Nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/2003,

29. september 2003,

teraviljaturu ühise korralduse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 36 ja artikli 37 lõike 2 kolmandat lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut, [1]

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Põllumajandussaaduste ühisturu toimimise ja arenguga peaks kaasnema ühise põllumajanduspoliitika kehtestamine, mis sisaldab eelkõige põllumajandusturgude ühist korraldust, mille vorm võib olla tooteti erinev.

(2) Ühine põllumajanduspoliitika järgib asutamislepingus sätestatud eesmärke. Turgude stabiliseerimiseks ja selleks, et tagada põllumajanduse teraviljasektoris hõivatud rahvastikuosa rahuldav elatustase, tuleb sätestada siseturumeetmed, mis koosneksid eelkõige sekkumissüsteemist ning ühisest impordi- ja ekspordisüsteemist.

(3) Nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 1766/92 teraviljaturu ühise korralduse kohta [4] on mitu korda oluliselt muudetud. Edaspidist muutmise vajadust silmas pidades tuleks see tunnistada kehtetuks ja asendada selguse huvides uue määrusega.

(4) Määruses (EMÜ) nr 1766/92 sätestatakse, et turustusaastast 2002/2003 kohaldatav otsus teravilja eest makstava sekkumishinna lõpliku vähendamise kohta tuleb vastu võtta turu arengusuundi silmas pidades. Tähtis on, et siseturuhinnad sõltuksid vähem garanteeritud hindadest. Turu ladusa toimimise parandamiseks tuleb igakuist hinnalisa seega poole võrra vähendada.

(5) Teravilja ühtse sekkumishinna sisseseadmine on piisavate realiseerimisväljundite puudumise tõttu sise- ja välisturul viinud suurte rukki sekkumisvarude tekkimiseni. Järelikult tuleks rukis sekkumissüsteemist välja jätta.

(6) Sekkumisametid peaksid eriasjaoludel saama võtta neile asjaoludele vastavaid sekkumismeetmeid. Sekkumissüsteemide nõutava ühtsuse säilitamiseks tuleks kõnealuseid eriasjaolusid hinnata ja määrata asjakohased meetmed kindlaks ühenduse tasandil.

(7) Arvestades teravilja ja kartulitärklise erilist turuolukorda, võib osutuda vajalikuks näha ette niisugune tootmistoetus, mis teeks selles toomissektoris kasutatavad põhitooted kättesaadavaks madalamate hindadega kui need, mis tulenevad kehtivatest ühistest hindadest.

(8) Ühenduse ühtse teraviljaturu loomine nõuab ühtse kaubandussüsteemi sisseseadmist ühenduse välispiiril. Sekkumissüsteemi täiendav, imporditollimakse ja eksporditoetusi sisaldav kaubandussüsteem peaks ühenduse turu põhimõtteliselt stabiliseerima. Kaubandussüsteem peaks rajanema mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus võetud kohustustel. Eksporditoetuste süsteemi tuleb rakendada teravilja sisaldavate töödeldud toodete puhul, et tagada nende osalemine maailmaturul.

(9) Kolmandate riikidega toimuva teraviljakaubanduse mahu jälgimiseks tuleks sätestada impordi- ja ekspordilitsentside süsteem, millesse kuuluv tagatise maksmise nõue garanteeriks, et tehingud, mille kohta litsentse on taotletud, sooritatakse.

(10) Enamikul juhtudel on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingutes kindlaks määratud põllumajandussaadustele kohaldatavad tollimaksud sätestatud ühises tollitariifistikus. Kuid mõningate teraviljade suhtes teeb lisamehhanismide sisseseadmine vajalikuks erandite tegemise.

(11) Et vältida või kõrvaldada ühenduse turul teatavate põllumajandustoodete impordist tuleneda võivaid kahjulikke mõjusid, tuleks ühe või mitme sellise mõjuga toote importimisel kohaldada teatavate tingimuste täitmise korral täiendavat imporditollimaksu.

(12) Teatud tingimustel on asjakohane anda komisjonile volitused avada ja hallata tariifikvoote, mis tulenevad asutamislepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest või muudest nõukogu otsustest.

(13) Sätted, millega kolmandatesse riikidesse eksportimisel määratakse ühenduses ja maailmaturul kehtivate hindade erinevusel põhinev ja WTO põllumajanduslepingu [5] piiresse jääv eksporditoetus, peaksid tagama ühenduse osalemise rahvusvahelises teraviljakaubanduses. Nende eksporditoetuste suhtes peaks kehtima koguse- ja väärtuspiirangud.

(14) Väärtuspiirangute järgimine tuleks tagada eksporditoetuste määramise ajal, kontrollides makseid Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondiga seotud eeskirjade alusel. Järelevalvet võib hõlbustada toetuste kohustuslik eelkinnitamine, andes diferentseeritud eksporditoetuste puhul võimaluse muuta ettenähtud sihtkohta geograafilises piirkonnas, mille suhtes kehtib ühtne eksporditoetuse määr. Sihtkoha muutmise korral tuleks maksta tegeliku sihtkoha suhtes kehtivat eksporditoetust, mis ei või olla suurem kui alguses ettenähtud sihtkoha suhtes kohaldatav summa.

(15) Kogusepiirangute järgmise tagamine nõuab usaldusväärse ja tõhusa järelevalvesüsteemi loomist. Seetõttu tuleks eksporditoetuse andmiseks nõuda ekspordilitsentsi. Eksporditoetust tuleks anda kasutatavaid piirnorme arvestades, mis olenevad iga asjaomase tootega seotud konkreetsest olukorrast. Sellest reeglist tuleks erandeid lubada üksnes töödeldud saaduste puhul, mida ei ole loetletud asutamislepingu I lisas ja mille suhtes kogusepiirangud ei kehti, ning toiduabiprogrammide puhul, mis on vabastatud kõikidest piirangutest. Tuleks ette näha erandid halduseeskirjade rangest järgimisest, kui eksporttooted, mille puhul antakse eksporditoetust, tõenäoliselt ei ületa ettenähtud kogusepiiranguid.

