Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 280/2004/EÜ,

11. veebruar 2004,

ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [1]

pärast konsulteerimist regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artikliga 251 sätestatud korras [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 24. juuni 1993. aasta otsusega 93/389/EMÜ ühenduse süsinikdioksiidi ja teiste kasvuhoonegaaside heitmete järelevalvesüsteemi kohta [3] loodi inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitmete seire süsteem ja nende heitmetega seotud kohustuste täitmisel tehtavate edusammude hindamise süsteem. Selleks, et võtta arvesse rahvusvahelisel tasemel toimunud arenguid, samuti selguse huvides, on kohane asendada antud otsus uuega.

(2) Nõukogu otsusega 94/69/EÜ [4] heaks kiidetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) lõppeesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside sisalduse stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis võimaldab vältida inimtegevusest tulenevaid ohtlikke kliimasüsteemi häireid.

(3) UNFCCC kohustab ühendust ja tema liikmesriike arendama, korrapäraselt ajakohastama, avaldama trükis ja esitama lepinguosaliste konverentsile riiklikud andmekogud osoonikihti kahandavate ainete kohta (edaspidi kasvuhoonegaasid), mis käsitlevad kõiki Montreali protokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside inimtekkelisi heitmeid allikate kaupa ja nende kõrvaldamist neeldajate abil, kasutades lepinguosaliste konverentsil kokku lepitud võrreldavaid metoodikaid.

(4) Vajatakse põhjalikku ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete seiret ja korrapärast hindamist. Ühenduse ja selle liikmete poolt võetud meetmed kliimamuutuste poliitikas vajavad samuti aegsasti analüüsimist.

(5) Selle otsuse alusel aegsasti esitatud täpne aruandlus võimaldab varakult määratleda heitkoguste tasemed vastavalt nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsusele 2002/358/EÜ, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli heakskiitmist Euroopa Ühenduse nimel ja sellega võetavate ühiste kohustuste täitmist [5] ja võimaldab seega varakult kehtestada võimalused Kyoto protokolli paindlikes süsteemides osalemiseks.

(6) UNFCCC kohustab kõiki lepinguosalisi täpselt sõnastama, rakendama, trükis avaldama ja korrapäraselt ajakohastama riiklikke ja asjakohaste juhtude puhuks regionaalseid programme, mis sisaldavad kliimamuutuste leevendamiseks vajalikke meetmeid, keskendudes kasvuhoonegaaside inimtekkelistele heitmetele allikate kaupa ja nende kõrvaldamisele neeldajate abil.

(7) UNFCCC Kyoto protokoll kiideti heaks otsusega 2002/358/EÜ. Kyoto protokolli artikli 3 lõike 2 nõudel peavad UNFCCC I lisa juurde arvatud protokollis loetletud lepinguosalised 2005. aastaks olema teinud märgatavaid edusamme kõnealusest protokollist tulenevate kohustuste täitmisel.

(8) Lepinguosaliste konverentsi otsuse 19/ÜP.7 lisa A jao II osa kohaselt peab iga UNFCCC I lisa juurde arvatud Kyoto protokolli lepinguosaline koostama riikliku registri ja seda korrastama, et tagada täpne arvestuste olemasolu heitkoguste vähendamise ühikute, tõendatud heitkoguste vähendamiste, lubatud koguste ühikute ja eemaldamisühikute väljaandmise, kasutamise, üleandmise, tühistamise ja kehtetuks tunnistamise kohta.

(9) Otsuse 19/ÜP.7 kohaselt tuleb igat heitkoguse vähendamise ühikut, tõendatud heitkoguste vähendamist, osaliselt lubatud ühikut ja eemaldamisühikut kasutada ainult ühe, mingil kindlal ajal toimuva arvestuse jooksul.

(10) Ühenduse registrit võib kasutada ühenduse poolt rahastatud projektide tulemusena loodud heitkoguste vähendamise ühikute ja tõendatud heitkoguste vähendamiste hoidmiseks, tekitades seeläbi stiimuli ühenduse tegevusele kolmandates riikides kliimamuutustega tegelemiseks laiemalt, ning seda võib korrastada ühiselt koos liikmesriikide registriga.

