osutatud ühtse süsteemi kasutuselevõtmiseks, et otsetoetused toimiksid nõuetekohaselt sel ajal kohaldatavas vormis.

11. Tehtud hindamise alusel komisjon:

a)	teatab, et uus liikmesriik võib astuda otsetoetuste süsteemi, mida kohaldatakse 30. aprilli 2004. aasta koosseisuga ühenduse liikmesriikidele; või

b)	otsustab pikendada ühtse pindalatoetuse kava kohaldamist uue liikmesriigi suhtes ajavahemikuks, mis hinnanguliselt on vajalik, et võimaldada vajaliku haldus- ja kontrollikorra täielik kasutuselevõtmine ja nõuetekohane toimimine.

Enne punktis b nimetatud pikendatud kohaldamisaja lõppu kohaldatakse lõiget 10.

Kuni ühtse pindalatoetuse kava viieaastase kohaldamisaja (s.t 2008. aasta) lõpuni kohaldatakse artiklis 143a sätestatud protsendimäära. Kui ühtset pindalatoetuse kava kohaldatakse punkti b kohaselt tehtud otsuse alusel sellest kuupäevast kauem, kohaldatakse artiklis 143a 2008. aasta kohta sätestatud protsendimäära kuni ühtse pindalatoetuse kava kohaldamise viimase aasta lõpuni.

12. Pärast ühtse pindalatoetuse kava kohaldamisaja lõppu kohaldatakse otsetoetusi ühenduse asjakohaste eeskirjade kohaselt ning ühinemisaktis iga otsetoetuse jaoks ja hilisemates ühenduse õigusaktides sätestatud koguseliste näitajate alusel (nagu näiteks baaskülvipind, lisatasude ülemmäärad ning garanteeritud maksimumkogused (MGQ)) (21). Seejärel kohaldatakse artiklis 143a asjaomaste aastate kohta kehtestatud protsendimäära.

13. Uued liikmesriigid teavitavad komisjoni üksikasjalikult käesoleva artikli kohaldamiseks võetud meetmetest ning eelkõige meetmetest, mis on võetud lõike 7 kohaselt.

Artikkel 143c

Täiendavad siseriiklikud otsetoetused ja otsetoetused

1. Käesolevas artikli kohaldamisel tähendab “Ühise põllumajanduspoliitika laadne siseriiklik kava” iga enne uute liikmesriikide ühinemise kuupäeva kohaldatavat siseriiklikku otsetoetuskava, mille alusel anti põllumajandustootjatele toetust seoses toodanguga, mida hõlmab üks otsetoetustest.

2. Kui komisjon annab selleks loa, on uutel liikmesriikidel võimalik täiendada:

kõiki otsetoetusi kuni 55 % otsetoetuste tasemest 30. aprilli 2004. aasta koosseisuga ühenduses aastal 2004, 60 % aastal 2005, 65 % aastal 2006 ja alates aastast 2007 kuni 30 protsendipunkti üle artiklis 143a asjaomase aasta jaoks kindlaksmääratud taseme. Kartulitärklise sektoris võib Tšehhi Vabariik siiski täiendada otsetoetusi kuni 100 % tasemest, mida kohaldatakse 30. aprilli 2004. aasta koosseisuga ühenduses;

või

otsetoetusi, välja arvatud ühtsesse toetuskavasse kuuluvad toetused, kuni otsetoetuste kogutasemeni, mida põllumajandustootjal oleks iga üksiku toote puhul õigus uues liikmesriigis 2003. kalendriaastal saada ühise põllumajanduspoliitika laadse siseriikliku kava alusel, suurendades seda kümne protsendipunkti võrra. Leedu jaoks võetakse võrdlusaastaks 2002. kalendriaasta ja Sloveenia puhul toimub suurendamine kümme protsendipunkti aastal 2004, 15 protsendipunkti aastal 2005, 20 protsendipunkti aastal 2006 ja 25 protsendipunkti aastal 2007,

ii)