(16) Kaubandussüsteemi nõuetekohaseks toimimiseks tuleks sätestada sees- ja välistöötlemise korra reguleerimine, või kui turuolukord seda nõuab, selle keelamine.

(17) Tollimaksusüsteem võimaldab loobuda kõikidest muudest kaitsemeetmetest ühenduse välispiiril. Siseturu- ja tollimaksumehhanism võib erandlikel asjaoludel siiski osutuda ebapiisavaks. Et ühenduse turg ei jääks võimalike häirete puhul kaitseta, peaks ühendus sellistel juhtudel saama viivitamata võtta kõiki vajalikke meetmeid. Kõik need meetmed peaksid olema vastavuses WTO lepingutest tulenevate kohustustega.

(18) Võttes arvesse maailmaturu hindade mõju siseturu hindadele, tuleks ette näha asjakohased siseturu stabiliseerimise meetmed.

(19) Siseriikliku abi andmine kahjustaks ühistel hindadel põhineva ühtse turu nõuetekohast toimimist. Seega peaks ühise turu korraldusega hõlmatud toodete suhtes kohaldama riigi abi reguleerivaid asutamislepingu sätteid.

(20) Kuna ühine teraviljaturg pidevalt areneb, peaksid liikmesriigid ja komisjon varustama üksteist jätkuvalt neid arengusuundi käsitleva teabega.

(21) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. [6]

(22) Praktiliste ja erilist laadi probleemide lahendamiseks peaks komisjonil olema volitus võtta vastu eriolukorrameetmeid.

(23) Käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate kohustustega seotud liikmesriikide kulutused peaks kandma ühendus vastavalt nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta. [7]

(24) Teraviljaturu ühine korraldus peaks nõuetekohasel viisil ja üheaegselt arvesse võtma asutamislepingu artiklites 33 ja 131 sätestatud eesmärke.

(25) Üleminek määruses (EMÜ) nr 1766/92 sätestatud korralt käesolevas määruses sätestatud korrale võib põhjustada raskusi, mida käesolevas määruses ei käsitleta. Nende raskuste ületamiseks peaks komisjonil olema võimalik võtta üleminekumeetmeid.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Teraviljaturu ühine korraldus koosneb siseturu reguleerimisest ja kaubandusest kolmandate riikidega ning hõlmab järgmisi tooteid:

CN-kood | Kirjeldus |

| |

a) | 07099060 | Suhkrumais, värske või jahutatud |

07129019 | Kuivatatud suhkrumais, terve, tükeldatud või viilutatud, purustatud või pulbrina, kuid muul viisil töötlemata, v.a hübriidkülviseeme |

10019091 | Pehme nisu ja meslini seeme |

10019099 | Muuks kui seemneks varutud speltanisu, pehme nisu ja meslin |

10020000 | Rukis |

100300 | Oder |

100400 | Kaer |

10051090 | Maisiseeme, v.a hübriidmais |

10059000 | Mais, v.a seeme |

10070090 | Terasorgo, välja arvatud hübriidkülviseeme |

1008 | Tatar, hirss ja kanaari paelrohi; muu teravili |

b) | 100110 | Kõva nisu |

c) | 11010000 | Nisu- või meslinipüül |

11021000 | Rukkipüül |

110311 | Nisutangud ja -lihtjahu |

1107 | Linnased, röstitud või röstimata |

d) | I lisas loetletud tooted |

Artikkel 2

Kõikide artiklis 1 loetletud toodete turustusaasta algab 1. juulil ja lõpeb järgmise aasta 30. juunil.

Artikkel 3

Käesolev määruse kohaldamine ei piira nende neetmete kohaldamist, mis on sätestatud nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjatele. [8]

II PEATÜKK

SISETURG

Artikkel 4

1. Sekkumisega hõlmatava teravilja sekkumishinnaks kinnitatakse 101,31 eurot tonni eest.

Maikuus kehtiv maisi ja terasorgo sekkumishind kehtib edasi sama aasta juulis, augustis ja septembris.

2. Sekkumishind kehtib ladustatavate kaupade hulgimüügi etapil enne mahalaadimist. See hind kehtib iga teravilja tarvis määratud ühenduse kõigis sekkumiskeskustes.

3. Sekkumishinda suurendatakse igakuiselt vastavalt II lisas esitatud tabelile.

4. Käesolevas määruses kinnitatud hindu võib muuta asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud korras, pidades silmas tootmise ja turgude arengut.

Artikkel 5

1. Liikmesriikide määratud sekkumisametid ostavad kokku neile pakutavat ja ühenduses koristatud pehmet nisu, kõva nisu, otra, maisi ja sorgot, eeldusel et pakkumised vastavad eelkõige kvaliteedi ja koguste kohta ettenähtud tingimustele.

2. Kokkuost võib toimuda üksnes järgmistel sekkumisperioodidel:

a) Itaalias, Hispaanias, Kreekas ja Portugalis 1. augustist 30. aprillini;

b) Rootsis 1. detsembrist 30. juunini;

c) teistes liikmesriikides 1. novembrist 31. maini.

Juhul kui Rootsi sekkumisperiood tingib lõikes 1 loetletud toodete viimise teistest liikmesriikidest Rootsi selle sekkumisperioodi eeliste kasutamiseks, tuleb artikli 25 lõikes 2 osutatud korras vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad niisuguse olukorra vältimiseks.

3. Kokkuostu aluseks on sekkumishind, mida on vajaduse korral kvaliteedist sõltuvalt tõstetud või alandatud.

Artikkel 6

Artiklite 4 ja 5 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 25 lõikes 2 osutatud korras ja need käsitlevad eelkõige:

a) sekkumiskeskuste määramist;

b) miinimumtingimusi, millele iga teravili peab sekkumise pälvimiseks eelkõige kvaliteedi ja koguse poolest vastama;

c) sekkumisel kohaldatavate hinnalisade ja -vähendamiste skaalat;

d) sekkumisametite teostatava toodangu ülevõtmise menetlusi ja tingimusi;

e) sekkumisametite teostatava realiseerimise korda ja tingimusi.

Artikkel 7

1. Kui turuolukord seda nõuab, võib võtta sekkumise erimeetmeid. Selliseid sekkumismeetmeid võib võtta eelkõige juhul, kui ühes või mitmes ühenduse piirkonnas turuhind kas langeb või ähvardab langeda sekkumishinna suhtes.

