Nõukogu määrus (EÜ) nr 985/2003,

5. juuni 2003,

millega muudetakse Hiina Rahvavabariigist pärineva magneesiumoksiidi impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 1334/1999 kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed [1] (edaspidi "algmäärus"), eriti selle artikli 11 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

(1) Juunis 1999 kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1334/1999 [2] lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Hiina Rahvavabariigist (edaspidi "Hiina") pärineva magneesiumoksiidi impordi suhtes. Tollimaksud võeti kasutusele minimaalse impordihinnana (edaspidi "MIP").

2. Algatamine

(2) 13.juunil 2002.aastal teavitas komisjon Euroopa Ühenduse Teatajas avaldatud teadaandes [3] (edaspidi "algatamisteade") Hiinast pärineva magneesiumoksiidi ühendusse suunatud impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest lähtuvalt algmääruse artikli 11 lõikest 3.

(3) Läbivaatamine algatati komisjoni initsiatiivil, et tutvuda kehtivate meetmete vormi sobivusega. Kehtivad meetmed MIP kujul ei tee vahet müügi vahel seotud osapooltele ja sõltumatutele osapooltele või otse ühendusse suunatud müügi ja kaudse müügi vahel, nt müük, mis pole teostatud otse asjaomase riigi eksportijalt ühenduse importijale. See erinevate müügitüüpide eristatavuse puudumine võib viia kõrvalehoidmise probleemideni. Osapooled saaksid ühendusse toomisel tõepoolest määrata impordihinna kunstlikult kõrgele tasemele, hoidumaks kõrvale dumpinguvastaste tollimaksude tasumisest. See kunstlikult kõrge tase võidakse saavutada seotud osapoolte vahelise kokkuleppe teel või asjaolul, et hindu tõsteti üksteisele järgnevate müükide abil, mis teostati enne tollivormistust.

(4) Sellest tulenevalt ei näi olemasolevad meetmed olevat piisavad, et takistada kahjustavat dumpingut.

(5) Lisaks sellele ei kata kehtivad meetmed olukordi, kus imporditud tooted on enne ühenduse vabasse ringlusesse toomist kahjustatud. Käesolevaga seoses tuleks märkida, et kuna meetmed ei peaks minema kaugemale sellest, mis on vajalik kahju kõrvaldamiseks, tuleks asjakohaselt arvesse võtta võimalikku väärtuse alandamist juhtudel, kus kahjustus on toimunud enne toodete ühenduse vabasse ringlusesse toomist.

3. Uurimine

(6) Komisjon tegi menetluse algatamise ametlikult teatavaks eksportivatele tootjatele, importijatele, teadaolevatele kasutajatele ja nende ühingutele, asjaomase ekspordiriigi esindajatele ja ühenduse tootjatele.

(7) Huvitatud osapooltele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(8) Üks asjaomase riigi kaubanduskoda ja üks ühenduse tootjate ning ühenduse importijate/kauplejate ühing tegid oma seisukohad teatavaks kirjalikult. Kõigile osapooltele, kes määratud tähtaja jooksul seda taotlesid ning kes tõendasid, et oli konkreetseid põhjuseid, miks neid tuleks ära kuulata, anti võimalus esitada oma selgitused.

(9) Komisjon hankis ja kontrollis kogu teavet, mida ta kehtivate meetmete sobivuse kindlaksmääramise eesmärgil vajalikuks pidas.

B. MÜÜK SEOTUD NING SÕLTUMATUTELE OSAPOOLTELE

(10) Eksportides ühendusesisestele seotud äriühingutele on eksportijad, kelle suhtes meetmeid kohaldatakse olukorras, kus võivad esitada arveid hinnaga, mis on kõrgem kui MIP ning edasiselt hüvitada see hind pärast tollideklaratsiooni. See võib muuta MIP ebatõhusaks kuna see võib tähendada, et tegelikkuses eksporditakse asjaomast toodet ühendusse ikka alla MIP. Järelikult võib see viia edasiste jaemüügihindadeni ühenduses, mis välistavad meetme kavandatud mõjude saavutamise, nt kõrvaldada dumpingu kahjulikud mõjud.

