Euroopa Liidu Teataja L 022 , 25/01/2003 Lk 0005 - 0014
Komisjoni määrus (EÜ) nr 129/2003, 24. jaanuar 2003, millega sätestatakse kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse määramise üksikasjalikud eeskirjad EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, võttes arvesse nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu, [1] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 973/2001, [2] eriti selle artiklit 48, ning arvestades järgmist: (1) 23. juuli 1984. aasta määrust (EMÜ) nr 2108/84, millega kehtestatakse kalavõrkude silmasuuruse määramise üksikasjalikud eeskirjad, [3] mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 2550/97, on oluliselt muudetud ning kuna sellesse on kavas teha veelgi muudatusi, tuleks see selguse ja otstarbekuse huvides asendada käesoleva määrusega. (2) Kalavarude kaitse tehniliste meetmete järgimise tagamiseks on vaja kehtestada võrkude silmasuuruse ja niidi jämeduse määramise üksikasjalikud eeskirjad. (3) Kontrollimenetluse otstarbeks on vaja määratleda kasutatavate mõõteriistade liigid, nende kasutamisviisid, mõõdetavade võrgusilmade valikumeetodid, võrgusilma mõõtmistehnika, võrgu silmasuuruse arvutamismeetod ja võrguniidi valiku menetlus selle jämeduse mõõtmiseks ning kirjeldada kontrollimenetluse järjestust. (4) On vaja sätestada tingimused, mille korral kontrollimenetlus tuvastab, et kalavõrguniidi jämedus ületab suurima lubatud jämeduse. (5) Tuleks sätestada, et kui kapten vaidlustab kontrolli käigus tehtud mõõtmise tulemuse, tehakse uus lõplik mõõtmine. (6) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja akvakultuuri korralduskomitee arvamusega, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I PEATÜKK ÜLDSÄTTED Artikkel 1 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: a) aktiivpüünised — traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed veetavad püünised; b) passiivpüünised — seisevvõrgud, nakkevõrgud ja abarad, mis võivad koosneda ühest või mitmest eraldi võrgust, mis võivad olla varustatud ülemiste, alumiste ja ühendustrossidega ning ankurdamis-, ujuv- ja navigatsiooniseadmetega. II PEATÜKK AKTIIVPÜÜNISTE VÕRGUSILMA SUURUS Artikkel 2 Võrgusilma suuruse määramiseks kasutatav mõõtekiil 1. Võrgusilma suuruse määramiseks kasutatavad mõõtekiilud on 2 mm paksused, lamedad ning valmistatud vastupidavast ja vormikindlast materjalist. Mõõtekiiludel on kas rida paralleelsete külgedega lõike, mis on ühendatud diagonaalsete külgedega vahelõikude abil, mille kalle on 1 sentimeeter 8 sentimeetri kohta, või ainult diagonaalsed küljed, mille kalle on mõlemal pool 1 sentimeeter 8 sentimeetri kohta. Mõõtekiilu kitsaimas kohas on auk. 2. Mõõtekiiludel on märgistus "EÜ mõõteriist". Iga mõõtekiilu esiküljele märgitakse laius millimeetrites nii paralleelsete külgedega lõikudele, juhul kui neid on, kui ka diagonaalsete külgedega lõikudele. Viimastele märgitakse laiuse millimeetriskaala ja korrapäraste vahedega laiuse mõõdud. Mõõtekiilude näidised on kujutatud I lisas. Artikkel 3 Mõõtekiilu kasutamine rombikujulise võrgusilma puhul 1. Rombikujulise silmaga võrgutüki puhul venitatakse võrku piki võrgusilmade diagonaali, nagu näidatud II lisas. 2. Artiklis 2 kirjeldatud mõõtekiil lükatakse kitsaimat kohta pidi võrgusilma võrguga ristloodis. 3. Mõõtekiil lükatakse võrgusilma kas käsitsi, raskuse või dünamomeetri abil, kuni võrgu takistus peatab selle diagonaalsete külgede kohalt. Artikkel 4 Mõõtekiilu kasutamine ruudukujulise võrgusilma puhul 1. Ruudukujulise silmaga võrgutüki puhul venitatakse võrku esiteks piki üht ja seejärel piki teist võrgusilmade diagonaali, nagu näidatud II lisas. 