Nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003,

22. juuli 2003,

teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Selleks et parandada teatavaid intellektuaalomandi õigusi rikkuvate toodete ühendusse sisenemist ning ühendusest eksportimist ja reeksportimist käsitleva süsteemi toimimist, mis võeti kasutusele nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 3295/94, millega kehtestatakse teatavaid intellektuaalomandi õigusi rikkuvate toodete ühendusse sisenemise ning ühendusest eksportimise ja reeksportimisega seotud meetmed, [1] tuleks teha järeldused selle kohaldamisest saadud kogemuste põhjal. Selguse huvides tuleks määrus (EÜ) nr 3295/94 kehtetuks tunnistada ja asendada.

(2) Võltsitud ja piraatkaupade ning kõikide intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade turustamine kahjustab märgatavalt seadust järgivaid tootjaid, kauplejaid ja õigusevaldajaid, eksitades tarbijaid, ohustades mõnel juhul nende tervist ja turvalisust. Selline kaup tuleks hoida turult eemal nii palju kui võimalik ja tuleks vastu võtta meetmed, et tõhusalt käsitleda kõnealust ebaseaduslikku tegevust, piiramata seejuures seadusliku kauplemise vabadust. See eesmärk on kooskõlas praegu rahvusvahelisel tasandil tehtavate jõupingutustega.

(3) Juhul kui võltsitud ja piraatkaup ning intellektuaalomandi õigust üldiselt rikkuv kaup pärineb või tuuakse kolmandatest riikidest, peaks olema keelatud selle sissevedu ühenduse tolliterritooriumile, sh ümberlaadimine, ühenduses vabasse ringlusse lubamine, peatamismenetluse kasutamine ning vabatsooni või -lattu paigutamine ning tuleks sisse seade menetlus, mis võimaldab tollil kõnealust keeldu võimalikult tõhusalt rakendada.

(4) Samuti peaks toll olema võimeline võtma meetmeid võltsitud ja piraatkauba ning teatavaid intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba suhtes, mida parajasti ühenduse tolliterritooriumilt eksporditakse, reeksporditakse või mis sealt lahkub.

(5) Ajavahemiku jooksul, mis on vajalik selleks, et teha kindlaks, kas kahtlusalune kaup on tõepoolest võltsitud või piraatkaup või teatavaid intellektuaalomandi õigusi rikkuv kaup, peaks tolli sekkumine hõlmama vabasse ringlusse lubamise, eksportimise ja reeksportimise peatamist või teatistega reeksportimise, tolliterritooriumile saabumise või sealt lahkumise käigus peatamismenetlusele suunatud või vabatsooni või -lattu paigutatud kauba kinnipidamist.

(6) Meetme kohaldamise üksikasjad, näiteks selle kehtivusaeg ja vorm, tuleb määratleda ja kooskõlastada kõikides liikmesriikides. Samamoodi tuleb toimida taotluste vastuvõtmist komisjoni poolt reguleerivate tingimuste ning nende taotluste vastuvõtmiseks, menetlemiseks ja registreerimiseks ettenähtud talituse puhul.

(7) Isegi kui ühtki taotlust ei ole veel esitatud ega heaks kiidetud, tuleks liikmesriikidele anda luba kaupu teatava ajavahemiku jooksul kinni pidada, et õigusevaldajad saaksid esitada tollile meetmeid käsitleva taotluse.

(8) Menetlused, mis on algatatud selleks, et kindlaks teha, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud siseriikliku õiguse alusel, tuleks läbi viia kriteeriumide alusel, mida kasutatakse, et kindlaks määrata, kas kõnealuses liikmesriigis toodetud kaupadega rikutakse intellektuaalomandi õigusi. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide kohtute pädevust või kohtumenetlusi käsitlevaid sätteid.

(9) Lihtsustamaks määruse kohaldamist ühtviisi tolli ja õigusevaldajate jaoks, tuleks sätestada paindlikum menetlus, mis lubab teatavat intellektuaalomandi õigust rikkuvat kaupa hävitada ilma kohustuseta algatada menetlus, et kindlaks määrata, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud siseriikliku õiguse alusel.

