Komisjoni määrus (EÜ) nr 1291/2003,

18. juuli 2003,

millega täiendatakse määruse (EÜ) nr 2400/96 (teatavate nimede kandmise kohta kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registrisse, mis on ette nähtud nõukogu määruses (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ning päritolunimetuste kaitse kohta) lisa ("Pane di Altamura")

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 14. juuli 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, [1] viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 806/2003, [2] eriti selle artikli 6 lõikeid 3 ja 4,

ning arvestades järgmist:

(1) Kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikliga 5 on Itaalia esitanud komisjonile taotluse nime "Pane di Altamura" registreerimiseks kaitstud päritolunimetusena.

(2) Kooskõlas kõnealuse määruse artikli 6 lõikega 1 on leitud, et taotlus vastab määruse nõuetele ja eelkõige sisaldab kõiki artikli 4 kohaselt nõutud andmeid.

(3) Pärast nimetuse "Pane di Altamura" registreerimise taotlusega seotud põhielementide avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas [3] esitas Kreeka Vabariik komisjonile vastuväite määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikli 7 tähenduses. Vastuväide esitati seoses mittevastavusega määruse artiklis 2 osutatud tingimustele. Päritolunimetuse puhul peab tootmine, töötlemine ja valmistamine toimuma määratletud geograafilises piirkonnas. "Pane di Altamura" leiva puhul kasutati vastavalt tootekirjeldusele leiva toorainena mannat, mida toodeti viies erinevas haldusüksuses: Altamura, Gravina di Puglia, Poggiorsini, Spinazzola ja Minervo Murge, samas kui leiba valmistati üksnes Altamura haldusüksuses.

(4) Pärast nimetuse "Pane di Altamura" registreerimise taotlusega seotud põhielementide avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas [4] esitas Portugali Vabariik komisjonile vastuväite määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikli 7 tähenduses. Vastuväide käsitles samu argumente, mis Kreeka Vabariigi vastuväide. Lisaks rõhutati selles, et taotlema oleks pidanud kaitstud geograafilise tähise, mitte kaitstud päritolunimetuse registreerimist.

(5) Kreeka Vabariigi ja Portugali Vabariigi vastuväited olid vastuvõetavad määruse artikli 7 lõike 4 tähenduses. Komisjon palus asjassepuutuvatel liikmesriikidel jõuda omavahelisele kokkuleppele kooskõlas oma siseriiklike menetlustega.

(6) Itaalia Vabariik vastas seoses Kreeka Vabariigi ja Portugali Vabariigi vastuväidetega, et ta nõustub nendes esitatud märkustega. Ta lisas, et tooraine tootmise ja jahvatamise piirkonna määratlemine erinevalt leiva tootmise piirkonnast oli tingitud üksnes tehnilisest veast ning esitas tootekirjelduse kokkuvõttes oleva geograafilist piirkonda määratleva lõike uuesti sõnastatud versiooni, mille kohaselt "Pane di Altamura" valmistamise piirkond on sama mis tooraine tootmise piirkond.

(7) Kreeka Vabariik vastas, et tal ei ole nimetuse "Pane di Altamura" registreerimise suhtes enam ühtegi vastuväidet.

(8) Portugali Vabariik vastas, et ta endiselt ei nõustu nimetuse "Pane di Altamura" registreerimisega kaitstud päritolunimetusena. Ta rõhutas, et ei ole kohane kasutada geograafilist nimetust "Altamura" viitamaks tootele, mis pärineb eespool nimetatud viit haldusüksust hõlmavast geograafilisest piirkonnast, samuti sisaldas lõppkokkuvõte tõendeid selle kohta, et leiva tootmise poolest on tuntud üksnes Altamura haldusüksus ja mitte kogu regioon. Nendel põhjustel oleks nimetuse pidanud ilmselt registreerima kaitstud geograafilise tähisena.

(9) Itaalia Vabariik esitas komisjonile esialgse taotlusega võrreldes muudetud taotluse nimetuse "Pane di Altamura" registreerimiseks päritolunimetusena. Taotluse kohaselt hõlmab leiva tootmise geograafiline piirkond viite eespool nimetatud haldusüksust ja langeb seetõttu kokku tooraine tootmise geograafilise piirkonnaga.

(10) Kuna Itaalia Vabariik ja Portugali Vabariik ei ole kolme kuu jooksul jõudnud omavahelisele kokkuleppele, peab komisjon tegema otsuse vastavalt artiklis 15 ettenähtud menetlusele.