(11) Kui siiski müügi suhtes Hiinas asuvate eksportijate poolt ühenduse importijatele kohaldataks väärtuselist tollimaksu, oleks tõsine oht seotud osapoolte vahel kõnealusest tollimaksust kõrvalehoidumise ees oluliselt väiksem ning mistahes võimalik hinnaga manipuleerimine oleks kergemini avastatav. Tõepoolest, väärtuseline tollimaks määrataks väärtuse suhtes arvestades kehtivate reeglitega ühendusse imporditud toodete tolliväärtuse kindlaksmääramisel nagu on sätestatud ühenduse tolliseadustikus. [4] Sõltumatute osapoolte vahel sooritatud tehingute puhul eeldab ühenduse tolliseadustik, et imporditud kaupade tolliväärtus on tavaliselt tehinguväärtus. Et seotud osapoolte vahelise tehingu väärtus tolli poolt heaks kiidetaks peab eksportija tõendama, et kõnealune väärtus on ligilähedane ühele tehinguväärtustest, mis on kindlaks määratud ühenduse tolliseadustiku artiklis 30. Sel viisil kindlaks määratud tehinguväärtuste võimalike alahindamiste avastamine on tolliasutuste igapäevase tegevuse osa. Kui tolliasutused tõepoolest avastavad kunstlikult madala seotud osapoolte vahelise üleandehinna, arvutavad nad uue tolliväärtuse, mis oleks siis kõrgem. Ühenduse tolliseadustikuga [5] sätestatakse "seotud osapoolte" täielik tolliotstarbeline määratlus. Seepärast on tolliasutuste tavapärase tegevuse osaks teha kindlaks, kas tehing on toimunud seotud osapoolte vahel, ja seega on tolliasutused asjaomase tootega tegelevate osapoolte staatuse tuvastamiseks hästi varustatud. Väärtuselise tollimaksu kohaldamise tulemusena oleks tolliasutustel seisund, mis võimaldab avastada mistahes eeskirju eiravaid, seotud osapoolte vahelisi tolliväärtuse deklaratsioone, tehes kõrvalehoidmise seega raskemaks.

(12) Tollimaks peab olema tasutud vastavalt tehinguväärtuse summale. Kui osapooled peaksid tehinguväärtust alandama, on selle tagajärjeks edasised läbivaatamised, sealhulgas absorptsioonivastased uurimised, kuna kõnealused madalad tehinguväärtused võetakse aluseks uue ekspordihinna kindlaksmääramisel koos dumpingumarginaali võimaliku tõstmisega. Kõnealuses kontekstis ning väärtuselise tollimaksu puhul tõendavad (madalaid) tehinguväärtusi asjakohased veodokumendid.

(13) Lõpuks tuleks samuti arvestada asjaolu, et seotud osapoolte huvi hindadega manipuleerida on MIP puhul kõrgem. MIP korral võivad hinnaga manipuleerimised tõepoolest viia täieliku kõrvalehoidmiseni dumpinguvastasest tollimaksust. Teisalt viivad väärtuselise tollimaksu puhul võimalikud hinnaga manipuleerimised vaid madalama tollimaksuni, kuna tollimaks on protsent mistahes hinnast, mida sisse nõutakse. Manipuleerimise oht on seega MIP kohaldamisel suurem kui väärtuselise tollimaksu kohaldamisel.