ühtse toetuskava puhul on täiendava siseriikliku otsetoetuse kogusumma, mida uus liikmesriik võib vastava aasta kohta anda, piiratud eriomase rahastamise kogusummaga. Rahastamise kogusumma on võrdne järgmiste näitajate vahega:

—

asjaomases uues liikmesriigis 2003. kalendriaastal või Leedu puhul 2002. kalendriaastal saada olev ühise põllumajanduspoliitika laadsete siseriiklike otsetoetuste kogusumma, suurendades seda iga kord 10 protsendipunkti võrra. Sloveenia puhul toimub suurendamine kümme protsendipunkti aastal 2004, 15 protsendipunkti aastal 2005, 20 protsendipunkti aastal 2006 ja 25 protsendipunkti aastal 2007,

—	VIIIa lisas sellele uuele liikmesriigile ettenähtud siseriiklik ülemmäär, mida on vajaduse korral kohandatud vastavalt artikli 64 lõikele 2 ja artikli 70 lõikele 2.

Eespool esimeses taandes osutatud kogusumma arvutamisel tuleb selle sisse arvestada siseriiklikud otsetoetused ja/või nende komponendid, mis vastavad ühenduse otsetoetustele ja/või nende komponentidele, mida võeti arvesse asjaomase uue liikmesriigi kehtiva ülemmäära arvutamisel vastavalt artikli 64 lõikele 2, artikli 70 lõikele 2 ja artiklile 71c.

Iga asjaomase otsetoetuse puhul võib uus liikmesriik valida kohaldamiseks kas võimaluse a või võimaluse b.

Otsetoetuste kogumäär, mida võidakse ühinemise järel uutes liikmesriikides põllumajandustootjale anda asjaomase otsetoetuse raames, koos kõigi täiendavate siseriiklike otsetoetustega, ei tohi ületada seda otsetoetuste määra, mida põllumajandustootja võib 30. aprilli 2004. aasta koosseisuga ühenduses sel ajal liikmesriikidele kohaldatavate otsetoetuste raames saada.

3. Küpros võib täiendada otsetoetust, mida makstakse põllumajandustootjale I lisas loetletud otsetoetuste raames, kuni toetuse kogumäärani, mida põllumajandustootjal oleks olnud õigus Küprosel saada 2001. aastal.

Küprose ametiasutused tagavad, et otsetoetuste kogusumma, mida Küprosel ühinemise järel põllumajandustootjale asjaomase otsetoetuse raames antakse, koos kõigi täiendavate siseriiklike otsetoetustega, ei ületaks mingil juhul seda otsetoetuste määra, mida põllumajandustootjal oleks selle otsetoetuse raames 30. aprilli 2004. aasta koosseisuga ühenduses asjaomasel aastal õigus saada.

Antava täiendava siseriikliku abi kogusumma on näidatud XII lisas.

Antavat täiendavat siseriiklikku abi võib kohandada, kui ühise põllumajanduspoliitika areng selle vajalikuks muudab.

Lõikeid 2 ja 5 ei kohaldata Küprose suhtes.

4. Kui uus liikmesriik otsustab kohaldada ühtse pindalatoetuse kava, võib ta lõigetes 5 ja 8 sätestatud tingimustel anda täiendavat siseriiklikku otsetoetust.

5. 2004. aasta puhul on sektori või allsektori kohta antava täiendava siseriikliku abi kogusumma sel aastal, kui kohaldatakse ühtse pindalatoetuse kava, piiratud selle sektori või allsektori jaoks ettenähtud eriomase rahastamise kogusummaga. Rahastamise kogusumma on võrdne järgmiste näitajate vahega:

—	sektori või allsektori kohta antav kogutoetus, mis tuleneb lõike 2 punkti a või b kohaldamisest, ja

—	asjaomases uues liikmesriigis ühtse pindalatoetuse kava alusel vastavas sektoris või allsektoris asjaomasel aastal saada olev otsetoetuste kogusumma.