(11) Komisjon palus päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja eripärasertifikaatide teaduskomitee arvamust. Teaduskomitee avaldas arvamust, et nimetuse "Pane di Altamura" registreerimise taotluses esitatud omadused viitavad nii Altamura haldusüksusele kui ka teatavatele väljaspool haldusüksust asuvatele piirkondadele, kus toimub kõnealuse toote tootmine, töötlemine ja valmistamine. Teatavat geograafilist keskkonda koos selle looduslike ja inimfaktoritega, tooraine ja tootmise kvaliteeti ning keskaega ulatuvat traditsiooni võib eeldatavalt pidada samasuguseks kogu taotluses osutatud piirkonna ulatuses. Teaduskomitee leidis, et taotlus vastab määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikli 2 lõike 2 punktis a esitatud nõuetele. Ta lisas, et olukord, kus päritolunimetuses kasutatakse haldusüksuse geograafilist nimetust, mis tähistab muud geograafilist piirkonda, mis on määratletud just selleks otstarbeks, on suhteliselt sagedane ja selle põhjendatuse korral õiguslikult aktsepteeritav.

(12) Komisjon on teaduskomitee nõuandvat arvamust arvesse võtnud. Ta peab Itaalia ametiasutuste esitatud seletusi vastuvõetavaks. Lisaks sellele pole nimetusega "Pane di Altamura" seotud tootekirjelduse ametliku analüüsi käigus leitud ühtegi ilmset hindamisviga.

(13) Seepärast tuleks kõnealune nimetus kanda kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registrisse ning võtta kaitstud päritolunimetusena kaitse alla kogu ühenduses.

(14) Käesoleva määruse I lisaga täiendatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 2400/96 [5] (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1257/2003 [6]) lisa.

(15) Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kaitstud geograafiliste tähiste ja kaitstud päritolunimetuste regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse I lisas osutatud nimi lisatakse määruse (EÜ) nr 2400/96 lisasse ja kantakse kaitstud päritolunimetusena määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikli 6 lõikega 3 ettenähtud kaitstud geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste registrisse.

Tootekirjelduse põhielemendid on sätestatud II lisas. Nad asendavad Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud põhielemente (vaata joonealust märkust 3).

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuli 2003

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz Fischler

[1] EÜT L 208, 24.7.1992, lk 1.

[2] ELT L 122, 16.5.2003, lk 1.

[3] EÜT C 156, 30.5.2001, lk 10.

[4] EÜT C 156, 30.5.2001, lk 10.

[5] EÜT L 327, 17.12.1996, lk 11.

[6] ELT L 177, 16.7.2003, lk 3.

--------------------------------------------------

I LISA

MÄÄRUSE (EMÜ) nr 2081/92 I LISAS OSUTATUD TOIDUAINED

Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ITAALIA

Pane di Altamura (KPN)

--------------------------------------------------

II LISA

NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 2081/92,

REGISTREERIMISTAOTLUS: ARTIKKEL 5

KPN (X) KGT ()

Riiklik taotlus nr 5/2000

1. Liikmesriigi vastutav talitus

Nimi: | Ministero delle Politiche Agricole e Forestali |

Aadress: | Via XX Settembre 20, I-00187 Roma |

Telefon: | (06) 481 99 68 |

Faks: | (06) 42 01 31 26 |

2. Taotlejate rühm

2.1. Nimi: Consorzio per la tutela del Pane di Altamura

2.2. Aadress: Corso Umberto I 5, I-70022 Altamura (BA)

2.3. Liikmed: käsitöölistest pagarid

3. Tooteliik

Leib – klass 2.4.

4. Tootekirjeldus

(Artikli 4 lõikes 2 sätestatud nõuete kokkuvõte)

4.1. Nimi

Pane di Altamura

4.2. Kirjeldus

"Pane di Altamura" on pagaritoode, mida valmistatakse kõvast nisust valmistatud mannajahust, mis on jahvatatud tootmise eeskirjades piiritletud alal kasvatatud "Appulo", "Arcangelo", "Duilio" ja "Simeto" sordi kõva nisu teradest, kusjuures neid sorte kasutatakse kas eraldi või koos ja need moodustavad 80 % üldkogusest, tingimusel, et need on kasvatatud piiritletud tootmisalal.