(10) On vaja sätestada meetmed, mida kohaldatakse võltsitud, piraat- või teatavaid intellektuaalomandi õigusi üldiselt rikkuvate kaupadena tuvastatud kaupade suhtes. Kõnealuste meetmetega ei peaks üksnes jätma selliste kaupadega kauplemise eest vastutavad isikud ilma tehingust tulenevast majanduskasust ning neid karistama, vaid need peaksid ka tõhusalt hoiatama samalaadsete tehingute eest tulevikus.

(11) Selleks et vältida reisijate isiklikus pagasis veetavate kaupade tollivormistuse häireid, on asjakohane, v.a juhul, kui teatavad olulised tõendid viitavad sellele, et kaupu veetakse kaubanduslikul eesmärgil, jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja võltsitud või piraatkaubad või teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavad kaubad, mis imporditakse kolmandatest riikidest ühenduse eeskirjadega antud tollimaksuvabastuse piirides.

(12) Käesoleva määruse tõhususe huvides on oluline tagada selles sätestatud ühiseeskirjade ühetaoline kohaldamine ning tugevdada vastastikust abi liikmesriikide ja komisjoni vahel eelkõige tänu nõukogude 13. märtsi 1997. aasta määrusele (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks. [2]

(13) Tuginedes muu hulgas käesoleva määruse rakendamisest saadud kogemustele, tuleks arvesse võtta võimalust suurendada hõlmatavate intellektuaalomandi õiguste arvu.

(14) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. [3]

(15) Määrus (EÜ) nr 3295/94 tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK SISU JA REGULEERIMISALA

Artikkel 1

1. Käesolevas määruses sätestatakse tingimused, mil toll võib sekkuda intellektuaalomandi õigust rikkuvana kahtlustatavate kaupade puhul järgmistes olukordades:

a) kui kaup siseneb vabasse ringlusse lubamiseks, eksportimiseks või reeksportimiseks kooskõlas nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, [4] artikliga 61;

b) kui need avastatakse selliste kaupade kontrollimisel, mis sisenevad ühenduse tolliterritooriumile või lahkuvad sealt kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklitega 37 ja 183, mis suunatakse peatamismenetlusele kõnealuse määruse artikli 84 lõike 1 punkti a tähenduses, mida reeksporditakse kõnesoleva määruse artikli 182 lõike 2 kohase teatise alusel või mis paigutatakse vabatsooni või -lattu nimetatud määruse artikli 166 tähenduses.

2. Käesolevas määruses määratakse kindlaks ka meetmed, mida pädevad asutused peavad võtma, kui leitakse, et lõikes 1 osutatud kaupadega rikutakse intellektuaalomandi õigusi.

Artikkel 2

1. Käesoleva määruse kohaldamisel on "intellektuaalomandi õigust rikkuv kaup":

a) võltsitud kaup:

i) kaubad, kaasa arvatud pakendid, mis on ilma loata varustatud kaubamärgiga, mis on identne sama liiki kaupade õiguskaitse saanud kaubamärgiga või mida ei saa tema oluliste tunnuste poolest sellisest kaubamärgist eristada ja millega seetõttu rikutakse kõnealuse kaubamärgi valdaja õigusi nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrusega (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta [5] ettenähtud ühenduse õiguse või selle liikmesriigi õigusaktide kohaselt, kus tolli sekkumise taotlus on esitatud;

ii) mis tahes kaubamärgi sümbol (sh sellise sümboliga varustatud logo, etikett, kleebis, brošüür, kasutamisjuhend või garantiidokument), isegi kui see on esitatud eraldi samadel tingimustel nagu alapunktis i osutatud kaubad;

iii) võltsitud kaupade kaubamärki kandev pakkematerjal, esitatud eraldi samadel tingimustel nagu alapunktis i osutatud kaubad;

b) piraatkaup: kaubad, mis on autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste valdaja või siseriikliku õiguse alusel registreeritud või registreerimata disainilahenduse õiguse valdaja nõusolekuta tehtud koopiad, või kaupu tootvas riigis asuva õiguste valdaja volitatud isiku loata tehtud koopiad, või kaubad, mis sisaldavad neid koopiaid, juhul kui kõnealuste koopiate valmistamisega rikutakse kõnealust õigust nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002 (ühenduse disainilahenduse kohta) [6] kohaselt või selle liikmesriigi õigusaktide kohaselt, kus tollimeetme taotlus on esitatud;

c) kaubad, mis liikmesriigis, kus tollimeetme taotlus tehakse, rikuvad:

i) kõnealuse liikmesriigi õigusaktide alusel väljaantud patendi õigust;

ii) täiendava kaitse tunnistuse õigust, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ) nr 1768/92 [7] või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1610/96; [8]

iii) kõnesoleva liikmesriigi õigusaktide kohast riikliku sordikaitse õigust või nõukogu määruses (EÜ) nr 2100/94 [9] sätestatud ühenduse sordikaitse õigust;

iv) kõnealuse liikmesriigi õigusaktide alusel või nõukogu määruste (EMÜ) nr 2081/92 [10] ja (EÜ) nr 1493/1999 [11] alusel väljaantud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste õigusi;

v) nõukogu määruses (EMÜ) nr 1576/89 [12] sätestatud geograafiliste nimetuste õigusi.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel on "õigusevaldaja":

a) kaubamärgi, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste, disainilahenduse õiguse, patendi, täiendava kaitse tunnistuse, sordikaitseõiguse, kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise ja üldisemalt kõikide lõikes 1 osutatud õiguste valdaja; või

b) mis tahes muu isik, kellel on luba kasutada punktis a nimetatud intellektuaalomandi õigusi, või õigusevaldaja või volitatud kasutaja esindaja.

3. Mis tahes vormi või matriitsi, mis on eriotstarbeliselt kujundatud või kohandatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade tootmiseks, käsitletakse sellise kaubana, kui nende vormide või matriitside kasutamisega rikutakse õigusevaldaja õigusi ühenduse õiguse või selle liikmesriigi õigusaktide kohaselt, kus tolli sekkumise taotlus on esitatud.

Artikkel 3

1. Käesolevat määrust ei kohaldata kaupade suhtes, mille kaubamärk on saadud selle kaubamärgi valdaja nõusolekul, samuti kaitstud päritolunime või kaitstud geograafilist nimetust kandvate kaupade suhtes ega patendi, täiendava kaitse tunnistuse, autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste, disainilahenduse või sordikaitsega õiguskaitse saanud kaupade suhtes ning mis on valmistatud õigusevaldaja nõusolekul, kuid mis on ilma viimase nõusolekuta asetatud ühte artikli 1 lõikes 1 osutatud olukordadest.

Samuti ei kohaldata seda esimeses lõigus osutatud kaupade suhtes, mis on valmistatud või kaitstud mõne muu artikli 2 lõikes 1 osutatud intellektuaalomandi õigusega tingimustel, mis erinevad õigusevaldajaga kokkulepitud tingimustest.

2. Kui reisija isiklik pagas sisaldab mittekaubanduslikku laadi kaupa tollimaksuvabastuse piirides ja kui puuduvad olulised tõendid, mis viitaksid sellele, et kaupu veetakse kaubanduslikul eesmärgil, ei käsitle liikmesriigid kõnealuseid kaupu käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvana.

II PEATÜKK TOLLI SEKKUMISE TAOTLUSED

1. jagu Tolli sekkumise taotlusele eelnevad meetmed

Artikkel 4

1. Kui tollil on artikli 1 lõikes 1 osutatud olukordades võetud meetmete käigus ning enne seda, kui õigusevaldaja on esitanud taotluse või kui taotlus on rahuldatud, piisavalt alust kahtlustada, et kaup kahjustab intellektuaalomandi õigust, võidakse peatada kauba vabasse ringlusse laskmine või kaupa kolm tööpäeva kinni pidada alates hetkest, kui õigusevaldaja ja deklarant või kaubavaldaja, kui viimati nimetatud on teada, on teatise kätte saanud, et õigusevaldajal oleks võimalik esitada sekkumise taotlus kooskõlas artikliga 5.

2. Vastavalt asjaomases liikmesriikides kehtivatele eeskirjadele võib toll, ilma et avalikustataks muud teavet peale kaubanimetuste tegeliku või oletatava arvu ja laadi, enne õigusevaldajat võimalikust rikkumisest teavitamist paluda õigusevaldajalt kahtluste kinnitamiseks vajalikku teavet.

2. jagu Tollimeetme taotluste esitamine ja menetlemine

Artikkel 5

1. Iga liikmesriigi õigusevaldaja võib esitada pädevale tolliasutusele kirjalikult tolli sekkumise taotluse, kui kauba puhul tuvastatakse üks artikli 1 lõikes 1 osutatud olukord (meetmetaotlus).

