Nõukogu määrus (EÜ) nr 1480/2003,

11. august 2003,

millega kehtestatakse Korea Vabariigist pärinevate dünaamiliste muutmäludena (DRAM) tuntud teatavate elektrooniliste mikrolülituste impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse ajutine tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa ühenduse liikmed, [1] eriti selle artiklit 15,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega, [2]

ning arvestades järgmist:

A. AJUTISED MEETMED

(1) Vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 708/2003 [3] (edaspidi "ajutine määrus") kehtestati Korea Vabariigist pärinevate dünaamiliste muutmäludena (DRAM) tuntud teatavate elektrooniliste mikrolülituste impordi suhtes ajutine tasakaalustav tollimaks.

(2) Siinkohal on vaja meelde tuletada, et subsideerimist ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2001–31. detsembrini 2001 ("uurimisperiood"). Kahjude hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 1998 kuni uurimisperioodi lõpuni ("vaatlusalune periood").

B. EDASINE MENETLUS

(3) Pärast oluliste faktide ja kaalutluste avaldamist, mille põhjal kehtestati ajutised meetmed, esitasid huvitatud pooled kirjalikud märkused. Vastavalt määruse (EÜ) nr 2026/97 (edaspidi "algmäärus") artikli 11 lõike 5 sätetele anti kõigile ärakuulamist taotlenud huvitatud pooltele võimalus end komisjonil ära kuulata.

(4) Komisjon jätkas lõplike otsuste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist.

(5) Kõigile pooltele tehti teatavaks olulisemad faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada kehtestada lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad. Lisaks sellele anti neile aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused.

(6) Poolte suuliselt ja kirjalikult esitatud vastuväiteid arvestati ning kui oli asjakohane, muudeti vastavalt esialgseid järeldusi.

C. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(7) Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote määratlust puudutavate esialgsete järelduste teatavakstegemise järel mingeid märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 8–11 esitatud järeldused.

D. SUBSIIDIUMID

(8) Pärast ajutise tasakaalustava tollimaksu kehtestava määruse avaldamist esitasid ühenduse tootjad, Samsung Electronics Co., Ltd ("Samsung"), Hynix Semiconductor Inc. ("Hynix"), Korea valitsus, Korea Välisvaluutapank (Korea Exchange Bank,"KEB"), Korea Arengupank (Korea Development Bank,"KDB"), Citibank Seoul, Woori Bank, Riiklik Põllumajandusühistute Liit (National Agricultural Cooperative Federation,"NACF") ja Shinhan Bank märkusi komisjoni subsiidiume käsitlevate järelduste kohta. Meetmeteks, mille kohta märkusi esitati, olid 800 miljardi Korea voni suurune sündikaatlaen, Korea Ekspordikindlustuse Korporatsiooni (Korea Export Insurance Corporation, KEIC) ekspordikrediitide 600 miljoni Ameerika Ühendriikide dollari suurune tagatis, Korea Arengupanga võlakirjaprogramm, 1 triljoni Korea voni väärtuses aktsiate vastu vahetatavate võlakirjade ost kreeditorpankade poolt mais 2001 ning ümberstruktureerimisprogramm oktoobris 2001. Kuna mõned üldised küsimused on kõigi uuritud meetmete hindamise seisukohast olulised, on need küsimused esitatud sissejuhatavas peatükis allpool.

1. SISSEJUHATUS

i) Valitsuse finantsosalus

(9) Küsimus, mis moodustab "valitsuse finantsosaluse", on käesoleva uurimise seisukohast keskne ning seepärast väärivad mõned asjasse puutuvad juhtpõhimõtted uuesti sõnastamist. Vastavalt algmääruse artiklile 2 tuleb subsiidiumi olemasolu kohta esimese sammuna tuvastada, et valitsuse finantsosalus on olemas. Algmääruse artikli 1 lõige 3 määratleb "valitsusena" valitsuse või igasuguse avalik-õigusliku asutuse ekspordi päritoluriigi territooriumil. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktile iv mõeldakse valitsuse finantsosaluse all ka olukorda, kui valitsus usaldab või suunab eraõiguslikku asutust meetmete võtmisel, mis moodustaks valitsuse osaluse vastavalt sama artikli alapunktidele i, ii ja iii.

(10) Valitsuse või avalik-õigusliku asutuse finantsosalus on iseenesest subsiidium, kui see annab tulu. Kui majandusüksust ei määratleta avalik-õigusliku asutusena, on see vaikimisi eraõiguslik asutus ning subsiidiumi olemasoluks tuleb tõestada valitsusepoolne suunamine algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti iv kohaselt.

(11) Valitsuse omandiõigus, isegi 100 % omandiõigus, ei tähenda iseenesest, et vastavat äriühingut loetakse avalik-õiguslikuks asutuseks. Samuti ei loo valitsuse omandiõigus ükskõik mis ulatuses avalik-õigusliku asutuse "ümberlükatavat eeldust". Siiski on valitsuse omandiõiguse ulatusel oluline, mõningatel juhtudel kõige olulisem osa avalik-õigusliku asutuse olemasolu määratlemisel. Mida suurem on valitsuse omandiosa, seda tõenäolisem on avalik-õigusliku asutuse tuvastamine.

(12) Kui äriühingud põhinevad 100 % erakapitalil ning valitsus ei ole suuraktsionär, on tavaliselt raske tuvastada, et äriühing oleks avalik-õiguslik asutus, kui ei ole veenvaid vastupidiseid tõendusi. Mõlemal juhul loetakse äriühing eraõiguslikuks asutuseks ning tuleks tõestada valitsusepoolne suunamine rahalise toetuse andmiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktile iv.

(13) Vastupidi, kui valitsus on suurim ning eriti, kui see on äriühingu suuraktsionär, võib kõnealust äriühingut pidada avalik-õiguslikuks asutuseks, kui muud vastavad tingimused on täidetud. Need tingimused võtavad arvesse mõiste, kaasa arvatud sõnaraamatu määratlusi, et avalik-õiguslik asutus on asutus, mis on volitatud tegutsema ühiskonna nimel valitsusüksusena erinevalt eraõiguslikust asutusest, mis tegutseb tõenäoliselt oma omanike huvides.

(14) Vastavaid kriteeriume saab arvesse võtta, et määratleda, kas äriühing on tõesti avalik-õiguslik asutus, kaasa arvatud:

a) avalik-õigusliku poliitika eesmärkide järgimine, mis ulatub kaugemale eraõigusliku asutuse tavalistest volitustest ning hõlmab näiteks nõuet võtta arvesse riiklikke või piirkondlikke majandushuve, sotsiaalsete eesmärkide saavutamist jne. eed nõuded võivad olla mitteärilised selles mõttes, et need on kompromiss tavaeesmärgiga maksimeerida kasumit;

b) valitsusepoolne juhtimine, mis ulatub kaugemale omandiõigusest. Mida suurem on valitsuse omandiõigus, seda tõenäolisem on sellise juhtimise olemasolu. Seda saab tõestada valitsuse mõjuga ametissenimetamistel, valitsuse õigusega üle vaadata tulemused ja määrata eesmärgid ning ulatusega, kuivõrd on valitsus seotud üksikute investeeringute või äriotsustega.

(15) Arvestades mõistet "suunamine" artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis iv, on see olemas, kui valitsus nõuab eraõiguslikult asutuselt nende funktsioonide elluviimist, mis on tavaliselt valitsuse haldusalas ning nende tegevus ei erine tegevustest, mida tavaliselt järgivad valitsused. Ei piisa ainult sellest, kui näidata, et valitsus üksnes soodustas selliseid tegevusi, kuigi selline soodustamine või toetamine võib olla üks kõne alla tulevaist tegureist.

ii) Koostööst keeldumine

(16) Kui tehakse kindlaks avalik-õigusliku asutuse või valitsusepoolse suunamise olemasolu, on uurival ametiasutusel kohustus positiivse järelduse korral seda tõestada. Sellised järeldused tuleb teha kindlate asitõendite põhjal, võttes arvesse registreeritud faktide kogumit ning kättesaadavust ametiasutusele ning kaaludes neid fakte vastavalt põhimõtetele eespool. Kõnealuste faktide hindamisel tuleb vastavalt algmääruse artiklile 28 arvesse võtta teatud poolte soovimatust teha uurimisega täielikku koostööd, mis on mõnel juhul teinud möödapääsmatuks muudest allikatest saadud teabe kasutamise. Käesoleval juhul on ilmsiks tulnud, et Korea valitsus ei esitanud mõningaid dokumente, mis puudutasid Hynixi tulevikku käsitlevaid kohtumisi. Korea valitsus ei teavitanud komisjoni ka selliste kohtumiste toimumisest, hoolimata küsimustiku lõpus sõnaselgelt väljendatud küsimustest ning kohapealsest kontrollist. Korea valitsust on teavitatud koostööst keeldumise tagajärgedest vastavalt algmääruse artikli 28 lõigetele 1 ja 6. Koostöö puudumist silmas pidades on osutunud vajalikuks lisaks muude poolte esitatud vastavatele Korea valitsuse dokumentidele kasutada ka teiseste allikate teavet, kaasa arvatud Korea ajakirjandus. Sellist teavet on käsitletud äärmiselt ettevaatlikult, Korea valitsusele ja Hynixile on antud võimalus selle kohta märkusi esitada ning vajadusel on seda üle kontrollitud muudest sõltumatutest allikatest.

(17) Lõpliku teatavakstegemise kohta märkusi esitades vaidlustas Korea valitsus järeldused, et ta oli varjanud teatud dokumente ja kohtumisi puudutavat olulist teavet ning ei olnud teinud uurimisega täielikku koostööd. Korea valitsus väitis, et komisjon oli esitanud ebatäpseid küsimusi ning komisjoni küsitlused ei hõlmanud dokumente ega kohtumisi. Märgitakse, et küsimustikus, samuti kontrollkäikude ajal esitatud iga üksikut uuritud meedet puudutanud küsimused olid selged ja ühemõttelised ning käsitlesid ainult Korea valitsuse seotust uurimisaluseid meetmeid puudutavate kohtumistega. Seega ei peeta Korea valitsuse kinnitust, et need ei käsitlenud esitatud küsimustega hõlmatud teavet, veenvaks.

(18) Siinkohal on vaja ka meelde tuletada, et mitmed Korea pangad ei teinud koostööd uurimist teostanud komisjoniga. Eriti ei vastanud KorAm Bank ja Citibank puuduvatele kirjadele, mis käsitlesid nende vastust küsimustikule ega esitanud vajalikku teavet. Kookmin Bank, Korea First Bank ja Shinhan Bank keeldusid oma vastuste kohapealsest kontrollist küsimustikule. Kõiki panku teavitati sellest, et nende koostööst keeldumisel võib olla ebasoodus mõju nende kliendi Hynixi uurimise tulemuste suhtes ning kõik järeldused võib teha olemasolevate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 28. Neile anti ka võimalus märkuste tegemiseks ning koostööst keeldumise tagajärjed tehti neile teatavaks. Samamoodi käsitletakse Hynixit käesoleva uurimisega koostööst osalise keeldujana. Tema keeldumine lubada oma finantsnõustajal koostööd teha takistas uurimist tõsiselt.

iii) Hynixi finantsseisund

(19) Üldise märkusena on vaja meelde tuletada, et Hynixi finantsseisund oli viimaste aastate, kaasa arvatud uurimisperioodi jooksul, raske. Äriühing töötas kahjumiga isegi aastal 2000, mida peetakse üldiselt DRAMide tööstusharu jaoks väga heaks. Märgitakse, et 2000. aasta lõpul oli Hynixil kuhjunud kohustusi rohkem kui 9,46 miljardi Ameerika Ühendriikide dollari eest. See moodustas äriühingu peaaegu kahekordse netoväärtuse ning äriühingu kapitaliseerimise rohkem kui neljakordse turuväärtuse. [4] Veel enam, enamik neist kohustustest tähtaegusid 2001. aasta jooksul, mil äriühing seisis vastamisi tõsiste likviidsusprobleemidega. Isegi Korea valitsus tunnistas juba novembris 2000 "Hyundai Electronicsi rahalist madalseisu". 2001. aasta algul ennustasid investeerimisanalüütikud, nagu Morgan Stanley ja UBS Warburg, et äriühing ei suuda leida raha sisemisest rahakäibest ega vara realiseerimisest oma tähtaegunud kohustuste eest tasumiseks. Oktoobris 2001, kui otsustati käesolevast uurimisest tulenevate tagatismeetmete rakendamine, moodustasid Hynixi võlad tema kuuekordse omakapitali.

(20) Hynixi finantsnäitajad vastavalt nn Altmani Z-võlgnevuste mudelile, mis on mõeldud spetsiaalselt Korea äriühingute pankrotisarnase olukorra ennustamiseks, olid 1999–2001 oluliselt halvemad kui teistel Korea äriühingutel, mis tegelikult pankrotti läksid. Hynixi võlgnevused olid 700 % suuremad kui tõsistes majanduslikes raskustes äriühingu lävi. [5] Hynixi jooksvad ja lühiajalised näitajad andsid tunnistust äriühingust, mis täiesti ebapiisava likviidsuse tõttu ei suuda oma kohustusi täita. [6] Hynixi puhastasuvus, varade tasuvus ja omakapitali tasuvus olid negatiivsed kõigil aastatel alates 1997ndast, puhastasuvus läks 2000. aastal miinusesse 24,3 % võrra ja 2001. aastal 93,83 % võrra. Igal aastal 1997–1999 ei olnud äriühingu tehingute rahakäive piisav, et katta isegi ühte kuuendikku selle võlgnevustest või üldkohustustest. Hynixil oleks tarvis läinud täiendavalt 2 triljoni Korea voni ulatuses rahakäivet aastal 2000 ning 4,5 triljoni Korea voni ulatuses aastal 2001 üksnes selleks, et tagada selle aja jooksul võlgnevuste tasumist vastavalt graafikule. UBS Warburgi ettekandes jaanuaris 2001 teatas äriühing, et ähvardav pankrot on langetanud Hynixi aktsiate kurssi, ning investorid olid mures, kas Hynixil on piisavalt rahakäivet tähtaegunud võlgade tasumiseks ning kas äriühing seisab vastamisi võimaliku pankrotiga, kui ta ei ole võimeline oma võlgu tasuma.

(21) 2001. aasta rahastamiskontod ei arvestanud ka Hynixi finantseduga tulevikus, väites, et "äriühingu tegevuse täielik normaliseerimine nõuab pidevat toetust kreeditorpankadelt, kuni pooljuhttoodete müügihind on taas piisavalt kõrgele tõusnud". Need faktid näitavad, et nii Hynixi minevikku kui tulevikku iseloomustas sõltuvus kreeditoride finantsabist. Hynix oli uurimisperioodi jooksul jõudnud punkti, milles oli võimatu tema tegevust rahastada tema tootmiskasumist tulenevatest vahenditest.

(22) Hynixi jätkuvalt halvenev olukord aastal 2001 peegeldus ka tema krediidiriskireitingus. Jaanuari alguses 2001 oli Hynixi krediidiriskireiting Korea reitinguagentuuride andmetel investeeringutasemel BBB ning Standard and Poor'si spekulatiivsel tasemel B. Korea äriühingud hindasid Hynixi 22. jaanuaril 2001 alla tasemele BB+. Standard and Poor'si hinnangut alandati tasemele B- märtsis 2001, CCC + augustis 2001 ning tasemele "kohustusi osaliselt täitmatajättev" (selective default, SD) oktoobris 2001.

(23) Standard and Poor'si määratav kõrgeim tase on AAA. See näitab äärmiselt head võimet täita finantskohustusi. AA näitab, et võime on väga hea. A on tundlikum majandustingimuste ja olukorra muutuste ebasoodsatele mõjude suhtes, ent võime täita finantskohustusi on endiselt hea. BBB näitab, et ebasoodsad majandustingimused ja olukorra muutused võivad viia nõrgenenud võimele täita finantskohustusi. Tasemeid BB, B, CCC, CC ja C vaadeldakse sellistena, mille tunnused on märkimisväärselt spekulatiivsed. BB tasemel äriühing seisab juba vastamisi olulise jätkuva ebakindluse või ebasoodsate mõjudega äri-, finants- või majandustingimustele, mis võivad viia äriühingu ebapiisava võimeni täita finantskohustusi. Tase B tähendab, et äri-, finants- või majandustingimuste ebasoodsad mõjud tõenäoliselt kahjustavad äriühingu võimet täita finantskohustusi. CCC korral esineb pidevalt makseraskusi ja on sõltuv soodsatest äri-, finants- ja majandustingimustest, et täita oma finantskohustusi. CC tähendab, et nii hinnatud äriühing on hetkel makseraskuste suhtes väga tundlik. Taset C võib kasutada, et hõlmata olukorda, kus on esitatud pankrotiavaldus või on ette võetud mõni muu sarnane toiming, ent makseid kohustuste hüvitamiseks jätkatakse. SD või D näitavad suutmatust tasuda finantskohustuste eest. SD omistatakse äriühingule, mida peetakse kohustusi osaliselt täitmatajätvaks, nimelt jätkab ta teatud kohustuste eest tasumist, samal ajal kui ta teiste eest ei tasu. Halvim hinnang on D, mida kasutatakse tavaliselt ainult siis, kui kohustused jäetakse täitmata. Sel juhul puuduvad tulevikuväljavaated nagu teiste tasemete korral. Tasemeid AA kuni CCC võib täiendada, lisades pluss- või miinusmärgi, mis näitab suhtelist asendit peamiste hinnangukategooriate sees. Nelja kõige kõrgemat kategooriat – AAA, AA, A ja BBB – peetakse üldiselt investeeringutasemeiks. BBga või sellest allapoole hinnatud võlale viidatakse üldiselt kui spekulatiivsele tasemele. Termin "rämpsveksel" on ainult ebaviisakam väljend selle riskantsema võlakategooria kohta. [7]

iv) Avalike huvide kaalutlused

(24) Hynixi majandusraskused suurenesid oluliselt pärast LG Semicon Co., Ltd ostmist ja hilisemat ühinemist 1999. Registreeritud teave näitab, et ostmine 1999. aastal ja hilisem LG Semiconi ja Hynixi ühinemine ei põhinenud mitte turumajanduslikel põhimõtetel, vaid sunniti peale Korea valitsuse poolt osana nn "suure tehingu" poliitikast. Korea valitsuse arvates oleks kolm pooljuhte tootvat äriühingut halvenevates turutingimustes liiga palju, ning ta soovis vähendada nende arvu kahele, et äriühingute tuumpädevused ühendada ja moderniseerida. Sunnitud ostmise ja ühinemise tulemusena pidi Hynix üle võtma LG Semiconi võlad ning tasuma talle olulise summa soetamismaksumu sena, mis peaaegu kahekordistas tema enda kohustusi. Võiks öelda, et Korea valitsus ise andis oma panuse Hynixi järjest halvenevasse finantsseisundisse. Kuna Hynixi olukord halvenes pärast ühinemist edasi, peeti enesestmõistetavaks, et Korea valitsus tunneb end kohustatud olevat Hynixit pankroti eest kaitsta, kuna tal oli kohustus kanda hoolt "suure tehingu" äriühingute eest. [8]

(25) Registreeritud teave näitab ka, et Korea valitsus pidas Hynixit Korea majanduse jaoks äärmiselt oluliseks, et mitte lasta sel pankrotti minna. Hynix andis 4 % Korea ekspordist aastal 2001. See andis tööd 24000 inimesele ning olulisele hulgale ema- ja tütarettevõtetele. Pooljuhte määratleti kui ühte Korea strateegilisele ekspordile suunatud tööstusharu, mis oli ka Korea valitsuse "suure tehingu" poliitika kohase sunnitud ühinemise põhjuseks.

(26) Novembris 2002 lõpetas Korea Suur Rahvapartei (Grand National Party, GNP) uurimise, mis puudutas Korea valitsuse poolt rahaliste vahendite ebamajanduslikku kasutamist viimastel aastatel. See hõlmas ulatuslikku alajaotust, mis käsitles Hynixile ja teistele Hyundai äriühingtele tagatise andmist. [9] Korea Suur Rahvapartei kuulutas Hynixile ja teistele Hyundai äriühingtele tagatise andmise oluliseks tagasilöögiks selle püüdlustes alustada turupõhist reformi. Korea Suur Rahvapartei märkis, et kui oleks kinni peetud turupõhimõtetest, oleks Hyundai kontserni, kaasa arvatud Hynixi subsiidiumid pidanud olema seotud samade turupõhimõtetega nagu muude probleemsete ettevõtlusvaldkondade puhul. Sellest hoolimata sundis valitsus finantsasutusi pikendama laene Hyundai kontsernile ning andma Korea valitsuse poolt investeeritud panku ning teisi Korea valitsuse poolt rahastatud või investeeritud asutusi eraldama olulisi summasid Hyundai kontsernile. Hynixi suhtes leidis Korea Suur Rahvapartei, et Korea valitsus on suunanud ligikaudu 13,7 triljonit Korea voni (10,3 miljardit Ameerika Ühendriikide dollarit) riiklikke vahendeid Hynixile. Korea Suur Rahvapartei omistas ka Hynixi hilisemad raskused Korea valitsuse poolt pealesunnitud Hynixi ja LG Semiconi ühinemisele, tegevusele, mis selle arvamuse kohaselt võeti ette turupõhimõtteid täielikult eirates. Kaitstes Korea valitsuse meetmeid Hynixi rahastamiseks, väitis üks Korea ametiisik, et Korea valitsus tegi ainult seda, mida oli tarvis teha, et päästa Koreale strateegiliselt olulisi äriühinguid.

2. MAKSURESERVID, MAKSUVABASTUSED JA MAKSUTÄHTAJA PIKENDUS

(27) Järgides ajutiste meetmete kehtestamist, ei tehtud ühtki märkust, mis oleks muutnud ajutise määruse põhjendustes 17–25 esitatud järeldusi. Seetõttu kinnitatakse käesolevaga need järeldused. Kuna kõik Samsungi subsiidiumid olid juriidilisest seisukohast ebaolulised, ei ole selle äriühingu suhtes vaja kehtestada lõplikke tasakaalustavaid meetmeid.

3. SÜNDIKAATLAEN 800 MILJARDI KOREA VONI ULATUSES (JAANUAR 2001)

(28) Nagu on sätestatud ajutises määruses, otsustati esialgu, et puuduvad piisavad tõendid subsiidiumi kohta positiivse järelduse koostamiseks, ning seetõttu otsustati seda programmi mitte tasakaalustada. Mõned huvitatud pooled ei olnud selle järeldusega nõus ning palusid ajutise järelduse läbivaatamist. Nad väitsid, et tavalistes turutingimustes ei oleks Hynixiga võrreldavas finantsseisundis äriühing hankinud rahastamist kommertsallikatelt.

(29) Üks huvitatud pool väitis, et Hynix ei olnud meetme rakendamise lõpul krediidivõimeline ning seetõttu on Korea valitsuse poolne suunamine ainus võimalik selgitus kreeditoride otsusele anda Hynixile uusi laene. Nad väitsid, et seetõttu kujutas laen endast Hynixi tulu ning tuleks seetõttu täielikult tasakaalustada. Veel enam, sama huvitatud pool väitis, et sündikaatlaen kujutas endast samuti Hynixi tulu, sest laenu ennast ei oleks antud ilma finantsjärelevalvekomitee [10] (Financial Supervisory Commission) valikulise loobumiseta laenu seaduslikest ülempiiridest. Korea valitsus suunas finantsjärelevalvekomiteed, et see tõstaks teatud pankade laenu seaduslikke ülempiire tagamaks piisava arvu osalejate olemasolu, et laenata 800 miljardit Korea voni.

(30) Alates ajutise määruse avaldamisest on saadud uut teavet Korea valitsuse suunistest finantsjärelevalvekomiteele mõnede sündikaatlaenus osalevate pankade laenu seaduslike ülempiiride tõstmise kohta. Komisjoni ajutised järeldused selle meetme kohta tuleb seetõttu uue teabe valguses ümber hinnata. Huvitatud pooled, Hynix ja Korea valitsus, kutsuti eraldi uue teabe kohta märkusi esitama ning nende märkusi on käesoleva meetme ümberhindamisel arvestatud.

(31) Vastavalt Korea pangandusseaduse artiklile 35 "ei anna ükski finantsasutus laenu, mis ületab 25/100 vastava finantsasutuse omakapitalist, samale üksikasutusele, äriühingule või isikule või 20/100 samale üksikasutusele või äriühingule". [11] Finantsjärelevalvekomitee saab siiski heaks kiita selle lae ületamise pangandusseaduse rakendusmääruse artikli 20 lõike 3 alusel, mis loetleb üles erijuhud, mil sellist nõusolekut võib anda. Ilma finantsjärelevalvekomitee nõusolekuta ei tohi pangad ületada pangandusseaduses sätestatud laenu seaduslikke ülempiire.