2. Sekkumise erimeetmete laad ja kohaldamine ning nende meetmetega reguleeritava toodangu müügi või muul viisil realiseerimise tingimused ja kord määratakse kindlaks artikli 25 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 8

1. Maisist, nisust või kartulist saadud tärklise ning teatavate kaupade valmistamiseks kasutatavate teisendtoodete puhul võib anda tootmistoetust.

Tärklise tootmiseks kasutatava muu teravilja märkimisväärse kodumaise tootmise puudumisel võib tootmistoetust Soomes ja Rootsis anda ka tärklise toomiseks odrast ja kaerast, kui see ei põhjusta nendest teraviljadest toodetava tärklisetoodangu suurenemist üle:

a) 50000 tonni Soomes;

b) üle 10000 tonni Rootsis.

Esimeses lõigus nimetatud kaupade loetelu koostatakse artikli 25 lõikes 2 osutatud korras.

2. Lõikes 1 nimetatud toetus määratakse kindlaks korrapäraste ajavahemike järel.

3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu ning toetuse suurus määratakse kindlaks artikli 25 lõikes 2 osutatud korras.

III PEATÜKK

KAUBAVAHETUS KOLMANDATE RIIKIDEGA

Artikkel 9

1. Artiklis 1 loetletud toodete importimisel ühendusse või eksportimisel ühendusest võib nõuda impordi- või ekspordilitsentsi. Toodete suhtes, millel ei ole olulist mõju teraviljaturu varustamisele, võib ette näha erandi.

Liikmesriigid annavad litsentsi igale taotlejale, olenemata tema registrijärgsest asukohast ühenduses ning ilma et see piiraks artiklite 12 ja 17 kohaldamiseks võetud meetmeid.

Impordi- ja ekspordilitsentsid kehtivad kogu ühenduses. Need litsentsid antakse välja tagatise esitamisel, mis garanteerib toodete ekspordi või impordi litsentsi kehtivusaja jooksul. Kui tegemist ei ole vääramatu jõuga, jääb tagatise esitaja sellest täielikult või osaliselt ilma, kui kõnealuse aja jooksul importi või eksporti ei toimu või see toimub üksnes osaliselt.

2. Litsentside kehtivusaeg ja muud käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 25 lõikes 2 osutatud korras.

1. jagu

Impordi suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 10

1. Kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti, kohaldatakse artiklis 1 loetletud toodetele ühise tollitariifistiku imporditollimaksu.

2. Olenemata lõikest 1 võrdub CN-koodide 10011000, 10019091, ex10019099 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex1005 (välja arvatud hübriidseeme) ning ex1007 (välja arvatud hübriidkülviseeme) alla kuuluvate toodete imporditollimaks nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See tollimaks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

3. Lõikes 2 nimetatud tollimaksu arvestamiseks kehtestatakse selles lõikes nimetatud toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 25 lõikes 2 osutatud korras.

Nende üksikasjalike eeskirjadega määratakse eelkõige:

a) kõrgekvaliteedilisele pehmele nisule esitatavad miinimumnõuded;

b) hinnanoteeringud, mida tuleb arvesse võtta;

c) võimalus teavitada ettevõtjaid kohaldatavast tollimaksust asjaomastel konkreetsetel juhtudel enne kõnealuste kaubasaadetiste saabumist.

Artikkel 11

1. Et vältida või kõrvaldada artiklis 1 loetletud teatavate toodete impordist tingitud võimalikku kahjulikku mõju ühenduse turule, tuleb juhul, kui on täidetud komisjoni poolsed käesoleva artikli lõike 4 kohased tingimused, maksta ühe või mitme sellise toote importimisel täiendavat imporditollimaksu lisaks artiklis 10 sätestatud maksumäärale, välja arvatud juhul, kui impordi põhjustatavad häired ühenduse turul ei ole tõenäolised või kui tollimaksude toime oleks kavandatud eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne, piiramata seejuures artikli 10 lõike 2 kohaldamist.

2. Ühenduse poolt Maailma Kaubandusorganisatsioonile teatatud hinnatasemest ("käivitushind") madalama hinnaga toimuva impordi puhul võib nõuda täiendavat imporditollimaksu.

Kui aastal, mil ilmneb või võib ilmneda lõikes 1 nimetatud kahjulik mõju, ületab impordimaht turulepääsu võimalustel põhineva taseme, mida määratletakse kolme eelmise aasta vastava sisetarbimise protsendina ("käivituskogus"), võib samuti kehtestada täiendava imporditollimaksu.

3. Impordihinnad, mida võetakse arvesse täiendava imporditollimaksu kehtestamisel vastavalt lõike 2 esimesele lõigule, määratakse kindlaks asjaomase saadetise CIF-impordihinna alusel.

Selleks võrreldakse CIF-impordihindu kõnealuse toote tüüpiliste hindadega maailmaturul või ühenduse imporditurul.

4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 25 lõikes 2 osutatud korras. Nendes üksikasjalikes eeskirjades täpsustatakse eelkõige tooted, mille suhtes võib kohaldada täiendavat imporditollimaksu.

Artikkel 12

1. Komisjon avab ja haldab artiklis 1 loetletud toodete importimise tariifikvoote, mis tulenevad asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest või muudest nõukogu õigusaktidest, vastavalt artikli 25 lõikes 2 osutatud korras vastu võetud üksikasjalikele eeskirjadele.

2. Tariifikvootide haldamisel võib kasutada ühte või mitut järgmist viisi või nende kombinatsiooni:

a) viis, mis põhineb taotluste saabumise järjekorral (põhimõttel "kes ees, see mees");

b) viis, mis jaotab kvoodid taotluste esitamise ajal taotletud koguste alusel (üheaegse läbivaatamise viis);

c) viis, mille puhul võetakse arvesse tavapäraseid kaubavooge ("vanade olijate/uute tegijate" valimise viis).

Kasutada võib ka muid asjakohaseid viise. Kõnealuste haldusviiside puhul tuleb vältida põhjendamatut vahetegemist asjaomaste ettevõtjate vahel.