(14) Ühenduse tootjad taotlesid, et seotud importijate vaheliste tehingute suhtes meetmete vormi osas muudatusi ei kohaldataks. Nad väitsid, et on oht, et riiklikud tolliasutused ei tuvasta seotud importijate staatust õigesti. On väidetud, et tulemusena võivad sõltumatud importijad esitada ennast seotud importijatena, saades seega õigustamatul teel kasu väärtuselisest tollimaksust vastupidiselt MIP rakendamisele. Selles suhtes, nagu eespool nimetatud, on tolliasutused seisundis, mis võimaldab asjassepuutuvate osapoolte staatust tuvastada. Peale selle, mistahes kujul, nt kas minimaalse impordihinna või väärtuselise tollimaksuna, on tollimaksu mõju sama, nimelt kahjustava dumpingu mõjude kõrvaldamine. Nendel kaalutlustel, isegi ebatõenäolisel juhul, kui importijad ennast ebaõigelt seotutena esitavad, on tollimaksul ikkagi sama mõju, samas kui üleüldist kõrvalehoidmise ohtu peetakse vähenenuks.

(15) Arvestades eeltoodut on ühtlasi jõutud järeldusele, et kui Hiinas asuvate eksportijate poolt teostatud müügi suhtes ühenduses asuvatele seotud osapooltele kohaldataks väärtuselist tollimaksu, väheneks oluliselt tollimaksust kõrvalehoidmise oht. Ühenduse tootjate taotlus mitte muuta seotud importijate suhtes kohaldatavate meetmete vormi on seepärast tagasi lükatud.

(16) Ühenduse tootjad väitsid ühtlasi, et hinna mõiste määruse (EÜ) nr 1334/1999 regulatiivosas "neto, vaba ühenduse piiril" võimaldab importijal siiski kaup lõppkliendi laos tasaarveldada, kaasaarvatud kõik logistikakulud, mis kanti "CIF-tasuta välja" ja "franko lõppklient" jooksul, ning mille abil võib impordihind kunstlikult kõrge olla. Seepärast taotleti muudatust sõnastuses "vaba ühenduse sadamas".

(17) Tolliväärtus, milleni jõutakse mõiste "neto, vaba ühenduse piiril" abil hõlmab siiski üksnes imporditud kaupade transpordi- ja kindlustuskulusid ning laadimis- ja käitlemistasusid, mis on seotud imporditud kaupade transpordiga impordikohta ühenduse tolliterritooriumil. Sellest tulenevalt ei kaasata kulusid, mis on tekkinud peale importi piirilt lõppkliendini jõudmiseni ning seepärast lükatakse taotlus alusetuna tagasi.

(18) Ühenduse tööstusharu väitis ühtlasi, et eesmärgiga hoiduda meetmete mistahes absorptsioonist peaks meetme vormiks olema kahekordne tollimaks, nt MIP või väärtuseline tollimaks, olenemata sellest, kumb on suurem, et hoiduda võimalikust hindadega manipuleerimisest. See väide polnud põhjendatud ning lükati seetõttu tagasi.

(19) Üks kaubanduskoda väitis lõpuks, et iga tehing hinnaga, mis jääb MIP tasemele või sellest kõrgemale, peaks olema piisav kahju kõrvaldamiseks vaatamata sellele, kas kõnealune tehing on suunatud seotud või sõltumatule osapoolele. Kui hinnale, mis jääb MIP tasemele või sellest kõrgemale, kohaldataks väärtuselist tollimaksu, läheks kaitse kaugemale tasemest, mis on vajalik kahju kõrvaldamiseks.

(20) Selles suhtes on rõhutatud, et sõltumata vormist, nt kas minimaalse ekspordihinna või väärtuselise tollimaksu puhul, on tollimaksu mõju sama, nimelt kõrvaldada kahjustava dumpingu mõjud. Teisalt pole tehtud ettepanekut väärtuselise tollimaksu kohaldamiseks lisaks minimaalsele impordihinnale vaid minimaalse impordihinna asemel. Lisaks sellele ja nagu on ka eelpool viidatud, võivad kehtivate dumpinguvastaste meetmete alla kuuluvate toodete eksportijad hõlpsasti esitada arveid kunstlikult kõrge hinnaga (nt kõrgemaga kui MIP), kui nad ekspordivad ühenduses asuvatele seotud äriühingutele ja edasiselt tasaarveldada kõnealune hind peale tollideklaratsiooni. See võib muuta MIP mõttetuks ja meetme kavandatud mõjud ei pruugi jõuda ühenduse jaemüügihindadeni. Kõnealustel põhjustel ning võttes arvesse seotud osapoolte vahelise müügi hinnaga manipuleerimise tõsist ohtu, on kaubanduskoja poolt esitatud väide tagasi lükatud.