(32) 28. novembril 2000 saatis Korea rahandus- ja majandusministeerium ministri allkirjaga kirja Korea Ekspordikindlustuskorporatsiooni (Korea Export Insurance Corporation) presidendile ja Korea Välisvaluutapanga (Korea Exchange Bank) presidendile. Kiri edastab vestluse tulemused "Hyundai Electronicsi rahalise madalseisu leevendamise" [12] kohta, mis oli päevakorras kohtumisel majandusministriga, mis peeti samal päeval (28. novembril). See kiri käsib kirjasaajatel tagada, et otsustatud meetmed "viidaks täielikult ellu". See kiri sedastab ka, et Hynixi abistamiseks mõeldud meetmete algatajaks oli finantsjärelevalveteenistus (Financial Supervisory Service). Kiri käsib Korea Välisvaluutapangal nõuda laenulagede ületamist kreeditori finantsasutuste nimel, mis vastavalt vestlusele majandusministriga alluks finantsjärelevalvekomitee eraldi nõusolekule. Seega pani minister Korea Välisvaluutapangale kohustuse kohaldada laenulagede ületamist ning finantsjärelevalvekomiteele kohustuse selline rakendus heaks kiita.

(33) Detsembris 2000 esitas Korea Välisvaluutapank palve krediidi ülempiiri tõstmiseks Hynixi rahastamiseks ning esitas samasugused palved Korea Esimesele Pangale (Korea First Bank) ning Korea Arengupangale (Korea Development Bank). Finantsjärelevalvekomitee otsuses selgitati, et need pangad kavatsevad anda Hynixile sündikaatlaenu ning D/A laenu (dokumendid pangaaktsepti vastu tagatud laenud). Finantsjärelevalvekomitee kiitis need palved rakendusmääruse artikli 20 lõike 3 punkti 1.3. alusel heaks. See määrus võimaldab finantsjärelevalvekomiteel lagesid ületada "kui see tajub, et see on tööstusharu arenguks … või ühiskonnaelu stabiilsuseks vajalik". See määrus on avalike huvide määrus ning näitab, et Korea valitsuse seisukohalt oli täiendava laenu andmine avaliku huvi küsimus.

(34) Märgitakse, et finantsjärelevalvekomitee kohtumise vastavate protokollide kohaselt kiitsid finantsjärelevalvekomitee volinikud heaks krediidilae ületamise Hynixi rahastamiseks, kuna Hynix oli liiga suur ning liiga oluline, et pankrotti minna. Protokollides selgitatakse järgmist: "Pooljuhtide tööstus on strateegiline tööstusharu; pärast Hynixi ühinemist LG Semiconiga 1999 vastutas äriühing 20 % maailma pooljuhtide turu ning 4 % Korea ekspordi eest. Hynix annab selles tööstusharus tööd 24000 töötajale ning 2500 muule kaasatud äriühingule rohkem kui 150000 töötajaga. Toetades sündikaatlaenu ja D/A rahastamist parandaks see Korea rahvusvahelist konkurentsivõimet. Seetõttu leiab finantsjärelevalvekomitee, et lae ületamine on elektroonikatööstuse strateegia edendamise seisukohalt äärmiselt oluline". [13]

(35) Märgitakse, et ilma krediidilage ületamata oleks kolmel eespool nimetatud pangal olnud võimatu sündikaatlaenus osaleda. Vastavalt pangandusseadusele oleksid nad rikkunud oma kohustusi. Korea valitsus, suunates finantsjärelevalvekomiteed lae ületamisele ning suunates Korea Välisvaluutapanka sellist ületamist paluma, oli panku tõhusalt suunanud laenu andma viisil, mida need muidu ei oleks Korea pangandusseaduste kohaselt teha saanud. Oli ilmne, et krediidi ülempiire tuli Hynixi rahastamise võimaldamiseks tõsta. Tõepoolest, kui Korea valitsus ja Hynix kutsuti spetsiaalselt märkusi esitama uue teabe kohta, mis näitas, et Korea valitsus oli krediidi ülempiiride tõstmist suunanud, ei näidanud kumbki neist oma märkustes, et Hynixi jaoks oleks olemas olnud muid rahastamisallikaid meetmete rakendamise ajal. Peale selle ei viidanud kumbki pool sellisele võimalusele uurimise teistes järkudes.

(36) Vastavalt ajutise määruse järeldustes esitatud põhjendustele 55–59, mis leidsid käeolevaga kinnitust, peetakse Korea Arengupanka avalik-õiguslikuks asutuseks algmääruse artikli 1 lõike 3 tähenduses. Seoses Korea Välisvaluutapanga ja Korea Esimese Pangaga loetakse nende osalus 100 miljardi Korea voni suuruses sündikaatlaenus juhituks Korea valitsuse poolt, lähtudes riikliku poliitika eesmärgist Hynixi raske finantsseisundi leevendamisel tööstusharu arengut silmas pidades. Seetõttu loetakse neid käesoleval juhul juhituks Korea valitsuse poolt ülesannete täitmisel, mis on õiguse järgi tavaliselt Korea valitsuse haldusalas. Asjaolu, et viidati rakendusmääruse vastavale sättele, näitab ka, et krediidi ülempiiride tõstmist peeti avaliku huvi küsimuseks. Peale selle näitab Korea valitsuse vahelesegamine, et täiendavate laenude andmine oli avaliku huvi küsimus, mis kuulub tavaliselt valitsuste poolt järgitavate tegevuste hulka. Seetõttu täidab pankade osalemine sündikaatlaenus tingimused, mida on kirjeldatud põhjenduses 15. Järelikult moodustavad need meetmed valitsusepoolse rahalise toetuse algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti i mõistes Korea Arengupanga korral ja artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti iv mõistes Korea Välisvaluutapanga ja Korea Esimese Panga korral.

(37) Vastavalt algmääruse artiklile 5 arvestatakse tasakaalustava subsiidiumi suurus subsiidiumi saaja poolt saadud tulu alusel. Kolme panga osalemine sündikaatlaenus loob tulu Hynixile ulatuses, mis ületab seaduslikud laenu ülempiirid, kuna sellises ulatuses võis Hynix laenu saada vaid ülempiiride tõstmise tõttu. Ilma ülempiire tõstmata ei oleks kõnealused pangad Hynixile sellises ulatuses laenu andnud. Ei olnud viiteid sellele, et meetmete rakendamise ajal oleks Hynixile kättesaadav olnud mõni muu samasugune rahastamisallikas. Seetõttu loetakse summasid, mis ületavad krediidi ülempiire, subsiidiumideks. Kuna need subsiidiumid on ajutised meetmed, mida rakendati vaid ühe äriühingu suhtes, vastavad need eriti algmääruse artiklile 3 ning on seetõttu tasakaalustavad. Siiski märgitakse, et Korea Arengupanga ja Korea Välisvaluutapanga osalused sündikaatlaenus juba on tasakaalustavad osana 2001. aasta oktoobri meetmetest. Et vältida kahekordset kirjendamist, ei ole need meetmed seetõttu tasakaalustavad 2001. aasta jaanuari sündikaatlaenu mõistes. Seoses Korea Esimese Panga osaga laenu seaduslikud ülempiirid ületavas laenus, näitab registreeritud teave, et igasugune laenu ülempiiride tõstmisest saadud tulu oli tühine. Seetõttu ei ole see käesolevas kontekstis tasakaalustav.

4. KOREA EKSPORDIKINDLUSTUSKORPORATSIOONI EKSPORDIKREDIITIDE TAGATIS 600 MILJONI AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE DOLLARI ULATUSES (JAANUAR 2001)

(38) Nagu sätestatud ajutises määruses, järeldati esialgu, et ei ole piisavat tõendusmaterjali positiivse järelduse koostamiseks subsiidiumi kohta ning seetõttu otsustati antud meedet mitte tasakaalustada. Mõned huvitatud pooled ei nõustunud selle järeldusega ning nõudsid esialgse järelduse läbivaatamist.

(39) Üks huvitatud pool väitis, et meetme tasakaalustav tulu ei tohiks põhineda Hynixilt sissenõutud kindlustussissemaksetel, nagu tehti ajutises määruses. Nimetatud pool väitis, et selle asemel peaks tulu põhinema asjaolul, et krediidi ülempiiride tõusu ei oleks Hynix turul saavutanud. See suutis krediidi ülempiiride tõusu saavutada vaid tänu sellele, et Korea valitsus juhendas Korea Ekspordikindlustuskorporatsiooni suurendamise tagamiseks.

(40) Märgitakse, et vastavalt registreeritud teabele tõstsid pangad D/A (dokumendid pangaaktsepti vastu) lage ainult seetõttu, et sellele tõusule andis tagatise Korea Ekspordikindlustuskorporatsioon. Täiendav krediit sõltus tagatisest. Ajutises määruses uuriti Hynixi tasutud kindlustussissemakset tagatise eest, ent sel alusel subsiidiume ei tuvastatud. Ajutiste meetmete rakendamise ajal ei olnud piisavalt registreeritud tõendusmaterjali, mis oleks näidanud, et Korea valitsus oleks Korea Ekspordikindlustuskorporatsiooni kõnealuse tagatise andmisel juhendanud. Küsimustikes paluti Korea valitsusel selgitada üksikasjalikult Korea valitsuse või ametiasutuste seotust Hynixile tagatise andmise protsessiga, kaasa arvatud vastavate kohtumiste üksikasjad. Eriti küsiti selgitust finantsjärelevalveteenistuse [14] osa kohta selles protsessis. Samad küsimused esitati Korea valitsusele, finantsjärelevalvekomiteele/ finantsjärelevalveteenistusele ja Korea Ekspordikindlustuskorporatsioonile kontrollkäigu ajal. Oma vastustes selgitasid need pooled, et ei Korea valitsusel ega finantsjärelevalvekomiteel/finantsjärelevalveteenistusel ei lubatud sekkuda Hynixi tagatisele allakirjutamise otsustamisprotsessi.

(41) Siiski on alates ajutise määruse avaldamisest saadud uut teavet Korea valitsuse osaluse kohta Korea Ekspordikindlustuskorporatsiooni suunamisel tagatise andmiseks D/A laenu andmisel 600 miljoni Ameerika Ühendriikide dollari ulatuses. Esialgsed järeldused, mis puudutavad seda meedet, tuleb seetõttu uue teabe valguses ümber hinnata. Huvitatud pooled – Hynix ja Korea valitsus – kutsuti spetsiaalselt uue teabe kohta märkusi esitama ning nende märkusi on käesoleva meetme ümberhindamisel arvestatud.

(42) Kooskõlas ajutise määruse põhjenduses 32 sätestatud järeldustega, mis käesolevaga kinnitatakse, loetakse Korea Ekspordikindlustuskorporatsioon avalik-õiguslikuks asutuseks. Veel enam, nagu on kirjeldatud põhjenduses 32, saatis rahandus- ja majandusminister kirja Korea Ekspordikindlustuskorporatsiooni presidendile ja Korea Välisvaluutapanga presidendile. Kirja teine punkt ütleb järgmist: "Seoses D/A-tagatud laenu andmisega katkestab Korea Ekspordikindlustuskorporatsioon ajutiselt tasakaalu kindlustamise läbirääkimata D/A puhul." Samasugune kiri, mis nõuab Korea Ekspordikindlustuskorporatsioonilt "vastavate toimingute teostamist", saadeti Korea Ekspordikindlustuskorporatsiooni peadirektorile 30. novembril 2000 kaubandus-, tööstus- ja energeetikaministrilt.

(43) Veel üks kiri saadeti samadele isikutele, Korea Ekspordikindlustuskorporatsiooni presidendile ja Korea Välisvaluutapanga presidendile, 10. jaanuaril 2001. Sellele kirjale olid alla kirjutanud kolm Korea valitsuse ministrit: rahandus- ja majandusminister, kaubandus-, tööstus- ja energeetikaminister ning planeerimis- ja eelarveminister. Kiri esitas kõneluste tulemused Hynixi D/A omandamise kohta kohtumisel majandusministri juures 9. jaanuaril 2001. Tulemused olid järgmised: "1) Korea Ekspordikindlustuskorporatsioon peab kindlustama kreeditorpankade poolt omandatud Hynixi D/A 30. juuniks 2001 kogusummas kuni 600 miljonit Ameerika Ühendriikide dollarit. 2) Seoses Korea Ekspordikindlustuskorporatsiooni reservide tasumisvõime puudujääki, mis seoses käesoleva küsimusega ette võib tulla, toetatakse seda eraldi rahastamisallikast". Korea valitsus määras sellega ennast Korea Ekspordikindlustuskorporatsioonile tagatise väljamaksmist vajadusel kompenseerima, kui see ei suuda seda oma riskireservidest teha.

(44) Registreeritud teave näitab, et Korea Ekspordikindlustuskorporatsiooni seisukoht sel ajal oli, et Hynix on tehnilise maksevõimetuse olukorras. Siiski väitis Korea Ekspordikindlustuskorporatsiooni kõrgetasemeline esindaja 1. detsembril 2000 juhatuse koosolekul, et "me asusime seda tehingut toetama tööstus- ja ressursiministri suunamisel". [15] Järelikult käskisid mitu ministrit Korea Ekspordikindlustuskorporatsioonil tagada D/A laen. Põhjenduses 35 selgitatakse selle otsuse riigipoliitilisi põhjendusi, mille esitas finantsjärelevalvekomitee kohtumisel, kus neid meetmeid arutati. Korea Ekspordikindlustuskorporatsioon toetas neid meetmeid Korea valitsuse suunamise tõttu. Kuna krediidilage tõstnud pangad tegid seda tingimusel, et laen tagatakse, oli tagatis laenu oluline eeltingimus. Seetõttu anti laen tagatise tulemusena.

(45) Seega andis Korea Ekspordikindlustuskorporatsioon tagatise tänu Korea valitsuse vastavale suunamisele tulenevalt riikliku poliitika eesmärgist leevendada Hynixi rasket finantsseisundit tööstusharu arengu kaalutlustel. Seega suunas Korea valitsus Korea Ekspordikindlustuskorporatsiooni eriti tavaliselt Korea valitsuse haldusalasse kuuluvate ülesannete täitmisel ja toimingute elluviimisel, hoolimata sellest, et ekspordikindlustuskorporatsioon on avalik-õiguslik asutus. Järelikult on tagatis valitsuse rahaline toetus algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktide iv ja i tähenduses. Tagatis kujutas endast Hynixi tulu, kuna ilma tagatiseta ei suutnud Hynix saada 600 miljoni Ameerika Ühendriikide dollari suurust D/A laenu. Samal ajal näitas Korea valitsuse kinnitus kompenseerida Korea Ekspordikindlustuskorporatsioonile vajadusel puudujääk, et Hynixi poolt tasutud kindlustussissemakse ei katnud riski, mille Korea Ekspordikindlustuskorporatsioon oli võtnud, garanteerides D/A laenu, ning see on seetõttu mitteäriline toiming. Korea valitsus kirjutas tegelikult alla Hynixi makse pankrotiohule, küsimata selle eest mingit kompensatsiooni. Vastavalt registreeritud teabele ei oleks pangad ilma tagatiseta D/A laenu andnud. Veelgi enam, ei ole saadud teavet, et Hynixit oleks võrreldavalt rahastatud teistest allikatest. Tagatise katmine ilma piisava makstud kindlustussissemakseta loetakse seetõttu Hynixi tuluks algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Algmääruse artikli 6 punkti c sätete seisukohalt on D/A laenu katmine tegelikult dotatsioon, sest ilma tagatiseta ei oleks suudetud võrreldavat kommertslaenu võtta. Hynixi tulu ja järelikult subsiidiumi suurus on D/A laenusumma, 600 miljonit Ameerika Ühendriikide dollarit.

(46) Esitades märkusi lõpliku teatavakstegemise kohta, väitsid Korea valitsus ja Hynix, et Korea Ekspordikindlustuskorporatsioon ei rahastanud Hynixit, vaid ainult kindlustas, ning et Hynix tasus pankadele D/A laenu eest turu intressimäära. Seetõttu oleks Hynixi poolt meetme alusel saadud tulu pidanud olema vahe Hynixi poolt D/A laenu eest tasutud hinna ja hinna vahel, mida see oleks ilma Korea Ekspordikindlustuskorporatsiooni tagatiseta pidanud tasuma. Mär gitakse, et Hynixi tulu on laenude kogusumma, mida ei oleks ilma Korea Ekspordikindlustuskorporatsiooni tagatiseta, millele Korea valitsus alla kirjutas, tervikuna või osaliselt antud. Ei olnud ühtegi märki sellest, et Hynixil oleks olnud võimalus leida muud tagatiseta rahastamisallikat ning Hynix sellist võimalust välja ei pakkunud. Seetõttu ei ole olemas mingit hinnavõrdluse lähtepunkti, mida pooled nõudsid. Lisaks ei tasunud Hynix mingisugust täiendavat kindlustussissemakset laenude täismahus allakirjutamiseks Korea valitsuse poolt. Sellistel tingimustel loetakse Korea valitsuse poolt allakirjutatud tagatis täies mahus Hynixi tuluks.

(47) Kuna D/A-laen on ekspordikrediitlaen ning sõltub seetõttu ekspordi realiseerimisest, vastab 600 miljoni Ameerika Ühendriikide dollari suurune subsiidium algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a tähendusele ning on seetõttu tasakaalustatav. Kuna see subsiidium on ekspordisubsiidium, tuleb selle maht määrata eksportkäibele vastavalt komisjoni suunistele toetuste summa väljaarvutamiseks tasakaalustavate tollimaksudega seotud uurimistes ("suunised") punkti F punkti b alapunktile i. [16] Kasutades sama arvestusmetoodikat, nagu selgitatud ajutise määruse põhjendustes 67 ja 108, ent rakendades toetust eksportkäibe kohta kogukäibe asemel, kuna kõnealune toetus on eksporttoetus, ulatub toetus 5,1 %.

5. KOREA ARENGUPANGA VÕLAKOHUSTUSPROGRAMM (JAANUAR 2001)

(48) Pärast ajutise tasakaalustava tollimaksu kehtestava määruse avaldamist esitasid Hynix, Korea valitsus ja Korea Arengupank oma märkused, mis puudutasid komisjoni järeldusi Korea Arengupanga võlakohustusprogrammi kohta.

a) Meetmest saadav tulu

(49) Esiteks väitsid Hynix, Korea valitsus ja Korea Arengupank, et Korea Arengupanga programm oli suunatud meetme ajutiseks rakendamiseks võlakirjaturu normaliseerimiseks ning ei kujutanud endast Hynixi tulu. Nad väitsid, et mingit tulu ei olnud, sest programmi laiendati Hynixile valitsevate turutingimuste ning intressimäärade järgi. Hynix väitis ka, et kuna ta sai jaanuaris 2001 sündikaatlaenu ning uut kapitali rahvusvaheliste hoiutähikute (global depository receipt, GDR) emissiooniga mais 2001, ei saa väita, et ta ei oleks suutnud oma võlakirju turu kaudu täiendavalt rahastada.

(50) Seoses väitega, et Korea Arengupanga programm ei kujutanud endast Hynixi tulu, sest programm viidi väidetavalt ellu valitsevate turuintressimääradega, märgitakse, et vastavalt Korea Arengupanga poolt küsimustiku vastustes antud teabele oli intressimäär pärast vastavalt Korea Arengupanga programmile emiteeritud uute võlakirjade laenukonversiooni märgatavalt madalam kui algne intressimäär. Jaanuaris 2001 väljalastud emiteeritud võlakirjade puhul oli erinevus ligikaudu 50 % madalam, olles 10 protsendipunkti. See oli nii hoolimata asjaolust, et tavalistes turutingimustes on refinantseeritavatel võlakirjadel tulenevalt äriühingu eeldatavast pankrotist, et neid välja osta, kõrgemad intressimäärad kui algsetel võlakirjadel, peegeldades nende väljamaksmisega seotud väljastanud äriühingu suuremat eeldatavat riski. [17] Järelikult näitab registreeritud tõendusmaterjal, et Korea Arengupanga programmis rakendatud intressimäärad ei olnud vastavuses turuintressimääradega.

(51) Seoses väitega, et Hynix ei saanud oma võlakirju turu kaudu refinantseerida, eriti sündikaatlaenu ja rahvusvaheliste hoiutähikute (GDR) emiteerimise abil mais, märgitakse, et võlakirjad ja laenud on väga erinevad vahendid ning neid ei saa otseselt võrrelda. Korea võlakirjaturul olid 2001. aastal eriti nõudlikud tingimused ning tagasihoidliku krediidiriskireitinguga äriühingud ei suutnud oma võlakirju turul refinantseerida. Nagu selgitatakse ajutise määruse põhjenduses 61, tunnistas seda oma küsimustiku vastuses Korea valitsus ise. See asjaolu on tõendatud ka muude registreeritud dokumentidega. [18] Alates juulist 2000 muutusid võlakirjaturu tingimused märgatavalt karmimaks. See peegeldus strateegilise krediidiriski suuremas investeerimistundlikkuses terava languse näol majanduskasvus ning 1998 või varem väljalastud tähtaegumisele liginevate võlakirjade küllastumise näol. See põhjustas laialt levinud "võitluse kvaliteedi nimel" kohalikul võlakirjaturul. [19] Korea valitsus väitis ka oma vastuses küsimustikule, et Korea Arengupanga programmi käivitamise tegelik põhjus oli aidata mõõduka krediidiriskireitinguga äriühinguid nende tähtaeguvate võlakirjade refinantseerimisel, kuna nad ei oleks sellega ise turul hakkama saanud. Lisaks märgitakse, et 22. jaanuaril 2001 hinnati Hynixi reiting alla investeerimistasemelt BBB- spekulatiivsele tasemele BB+, mis muutis tema olukorra sellega seoses isegi veel raskemaks.

(52) Küsimusele, kas Hynix oleks saanud oma võlakirju refinantseerida välisvõlakirjaturul, tuleb samuti vastata. Ei ole siiski mingisugust registreeritud teavet, mis näitaks, et see oleks olnud võimalik. Uurimise ajal ei pakkunud Hynix sellist võimalust, samuti ei ole ta kunagi väitnud, et oleks proovinud oma võlakirju välisvõlakirjaturul refinantseerida. Märgitakse, et jaanuaris 2001 rahvusvahelise reitinguagentuuri Standard and Poor'si Hynixile omistatud spekulatiivne reiting B ei näe samuti sellist võimalust ette.

(53) Hynixil oli 2001. aastal rohkem kui 3 triljoni Korea voni väärtuses tähtaeguvaid võlakirju. [20] Ta sai jaanuaris 2001 oma kreeditorpankadelt 800 miljardit Korea voni sündikaatlaenu. Märgitakse siiski, et ta oli palunud 1 triljoni Korea voni suurust laenu, ent pangad nõustusid andma vaid 800 miljardit Korea voni. Osa sellest summast (300 miljardit Korea voni), nagu on selgitatud põhjendustes 30–37, anti Korea valitsuse suunamisel, millega ta käskis finantsjärelevalvekomiteel tõsta laenu seaduslikke ülempiire mõnedel pankadel, kellel oli keelatud Hynixile Korea valitsuse sekkumiseta raha laenata. Sama kehtib nende pankade kohta pärast seda, kui sündikaatlaen oli antud: neil oli keelatud Hynixile raha laenata, välja arvatud juhul, kui nende laenu ülempiire oli teatud tehingu jaoks tõstetud. Märgitakse, et nende kolme panga hulgas olid Hynixi kaks peamist kreeditori – Korea Välisvaluutapank ja Korea Arengupank. See näitab, et Hynix oli saavutanud oma võimalike pangalaenude saamise ülempiiri. Ei ole tõendeid, et Hynix oleks suutnud laenata täiendavaid rahalisi vahendeid tingimusel, et põhiosa sellest oleks kulunud oma tähtaeguvate võlakirjade eest tasumisele. Tõepoolest, uurimise käigus ei esitanud Hynix kordagi võimalust, et ta oleks meetmete rakendamise ajal saanud või püüdnud saada vajalikku rahastamist laenu näol turu teistelt pankadelt.