3. Iga haldamisviisi rakendamisel tuleb vajalikul puhul pidada nõuetekohaselt silmas ühenduse turu tarnenõudeid ja selle turu tasakaalu säilitamise vajadust.

4. Lõikes 1 nimetatud üksikasjalikes eeskirjades sätestatakse aasta tariifikvoodid, mis on vajaduse korral sobivalt järgustatud läbi kogu aasta, määratakse kindlaks nende haldusviis ning need sisaldavad vajadusel järgmist:

a) tagatised, mis kinnitavad toote laadi, lähtekohta ja päritolu;

b) dokumendi tunnustamine, mida kasutatakse punktis a nimetatud tagatiste tõendamiseks;

c) impordilitsentside väljastamise tingimused ja kehtivusaeg.

Hispaaniasse 2000000 tonni maisi ja 300000 tonni sorgo importimise tariifikvoodi ning Portugali 500000 tonni maisi importimise tariifikvoodi korral sisaldavad need üksikasjalikud eeskirjad ka sätteid, mida on vaja tariifikvoodiimpordi toimumiseks, ning vajaduse korral asjaomaste liikmesriikide sekkumisasutuste imporditud koguste riiklikuks ladustamiseks ja realiseerimiseks nende liikmesriikide turul.

2. jagu

Ekspordi suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 13

1. Sellisel määral, mis on vajalik nende ekspordi võimaldamiseks maailmaturu noteeringute või hindade alusel, ning asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste piirides võib järgmiste toodete puhul katta nimetatud noteeringute või hindade ning ühenduse hindade vahe eksporditoetusega:

a) artiklis 1 loetletud tooted, mida eksporditakse edasise töötluseta;

b) artiklis 1 loetletud tooted, mida eksporditakse III lisas loetletud kaupadena.

Punktis b nimetatud toodete eksporditoetused ei või olla suuremad kui need, mida kohaldatakse edasise töötluseta eksporditavate toodete suhtes.

2. Koguste määramiseks, mida võib eksportida eksporditoetusega, kohaldatakse viisi, mis:

a) sobib kõige paremini toote laadiga ja olukorraga asjaomasel turul, võimaldab kättesaadavate ressursside kõige tõhusamat kasutamist ning võtab arvesse ühenduse ekspordi tõhusust ja struktuuri, tegemata vahet suur- ja väikeettevõtjate vahel;

b) teeb haldusnõudeid arvesse võttes ettevõtjatele halduslikult kõige vähem tüli;

c) välistab vahetegemise asjaomaste ettevõtjate vahel.

3. Eksporditoetused on kogu ühenduses ühesuurused. Nad võivad erineda olenevalt sihtkohast, kui see on tingitud olukorrast maailmaturul või teatavate turgude konkreetsetest nõuetest. Toetused määratakse kindlaks artikli 25 lõikes 2 osutatud korras. Toetusi võib kindlaks määrata:

a) korrapäraste ajavahemike järel;

b) pakkumiskutsega toodetele, mille suhtes selline kord on enne kehtinud.

Korrapäraste ajavahemike järel määratavaid toetusi võib komisjon vajaduse korral nende ajavahemike jooksul kas liikmesriigi taotlusel või omal algatusel muuta.

Artikkel 14

1. Artiklis 1 loetletud ja edasise töötluseta eksporditavate toodete puhul antakse eksporditoetust üksnes taotluse ja ekspordilitsentsi esitamisel.

2. Artiklis 1 loetletud, ilma edasise töötluseta eksporditavate toodete suhtes kohaldatakse eksporditoetust, mis kehtis litsentsi taotlemise päeval, ning diferentseeritud toetuse korral seda, mis kehtib samal päeval:

a) litsentsil osutatud sihtkoha puhul;

või kus kohane,

b) tegeliku sihtkoha puhul, kui see erineb litsentsil osutatud sihtkohast. Sel juhul ei või kohaldatav summa ületada litsentsil osutatud sihtkoha suhtes kehtivat summat.

Käesolevas lõikes sätestatud paindlikkuse iga liiki kuritarvitamise vältimiseks võib võtta asjakohaseid meetmeid.

3. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 reguleerimisala võib laiendada artiklis 1 loetletud toodetele, mida eksporditakse III lisas loetletud kaupadena vastavalt 6. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 3448/93 (mis sätestab põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise korra) [9] artiklis 16 sätestatud korrale. Üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu kooskõlas nimetatud korraga.

4. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamisest võib artikli 25 lõikes 2 osutatud korras erandeid teha nende artiklis 1 loetletud toodete puhul, mille eest makstakse eksporditoetust toiduabiprogrammide raames.

Artikkel 15

1. Kui artikli 25 lõikes 2 osutatud korras ei sätestata teisiti, kohandatakse artikli 1 punktides a ja b loetletud toodete suhtes vastavalt artikli 14 lõikele 2 kohaldatavat toetust kooskõlas sekkumishinna igakuise kasvutasemega ja asjakohastel juhtudel kooskõlas selle hinna muutustega.

2. Artikli 25 lõikes 2 osutatud korras võib kindlaks määrata eksporditoetustele kohaldatav korrigeeriv summa. Vajadusel võib komisjon korrigeerivaid summasid siiski muuta.

3. Käesoleva artikli lõiget 1 ja 2 võib täielikult või osaliselt kohaldada artikli 1 punktides c ja d loetletud toodete ning III lisas loetletud kauba kujul eksporditavate artiklis 1 loetletud toodete suhtes. Sel juhul korrigeeritakse käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kohandust, rakendades igakuisele sekkumishinna lisale koefitsienti, mis väljendab suhet põhitoote koguse ning eksporditavas töödeldud tootes sisalduva või eksporditavas kaubas kasutatud põhitoote koguse vahel.

4. Turustusaasta esimese kolme kuu jooksul kohaldatakse eelmise turustusaasta lõpus hoidlas olnud linnaste või sel ajal hoidlas olnud odrast valmistatud linnaste ekspordi suhtes toetust, mida oleks kõnealuse ekspordisertifikaadi suhtes kohaldatud eksportimisele eelnenud turustusaasta viimasel kuul.