C. SÕLTUMATUTE OSAPOOLTE VAHELINE OTSENE/KAUDNE MÜÜK

(21) Sõltumatute osapoolte vahelise müügi puhul tuleb täiendavalt eristada otsemüüki (nt ühenduse importija ja asjaomase riigi eksportija vahel) ja kaudset müüki (nt mitte teostatud otse asjaomase riigi eksportijalt ühenduse importijale), kuna viimasel juhul eksisteerib mainitud hinnaga manipuleerimise oht.

(22) Üks importija väitis, et ühendusse suunatud otsest ja kaudset müüki ei peaks teineteisest eristama, kuna see viiks erinevate importijate ebavõrdse kohtlemiseni. Näiteks importijad, kes ostavad tooted kolmandate riikide kauplejate kaudu, oleksid ebavõrdses olukorras võrreldes importijatega, kes ostavad toote otse asjaomase riigi eksportijalt, isegi kui kõik asjassepuutuvad äriühingud oleksid sõltumatud.

(23) Esmalt tuleks meeles pidada, et kahe kõnealuse tollimaksu toimeks on kahjustava dumpingu mõjude kõrvaldamine, ning seepärast esindavad need sama tollimaksu taset. Lisaks sellele motiveerib otsest ja kaudset müüki eristama vajadus piirata hinnaga manipuleerimise ohtu. Kõnealust ohtu peetakse valitsevaks kõigil juhtudel, kui müük ei ole teostatud otse Hiinas asuvalt eksportijalt ühenduses asuvale sõltumatule importijale, mis on tulemuseks kaasatud osapoolte suuremale hulgale ning tolliasutuste raskusele kontrollida kogu sündmuste ahelat, kui müük on teostatud kolmandate riikide kauplejate kaudu. Kõnealuste ohtude tõsidust rõhutavad Euroopa Kontrollikoja leiud selle 2000. aasta aastaaruandes. [6] Seetõttu, et kaudse müügi puhul on tegemist hinnaga manipuleerimise tõsise ohuga, mida peetakse kaalukamaks võimalikust ebasoodsast olukorrast importijate jaoks, kes hangivad kaupa kolmandatest riikidest, lükatakse importija väide tagasi.

(24) Seepärast on jõutud järeldusele, et Hiinas asuvate eksportijate poolt teostatud müügi suhtes otse ühenduses asuvale sõltumatule osapoolele jääb kehtima MIP, mis leiti olevat sobiv meede algsel uurimisel. Et siiski vältida hinnaga manipuleerimise riski, kohaldatakse kõigil teistel juhtudel väärtuselist tollimaksu 27,1 %, nagu on eelnevalt [7] kehtestatud.

D. KAHJUSTATUD KAUBAD

(25) Komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikkel 145 näeb ette, et olukordades, kui kaup on kahjustatud enne vabasse ringlusse laskmist, tuleb tolliväärtuse kindlaksmääramisel tegelikult makstud või makstav hind osadeks jaotada. Tulemusena järgivad kahjustatud kaupade väärtuselised tollimaksud makstud või makstavate hindade alandamist ning makstavat tollimaksu alandatakse automaatselt.