(54) Seoses pankade osalemisega Korea Arengupanga programmis märgitakse, et registreeritud teabe põhjal andis 4. jaanuaril 2001 finantsjärelevalvekomitee loa valikuliseks loobumiseks laenu seaduslikest ülempiiridest kõikidele Korea Arengupanga programmis osalevatele pankadele. Finantsjärelevalvekomitee väitis, et jaanuaris 2001 antud vabastus osalemiseks Korea Arengupanga kiirtee programmis (Fast Track Programme) erines vabastustest, mis finantsjärelevalvekomitee oli andnud eelnõusolekuna kõigile pankadele ning mis põhines Korea Arengupanga, Korea valitsuse üksuse poolt esitatud üldisel palvel. [21] Pankade osalemine Korea Arengupanga programmis oli seetõttu võimalik vaid tänu vabastusele, mida käesoleval juhul anti, kasutades rakendamismääruse teksti suurt tõlgendamisvabadust, mis võimaldas finantsjärelevalvekomiteel laenu ülempiire teatud tingimustel vabaks anda.

(55) Kättesaadav teave näitab ka, et pangad ei osalenud Korea Arengupanga programmis ärikaalutlustel, vaid neid suunas seda tegema Korea valitsus, kes oli mures Hynixi võimaliku pankroti makromajanduslike tagajärgede üle. [22] Seda saab tõestada Korea Esimese Panga (KEP) näitel: KEP, mille omanikuks 51 % ulatuses on US Newbridge Capital, lükkas 4. jaanuaril 2001 tagasi Korea valitsuse kutse osaleda Korea Arengupanga programmis. KFB hinnanguil ei olnud täiendav laen Hynixile äriliselt garanteeritud. KEPi tegevdirektor väitis, et nende otsus põhines kasumlikkuse rangel põhimõttel. Maksejõuetute äriühingute võlakirjade ostmine oleks tõuganud panga juhtimisraskuste poole. [23] Finantsjärelevalveteenistus väitis, et ta oleks palunud KFBl veel kord käendada Hyundai võlakirju. Kui pank oleks veel kord ära öelnud ning see oleks viinud sidusäriühingute pankrotini, oleks finantsjärelevalveteenistus panka vastutavaks pidanud. [24] Kui KEP jätkas vastuseisu, hoiatas finantsjärelevalveteenistus, et KEPi keeldumine võib pangale tähendada oma klientide kaotamise ohtu. [25] Järgmisel päeval pärast seda, kui KEP oli Korea valitsuse nõudmise tagasi lükanud, võttis Korea valitsuse esindus KEPi arvelt välja 77 miljonit Ameerika Ühendriikide dollarit. [26] Bloombergi andmetel ähvardas Korea valitsus isegi nõuda, et KEPi peamised strateegilised kliendid oleksid pangaga äritegevuse lõpetanud. [27] Lõpuks andis KEP Korea valitsuse nõudmistele järele ning osales meetmete rakendamises. Siinkohal on vaja meelde tuletada, et KEP ei ole uurimisega koostööd teinud, keeldudes küsimustikule antud vastuste kohapealsest kontrollimisest (vt põhjendus 18 eespool).

(56) Seoses rahvusvaheliste hoiutähikute emiteerimisega loetakse vastuvõetavaks, et Hynix laenas 2001. aasta juunis sel viisil kapitaliturult raha. Selleks ajaks oli siiski 80 % tema Korea Arengupanga programmi kaudu rahastatud võlakirjadest juba tähtaegunud ning Korea Arengupank oli need enne seda kuupäeva üle võtnud. Rahvusvaheliste hoiutähikute emiteerimine ei olnud seepärast nende võlakirjade osas kasulik ning juba jaanuaris 2001 tuli leida muu viis nende rahastamiseks. Rahvusvaheliste hoiutähikute emiteerimine ei anna sellisena tunnistust selle kohta, et Hynixil oleks jaanuaris 2001 olnud juurdepääs kapitaliturgudele. Veelgi enam, ilma Korea Arengupanga programmita oleks Hynix juba pankrotis olnud tänu suutmatusele tasuda nende võlakirjade eest rahvusvaheliste hoiutähikute emiteerimise ajaks. Märgitakse ka, et nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 73–76, kukkus Hynixi aktsiakurss peaaegu kohe pärast emiteerimist juunis 2001 ning investorid, kes ostsid Hynixi aktsiaid, kannatasid märkimisväärset kahju. Seetõttu olid tema võimalused sel viisil raha laenata välistatud, eriti arvestades seda, et tema kogukohustused jõudsid juulis 2001 ikkagi 7,2 triljoni Korea vonini.

(57) Meetmete ajastamine on tõepoolest tähtis tegur. Tuleb rõhutada, et investorite otsust osta juunis Hynixi rahvusvahelisi hoiutähikuid võis mõjutada tõsiasi, et enamik Hynixi tähtaegunud kohustustest tühistati Korea valitsuse poolt algatatud Korea Arengupanga programmiga 2001. aasta jaanuarist juunini. Korea Arengupanga programm oli üldteada ning see tekitas palju avalikkuse kommentaare. Hynixi rahvusvaheliste hoiutähikute pakkumise märgukiri viitab ka "2,9 triljoni Korea voni eeldatavale jätkuvale olemasolule Korea Arengupanga programmi tulemusena, et võimaldada 2001. aastal tähtaeguvate võlakirjade refinantseerimist". Järelikult võis investorite otsust investeerida Hynixisse juunis 2001 väga kergesti mõjutada usk, et Korea valitsus tagab jätkuvalt, et Hynix ei läheks pankrotti. [28] Sellele järeldusele on viidatud ka ajutise määruse põhjenduses 44. Seetõttu näitab registreeritud teave, et Korea Arengupanga programm võis mõjutada investorite otsust investeerida Hynixisse juunis 2001.

(58) Seoses Hynixi väitega, et tema võlakirju müüdi edasi lisatagatisega võlakohustuse ja lisatagatisega laenukohustuse (Collateralized Bond Obligation/Collateralized Loan Obligation, CBO/CLO) programmi samadel tingimustel nagu kõigi teiste osalevate äriühingute võlakirju, märgitakse, et olemasoleva CBO/CLO programmi tingimused [29] olid täiesti teistsugused ning need ei olnud Hynixile kättesaadavad.

(59) CBO programm loodi selleks, et suurendada võlakirjade rahastamist, mis läksid madalamate krediidiriskireitingutega suhteliselt väikestele äriühingutele. Programm ei olnud selle mahu tõttu Hynixile kättesaadav. Lisaks ei oleks Hynix saanud müüa sama hulka võlakirju programmi kontsentratsioonipiirangute tõttu, mis lubas vaid maksimaalselt 10 % võlakirjade puulist, mida tagab ükskõik milline CBO/CLO, pärineda ükskõik milliselt ühelt äriühingult. Märgitakse ka, et Korea Arengupank ostis üles kõik Hynixi võlakirjad, isegi need, mis olid väidetavalt mõeldud CBO programmi jaoks. Isegi pärast Korea Arengupanga programmi lõppu oli Korea Arengupanga käes Hynixi võlakirju, mis olid määratud müügiks CBO fondidele. Korea Arengupank viivitas ka võlakirjade müügiga CBO fondidesse ning säilitas kontrolli võlakirjade üle Korea Arengupanga programmis isegi pärast seda, kui need olid paigutatud CBO fondidesse ning suunas nende asendamist uute pikaajaliste võlakirjadega, kui Hynix ei olnud suuteline nende eest enne tähtaegumist tasuma. Samuti tõstis Korea Krediiditagamise Fond (Korea Credit Guarantee Fund, KCGF) [30] CBOde tagatistaset 34 %-lt 53 %-le, et võtta arvesse kaasamist Korea Arengupanga programmi. Järelikult ei saa väita, et Hynixi võlakirjadele oleksid kehtinud programmi tavatingimused ja -põhimõtted. Ometi käsitleti neid väga teistsuguselt.

(60) Viis, kuidas viidi ellu Korea Arengupanga programmi, oli samuti väga erinev viisist, kuidas võrreldavad tehingud oleksid turul teostatud. Vastavalt Korea Arengupanga programmile ostis Korea Arengupanga üles kõik tähtaeguvad võlakirjad, konverteeris need võrreldes algsete võlakirjadega palju madalamatele intressimääradele, paigutas neist 20 % kreeditorpankadesse ning 70 % CBOdesse/CLOdesse. Veelgi enam, rakendatud tingimused erinesid oluliselt CBO/CLO programmi omadest, kaasa arvatud suurendatud riikliku tagatise rakendamine. Võlakirju ei müüdud avaliku pakkumise teel, vaid erainvesteeringute kaudu olemasolevaile kreeditoridele. See ei vasta võlakirjade refinantseerimisele turu mõistes.

(61) Korea Arengupank väitis ka, et Korea Arengupanga programm ei ole toetus, kuna Korea Arengupank teeb otsused rahastamiseks ning fondide kasutamiseks ärilisel alusel ning on seotud kasumliku äritegevusega, mis keskendub äriühingu rahastamisele.

(62) Seoses Korea Arengupanga väitega, et Korea Arengupanga programm ei ole Korea Arengupanga tegevuse iseloomu tõttu subsiidium, siis märgitakse, et ajutise määruse põhjendused 55–59 esitavad põhjused, miks rahastamine Korea Arengupanga poolt on valitsusepoolne finantsosalus algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses. Kuna Korea Arengupank ei ole oma märkustes esitanud mingisugust uut tõendusmaterjali, mis muudaks ajutises määruses antud hinnangut, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 55–59 esitatud järeldused.

(63) Kaaludes põhjendustes 50–62 esitatud selgitusi, ei saa Korea Arengupanga programmi vaadelda kui Hynixile tulusat, pidades ka meeles, et võrreldav finantseering ei olnud talle turul kättesaadav. Hynix ei suutnud oma tähtaeguvaid võlakirju pangalaenude kaudu rahastada, sest ta oli oma laenusaamisvõimalused kreeditorpankades ära kasutanud oma niigi kõrge potentsiaalse kahjuriski ning oma halva finantsseisundi tõttu, mis ei võimaldanud üheltki teiselt pangalt täiendavat krediiti saada. Võlakirjade refinantseerimine võlakirjaturul ei olnud võimalik tema madala krediidiriskireitingu tõttu, mis ei võimaldanud turul tema tähtaeguvaid võlakirju vastu võtta, nagu Korea valitsus oma vastuses küsimustikule tunnistab. Neil põhjustel kinnitatakse järeldused küsimustele tulu olemasolu ja seetõttu subsiidiumi olemasolu kohta, mis on esitatud ajutise määruse põhjenduses 61, käesolevaga.

b) Sihtotstarbelisus

(64) Teiseks väitsid Hynix, Korea valitsus ja Korea Arengupank, et Korea Arengupanga programm ei olnud sihtotstarbeline. Hynixi väidete kohaselt ei olnud komisjon programmi tingimuste analüüsi teel selgitanud, miks arvati, et üksnes fakti, et programmis osales mitu Hyundai äriühingut, võib pidada Hynixi suhtes sihtotstarbelisuse piisavaks tõendusmaterjaliks. Hynix väitis ka, et Korea Arengupanga programm ei olnud sihtotstarbeline, kuna Hynixi võlakirjad müüdi edasi CBO/CLO programmi samadel tingimustel, nagu muude osalevate äriühingute võlakirju.

(65) Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 62–64 järeldati, et kuigi Korea Arengupanga programm ei olnud seaduse kohaselt sihtotstarbeline algmääruse 3 lõike 2 punkti a alusel, oli see siiski tegelikult sihtotstarbeline algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti c alusel, kuna kolm määruse neljast tingimusest olid täidetud: programmi kasutamine piiratud arvu äriühingute poolt, valdav kasutamine teatud äriühingute poolt ja ebaproportsionaalselt suurte toetussummade andmine teatud äriühingutele. Kuna seaduse kohaselt sihtotstarbelisust ei tuvastatud, ei ole programmi tingimuste ja põhimõtete edasine analüüs asjakohane. Asjakohane on siiski sellistele tingimustele vastavate äriühingute arv. Vaadeldes sihtotstarbelisust tegelikult, järeldati, et programmi kasutas vaid kuus äriühingut, millest neli kuulus Hyundai kontserni, ning et Hynix kasutas 41 % programmi vahenditest. Märgitakse, et registreeritud teave näitab, et programmi valikutingimused oleksid täitnud rohkem kui 200 Korea äriühingut. Selle rühma võimalike laenusaajate taustal täidab Hyundai kontserni äriühingute suur osakaal osavõtjate seas ning programmi kogurahastamise valdav kasutamine Hynixi poolt selgelt sihtotstarbelisuse tingimused vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 2 punktile c.

(66) Korea valitsus ja Korea Arengupank väitsid ka, et osalevate äriühingute valikul toimiti läbipaistvalt ja objektiivselt ning programmis osalevate Hyundai äriühingute suur arv oli üksnes kokkusattumus.

(67) Küsimustikes paluti nii Korea valitsusel kui Korea Arengupangal esitada kohtumiste protokollid, kus arutati äriühingute valiku programmi, ning valiku põhjused sedastava otsuse koopia, mille alusel Hynix valiti. Nii Korea valitsus kui Korea Arengupank väitsid, et selliseid dokumente ette ei valmistatud ning seetõttu ei ole need kättesaadavad. [31] Seetõttu ei olnud võimalik kontrollida, kuidas valikuprotsessi juhiti ning kuidas valiv organ, Kreeditoride Finantsasutuste Nõukogu (Creditor Financial Institutions Council, CFIC), [32] osavõtjaid valides oma kaalutlusõigust rakendas.

(68) Tegelikult näitab registreeritud teave, et Korea valitsuse kaalutlusõigus oli avalikult suunatud Hynixi kui kasusaaja valimisele ning tulu kontsentreerimisele Hyundai äriühingtele. Märgitakse, et Korea Arengupank teatas pressiteates, et ostab üles Hynixi tähtaeguvad võlakirjad nii jaanuaris kui järgnevatel kuudel isegi enne seda, kui Hynix ametlikult programmis osalema valiti. [33] Korea Arengupanga antud teabe kohaselt võttis kreeditoride finantsasutuste nõukogu täiendavalt igal kuul vastu otsuse, milliseid võlakirju refinantseerida. On tähelepanuväärne, et Korea Arengupank sai juba jaanuari alguses teatada, et ta refinantseerib Hynixi võlakirju järgmiste kuude jooksul.

(69) Pärast seda, kui programmist osavõtjad olid välja kuulutatud, kritiseeriti ohtralt valikuprotsessi läbipaistvuse ja kõlblikkuse analüüsi puudumist. [34] Muud äriühingud, näiteks Hanwha ja Hanjini kontserni tütarettevõtted ning Dongkuk Steel olid Hynixiga samas olukorras krediidiriskireitingute (BBB) ja samal ajal tähtaeguvate võlakirjade arvu poolest, ent neid programmi ei valitud. Valiku teinud ametiasutused mingit selgitust ega põhjendust ei esitanud.

(70) Eespool selgitatud põhjustel järeldatakse, et lisaks algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti c tingimustele, millele käesolev juhtum vastab, nagu komisjon järeldas ajutise määruse põhjendustes 63 ja 64, peetakse Korea Arengupanga programmi ka tegelikult sihtotstarbeliseks artikli 3 lõike 2 punkti c täiendavate tingimuste põhjal, nimelt toimimisviisi, kuidas kaalutlusõigust subsiidiumi andmise otsustamisel asjaomaste ametiasutuste poolt kasutati.

c) Subsiidiumist loobumine

(71) Kolmandaks väitis Hynix, et kuna Korea Arengupanga programm kestis ainult ühe aasta, kujutab see endast programmist loobumist ning seetõttu ei saa nimetatud programm anda põhjust tasakaalustavate tollimaksude kehtestamiseks vastavalt algmääruse artikli 15 lõikele 1.

(72) Märgitakse, et Korea Arengupanga programm moodustab ühekordse kordumatu subsiidiumi, mis annab tulu äriühingule kui sellisele. Seetõttu ei saa selles kontekstis juttu olla loobumisest kui sellisest. PET Chipsi juhtum Indias, [35] millele Hynix viitas kui asjakohasele juhtumile, oli tegemist korduva subsiidiumiga, mis oli seotud uurimisaluse toote ekspordiga. Kui eksporditoetusprogramm lõpetati, ei saanud eksporditud toode subsiidiumist enam tulu. Subsiidiumi iseloom on seetõttu täiesti erinev ning PET Chipsi juhtum ei ole Korea Arengupanga programmi hindamisel asjakohane.

(73) Eespool esitatud põhjustel, eeldusel, et Korea Arengupanga programmi alusel saadud tulu on kordumatu subsiidium, mis eraldatakse viieaastase perioodi jooksul, ei loobuta programmi lõpetamisega subsiidiumist algmääruse artikli 15 lõike 1 tähenduses, sest see on juba määratud ning nimetatud määramine annab jätkuvalt tulu vahendite eraldamise aja jooksul.

d) Subsiidiumi väljaarvutamine

(74) Seoses subsiidiumi väljaarvutamisega väitsid nii Hynix kui Korea valitsus, et komisjon oleks pidanud võrdlema programmi intressimäärasid turuintressimääradega ning laene dotatsioonidena mitte käsitlema. Teiseks väitis Hynix, et Korea Arengupank omandas vaid 10 % refinantseeritud võlakirjadest ning ainult neid võlakirju tuleks käsitleda subsiidiumina. Peale selle ei tuleks neid toetussumma puhul kahekordselt arvestada, kuna Korea Arengupanga võlakirjad restruktureeriti oktoobris 2001.

(75) Seoses esimese väitega intressimäärade võrdluse kohta selgitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 66 oma järeldust mitte kasutada intressimäära subsiidiumi suuruse määramisel. Vastavalt algmääruse artiklile 5 määratakse subsiidium saaja poolt saadava tulu põhjal. Nagu selgitatakse põhjendustes 50–63, ei kujunenud Hynixi tulu Korea Arengupanga programmi intressimäärade rakendamisest, vaid tõsiasjast, et ilma Korea Arengupanga programmita oleks ta sunnitud olnud oma võlakirjade eest raha tagastama ning kuna tal ei olnud selleks likviidsust, oleks ta pankrotti läinud. Hynixile ei olnud kättesaadavad ka muud rahastamisallikad ning registreeritud teabe kohaselt tundub see olevat põhjuseks, miks Korea Arengupanga programm üleüldse loodi. Hynixi tulu kujunes sellest, et Korea Arengupank ostis üles tema tähtaeguvad võlakirjad tema enda asemel olukorras, kus ükski turumaakler ei soovinud Hynixit selle tehingu jaoks rahastada. Neil põhjustel määrati Korea Arengupanga rahastamissumma Hynixi võlakirjade ostmiseks kui subsiidium.

(76) Seoses laenude käsitlemisega dotatsioonidena, siis tuleb olukorda hinnata laenu andva asutuse vaatepunktist meetmete rakendamise ajal. Suuniste jao E punkti b alapunkt v sätestab, et kui laenu andmise hetkel on laenavale asutusele juba ilmne, et ta ei saa oma raha tagasi, tuleb laenu vaadelda dotatsioonina. Kuigi käesoleval juhul ei ole programmikohane rahastamine Korea Arengupanga poolt täiesti sama mis "laen", on tegemist äärmiselt sarnase tehinguga, nii et tuleb rakendada samu põhimõtteid. Küsimus on selles, kas Korea Arengupangal oli põhjust uskuda, et talle korvataks see rahastamine või mitte. Registreeritud teave näitab, et ajal, kui Korea Arengupank hindas Hynixi võlga, oli ilmne, et Korea Arengupank ei saa tagasi raha, mida see oli Hynixi võlakirju ostes kulutanud. Tegelikult näitab registreeritud teave, et Korea Arengupank isegi ei näinud ette oma kulutuste tagasisaamist. Tõepoolest, Korea Arengupanga programmi eelarve algne kogusumma oli 6,2 triljonit Korea voni, millest Korea Arengupank oli juba peaaegu poole (2,9 triljonit Korea voni) määranud Hynixi võlakirjade ostmiseks. Programm ei põhinenud kasumiteenimisel ega isegi mitte kahjumita majandamisel, vaid kõrvale pandi oluline rahasumma valitud äriühingute tähtaeguvate võlakirjade ostmiseks. Veelgi enam, isegi kui Korea Arengupank oleks lootnud oma kulude tagasisaamist, oli rahastamise ajal ilmne, et Hynix ei oleks olnud võimeline neid summasid Korea Arengupangale tagasi maksma. Hynixi võlad olid juba tohutud ning põhjus, miks Korea Arengupank pidi sekkuma, oli selles, et Hynixil ei olnud raha oma tähtaeguvate võlakirjade eest tasumiseks ega võimalust selliseid summasid tähtaegumise saabumise hetkel turult laenata. Tuleb ka märkida, et Hynixi võlakirjadele kulutamiseks ettenähtud summa oli algusest peale suur võrreldes Hynixi käibega: 2,9 triljonit Korea voni oli enam kui 70 % Hynixi 2001. aasta käibest.

(77) Et Hynix ei olnud ilmselt võimeline seda uut finantseeringut tagasi maksma, sai selgeks programmi käigus, kuna selle olukord vaadati iga kuu üle pankade otsuste põhjal, milliseid võlakirju iga kuu osta. Hynixi reiting oli alla hinnatud juba 22. jaanuaril 2001 kohe pärast selle programmi vastuvõtmist ning uuesti märtsis programmi toimumise ajal. Hynixile jaanuari lõpul antud spekulatiivse tasemega oleks pidanud juba arvestama, kui võeti vastu otsus võlakirjade ostmise kohta. Märtsis 2001 hinnati Hynix alla tasemele B-, mis oleks selle tegelikult pidanud Korea Arengupanga programmist programmi tingimuste põhjal välja arvama. Siiski rahastas Korea Arengupank mõlemal kuul Hynixi võlakirju, hoolimata äriühingu halvenevast olukorrast, mis peegeldus selle reitingu languses. Peale selle ei ole registreeritud mingisugust tõendusmaterjali, mis näitaks, et Korea Arengupank oleks tagasi saanud rohkem kui need summad, mida Hynix pidi programmi tingimuste kohaselt tasuma. [36] Ajutistes järeldustes võeti need summad arvesse ning arvestati maha, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 65.

(78) Seoses teise esitatud väitega, väitis Hynix, et Korea Arengupank omas vaid 10 % refinantseeritud võlakirjadest ning vaid neid võlakirju tuleks lugeda subsiidiumiks. Siinkohal on vaja meelde tuletada, et subsiidium on valitsuse finantsosalus, mis annab selle saajale tulu. Nagu juba osutatud ajutise määruse põhjenduses 48, seisneb programmi esimene aste Korea Arengupanga poolt programmi otseselt kuuluvate kõigi tähtaegunud võlakirjade ülesostmises. [37] Hynixi käesoleva rahalise toetusega saadav tulu seisneb selles, et Korea Arengupank ostab need võlakirjad Hynixi eest üles: Korea Arengupanga rahalise toetuse oleks tavalise turutehingu tingimustes pidanud endale saama Hynix. Tulu suurus määrab subsiidiumi suuruse. Tõsiasi, et vastavalt programmi tingimustele võib Korea Arengupank ise lõpuks omada vaid 10 % võlakirjadest, ei muuda nimetatud järeldust, sest Korea Arengupank tegi ettemakse palju suuremas summas ning seda tehes arvestas riskide ja vastutusega, mis on seotud kõigi refinantseeritud võlakirjade ostmisega.

(79) Kolmandaks väitis Hynix, et kuna Korea Arengupanga võlakirjad hiljem oktoobris 2001 restruktureeriti, ei peaks neid subsiidiumisummas kahekordselt arvestama. Märgitakse, et registreeritud teabe kontrollimine näitas, et 59,4 miljardit Korea voni programmi kuuluvatest võlakirjadest arvestati aktsiavahetusega tõepoolest võla hulka. See summa arvestati 2001. aasta oktoobri meetmete kogusummast maha, [38] nagu selgitatud allpool põhjenduses 166. Hynix väitis ka, et osa pankade poolt omatavaid Korea Arengupanga võlakirju arvestati pankade poolt juunis 2001 ostetud aktsiate vastu vahetatavate võlakirjade (convertible bonds, CB) hulka. Korea Arengupanga võlakirjade summa tuleks seetõttu aktsiate vastu vahetatavate võlakirjade summast kahekordse kirjendamise vältimiseks maha arvestada. Märgitakse, et juunis 2001 ostetud aktsiate vastu vahetatavate võlakirjade kogusumma vahetati oktoobris 2001 aktsiate vastu ning et aktsiate vastu vahetatavate võlakirjade kogusumma, kaasa arvatud Korea Arengupanga võlakirjad, arvestati seetõttu sellest maha, nagu on selgitatud allpool põhjenduses 166.