Artikkel 16

Selleks et võtta vajalikul määral arvesse teatavate teraviljast saadud alkohoolsete jookide tootmise eripära, võib artikli 13 lõikes 1 nimetatud eksporditoetuste andmise kriteeriume ja järelevalve korda kohandada vastavalt konkreetsele olukorrale.

Artikkel 17

Asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevate kogusepiirangute järgimine tagatakse ekspordilitsentside alusel, mida väljastatakse kõnealuste toodete suhtes kehtivateks võrdlusperioodideks. Seoses WTO põllumajanduslepingust tulenevate kohustuste täitmisega ei mõjuta võrdlusperioodi lõppemine ekspordilitsentside kehtivust.

Artikkel 18

Käesoleva jao üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas jaotamata ja kasutamata ekspordikoguste ümberjaotamist ja eriti artiklis 16 nimetatud kohandusi käsitlevad sätted võetakse vastu artikli 25 lõikes 2 osutatud korras.

III lisa muudetakse samas korras.

3. jagu

Üldsätted

Artikkel 19

1. Kuivõrd seda on vaja teraviljaturu ühise korralduse nõuetekohaseks toimimiseks, võib nõukogu vastavalt asutamislepingu artikli 37 lõikes 2 sätestatud hääletuskorrale komisjoni ettepanekul kas täielikult või osaliselt keelata sees- või välistöötlemise korra kasutamise:

a) artiklis 1 loetletud toodete suhtes, mida kavatsetakse kasutada nimetatud artikli punktides c ja d loetletud toodete valmistamiseks; ja

b) erijuhtudel artiklis 1 loetletud toodete suhtes, mida kavatsetakse kasutada III lisas loetletud kaupade tootmiseks.

2. Kui lõikes 1 nimetatud olukord tekib erakordse pakilisusega ning ühenduse turg on või võib olla sees- või välistöötlemise korra tõttu häiritud, teeb komisjon erandina käesoleva artikli lõikest 1 kas liikmesriigi taotlusel või omal algatusel artikli 25 lõikes 2 osutatud korras otsuse vajalike meetmete kohta. Nendest meetmetest teatatakse nõukogule ja liikmesriikidele, neid kohaldatakse viivitamata ja nad ei tohi kehtida kauem kui kuus kuud. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, teeb ta selle kohta otsuse ühe nädala jooksul pärast taotluse saamist.

3. Iga liikmesriik võib komisjoni poolse meetmete kohta tehtud otsuse suunata nõukogusse ühe nädala jooksul alates selle teatavakstegemise kuupäevast. Nõukogu võib komisjoni otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega kinnitada, muuta või tühistada.

Kui nõukogu ei ole kolme kuu jooksul alates esitamise kuupäevast seda kinnitanud, muutnud ega tühistanud, loetakse komisjoni otsus kehtetuks.

Artikkel 20

1. Käesoleva määrusega reguleeritud kauba tariifse klassifikatsiooni suhtes kohaldatakse koondnomenklatuuri tõlgendamise üldeeskirju ja üksikasjalikke rakenduseeskirju. Käesoleva määruse kohaldamisest tulenev tariifinomenklatuur moodustab osa ühisest tollitariifistikust.

2. Kui käesolevas määruses või sellekohaselt vastu võetud sätetes ei ole ette nähtud teisiti, on kolmandate riikidega kauplemisel keelatud:

a) kohaldada ükskõik millist maksu, millel on tollimaksuga samaväärne mõju;

b) kohaldada ükskõik millist kogusepiirangut või samaväärse mõjuga meedet.

Artikkel 21

1. Kui artiklis 1 loetletud ühe või mitme toote noteeringud või hinnad maailmaturul ulatuvad tasemeni, mis häirib või ähvardab häirida ühenduse turu varustatust, ja kui kõnealune olukord tõenäoliselt jätkub või halveneb, võib äärmise vajaduse korral võtta kaitseabinõuna asjakohaseid meetmeid.

2. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 25 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 22

1. Kui import või eksport põhjustab või ähvardab põhjustada ühenduse turul artiklis 1 nimetatud ühe või mitme tootega seotud tõsiseid häireid, mis võivad ohustada asutamislepingu artiklis 33 sätestatud eesmärkide saavutamist, võib kauplemisel WTOsse mittekuuluvate riikidega kohaldada asjakohaseid meetmeid, kuni häired või häirete oht on möödunud.

2. Lõikes 1 nimetatud olukorra tekkimisel teeb komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel otsuse vajalike meetmete kohta. Neist meetmetest teatatakse liikmesriikidele ja neid kohaldatakse viivitamata. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, teeb ta selle kohta otsuse kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist.

3. Komisjoni otsuse meetmete kohta võib iga liikmesriik suunata nõukogusse kolme tööpäeva jooksul alates nende teatavakstegemise päevast. Nõukogu tuleb viivitamata kokku. Kvalifitseeritud häälteenamusega võib ta kõnealuse meetme kas muuta või tühistada ühe kuu jooksul alates selle nõukogusse suunamise kuupäevast.

4. Käesoleva artikli sätete kohaldamisel võetakse arvesse kohustusi, mis tulenevad asutamislepingu artikli 300 lõike 2 kohaselt sõlmitud lepingutest.

IV PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 23

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 1 loetletud toodete valmistamise ja nendega kauplemise suhtes asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89.

Artikkel 24

Liikmesriigid ja komisjon edastavad üksteisele käesoleva määruse kohaldamiseks ja teravilja käsitlevate rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks vajalikku teavet.

Üksikasjalikud eeskirjad selle kohta, missugune teave on vajalik, samuti teabe edastamise ja levitamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artikli 25 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 25

1. Komisjoni abistab teraviljaturu korralduskomitee (edaspidi "komitee").

2. Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks määratakse üks kuu.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 26

Komitee võib arutada kõiki küsimusi, mis selle eesistuja on sinna suunanud kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel.

Artikkel 27

Eriolukorras vajalikke ja põhjendatud meetmeid võetakse praktiliste ja konkreetsete probleemide lahendamiseks artikli 25 lõikes 2 osutatud korras.