(26) Kahjustatud kaupade korral, mille suhtes kehtib MIP, ei alandata automaatselt tasumisele kuuluvat tollimaksu, nt MIP ja ühenduse piiril enne tollivormistust kehtiva vaba netohinna vahe. Kui kahjustamata kaupade suhtes kohaldatud MIP kohaldataks ka kahjustatud kaupade suhtes, läheksid selle tulemusena meetmed kaugemale kahju kõrvaldamiseks vajalikest piiridest.

(27) Vältimaks kirjeldatud olukorda, tuleks kahjustatud kaupade puhul alandada minimaalset impordihinda protsendi võrra, mis vastab tegeliku makstud või makstava hinna osadeks jaotamisele. Makstav tollimaks on sel juhul võrdne minimaalse impordihinna alandatud määra ja ühenduse piiril enne tollivormistust kehtiva vaba netohinna alandatud määra vahega.

(28) Ühenduse tootjad väitsid, et pettuse vältimiseks peaks kahjustatud kaupade tolliväärtuse kindlaks määramist hindama sõltumatu ekspert.

(29) Kaupade, olgu need siis kas kahjustatud või mitte, väärtuse hindamine viiakse läbi tolliasutuste poolt vastavalt hästi väljatöötatud eeskirjadele, mis on sätestatud ühenduse tolliseadustikus. Nende eeskirjade valguses, mis tagavad piisava erapooletuse astme, leitakse, et puudub vajadus edasiste erisätete järele. Seepärast lükatakse kõnealune taotlus tagasi.

(30) Huvitatud osapoolte põhjendatud argumentide puudumisel järeldatakse, et juhtudel, kui kaubad on kahjustatud enne vabasse ringlusesse toomist, peaks tasumisele kuuluv tollimaks võrduma minimaalse impordihinna alandatud määra ja ühenduse piiril enne tollivormistust kehtiva vaba netohinna alandatud määra vahega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1334/1999 artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Dumpinguvastase tollimaksu summa on:

a) minimaalse impordihinna 112 eurot tonni kohta ja ühenduse piiril enne tollivormistust kehtiva vaba netohinna vahe kõigil juhtudel, mispuhul viimati mainitu on:

- madalam, kui minimaalne impordihind, ja

- kehtestatud arve põhjal, mis on väljastatud Hiinas asuva eksportija poolt vahetult ühenduses asuvale sõltumatule osapoolele (TARICi lisakood A420);

b) null, kui ühenduse piiril enne tollivormistust kehtiv vaba netohind on kehtestatud arve põhjal, mis on väljastatud Hiinas asuva eksportija poolt vahetult ühenduses asuvale sõltumatule osapoolele ja võrdne või kõrgem, kui minimaalne impordihind on 112 eurot tonni kohta (TARICi lisakood A420);

c) võrdne väärtuselise tollimaksuga, milleks on 27,1 % kõigil teistel juhtudel, mis ei kuulu punktide a ja b alla (TARICi lisakood A999).

Juhtudel, mil dumpinguvastane tollimaks on kehtestatud vastavalt artikli 1 punktile 2a ning kui kaubad on enne vabasse ringlusse toomist kahjustada saanud ja seepärast on tegelikult makstud või makstav hind jagatud osadeks; et määrata kindlaks tolliväärtust vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 145, alandatakse eelpool sätestatud minimaalset impordihinda protsendi võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna osadeks jaotamisele. Makstav tollimaks on sel juhul võrdne minimaalse impordihinna alandatud määra ja ühenduse piiril enne tollivormistust kehtiva vaba netohinna alandatud määra vahega."

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 5. juuni 2003

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Stratakis

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1972/2002 (EÜT L 305, 7.11.2002, lk 1).

[2] EÜT L 159, 25.6.1999, lk 1.

[3] EÜT C 140, 13.6.2002, lk 6.

[4] EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

[5] Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 444/2002 (EÜT L 68, 12.3.2002, lk 11).

[6] EÜT C 359, 15.12.2001, lk 1, põhjendused 1.31 ja 1.35.

[7] Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1473/93 (EÜT L 145, 17.6.1993, lk 1).

--------------------------------------------------