(80) Põhjendustes 50–79 selgitatud põhjustel järeldatakse, et Korea Arengupanga programm kujutas endast Hynixi tulu, kuna võrreldav rahastamine ei olnud talle turul kättesaadav. Hynix ei suutnud oma tähtaeguvaid võlakirju pangalaenude kaudu rahastada, kuna see oli ära kasutanud oma võimalused pangalaenude saamiseks ning võlakirjade refinantseerimine võlakirjaturul ei olnud selle madala krediidiriskireitingu tõttu võimalik. Rahastamine Korea Arengupanga programmi kaudu on seetõttu subsiidium algmääruse artikli 2 tähenduses. Subsiidium leitakse olevat Hynixi suhtes tegelikult sihtotstarbeline ning on seetõttu algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti c kohaselt tasakaalustatav. Algmääruse artikli 5 kohaselt on subsiidiumisumma saadava tulu summa, mis on programmiga ettenähtud rahastamise summa. Seetõttu kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjenduses 67 esitatud järeldused ja subsiidiumi suurus 4,9 % Korea Arengupanga programmiga seoses.

6. VÕLAKIRJADE OST KREEDITORPANKADE POOLT 1 TRILJONI KOREA VONI ULATUSES NING VÕLA ESIMENE ASENDAMINE (MAI 2001)

(81) Ajutises määruses järeldati esialgu, et ei ole küllaldast tõendusmaterjali subsiidiumi kohta positiivse järelduse tegemiseks ning seetõttu otsustati seda programmi mitte tasakaalustada. Mõned huvitatud pooled ei nõustunud esialgse järeldusega ning palusid selle läbivaatamist. Üks huvitatud pool väitis, et Hynixi suhtes rakendatud tingimused ei vastanud tema finantsseisundile sellel ajal ega olnud seetõttu turupõhised. Selle poole arvamuse kohaselt mõjutas Korea valitsus ka kreeditorpanku ning meetmete rakendamise tulemuslikkust.

(82) Teine huvitatud pool väitis, et Hynixile ei oleks mais 2001 ilma Korea valitsuse vahelesegamiseta selle halva finantsseisundi tõttu tagatist antud ning et Korea valitsus suunas Hynixi kreeditore sihtotstarbeliselt võlakirjade ostus osalema. Selle väite tõestuseks viitas nimetatud pool Korea valitsuse poolt 10. märtsil 2001 kokku kutsutud kohtumisele Korea valitsuse esindajate, Hyundai kreeditorpankade presidentide, finantsjärelevalvekomitee esindajate ja Hynixi presidendi vahel.

(83) Korea valitsusele saadetud küsimustikus küsiti, kas Korea valitsus või mõni muu avalik-õiguslik asutus oli seotud pankade 2001. aasta mai meetmete otsustamise protsessiga. Sama küsiti pankadele saadetud küsimustikes. Samuti nõuti protokolle kõigist koosolekutest, kus osalesid Korea valitsuse või mõne muu avalik-õigusliku asutuse esindajad. Kõik pooled vastasid, et Korea valitsus ei olnud mingil viisil seotud restruktureerimisprotsessiga mais. Seetõttu ei olnud sellistele kokkupuudetele viitavat teavet olemas ning sellele ei saanud ajutiste järelduste eelse uurimise käigus viidata ega seda kontrollkäikude ajal kontrollida.

(84) Pärast ajutiste järelduste avaldamist esitasid huvitatud pooled teavet teisestest allikatest, kaasa arvatud artikleid ajakirjandusest, mis näitasid, et sellised kokkupuuted olid tõesti toimunud. Nimetatud teave viitas kindlatel kuupäevadel toimunud kohtumistele ning kokkupuudetele pankade ja finantsjärelevalveteenistuse/finantsjärelevalvekomitee esindajate vahel. Huvitatud pooli, eriti Hynixit ja Korea valitsust, kutsuti seda teavet üle vaatama ning selle kohta arvamusi esitama. Pooltel ei õnnestunud uut teavet ümber lükata. Tegelikult tunnistasid mõlemad sõnaselgelt, et finantsjärelevalveteenistuse esindajad osalesid tõepoolest 10. märtsi 2001. aasta kohtumisel ning neil oli olnud kokkupuuteid pankadega nimetatud meetmete raames nagu uus teave näitas.

(85) Märgitakse, et uus teave ja selle kinnitamine huvitatud poolte poolt oli vastuolus uurimise varasemates järkudes esitatud Korea valitsuse, finantsjärelevalvekomitee ja finantsjärelevalveteenistuse ning pankade esindajate väidetega. Korea valitsus ja pangad on järjekindlalt väitnud, et ei Korea valitsuse ega muude avalik-õiguslike asutuste esindajad ei olnud mingil viisil seotud 2001. aasta maikuu meetmetega ning finantsjärelevalvekomitee ja finantsjärelevalveteenistus teostasid finantsasutuste järelevalvet ega sekkunud pankade igapäevastesse tehingutesse. Sellist teabe varjamist peetakse uurimist takistavaks, sest algmääruse artikkel 28 näeb ette, et sellistel tingimustel võivad järeldused põhineda parimal kättesaadaval teabel. Kõnealuseid pooli teavitati nende poolt koostööst keeldumise tagajärgedest. Märgitakse ka, et Hynixi tolleaegne finantsnõustaja Citibank Seoul ei teinud uurimisega täielikku koostööd. Citibank on selgitanud, et koostööst keeldumine tulenes Hynixi vahelesegamisest. Citibank, olles Hynixi meetmete rakendamise aegne finantsnõustaja, valdas tähtsat teavet nii Hynixi finantsseisundi kui ka uurimisaluste meetmete kohta. Võimaldamata Citibankiga koostööd teha ning takistades sellega Citibanki valduses oleva teabe uurimist, loetakse Hynixit ennast uurimist tõsiselt takistanuks. Arvestades poolte koostööst keeldumist 2001. aasta mai meetmeid puudutava teabe suhtes ning nende poolt vaidlustamata uut teavet, mis saadi pärast ajutiste meetmete rakendamist, on kohane ajutised järeldused uue teabe valguses ning teadaolevate faktide põhjal ümber hinnata.

(86) Faktikogum näitab, et alates novembrist 2000 oli Korea valitsus suunanud panku ja muid asutusi võtma tarvitusele meetmeid Hynixi likviidsusprobleemide leevendamiseks ning elektroonikatööstusharu poliitika edendamiseks. See on kinnitust leidnud kõigi meetmete osas, mida käesoleva määruse eelmised peatükid käsitlesid. Märgitakse ka, et aasta jooksul muutus Hynixi finantsseisund järjest raskemaks, hoolimata rakendatud meetmetest. Märtsis 2001 oli selle reiting langenud tasemele B-. Seetõttu ei ole mingit alust arvata, et Korea valitsus oleks neis järjest halvenevates tingimustes oma toetuse Hynixile ootamatult lõpetanud. Vastupidi, on põhjust uskuda, et ta jätkas Hynixi toetamist, eriti pärast seda, kui selle halvenev finantsseisund tõestas, et muud turupõhised rahastamisallikad ei olnud kättesaadavad.

(87) Nagu juba eespool kolme eelneva uuritud meetme hindamisel selgitatud, oli Hynix juba jaanuaris 2001 ammendanud oma võimalused saada oma peamistelt kreeditorpankadelt laene suure potentsiaalse kahjuriski ning madala krediidiriskireitingu tõttu. 2001. aasta märtsiks oli tema reiting veel enam alla hinnatud ning tema potentsiaalse kahjuriski määr Korea valitsuse poolt suunatud laenu piirmäärade ettenägelikule tõstmisele mõnede pankade suhtes suurenenud. Ta ei olnud oma jaanuaris 2001 saadud sündikaatlaenu teenindanud ning kohustused kuhjusid jätkuvalt, hoolimata kõigist tema olukorra leevendamiseks rakendatud meetmetest. Sellistel tingimustel ei olnud mingit märki sellest, et Hynix oleks võinud turult laenu saada. Hynix ei esitanud selle protseduuri käigus sellist võimalust ega näidanud ka, et ta oleks isegi proovinud kas Korea või välisturgudelt täiendavaid laene saada.

(88) Registreeritud teave näitab, et pankadel ei tundunud olevat mingisugust ärilist alust osta juunis 2001 1 triljoni Korea voni väärtuses Hynixi aktsiate vastu vahetatavaid võlakirju. Registreeritud tõendusmaterjal näitab, et võlakirju osteti Hynixi varustamiseks rahaga tema olemasolevate kohustuste katmiseks. Pangad tunnistasid Hynixi suutmatust oma võlgu teenindada juba mai algul 2001. Kreeditoride Finantsasutuste Nõukogu (Creditor Financial Institutions Council) otsuses 7. maist 2001 märgitakse, et Hynix ei suutnud oma kohustusi sündikaatlaenu suhtes 2001. aasta esimese kvartalis täita ning oli äärmiselt tõenäoline, et ta ei suuda seda teha ka teises kvartalis. Seda käsitleti laenulepingu artiklis 12 puudujäägina. Siiski ei rakendatud laenulepingu artiklit 11 2001. aasta esimeses ja teises kvartalis, et ära hoida seonduvaid probleeme, nagu risttehingu puudujääk. Pangad säästsid Hynixi sellega tegelikult laenulepingu puudujäägi tagajärgedest. Sellest hoolimata andsid nad siiski uut laenu, omandades juunis 2001 aktsiate vastu vahetatavaid võlakirju.

(89) Mitu Hynixi kreeditorpanka suurendasid ka oma laenukahjumi reserve Hynixi võla suhtes. [39] Enne aktsiate vahetatavate võlakirjade ostus osalemist juunis 2001 suurendasid KorAm Bank, Hana Bank, Shinhan Bank ja Kookmin Bank oma laenukahjumi reserve Hynixi suhtes 25 % võrra. 2001. aasta kolmandaks kvartaliks olid nimetatud pangad määratlenud 60 % või enam oma laenudest Hynixile realiseerimatutena. Tuleb meelde tuletada, et nimetatud pankadest kolm ei teinud uurimisega koostööd (vt põhjendus 18 eespool).

(90) Pangad ostsid aktsiate vastu vahetatavaid võlakirju 20. juunil 2001. Märgitakse, et juuni keskpaiga ja 20. juuni vahel langes Hynixi aktsiakurss märgatavalt. Hoolimata sellest ostsid pangad aktsiate vastu vahetatavaid võlakirju, kuigi sel ajal pidi nende jaoks ilmne olema, et nad ei saa oma raha tagasi. [40] Ühe kuu jooksul kandsid pangad võlakirjade pealt suuri kahjusid. Hynixi aktsiakurss oli järsult langenud ning pangad suunasid teatud osa Hynixi aktsiate vastu vahetatavate võlakirjade kokkuostuhinnast juuni lõpus 2001 arvestust tehes kahjumisse.

(91) Pärast ajutiste meetmete avaldamist saadud ja poolte vaidlustamata teave näitab, et kokkupuuted kreeditorpankade ja ametiisikute vahel leidsid aset märtsist maini 2001. Vastavalt nimetatud teabele kutsuti põhjenduses 82 viidatud 10. märtsi 2001 kohtumine kokku selleks, et saada pankadelt toetust Hyundai kontserni äriühingtele. [41] Kui mõned pangad ilmutasid soovimatust Hynixile toetust pakkuda, sest nad olid mures välise usaldusväärsuse ja laenu ülempiiride rikkumise pärast, veensid Korea valitsuse finantsametnikud panku seda siiski tegema. [42] 24. aprillil 2001 teatati, et Hyundai Kreeditoride Ühendus otsustas mitte osta Hynixi poolt pakutud 1 triljoni Korea voni väärtuses aktsiate vastu vahetatavaid võlakirju. Hynixil ei olnud likviidsust, et oma tähtaeguvate kohustuste eest tasuda, ning aktsiate vastu vahetatavate võlakirjade emiteerimisest tulenevat laekumist (1 triljon Korea voni) oli plaanis kasutada olemasoleva võla teenindamiseks. Kreeditorpankade, sealhulgas Korea Välisvaluutapanga, Korea Arengupanga ja Chohung Panga presidendid pidasid 23. aprillil 2001 kohtumise, mille osalejate enamik oli 1 triljoni Korea voni suuruse aktsiate vastu vahetatavate võlakirjade ostmise vastu. [43] Samal päeval palus Citibanki tegevdirektor (Citibank oli sel ajal Hynixi finantsnõustaja ning maikuu meetmete organiseerija) Korea valitsuselt ametlikult Hynixile finantstoetust ning finantsjärelevalvekomitee esimees väljendas selle suhtes jaatavat seisukohta. Hoolimata selle taustast teatati, et Hynixi finantstoetus, kaasa arvatud aktsiate vastu vahetatavate võlakirjade pangaaktsept, on muutunud tõenäolisemaks. [44] Siinkohal on vaja meelde tuletada, et ka Citibank keeldus koostööst uurimisega (vt põhjendus 18).

(92) Teatati, et KorAm Bank – üks pankadest, kes uurimisega koostööd ei teinud – keeldus üle võtmast oma osa 1 triljonist Korea vonist põhjusel, et Hynix ei andnud üle märgukirja, millega oleks kohustunud oma võlgu võimaluste piires vähendama. Täheldatakse, et oli teateid, mis näitasid, et sellele vastuseks väitis finantsjärelevalveteenistus, et ta ei andesta pangale, kui too ei osale, lisades, et ta võtab panga suhtes kasutusele karme meetmeid, nagu keeldumine uusi finantsinstrumente heaks kiitmast ning panga allutamine karmimale audiitorkontrollile. Seda hoiatust silmas pidades tühistas KorAm oma otsuse ning osales aktsiate vastu vahetatavate võlakirjade ostus. [45]

(93) Arvestades seda, et poolte vahel puudus koostöö, tuleb lõppjäreldused rajada olemasolevatele tõsiasjadele; selles kontekstis tuleb arvesse võtta täiendavat teavet, isegi kui see pärineb teisestest allikatest. Märgitakse, et üks algselt uuritud meetmeist oli väidetav Souli Tagatiskindlustuskorporatsiooni (Seoul Guarantee Insurance Corporation, SGICO) tagatis kinnise investeerimisfondi äriühingute poolt 600 miljardi Korea voni väärtuses ostetavatele Hynixi aktsiate vastu vahetatavatele võlakirjadele. Uurimise käigus leidis kinnitust, et nimetatud võlakirjade ostu tegelikult ei toimunud ning seetõttu ei antud ka mingisugust tagatist. [46] Toimumata jäänud tehingu põhjusi siiski ei selgitatud. On täheldatud teateid, mis näitavad, et pangad nõudsid sel ajal, et selleks, et nad ostaksid aktsiate vastu vahetatavaid võlakirju, peaksid ka kinnise investeerimisfondi äriühingud seda tegema, kuna pangad ei tahtnud üksi kõiki finantskohustusi kanda. Kinnise investeerimisfondi äriühingud keeldusid Hynixi võlakirju ostmast, sest nad väitsid, et on üldteada nimetatud võlakirjade maksevõimetus ning et nad ei saanud neid sel ajal müüa, kui nad võitlesid turu usaldusväärsuse taastamise eest. Teadete kohaselt väitsid kinnise investeerimisfondi äriühingud, et nad ei pääse kriitikast, et nad investeerisid oma klientide raha maksujõuetusse äriühingusse, mis võiks kaasa tuua nende vastu kohtuasju. Kui finantsasutused sunniksid kinnise investeerimisfondi äriühinguid neil tingimustel mitme miljardi voni väärtuses äriühingu uusi võlakirju omandama, võiksid kõik kinnise investeerimisfondi äriringkonnad maksejõetuks muutuda. [47] Eespool esitatu põhjal on ilmne, et pangad osalesid kõigil vestlustel 2001. aasta maikuu meetmete kohta alates märtsi algusest 2001 ning et nad teadsid hästi kõiki kinniste investeerimisfondide väiteid ning põhjusi, miks need keeldusid võlakirju tellimast. Pangad olid ka ise otsustanud mõni nädal tagasi aktsiate vastu vahetatavate võlakirjade ostuga mitte nõustuda ning olid tunnistanud Hynixi suutmatust oma olemasolevat võlga teenindada.

(94) Nimetatud teabe teatavakstegemise järel huvitatud pooltele tunnistasid pooled, et ühel kohtumisel osales finantsjärelevalveteenistuse esindaja ning et finantsjärelevalvekomitee/ finantsjärelevalveteenistuse ja pankade vahel leidsid aset edasised kokkupuuted. Selgitati, et finantsjärelevalveteenistuse esindaja oli kohal vaid vaatlejana, et esineda tunnistajana kreeditoride eelnevate rahastamiskohustuste suhtes ning mitte mõjutada kreeditorpanku või nende otsust anda Hyundai äriühingtele täiendavaid krediite. Selgitati ka, et "järgnenud telefonikõned" finantsjärelevalveteenistuse/ finantsjärelevalvekomitee esindajate ja kreeditorpankadega vahel toimusid vaid finantsjärelevalvekomitee/ finantsjärelevalveteenistuse tavalise ennetava järelevalvetegevuse käigus. Võttes siiski arvesse, et nimetatud pooled olid teavet varjanud, kuni neid sellega vastandati, ning uurimist takistanud, juhendades teisi pooli koostööd mitte tegema, on raske sedastada, et nimetatud selgitused oleksid täiesti veenvad. Lisaks näitab registreeritud teave, et 10. märtsi 2001. aasta kohtumisel osalenud ametiisik oli finantsjärelevalvekomitee aseesimees, st kõrge ametiisik. Neil asjaoludel järeldatakse algmääruse artikli 28 põhjal, mis võimaldab poolte koostööst keeldumise korral teha järeldusi olemasolevate tõsiasjade põhjal, et pangad ei otsustanud aktsiate vastu vahetatavate võlakirjade ostmise küsimust vabalt ja sõltumatult ärikaalutlustel, vaid neid suunas võlakirjade ostmisel Korea valitsus. Eespool viidatud teave teisestest allikatest toetab sellise järelduse tegemist.

(95) Lõpliku teatavakstegemise kohta märkusi esitades väitis Korea valitsus, et arvesse tuleks võtta tõsiasja, et erainvestorid olid juunis 2001 ostnud 1,25 miljardi väärtuses Hynixi rahvusvahelisi hoiutähikuid ning et seetõttu lähtus pankade otsus osta Hynixi aktsiate vastu vahetatavate võlakirju samuti ärikaalutlustest. Märgitakse, et nimetatud investoreid pidi mõjutama eeldatav Korea valitsuse poolt suunatav pidevalt kättesaadav Korea Arengupanga programm Hynixi tähtaeguvate kohustuste refinantseerimiseks. Peale selle ei olnud nimetatud investoreil samasugust pilti Hynixi olukorrast nagu kreeditorpankadel. Seepärast ei ole mõistlik järeldada, nagu oleks pankade otsus investeerida olnud teistsugune kui rahvusvaheliste hoiutähikute investoritel.

(96) Olemasolevate tõsiasjade põhjal järeldatakse seetõttu, et pankade otsus osta 1 triljoni Korea voni väärtuses Hynixi aktsiate vastu vahetatavaid võlakirju ei põhinenud ärikaalutlustel, vaid võeti vastu Korea valitsuse suunamise tõttu riikliku poliitika eesmärke silmas pidades. Seetõttu kujutab ostetud aktsiate vastu vahetatavate võlakirjade väärtus valitsuse osalust algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti iv ja i tähenduses. Nimetatud ost andis võlakirjade ostuhinna, 1 triljoni Korea voni väärtuses Hynixile tulu, sest tal ei olnud võrreldavad rahalised vahendid turul kättesaadavad. Hynixi olukord oli alates jaanuarist 2001 järjest halvenenud ning tal ei olnud mingit võimalust saada samasugust laenu turult. Neil põhjustel loetakse aktsiate vastu vahetatavate võlakirjade ostusummat 1 triljon Korea voni subsiidiumiks algmääruse artikli 2 tähenduses. Kuna tegemist on ad hoc subsiidiumiga, mida anti vaid ühele äriühingule, on see algmääruse artikli 3 kohaselt sihtotstarbeline ning seetõttu tasakaalustatav.

(97) Vastavalt algmääruse artiklile 5 arvestatakse tasakaalustatavate toetuste summa subsiidiumi saajale antud tulu alusel. Kreeditorpankade poolt ostetud aktsiate vastu vahetatavate võlakirjadel oli intressimäär ning Hynix pidi nende tähtaegumisel nende eest raha tagasi maksma. Seetõttu on need võrreldavad laenuga. Vastavalt algmääruse artikli 6 punktile b on esimene küsimus uurida, kas turul on kättesaadav võrreldava suurusega kommertslaen ning kui on, loetakse tuluks vahet rakendatud intressimäärade vahel. Nagu on selgitatud põhjenduses 87, ei olnud Hynixile mais 2001 võrreldava suurusega laenud kättesaadavad. Sel põhjusel tuleb võlakirjade ostu põhjal kujunev tulu määratleda mõnel muul alusel.

(98) Vastavalt suuniste jao E punkti b alapunktile v käsitletakse kustutatud või tähtajaks tasumata laenu dotatsioonina. See tähendab, et kui laenu andmise hetkel on laenavale asutusele juba ilmne, et ta ei saa oma raha tagasi, tuleb laenu käsitleda dotatsioonina. Nagu on selgitatud põhjendustes 88–90, oli võlakirjade ostmise ajal käesoleval juhul pankadele ilmne, et nad ei saa oma raha tagasi, mille nad on Hynixi aktsiate vastu vahetatavate võlakirju ostes kulutanud. Seetõttu kujutab võlakirjade ostusumma 1 triljon Korea voni Hynixi tulu ning tasakaalustatavat subsiidiumisummat. Kasutades ajutise määruse põhjendustes 67 ja 108 selgitatud arvestusmetoodikat, ulatub toetus 5,4 %ni.

7. PÄÄSTMISMEETMESTIK, MIS SISALDAB VÕLA KONVERTEERIMISE AKTSIATE VAHETUSSE, VÕLA TEISE PIKENDAMISE NING 658 MILJARDI KOREA VONI SUURUSE UUE LAENU ANDMISE 2001. AASTA OKTOOBRIS

(99) Ajutise määruse avaldamise järel esitasid Hynix, Korea valitsus, Korea Välisvaluutapank, Woori Bank, Chohung Bank, Citibank Seoul ja Riiklik Põllumajandusühistute Liit (National Agricultural Cooperation, NACF) märkusi ajutiste järelduste kohta, mis puudutasid 2001. aasta oktoobri päästmismeetmestikku.

(100) Poolte esitatud märkused on loetletud ning hinnatud allpool. Kuna tasakaalustatava subsiidiumi väljaarvutamine on 2001. aasta oktoobri meetmete suhtes siiski oluline küsimus, peetakse kasulikuks selgitada, kuidas ja milliseid põhimõtteid järgides toetussummat hinnatakse, eriti arvestades seda, et 2001. aasta oktoobrikuu meetmeid rakendati finantsraskustes äriühingu suhtes.

a) Sissejuhatus

(101) Ajutises määruses käsitleti 2001. aasta oktoobri meetmeid, nimelt võla konverteerimist aktsiate vahetusse, uut laenu summas 658 miljardit Korea voni ning tähtaegumiste pikendamist ja võla asendamist dotatsioonidega. See põhines suuniste jao E punkti b alapunktil v, mis näeb ette, et laenu käsitletakse dotatsioonina, kui see kustutatakse või tähtajaks tasumata jäetakse. Ajutise määruse põhjendustes 104–107 järeldati esialgselt, et Hynixi finantsseisundi tõttu ei olnud turul talle sobiv rahastamine kättesaadav ning et pangad teadsid 2001. aasta oktoobri meetmete rakendamise ajaks, et nad ei saa oma Hynixisse investeeritud/ Hynixile laenatud raha tagasi.

(102) Esimese küsimusena, mida tuleb raskustes olevale äriühingule osutatava rahastamise korral subsiidiumi väljaarvutamise hindamisel uurida, on äriühingu krediidiriskireiting meetmete rakendamise ajal. Reiting iseloomustab tol hetkel äriühingu finantsseisundit ning tema võimet investeeringuid ligi tõmmata ja saada finantseeringuid, kuna võimalikud investeerijad/laenuandjad rajavad oma otsuse eelkõige äriühingule sõltumatu rahvusvahelise reitinguagentuuri poolt antud reitingule.

(103) Märgitakse, et Hynixile oktoobris 2001 Standard and Poor'si antud reiting oli SD–, "kohustusi osaliselt täitmatajättev". See on võimalikest reitingutest eelviimane, kuna halvim on "kohustusi täitmatajättev", millel ei ole Standard and Poor'si tingimuste kohaselt tulevikuväljavaateid nagu teistel tasemetel ning mida kasutatakse vaid siis, kui maksejõuetus on tegelikult saabunud. Hinnang SD omistatakse siis, kui võlakirjade emiteerijat peetakse kohustusi osaliselt täitmatajätjaks, see tähendab, et ta jätkab teatud kohustuste või kohustuste liikide eest maksmist samal ajal, kui ta teiste eest ei maksa. Järelikult oli Hynixi reiting meetmete rakendamise ajal iga investori/laenuandja jaoks väga murettekitav ega toetanud otsust teda ärikaalutlustel täiendavalt rahastada.