2. Iga liikmesriik nimetab tolliasutuse, mis on pädev meetmetaotluseid vastu võtma ja menetlema.

3. Elektroonilise andmevahetussüsteemi olemasolu korral soodustavad liikmesriigid õigusevaldajaid esitama taotlusi elektrooniliselt.

4. Kui taotleja on ühenduse kaubamärgi, ühenduse disainilahenduse, ühenduse sordikaitse ning ühenduse kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või geograafilise nimetuse õiguse valdaja, võidakse lisaks selle liikmesriigi sekkumisele, kus taotlus esitatakse, taotleda ühe või mitme muu liikmesriigi sekkumist.

5. Meetmetaotlus esitatakse artikli 21 lõikes 2 osutatud korras kehtestatud vormil; see peab sisaldama vajalikku teavet, et tollil oleks võimalik kõnealust kaupa hõlpsasti ära tunda, eelkõige järgmist:

i) kauba täpne ja üksikasjalik tehniline kirjeldus;

ii) õigusevaldaja käsutuses olev eriteave pettuse liigi või olemuse kohta;

iii) õigusevaldaja määratud kontaktisiku nimi ja aadress.

Meetmetaotlus peab sisaldama ka artikliga 6 ettenähtud taotleja deklaratsiooni ja tõendust selle kohta, et taotlejal on õigus kõnealusele kaubale.

Lõikes 4 osutatud olukorras märgitakse meetmetaotlusesse liikmesriik või -riigid, kus tollimeedet taotletakse ning kõikide asjaomaste liikmesriikide õigusevaldajate nimed ja aadressid.

Kui õigusevaldaja käsutuses on näiteks muu järgmine teave, tuleb ka see edastada:

a) originaalkauba maksueelne väärtus selle riigi seaduslikul turul, kus taotlus esitatakse;

b) kauba asukoht või kavandatud sihtkoht;

c) kaubasaadetise või pakkeüksuste identifitseerimise andmed;

d) kauba plaanikohane saabumis- või lähetamiskuupäev;

e) kasutatud transpordivahend;

f) importija, eksportija või kauba valdaja isikuandmed;

g) tootjariik või -riigid ja veoks kasutatud marsruudid;

h) autentse ja kahtlusaluse kauba vahelised tehnilised erinevused, kui need on teada.

6. Samuti võidakse nõuda meetmetaotluses osutatud intellektuaalomandi õiguse konkreetset liiki iseloomustavaid üksikasju.

7. Kui pädev tolliasutus on meetmetaotluse kätte saanud, menetleb ta seda ja teatab oma otsusest taotlejale kirjalikult 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse kättesaamist.

Õigusevaldajalt ei küsita tasu taotluse menetlemisega kaasnevate halduskulude katmiseks.

8. Kui taotlus ei sisalda lõikes 5 loetletud kohustuslikku teavet, võib pädev tolliasutus otsustada kõnealust meetmetaotlust mitte menetleda; sel juhul põhjendab ta oma otsust ja annab teavet apellatsioonimenetluse kohta. Taotlus võib uuesti esitada ainult juhul, kui see on nõuetekohaselt täidetud.

Artikkel 6

1. Meetmetaotlusele lisatakse õigusevaldaja deklaratsioon, mille võib esitada kirjalikult või elektrooniliselt kooskõlas siseriiklike õigusaktidega ja milles kinnitatakse kohustust artikli 1 lõikes 1 osutatud olukorraga seotud isikute suhtes, juhul kui artikli 9 lõike 1 kohaselt algatatud menetlus katkestatakse õigusevaldaja tegevuse või tegevusetuse tõttu või kui hiljem tehakse kindlaks, et kõnealuse kaubaga ei rikuta intellektuaalomandi õigust.

Selles deklaratsioonis nõustub õigusevaldaja katma ka kõik käesoleva määruse artikli 9 ja vajaduse korral artikli 11 kohaselt kaupade tollikontrolli all hoidmisega kaasnevad kulud.

2. Kui taotlus esitatakse artikli 5 lõike 4 alusel, nõustub õigusevaldaja esitama deklaratsioonis kõik vajalikud tõlked ja tasuma nende eest; kõnealune deklaratsioon kehtib kõikides liikmesriikides, kus taotlust rahuldavat otsust kohaldatakse.