2005. aasta ja sellele järgnevate aastate puhul ei kohaldata nõuet rakendada eespool nimetatud piiranguid konkreetse sektori või allsektori jaoks ettenähtud eriomase rahastamise kogusummade kohaldamisega. Uued liikmesriigid säilitavad siiski õiguse kohaldada sektori või allsektori jaoks ettenähtud eriomase rahastamise kogusummasid, tingimusel et kõnealune sektori või allsektori jaoks ettenähtud eriomase rahastamise kogusumma võib olla seotud üksnes:

—	ühtsesse toetuskavasse kuuluvate otsetoetustega, ja/või

—	ühe või mitme otsetoetusega, mis on ühtsest toetuskavast välja jäetud või mille võib sellest välja jätta vastavalt artikli 70 lõikele 2 või mida võib osaliselt rakendada vastavalt artikli 64 lõikele 2.

6. Uus liikmesriik võib objektiivsete kriteeriumide alusel ja pärast komisjonilt loa saamist kindlaks määrata antava täiendava siseriikliku abi summad.

7. Komisjoni loas:

—	täpsustatakse asjaomase ühise põllumajanduspoliitika laadse siseriikliku otsetoetuse kava, kui kohaldatakse lõike 2 punkti b,

—	määratakse kindlaks, millise tasemeni täiendavat siseriiklikku abi makstakse, täiendava siseriikliku abi määr ja kui see on asjakohane, abi andmise tingimused,

—	märgitakse ära kohanduste tegemise võimalus, kui ühise põllumajanduspoliitika areng selle vajalikuks muudab.

8. Täiendavat siseriiklikku toetust või abi ei anta põllumajanduslikule tegevusele, mille suhtes ei ole 30. aprilli 2004. aasta koosseisuga ühenduses otsetoetusi ette nähtud.

9. Lisaks täiendavale siseriiklikule otsetoetusele võib Küpros kuni 2010. aasta lõpuni anda üleminekuaegset järk-järgult vähenevat siseriiklikku abi. Seda riigiabi võib anda ühenduse abiga sarnasel moel, nagu näiteks toodanguga sidumata toetusena.

Võttes arvesse 2001. aastal antud siseriikliku abi olemust ja suurust, võib Küpros anda riigiabi XIII lisas loetletud sektoritele või allsektoritele kuni kõnealuses lisas täpsustatud ulatuseni.

Antavat riigiabi võib kohandada, kui ühise põllumajanduspoliitika areng selle vajalikuks muudab. Kui sellised kohandused vajalikuks osutuvad, muudetakse komisjoni otsuse põhjal abisummasid või abiandmise tingimusi.

Küpros esitab riigiabimeetmete kohaldamise kohta komisjonile igal aastal aruande, kus on näidatud abi vorm ja summad sektori või allsektori kohta.

10. Lisaks täiendavale siseriiklikule otsetoetusele võib Läti kuni 2008. aasta lõpuni anda üleminekuaegset järk-järgult vähenevat siseriiklikku abi. Seda riigiabi võib anda ühenduse abiga sarnasel moel, nagu näiteks toodanguga sidumata toetusena.

Läti võib anda riigiabi XIV lisas loetletud sektoritele või allsektoritele kuni kõneluses lisas täpsustatud ulatuseni.

Läti esitab riigiabimeetmete kohaldamise kohta komisjonile igal aastal aruande, kus on näidatud abi vorm ja summad sektori või allsektori kohta.

Artiklis 145 lisatakse punkti d järele järgmine punkt:

“d) a)

üksikasjalikud eeskirjad IVa jaotise sätete rakendamise kohta;”

e)	Artikli 153 lõikele 4 lisatakse järgmine lause: “Kõnealuse määruse artiklis 2a osutatud lihtsustatud kava ei kohaldata uutele liikmesriikidele.”