(104) Teine küsimus, mida uurida tuleb, on äriühingu ajalugu tema olemasolevate võlgade teenindamisel ning talle asjaomaste laenuandjate poolt antav reiting. Kui isegi mõõduka reitinguga äriühingu jätkab mõne oma laenuandja olemasolevate võlgade teenindamist, tuleks laenuandjail täiesti põhjendatult seda asjaomase äriühingu sisehindamisel arvesse võtta ning arvestada seda tõsiasja ka positiivselt, kui hinnatakse, kas asjaomasele äriühingule täiendava laenu andmist võiks kaaluda. Käesoleval juhul märgitakse siiski, et Hynix ei olnud oma olemasolevaid võlgu 2001. aastal teenindanud ning oli jätnud tähtajaks tasumata isegi jaanuaris 2001 antud sündikaatlaenu intressimaksed. Nagu selgitatud põhjenduses 88, teatas pank puudujäägist mais 2001, ent otsustas olukorra lahendamiseks vastavaid meetmeid mitte rakendada. Mitmed pangad tõstsid oma laenukahjumi reserve Hynixi suhtes juba mais 2001 ning uuesti oktoobris 2001 enne meetmete rakendamist, mis näitab, et täiendavat rahastamist peeti juba kahjumiks. Sisehindamine asjaomaste pankade poolt peegeldas seda hinnangut. Kuus asjaomast panka hindasid 2001. aasta oktoobri meetmete ajaks Hynixi sisehinnanguga "hoiatav" kuni "ebakindel". Niisugune olukord ei toeta otsust asjaomast äriühingut täiendavalt rahastada.

(105) Kolmas küsimus, mida uurida tuleks, on asjaomase äriühingu üldine finantsseisund. Kui äriühingul on ajutisi likviidsusprobleeme, ent selle põhialused on tugevad, on võimalikel laenuandjatel põhjus seda oma krediidiotsuste tegemisel arvesse võtta.

(106) Märgitakse, et Hynixi üldine finantsseisund oli olnud kriitiline juba pikka aega. 2000. aasta lõpuks oli Hynixil kogunenud enam kui 9,46 miljardi Ameerika Ühendriikide dollari eest kohustusi. See moodustas äriühingu peaaegu kahekordse netoväärtuse ning äriühingu kapitaliseerimise rohkem kui neljakordse turuväärtuse. [48] Oktoobris 2001 moodustasid Hynixi võlad tema kuuekordse omakapitali. Selline olukord oli asjaomastele pankadele samuti hästi teada. Nagu on selgitatud põhjenduses 44, väitis Korea Ekspordikindlustuskorporatsioon juba novembris 2000, et Hynix oli tehnilise maksevõimetuse olukorras. Samasuguseid väiteid võib leida asjaomaste pankade sisearuannetes, mis viitavad Hynixi negatiivsele kapitalile ja ülemäärasele krediteerimisele.

(107) Hynixi finantsnäitajad vastavalt nn Altmani Z-võlgnevuste mudelile, mis on mõeldud spetsiaalselt Korea äriühingute pankrotisarnase olukorra ennustamiseks, olid 1999–2001 oluliselt halvemad kui teistel Korea äriühingutel, mis tegelikult pankrotti läksid. Hynixi võlgnevused olid 700 % suuremad kui tõsistes majandusraskustes äriühingu lävi. [49] Hynixi jooksvad ja lühiajalised näitajad andsid tunnistust äriühingust, mis täiesti ebapiisava likviidsuse tõttu ei suuda oma kohustusi täita. [50] Hynixi puhastasuvus, üldtasuvus ja omakapitali tasuvus olid negatiivsed kõigil aastatel alates 1997ndast, puhastasuvus läks 2000. aastal miinusesse 24,3 % võrra ja 2001. aastal 93,83 % võrra. Igal aastal 1997–1999 ei olnud äriühingu tehingute rahakäive piisav, et katta isegi ühte kuuendikku tema võlgnevustest või üldkohustustest.

(108) 2001. aasta rahastamiskontod ei arvestanud Hynixi finantseduga ka tulevikus, väites, et äriühingu tegevuse täielik normaliseerimine nõuab pidevat toetust krediidipankadelt, kuni pooljuhttoodete müügihind on taas piisavalt kõrgele tõusnud. Need tõsiasjad näitavad, et nii Hynixi minevikku kui ka tulevikku iseloomustas sõltuvus kreeditoride finantsabist. Hynix oli jõudnud punkti, kus oli võimatu oma tegevust rahastada tootmiskasumist tulenevatest vahenditest.

(109) Järgmine küsimus, mida subsiidiumi väljaarvutamise aluste hindamisel uurida tuleks, on kindlaks teha, kas asjaomasele äriühingule oli antud teisi laene kommertsallikatest ning kui oli, siis millistel tingimustel. Kui selliseid laene oli antud, võiksid selliste laenude tingimused ja põhimõtted toimida kriteeriumina asjaomaste meetmetega Hynixi tulu ning seega ka toetussumma mõõtmisel.

(110) Käesoleval juhul märgitakse, et Hynix ei võinud saada ühtki kommertslaenu 2000. ega 2001. aastal. Hynixi laenuvõtmine keskendus ainult Korea valitsuse võimaldatud, Korea valitsuse suunatud ning Korea valitsuse tagatud laenudele. Hynixi suurim kreeditor meetmete rakendamise ajal oli Korea Arengupank, kelle käes oli 44 % Hynixi laenude kogusummast detsembris 2001. [51]

(111) Enne 1998. aastat oli Hynix saanud laene Prantsuse ja Jaapani pankadelt, kaasa arvatud Bank of Tokyo, Société Générale ja Credit Lyonnaise. Sellest ajast saadik ei ole ükski nimetatud pankadest Hynixi restruktureerimisel osalenud. Tasumata laenud välispankadelt, kaasa arvatud Citibank Souli omad, moodustasid vaid 5 % kõigist Hynixi laenudest 2000–2001. [52] Märgitakse, et Citibanki osa hindamist selgitatakse põhjendustes 130–133.

(112) Välispankade osaluse puudumine näitab, et Hynixi täiendavat rahastamist ei peetud otstarbekaks ning majanduslikult õigustatuks. Märgitakse, et 1996. aastal antud ning Société Générale'i juhitud välismaiste laenuandjate 37,5 miljardi Korea voni suuruse sündikaatlaenu tagastamata osa kuulutati 2001. aastal tähtajaks tasumata laenuks ja risttehingu puudujäägiks.

b) Valitsuse finantsosalus

i) Poolte märkused

(113) Hynix ja Korea valitsus väitsid, et 2001. aasta oktoobri meetmestik ei kujutanud endast toetust, kuna osutatud finantseeringut ei teinud Korea valitsus. Hynix väitis seoses Citibanki ja Korea Välisvaluutapangaga, et ei esitatud mingisugust tõendusmaterjali, mis oleks näidanud, et Korea valitsus oleks kasutanud oma mõjuvõimu, et sundida panku 2001. aasta oktoobri meetmeid vastu võtma. Seoses Woori Panga, Chohung Panga ja Riikliku Põllumajandusühistute Liiduga (NACF) väitis Hynix, et Korea valitsuse osalust aktsiakapitalis ei tohiks segi ajada valitsuse kontrolliga krediidiotsuste üle. Veel väideti, et krediidiotsused põhinesid iga asjaomase panga ärikaalutlustel.

(114) Korea Välisvaluutapank väitis, et Korea valitsusel ei olnud mingisugust osa Korea Välisvaluutapanga äriotsuste suhtes restruktureerimisprogrammis. Ta väitis, et Korea valitsusel ei ole mingisugust eriõigust, ei lepingu- ega Korea seaduste järgset, mis lubaks tal takistada või mõjutada Korea Välisvaluutapanga äriotsuseid. Korea Välisvaluutapanga andmetel kehtib see ka finantsjärelevalveteenistuse kohta. Finantsjärelevalveteenistuse juhtkonna soovituste kohta Korea Välisvaluutapanga äritehingute osas väideti, et nimetatud toimingud kuuluvad selle tavatoimingute hulka vastavalt pangandusseadusele ja pangandusmäärustele ning neid ei tule mõista kui vahelesegamist või asjassesekkumist ükskõik millisel kujul finantsjärelevalveteenistuse ega muude finantsülevaatust teostavate asjaomaste ametiasutuste poolt.

(115) Woori Bank väitis, et hoolimata sellest, et ta oli suurim aktsionär, ei lubatud Korea valitsusel avaldada mingisugust mõju Woori Panga otsustamisprotsessile.

(116) Chohung Bank väitis, et Korea valitsusel ei olnud ei otsest ega kaudset mõju tema juhtimistegevusele. Isegi kui Korea Hoiustekindlustuskorporatsioon (Korea Deposit Insurance Corporation, KDIC) on Chohung Panga suuraktsionär, oli Chohung Bank väidetavalt kommertspank ning tema otsused võeti vastu üksnes ärikaalutlustest lähtudes. Ta väitis, et ajutises määruses viidatud "Mõistmise memorandum" (Memorandum of Understanding, MOU) käsitles ainult Korea valitsuse poolt 1997. aasta finantskriisi suhtes kohaldatud mitmesuguseid restruktureerimismeetmeid.

(117) Hynix ja Chohung Bank väitsid ka, et teised pangad (Korea Tööstuspank (Industrial Bank of Korea), Souli Pank (Seoul Bank), Kwangju Bank ja Kyongam Bank), kus Korea valitsus on samuti suuraktsionär, ei osalenud 2001. aasta oktoobri meetmestikus ning tõestasid seega, et Korea valitsus ei olnud sekkunud ühegi asjaomase panga äritegevusse.

(118) Riiklik Põllumajandusühistute Liit (NACF) väitis, et see moodustati eesmärgiga parandada põllumajandustootjate majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist olukorda ning nende elukvaliteeti. Korea Hoiustekindlustuskorporatsioon kui eelisinvestor ei tohtinud seaduse kohaselt Riikliku Põllumajandusühistute Liidu otsuste tegemises osaleda. Iseenesest ei hõlmanud tema volitused riikliku poliitika eesmärkide saavutamist.

(119) Citibank Seoul eitas, et ta oleks mingilgi viisil Korea valitsusega seotud, ning selgitas, et osales uuritavates meetmetes üksnes ärikaalutlustest lähtudes.

ii) Märkuste hindamine

(120) Märgitakse, et eelnevalt on põhjendustes 10–14 sätestatud põhimõtete alusel eespool järeldatud, et Korea Arengupank on avalik-õiguslik isik. Seoses teiste pankadega ei leitud need olevat avalik-õiguslikud isikud, ent leiti, et neid on kõnealuste meetmete elluviimisel Korea valitsuse poolt suunatud.

(121) Suunavat juhtimist tõendab oluline fakt, et Korea valitsus oli mõnede nimetatud pankade ainus või suuraktsionär, mida tuleb olukorra hindamisel arvesse võtta. Korea valitsuse ja teiste aktsionäride aktsiapaki suurus määrab ära ulatuse, milles nad saavad mõjutada otsusetegemise protsessi, nagu sätestatud äriseaduses ja asjaomase äriühingu liitumisartiklites. Selles suhtes on oluline viidata novembris 2001 vastu võetud Korea peaministri seadlusele nr 408, mis käsitleb juhtkonna vastutust äriühingutes, milles valitsus on aktsionäriks. Kuigi nimetatud määruse artikkel 6 rõhutab selliste äriühingute iseseisva juhtimise lubamise tähtsust, võimaldab see riigil otsustavalt kasutada kõiki oma õigusi aktsionärina.

(122) Registreeritud teave näitab ka, et riik võib suuraktsionärina nimetada ametisse finantsasutuste juhte. Iseenesest nimetab või tunneb Korea valitsus korrapäraselt huvi tegevdirektori ja teiste panga juhtkonna liikmete valiku vastu. [53] Oma hääletusõiguse abil saab Korea valitsus suurima aktsionärina seetõttu mõjutada Korea Välisvaluutapanga, Woori Panga ja Chohung Panga tegevust. Näiteks näitab registreeritud teave, et riik mõjutas otsust välja vahetada Korea Välisvaluutapanga tegevdirektor vähetulemusliku tegevuse tõttu Hynixi ja teatud krediitkaardiäriühingte suhtes. [54]

(123) Peale selle tuleb märkida, et ajutine määrus ei toetunud suunamise tõestamisel üksnes Korea valitsuse aktsiapakile. Ajutise määruse põhjendused 88–98 selgitasid põhjalikult iga panga kohta põhjuseid, miks leiti, et Korea valitsus oli suunanud 2001. aasta oktoobri meetmeid. Lisaks ajutises määruses esitatud selgitustele on selle järeldused leidnud nüüd kinnitust täiendava teabe alusel, millest osa on saadud pärast ajutiste meetmete avaldamist.

(124) Nagu on selgitatud põhjendustes 32, 42 ja 43, on olemas registreeritud tõendusmaterjali selle kohta, et Korea valitsus andis finantsasutustele otseseid juhiseid mõnede uurimisaluste meetmete kohta Nimetatud teave näitab ka, et finantsjärelevalveteenistus oli meetmete rakendamisega seotud. Andmed näitavad ka, et Korea valitsus sundis neid asutusi mõnedes meetmetes osalema, ähvardades nende äritegevuse takistada. [55] Märgitakse, et komisjon oli mitmel korral nii Korea valitsuselt kui asjaomastelt pankadelt sellise sekkumise kohta küsinud, ent kõik pooled eitasid järjekindlalt, et kõnealuste meetmete osas oleks olnud mingisugust riigi sekkumist.

(125) 3. augustil 2001, veidi enne 2001. aasta oktoobri meetmete rakendamist, väitis Korea peaministri asetäitja ajalehe- ja ringhäälingutoimetajate liidu kohtumisseminaril, et juhul, kui kreeditoride rühm ei suuda Hynixi küsimusele lahendust leida, sekkub Korea valitsus kiire lahenduse leidmiseks. Kui kreeditoride rühm ei suutnud otsustada Hynixi täiendavat rahastamist, pidid asjaomased finantstegelased otsustama.

(126) Seoses Korea Välisvaluutapanga väitega, et Korea valitsusel ei ole seaduse- või lepingujärgset õigust mõjutada selle äriotsustusi, märgitakse, et ajutise määruse järeldused Korea valitsusepoolse suunamise kohta ei põhinenud sellistel lepingu- või seadusjärgsetel õigustel. Selles küsimuses vastu võetud järeldused püüdsid tõestada, et Korea valitsus võis kasutada oma võimu Korea Välisvaluutapanga suunamiseks kaudsemalt, näiteks oma asendi kaudu suuraktsionärina. Veel enam, esialgsed järeldused selles küsimuses on leidnud kinnitust uue tõendusmaterjaliga, mis saadi pärast ajutise määruse avaldamist, mille kohaselt Korea valitsuse ministrid sekkusid, et juhendada Korea Välisvaluutapanka mõnede uurimisaluste meetmete suhtes (vt põhjendusi 32, 42 ja 43).

(127) Seoses finantsjärelevalveteenistuse ja finantsjärelevalvekomiteega, tõestab ka pärast ajutiste meetmete rakendamist saadud tõendusmaterjal, et finantsjärelevalveteenistus oli seotud Hynixi rahastamist ettenägevate meetmete otsustamisega, nt kiri Korea ministritelt Korea Välisvaluutapangale, millele on viidatud põhjenduses 126 eespool. Seoses finantsjärelevalveteenistuse/finantsjärelevalvekomitee osaga selle järelevalve teostamisel Korea Välisvaluutapanga jätkuva restruktureerimise suhtes, näitab registreeritud tõendusmaterjal, et finantsjärelevalvekomitee kiitis heaks Korea Välisvaluutapanga laenu ülempiiride tõstmise – tõsiasi, mis on vasturääkivuses restruktureerimisplaaniga, mis nõudis selle liiga kõrge laenu riskimäära vähendamist Hynixi suhtes. Peale selle ei olnud Korea Välisvaluutapanga rahastamiskontodes probleemsete laenude kahjumi väljaarvutamisel kajastatud suuremat osa Hynixi võlaaktsiate vahetusest. Järelikult ei esitanud Korea Välisvaluutapanga märkused ajutise määruse kohta olulist uut tõendusmaterjali, mis oleks muutnud ajutise määruse põhjendustes 90–91 esitatud hinnangut. Need järeldused seetõttu kinnitatakse.

(128) Seoses Riikliku Põllumajandusühistute Liiduga (RPL) selgitasid ajutise määruse põhjendused 96–98 põhjuseid, miks esialgselt järeldati, et Korea valitsus suunas RPLi osalema 2001. aasta oktoobri meetmetes. Isegi kui tunnustada täielikult RPLi vormi ühistuna, on selle ühistu eesmärgid põllumajandustootjate majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise olukorra ning elukvaliteedi parandamiseks ühtlasi põllumajanduse toetamise majanduspoliitika eesmärkide saavutamine. Edaspidi märgitakse, et RPLi haldavad ühiselt rahandus- ja majandusministeerium ning põllumajandus- ja metsandusministeerium. Selle täpsemad funktsioonid on põllumajanduspoliitilise panga omad, nagu Korea põllumajanduspoliitika elluviimine ning Korea valitsuse rahaliste vahendite soetamine põllumajandussektori jaoks. Uus põllumajandusühistute seadus augustist 1999 näeb ette Korea valitsuse dotatsiooni/subsiidiumi vastavalt vajadusele (artikkel 9), lubab Korea valitsusel osaleda aktsionärina (artiklid 147–151) ning võimaldab RPLil välja emiteerida põllumajanduse rahastamise võlakirju ja nõuab Korea valitsuselt nende tagamist (artiklid 153 ja 156). RPLilt meetmete rakendamise ajal Hynixile antud krediidiriskireiting, nimelt 8, [56] ei õigustanud Hynixi edasist rahastamist. RPLi märkused ajutise määruse kohta ei andnud mingisugust uut tõendusmaterjali, mis oleks muutnud ajutise määruse põhjendustes 96–98 esitatud hinnangut. Seetõttu kinnitatakse need järeldused.

(129) Seoses pankadega Woori Bank ja Chohung Bank [57] selgitasid ajutise määruse põhjendused 88 ja 89 põhimõtteid, mille põhjal esialgselt järeldati, et Korea valitsus suunas pankade Woori Bank ja Chohung Bank osalemist 2001. aasta oktoobri meetmetes. [58] Nimetatud järeldused suunamise kohta leidsid kinnitust teabega, mis saadi pärast ajutiste meetmete kehtestamist, ning millele viidatakse põhjendustes 91–94, 124 ja 125. Woori Bank ja Chohung Bank ei ole oma märkustes esitanud mingisugust uut tõendusmaterjali, mis muudaks ajutise määruse põhjendustes 88 ja 89 esitatud komisjoni järeldust. Need järeldused kinnitatakse seetõttu.

(130) Citibank, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 93 ja 95, ei teinud see uurimisega täielikku koostööd. Sellistel asjaoludel on järeldused selle seotuse kohta Hynixi suhtes rakendatava finantsmeetmestiku osas tõestatud vastavalt ajutise määruse artiklile 28, s.o olemasolevate tõsiasjade alusel.

(131) Tema osa kohta laenuandjana käesoleva uurimise tähenduses tuleb märkida, et Citibanki koostööst keeldumine takistas saamast usaldusväärset teavet Citibanki täpsete funktsioonide ja tegevuse kohta Hynixi suhtes rakendatud finantsmeetmete osas. Seega ei suudetud Citibanki kinnitusi, et ta ei tegutsenud Korea valitsuse suunamisel, küsimustikule vastamise ja järgneva kontrollkäigu abil tõestada. Sama kehtib ka Citibanki laenuandmistegevuse kohta. Tuleb ka märkida, et Citibanki koostööst keeldumine takistas oluliselt uurimist mitte ainult Citibanki täpsete funktsioonide määratlemisel tema osa suhtes laenuandjana, vaid ka tema osa suhtes Hynixi finantsnõustajana. Koostööst keeldumise tõttu jääb Citibanki tõeline asend Hynixi suhtes ning tema üldiste suhete iseloom ja tihedus Korea valitsusega teadmatuks. Koostöö ja kontrollkäikude tähtsust tõestab tõsiasi, et mõningate teiste asjaomaste pankade suhtes olid just täielik koostöö ja kontroll olulise tähtsusega lõplike järelduste tegemisel nende, Hynixi ja Korea valitsuse vaheliste suhete kohta. Mida uurimine on tänu teiste poolte antud teabele tõestanud, on siiski tõsiasi, et Citibank oli Korea valitsuse, Hynixi ja muude käesoleva juhtumiga seotud poolte vahelistel läbirääkimistel keskne tegelane. Tõepoolest, Hynix väitis, et Citibank ei peaks uurimisega koostööd tegema, kuna "selline teatavakstegemine võib avalikustada Hynixi omahinda, finantsseisu ja raamatupidamist puudutavat teavet". Siinkohal on vaja meelde tuletada, et Hynixi suuraktsionäriks oli nimetatud sekkumise ajal pankade kaudu Korea valitsus.

(132) Sellistel asjaoludel pidid lõplikud järeldused selle kohta, kas Citibank laenuandjana tegutses Korea valitsuse suunamisel ning kas Hynixi tulu võrdus Citibanki poolt Hynixile antud täieliku finantsosalusega, põhinema olemasolevatel tõsiasjadel. Selles suhtes ei ole vaidlustatud, et erinevalt teistest nimetatud meetmetes osalejaist toimus Citibanki esimene sekkumine Hynixi kreeditorpangana jaanuaris 2001, kui Hynixi finantsseisund oli juba piisavalt halb, et hoida ükskõik milline uus pank finantsilisest seotusest eemal. Citibanki hinnang Hynixile oktoobris 2001 oli D "ebakindel". Sellest hoolimata rahastas Citibank Hynixit. Citibankil paluti selgitada nende üldist laenuandmispoliitikat ning seda, kas ebakindlate äriühingute rahastamine on tavaline. Nagu juba selgitatud, ei esitanud Citibank mingeid üksikasju, mis oleks selgitanud tema osalemise ajendeid uuritavates meetmetes.

(133) Seoses Korea valitsuse suunamisega, näitab registreeritud teave, et Korea valitsuse, Hynixi ja Citibanki vahel olid arvestatavad sidemed. Korea valitsuse ja Citibanki korral ulatusid need kaugemale uuritavatest laenudest. Selliseid sidemeid võib tõlgendada kahel viisil. Esiteks võib neid tõlgendada tõendina selle kohta, et Citibankil võisid olla ärilised põhjendused Hynixile laenu andmiseks või, nagu väitis üks pooltest, võib neid tõlgendada tõendina selle kohta, et Citibank võis olla Korea valitsuse suunamise suhtes tundlikus asendis. Koostööst keeldumise tõttu ei olnud võimalik kindlaks teha, kas Citibank tegutses surve all või kas see oli kooskõlas nende tavalise äritegevusega. Selles suhtes on vaja meelde tuletada, et koostööst keeldumise põhjuseks oli takistada ligipääsu Hynixi omahinda, finantsseisu ja raamatupidamist puudutavatele andmetele. Muude selgituste puudumisel võib seda põhjendatult võtta näitajana, et need Citibanki valduses olevad andmed sisaldavad teavet, mis näitab, et kõnealuse rahastamise võimaldamiseks ei olnud ärilisi põhjusi ning et rahastamine viidi ellu tänu Korea valitsuse suunamisele. See põhjus on ka sama mis kaebuses. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 94, on lisaks sellele Citibankil olnud ebatavaliselt tihedad ja vastastikku läbipõimunud suhted Korea valitsusega alates 1967. aastast, kui tal lubati Koreas tegutsema hakata. Nimetatud tihedatest suhetest Korea valitsuse ja Citibanki vahel annab tunnistust Citibanki osa Korea valitsuse abistamisel selle väljatulekuks Korea finantskriisist 1997. aastal. Citibank juhtis ja viis edukalt lõpule Korea panga võla restruktureerimise kokku 21,75 miljardi Ameerika Ühendriikide dollari väärtuses 1998. aastal. Kõik need tõsiasjad kinnitavad, et Citibankil on väga tihedad sidemed Korea valitsusega. Nimetatud tõsiasjade ja Citibanki keeldumise põhjal lubada ligipääsu selle valduses olevale teabele ning selle tõttu, et muu kontrollitav tõendusmaterjal ei olnud kättesaadav, saab kooskõlas algmääruse artikli 28 lõikega 6 teha järelduse, et Korea valitsus oli seotud ning suunas Citibanki kõnealusel rahastamisel.