(11) Ühendusepoolne heitkoguste vähendamise ühikute ja tõendatud heitkoguste vähendamiste omandamine ja kasutamine peaks olema komisjoni ettepanekul Euroopa Parlamendi ja ühenduse poolt tulevikus vastu võetavate määruste aluseks.

(12) Otsuse 2002/358/EÜ alusel on ühendusel ja liikmesriikidel kohustus võtta vajalikud meetmed oma selle otsusega kindlaks määratud heitkoguste tasemete järgimiseks. Ühenduse registris hoitavate heitkoguste vähendamiste ühikute ja tõendatud heitkoguste vähendamiste kasutamise kohta kehtivates sätetes tuleks arvestada liikmesriikide vastutust nende endi kohustuste täitmisel vastavalt otsusele 2002/358/EÜ.

(13) Ühendus ja liikmesriigid on rakendanud Kyoto protokolli artiklit 4, millega lubatakse protokolli lepinguosalistel teostada ühiselt heitkoguste piiramisi ja vähendamise kohustusi. Seega on tarvis ette näha tõhus koostöö ja koordineerimine käesolevast otsusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas ühenduse kasvuhoonegaaside andmekogude koostamine, edusammude hindamine, aruannete ettevalmistamine ning ka järelevalve ja vastavuse kontrollimise kord, mis võimaldab ühendusel täita Kyoto protokollist tulenevat aruandluskohustust vastavalt Marrakechis toimunud UNFCCC seitsmendal lepinguosaliste konverentsil vastu võetud poliitilistele kokkulepetele ja juriidilistele otsustele (edaspidi Marrakechi lepingud).

(14) Ühendus ja liikmesriigid on kõik UNFCCC ja Kyoto protokolli lepinguosalised ning seega kohustatud aruandeid esitama, lubatud koguseid kehtestama ja arvestama ning looma ja säilitama toimimisvõime Kyoto protokolli mehhanismide raames.

(15) Otsuse 19/ÜP.7 kohaselt peab iga UNFCCC I lisasse kantud lepinguosaline väljastama sellises mahus lubatud koguseid, mis on võrdväärsed lubatud kogusega tema riiklikus registris ja mis vastavad tema heitkoguste mahule, mis on kindlaks määratud otsusega 2002/358/EÜ ja Kyoto protokolliga.

(16) Vastavalt otsusele 2002/358/EÜ ei väljasta ühendus lubatud koguse ühikuid.

(17) Euroopa Keskkonnaagentuur abistab komisjoni vajadusel järelevalve teostamisel, eriti ühenduse inventuuriaruannete süsteemi ulatuses ja komisjoni poolt läbiviidavates analüüsides UNFCCC ja Kyoto protokolliga sätestatud kohustuste täitmisega seonduvate edusammude kohta.

(18) Euroopa Keskkonnaagentuuri rolli suhtes ühenduse iga-aastaste andmekogude koostamisel oleks asjakohane, et liikmesriigid koostaksid omaenda riiklikud süsteemid viisil, mis hõlbustaks agentuuri tööd.

(19) Kuna kavandatud tegevuse eesmärke, täpsemalt Kyoto protokolliga määratud ühenduse kohustuste täitmine, eriti selles toodud järelevalve ja aruandluse nõudeid, ei ole liikmesriikidel nende olemuse tõttu võimalik tõhusalt saavutada ja seega on nad paremini saavutatavad ühenduse tasandil, siis võib ühendus asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes võtta vajalikke meetmeid. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale, kui nende eesmärkide saavutamiseks vajalik.

(20) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord, [6]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva otsusega kehtestatakse süsteem:

a) kõikide Montreali protokolliga reguleerimata inimtekkeliste heitmete seire läbiviimiseks allikate kaupa ja kasvuhoonegaaside kõrvaldamiseks neeldajate abil selliste ainete suhtes, mis kahandavad osoonikihti liikmesriikides;

b) nimetatud heitmetega seonduvate kohustustega toimetuleku hindamiseks allikate ja neeldajate kaupa;

c) UNFCCC ja Kyoto protokolli rakendamiseks, arvestades riiklikke programme, kasvuhoonegaaside andmekogusid, ühenduse ja tema liikmesriikide riiklikke süsteeme ja registreid ning Kyoto protokolliga sätestatud asjakohaseid toiminguid; ning

d) ühenduse ja liikmesriikide poolt UNFCCC sekretariaadile esitatava aruandluse õigeaegsuse, terviklikkuse, täpsuse, kooskõlalisuse, võrreldavuse ja läbipaistvuse tagamiseks.