Artikkel 7

Artikleid 5 ja 6 kohaldatakse mutatis mutandis pikendustaotluste suhtes.

3. jagu Meetmetaotluse menetlusse võtmine

Artikkel 8

1. Kui meetmetaotlus rahuldatakse, määrab pädev tolliasutus kindlaks tähtaja, mille jooksul toll peab sekkuma. See tähtaeg ei tohi olla pikem kui üks aasta. Kõnealuse tähtaja lõppedes võib esialgse otsuse teinud tolliasutus pikendada seda õigusevaldaja taotlusel, kui kõik käesoleva määruse kohased õigusevaldaja võlad on tasutud.

Õigusevaldaja teatab artikli 5 lõikes 2 osutatud pädevale tolliasutusele, kui tema õigus ei ole enam nõuetekohaselt registreeritud või selle kehtivusaeg lõpeb.

2. Õigusevaldaja meetmetaotlust rahuldav otsus edastatakse viivitamata nendele ühes või mitmes liikmesriigis asuvatele tollipunktidele, mis võiksid olla seotud kaubaga, millega taotluse kohaselt rikutakse väidetavalt intellektuaalomandi õigust.

Kui artikli 5 lõike 4 kohaselt esitatud meetmetaotlus rahuldatakse, määratakse tähtajaks, mille jooksul toll peab sekkuma, üks aasta; kõnealuse tähtaja lõppedes pikendab esialgset taotlust menetlenud asutus seda õigusevaldaja kirjalikul taotlusel. Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 250 esimest taanet kohaldatakse mutatis mutandis taotlust rahuldavate otsuse ning taotluse pikendamise või tühistamise otsuste suhtes.

Kui meetmetaotlus rahuldatakse, peab taotleja edastama kõnealuse otsuse koos muu vajaliku teabe ja tõlgetega selle liikmesriigi (või nende liikmesriikide) pädevale tolliasutusele (pädevatele tolliasutustele), kus tolli sekkumist on taotletud. Taotleja nõusolekul võib otsuse teinud tolliasutus ka ise kõnealuse otsuse edastada.

Taotleja esitab asjaomaste liikmesriikide tolliasutuste taotlusel otsuse rakendamiseks vajalikku lisateavet.

3. Lõike 2 teises lõigus osutatud tähtaega arvestatakse alates taotlust rahuldava otsuse vastuvõtmise kuupäevast. Otsus ei jõustu sihtliikmesriigis või -liikmesriikides enne, kui see on edastatud kooskõlas lõike 2 kolmanda lõiguga ja kui õigusevaldaja on täitnud artiklis 6 osutatud formaalsused.

Seejärel saadetakse otsus viivitamata nendele siseriiklikele tollipunktidele, kes võiksid olla seotud intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatava kaubaga.

Käesolevat lõiget kohaldatakse esialgse otsuse pikendamise otsuse suhtes mutatis mutandis.

III PEATÜKK TOLLI SEKKUMIST JA JUHTUMI KOHTA OTSUSE TEGEMISEKS PÄDEVA ASUTUSE SEKKUMIST REGULEERIVAD TINGIMUSED

Artikkel 9

1. Kui tollipunkt, kellele on vastavalt artiklile 8 teatatud õigusevaldaja taotlust rahuldavast otsusest, vajaduse korral pärast konsulteerimist taotluse esitajaga veendub, et ühte artikli 1 lõikes 1 osutatud olukorda asetatud kaupade puhul kahtlustatakse käesoleva määrusega hõlmatud intellektuaalomandi õiguse rikkumist, peatab tollipunkt nende kaupade ringlusse laskmise või peab need kaubad kinni.

Tollipunkt teavitab viivitamata taotlust menetlenud pädevat tolliasutust.

2. Lõikes 1 osutatud pädev tolliasutus või tollipunkt teatab õigusevaldajale ja määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklis 38 nimetatud deklarandile või kauba valdajale sekkumisest ning võib neile teatada selle kauba tegeliku või hinnangulise koguse või laadi, mille vabasse ringlusse laskmine on peatatud või mis on kinni peetud, ilma et sellise teabe edastamisega kaasneks kohustust teavitada sisulise otsuse tegemiseks pädevat asutust.