(134) Seoses väitega, et mitte kõik pangad, kus Korea valitsus oli suuraktsionäriks, ei osalenud 2001. aasta oktoobri meetmetes, mis kummutab väite Korea valitsuse suunava mõju kohta, märgitakse, et Kwangju Bank ja Kyongam Bank olid meetmete rakendamise ajal alustanud liitumist Woori Financial Holding'iga. Kuna Woori Bank oli juba üks peamistest kreeditorpankadest restruktureerimisel 2001. aasta oktoobris, oli arusaadav, et Kwangju Pangal ja Kyongam Pangal ei olnud vajadust nimetatud meetmeis eraldi osaleda. Sama olukord oli ka Souli Panga puhul, mille Korea valitsus kavatses vastavalt rahvusvahelise valuutafondi (IMF) soovitustele müüa Hana Pangale. Nimetatud müügi ootuses ei peetud Souli Panga spekulatiivsete laenude hinnatõusu Souli Panga raamatupidamise kannetes tulusaks.

(135) Seoses Korea Tööstuspangaga (Industrial Bank of Korea) märgitakse, et Korea Tööstuspank on spetsialiseerunud pank, mille volituste hulka kuulub väike- ja keskmise suurusega äriühingute arengu soodustamine. Selle tegevus on Korea valitsuse poolt garanteeritud. Hynixile täiendavat laenu andes, oleks Korea Tööstuspank oma volitused täiesti ilmselt ületanud, mida oleks äärmiselt raske olnud põhjendada. Andes D/A laenu ning osaledes Hynixi aktsiate vastu vahetatavate võlakirjade ostus, oli Korea Tööstuspank tegelikult juba oma volitusi ületanud ning täiendav riskivõtumäär raskustes suuräriühingu suhtes ei oleks kokku sobinud tema rahapoliitika eesmärkidega.

c) Meetmetest saadud tulu

(136) Korea Välisvaluutapank, Woori Bank, Chohung Bank, Riiklik Põllumajandusühistute Föderatsioon ja Citibank Seoul väitsid kõik, et nad osalesid 2001. aasta oktoobri meetmestikus, kuna nad tahtsid maksimeerida oma Hynixile juba antud laenude tagasisaamise taset. Nad arvasid, et Hynixi väärtus kehtiva turukursiga kontsernina on kõrgem kui vahetu likvideerimismaksumus. Nad väitsid, et nende osalemine 2001. aasta oktoobri meetmetes põhines Hynixi krediidi hindamisel, millele saadi tuge väliskonsultantide analüüsidest. Tuleb siiski märkida, et Hynix on keeldunud esitamast koopiat analüüsist, mille põhjal määrati likvideerimismaksumus, põhjendusega, et see on konfidentsiaalne. Järelikult ei ole olnud võimalik tema väärtusi hinnata ning seetõttu on lõppjäreldused selle suhtes määratud vastavalt algmääruse artiklile 28.

(137) Märgitakse ka, et nende pankade otsustamisseisukoht meetmetes osalemiseks ei ole kooskõlas nende endi hinnanguga Hynixi finantsseisundile ning eriti nende poolt antud krediidiriskireitinguga. Kõnealused pangad hindasid Hynixi meetmete rakendamise ajal "ettevaatust sisendava" ja "ebakindla" vahele. Ei ole antud rahuldavat selgitust, miks need Hynixi väga kriitilisest olukorrast hoolimata ikkagi otsustasid finantstoetust jätkata.

(138) Märgitakse, et turupõhimõtetest lähtuvad sõltumatud pangad peavad nende aktsionäride nõudmisel hindama nende poolt antud laenude tagasimaksmise tõenäosust ning tegema selle alusel oma otsused laenude andmise või mitteandmise kohta. Sellised pangad peavad järgima objektiivseid laenuandmistingimusi ning peavad kahjude korral aktsionäride ees vastutama nagu Hynixi laenude juhtumil. 2001. aasta oktoobri meetmetes osalevate pankade korral saab seda seetõttu selgitada vaid tõsiasjaga, et otsustajad olid selliste tagajärgede eest kaitstud tänu Korea valitsuse suurele aktsiapakile ning tegelikule kontrollile laenuandmisotsustuste üle. Lisaks tuleb märkida, et põhjendust jätkuva laenuandmise väärtuste kaitseks suurtes võlgades äriühingule on eriti raske õigustada, võttes arvesse, et pangad vahetasid samal ajal võlaaktsiaid, andsid uusi laene ning tõstsid ka Hynixi laenude laenukahjumi reserve. See põhines nende kogemusel aastast 2001, kui Hynix oma võlgu ei teenindanud, nagu on selgitatud põhjenduses 88. See näitab selgelt, et pangad võimaldasid rahastamist, kuigi neil oli teada, et nad ei saaks laenu tagasi. See ei sobi kokku laenuandmistegevusega, mis põhineb ärikaalutlustel.

(139) Hynix ja Korea valitsus väitsid, et Hynixi krediidiriskireiting "kohustusi osaliselt täitmatajättev" oli üksnes restruktureerimisprogrammi tagajärg ning pangad ei oleks pidanud seda arvesse võtma.

(140) Nimetatud väide ei näi tõsiasjadel põhinevat. Ei ole mõistlik väita, et äriühingu krediidiriskireiting ei ole võimalike investorite jaoks määrav tegur. Peale selle on reiting ise palju olulisem kui selle põhjused. Iga võimalik investor, kes kavatseb äriühingusse investeerida, uurib selle reitingut. Lisaks oleks Hynixi poolt esitatud loogikat jälgides tulnud Hynixi reitingut pärast 2001. aasta oktoobri restruktureerimismeetmete elluviimist tõsta. Seda siiski ei tehtud ning reiting jäi endiselt tasemele "kohustusi osaliselt täitmatajättev". Nii on see ka praegu. On ilmne, et reitinguagentuurid võtsid arvesse Hynixi olukorda tervikuna ning turutingimustel tegutsevad investorid oleks võtnud ja oleks pidanud arvesse võtma Hynixile 2001. aasta oktoobri meetmete rakendamise ajal kohaldatavat krediidiriskireitingut.

d) Subsiidiumi väljaarvutamine

i) Poolte märkused ja hinnang märkustele

(141) Seoses subsiidiumi väljaarvutamisega tõstatas Hynix oma märkustes viis küsimust. Esiteks väitis Hynix, et subsiidiumi väljaarvutamine ei oleks pidanud hõlmama võlaaktsiate vahetust. Lisaks hõlmas 2,994 triljoni Korea voni väärtuses võlaaktsiate vahetus ka kõigi 15 panga laene, mitte ainult nende kuue panga laene, mis leiti olevat toetust andnud. Seetõttu tuleks toetust mitte andnud pankade osa laenuaktsiate kogusummast maha lahutada. Sama küsimuse tõstatasid ka Korea valitsus ja Shinhan Bank.

(142) Pärast nimetatud punkti kontrollimist järeldati, et 1. optsiooni meetmetes mitteosalenud pankade osa tuleks tõepoolest maha arvata. Vastavalt registreeritud teabele oli mahaarvatav summa 511 miljardit Korea voni. Võlaaktsiate vahetuse kogusummat, mida peeti subsiidiumiks, õgvendati vastavalt 2,483 triljoni Korea voni võrra.

(143) Hynixi tõstatatud teine küsimus seisneb selles, et tähtajapikendamise väärtus ning intressimäärade vähendamine 1,586 triljoni Korea voni võrra ei ole õige, sest see hõlmas väidetavat võla kustutamist ning nende pankade intressimäärade vähendamist, keda ei leitud subsiidiumis osalevat. Nende pankade osa tuleks seetõttu kogusummast maha arvata. Sama küsimuse tõstatas ka Shinhan Bank.

(144) Märgitakse, et subsiidiumi väljaarvutamisel on selles punktis tehtud viga. Vastavalt registreeritud teabele oli tähtajapikendamisele kuuluvate laenude summa 1,825 triljonit Korea voni.

(145) Kolmandaks väitis Hynix, et subsiidiumi jaotamisviis oli ebaõige. Kuna 2001. aasta oktoobri meetmestik kehtib vaid 2001. aasta viimase kolme kuu kohta, tuleb seda tulu jaotamisel kogu ajavahemikule arvesse võtta.

(146) Hynixile 2001. aasta oktoobri meetmestiku alusel antud toetus oli ühekordne toetus. Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvestati algmääruse artikli 7 lõike 3 kohaselt, jaotades subsiidiumi summa ajale, mis kehtib asjaomase tööstusharu varade tavalise amortisatsiooniaja kohta. Vastavalt suuniste jao F punkti a alapunktile ii jaotatakse ühtlase jaotuse meetodi järgi, mis seisneb subsiidiumi jaotamises võrdsetesse osadesse uurimisperioodi iga aasta kohta.

(147) Meetod, mida Hynix kaitses, ei ole põhjendatud, sest see vähendaks kunstlikult subsiidiumiga antud tulu. Kui subsiidiumi summa jaotataks alates oktoobrist 2001, oleks võlg kehtiv pikema ajavahemiku jooksul kui siis, kui see arvestatakse suunistes sätestatud tavaarvestusmeetodil, st alates uurimisperioodi algusest. Hynixi viidatud meetod viiks ka olukorrani, kus igal ühekordsel subsiidiumil, mis antaks uurimise ajal, oleks oma eraldiseisev tasakaalustatava võla periood. Seda oleks võimatu teostada. Peale selle, kui lugeja (subsiidium) kataks vaid kolm kuud, tuleks nimetajat (laenusaaja käive) vastava ajavahemiku katmiseks vähendada. Käesoleval juhul, arvestades väikest müüki 2001. aasta hinnatingimustes, võiks see väga lihtsalt tõsta subsiidiumi väärtust vastavalt hinnale. Neil põhjustel ei ole mingit alust muuta ajutises määruses kasutatud jaotamismeetodit. Seetõttu kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjenduses 108 esitatud järeldused subsiidiumi ajalise jaotamise kohta vastavalt suunistele.

(148) Hynixi neljas vastuväide oli, et subsiidiumi summale lisatud intressimäär oli valesti arvutatud. Nimetatud intressimäära oleks pidanud lisama ainult 2001. aasta kolmele viimasele kuule (oktoobrist detsembrini), sest sel ajal oli Hynixil võimalik tulu saada.

(149) Ka siin kehtib järeldus, millega põhjenduses 147 lükatakse tagasi Hynixi väide subsiidiumi jaotamisest aastate vahel. Ühtlane jaotusmeetod jaotab kõigist uurimisperioodi jooksul saadud ühekordsetest subsiidiumidest saadud tulu võrdselt jaotamisaja aastate vahel. Et kõigil juhtudel oleks intressimääral võrdne nimetaja, lisatakse iga-aastane äriühingu intressimäär vastavalt suuniste jao F punkti a alapunktile ii. Kuna subsiidium jaotatakse võrdselt aastate vahel, toimitakse intressimääraga samal viisil ning jaotamisest tulenevalt arvestatakse võrdne intressimäär iga subsiidiumi osa jaoks. Igasugused küsimused dotatsiooni ajalise jaotuse kohta uurimisperioodi jooksul langevad ära, kuna subsiidium jaotatakse subsiidiumi summa määramiseks kõigi aastate müügi vahel. Neil põhjustel ei ole alust muuta ajutises määruses kasutatud intressimäära väljaarvutamise meetodit. Seetõttu kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjenduses 108 esitatud järeldused intressimäära väljaarvutamise kohta suuniste põhjal.

(150) Seoses tasakaalustatavate subsiidiumide summaga, väitis Hynix, et subsiidiumisummad tuleb jaotada Hynixi koondkäibe põhjal Hynix Semiconductor Inc."i käibe asemel, kuna subsiidiumi said Hynix ja kõik tema tütarettevõtted."

(151) Euroopa ühenduse praktika subsiidiumidevastastes uurimistes on jaotada subsiidiumid uuritavate äriühingute käivete vahel. Äriühingut määratletakse eraldiseisva aruandlusüksusena. See on oluline, kuna uurimine on suunatud subsiidiumidele, mida annab eksportiv riik teatavalt tootelt või toodetelt tulu saamiseks. Uurivad ametiisikud uurivad ja kontrollivad eksportivas riigis ainult käesoleva tootega seotud asjakohast teavet. Euroopa ühendus ei pea koondkäivet õigeks aluseks, sest see ei ole seotud vaatlusaluse tootega ning hõlmab tihti väljaspool eksportivat riiki asuvaid tütarettevõtteid, mida ei ole uuritud. Märgitakse, et käesoleval juhul asuvad kõik Hynixi tütarettevõtted, mis moodustavad osa koondkäibest, väljaspool Korea Vabariiki.

(152) Nendel põhjustel kinnitatakse Hynixi käibe põhjal jaotatav subsiidiumisumma ning käesoleva punkti kohta tehtud ajutise määruse põhjendustes 67 ja 108 esitatud järeldus käesolevaga.

ii) Lõplikud järeldused 2001. aasta oktoobri meetmestiku põhjal antud subsiidiumi väljaarvutamise kohta

Uus laen

(153) Ajutise määruse põhjenduses 105 loeti 658 miljardi Korea voni suurust laenu esialgselt suuniste jao E punkti b alapunkti v kohaselt dotatsiooniks, kuna laenuandjad ei eeldanud selle andmise ajal laenu tagasimaksmist. Hynixi krediidiriskireiting oktoobris 2001 oli "kohustusi osaliselt täitmatajättev", ta ei olnud oma võlgu teenindanud alates 2001. aastast ning kohustused ületasid kuuekordselt omakapitali. Vastavalt algmääruse artikli 6 punktile b ei olnud turul kättesaadavad muud rahastamisallikad ning Hynix ei olnud protseduuri käigus sellisele võimalusele isegi viidanud. Sellistel asjaoludel peaks asjaomastele pankadele olema ilmne, et nad oma raha tagasi ei saa. Seetõttu on 658 miljardi Korea voni suurune laenusumma Hynixi tulu ning tasakaalustatav subsiidiumisumma. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 105 seoses tasakaalustatava subsiidiumisummaga.

Tähtajapikendamine ja allesjäänud laenude intressimäärade langetamised

(154) Seoses tulu hindamise ning võlakirjade teisendamise ja tähtajapikendamisega antud subsiidiumisummaga märgitakse esmalt, et vastavalt registreeritud teabele käsitletakse krediidi pikendamisi Koreas uute laenudena. Olukorra hinnang peab seetõttu sarnanema hinnanguga uue laenu juhtumil. Sellistel juhtudel on otsustavateks tingimusteks äriühingu finantsseisund ja selle maksete ajalugu. Kui pangale oli tähtajapikendamise ajal ilmne, et võlgnik ei maksa tähtajapikendamisest hoolimata oma laenu tagasi, loetakse tähtajapikendamisele kuulunud laenu dotatsiooniks, nagu see oleks uue laenu korral samadel tingimustel.

(155) Käesoleval juhul pikendati laenude tähtaegumist kolme aasta võrra. Nagu selgitatud põhjenduses 107, oli Hynixi olukord oktoobris 2001 nii murettekitav, et ühelgi laenu andvatest pankadest ei olnud põhjust uskuda, et nad kunagi üldse oma raha tagasi saaksid. Tulenevalt Hynixi sellisest äärmiselt kriitilisest olukorrast näib tähtajapikendamiste pidamine dotatsioonideks olevat õige meetod subsiidiumisumma väljaarvutamisel.

(156) Teine võimalus subsiidiumisumma väljaarvutamiseks oleks võrrelda intressimäära, mida äriühingu tegelikult pikendatud krediidiperioodi jooksul maksab, määraga, mida see peaks maksma juhul, kui talle võimaldatakse tähtajapikendamine. Märgitakse, et tavaliselt tähtajapikendamisel intressimäära tõstetakse. See kajastab laenuandja suurenenud riski ning tõsiasja, et ta vajab pikendamise võimaldamise eest hüvitust. Põhjus, miks nimetatud meetod käesoleval juhul siiski kohane ei ole, on tõsiasi, et tõsistes raskustes olevate äriühingute korral ei ole olemas usaldusväärset intressimäära turukriteeriumi: laenuandjal on vabadus küsida ükskõik millist intressimäära, mida ta soovib, juhul kui ta otsustab sellise laenuvõtja korral tähtaegunud nõude täitmisele pööramise asemel seda pikendada. Võib kasutada isegi piiramatuid määrasid.

(157) Käesoleval juhul langetati kõigi pikendatud tähtajaga laenude intressimäära 6 %ni. See oli äärmiselt madal, võttes eriti arvesse, et Hynixile, kui selle reiting oli BBB-, jaanuaris 2001 antud sündikaatlaenu intressimäär oli peaaegu 13 %. Arvestades tõsiasja, et oktoobris 2001 hinnati Hynixit reitinguga SD ning kommertspankade tavaline praktika on tähtajapikendamisel intressimäära suurendada, võib järeldada, et tavaline kommertslaenuandja oleks võinud vabalt kasutada piiramatut intressimäära, kui see oleks kaalutlenud kunagi sellistel tingimustel tähtaega pikendada. Hynix ei oleks suutnud sellise intressimäära maksumust taluda. Kuna kogu registreeritud tõendusmaterjal näitas, et Hynixil ei olnud turul muud rahastamisallikat, kui 2001. aasta oktoobri meetmestik, loetakse tähtajapikendamisele alluvate laenude summat (1,825 triljonit Korea voni) vastavalt algmääruse artikli 6 punktile b ja suuniste jao E punkti b alapunktile v dotatsiooniks. Seetõttu on pikendatud tähtajaga 1,825 triljonit Korea voni suurused laenud Hynixi tulu ja tasakaalustatav subsiidiumisumma.

(158) Märgitakse, et esitatud järelduse õigsust kinnitavad sündmused, mis leidsid aset kohe pärast uurimisperioodi lõppu aastal 2002. Juunis 2002 pani Chohung Bank kõrvale kahjumireservid, mis võrdusid 80 %ga selle potentsiaalse kahjuriski määrast Hynixile ning kavatses potentsiaalse kahjuriski täielikult kindlustada 2002. aasta lõpuks. [59] Teised Hynixi kreeditorpangad suurendasid samuti oma laenukahjumi reserve 80 %st 100 %ni Hynixi tagastamata laenude suhtes, mis näitas, et Hynixi laenud olid tagasisaamatud. [60] Detsembris 2002, ainult veidi vähem kui aasta pärast 2001. aasta oktoobri meetmete rakendamist läbiviidud täiendava tagatise andmine Hynixile kinnitas neid prognoose. Detsembris 2002 vahetati täiendavalt 1,9 triljoni Korea voni väärtuses võlaaktsiaid. Märgitakse, et oktoobris 2001 tähtajapikendamisele allunud võla summa on nimetatud summaga peaaegu võrdne – 1,825 triljonit Korea voni.

Võlaaktsiate vahetus

(159) Ajutise määruse põhjenduses 105 järeldati, et võlaaktsiate vahetust tuleb käsitleda dotatsioonina vastavalt suuniste jao E punkti b alapunktile v, sest ükski turuinvestor ei oleks meetmete rakendamise ajal Hynixi aktsiatesse investeerinud. Lisaks olid Korea valitsuse poolt suunatud pangad kustutanud samasuguse summa Hynixi tagastamata võlast.

(160) Vastavalt algmääruse artiklile 5 tuleb tasakaalustatavate subsiidiumide summa välja arvutada tulusaaja tulu põhjal, mis leitakse uuritava subsideerimisperioodi jooksul saadud olevat. Märgitakse, et võlaaktsiate vahetus kirjendati kohe Hynixi 2001. aasta rahastamiskontodesse, kustutades olulise osa oma võlast. Seetõttu on mõistlik järeldada, et Hynixi tulu võrdus täissummaga, mille võrra selle võlga vähendati. Tema finantsseisund paranes kohe nimetatud summa võrra – tõsiasi, millel võib olla hulk tulutoovaid tagajärgi, nt võla teenindamiskulu ärajätmine ning säästetud raha kasutamine investeeringuteks. Sama kehtib isegi siis, kui pankade sekkumist vaadeldaks mõnes mõttes paigutusena omakapitali. Nimetatud kapitali kogusumma moodustab Hynixi tulu.

(161) Lisaks meetme rakendamisega Hynixile antud tulu küsimusele tuleks olukorda analüüsida ka pankade seisukohalt, kes tehinguga teisendasid oma laenud omakapitaliks. Vastavalt suuniste jao E punkti f alapunktidele i ja ii ei loeta valitsusepoolset vahendite eraldamist omakapitali tuluks, välja arvatud juhul, kui investeerimisotsust saab vaadelda asjaomases eksportivas riigis erainvestorite tavalise investeerimispraktikaga sobimatuna. Tulu hindamise tingimus on see, kas erainvestor oleks paigutanud raha samasuguses olukorras äriühingusse, kuhu valitsus eraldas omakapitali vahendeid.

(162) Märgitakse, et Hynixi reiting oli "kohustusi osaliselt täitmatajättev" ning tema finantsseisund oli kriitiline. Peale selle olid DRAMi hinnad juunist 2001 alates järsult langenud ning oktoobris 2001 olid need oma madalaimas punktis. Hynixi aktsiakurss oli juunist septembrini samuti 72 % langenud. Selline asjade käik vahetult enne 2001. aasta oktoobri meetmeid näitas selgelt, et investeerimine Hynixi aktsiatesse oli äärmiselt riskantne ning võis tõenäoliselt kaasa tuua olulise kahju. Neil asjaoludel võib järeldada, et tavaline turuinvestor ei oleks oktoobris 2001 Hynixi aktsiatesse investeerinud.

(163) Vastavalt suuniste jao E punkti f alapunktile vii võib omakapitali vahendite eraldamist käsitleda dotatsioonina, kui on võimalik määrata, et valitsusel ei olnud kavatsust oma investeeringult mingit tulu saada ning ta andis tegelikult kõnealusele äriühingule varjatud kujul dotatsiooni. Käesoleval juhul kustutasid valitsuse poolt suunatavad pangad olulise osa oma tagastamata laenudest Hynixile, meede, mida suuniste jao E punkti b alapunkti v kohaselt peetakse dotatsiooniks. Nimetatud meede kujutab endast Hynixi tulu, mis võrdub antud laenude summaga. Tõsiasi, et pangad omandasid tehingu käigus omakapitali, ei muuda nimetatud hinnangut, sest arvestades nii turuolukorda kui Hynixi olukorda meetmete rakendamise ajal, ei oleks ukski teine investor Hynixi aktsiaid ostnud ning pangad ei saanud neil tingimustel loota oma investeeringutelt mingisugust tulu.

(164) Eespool selgitatud põhjustel loetakse Korea valitsuse suunatud pankade poolt vahetatud võlaaktsiate summat dotatsiooniks vastavalt algmääruse artikli 6 punktidele a ja b ning suuniste jao E punkti f alapunktidele v ja vii. Valitsuse suunatud pankade võlaaktsiate vahetussumma (2,483 triljonit Korea voni) on nimetatud meetmega saadud Hynixi tulu ning tasakaalustatav subsiidiumisumma.

(165) Märgitakse, et esitatud järelduse õigsust kinnitavad sündmused, mis leidsid aset kohe pärast uurimisperioodi lõppu aastal 2002. Detsembris 2002 andsid Hynixi kreeditorpangad äriühingule kahe aasta jooksul kolmanda tagatise. Meetmed hõlmasid 3,2 triljoni Korea voni väärtuses võla asendamist ning 1,9 triljoni Korea voni väärtuses võlaaktsiate vahetust. Hynixi kogukohustused olid kahest eelnevast tagatiseandmisest hoolimata suurenenud enam kui 7,9 triljoni Ameerika Ühendriikide dollarini. Kapitali kontolt mahakandmise plaan koondas aktsiad 21 kaupa üheks aktsiaks. Seda tehti, et leevendada ligikaudu 22 triljoni Korea voni suurust kapitali kaotust, mis tulenes kuhjunud puudujäägist ning aktsiakapitali hinnalangusest. [61] Pangad osutasid sellele, et nad olid juba kõrvale pannud laenukahjumi reservid, mis võrdusid 80 %–100 % Hynixile antud laenudest. [62] See olukord ning eriti kapitali kontolt mahakandmise ulatus 21:1 näitab selgesti, et Hynixi omakapitali võib pidada väärtusetuks ning sellesse investeerimist kaotuseks.