Toode valmistatakse traditsioonilise meetodi teel juuretisest või haputainast, meresoolast ja veest.

Tootel peavad turule viimisel olema järgmised omadused:

- pätsidel on iseloomulik aroom ja nad kaaluvad vähemalt 0,5 kg ning nendel on kaks traditsioonilist kuju; esimene kuju, mida tuntakse kohalikult nime all "U sckuanète" (volditud päts), on kõrge päts, mille puhul volditakse taigna mõlemad pooled keskele ning päts küpsetatakse nii, et selle servad üksteisega kokku ei puutu; teine kuju, mida tuntakse kohalikult nime all "a cappidde de prèvete" (preestrikübar), on madalam ning selle küpsetamisel pätsi servad üksteisega kokku ei puutu,

- kooriku paksus peab olema vähemalt 3 mm; leiva õlekollase värvusega sisemuses on ühesuurused õhumullid; niiskusesisaldus ei tohi olla suurem kui 33 %.

4.3. Geograafiline piirkond

Terade ja manna tootmiseks määratletud geograafiline piirkond koosneb Bari provintsi Altamura, Gravina di Puglia, Poggiorsini, Spinazzola ja Minervino Murge haldusüksustest vastavalt tootmise eeskirjade artiklile 5 ja lisatud kaardil osutatule.

"Pane di Altamura" tootmispiirkond langeb kokku eespool nimetatud alaga, kuhu selle 16. sajandist Bari provintsi Altamura haldusüksusest pärineva toote valmistamine on sajandite jooksul keskendunud. Leiva küpsetamiseks kasutatavad ahjud peavad eelistatavalt olema puidu- või gaasiküttega, mida kuumutatakse kaudselt või otseselt, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

4.4. Päritolutõend

"Pane di Altamura" päritolu on seotud tootmispiirkonna talupoegkondlike traditsioonidega.

Leiba kui Murgia piirkonna kõrgendikualade asunike põhitoidust valmistati traditsiooniliselt suurte pätsidena (U sckuanète ehk volditud päts); taigen segati ja sõtkuti peamiselt kodus, vormiti ahjupanemiseks ja küpsetati ühisahjudes; sellisel seosel eraelu ja ühiskondliku elu vahel olid sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud.

Pagar märgistas pätsi enne selle ahju panemist puidust või rauast pitsatiga, millel olid perekonnapea initsiaalid.

Leiva peamiseks omaduseks oli selle pikaajaline säilivus, mis iseloomustab leiba ka tänapäeval. Säilivus oli oluline omadus talupoegade ja karjuste toiduvarude tagamiseks terveks nädalaks või tihtipeale isegi kaheks nädalaks, mil nad olid Murgia piirkonna kõrgendikualadel isoleeritud taludes. Nende peamiseks toiduks oli soola ja õliga maitsestatud leib, mida kasteti keevasse vette. Kuni eelmise sajandi keskpaigani võis Altamura tänavatel kuulda päikesetõusu ajal pagari hüüet, mis andis linna asukatele teada aromaatse leiva valmimisest.

Esimest korda viidatakse toote päritolukohale Horatiuse "Satiiride" esimese raamatu V peatükis, ehkki see puudutab pigem Murgia kui Altamura piirkonda. Külastades aastal 37 eKr maakohta, kus ta oli veetnud oma nooruse, nimetas rooma luuletaja Horatius leiba "parimaks leivaks, mida on võimalik saada, nii heaks, et tark reisija võtab seda oma teekonnale varuks kaasa".

Seda, et leivaküpsetamisel on Altamuras traditsiooniline koht, kinnitavad linna 1527. aasta põhimäärus (Statuti Municipali della città fatti nell’anno 1527), mille asjakohased artiklid ahjumaksu ("Dazio del forno") kohta on esitatud Bollettino dell’Archivio-Biblioteca-Museo-Civicos G. De Gemmise transkriptsioonis (1954, lk 5–49).

A. Giannuzzi transkribeeritud "Le Carte di Altamura" (Codice Diplomatico Barese, 1935) sisaldab dokumente maksustamise ja maksudest vabastamise kohta.

Aastast 1420 pärineva dokumendi kohaselt vabastati Altamura vaimulikkond leivamaksu tasumisest.

Ühisahjudes küpsetamise tava pärineb sellest, et "mistahes seisusest või ametist" linnakodanikel oli trahvi ähvardusel keelatud küpsetada kodus mistahes tüüpi leiba või muid pagaritooteid, kusjuures trahv võrdus ühe kolmandikuga leivategemise kogukuludest.