2. Artikli 3 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud menetlust kasutatakse ruudukujulise silmaga võrgu kummagi diagonaali mõõtmiseks. Artikkel 5 Mõõdetavate võrgusilmade valimine 1. Mõõdetavad võrgusilmad moodustavad võrgu pikisuunas 20 järjestikusest võrgusilmast koosneva rea. 2. Välja arvatud ruudukujulise silmaga võrgutüki puhul, ei mõõdeta võrgusilmi, mis on ühenduskohtadele, trossidele või gaitanile lähemal kui 50 cm. Kõnealust kaugust mõõdetakse mõõtmise suunas väljavenitatud võrgul perpendikulaarselt ühenduskohtade, trosside või gaitaniga. Samuti ei mõõdeta võrgusilmi, mis on parandatud või katki või mille külge on kinnitatud võrgumanuseid. 3. Erandina lõikest 1 ei pea mõõdetavad võrgusilmad olema järjestikused, kui lõike 2 kohaldamine selle välistab. Artikkel 6 Võrgusilma mõõtmine 1. Võrke mõõdetakse ainult siis, kui need on märjad ega ole külmunud. 2. Rombikujulise võrgusilma suurus on mõõtekiilu laius mõõtekiilu peatumiskohas juhul, kui mõõtekiilu kasutatakse kooskõlas artikliga 3. 3. Ruudukujulise võrgusilma suurus on mõõtekiilu laius mõõtekiilu peatumiskohas juhul, kui silma mõõdetakse piki mõlemat diagonaali kooskõlas artikliga 4. Kui eri silmade diagonaalide mõõdud on erinevad, kasutatakse ruudukujulise võrgulina silmade suuruse arvestamisel suurima diagonaali pikkust. Artikkel 7 Võrgusilma suuruse määramine Võrgusilma suurus on kõikide artiklite 5 ja 6 kohaselt valitud ja mõõdetud võrgusilmade mõõtude aritmeetiline keskmine millimeetrites, kusjuures see aritmeetiline keskmine ümardatakse ülespoole järgmise millimeetrini. Artikkel 8 Kontrollimenetlus 1. Inspektor mõõdab kooskõlas artikliga 5 valitud 20 võrgusilmast koosneva rea, lükates mõõtekiilu käsitsi ilma raskuse või dünamomeetri abita. Võrgusilma suurus määratakse kooskõlas artikliga 7. 2. Kui võrgusilma suuruse arvutamisel ilmneb, et võrgusilma suurus ei vasta kehtivatele eeskirjadele, mõõdetakse veel kaks kooskõlas artikliga 5 valitud 20 võrgusilmast koosnevat rida. Seejärel arvutatakse võrgusilma suurus kooskõlas artikliga 7 uuesti, võttes arvesse juba kõiki 60 mõõdetud võrgusilma. Ilma et see piiraks lõike 9 kohaldamist, on see võrgu silmasuurus. Artikkel 9 Mõõtmine vaidluse korral 1. Kui laeva kapten vaidlustab lõike 8 kohaselt määratud võrgusilma suuruse, ei võeta seda mõõtu võrgusilma suuruse määramisel arvesse ja võrk mõõdetakse uuesti. 2. Uueks mõõtmiseks kasutatakse mõõtekiilu külge kinnitatud raskust või dünamomeetrit. Raskuse või dünamomeetri valib inspektor. Raskus kinnitatakse konksu abil mõõtekiilu kitsaimas kohas oleva augu külge. Dünamomeetri võib kinnitada mõõtekiilu kitsaimas kohas oleva augu külge või mõõtekiilu kõige laiema koha külge. Raskuse või dünamomeetri täpsust tõendab asjaomane siseriiklik asutus. 3. Võrkude puhul, mille kooskõlas lõikega 8 määratud silmasuurus on 35 mm või vähem, kasutatakse jõudu 19,61 njuutonit (võrdub 2-kilogrammise massiga) ja muude võrkude puhul jõudu 49,03 njuutonit (võrdub 5-kilogrammise massiga). 4. Võrgusilma suuruse mõõtmiseks artikli 7 kohaselt mõõdetakse raskuse või dünamomeetri kasutamise korral ainult üks 20 võrgusilmast koosnev rida. 5. Selline mõõtmistulemus on lõplik. III PEATÜKK PASSIIVPÜÜNISTE VÕRGUSILMA SUURUS Artikkel 10 Võrgusilma suuruse määramiseks kasutatav mõõteriist 1. Võrgusilma mõõteriist on vastupidavast ja vormikindlast materjalist. Mõõteriista näidis on kujutatud III lisas. 2. Kui võrgusilma mõõteriista pikendada, saab sellega mõõta kuni 300 mm suurust võrgusilma. Mõõtskaala jaotised on märgitud ühe, viie ja kümne millimeetri järel. 3. Lõigetele 1 ja 2 vastavatel võrgusilma mõõteriistadel on märgistus "EÜ mõõteriist". 4. Võrgusilma mõõtmiseks kasutatava mõõteriista mokkade läbimõõt on 1–3 mm ja neil on ümarad servad. 