Artikkel 2

Riiklikud ja ühenduse programmid

1. Liikmesriigid ja ühendus töötavad välja ja rakendavad vastavalt riiklikke programme ning ühenduse programme, et kaasa aidata:

a) ühenduse ja tema liikmesriikide kohustuste täitmisele, mis seonduvad kõikide kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise ja/või vähendamisega UNFCCC ja Kyoto protokolli alusel; ning

b) liikmesriikidepoolseid tegelike ja planeeritud edusammude läbipaistva ja täpse järelevalve läbiviimisele, mis hõlmab ühenduse meetmete mõju UNFCCC ja Kyoto protokolliga sätestatud kõikide kasvuhoonegaaside heitmete piiramise ja/või vähendamisega seonduvate ühenduse ja tema liikmesriikide kohustuste täitmisele.

Need programmid sisaldavad artikli 3 lõikes 2 toodud teavet ja neid ajakohastatakse vastavalt.

2. Kyoto protokolli ja Marrakechi lepingute vastavate sätete kohaselt on ühise rakendamise, puhta arengusüsteemi ja rahvusvahelise heitmetega kauplemise kasutamine sel eesmärgil täiendavateks meetmeteks kohalikule tegevusele.

3. Liikmesriigid muudavad riiklikud programmid ja nende uuendused avalikkusele kättesaadavaks ning kolme kuu jooksul pärast nende vastuvõtmist teavitavad sellest komisjoni.

Artikli 9 lõikes 1 viidatud komitee järgnevatel kohtumistel teavitab komisjon liikmesriike igast taolisest siseriiklikust programmist ja selle uuendusest, mis on temani jõudnud.

Artikkel 3

Liikmesriikide aruandlus

1. Liikmesriigid määratlevad ja teevad komisjonile aruanded 15. jaanuariks igal aastal (aasta X) tegelike edusammude hindamiseks ja võimaldamaks ühendusel ette valmistada iga-aastaseid aruandeid UNFCCC ja Kyoto protokollis toodud kohustuste kohaselt:

a) Kyoto protokolli A lisas loetletud kasvuhoonegaaside (süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC) ja väävelheksafluoriid (SF6)) inimtekkeliste heidete kohta aastal enne eelnevat aastat (aasta X-2);

b) süsinikoksiidi (CO), vääveldioksiidi (SO2), nitrogeenoksiidide (NOx) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste lisaandmete kohta koos lõplike andmetega kolme eelneva aasta kohta (aastad X-3);

c) nende inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta allikate kaupa ja süsinikdioksiidi kõrvaldamisest neeldajate abil, mis tulenevad maa kasutamisest, muudatustest maa kasutamises ning metsandusest, aasta jooksul enne viimast aastat (aasta X-2);

d) teabe kohta seoses heitkoguste arvestamisega ja kõrvaldamisega maa kasutamise, maa kasutamise muudatuste ja metsanduse vallas artikli 3 lõike 3 kohaselt ja kui liikmesriik kavatseb seda ära kasutada, siis Kyoto protokolli artikli 3 lõike 4 ning selle alla kuuluvate vastavate otsuste kohaselt 1990. aasta ja aasta enne viimast aastat vahepealsete aastate kohta (aasta X-2);

e) iga muutuse kohta teabes, millele viidatakse punktides a–d seoses aastatega, mis jäävad 1990. aasta ja kolme eelneva aasta vahele (aasta X-3);

f) riiklike andmekogude aruande osade kohta, mis on vajalikud ühenduse kasvuhoonegaaside andmekogude aruande ettevalmistamiseks, sealhulgas teave liikmesriikide kvaliteedi tagamise/kvaliteedi kontrollplaanide kohta, üldine ebamäärasuse hindamine, üldine hinnang lõpetamise kohta ja tehtud ümberarvutuste kohta käiv teave;