(166) Subsiidiumisumma väljaarvutamine on poolte esitatud märkuste ja uue teabe valguses üle vaadatud, mis on põhjustanud ajutiste järelduste muutmise mõnede uuritud meetmete osas. Kahekordse kirjendamise vältimiseks on neist maha arvatud 2001. aasta oktoobri meetmete hulka arvatud subsiidiumid. Seetõttu on 2001. aasta oktoobri meetmete subsiidiumi lõppsumma 19,4 % väärtuse järgi. Võttes arvesse ka põhjendusi 47, 80 ja 98, on subsiidiumi kogusumma järgmine:

Subsiidiumi liik | D/A pikendus | Korea Arengupanga võlakohustusprogramm | CB ost | Oktoobri 2001 meetmed | KOKKU |

| 5,1 % | 4,9 % | 5,4 % | 19,4 % | 34,8 % |

E. ÜHENDUSE TÖÖSTUSHARU MÄÄRATLUS

(167) Ajutiste meetmete põhjal ei saadud ühtki märkust ühenduse tööstusharu määratluse kohta, mis on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 110 ja 111. Seetõttu kinnitatakse, et kaks koostööd tegevat ühenduse tootjat, kes esindavad 100 % vaatlusaluse toote kogutootmisest ühenduses uurimisperioodi jooksul, moodustavad ühenduse tööstusharu algmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses.

F. KAHJU

1. SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

(168) Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 115, kasutatakse vajadusel konfidentsiaalsuskaalutlustel suundumuste arengu näitamiseks suhtarve. Ajutise määruse avaldamise järel väitis Hynix, et kuigi suhtarvude kasutamine selle andmete kirjeldamiseks on õigustatud konfidentsiaalsuskaalutlustel, ei võimaldanud üksnes suhtarvude avalikustamine ühenduse tööstusharu olukorra analüüsis ajutises määruses Hynixil piisava kindlusega hinnata ühenduse tööstusharu olukorda. Hynix väitis veel, et konfidentsiaalsuskaalutlustel ei olnud põhjust talle mitte teatavaks teha ühenduse tööstusharu tegelikke näitajaid, kuna ühenduse tööstusharu hõlmab kaht äriühingut. Märgitakse, et Hynixi nõue oli üldise iseloomuga ega täpsustanud, milliseid andmeid ta oleks soovinud näha selleks, et võimaldada tal hinnata ühenduse olukorda.

(169) Siiski keelab algmääruse artikli 29 lõige 5 teabe avalikustamise, mille kohta on palutud konfidentsiaalset käsitlemist ning sellise käsitluse kohaldamiseks on esitatud piisav põhjus. Kuna ühenduse DRAMi turg on oluliselt keskendatud turgu kontrollivatele väga vähestele tootjatele, oleks Hynixil kerge mõtestada talle teatavaks tehtud kogunäitajaid nii, et täpselt mõista ühenduse tööstusharu moodustava kahe ühenduse tootja konfidentsiaalset äriteavet. Niisugune teave oleks Hynixile suure ärilise väärtusega ning selle teadmine kolmandate isikute poolt võiks kahjustada ühenduse tööstust. Lõpuks on suhtarvude kasutamine kahjunäitajate ajas muutumise kajastamiseks asjakohane turul, kus on ainult kaks tootjat. Nimetatud suhtarvud võimaldavad Hynixil oma teadmiste põhjal ühenduse turu kohta ning huvitatud pooltele uurimiseks kättesaadavasse toimikusse paigutatud teabe põhjal esitatud teavet täpselt analüüsida ning määrata küllaldase täpsusega ühenduse tööstusharu olukord. Seetõttu peetakse Hynixi pretensiooni selles suhtes põhjendamatuks ning lükatakse seetõttu tagasi.

(170) Ajutise määruse põhjendustes 112–115 esitatud sissejuhatavate märkuste kohta rohkem märkusi ei saadud. Seetõttu kinnitatakse käesolevaga sissejuhatavad märkused.

2. ÜHENDUSE TARBIMINE

(171) Vaatlusaluse toote kogutarbimise näitaja ühenduse korral vastab koguimpordile pluss ühenduse tööstusharu toodangu kogumüügile ühenduses.

(172) Igasuguse uue teabe puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 117 kirjeldatud ajutised järeldused ühenduse tarbimise kohta. Vaatlusaluse ajavahemiku jooksul suurenes ühenduse DRAMide tarbimine 316 % võrra järgmiselt:

Tarbimine tuhandetes megabittides | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 (uurimisperiood) |

DRAMid | 16593400 | 28961100 | 45873600 | 68967600 |

Suhtarv | 100 | 175 | 276 | 416 |

3. VAATLUSALUSE TOOTE IMPORT ÜHENDUSSE

a) Impordimaht Koreast

(173) Ajutise määruse avaldamise järel väitis Hynix, et tema vaatlusaluse toote impordimaht tuhandetes megabittides väljendatuna suurenes palju aeglasemalt, kui on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 118. Hynix väitis, et import ja turuosa (vt allpool) peaksid põhinema vaatlusaluse toote kogumüügil ühenduse sõltumatutele klientidele tema tütarettevõtete poolt (edasimüügil) vaatlusaluse perioodi jooksul ning mitte Koreas toodetud DRAMide impordimahul. Märgitakse, et vaatlusaluse perioodi kahe esimese aasta jooksul oli Hynixi teatatud edasimüük oluliselt kõrgem (kuni 60 %) kui tegelik import, millest samuti Hynix teatas. Niisuguse suure erinevuse kohta rahuldavat seletust ei antud. Ollakse seisukohal, et import peaks hõlmama kõigi Hynixi poolt Koreas toodetud ja tema tütarettevõtetele ühenduses müüdud DRAMide koguläbimüügi pluss tähtsusetum läbimüük ühenduse sõltumatutele klientidele kolmanda riigi kaudu.

(174) Hynix, keda toetas Korea valitsus, väitis ka, et vaatlusaluse perioodi jooksul tema impordisuundumuste määramisel ühendusse oleks tema impordiandmete hulka tulnud arvestada ka vaatlusaluse toote import ühendusse LG Semicon Co. Ltdlt, mis toimus enne nimetatud äriühingu liitumist Hyundai Electronics Industries Co. Ltdga (alates 29. märtsist 2001 Hynix). Hynix ja Korea valitsus esitasid selle kohta mõningaid selle juhtumi andmeid, st kaks näitajat, mis puudutasid LG Semicon Co. Ltd importi megabittides aastail 1998 ja 1999. Muidu väideti, et Hynixi importi tuleks käsitleda kahju eesmärgil ainult selle ühinemise järel LG Semicon Co. Ltdga 1999.

(175) Siiski oli LG Semicon Co. Ltd eraldiseisev juriidiline isik enne seda, kui Hyundai Electronics Industries Co. Ltd selle LG Electronics Inc."ilt ja selle sidusäriühingutelt 7. juulil 1999 omandas. Pärast omandamist nimetati LG Semicon Co. Ltd ümber Hyundai Micro Electronics Co. Ltdks ning nimetatud äriühingu liitus Hyundai Electronics Industries Co. Ltdga 13. oktoobril 1999. Seetõttu oli LG Semicon Co. Ltd omandamine Hyundai Electronics Industries Co. Ltd jaoks uus investeering ilma tagasiulatuva mõjuta selle asendile turul. Teiste sõnadega suurendas Hyundai Electronics Industries Co. Ltd, Hynixi eelkäija, kes oli leitud olevat ainus subsiidiumidest tulu saanud äriühingu, oma toodangu mahtu. Lisaks sellele ei ole ükski pool, kaasa arvatud Hynix, oma vastustes küsimustikule ega muudes avaldustes teatanud mingisugusest LG Semicon Co. Ltd impordist 1998. ega 1999. aastal ning midagi niisugust ei leidnud ka komisjoni kinnitust. LG Semicon Co. Ltd andmed ei saa moodustada osa subsideeritud Hynixi impordist. Eespool esitatud põhjustel lükatakse Hynixi ja Korea valitsuse esitatud väide tagasi."

(176) Ajutise määruse põhjenduses 118 kirjeldatud Korea impordimaht saadi Samsungi ja Hynixi poolt nende küsimustiku vastavates vastustes esitatud kontrollitud impordiandmete liitmise põhjal. Nii määratud impordimaht Koreast suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul 331 % võrra. Kinnitatakse, et vaatlusaluse perioodi jooksul suurenes Hynixi import kiiremini, st 361 % võrra.

(177) Isegi kui võetakse arvesse LG Semicon Co. Ltd impordiandmeid 1998. ja 1999. aasta kohta, mille esitasid Hynix ja Korea valitsus ning mida ei suudetud kontrollida, tuleks need lisada impordimahule Koreast ja mitte impordimahule Hynixilt. Impordimaht Koreast oleks siis vaatlusaluse perioodi jooksul suurenenud 219 % võrra.

Import | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 (uurimisperiood) |

Korea suhtarv | 100 | 128 | 185 | 319 |

millest | | | | |

Samsungi suhtarv | 100 | 110 | 181 | 414 |

Hynixi suhtarv | 100 | 194 | 372 | 461 |

LG Semiconi suhtarv | 100 | 90 | 0 | 0 |

(kontrollimata andmed) | | | | |

b) Korea ja Hynixi impordihinnad

(178) Impordihinnad arvutati välja, kasutades Korea eksportivate tootjate poolt küsimustiku vastustes esitatud andmeid impordikoguste ja maksumuse kohta. Kuna ajutise määruse avaldamise järel mingisuguseid märkusi impordihindade kohta ei saadud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 119 kirjeldatud ajutised järeldused impordihindade kohta. Vaatlusaluse ajavahemiku jooksul muutusid impordihinnad järgmiselt:

Keskmine impordihind | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 (uurimisperiood) |

Korea suhtarv | 100 | 105 | 99 | 23 |

Hynixi suhtarv | 100 | 91 | 77 | 20 |

(179) Seoses ajutiste järeldustega hinna allalöömise kohta, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 122, väitsid Hynix ja Korea valitsus, et viide tõsiasjale, et teatud tehingute korral leidis aset hinna allalöömine, on kohatu, kuna hinna allalöömine määratakse tavalise praktika kohaselt kaalutud keskmise põhjal. Hynix väitis veel, et järeldamaks, kas tema hinnad lõid alla hulga ühenduse tööstusharu teatavate tehingute hindu, tuleks teostada kas võrdlus tehing tehingu haaval või võrdlus päeviti, võttes võimalusel arvesse ka kellaaega päeva jooksul.

(180) Siiski ei ole ajutises määruses sätet, mis näeks ette, et madalama hinnaga müümist tuleks välja arvutada kaalutud keskmise või mingi muu erialuse põhjal. Vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 3 tuleb subsideeritud impordi mõju hindamisel müügihindadele kaalutleda, kas hindade allalöömine on olnud "oluline". See ei sätesta mingeid nõudmisi hindade allalöömise piirmäära väljaarvutamisele ega näe ette erilist metoodikat, mida selles suhtes tuleks järgida. Peale selle ei ole hindade allalöömine sama artikli kohaselt kahju määramisel ainus määrava tähtsusega, vaid moodustab pigem osa ühenduse tööstusharule tekitatud üldkahju hindamisest ning määratakse selliselt, et anda juhiseid kahju ja põhjuslikkuse hindamise kontekstis.

(181) Lisaks sellele märgitakse, et DRAMi turg on väga läbipaistev ning seda iseloomustab oluline hinnakonkurents. Püsikulud on tõepoolest väga kõrged. Tarnijad peavad looma piisavat mastaabisäästu ja püüdma säilitada turuosi. Hindade allalöömine ilmneb teatavates konkurentsiolukordades teatavate klientide korral. Ent kui üks tarnija pakub ühenduse kliendile hinda, mis lööb alla ühenduse tootja poolt müüdud DRAMi hinna, välistab konkurentsisurve kiiresti sellise hinna allalöömise. Seega saavad suurkliendid sellistel turgudel sundida võistlevaid tarnijaid vastu võtma iga madalama hinnaga pakkumist. Seetõttu on raske määratleda hinna allalöömise taset antud ajavahemiku jooksul. Sellised hinnasurve olukorrad hoiavad ära hindade tõstmise ühenduse tootjate poolt, mis vastasel juhul toimuks.

(182) Sellest hoolimata tuvastas komisjon olulise hindade allalöömise, mis ulatus erineva salvestustihedusega DRAMide korral 12 %st 32 %ni olulise osa (41 %) ühenduse tootjate tehingute osas, mis moodustavad 32 % nende müügihinnast. Selleks, et kõrvaldada järsu hinnalanguse mõju uurimisperioodi jooksul, põhines väljaarvutamine Hynixi keskmistel hindadel sõltumatute klientide jaoks kuu jooksul tooteliigi järgi. Isegi kui kasutataks päeva keskmist Hynixi hinda (tooteliigi järgi) ning arvesse võttes tõsiasja, et võrreldavate tehingute arv väheneks oluliselt (38 % võrra), tekiks oluline hinna allalöömine eespool toodud ulatuses 29 % kõigi ühenduse tootjate kogutehingutest. Märgitakse ka, et hoolimata sellest, kas väljaarvutamisel kasutati Hynixi keskmist kuu- või päevahinda, jäi ühenduse tootjate madalama hinnaga tehingute suhe kõigi võrreldavate tehingutega samaks, st ligikaudu 47 %. Märgitakse, et ajutise määruse põhjenduse 122 eelviimases lauses oli trükiviga, kus viidet Hynixi müügile tuleks lugeda ühenduse tööstusharu müügiks. Täiendavate märkuste puudumisel hindade allalöömise kohta kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 119–123 esitatud ajutised järeldused.

c) Korea impordi turuosa

(183) Hynix, keda toetas Korea valitsus, väitis, et vastupidiselt tema suurenevale turuosale, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 124, tema turuosa vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes. See väide ei pea paika, sest Hynixi esitatud turuosa näitajad oma väite õigustamiseks põhinesid algselt vaatlusaluse toote koguläbimüügil vaatlusaluse perioodi jooksul tema tütarettevõtete poolt ühenduse sõltumatutele klientidele ning mitte Koreas toodetud DRAMide impordimahul. Pärast seda, kui Hynixile selgitati, et tema turuosa, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 124, arvestati vastavalt kontrollitud impordiandmetele, mida ta ise oli oma küsimustiku vastuses teatanud, näitas Hynix, et tema turuosa kujunemise kindlaksmääramisel vaatlusaluse perioodi jooksul oleks pidanud impordiandmete hulka olema arvestatud import LG Semicon Co. Ltdlt, mis toimus enne nimetatud äriühingu ühinemise kuupäeva Hyundai Electronics Industries Co. Ltdga. Hynix ja Korea valitsus andsid selles osas teatavaid selle juhtumi andmeid.

(184) Põhjenduses 175 esitatud põhjustel nimetatud väidet ei arvestatud ning kinnitatakse ajutised järeldused turuosa kohta, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 124.

(185) Isegi kui võetakse arvesse LG Semicon Co. Ltd impordiandmeid 1998. ja 1999. aasta kohta, mille Hynix ja Korea valitsus selleks juhtumiks esitasid ning mida ei suudetud kontrollida, tuleks need lisada Korea impordimahu turuosale ja mitte Hynixi impordimahu turuosale. Korea impordi turuosa oleks siis vähenenud vaatlusaluse perioodi jooksul 21 % võrra.

Turuosad | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 (uurimisperiood) |

Korea suhtarv | 100 | 73 | 68 | 79 |

millest | | | | |

Samsungi suhtarv | 100 | 63 | 65 | 100 |

Hynixi suhtarv | 100 | 111 | 136 | 120 |

LG Semiconi suhtarv | 100 | 52 | 0 | 0 |

(kontrollimata andmed) | | | | |

4. ÜHENDUSE TÖÖSTUSHARU OLUKORD

(186) Igasuguse uue teabe puudumisel kinnitati ajutise määruse põhjendustes 125–138 esitatud ühenduse tööstusharu olukorda puudutavad ajutised järeldused.

5. KOKKUVÕTE KAHJU KOHTA

(187) Ajutise määruse avaldamise järel väitsid Hynix ja Korea valitsus, et enamik kahjunäitajatest tõestab, et ühenduse tööstusharu olukord paraneb. Seega ei saanud ühenduse tööstusharu mingisugust materiaalset kahju kanda.

(188) Siiski ei esitatud vastuväiteid, mis oleksid võinud muuta ajutise määruse põhjendustes 139–141 esitatud järeldusi. Vastavalt algmääruse artikli 8 lõike 5 sätetele põhinesid nimetatud järeldused kõigi asjaomaste majandustegurite ja -näitajate hinnangul, millel on tegemist ühenduse tööstusharu olukorraga. Üksikasjad on esitatud ajutise määruse põhjendustes 125–138 ning nende kohta ei ole vastuväiteid esitatud. Kuigi ühenduse tööstusharu asend vaatlusaluse perioodi jooksul DRAMide kasvava turu tõttu teatud osas paranes, ei olnud see enamat kui hüvitus väga olulise kahju eest, mille põhjustasid müügihindade järsk langus ning järgnevad suured kahjud, mida ühenduse tootjad uurimisperioodi jooksul kandsid. Nimetatud kahjudel oli negatiivne mõju nende investeeringutasuvusele ning rahakäibele. Seega, arvesse võttes kõiki tegureid, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 139–141 esitatud järeldused, et ühenduse tööstus on algmääruse artikli 8 tähenduses kandnud materiaalset kahju.

G. KAHJU PÕHJUSTAMINE

1. SISSEJUHATUS

(189) Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 143–157, uuriti vastavalt algmääruse artikli 8 lõigetele 6 ja 7, kas Koreast pärineva vaatlusaluse toote subsideeritud import on põhjustanud ühenduse tööstusharule sellist kahju, mida võiks klassifitseerida materiaalsena. Tuntud tegureid peale subsideeritud impordi, nimelt üldist majanduslangust uurimisperioodi jooksul, importi teistest riikidest, ühenduse tööstusharu eksporti ning liigset tootmisvõimsust, mis võisid samal ajal ühenduse tööstust kahjustada, uuriti samuti ükshaaval, tagamaks, et teiste tegurite põhjustatud võimalikku kahju ei omistataks subsideeritud impordile.

(190) Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitsid Hynix ja Korea valitsus, et Hynixi import ei oleks saanud ühenduse tööstusharule kahju tekitada, kuna nende turuosa vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes ning nende hinnad ei löönud alla ühenduse tööstusharu hindu. Nad väitsid ka, et igasugune kahju oli isetekkeline ning oli põhjustatud investeeringutest, mida ühenduse tööstus vaatlusaluse perioodi jooksul tegi, mis aitas suuresti kaasa liigsele tootmisvõimsusele uurimisperioodi jooksul. Nad väitsid ka, et analüüs ajutises määruses ei võtnud arvesse tõsist korduvat konjunktuurilangust infotehnoloogias nimetatud aja jooksul. Märgitakse, et Hynixi märkused, mis puudutasid põhjuslikkust, viitasid vaid ühele kahest ühenduse tööstusharu moodustavast ühenduse tootjast, st Infineonile. Järgmine analüüs puudutab ühenduse tööstusharu tervikuna.

2. SUBSIDEERITUD IMPORDI MÕJU

(191) Nagu on sätestatud põhjendustes 176 ja 177, suurenes subsideeritud import Hynixilt vaatlusaluse perioodi jooksul isegi kiiremini kui ühenduse tarbimine. Sama ajavahemiku jooksul näitas nende turuosa kujunemine sama suundumust, st suurenes (vt põhjendusi 184 ja 185) ning jõudis uurimisperioodi jooksul väga olulisele tasemele. Isegi kui lisada väidetav LG Semicon Co. Ltd impordimaht Hynixi impordimahule aastatel 1998 ja 1999, oleks selline impordisuundumus uurimisperioodini ikkagi tõusev (155 % suurenemine 1998. aasta ja uurimisperioodi vahel). Leiti, et Hynixi subsideeritud impordimaht ning tema turuosa uurimisperioodi jooksul olid iseenesest piisavalt olulised, et mõjutada ebasoodsalt ühenduse turgu ning eriti hindu ühenduse tööstusharus. Turuanalüütikud [63] uskusid, et Hynix oli tehnilises pankrotis ning et teda hoiti elus ainult võla ümberstruktureerimisprogrammidega, säilitades turul kunstliku liigpakkumise. Selles kontekstis tuleb märkida, et igasugune täiendav nõudluseta pakkumine viib hinnad alla. Ning Hynix püüdis vastavalt ajutise määruse põhjendusele 148 uurimisperioodi jooksul meeleheitlikult müüa, isegi alla omahinna. Ei esitatud mingisuguseid täiendavaid märkusi, mis oleks võinud muuta järeldusi Hynixi subsideeritud impordi mõju kohta ühenduse tööstust kahjustava olukorra osas, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 144–148. Käesolevaga need järeldused kinnitatakse.

(192) Seetõttu järeldatakse, et üksnes subsiidium, tehes võimalikuks omahinnale mittevastava hinnakujunduse ning soodustades oluliselt DRAMi turgu iseloomustavat liigpakkumist, on viinud olulise hinnalanguseni ühenduse turul. Ilma kõnealuste subsiidiumideta on põhjus eeldada, et ühenduse tööstusharu hinnad oleksid olnud kõrgemad mitte ainult selle tõttu, et Hynix ei oleks saanud küsida nii madalat hinda, nagu ta uurimisperioodi jooksul küsis, vaid ka seetõttu, et ülemaailmne pakkumine oleks olnud väiksem. Peale selle oli Hynixi madala hinnaga subsideeritud impordil iseenesest oluline negatiivne mõju ühenduse tööstusharu olukorrale.

3. MUUDE TEGURITE MÕJU

a) Üldine konjunktuurilangus uurimisperioodi jooksul

(193) Hynix ja Korea valitsus väitsid, et komisjon ei võtnud arvesse DRAMi turu tsüklilisuse mõju. Nad väitsid ka, et ülemaailmne nõudmine DRAMide järele kasvas 2001. aastal ainult 59 % samal ajal kui keskmisel aastal oli aastamäär 75 %. Märgitakse, et need väidetavad ülemaailmsed kasvumäärad on äärmiselt subjektiivsed ning vastuolus muu registreeritud teabega. Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 150, mööndakse, et üldisel konjunktuurilangusel personaalarvuti- ja telekommunikatsiooniturgudel aastal 2001 võis olla mõningane hindu alandav mõju. Siiski leiti, et DRAMi tarbimine ühenduses jätkas suundumust allapoole kogu kõnealuse ajavahemiku jooksul. Megabittides väljendatud suurenenud tarbimine uurimisperioodi jooksul tulenes suures osas Microsoft XP juurutamisest, mille nõuded megabittides on märksa kõrgemad kui eelnevatel süsteemidel, ning madalatest hindadest põhjustatud "tootelaiendite" suurenenud müük. Tegelikult suurenes tarbimine ühenduses megabittides peaaegu samal määral aasta 1999 ja hea aasta 2000 vahel (57 %), võrreldes suurenemisega hea aasta 2000 ja halva aasta 2001 (uurimisperioodi) vahel (51 %). Seetõttu järeldatakse, et kuigi konjunktuurilangusel oli mõningane mõju hinnalangusele, võib eeldada, et tarbimise suurenemist arvestades ei olnud nimetatud mõju oluline.

b) Asjaomase toote import muudest riikidest peale Korea

(194) Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei saadud importi käsitlevaid märkusi. Siiski väitis Hynix lõpliku teatavakstegemise järel, et kooskõlas kaebuses esitatud andmetega on import muudest riikidest peale Korea (peamiselt Taiwanist) ning import Samsungilt suurenenud enam kui Hynixi import, eriti 2000. aasta ja uurimisperioodi vahel, ning seega ei oleks kõik kahjud, mida ühenduse tööstus kandis, saanud olla põhjustatud Hynixi impordist. Seoses Samsungi impordiga vt põhjendust 200. Seoses impordiga kõikidest teistest riikidest (kaasa arvatud Taiwan) leidis uurimine, et megabittides väljendatuna vähenes see 2000. aasta ja uurimisperioodi vahel 4,2 % võrra. Tegelikult vähenes nende turuosa 31,4 %lt aastal 200020 %le uurimisperioodi jooksul. Sama ajavahemiku jooksul suurenes Hynixi subsideeritud import megabittides 24 % võrra. Seetõttu loetakse väidet põhjendamatuks ning ajutise määruse põhjenduses 151 sätestatud järeldused, et import teistest riikidest peale Korea ei ole oluliselt toetatud, et kahjustada ühenduse tööstusharu, käesolevaga kinnitatakse.

c) Ühenduse tööstusharu eksporttegevus

(195) Pärast ajutiste meetmete teatavakstegemist ei saadud ühtki ühenduse tööstusharu eksporttegevust puudutavat märkust. Käesolevaga kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 152 esitatud järeldused.

d) Liigne tootmisvõimsus

(196) Ajutiste meetmete teatavakstegemise järel väitsid Hynix ja Korea valitsus, et ühenduse tööstusharu uurimisperioodi jooksul kantud igasugune kahju oli isetekkeline vaatlusalusel perioodil tehtud investeeringute tõttu. Nad väitsid ka, et nimetatud investeeringud on uurimisperioodi jooksul suuresti kaasa aidanud liigsele tootmisvõimsusele.