Seetõttu kujunesid põllumajanduse ja lambakasvatusega tegelevas kogukonnas välja tüüpilised pätsid, mida küpsetati traditsiooniliselt talupoegadele, karjustele ja nende perekondadele. Neid valmistavad Altamura pagarid tänini: need on suured pätsid, mis valmistatakse kõva nisu jahust, juuretisest, soolast ja veest viieetapilise protsessi teel: taigna segamine ja sõtkumine, taignale kuju andmine, taigna kergitamine, vormimine ja küpsetamine puuküttega ahjus. Need omadused eristavad kõnealust leiba muudest leivatüüpidest.

Jahvatamine toimus samuti täielikult Altamuras, kus töötas 17. sajandi alguses vähemalt 26 veskit.

Seega võib järeldada, et vaatamata asetleidnud muutustele ja kohandustele pärineb praegu Murgia piirkonnas Altamuras küpsetatav leib otseselt nende talupoegade ja karjuste leivast, mida on küpsetatud vastavalt leivavalmistamise traditsioonile katkematult alates keskajast.

Punktis 4.7 osutatud kontrollorgan kinnitab "Pane di Altamura" (kaitstud päritolunimetus) tootmise päritolu tingimusel, et tootjad järgivad kogu tootmistsükli vältel paljusid nõudeid.

Kaitstud päritolunimetuse tunnustamise korral peavad tootmise eeskirjad sätestama:

- kõnealusel alal kõva nisu tootvate talupidajate nimekirjad, mis tuleb esitada punktis 4.3 määratletud piirkonna haldusüksustele,

- eespool nimetatud alal tegutsevate nisutootjate vilja leiva valmistamise eesmärgil mannaks ja jahuks töötlevate möldrite nimekirjad, mis tuleb esitada vastavatele haldusüksustele,

- kooskõlas allpool punktis 4.5 esitatud tootmise eeskirjadega "Pane di Altamura" leiba valmistavate pagarite nimekiri, mis tuleb esitada Altamura haldusüksusele.

Eespool nimetatud nimekirjad tuleb esitada Apulia piirkonnale ja organile, kes on määratud või volitatud läbi viima inspekteerimistoiminguid vastavalt määruse (EMÜ) nr 2081/92 artiklile 10.

Kontrollorgan peab samuti tagama, et juuretis, koostisosade kogused ja taigna koostis, selle sõtkumine ja sõtkumise kestus, kergitamine, pätside vormimine ja uuestivormimine, küpsetamine ja ahjust väljavõtmine ning turuleviimine koos asjakohaste märkidega on kooskõlas allpool punktis 4.5 kirjeldatud eeskirjadega.

Veevärki haldav organ sertifitseerib taignas kasutatava vee: vett peab analüüsima üks kord aastas ning vesi peab vastama allpool punktis 4.5 esitatud kriteeriumidele. Veevärgi haldusorgani väljastatud sertifikaadid peavad olema avaldatud Altamura haldusüksuse raekojas.

Kontrollorgan peab lisaks tagama, et leiva valmistamiseks kasutatav nisu vastab punktis 4.5 esitatud nõuetele.

4.5. Valmistamismeetod

Leiva valmistamiseks kasutatav nisu peab vastama järgmistele nõuetele:

| Nõuded ühikule |

Kõva nisu

Elektrolüütiline kaal ≥ | 78 kg/hl |

Proteiin (N üld × 5,70) ≥ | 11 % kuivainest |

Tuhk < | 2,2 % kuivainest |

Kuiv gluteen ≥ | 9,0 % kuivainest |

Kõvast nisust valmistatud manna

Gluteeniindeks < | 80 |

Kollasusindeks ≥ | 20 |

Tooraine koosneb vähemalt 80 % ulatuses kõva nisu mannast, mis on jahvatatud punktis 4.3 piiritletud alal kasvatatud "Appulo", "Arcangelo", "Duilio" ja "Simeto" kõva nisu sortidest, kasutades neid eraldi või koos; ülejäänud osa toorainest koosneb muudest sellel alal kasvatatud sortidest.

Vilja ja manna keemilised ja füüsilised omadused peavad olema tunnustatud ning vastama eespool kirjeldatud kriteeriumidele.