5. Väljavenitatud võrgusilma mõõtmisel ei või mõõteriista pikendada muul viisil kui käsitsi. Artikkel 11 Mõõdetavate võrgusilmade valimine 1. Inspektor valib võrgust 20 silma. Abarate puhul valitakse silmad väikseimate silmadega võrguosast. 2. Mingil juhul ei valita järgmisi võrgusilmi: a) traalipära küljeselise üla- või alaservas olevad võrgusilmad, mis on trossi, toestuse või muude kinnituste küljes; b) võrgusilmad, mis on ühenduskohtadest ja trossidest kuni kahe silmaava kaugusel; c) katkised või parandatud võrgusilmad. Artikkel 12 Iga võrgusilma mõõtmine 1. Võrke mõõdetakse siis, kui need ei ole külmunud. 2. Võrgusilma mõõtmiseks asetab inspektor mõõteriista võrgusilma pikemasse suunda ja venitab käsitsi võrgusilma, kuni selle küljed on sirged ja pingul. Artikkel 13 Võrgusilma suuruse määramine Võrgusilma suurus on kõikide valitud ja mõõdetud võrgusilmade mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine millimeetrites, mis ümardatakse ülespoole järgmise millimeetrini. Artikkel 14 Kontrollimenetlus Inspektor mõõdab kooskõlas artikliga 11 valitud 20 võrgusilmast koosneva rea. Võrgu silmasuurus määratakse kooskõlas artikliga 13. Artikkel 15 Mõõtmine vaidluse korral Kui kapten vaidlustab mõõtmistulemuse, valib inspektor kooskõlas artiklite 11 ja 14 sätetega välja ja mõõdab 20 uut võrgusilma mõnes muus võrguosas. Seejärel arvutatakse võrgusilma suurus kooskõlas artikliga 13 uuesti, võttes arvesse kõiki 40 mõõdetud võrgusilma. Selline mõõtmistulemus on lõplik. IV PEATÜKK NIIDI JÄMEDUS Artikkel 16 Niidi jämeduse määramiseks kasutatavad mõõtetangid 1. Niidi jämeduse määramiseks kasutatavad mõõtetangid tehakse vastupidavast, roostevabast materjalist. Mõõtetangide näidis on kujutatud IV lisas. 2. Kui mõõtetangide mokad on suletud, on nendevahelisel ümmargusel augul millimeetrites läbimõõt, mis on märgitud ühele auguga piirnevatest mokkadest. Mokad on suletud, kui nende sisekülgede pinnad puutuvad teineteisega kokku ja on kohakuti. 3. Lõigetele 1 ja 2 vastavatel võrgusilma mõõtetangidel on märgistus "EÜ mõõteriist". Artikkel 17 Mõõdetavate niitide valimine 1. Inspektor valib võrgusilmad mis tahes võrguosast, millele kehtib suurim lubatud niidi jämedus. 2. Katkise või parandatud võrgusilma niite ei valita. 3. Kui mõni valitud võrgusilmadest on katkine või parandatud, võib inspektor valida silmad mujalt võrgust. Artikkel 18 Niidi mõõtmine 1. Niite mõõdetakse siis, kui need ei ole külmunud. 2. Nagu II lisas näidatud, mõõdetakse rombikujulise võrgulina niite järgmiselt: a) üheniidilise võrgulina puhul mõõdetakse niiti 10 väljavalitud võrgusilma vastaskülgedel; b) kaheniidilise võrgulina puhul mõõdetakse mõlemat niidi riba 5 väljavalitud võrgusilma vastaskülgedel. 3. Nagu II lisas näidatud, mõõdetakse ruudukujulise võrgulina niite järgmiselt: a) üheniidilise võrgulina puhul mõõdetakse niiti 20 väljavalitud võrgusilma ainult ühel küljel, kusjuures iga silma puhul valitakse sama külg; b) kaheniidilise võrgulina puhul mõõdetakse mõlemat niidi riba 10 väljavalitud võrgusilma ainult ühel küljel, kusjuures iga silma puhul valitakse sama külg. Artikkel 19 Kontrollimenetlus niidi jämeduse määramiseks 1. Inspektor kasutab mõõtetange, milles oleva ümmarguse augu läbimõõt on võrdne suurima lubatud niidi jämedusega. Kui niidi jämedus takistab mõõtetangide mokkasid sulgumast või niit ei jookse mokkade sulgemise korral vabalt läbi ava, märgib inspektor üles niidi jämeduse mõõtmise negatiivse tulemuse (–). 2. Kui 20 mõõdetud niidi kohta saadakse üle viie negatiivse tulemuse (–), valib ja mõõdab inspektor kooskõlas artiklite 17 ja 18 sätetega 20 uut niiti. 