g) siseriiklikust registrist pärineva teabe kohta lubatud koguste, eemaldamisühikute, heidete eemaldamise ühikute ja tõendatud heidete vähendamise väljaandmisest, omandamisest, hoidmisest, teisaldamisest, tühistamisest, kehtetuks tunnistamisest ja kõrvaldamisest eelneva aasta jooksul (aasta X-1);

h) teabest juriidiliste isikute kohta, kellele on antud volitused süsteemides osalemiseks Kyoto protokolli artiklite 6, 12 ja 17 alusel asjakohaste riiklike või ühenduse sätete kohaselt;

i) võetud sammude kohta hinnangute parendamiseks, näiteks kui andmekogude valdkondi on kohaldatud;

j) näitajatega seotud teabe kohta eelviimasel aastal (aasta X-2) ning

k) igasuguste muudatuste kohta riiklikus andmekogude süsteemis.

Liikmesriigid edastavad komisjonile oma täieliku riikliku andmekogude aruande iga aasta (aasta X) 15. märtsiks.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile kavandatavate edusammude hindamise kohta aruande 15. märtsiks 2005. aastal ja seejärel iga kahe aasta tagant:

a) teavet riikliku poliitika ja meetmete kohta, mis piirab ja/või vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid allikate kaupa või edendab kõrvaldamist neeldajate abil ja mis esitatakse iga kasvuhoonegaasi kohta eraldi, sealhulgas:

i) poliitika ja meetme eesmärk;

ii) poliitilise vahendi tüüp;

iii) poliitika või meetme rakendamise staatus;

iv) poliitika ja meetmete seire ja hindamise edusammude näitajad aastate jooksul, nende seas muu hulgas näitajad, mis on määratletud vastavalt lõikele 3 vastu võetud rakendussätetes;

v) prognoose poliitika ja meetmete kvantitatiivse mõju kohta kasvuhoonegaaside heitkoguste allikate kaupa ja kõrvaldamisele neeldajate abil põhiaasta ja hilisemate aastate võrdluses, kaasa arvatud aastad 2005, 2010 ja 2015 ning nii palju kui võimalik nende majanduslikku mõju;

vi) kohalike meetmete ulatus, kui need moodustavad märkimisväärse osa siseriiklikul tasemel tehtud jõupingutustest, näidates ühtlasi ära, millisel määral meetmete ühine rakendamine, puhta arengumehhanismi järgimine ja rahvusvaheline heitkogustega kauplemine vastavalt Kyoto protokolli artiklitele 6, 12 ja 17 tegelikult täiendab kohalikke meetmeid Kyoto protokolli ja Marrakechi lepingute asjaomastest sätetest lähtudes;

b) kasvuhoonegaaside heitkoguste riiklike prognooside kohta allikate kaupa ja nende kõrvaldamise miinimumkoguste kohta neeldajate abil aastateks 2005, 2010, 2015 ja 2020 erinevate gaaside ja sektorite kaupa, sealhulgas:

i) "meetmetega" ja "lisameetmetega" prognoosid, mida on mainitud UNFCCC juhendites ja täpsemalt määratletud vastavalt lõikele 3 vastu võetud rakendussätetes;

ii) prognoosidesse kaasatud poliitika ja meetmete selge määratlemine;

iii) nende prognooside tarbeks läbi viidud tundlikkusanalüüsi tulemused;

iv) metodoloogia, mudelite, baasoletuste ning võtmesisendite ja väljundite parameetrite kirjeldused.

c) teavet ühenduse asjakohase seadusandluse ja poliitika rakendamiseks võetud või planeeritud meetmete kohta, samuti teavet Kyoto protokollist tulenevate kohustuste täitmise ettevalmistamiseks võetavate seadusandlike ja institutsionaalsete sammude ning täitmise ja siseriikliku rakendamise korraldamise kohta;

d) teavet institutsionaalse ja finantskorralduse kohta ning otsuste tegemise kohta, mille eesmärgiks on koordineerida ja toetada Kyoto protokolli artiklitest 6, 12 ja 17 tulenevates süsteemides osalemist, kaasa arvatud juriidiliste isikute osalemine.

3. Lõigetes 1 ja 2 osundatud teabe edastamise kohta käivaid rakendussätteid kohaldatakse vastavalt artikli 9 lõikes 2 esitatud korrale.

Need rakendussätted võib vajadusel uuest läbi vaadata, võttes arvesse UNFCCC ja Kyoto protokolli alusel vastu võetud otsuseid.