Jahu peab tootma kooskõlas Altamura piirkonnas praegu kasutatavate allpool kirjeldatud jahvatamisprotsessidega. Eespool kirjeldatud alal tegutsevad veskid on varustatud järk-järgult väheneva vahemaaga terassilindrite komplektiga. Silindrid teevad 300 pööret minutis ja nende töötemperatuur on maksimaalselt 40 °C. Selline hõõrumisel põhinev liikumine purustab suurema osa terade aleuroonkihi rakkudest ning kõva nisu manna imbub läbi väärtusliku nisuiduõliga.

Mannat töötlevad veskid asuvad punktis 4.3 piiritletud nisu tootmise alal.

"Pane di Altamura" leiba valmistatakse järgmiselt:

Taigen

1. Juuretis valmistatakse vähemalt kolmes etapis, lisades igal etapil kääriva taigna koguse suurendamiseks vett ja kõvast nisust valmistatud jahu (20 % kasutatavast kõva nisu jahust).

2. Kogus ja segu koostis: 100 kg kõva nisu jahu kohta on tarvis 20 kg (20 %) juuretist, 2 kg (2 %) meresoola ja ligikaudu 60 liitrit (60 %) vett temperatuuril 18 °C.

3. Taignat tuleb segada 20 minutit sõtkumismasinaga, millel on mehaanilised vardad.

Vesi peab vastama järgmistele nõuetele:

- värvitu, maitsetu ja lõhnatu,

- temperatuur 12–15 °C,

- pH-tase 7–8,5,

- üldkaredus 14,5–15,5 °dH,

- kaltsiumisisaldus (Ca++) 46–55 mg/l,

- leeliselisus (CaCO3) 130–160 mg/l,

- lämmastikioone ei ole,

- naatriumisisaldus vähem kui 5–6 mg/l,

- kaaliumisisaldus 1,5–2,5 mg/l,

- fekaalseid kolibaktereid, enterokokke, spoore 0 nct/100 ml.

Kerkimine ja esimene kergitusaeg

Taigen tuleb peale sõtkumist katta teatava paksusega puuvillase riidega, et taigen saaks kerkida ühtlasel temperatuuril. Kaetud taigen tuleb jätta kerkima vähemalt 90 minutiks.

Vormimine ja teine kergitusaeg

Peale eelmist etappi taigen kaalutakse ja vormitakse käsitsi pätsideks, et taigen saaks loomuliku kiulise kooriku. Taigen jäetakse kerkima 30 minutiks.

Täiendav vormimine ja kolmas kergitusaeg

Taigen vormitakse uuesti ja jäetakse seejärel kerkima vähemalt 15 minutiks.

Ahjupanek ja küpsetamine

Enne küpsetamist pööratakse iga päts (pagnotta) ümber ning lükatakse käega õrnalt ahju. Ahi on eelistatavalt puidu- või gaasiküttega, mida kuumutatakse kaudselt, kusjuures ahju kuumuseks peab olema 250 °C. Otsekuumutatavaid "Pane di Altamura" leiva küpsetamiseks kasutatavaid ahjusid peab kütma tammepuiduga.

Küpsetamise esimesel etapil jäetakse ahjuuks lahti. 15 minuti pärast ahjuuks suletakse ja leiba küpsetatakse veel 45 minutit.

Leiva ahjust väljavõtmine

Ahjuuks jäetakse lahti vähemalt viieks minutiks, et lasta aur välja, et leib saaks kuivada ja leiva koorik muutuks krõbedaks. Seejärel võetakse pätsid ahjust välja ja asetatakse puidust laudadele.

4.6. Seos piirkonnaga

Leiba peetakse ainulaadseks, sest seda valmistatakse parimast kõvast nisust erilistes geograafilistes ja keskkonnatingimustes, mis on omased Murgia kirdepiirkonnale, kasutades sellel alal tavaliselt joogiveena tarvitatavat vett.

Kõnealune ala on Apulia piirkonnas ainus ala, mille struktuurilised, geomorfoloogilised ja keskkonnaomadused on algupärastele kõige lähedasemad. Need omadused on järgmised:

- ala ei ole kunagi olnud mere all,

- on vähe maapealseid ja maa-aluseid karstivorme ja -süsteeme,

- autohtoonne hüdrograafia,

- maapinda imenduva vee keskmine temperatuur on 12 °C,

- niiske mesotermiline vahemereline kliima,

- lumesadudest tingitud aseptiline keskkond,

- pinnase läbilaskvus 10-5 ÷10-6 cm/s,

- mullastiku keemiline koostis.