3. Tegemaks kindlaks, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud siseriikliku õiguse alusel, ning kooskõlas isikuandmete, kaubandus- ja tööstussaladuse ning kutse- ja haldussaladuse kaitset käsitlevate siseriiklike sätetega teatab taotlust menetlenud tollipunkt või -asutus õigusevaldajale taotluse korral intellektuaalomandi õiguse rikkumises kahtlustatava kauba saaja, saatja, deklarandi või valdaja nime ja aadressi ning selle päritolu ja lähteriigi, kui need andmed on teada.

Tollipunkt annab taotlejale ja artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes olukorraga seotud isikutele võimaluse kontrollida kaupu, mille ringlusse laskmine on peatatud või mis on kinni peetud.

Tollipunkt võib rangelt analüüsimiseks ja järgneva menetluse hõlbustamiseks võtta kauba ülevaatusel kaubaproove ja anda need üle või saata õigusevaldajale selgesõnalise taotluse korral kooskõlas asjaomases liikmesriigis kehtivate eeskirjadega. Kui asjaolud võimaldavad ja kui artikli 1 lõike 1 teisest taandest ei tulene teisiti, tuleb kaubaproovid vajaduse korral tagastada pärast tehnilise analüüsi lõppu ja enne kaupade vabasse ringlusse laskmist või nende kinnipidamise lõppu. Kõnealuseid kaubaproove analüüsitakse õigusevaldaja omal vastutusel.

Artikkel 10

Otsustades, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud siseriikliku õiguse alusel, kohaldatakse selles liikmesriigis kehtivaid õigusakte, mille territooriumil kaup on asetatud ühte artikli 1 lõikes 1 osutatud olukorda.

Kõnealuseid õigusakte kohaldatakse ka siis, kui artikli 9 lõikes 1 osutatud tolliasutusele või -punktile teatatakse viivitamata artiklis 13 sätestatud menetluse algatamisest, v.a juhul, kui menetluse on algatanud kõnesolev tolliasutus või -punkt.

Artikkel 11

1. Kui toll on peatanud sellise kauba vabasse ringlusse laskmise või selle kinni pidanud, mille puhul kahtlustatakse intellektuaalomandi õiguse rikkumist ühes artikli 1 lõikega 1 hõlmatud olukorras, võivad liikmesriigid siseriiklike õigusaktide kohaselt ette näha õigusevaldajaga kokkuleppel kasutatava lihtsustatud menetluse, mis võimaldab tollil loovutada kõnesolev kaup tollikontrolli all hävitamiseks, ilma et oleks vaja kindlaks määrata, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud siseriikliku õiguse alusel. Selleks kohaldavad liikmesriigid kooskõlas siseriiklike õigusaktidega järgmisi tingimusi:

- õigusevaldaja teatab tollile kirjalikult kümne tööpäeva jooksul või kergrikneva kauba korral kolme tööpäeva jooksul pärast artiklis 9 sätestatud teatise kättesaamist, et menetlusega hõlmatud kaubaga rikutakse artikli 2 lõikes 1 osutatud intellektuaalomandi õigust, ja esitab tollile kauba deklarandi, valdaja või omanikuga sõlmitud kirjaliku kokkuleppe loovutada kaup hävitamiseks. Tolliga kokkuleppel võib kauba deklarant, valdaja või omanik esitada kõnealuse teabe otse tollile. Kõnealune kokkulepe loetakse heakskiidetuks, kui kauba deklarant, valdaja või omanik ei ole hävitamist konkreetselt vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul. Kõnealust tähtaega võib pikendada veel kümne tööpäeva võrra, kui asjaolud seda nõuavad,

- kui siseriiklikes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, toimub hävitamine õigusevaldaja kulul ja vastutusel ning enne seda võetakse süstemaatiliselt kaubaproove, mis jäävad tolli hoiule sellistes tingimustes, et neid võib kasutada tõendusmaterjalina selle liikmesriigi kohtumenetluses, kus neid võidakse vajada.

2. Kõikidel muudel juhtudel, näiteks kui deklarant, valdaja või omanik ei ole nõus kauba hävitamisega või vaidlustab selle, kohaldatakse artikliga 13 ettenähtud menetlust.

Artikkel 12

Kui õigusevaldajale teatatakse artikli 9 lõike 3 esimeses lõigus osundatud üksikasjad, kasutab ta kõnealust teavet ainult artiklites 10 ja 11 ning artikli 13 lõikes 1 kindlaksmääratud otstarbel.