Artikkel 4

Ühenduse inventuuriaruannete süsteem

1. Igal aastal koostab ühendus koostöös liikmesriikidega ühenduse kasvuhoonegaaside andmekogu ja ühenduse kasvuhoonegaaside andmekogude aruande, edastab need projektina liikmesriikidele 28. veebruariks ja avaldab trükis ning esitab need UNFCCC sekretariaadile iga aasta 15. aprilliks. Riiklikust andmekogust puuduva teabe kohta lisatakse prognoos vastavalt lõike 2 punktile b vastu võetud rakendussätetele, kui liikmesriikidelt ei saada ajakohastatud andmeid hiljemalt sama aasta 15. märtsiks.

2. Komisjon võtab vastavalt artikli 9 lõikes 2 esitatud korrale ja liikmesriikide siseriiklikke süsteeme arvestades hiljemalt 30. juuniks 2006. aastal vastu ühenduse inventuuriaruannete süsteemi, et tagada siseriiklike andmekogude täpsus, võrreldavus, kooskõlalisus, lõpetatus ja õigeaegsus ühenduse kasvuhoonegaaside andmekogu suhtes.

See süsteem näeb ette:

a) kvaliteedi tagamise/kvaliteedi kontrolli programmid, mis hõlmavad kvaliteedi eesmärkide loomist ja andmekogude kvaliteedi tagamist ja kvaliteedi kontrolli plaani. Komisjon näeb liikmesriikidele ette abi kvaliteedi tagamise/kvaliteedi kontrolli programmide rakendamiseks; ning

b) riiklikust andmebaasist puuduvate andmete hindamise korra, sealhulgas nõupidamised asjassepuutuvate liikmesriikidega.

3. Euroopa Keskkonnaagentuur abistab komisjoni vajaduse korral lõigete 1 ja 2 rakendamisel, muu hulgas uuringute läbiviimise ja andmete kogumise kaudu vastavalt oma iga-aastasele tööplaanile.

4. Liikmesriigid loovad Kyoto protokolli alusel nii vara kui võimalik ja igal juhul hiljemalt 2005. aasta 31. detsembriks siseriiklikud andmekogude süsteemid kasvuhoonegaaside inimtekkeliste heitmete hindamiseks allikate ja süsinikdioksiidi kõrvaldamise neeldajate kaupa.

Artikkel 5

Edusammude hindamine ja aruandlus

1. Igal aastal hindab komisjon vastavalt otsusele 2002/358/EÜ liikmesriikidega konsulteerides ühenduse ja tema liikmesriikide edusamme UNFCCC ja Kyoto protokollist tulenevate kohustuste täitmisel, et anda hinnang, kas edusammud on olnud piisavad.

Taolise hindamise puhul võetakse arvesse edusamme ühenduse poliitikas ja meetmetes ning liikmesriikide poolt esitatud teavet käesoleva otsuse artikli 3 ja artikli 6 lõike 2 ning Euroopa Parlamendi ja ühenduse 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem, [7] artikli 21 kohaselt.

Iga kahe aasta järel hinnatakse lisaks ka ühenduse ja tema liikmesriikide UNFCCC ja Kyoto protokolli alusel kavandatud edusamme nende kohustuste täitmise suunas.

2. Lõikes 1 viidatud hinnangu alusel esitab komisjon igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.

See aruanne sisaldab teavet tegelike ja kavandatavate heitkoguste kohta allikate kaupa ja neeldajate abil kõrvaldamiste kohta, poliitikast ja meetmetest ning süsteemide kasutamisest vastavalt Kyoto protokolli artiklitele 6, 12 ja 17.

3. Komisjon koostab aruande ühenduse 2005. aastaks saavutatud edusammude tutvustamiseks, võttes arvesse liikmesriikide poolt mitte hiljem kui 15. juunil 2005. aastal esitatud ajakohastatud teavet heitkoguste kavade kohta vastavalt artikli 3 lõikele 3 vastu võetud rakendussätete kohaselt ning esitab selle UNFCCC sekretariaadile hiljemalt 1. jaanuariks 2006.

