Nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2003,

19. mai 2003,

millega luuakse tuunisaagi jälgimise ja kontrollimise süsteem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Et ühendus on huvitatud kalastustegevusest Vaikse ookeani idaosas ja on alustanud ühinemist Ameerika Troopikatuunide Komisjoniga (edaspidi "IATTC"), on ta kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonist tulenevate koostöökohustustega otsustanud kohaldada IATTCi vastuvõetud meetmeid enne kõnealuse organisatsiooniga ühinemist.

(2) Ühendus on allkirjastanud rahvusvahelise delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu [3] (edaspidi "AIDCP") ja on otsusega 1999/386/EÜ [4] otsustanud kohaldada seda ajutiselt kuni selle täieliku heakskiitmiseni. Seetõttu peab ühendus kohaldama kõnealust lepingut, mille sekretariaadi töö eest vastutab IATTC.

(3) Juulis 1999 otsustasid AIDCP osalised luua kõnealuse lepingu kohaldamise piirkonnas püütava tuuni jälgimise ja kontrollimise süsteemi. Sellest tulenevalt peaks ühendus looma AIDCP kohaldamise piirkonnas kõnealuse lepingu alusel kalastavate laevade püütava tuuni jälgimise ja kontrollimise süsteemi. Kõnesoleva süsteemi eesmärk on võimaldada vahet teha delfiinile ohutu tuuni ja delfiini ohustava tuuni vahel alates selle püüdmisest kuni ajani, mil see on jaemüügivalmis. Süsteem põhineb sellel, et delfiinile ohutu tuun tuleb alates püüdmisest ning lossimise, ladustamise, ümberlaadimise ja töötlemise ajal märgistada tuunina, mille püük ei ohusta delfiini.

(4) Et kõnesolev otsus on muutunud lepinguosaliste jaoks siduvaks, peab ühendus seda rakendama.

(5) Iga liikmesriik vastutab saagi lossimise ja transportimise järelevalve eest, kuid ta võib halduskorralduse või -kokkuleppega delegeerida selle vastutuse riigile, kus lossimine toimub.

(6) Nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93 ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatava kontrollisüsteemi loomise kohta [5] kohaldatakse kogu püügitegevuse ja kõikide sellega seotud toimingute suhtes, mida tehakse liikmesriikide territooriumil ning liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates meredes, ning samuti kolmandate riikide vetes või avamerel tegutsevate ühenduse kalalaevade tegevuse suhtes, olenemata ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kalanduskokkulepetest või rahvusvahelistest konventsioonidest, millele ühendus on alla kirjutanud.

(7) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord, [6]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määrusega nähakse ette üldpõhimõtted ja -tingimused, mida ühendus peab täitma, kohaldades rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepinguga (AIDCP) vastuvõetud tuunisaagi jälgimise ja kontrollimise süsteemi.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriigi lipu all sõitvate ja ühenduses registreeritud kalalaevade (edaspidi "ühenduse kalalaevad") suhtes, mis püüavad tuuni lepinguga reguleeritavas piirkonnas.

Käesolevat määrust kohaldatakse ka ühenduse kõikide liikmesriigi lipu all sõitvate ja ühenduses registreeritud laevade suhtes, mis veavad jälgimisdokumendiga määratletud tuuni. Seda kohaldatakse ka lepinguga reguleeritavas piirkonnas püütud ning ühenduses lossitud, ladustatud, ümber laaditud või töödeldud tuuni suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) tuun (tuunikala) – alamseltsi Scombridae liigid, välja arvatud need, mis kuuluvad perekonda Scomber;

2) delfiin – sugukonna Delphinidae liigid, mis esinevad kaaspüügina kulduim-tuuni püügil lepinguga reguleeritavas piirkonnas;

3) lepinguga reguleeritav piirkond – Vaikse ookeani idaosa veed, nagu on määratletud AIDCP artiklis 3;

4) delfiinile ohutu tuun – tuun, mis on püütud noodaga, ilma et esineks surnud või tõsiselt vigastatud delfiine;

5) delfiini ohustav tuun – tuun, mis on püütud noodaga nii, et esineb surnud või tõsiselt vigastatud delfiine; delfiinile ohutuna ei käsitleta tuuni, mille püügil laevad, millel puudub delfiinide hukkumise piirmäär või mille kapten ei ole kantud sekretariaadi peetavasse pädevate kaptenite loendisse, piiravad delfiinid sihilikult ümber;

6) vaatleja – IATTCi poolt või lepinguosalise riikliku vaatlusprogrammi alusel laevale määratud isik, kes registreerib laeva kalastustegevuse;

7) jälgimisdokument – I lisa näidise A (delfiinile ohutu tuun) ja I lisa näidise B (delfiini ohustav tuun) kohaselt esitatud dokument;

8) noodavedu – tuuni püüdmiseks seinnooda vettelaskmine ja veest väljatõmbamine;

9) mahuti – mahuti, mida kasutatakse tuuni ladustamiseks pärast selle lossimist, külmsäilituse ajal või seoses töötlemisele transportimisega.