Kui õigusevaldaja kasutab teavet muul otstarbel, mis ei ole lubatud selle liikmesriigi õigusaktidega, kus kõnealune olukord tekib, võidakse ta võtta tsiviilvastutusele selle liikmesriigi õigusaktide alusel, kus kõnealune kaup asub, ja meetmetaotlus võidakse peatada enne selle kehtivusaja pikendamist järelejäänud aja jooksul liikmesriigis, kus sündmused on toimunud.

Kui seda eeskirja edaspidigi rikutakse, võib pädev tolliasutus keelduda taotluse kehtivusaja pikendamisest. Artikli 5 lõikes 4 sätestatud taotluse korral tuleb teavitada ka teisi vormil märgitud liikmesriike.

Artikkel 13

1. Kui artikli 9 lõikes 1 osutatud tollipunktile ei ole kümne tööpäeva jooksul pärast kauba vabasse ringlusse laskmise peatamist või selle kinnipidamist käsitleva teatise saamist teatatud, et on algatatud menetlus, tegemaks kindlaks, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud artikli 10 kohase siseriikliku õiguse alusel, või kui tollipunkt ei ole vajaduse korral saanud artikli 11 lõikes 1 sätestatud kokkulepet õigusevaldajaga, lastakse kaup vabasse ringlusse või lõpetatakse selle kinnipidamine vastavalt vajadusele, kui kõik tolliformaalsused on täidetud.

Seda tähtaega võib vajaduse korral pikendada kõige rohkem kümne tööpäeva võrra.

2. Intellektuaalomandi õiguse rikkumises kahtlustatava kergrikneva kauba korral on lõikes 1 osutatud tähtaeg kolm tööpäeva. Seda tähtaega ei või pikendada.

Artikkel 14

1. Disainilahenduse, patendi, täiendava kaitse tunnistuse või sordikaitse õiguste rikkumises kahtlustatava kauba korral on kauba deklarandil, omanikul, importijal, valdajal või saajal õigus saavutada kauba vabastamine või kinnipidamine tagatise esitamise korral järgmistel tingimustel:

a) artikli 9 lõikes 1 osutatud tollipunktile või -asutusele on teatatud kooskõlas artikli 13 lõikega 1 menetluse algatamisest artikli 13 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul, et teha kindlaks, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud siseriikliku õiguse alusel;

b) selleks volitatud ametiasutus ei ole heaks kiitnud ettevaatusabinõusid enne artikli 13 lõikega 1 ettenähtud tähtaja lõppu;

c) kõik tolliformaalsused on täidetud.

2. Lõikes 1 sätestatud tagatis peab olema piisav, et kaitsta õigusevaldaja huve.

Tagatise maksmine ei mõjuta muid õigusevaldajale kättesaadavaid õiguskaitsevahendeid.

Kui menetluse, mille eesmärk on teha kindlaks, kas intellektuaalomandi õigust on rikutud siseriikliku õiguse alusel, algataja ei ole mitte disainilahenduse, patendi, täiendava kaitse tunnistuse või sordikaitse õiguse valdaja, tuleb tagatis vabastada, kui kõnealuse menetluse algataja ei ole 20 tööpäeva jooksul pärast kaupade ringlusse laskmise peatamist või kinnipidamist käsitleva teate kättesaamist kasutanud oma õigust pöörduda kohtusse.

Artikli 13 lõike 1 kohaldamisel võib seda tähtaega pikendada kõige rohkem 30 tööpäevani.

Artikkel 15

Iga liikmesriik määrab kindlaks kauba ladustamistingimused selle vabasse ringlusse lubamise peatamise või kinnipidamise ajal, kuid ei tekita kulutusi tollile.

IV PEATÜKK INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUST RIKKUVAKS TUNNISTATUD KAUBA SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

Artikkel 16

Kaupu, mis on tunnistatud intellektuaalomandi õigust rikkuvaks artiklis 9 sätestatud menetluse lõpul, ei tohi:

- lubada siseneda ühenduse tolliterritooriumile,

- lasta vabasse ringlusse,

- viia välja ühenduse tolliterritooriumilt,

- eksportida,

- reeksportida,

- suunata peatamismenetlusele ega

- paigutada vabatsooni või -lattu.