(197) Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 153, kandis DRAMi maailmaturg uurimisperioodil siiski kahju strukturaalse liigse tootmisvõimsuse tõttu, mis tulenes 1990ndate lõpu ootustest, et turu kiire kasv jätkub. Võib väita, et liigne tootmisvõimsus on kaasa aidanud praeguse konjunktuurilanguse tõsidusele, mille tõttu kannab tööstus kahju. Siiski märgitakse, et ühenduse tööstusharu võimsus megabittides ei jõudnud uurimisperioodi jooksul järele ühenduse tarbimisele. Peale selle on üldteada, et DRAMide tööstus vajab pidevalt suuri investeeringuid, eriti teadus- ja arendustegevus, et sammu pidada uusima tehnoloogiaga. Seetõttu võib ühenduse tööstusharu investeeringuid vaatlusaluse perioodi jooksul vaadelda põhjendatuna ning need tehti selleks, et säilitada konkurentsivõime kasvaval turul. Sellega seoses märgitakse, et mõlemad Korea tootjad tegid vaatlusaluse perioodi jooksul olulisi investeeringuid. Tegelikult olid ühenduse tööstusharu ülemaailmsed investeeringud rohkem kui poole väiksemad kahe Korea tootja investeeringutest nimetatud ajavahemiku jooksul. Seetõttu on mõistlik eeldada, et kogu liigset tootmisvõimsust ei tekitanud vaid ühenduse tööstus üksinda. Vastupidi, Korea tööstus oli see, mis on põhiliselt kaasa aidanud sellise liigse tootmisvõimsuse tekkimisele. Mõistlik on ka eeldada, et kui Korea valitsus ei oleks subsiidiumidega sekkunud, ei oleks olukord nii ühenduses kui ülemaailmselt liigse tootmisvõimsuse osas nii silmatorkavalt muutunud.

e) Varud

(198) Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis Hynix ka, et teine DRAMi hinnalanguse põhjus uurimisperioodi jooksul oli oluline tühjendusmüük. Väideti, et "peaaegu rekordilise" 2000. aasta jooksul, kui DRAMi hinnad oluliselt tõusid, soetasid paljud kliendid (nt hulgimüüjad) endile DRAMi tagavara, kuna nad kartsid varude ebapiisavust. Kui uurimisperioodi jooksul sai selgeks, et personaalarvuti- ja telekommunikatsiooniturgude krahh lööks nõudluse alla, vabaneti kiiresti nimetatud tagavaradest ning see mõjutas veelgi juba langevaid hindu.

(199) Selle väite toetuseks ei ole siiski eelkõige faktilist tõendusmaterjali. Teiseks põhineb see valel eeldusel: uurimisperioodi jooksul jätkus DRAMide tarbimise kasv ühenduses. Lõpuks ei ole see usutav: ükski äriühingu ei koguks tagavarasid, kui hinnad on kõrged, eriti siis, kui tootel nagu DRAMid on lühike eluiga; vastupidi – nad võiksid koguda tagavarasid siis, kui hinnad on madalad. Selles suhtes on vaja meelde tuletada, et ühenduse tööstusharu tagavarad osana toodangust megabittides vähenesid hea 2000. aasta jooksul nagu ka halva uurimisperioodi jooksul. See on kinnitatud ainsa koostööd teinud hulgimüüja poolt, kes väitis oma vastuses küsimustikule, et "praegu lähevad tootjad üle täppistarnetele". Sama hulgimüüja osutas ärakuulamise ajal, et ta uuendab oma DRAMi tagavarasid neli korda kuus. Seetõttu ei saa sellega seoses tagavarasid ja hindu seostada ning seega tuleb see väide tagasi lükata.

f) Samsungi import

(200) Uuriti ka, kas ka muud tegurid peale nende, mida eespool juba käsitletud, aitasid kaasa materiaalsele kahjule, mida ühenduse tööstus uurimisperioodi jooksul kandis. Selles suhtes uuriti importi Samsungilt. Vaatlusaluse ajavahemiku jooksul suurenes ka Samsungi import, ent aeglasemalt kui Hynixi import ning igal juhul aeglasemalt kui ühenduse tarbimise kasv. Leiti ka, et uurimisperioodil olid Samsungi hinnad keskmiselt kõrgemad kui Hynixil. Peale selle langesid Samsungi hinnad vaatlusaluse perioodi jooksul vähem kui Hynixi hinnad. Seetõttu järeldati, et kuigi Samsungi import võis põhjustada ühenduse tööstusharule mõningast kahju, ei olnud see küllaldane, et kõrvaldada põhjuslikku seost Hynixi subsideeritud impordi ja ühenduse tööstusharu poolt kantud materiaalse kahju vahel.

4. KOKKUVÕTE PÕHJUSLIKKUSE KOHTA

(201) Huvitatud poolte esitatud vastuväited põhjuslikkuse kohta pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei ole muutnud üldisi järeldusi, milleni jõuti ajutises määruses.

(202) Muud tegurid kui Koreast pärinev subsideeritud import, nagu muu import, üldine majanduslangus, ühenduse tööstusharu eksporttegevus ning turul eelnevalt valitsenud liigne tootmisvõimsus võisid väga hästi kaasa aidata ühenduse tööstusharu kantud kahjudele uurimisperioodi jooksul. Ehkki nende kahjustavat mõju nii eraldi kui korraga peeti mõningast tähtsust omavaks, peeti seda siiski ebapiisavaks, et õõnestada subsideeritud impordile omistatava materiaalse kahju mõju.

(203) Ühenduse tööstusharu ekspordi langetatud müügihinnad võisid samuti kahju tekkimisele kaasa aidata. Siiski ei saa ühenduse tööstusharu kantud kahju tema ekspordile omistada, arvestades väiksemaid ekspordimahte võrreldes ühenduse müügimahuga uurimisperioodi jooksul.

(204) Liigse tootmisvõimsusega seoses oli ülemaailmne olukord selline hulga aastate jooksul, kaasaarvatud vaatlusalune periood. Seetõttu ei saa liigset tootmisvõimsust pidada ootamatu hinnalanguse, mis tõi kaasa ühenduse tööstusharu kantud kahju, ainsaks põhjuseks. Peale selle on subsideeritud import iseenesest oluline liigpakkumise põhjus.

(205) Tõepoolest, uurimine on näidanud, et vaatlusaluse perioodi jooksul müüdi Hynixi subsideeritud importi ühenduse turul mahus ja hindadega, mis põhjustasid ühenduse tööstusharule väga olulise kahju. Nimetatud import leiti olevat dramaatilise hinnalanguse oluline põhjus ühenduses, mis põhjustas suuri kahjusid. Niisugusel olukorral olid rasked tagajärjed ühenduse tööstusharu kasumlikkusele ning võimele säilitada vajalikku investeeringutaset. Analüüsi põhjal, mis on õigesti eristanud ja eraldanud ühenduse tööstusharu olukorra kõigi tuntud tegurite mõju subsideeritud impordi kahjustavatest mõjudest, järeldatakse käesolevaga, et nimetatud teised tegurid ei olnud sellised, et kõrvaldada põhjuslikku seost subsideerimise ja kahju vahel. Seega järeldatakse, et nimetatud import on põhjustanud ühenduse tööstusharule materiaalset kahju algmääruse artikli 8 lõike 6 tähenduses.

H. ÜHENDUSE HUVID

(206) Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei esitanud ükski kasutaja, importija ega hulgimüüja ühtki märkust ühenduse huvide või uurimise muude külgede kohta. Isegi vähest koostööd teinud kasutajad ei esitanud ühtki märkust ajutiste järelduste kohta. Ühenduse tööstusharu väljendas oma toetust ühenduse huvide esialgse kindlaksmääramise kohta.

(207) Hynix, kes ei olnud sellega küll otseselt seotud, väitis pärast ajutiste meetmete kehtestamist, et ühenduse tööstusharu ei ole võimeline oma kliente varustama ning et Hynixi kadumine ühenduse turult võiks kaasa tuua vaid teiste ühenduseväliste tootjate suurema turuosa.

(208) Hynixi esitatud vastuväide ei ole veenev. See on vastuolus Hynixi eelmise väitega, et ühenduse tööstus on ise loonud liigse tootmisvõimsuse olukorra. On tõsiasi, et ühenduse tööstusharul on endiselt olemas oluline vaba võimsus, mida saab kasutada, kui turutingimused võimaldavad ausat konkurentsi. Teisest küljest ei ole meetmete eesmärk Hynixi kõrvaldamine ühenduse turult, vaid subsiidiumi tasakaalustamine sel määral, mil määral see on turul Hynixi impordile tulu toonud muude tarnijate kaotusena.

(209) Märkuste puudumise tõttu otseselt huvitatud pooltelt kinnitatakse käesolevaga need järeldused ja järeldused, mis on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 158–174. Seetõttu järeldatakse, et lõplike tasakaalustavate meetmete kehtestamine ei ole ühenduse huvide vastane.

I. LÕPLIKUD MEETMED

(210) Subsiidiumide, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades leitakse, et tuleb kehtestada lõplikud tasakaalustavad meetmed, et Korea Vabariigist pärinev subsideeritud import ei tekitaks ühenduse tootmisharule täiendavat kahju.

1. KAHJU KÕRVALDAMIST VÕIMALDAV TASE

(211) Lõplike meetmete taseme määramiseks on arvesse võetud nii leitud subsiidiumisumma suurust kui ka kahju suurust, mida ühenduse tööstusharu on kandnud.

(212) Lõplikud meetmed tuleks kehtestada tasemel, mis on piisav nimetatud impordi põhjustatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata subsiidiumisumma kindlakstehtud suurust. Kahjustavate subsiidiumide mõjude kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu suuruse väljaarvutamisel võeti arvesse, et meetmed peaksid ühenduse tööstusharul võimaldama katta oma kulud ning saada kokkuvõttes tulu enne maksude mahaarvamist, mida võiks tavalistel konkurentsitingimustel, st subsideeritud impordi puudumisel, põhjendatult saada samasuguse toote müügist ühenduses. Selle arvestuse korral kasutatud maksueelne kasumi piirmäär oli 15 % käibelt, mis on tööstusharule vajalik, et säilitada põhjendatud investeeringutase. Niisugune kasumi piirmäär oli ühenduse tööstusharu keskmine kahe viimase aasta jooksul enne uurimisperioodi.

(213) Ajutiste meetmete kehtestamise järel väitis Hynix, et 15 % kasum ei sobi kokku 9,5 % kasumi piirmääraga, mida kasutati varasemates dumpinguvastastes meetmetes, mis puudutasid Koreast ja Jaapanist pärinevaid DRAMe. Märgitakse, et need dumpinguvastased meetmed kehtisid rohkem kui 10 aastat tagasi, kui turutingimused ja toode ise olid teistsugused. Arvestades ühenduse tööstusharu poolt uurimisperioodi jooksul kantud kahjude suurust, toob isegi kasumi piirmäär sellisel tasemel igal juhul kaasa kahju kõrvaldamise taseme, mis oleks ikkagi kõrgem kui kindlaksmääratud subsiidiumisumma.

(214) Võttes arvesse eespool toodut, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 177–179 kirjeldatud metoodika, mida kasutati kahju kõrvaldamise taseme kindlaksmääramiseks.

2. TOLLIMAKSU VORM JA TASE

(215) Kuna Hynix Semiconductor Inc. subsiidiumisumma on leitud olevat madalam kui kahju kõrvaldamise tase, peaks kehtestatava lõpliku tasakaalustava tollimaksu määr vastama kindlaksmääratud subsiidiumisummale vastavalt algmääruse artikli 15 lõikele 1, st 34,8 %. Võttes arvesse juriidilisest seisukohast ebaolulise järelduse subsiidiumi kohta, ei tule Samsung Electronics Co. Ltd. suhtes tasakaalustavat tollimaksu kehtestada.

(216) Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed tasakaalustava tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute osas tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt "kõikide teiste äriühingute" suhtes kohaldatavast kogu riiki hõlmavast tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressiga mainimata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtib "kõigi teiste äriühingute" suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(217) Kõik taotlused seoses äriühingutele individuaalselt kohaldatavate tasakaalustavate tollitariifidega (näiteks üksuse nime muutumisel või uute tootmis- või müügiüksuste loomisel) peab adresseerima komisjonile, [64] lisades sellele kogu asjaomase teabe, eelkõige kõikide äriühingu tootmistegevusega seotud muudatuste, omamaise ja ekspordi kohase müügi kohta, mis on seotud näiteks nime muutumisega või muutustega tootmis- ja müügiüksustes. Vajaduse korral muudab komisjon määrust pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja ajakohastab nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

J. AJUTISE TOLLIMAKSU KOGUMINE

(218) Eksportivate tootjate puhul kindlakstehtud tasakaalustatavate subsiidiumide summat ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju suurust silmas pidades peetakse vajalikuks, et määruse (EÜ) nr 708/2003 kohaselt ajutise tasakaalustava tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollitariifi ulatuses või ajutise tollimaksumäära ulatuses, kui viimane oli madalam,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks dünaamiliste muutmäludena (DRAM) tuntud teatavate elektrooniliste mikrolülituste kõikidele tüüpidele, tihedustele ja variantidele, olgu need komplektsed, töödeldud integraallülituste toorikkristallidesse või pooljuhtkristallidesse (kiipidesse), toodetud erinevaid metalloksiidpooljuhtide (MOS) tootmistehnoloogiaid kasutades, kaasa arvatud komplementaarse metalloksiidränistruktuuri (CMOS) tüüpi, igasuguse tihedusega (kaasa arvatud tihedus tulevikus), sõltumata pöörduskiirusest, konfiguratsioonist, kiibikestast või raamist jne. See hõlmab ka dünaamilisi muutmälusid (DRAM), mis esinevad (kohandamata) mälumooduleis ning (kohandamata) mäluplaatidel või mõne muu agregaatvormi kujul, tingimusel, et selle peamine eesmärk on kanda mälu, mida praegu klassifitseeritakse CN koodidega 85422111 ,85422113, 85422115, 85422117, ex85422101 (TARICi kood 8542210110), ex85422105 (TARICi kood 8542210510), ex85489010 (TARICi kood 8548901010), ex84733010 (TARICi kood 8473301010) ja ex84735010 (TARICi kood 8473501010), mis pärinevad Korea Vabariigist.

2. Lõplik tollimaksumäär, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmine:

Korea tootjad | Tollimaksumäär (%) | TARICi lisakood |

Samsung Electronics Co., Ltd 24th Fl., Samsung Main Bldg250, 2-Ga, Taepyeong-Ro,Jung-Gu, Seoul | 0 % | A437 |

Kõik teised äriühingud | 34,8 % | A999 |

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Määrusega (EÜ) nr 708/2003 tagatud ajutise tasakaalustava tollimaksu summad Korea Vabariigist pärinevate dünaamiliste muutmälude (DRAM) impordilt kogutakse kehtestatud lõpliku tollimaksumäära või ajutise tollimaksumäära ulatuses, kui viimane oli madalam. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõplikud tasakaalustava tollimaksu määrad, vabastatakse.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. august 2003

Nõukogu nimel

eesistuja

F. Frattini

[1] EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1. Määrus muudetud määrusega (EÜ) nr 1973/2002 (EÜT L 305, 7.11.2002, lk 4).

[2] 25. juulil 2003. aastal esitatud ettepanek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT L 102, 24.4.2003, lk 7.

[4] Hynixi 2001. aasta äriplaan, esitatud finantsjärelevalvekomiteele (FSC) 21. märtsil 2002.

[5] Professor Anthony Saundersi ekspertaruanne tasakaalustava tollimaksu avalduse kohta avaldaja seisukohalt: Micron Technology, 10. märts 2003 ("Saundersi aruanne"), lk 30–35.

[6] Saundersi aruanne, lk 20–21.

[7] Standard and Poor's, "Äriühingu reitingutingimused", www.standardandpoors.com.

[8] Erafinantsekspertide kontrollaruanne, 6. koosolek, punkt 14.

[9] Ühiskondlike rahaliste vahendite ebamajandusliku kasutamise aruanne, ühiskondlike rahaliste vahendite haldamise parlamendijärelevalve erikomitee, Suur Rahvapartei, november 2002.

[10] Finantsjärelevalvekomitee (FSC) asutati 1996. aastal finantsjärelevalveasutuste asutamise seadusega. Komitee teostab finantsasutuste järelevalvet ning kehtestab ja muudab ka erinevate finantssektorite järelevalvemäärusi. Seda rahastab Korea valitsus. Seda peetakse algmääruse artikli 1 lõike 3 tähenduses avalik-õiguslikuks asutuseks.

[11] Koreakeelse teksti tõlge inglise keelde.

[12] Nimi Hyundai Electronics muudeti nimeks Hynix Semiconductor 29. märtsil 2001.

[13] Korea valitsuse kontrollaruanne, lk 16–17.

[14] Finanatsjärelevalveteenistus (FSS) on avalik-õiguslik agentuur, mille peamine ülesanne on finantsjärelevalve teostamine finantsjärelevalvekomitee (FSC) juhtimisel. Seda peetakse põhimääruse artikli 1 lõike 3 tähenduses avalik-õiguslikuks asutuseks.

[15] Korea Economic Daily, 28. august 2001, pärast Korea Rahvuskogu liikmete ametliku kirjavahetuse teatavakstegemist.

[16] EÜT C 394, 17.12.1998. lk 13.

[17] Kyunghyang Shinmun Daily, 9. jaanuar 2001; Joong'ang Daily, 7. jaanuar 2001.

[18] Korea valitsuse kontrollaruanne, lk 14.

[19] Strukturaalmuutused äriühingute võlakirjaturul pärast rahakriisi, BIS Papers nr 11, Sungmin Kim ja Jae Hwan Park, juuni-juuli 2002.

[20] On huvitav märkida, et uuritud meetmed – 800 miljardi Korea voni suurune sündikaatlaen, täiendav rahastamine Korea Arengupanga programmi raames 1,2 triljoni voni ulatuses ja kreeditorpankade aktsiate vastu vahetatavate võlakirjade ost 1 triljoni voni eest juunis 2001 annavad lõppsummaks 3 triljonit voni.

[21] Korea valitsuse kontrollaruanne, lk 16–17.

[22] Jaanuaris 2001 on registreeritud Korea valitsuse esindaja järgmine väide: "Hyundai erineb Daewoost. Selle pooljuhid ja rajatised on Korea tööstuse selgroog. Nende äriühingute käes on vastava tööstusharu suured turuosad ning nende ettevõtlus on tihedalt seotud teiste sisemaiste äriühingutega. Seega ei tohi neid äriühinguid turumajanduse põhimõtteid järgides lihtsalt maha müüa."

[23] Korea Times, 29. jaanuar 2001.

[24] Korea Economic Daily, 6. jaanuar 2001.

[25] Wall Street Journal, 29. jaanuar 2001.

[26] Business Week Online, 9. aprill 2001.

[27] Bloomberg, 31. jaanuar 2001.

[28] Reuters English News Service, 13. juuni 2001.

[29] "Lisatagatisega võlakohustused" ja "lisatagatisega laenukohustused".

[30] Korea Krediiditagamise Fond (Korea Credit Guarantee Fund, KCGF) on eriasutus, mille omanik on Korea valitsus.

[31] Dokument "Kohtumise kokkuvõte", 4. jaanuar 2001 Korea Arengupanga "Kiirtee programmi" (Fast Track Programme) arutelu kohta kirjeldab programmi funktsioneerimist. See ei selgita, kuidas valiti osalejad ning mis alusel valiti äriühingud.

[32] Nõukogu koosneb Korea Arengupanga, Korea Krediidigarantii Fondi ja kreeditorpankade esindajatest.

[33] "Korea Arengupank omandab Hyundai Electronicsi võlakirjad", Korea Arengupanga pressiteade, 3. jaanuar 2001.

[34] Chosun Daily, 7. jaanuar 2001; Kyunghyang Daily, 9. jaanuar 2001.

[35] Määrus (EÜ) nr 2603/2000, EÜT L 301, 30.11.2000, lk 1.

[36] Osalev firma pidi tagasi ostma 3 %/5 % kõigist CBOdest/CLOdest, mis programmi kohaselt emiteeriti. Vt ajutise määruse põhjendust 48.

[37] Programmikohased võlakirjad on 80 % võlakirjadest, mis teatava ajavahemiku jooksul tähtaeguvad. Hynix tasub 20 % oma tähtaeguvatest võlakirjadest vastavalt programmi tingimustele.

[38] Registreeritud teave näitab ka, et juunis 2002 oli Korea Arengupanga käes endiselt 82,4 miljardi voni väärtuses võlakirju, mille kohta kehtis Korea Arengupanga programm.

[39] Shinhan Bank, ING Barings, 24. aprill 2001; KorAm Bank, ING Barings, 26. september 2001; Hana Bank, Morgan Stanley, Dean Witter, 30. oktoober 2001; Kookmin Bank, Morgan Stanley, Dean Witter, 24. oktoober 2001.

[40] Märgitakse, et mais 2001 ostetud CBd vahetati aktsiate vastu või kanti pankade poolt maha vaid mõni kuu hiljem 2001. aasta oktoobri restruktureerimismeetmete tõttu.

[41] Naeoe Economic Daily, 10. märts 2001.

[42] Maeil Economic Daily, 11. märts 2001.

[43] Korea Times, 24. aprill 2001.

[44] Maeil Economic, 24. aprill 2001.

[45] Korea Times, 21. juuni 2001; Dow Jones International News, 20. juuni 2001.

[46] Ajutise määruse põhjendus 39.

[47] Donga Daily, 4. mai 2001; Korea Economic Daily, 3. mai 2001; Maeil Economic, 7. mai 2001.

[48] Hynixi 2001. aasta äriplaan, esitatud finantsjärelevalvekomiteele 21. märtsil 2002.

[49] Saundersi aruanne, lk 30–35.

[50] Saundersi aruanne, lk 20–21.

[51] Hynixi 2001. aasta äriplaan, esitatud finantsjärelevalvekomiteele 21. märtsil 2002.

[52] Hynixi 2001. aasta äriplaan, esitatud finantsjärelevalvekomiteele 21. märtsil 2002.

[53] Erafinantsekspertide kontrollaruanne, 1. koosolek, punkt 2, 2. koosolek, punkt 6, 4. koosolek, punkt 9, 5. koosolek, punkt 11.

[54] Erafinantsekspertide kontrollaruanne, 1. koosolek, punkt 2, 2. koosolek, punkt 6, 4. koosolek, punkt 9.

[55] KorAmi suunatud osalemise kohta CB ostus juunis 2001, Korea Times, 21. juuni 2001; Korea First Panga suunatud osalemise kohta Korea Arengupanga võlakohustusprogrammis, Far Eastern Economic Review, 15. veebruar 2001.

[56] Vahemik on 1–10.

[57] Korea valitsus omas 100 % Woori Pangast ja 80 % Chohung Pangast.

[58] Märgitakse ka, et Woori Panga sisene dokument, mis soovitab osalemist 2001. aasta oktoobri meetmetes, sätestab järgmise:"Kui Hynix peaks kohtuotsusega pankrotti minema või likvideeritama, oleks mõju riigi majandusele tohutu. Äriühing annab 4 % koguekspordist ning annab tööd 150000 töötajale, kaasa arvatud äriühing ise ning selle ema- ja tütarettevõtted." See näitab, et võeti arvesse avalike huvide kaalutlused.

[59] Siiski väitis UBS Warburg 18. septembril 2002, et arvestades Korea valitsuse suurt osalust pangas, võib täiendav riskivõtumäär osutuda tulevikus möödapääsmatuks.

[60] Korea Times, 25. november 2002.

[61] Avalik teadaanne muude oluliste juhtimisküsimuste kohta, otsus vastu võetud Hynixi–CFICi (Creditor Financial Institutions Council, Kreeditoride Finantsasutuste Nõukogu) kohtumisel, 30. detsember 2002.

[62] Korea Times, 26. november 2002.

[63] Morgan Stanley, Hynix Semiconductor, 25. september 2002.

[64] Euroopa Komisjon, kaubanduse peadirektoraat, B-direktoraat, J-79 5/17, Rue de la Loi/Wetstraat 200, B-1049 Brüssel.

--------------------------------------------------