Artikkel 4

Liikmesriikide kohustused

1. Liikmesriigid vastutavad oma territooriumil püütava, transporditava ja töötlemiseks lossitava tuunikala jälgimise ja kontrollimise eest kooskõlas käesoleva määrusega.

2. Lõikes 1 esitatud kohustust kohaldatakse ka tuuni suhtes, mille lepinguga reguleeritavas piirkonnas tegutsevad laevad lossivad väljaspool kõnealust piirkonda. Selliste laevade puhul hõlmab jälgimissüsteem lossitud saagi kaalu kinnitamist.

3. AIDCP sekretariaat annab pardal olevatele vaatlejatele välja tuuni jälgimisdokumendid, v.a juhul, kui liikmesriigis, mille jurisdiktsiooni alla laev kuulub, on toimiv riiklik vaatlejate programm. Sel juhul varustavad liikmesriigid jälgimisdokumentidega kõikide nende lipu alla sõitvate ja lepinguga reguleeritavas piirkonnas tuunipüügiloa saanud laevade pardal olevad vaatlejad.

4. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et lepinguga reguleeritavas piirkonnas püütav ning nende territooriumil ladustatav, töödeldav või turustatav tuun märgistatakse kuni selle jaemüügini selgesti vastavalt asjaoludele kas delfiinile ohutu või delfiini ohustava tuunina. Kõnealune kord hõlmab täpsemalt järgmisi nõudeid:

a) kõiki jälgimisdokumendi numbriga hõlmatud töötlemata tuuni omandilise kuuluvuse muutusi käsitletakse kooskõlas artikli 6 lõigetega 4, 5 ja 7;

b) delfiinile ohutut tuuni ja delfiini ohustavat tuuni ei töödelda samaaegselt ühel ja samal tootmisliinil;

c) töötlejad säilitavad piisavalt selgeid andmeid, mis võimaldavad töödeldud tuuni partii numbrite alusel välja selgitada vastava jälgimisdokumendi numbri.

Artikkel 5

Kalastustegevusega seotud kohustused

1. Vaatleja määrab kindlaks, kas püütud tuun on delfiinile ohutu või mitte ja vastavalt sellisele määramisele laaditakse tuun sellekohaselt märgistatud ja ettevalmistatud trümmidesse.

2. Pärast laadimise lõpetamist märgib vaatleja kapteni või tema esindajaga konsulteerides vastavale jälgimisdokumendile igasse trümmi laaditud tuuni liigid ja hinnangulise netokoguse. Kapten või tema esindaja ja vaatleja märgivad oma nimetähed kõigile jälgimisdokumentidele.

3. Kui tuun laaditakse ümber ühe kalalaeva võrgust teisele kalalaevale, peavad mõlema laeva vaatlejad märkima selle jälgimisdokumendile, täpsustades ümberlaaditava tuuni asjaomase koguse, liigid ja asjaolu, kas see on delfiinile ohutu või mitte.

4. Kalapüügiretke lõpul vaatavad kapten ja vaatleja koos läbi jälgimisdokumendi, teevad sinna lisamärkused ja allkirjastavad selle. Kalapüügiretk lõpeb siis, kui laev lossib ühe lossimise või mitme osalise lossimise käigus vähemalt kaks kolmandikku oma saagist.

5. Komisjon võib võtta artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras vastu käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

Artikkel 6

Lossimine, transportimine, ladustamine ja töötlemine

1. Laeva kapten, omanik või omaniku esindaja teatavad vähemalt 72 tundi enne eeldatavat lossimiskuupäeva oma siseriiklikele asutustele kogu saagi või selle osa lossimise kuupäevad ja kohad, et lossimist oleks võimalik kontrollida.

2. Kui kalapüügiretk lõpeb pärast laeva lossimist lossitud, antakse laevale järgmise kalapüügiretke jaoks uus jälgimisdokument ja pardal hoitava tuunikoguse kohta tehakse dokumenti esimene kanne.

3. Kui kalapüügiretk ei lõpe pärast laeva lossimist, jääb laevale algne jälgimisdokument ja selle originaalallkirjadega koopia saadetakse lossimissadama siseriiklikele asutustele.

4. Kui tuun lossitakse ühelt kalalaevalt ja laaditakse seejärel transpordilaevale töötlemiskohta vedamiseks, vastutab transpordilaeva lipuriik selle eest, et saadakse asjakohane tuunijälgimisdokument, mis sisaldab lossimist käsitlevat teavet (k.a lossitud saagi kogukaal, kui seda on kontrollitud), ja kontrollimise eest, et delfiinile ohutut tuuni hoitaks laadimise ja transportimise ajal eraldi delfiini ohustavast tuunist, samuti selle eest, et kogu asjakohane teave edastatakse AIDCP sekretariaadile ja selle koopia komisjonile. Mõlemat tuuniliiki võib transportimise ajal ladustada samas kohas, kui need on üksteisest füüsiliselt eraldatud võrgu või muu sarnase materjaliga ning kui delfiini ohustav tuun on sellisena selgesti märgistatud.