Sellised meetmed võivad käesoleva määruse teatavatest osadest kõrvale kalduda, kuid üksnes sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on hädavajalik.

Artikkel 28

Käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmisest tulenevate liikmesriikide kulutuste suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1258/1999 ja selle rakendussätteid.

Artikkel 29

Käesolevat määrust kohaldatakse nii, et samaaegselt oleks nõuetekohaselt arvesse võetud asutamislepingu artiklites 33 ja 131 seatud eesmärgid.

V PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 30

1. Määrus (EMÜ) nr 1766/92 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.

2. Artikli 25 lõikes 2 osutatud korras võib võtta üleminekumeetmeid.

Artikkel 31

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 2004/2005. turustusaastast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. september 2003

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Alemanno

[1] Arvamus on esitatud 5. juunil 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[2] EÜT C 208, 3.9.2003, lk 39.

[3] Arvamus on esitatud 2. juulil 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[4] EÜT L 181, 1.7.1992, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1104/2003 (ELT L 158, 27.6.2003, lk 1).

[5] EÜT L 336, 23.12.1994, lk 22.

[6] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[7] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

[8] EÜT L 270, 21.10.2003, lk 1.

[9] EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2580/2000 (EÜT L 298, 25.11.2000, lk 5).

--------------------------------------------------

I LISA

Artikli 1 punktis d osutatud tooted

CN-kood | Kirjeldus |

0714 | Maniokk, maranta, saalep, maapirn, bataat jms kõrge tärklise- või inuliinisisaldusega juured ja mugulad (värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, tükeldamata, tükeldatud või graanulitena); saagopalmi säsi |

ex1102 | Püülijahu muudest teraviljadest kui nisu või meslin: |

110220 | – maisijahu |

110290 | – muud: |

11029010 | – – odrajahu |

11029030 | – – kaerajahu |

11029090 | – – muud |

ex1103 | Teraviljatangud, -lihtjahu ja -graanulid, v.a nisutangud ja lihtjahu (alamrubriik 110311), riisitangud ja lihtjahu (alamrubriik 11031950) ja riisigraanulid (alamrubriik 11032050) |

ex1104 | Muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, valtsitud, helvestatud, poleeritud, viilutatud või jämedalt purustatud terad), v.a rubriiki 1006 kuuluv riis ja alamrubriiki 11041991 kuuluv helvestatud riis; teraviljaidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud |

110620 | Püülijahu ja lihtjahu rubriiki 0714 kuuluvast saagost, juurtest või mugulatest |

ex1108 | Tärklis; inuliin: |

– tärklis: |

11081100 | – – nisutärklis |

11081200 | – – maisitärklis |

11081300 | – – kartulitärklis |

11081400 | – – maniokitärklis (kassaavatärklis) |

ex110819 | – – muu tärklis: |

11081990 | – – – muud |

11090000 | Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata |

1702 | Muud suhkrud, k.a keemiliselt puhas tahke laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos; lõhna- ja maitse- või värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell: |

ex170230 | – glükoos ja glükoosisiirup, mis ei sisalda fruktoosi või sisaldab kuivaine massist kuni 20 % fruktoosi: |

– – muud: |

– – – muud: |

17023091 | – – – – valge kristalliline aglomeeritud või aglomeerimata pulber |

17023099 | – – – – muud |

ex170240 | – glükoos ja glükoosisiirup, mis sisaldab kuivaine massist vähemalt 20 %, kuid mitte üle 50 % fruktoosi, välja arvatud alamrubriiki 17024010 kuuluv isoglükoos |

ex170290 | – muud, k.a invertsuhkur: |

17029050 | – – maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup |

– – karamell: |

– – – muud: |

17029075 | – – – – aglomeeritud või aglomeerimata pulber |

17029079 | – – – – muud |

2106 | Mujal nimetamata toiduained: |

ex210690 | – muud: |

– – lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid: |

– – – muud: |

21069055 | – – – – glükoosisiirup ja maltodekstriinisiirup |

ex2302 | Kliid, pebred ja muud teravilja tuulamis-, jahvatus- või muud töötlemisjäägid, granuleeritud või granuleerimata |

ex2303 | Tärklisetööstuse jm taolised jäägid, peedipulp, raba ja muud suhkrutööstuse jäätmed, pruulimise ja destilleerimise pära ja jäätmed, granuleeritud või granuleerimata: |

230310 | – tärklisetööstuse jm taolised jäägid |

23033000 | – õllepruulimise või piirituse destilleerimise jäätmed |

2306 | Õlikoogid ja muud taimsete rasvade või õlide ekstraheerimisel saadud tahked jäägid, jahvatatud, jahvatamata või granuleeritud, v.a need, mis kuuluvad rubriikidesse 2304 ja 2305: |

23067000 | – maisi seemnealgetest |

2308 | Söödana kasutatavad taimsed ained ja jäätmed ning taimsed jäägid ja kõrvaltooted, granuleeritud või granuleerimata ja mujal nimetamata: |

23080040 | – tammetõrud ja hobukastanid; õunte ja muude puuviljade, v.a viinamarjade pressimisjäägid |

2309 | Loomasöödana kasutatavad tooted: |

ex230910 | – jaemüügiks pakendatud koera- ja kassitoit: |

230910112309101323091031230910332309105123091053 | – – mis sisaldab alamrubriikidesse 17023051–17023099, 17024090, 17029050 ja 21069055 kuuluvat tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit või piimatooteid, v.a söödapreparaadid ja söödad, mille massist 50 % või enam moodustavad piimatooted |

ex230990 | – muud: |

– – muud, sh eelsegud: |

230990312309903323099041230990432309905123099053 | – – – muu, mis sisaldab alamrubriikidesse 17023051–17023099, 17024090, 17029050 ja 21069055 kuuluvat tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit või piimatooteid, v.a söödapreparaadid ja söödad, mille massist 50 % või enam moodustavad piimatooted |