Artikkel 17

1. Ilma et see piiraks õiguse valdaja võimalust kasutada muid õiguskaitsevahendeid, võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid lubamaks pädevatel asutustel:

a) hävitada intellektuaalomandi õigust rikkuvaks tunnistatud kaup või kõrvaldada see turustuskanalitest viisil, mis välistab õigusevaldaja kahjustamise, kooskõlas asjakohaste siseriiklike õigusnormidega ning ilma mis tahes liiki hüvituseta, v.a juhul, kui siseriiklikes õigusaktides on sätestatud teisiti, ja kuludeta riigile;

b) võtta sellise kauba suhtes ükskõik milliseid muid tõhusaid meetmeid, mis jätavad asjaomased isikud ilma tehingust tulenevast majanduslikust kasust.

Lihtsalt kaubamärkide eemaldamine, mis on võltsitud kaubale ilma loata kinnitatud, ei ole asjaomaste isikute tõhus ilmajätmine tehingust tulenevast majanduslikust kasust, välja arvatud erandjuhtudel.

2. Intellektuaalomandi õigust rikkuvaks tunnistatud kauba võib loovutada riigile. Sel juhul kohaldatakse lõike 1 punkti a.

V PEATÜKK KARISTUSED

Artikkel 18

Iga liikmesriik kehtestab käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistused. Kõnealused karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

VI PEATÜKK TOLLI JA ÕIGUSEVALDAJA KOHUSTUSED

Artikkel 19

1. Taotluse menetlusse võtmine ei anna õigusevaldajale õigust hüvitusele, juhul kui kõnealuse kauba avastaja ei ole tollipunkt ja kui kaup on lastud ringlusse või ei ole võetud meetmeid kaupade kinnipidamiseks vastavalt artikli 9 lõikele 1, kui selle liikmesriigi õigusaktides ei sätestata teisiti, kus taotlus esitatakse, või kui artikli 5 lõike 4 kohaldamise korral selle liikmesriigi õigusaktides ei sätestata teisiti, kus tollipunkt ei ole avastanud intellektuaalomandi õigust rikkuvat kaupa.

2. Kui tolliasutus või muu nõuetekohaselt volitatud asutus kasutab volitusi, mis on neile antud intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba vastu võitlemiseks, ei kaasne sellega vastutust artikli 1 lõikes 1 osutatud olukordadega seotud isikute suhtes ega artiklis 4 sätestatud meetmetega mõjutatud isikute suhtes neile asutuse sekkumise tõttu tekitatud kahju eest, v.a juhul, kui see on sätestatud selle liikmesriigi õigusaktides, kus taotlus esitatakse või artikli 5 lõike 4 kohaldamise korral selle liikmesriigi õigusaktides, kus kaotus või kahju on tekkinud.

3. Õigusevaldaja tsiviilvastutust reguleeritakse selle liikmesriigi õigusaktide alusel, kus kõnealune kaup asetati ühte artikli 1 lõikes 1 osutatud olukorda.

VII PEATÜKK LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 21 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 21

1. Komisjoni abistab tolliseadustiku komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 22

Liikmesriigid edastavad kogu asjakohase teabe käesoleva määruse rakendamise kohta komisjonile.

Komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele.

Määruse (EÜ) nr 515/97 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis.

Teavitamismenetluse üksikasjad määratakse kindlaks rakendussätete alusel artikli 21 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 23

Komisjon esitab artiklis 22 osutatud teabe alusel nõukogule igal aastal aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Vajaduse korral võidakse kõnealusele aruandele lisada ettepanek määruse muutmise kohta.

Artikkel 24

Määrus (EÜ) nr 3295/94 tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2004.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitletakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 25

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuli 2003

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Alemanno

[1] EÜT L 341, 30.12.1994, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (EÜT L 122, 16.5.2003, lk 1).

[2] EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (EÜT L 122, 16.5.2003, lk 36).

[3] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[4] EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2700/2000 (EÜT L 311, 12.12.2000, lk 17).

[5] EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003.

[6] EÜT L 3, 5.1.2002, lk 1.

[7] EÜT L 182, 2.7.1992, lk 1.

[8] EÜT L 198, 8.8.1996, lk 30.

[9] EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003.

[10] EÜT L 208, 24.7.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003.

[11] EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003.

[12] EÜT L 160, 12.6.1989, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 3378/94 (EÜT L 366, 31.12.1994, lk 1).

--------------------------------------------------