I lisa rea “Ühtne toetus” järele lisatakse järgmine rida:

“Ühtne pindalatoetus

Käesoleva määruse IVa jaotis, artikkel 143b

Kõiki käesolevas lisas osutatud otsetoetusi asendav toodanguga sidumata toetus”

Lisatakse järgmised lisad:

“

XII LISA

Tabel 1:

Küpros: Täiendavad siseriiklikud otsetoetused, kui kohaldatakse tavalisi otsetoetuskavu

Toetuste suurendamist käsitlev ajakava	25 %	30 %	35 %	40 %	50 %	60 %	70 %	80 %	90 %
Sektor	2004	2005	2006	2007	2008	2009	2010	2011	2012
Põllukultuurid (v.a. kõva nisu)	7 913 822	7 386 234	6 858 646	6 331 058	75 881	4 220 705	3 165 529	2 110 353	1 055 176
Kõva nisu	2 256 331	2 059 743	1 888 505	1 743 235	1 452 696	1 162 157	871 618	581 078	290 539
Kaunviljad	30 228	28 273	26 318	24 363	20 363	16 362	12 272	8 181	4 091
Piim ja piimatooted	887 535	1 759 243	2 311 366	2 133 569	1 777 974	1 422 379	1 066 784	711 190	355 595
Loomaliha	3 456 709	3 226 262	2 995 814	2 765 367	2 304 473	1 843 578	1 382 684	921 789	460 895
Lambad ja kitsed	8 267 087	7 715 948	7 164 809	6 613 669	5 511 391	4 409 113	3 306 835	2 204 556	1 102 278
Oliiviõli	5 951 250	5 554 500	5 157 750	4 761 000	3 967 500	3 174 000	2 380 500	1 587 000	793 500
Tubakas	782 513	730 345	678 178	626 010	521 675	417 340	313 005	208 670	104 335
Banaanid	3 290 625	3 071 250	2 851 875	2 632 500	2 193 750	1 755 000	1 316 250	877 500	0
Kuivatatud viinamarjad	104 393	86 562	68 732	50 901	15 241	0	0	0	0
Mandlid	49 594	30 878	12 161	0	0	0	0	0	0
Kokku	32 990 086	31 649 237	30 014 153	27 681 672	23 040 943	18 420 634	13 815 476	9 210 317	4 166 409

Ühtse toetuskava alusel antavad täiendavad siseriiklikud otsetoetused:

Ühtse toetuskava alusel antavate täiendavate siseriiklike otsetoetuste kogusumma on võrdne käesolevas tabelis osutatud sektorite ülemmäärade summaga, kusjuures tabelis arvestatakse valdkondi, mis on hõlmatud ühtse toetuskava poolt sel määral, mil toetused nimetatud sektorites on toodanguga sidumata.

Tabel 2:

Küpros: Täiendavad siseriiklikud otsetoetused, kui otsetoetustele kohaldatakse ühtse pindalatoetuse kava

Ühtse pindalatoetuse kava
Sektor	2004	2005	2006	2007	2008
Põllukultuurid (v.a. kõva nisu)	6 182 503	3 997 873	2 687 095	1 303 496	0
Kõva nisu	2 654 980	2 469 490	2 358 196	2 240 719	2 018 131
Kaunviljad	27 346	20 566	16 498	12 204	4 068
Piim ja piimatooted	1 153 380	2 323 212	3 501 948	3 492 448	3 474 448
Loomaliha	4 608 945	4 608 945	4 608 945	4 608 945	4 608 945
Lambad ja kitsed	10 932 782	10 887 782	10 860 782	10 832 282	10 778 282
Oliiviõli	7 215 000	6 855 000	6 639 000	6 411 000	5 979 000
Kuivatatud viinamarjad	182 325	176 715	173 349	169 796	163 064
Banaanid	4 368 300	4 358 700	4 352 940	4 346 860	4 335 340
Tubakas	1 049 000	1 046 750	1 045 400	1 043 975	1 041 275
Kokku	38 374 562	36 745 034	36 244 154	34 461 726	32 402 554