--------------------------------------------------

II LISA

Artikli 4 lõikes 3 nimetatud igakuine sekkumishinna lisa

(eurodes tonni kohta) |

Juuli | – |

August | – |

September | – |

Oktoober | – |

November | 0,46 |

Detsember | 0,92 |

Jaanuar | 1,38 |

Veebruar | 1,84 |

Märts | 2,30 |

Aprill | 2, 76 |

Mai | 3,22 |

Juuni | 3,22 |

--------------------------------------------------

III LISA

Artikli 13 lõike 1 punktis b ja artikli 19 lõike 1 punktis b osutatud tooted

CN-kood | Kirjeldus |

ex0403 | Petipiim, kalgendatud piim ja koor, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru või muu magusainelisandiga, lõhna- ja maitseainetega, puuvilja-, pähkli või kakaolisandiga: |

040310 | – jogurt: |

– | – – lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga |

040390 | – muud: |

– | – – lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga |

ex0710 | Külmutatud köögivili, toores või eelaurutatud või -keedetud: |

07104000 | – suhkrumais |

ex0711 | Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid sellisena kohe tarbimiseks kõlbmatud: |

07119030 | – suhkrumais |

ex1704 | Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod, v.a alamrubriiki 17049010 kuuluv lagritsaekstrakt |

1806 | Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad toiduained |

ex1901 | Linnaseekstrakt; püüli- ja lihtjahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud, mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda vähem kui 40 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt; rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest valmistatud, mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt: |

19011000 | – jaemüügiks pakendatud imikutoidud |

19012000 | – segud ja taignad rubriiki 1905 kuuluvate pagaritoodete valmistamiseks |

190190 | – muud: |

– | – – linnaseekstrakt |

| – – muud: |

19019099 | – – – muud |

ex1902 | Pastatooted, keedetud või keetmata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, või muul viisil toiduks töödeldud nagu spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni; kuskuss, valmistoiduna või mitte: |

| – täidiseta pastatooted, keetmata ja muul viisil valmistoiduks töötlemata: |

19021100 | – – muna sisaldavad |

190219 | – – muud |

ex190220 | – täidisega pastatooted (keedetud või keetmata või muul viisil valmistoiduks töödeldud või töötlemata): |

| – – muud: |

19022091 | – – – keedetud |

19022099 | – – – muud |

190230 | – muud pastatooted |

190240 | – kuskuss |

19030000 | Tapiokk ja tärklisest valmistatud tapiokiasendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena või muul nendetaolisel kujul |

1904 | Teravilja või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (näiteks maisihelbed); viljaterad (v.a maisiterad), eelkuumutatud või muul viisil töödeldud |

1905 | Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised ja muud pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, kapslid farmaatsiatööstusele, pitseroblaat, riispaber jm taolised tooted |

ex2001 | Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid ja muud taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks töödeldud või konserveeritud: |

| – muud: |

20019030 | – – suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |

20019040 | – – jamss, maguskartul jm taolised toiduks kasutatavad taimeosad, mille massist 5 % ja enam moodustab tärklis |

ex2004 | Muud köögiviljad, ilma äädika või äädikhappeta toiduks töödeldud või konserveeritud, külmutatud, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted: |

| – kartulid: |

| – – muud: |

20041091 | – – – jahu või helvestena |

| – muud köögiviljad ja köögiviljasegud: |

20049010 | – – suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |

ex2005 | Muud köögiviljad, ilma äädika või äädikhappeta toiduks töödeldud või konserveeritud, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted: |

| –kartulid: |

20052010 | – – jahu või helvestena |

20058000 | – suhkrumais (Zea maysvar. saccharata) |

ex2008 | Mujal nimetamata puuviljad ja marjad, pähklid ja muud söödavad taimeosad, muul viisil toiduks töödeldud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma nendeta: |

| – muud, sh segud, v.a alamrubriiki 200819 kuuluvad segud: |

| – – muud: |

| – – – piirituselisandita: |

| – – – – suhkrulisandita: |

20089985 | – – – – – teramais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |

20089991 | – – – – – jamss, maguskartul jm taolised toiduks kasutatavad taimeosad, mille massist vähemalt 5 % või enam moodustab tärklis |

ex2101 | Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, nende alusel või kohvi, tee või mate alusel valmistatud tooted; röstitud sigur ja muud röstitud kohviasendajad ning nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid: |

| – – tooted, mis on valmistatud nende ekstraktide, essentside või kontsentraatidel või kohvi alusel: |

21011298 | – – – muud |

210120 | – tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, ning tooted, mis on valmistatud nende ekstraktide, essentside või kontsentraatide alusel, või tee või mate alusel: |

21012098 | – – – muud |

210130 | Röstitud sigur ja muud röstitud kohviasendajad ning nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid: |

| – – röstitud sigur ja muud röstitud kohviasendajad: |

21013019 | – – – muud |

| – – ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud sigurist ja muudest röstitud kohviasendajatest: |

21013099 | – – – muud |

ex2102 | Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud üherakulised, surnud mikro-organismid (v.a rubriiki 3002 kuuluvad vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid: |

| –aktiivpärmid |

ja | – – pagaripärm |

210500 | Jäätis, kakaoga või ilma |

ex2106 | Mujal nimetamata toiduained: |

| – muud: |

21069010 | – – fondüüjuust |

| – – muud: |

21069092 | – – – mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või mille massis on vähem kui 1,5 % piimarasvu, vähem kui 5 % sahharoosi või isoglükoosi, vähem kui 5 % glükoosi või tärklist |

21069098 | – – – muud |

2202 | Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga- või lõhna- ja maitseainetega, ning muud karastusjoogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad |

2205 | Vermut ja muu taimede või muude aroomiainetega maitsestatud, värsketest viinamarjadest valmistatud vein |

ex2208 | Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid: |

| – viskid: |

– | – – muu kui Bourboni viski |

220850 | – džinn ja genever |

220860 | – viin |

220870 | – liköörid ja kordialid |

| – muud: |

| – – muud kanged alkohoolsed joogid ja muud alkohoolsed joogid, nõudes mahuga: |

| – – – kuni 2 liitrit: |

22089041 | – – – – ouzo |

| – – – – muud: |

| – – – – – kanged alkohoolsed joogid (v.a liköörid): |

| – – – – – – muud: |

22089052 | – – – – – – – Korn |

22089054 | – – – – – – – tekiila |

22089056 | – – – – – – – muud |

22089069 | – – – – – muud alkohoolsed joogid |

| – – – üle 2 liitri: |

| – – – – kanged alkohoolsed joogid (v.a liköörid): |

22089075 | – – – – – tekiila |

22089077 | – – – – – muud |

22089078 | – – – – muud alkohoolsed joogid |

29054300 | Mannitool |

290544 | D-glütsitool (sorbitool) |

ex3302 | Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine alusel valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), mida kasutatakse tööstustoormena; muud lõhnaainetel põhinevad tooted jookide valmistamiseks: |