Altamura on Murgia piirkonna põhja- ja keskosa kõige tihedamini asustatud ja majanduslikult tähtis keskus. Altamura hõlmab üle 44000 hektari ning on Capitanata järel teine suurim teravilja kasvatusala Apulias; teraviljakasvatus on lambakasvatuse kõrval piirkonna traditsiooniliselt peamiseks tootmistegevuseks.

Altamura linnal on sajanditevanune leivavalmistamise traditsioon ja linnas on 35 pagaritöökoda, kus toodetakse ligikaudu 60 tonni leiba päevas; 20 % sellest kogusest tarbitakse kohapeal, ülejäänud viiakse riigi peamistele turgudele.

Morfoloogiliselt ja struktuuriliselt asub teraviljakasvatusala Apulia platool, mis on olnud merepinnast kõrgemal alates mesosoikumist kuni tänapäevani. Selles seisnebki kõnealuse ala iseärasus, sest see on Apulia piirkonnas ainus ala, mille omadused on säilinud sarnastena algupäraste struktuuriliste, geomorfoloogiliste ja keskkonnaomadustega.

Teine keskkonna iseärasus on tingitud asjaolust, et maapealseid ja maa-aluseid karstisüsteeme on vähe ja seetõttu on nende mõju praegusele põhjaveevõrgustikule nõrk või olematu.

Kolmas iseärasus on tingitud ala autohtoonsest hüdrograafiast, mille tõttu karstipõhjaveepind toitub üksnes osast alale sadavast vihmast.

Vihmasademete keskmine temperatuur (ligikaudu 12 °C) põhjaveevõrgustikku imbumisel on sellele alale eripärane.

Kõnealuse ala kliimale on iseloomulikud kuivad suved ning väheste vihma- ja lumesademetega talved. Lumesademete keskmine hulk on 20–35 cm, mis aitab säilitada keskkonna aseptilisi tingimusi.

Iga-aastane keskmine sademetehulk on 600 mm, millest pool imendub sügavamatesse mullakihtidesse ning pool pealismulda.

Kuna ala karstinähtused on noored ja väljaarenemata, suunduvad kivimilõhedes moodustunud niiskus ja selle muundumissaadused põua ajal kapillaarselt pealismulda. See nähtus on samuti sellele alale eripärane.

Geoloogilised, hüdroloogilised ja meteoroloogilised parameetrid muudavad kõnealuse piirkonna looduskeskkonna ainulaadseks.

4.7. Kontrollorgan

Nimi: | Bioagricoop – Scrl |

Aadress: | Via Fucini 10, I-40033 Casalecchio di Reno (Bologna) |

4.8. Märgistamine

Valmistoode pakendatakse mikropoorsesse termovormitavasse materjali, mille märgistus sisaldab järgmist:

1. koostisainete loetelu ja äriühingu nimi;

2. viimane müügikuupäev;

3. tähis.

Toode võib olla ka pakendamata, märgistades toote lihtsalt orgaanilisest materjalist märgisega, millel on eespool kirjeldatud andmed ja sõnad "Pane di Altamura".

Märgistusele peab olema lisatud tähis koos kaitstud päritolunimetusega.

Graafilisel tähisel on samniidi kilp, mis on jaotatud neljaks veerandosaks, millest kaks on punased ja kaks valged. Kilbi ülaosas on kroon sõnadega "Pane DOP di Altamura" kolmes horisontaalses reas üle ovaalse välja keskosa.

Tähise trükkimisjuhised on esitatud allpool:

- rastriga punkteerimine: 100 % pantone 323 cv,

- Pane DOP di Altamura: font Arial, tähesuurus 71,1 poolpaksus kirjas, ovaalse ääre laius 0,040,

- ovaali suurtelg 17,5 cm,

- ovaali väiketelg 13 cm,

- logo ei tohi olla väiksem kui 10 cm × 7 cm,

- kollane: 100 % pantone yellow cv,

- violetne: 100 % pantone 228 cv,

- valge: 100 % pantone trans. white cv,

- roheline: 100 % pantone 334 cv,

- punane: 100 % pantone warm red cv,

- ovaali äär: 100 % pantone violet cv.

4.9. Siseriiklikud nõuded

EÜ nr: G/IT/00136/2000.06.22

Täieliku taotluse esitamise kuupäev: 22.2.2001.

--------------------------------------------------