3. Kui kõigi 40 mõõdetud niidi kohta saadakse üle 10 negatiivse tulemuse (–), ületab määratud niidi jämedus kõnealuses võrguosas suurima lubatud niidi jämeduse. Artikkel 20 Niidi jämeduse määramine vaidluse korral Kui laeva kapten vaidlustab kooskõlas artikliga 19 määratud mõõtmise tulemuse, ei võeta sellist mõõtmist niidi jämeduse määramisel arvesse. Niidi jämeduse määramiseks valib ja mõõdab inspektor samas võrguosas veel 20 uut niiti ning kui kõigi 20 mõõdetud niidi kohta saadakse üle viie negatiivse tulemuse (–), ületab määratud niidi jämedus kõnealuses võrguosas suurima lubatud niidi jämeduse. Selline mõõtmistulemus on lõplik. V PEATÜKK LÕPPSÄTTED Artikkel 21 Kehtetuks tunnistamine Käesolevaga tunnistatakse määrus (EMÜ) nr 2108/84 kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt V lisas esitatud vastavustabelile. Artikkel 22 Jõustumine Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas. Käesoleva määruse artikleid 17 ja 20 kohaldatakse alates 1. juulist 2003. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 24. jaanuar 2003 Komisjoni nimel komisjoni liige Franz Fischler [1] EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1. [2] EÜT L 137, 19.5.2001, lk 1. [3] EÜT L 194, 24.7.1984, lk 22. -------------------------------------------------- I LISA +++++ TIFF +++++ -------------------------------------------------- II LISA +++++ TIFF +++++ -------------------------------------------------- III LISA +++++ TIFF +++++ -------------------------------------------------- IV LISA +++++ TIFF +++++ -------------------------------------------------- V LISA Vastavustabel Määrus (EMÜ) nr 2108/84 | Käesolev määrus | Artikli 1 lõige 1 | Artikli 2 lõige 1, välja arvatud teise lause teine pool | Artikli 1 lõige 2 | Artikli 2 lõige 2, välja arvatud viimane lause | Artikli 2 lõige 1 | Artikli 3 lõige 1, välja arvatud lause esimene pool | Artikli 2 lõige 2 | Artikli 3 lõige 2 | Artikli 2 lõige 3 | Artikli 3 lõige 3 | — | Artikli 4 lõige 1 | — | Artikli 4 lõige 2 | Artikli 3 lõige 1 | Artikli 5 lõige 1 | Artikli 3 lõige 2 | Artikli 5 lõige 2, välja arvatud esimese lause esimene pool | Artikli 3 lõige 3 | Artikli 5 lõige 3 | Artikli 3 lõige 4 | Artikli 6 lõige 1 | Artikkel 4 | Artikli 6 lõige 2, välja arvatud esimese lõigu esimese lause esimene pool ja teine lõik | — | Artikli 6 lõige 3 | Artikkel 5 | Artikkel 7, välja arvatud viimane lause | Artikli 6 lõige 1 | Artikli 8 lõige 1 | — | Artikli 8 lõige 2, välja arvatud esimese lause esimene pool | Artikli 6 lõige 2 | Artikli 9 lõige 1, välja arvatud teise lause viimane sõna | — | Artikli 9 lõige 2 | — | Artikli 9 lõige 3 | — | Artikli 9 lõige 4 | Artikkel 6a | Artikli 1 punkt b | — | Artikli 1 punkt a | Artikli 6b lõige 1 | Artikli 10 lõige 1, välja arvatud viimane lause | Artikli 6b lõige 2 | Artikli 10 lõige 2 | Artikli 6b lõige 3 | Artikli 10 lõige 3 | Artikli 6b lõige 4 | Artikli 10 lõige 4 | Artikli 6b lõige 5 | Artikli 10 lõige 5 | Artikli 6c lõige 1 | Artikli 12 lõige 1 ja artikli 11 lõige 1, välja arvatud teise lause teine pool | Artikli 6c lõige 2 | Artikli 12 lõige 2 | Artikli 6c lõige 3 | Artikkel 13 | Artikli 6c lõige 4 | Artikli 11 lõike 2 punktid a, b, c, välja arvatud esimese lause esimene pool | — | Artikkel 14 | Artikkel 6d | Artikkel 15, välja arvatud esimese lause teine pool | — | Artikli 16 lõige 1 | — | Artikli 16 lõige 2 | — | Artikli 16 lõige 3 | — | Artikli 17 lõige 1 | — | Artikli 17 lõige 2 | — | Artikli 17 lõige 3 | — | Artikli 18 lõige 1 | — | Artikli 18 lõike 2 punktid a ja b | — | Artikli 18 lõike 3 punktid a ja b | — | Artikli 19 lõige 1 | — | Artikli 19 lõige 2 | — | Artikli 19 lõige 3 | — | Artikkel 20 | — | Artikkel 21 | Artikkel 7 | Artikkel 22, välja arvatud teine lause | — | I lisa | — | II lisa | Lisa | III lisa | — | IV lisa | — | V lisa | --------------------------------------------------