– toiduainetetööstuses ja jookide tootmises kasutatavad: |

– – jookide tootmises kasutatavad: |

– – – tooted, mis sisaldavad kõiki jooki iseloomustavaid lõhna- ja maitseaineid: |

muud (tegeliku alkoholisisaldusega mitte üle 0,5 % mahust): |

33021029 | muud |

ex grupp 35 | Valkained; modifitseeritud tärklis, liimid; ensüümid: |

3505 | Dekstriinid ja muud modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide ja muude modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid |

ex3809 | Viimistlusained, värvimise kiirendajad ja värvifiksaatorid ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja preparaadid (näiteks apretid ja peitsid) |

380910 | – tärklisainete alusel |

382460 | Sorbitool (v.a alamrubriiki 290544 kuuluv) |

--------------------------------------------------

IV LISA

Vastavustabel

Määrus (EMÜ) nr 1766/92 | Käesolev määrus |

Artikli 1 lõige 1 | Artikkel 1 |

Artikli 1 lõige 2 | - |

Artikkel 2 | Artikkel 2 |

- | Artikkel 3 |

Artikli 3 lõige 1 | Artikli 4 lõige 1 |

Artikli 3 lõige 2 | Artikli 4 lõige 3 |

Artikli 3 lõige 3 | Artikli 4 lõige 2 |

Artikli 3 lõige 4 | Artikli 4 lõige 4 |

Artikli 4 lõige 1 | Artikli 5 lõige 1 |

Artikli 4 lõike 2 esimese lõigu esimene taane | Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punkt a |

Artikli 4 lõike 2 esimese lõigu teine taane | Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punkt b |

Artikli 4 lõike 2 esimese lõigu kolmas taane | Artikli 5 lõike 2 esimese lõigu punkt c |

Artikli 4 lõike 2 teine lõik | Artikli 5 lõike 2 teine lõik |

Artikli 4 lõige 3 | Artikli 5 lõige 3 |

Artikli 5 esimene taane | Artikli 6 punkt a |

Artikli 5 teine taane | Artikli 6 punkt b |

Artikli 5 kolmas taane | Artikli 6 punkt c |

Artikli 5 neljas taane | Artikli 6 punkt d |

Artikli 5 viies taane | Artikli 6 punkt e |

Artikkel 6 | Artikkel 7 |

Artikkel 7 | Artikkel 8 |

Artikkel 8 | - |

Artikkel 9 | Artikkel 9 |

Artikkel 10 | Artikkel 10 |

Artikkel 11 | Artikkel 11 |

Artikli 12 lõige 1 | Artikli 12 lõige 1 |

Artikli 12 lõike 2 esimese lõigu esimene taane | Artikli 12 lõike 2 esimese lõigu punkt a |

Artikli 12 lõike 2 esimese lõigu teine taane | Artikli 12 lõike 2 esimese lõigu punkt b |

Artikli 12 lõike 2 esimese lõigu kolmas taane | Artikli 12 lõike 2 esimese lõigu punkt c |

Artikli 12 lõike 2 teine ja kolmas lõik | Artikli 12 lõike 2 teine lõik |

Artikli 12 lõiked 3 ja 4 | Artikli 12 lõiked 3 ja 4 |

Artikli 13 lõiked 1, 2 ja 3 | Artikli 13 lõiked 1, 2 ja 3 |

Artikli 13 lõiked 4, 5, 6 ja 7 | Artikli 14 lõiked 1, 2, 3 ja 4 |

Artikli 13 lõike 8 esimene lõik | Artikli 15 lõige 1 |

Artikli 13 lõike 8 teine ja kolmas lõik | Artikli 15 lõiked 2 ja 3 |

Artikli 13 lõike 8 neljas lõik | Artikli 15 lõige 4 |

Artikli 13 lõige 9 | Artikkel 16 |

Artikli 13 lõige 10 | Artikkel 17 |

Artikli 13 lõige 11 | Artikkel 18 |

Artikli 14 lõike 1 esimene taane | Artikli 19 lõike 1 punkt a |

Artikli 14 lõike 1 teine taane | Artikli 19 lõike 1 punkt b |

Artikli 14 lõiked 2 ja 3 | Artikli 19 lõiked 2 ja 3 |

Artikli 15 lõige 1 | Artikli 20 lõige 1 |

Artikli 15 lõike 2 esimene taane | Artikli 20 lõike 2 punkt a |

Artikli 15 lõike 2 teine taane | Artikli 20 lõike 2 punkt b |

Artikkel 16 | Artikkel 21 |

Artikli 17 lõike 1 esimene lõik | Artikli 22 lõige 1 |

Artikli 17 lõike 1 teine lõik | - |

Artikli 17 lõiked 2, 3 ja 4 | Artikli 22 lõiked 2, 3 ja 4 |

Artikkel 18 | - |

Artikkel 19 | Artikkel 23 |

Artikkel 20 | - |

Artikli 21 esimene taane | Artikli 24 lõige 1 |

Artikli 21 teine lause | Artikli 21 lõige 2 |

Artikkel 22 | - |

Artikkel 23 | Artikkel 25 |

Artikkel 24 | Artikkel 26 |

- | Artikkel 27 |

- | Artikkel 28 |

Artikkel 25 | Artikkel 29 |

Artikli 26 lõige 1 | Artikli 30 lõige 1 |

Artikli 26 lõige 2 | - |

Artikli 26 lõige 3 | Artikli 32 lõige 2 |

Artikkel 27 | Artikkel 31 |

Lisa A | I lisa |

Lisa B | III lisa |

Lisa C | IV lisa |

Lisa D | II lisa |

--------------------------------------------------