4. Iga liikmesriik koostab aruande selle liikmesriigi 2005. aastaks saavutatud edusammude tutvustamiseks, võttes arvesse vastavalt artikli 3 lõikele 3 vastu võetud rakendussätete kohaselt esitatud teavet ja esitab selle UNFCCC sekretariaadile hiljemalt 1. jaanuariks 2006.

5. Ühendus ja iga liikmesriik esitab UNFCCC sekretariaadile aruande kohustuste täitmisest Marrakechi lepingutes toodud täiendavas ajavahemikus selle perioodi teatavakstegemisest alates.

6. Artikli 9 lõikes 2 osutatud toimingute kohaselt võib komisjon võtta vastu määrused, mis sisaldavad Kyoto protokolli artikli 3 lõike 2 kohaselt nõutavate edusammude tutvustamise aruandlusele esitatavaid nõudeid ning Marrakechi lepingutes toodud kohustuste täitmiseks vajaliku täiendava ajavahemikuga seotud aruandlusele esitatavaid nõudeid.

7. Euroopa Keskkonnaagentuur näeb komisjonile oma iga-aastase tööprogrammi kohaselt ette asjakohase abi andmise lõigete 1, 2 ja 3 rakendamiseks.

Artikkel 6

Riiklikud registrid

1. Ühendus ja tema liikmesriigid loovad ja korrastavad registreid, et tagada lubatud koguste ühikute, eemaldamisühikute, heitkoguste eemaldamise ühikute ja tõendatud heitmete vähendamise väljaandmiste, hoidmiste, teisaldamiste, omandamiste, tühistamiste ja kehtetuks tunnistamiste täpne arvestus. Need registrid ühendavad endas käesoleva otsuse artikli 9 lõikes 2 osutatud toimingute alusel vastuvõetud sätete kohaselt ja vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 19 loodud registreid.

Ühendus ja liikmesriigid võivad oma registreid korrastada ühiselt ühe või mitme muu liikmesriigiga.

2. Lõike 1 esimeses lauses viidatud osad tehakse kättesaadavaks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 alusel nimetatud kesksele põhihaldajale.

Artikkel 7

Lubatud kogus

1. Ühendus ja iga liikmesriik esitab hiljemalt 31. detsembriks 2006. aastal UNFCCC sekretariaadile aruanded, millega määratletakse nende lubatud kogus, mis on võrdne nende vastavalt otsuse 2002/358/EÜ artikli 3 esimesele lõikele ja Kyoto protokollile määratletud vastava heitkoguse tasemega. Liikmesriigid ja ühendus püüavad esitada oma aruanded üheaegselt.

2. Liikmesriigid edastavad teabe kehtetuks tunnistatud lubatud koguste ühikute, eemaldamisühikute, heitkoguste vähendamise ühikute ja tõendatud heitkoguste vähendamiste kohta, mis on samaväärsed nende võrgustiku heitkogustele selle aasta jooksul, järgides Kyoto protokolli alusel iga Kyoto protokolli esimese kohustuste ajavahemiku aastaks koostatud ülevaadet oma riiklike andmekogude kohta, sealhulgas iga rakendamisega seotud küsimusega seonduvat otsust.

Enne Marrakechi lepingutes kohustuste täitmiseks sätestatud täiendava ajavahemiku lõppu toimub kohustuste ajavahemiku viimasel aastal tegevuste lõpetamine.

3. Liikmesriigid annavad välja oma riiklikes registrites lubatud koguste ühikud, mis vastavad otsusega 2002/358/EÜ ja Kyoto protokolliga neile kindlaks määratud heitkoguste tasemetele.

Artikkel 8

Kyoto protokollist tulenevad toimingud

1. Liikmesriigid ja ühendus tagavad omavahelise täieliku ja tõhusa koostöö ja koordineerimise seoses käesolevas otsuses toodud kohustustega, mis seonduvad:

a) ühenduse kasvuhoonegaaside andmekogude ja ühenduse kasvuhoonegaaside andmekogude aruande koostamisega vastavalt artikli 4 lõikele 1;

b) Kyoto protokollist tuleneva ülevaatamise ja täitmise kontrolliga koos asjakohaste otsustega;

c) mis tahes seoses UNFCCC ülevaatamise menetlusega tehtud muudatustega või teiste muutustega andmekogudes ja UNFCCC sekretariaadile esitatud või esitatavate andmekogude aruannetes;

d) ühenduse ja liikmesriikide aruannete ettevalmistamisega 2005. aastaks edusammude tutvustamise eesmärgil vastavalt artikli 5 lõigetele 3 ja 4;

e) artikli 7 lõikes 1 osutatud aruande ettevalmistamise ja esitamisega ning

f) aruandlusega Marrakechi lepingutes sätestatud täiendava ajavahemikuga seotud kohustuste täitmise kohta vastavalt artikli 5 lõigetele 5 ja 6.