XIII lisa

Küprose riigiabi

Sektor	2004	2005	2006	2007	2008	2009	2010
Põllukultuurid (v.a. kõva nisu)	7 920 562	6 789 053	5 657 544	4 526 035	3 394 527	2 263 018	1 131 509
Piim ja piimatooted	5 405 996	3 161 383	1 405 471	1 124 377	843 283	562 189	281 094
Veiseliha	227 103	194 660	162 216	129 773	97 330	64 887	0
Lambad ja kitsed	3 597 708	3 083 750	2 569 791	2 055 833	1 541 875	1 027 917	513 958
Sealihasektor	9 564 120	8 197 817	6 831 514	5 465 211	4 098 909	2 732 606	1 366 303
Linnuliha ja munad	3 998 310	3 427 123	2 855 936	2 284 749	1 713 561	1 142 374	571 187
Vein	15 077 963	12 923 969	10 769 974	8 615 979	6 461 984	4 307 990	2 153 995
Oliiviõli	7 311 000	6 266 571	5 222 143	4 177 714	3 133 286	2 088 857	1 044 429
Lauaviinamarjad	3 706 139	3 176 691	2 647 242	2 117 794	1 588 345	1 058 897	529 448
Töödeldud tomatid	411 102	352 373	293 644	234 915	176 187	117 458	58 729
Banaanid	445 500	381 857	318 214	254 571	190 929	127 286	63 643
Lehtpuuviljad, sh luuviljad	9 709 806	8 322 691	6 935 576	5 548 461	4 161 346	2 774 230	1 387 115
Kokku	67 375 310	56 277 938	45 669 267	36 535 414	27 401 560	18 267 707	9 101 410

XIV LISA

Läti riigiabi

RIIGIABI
Sektor	2004	2005	2006	2007	2008
Lina	654 000	523 200	392 400	261 600	130 800
Sealihasektor	204 000	163 200	122 400	81 600	40 800
Lambad ja kitsed	107 000	85 600	64 200	42 800	21 400
Seemned	109 387	87 510	66 110	44 710	23 310
Kokku	1 074 387	859 510	645 110	430 710	216 310

”

Ühinemisakti VI lisa 4. peatükis “Põllumajandus” asendatakse punktid 2 ja 3 järgmisega:

Ühinemisakti VII lisa 5. peatüki A jaole “Põllumajandusalased õigusaktid” lisatakse järgmine punkt:

Ühinemisakti VIII lisa 4. peatüki A jaos “Põllumajandusalased õigusaktid” asendatakse punkt 3 järgmisega:

Ühinemisakti IX lisa 5. peatüki A jaos “Põllumajandusalased õigusaktid” asendatakse punkt 3 järgmisega:

Ühinemisakti XI lisa 4. peatüki A jagu “Põllumajandusalased õigusaktid” kohandatakse järgmiselt:

Ühinemisakti XII lisa 6. peatüki A jao “Põllumajandusalased õigusaktid” punkt 4

Käesolev otsus koostatakse eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik kakskümmend üks teksti on võrdselt autentsed.

Käesolev otsus jõustub 1. mail 2004, tingimusel et jõustub leping Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga.

(16) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1251/1999, millega kehtestatakse teatavate põllukultuuride tootjatele toetussüsteem (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 1).

(17) Komisjoni määrus (EÜ) nr 2316/1999, milles sätestatakse teatavate põllukultuuride tootjate toetussüsteemi kehtestava nõukogu määruse (EÜ) nr 1251/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 280, 30.10.1999, lk 43).

(18) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3508/92, millega kehtestatakse ühenduse teatavate toetuskavade ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (EÜT L 355, 5. 12.1992, lk 1).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1).”