5. Kui tuuni lossitakse viivitamatuks töötlemiseks, vastutab liikmesriik, kus töötlemine toimub, lossimist käsitlevate dokumentide säilitamise ning delfiinile ohutu tuuni ja delfiini ohustava tuuni saagi kinnitatud kaalu registreerimise eest. Kõnealune liikmesriik kasutab algset tuunijälgimisdokumenti nõutava teabe sisestamiseks andmebaasi ja töödeldud tuuni jälgimiseks ning saadab kõnesoleva dokumendi koopia asjaomase tuuni püüdnud laeva lipuliikmesriigile.

6. Loositud tuun paigutatakse erinevatesse mahutitesse vastavalt sellele, kas tegemist on delfiinile ohutu tuuniga või ei. Igale mahutile märgitakse vastava tuunijälgimisdokumendi number, tuuni staatus ja kinnitatud kaal.

7. Kui osa saagist müüakse, peab kõikidel töötlemisetappidel olema sellele lisatud vastav viitenumber. Saagi ümberlaadimisest tuleb teatada selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus saak lossitakse/töödeldakse, täpsustades jälgimisdokumendi numbri, asjaomased tuuniliigid ja koguse ning kaubasaaja.

8. Kui tuun lossitakse kolmandate riikide sadamates, võib liikmesriik erikokkuleppe alusel delegeerida lossimise ja transportimise järelevalve asjaomase sadama riiklikele asutustele.

Kui ühendusevälise sadama riik on AIDCP osaline, vastutab jälgimisdokumendi eest kõnealune sadamariik.

Kui ühendusevälise sadama riik ei ole AIDCP osaline, vastutab jälgimisdokumendi eest laeva lipuriik, kui vastastikuses erikokkuleppes ei ole kokku lepitud teisiti.

9. Komisjon võib käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võtta vastu artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 7

Andmete edastamine

1. Liikmesriigid loovad kõnealuste eeskirjade rakendamiseks elektroonilise andmebaasi, millele komisjonil peab olema elektrooniline juurdepääs.

2. Liikmesriigid saadavad kümne päeva jooksul pärast tuunijälgimisdokumendi saamist vaatleja ja kapteni allkirjastatud jälgimisdokumendi AIDCP sekretariaadile ja selle koopia komisjonile.

3. Liikmesriigid teatavad artikli 4 lõike 4 kohaselt AIDCP sekretariaadile töötlemata tuuni omandilise kuuluvuse muutustest ja saadavad sellekohase koopia komisjonile.

4. Liikmesriigid saadavad igal aastal enne 1. maid komisjonile aruande tuuni jälgimise ja kontrollimise süsteemi rakendamise kohta, kes saadab sellel põhineva aruande AIDCP sekretariaadile enne iga aastakoosolekut.

5. Liikmesriigid saadavad komisjonile käesoleva määrusega loodud tuuni jälgimise ja kontrollimise süsteemi rakendamise eest vastutavate ametnike nimed ja aadressid.

6. Komisjon saadab AIDCP sekretariaadile käesoleva määrusega loodud tuuni jälgimise ja kontrollimise süsteemi rakendamise eest vastutavate komisjoni ametnike nimed ja aadressid.

Artikkel 8

Lisad

I ja II lisa võib artikli 10 lõikes 3 sätestatud korras muuta, et kohaldada AIDCP kaitsemeetmeid, mis saavad ühenduses kohustuslikuks.

Artikkel 9

Rakendamine

Artikli 5 lõike 5 ja artikli 6 lõike 9 rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 10 lõikes 2 nimetatud korras.

Artikli 8 kohaselt võetavad meetmed võetakse vastu artikli 10 lõikes 3 nimetatud korras.

Artikkel 10

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 [7] artikliga 30 loodud komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

4. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 ja artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

5. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. mai 2003

Nõukogu nimel

eesistuja

A.-A. Tsochatzopoulos

[1] EÜT C 304 E, 30.10.2001, lk 212.

[2] Arvamus on esitatud 27. märtsil 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT L 132, 27.5.1999, lk 3.

[4] EÜT L 147, 12.6.1999, lk 23.

[5] EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2846/98 (EÜT L 358, 31.12.1998, lk 5).

[6] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[7] EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

--------------------------------------------------

I LISA

Delfiinile ohutu tuuni jälgimise dokument (näidis A)

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

II LISA

Delfiini ohustava tuuni jälgimise dokument (näidis B)

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------