2. Liikmesriigid esitavad UFCCC sekretariaadile iga aasta 15. aprilliks riiklikud andmekogud, mis sisaldavad artikli 3 lõike 1 kohaselt esitatud aruannetele sarnast teavet, kui komisjonile pole hiljemalt selle aasta 15. märtsiks esitatud andmeid, millega kõrvaldatakse mis tahes vasturääkivused või puudujäägid.

3. Komisjon võib artikli 9 lõikes 2 nimetatud korra kohaselt kehtestada taolise koostöö ja koordineerimise korra ja ajavahemiku.

Artikkel 9

Komitee

1. Komisjoni abistab "kliimamuutuste komitee".

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, siis kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse artiklit 8.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks on kehtestatakse kolm kuud.

3. Kliimamuutuste komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 10

Edasised meetmed

Pärast 2005. aastaks esitatud edusammude tutvustamise aruande esitamist ja artikli 5 lõike 3 kohaselt edastab komisjon ülevaate ühenduse ja tema liikmesriikide edusammudest heitkoguste tasemete saavutamise suunas liikumise määra kohta, mis on kindlaks määratud otsusega 2002/358/EÜ ja Kyoto protokolliga ning selle kohta, mil määral nad täidavad oma Kyoto protokollis toodud kohustusi. Sellest hinnangust lähtuvalt võib komisjon teha asjakohaseid ettepanekuid Euroopa Parlamendile ja nõukogule, et tagada ühenduse ja tema liikmesriikide heitkoguste tasemete saavutamine ning kõikide Kyoto protokollist tulenevate kohustuste täitmine.

Artikkel 11

Tühistamine

Käesolevaga tühistatakse otsus 93/389/EMÜ.

Kõiki viiteid sellele kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele ning neid tõlgendatakse kooskõlas lisas toodud vastavustabeliga.

Artikkel 12

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 11. veebruar 2004

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

M. McDowell

[1] ELT C 234, 30.9.2003, lk 51.

[2] Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2003. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 26. jaanuari 2004. aasta otsus.

[3] EÜT L 167, 9.7.1993, lk 31. Otsust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[4] EÜT L 33, 7.2.1994, lk 11.

[5] EÜT L 130, 15.5.2002, lk 1.

[6] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[7] ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

--------------------------------------------------

LISA

Vastavustabel

Otsus 93/389/EMÜ | KÄESOLEV OTSUS |

Artikkel 1 | Artikkel 1 |

Artikli 2 lõige 1 | Artikli 2 lõige 1 |

Artikli 2 lõige 2 | Artikli 2 lõige 1 ja artikli 3 lõige 2 |

Artikli 3 lõige 1 | Artikli 3 lõige 1 ja artikli 3 lõige 3 |

Artikli 3 lõige 2 | Artikkel 3 lõige 1 ja artikli 4 lõige 2 |

Artikli 3 lõige 3 | Artikli 4 lõige 1 |

Artikkel 4 | Artikli 3 lõige 2, artikli 3 lõige 3, artikli 5 lõige 1 |

— | Artikli 4 lõige 3 |

Artikli 5 lõiked 1 ja 2 | Artikli 2 lõige 3 |

Artikli 5 lõige 3 | Artikli 5 lõige 1 |

Artikli 5 lõige 4 | Artikli 5 lõige 2 |

— | Artikli 5 lõige 3 |

Artikkel 6 | Artikli 5 lõige 1 |

Artikkel 7 | — |

— | Artikkel 6 |

— | Artikkel 7 |

— | Artikkel 8 |

Artikkel 8 | Artikkel 9 |

— | Artikkel 10 |

— | Artikkel 11 |

Artikkel 9 | Artikkel 12 |

--------------------------------------------------