Komisjoni direktiiv 2003/126/EÜ,

23. detsember 2003,

loomse päritoluga osiste määramise analüüsimeetodi kohta söötade ametlikul kontrollimisel

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. juuli 1970. aasta direktiivi 70/373/EMÜ sööda ametlikuks kontrolliks vajalike ühenduse proovivõtu- ja analüüsimeetodite kehtestamise kohta, [1] eriti selle artiklit 2,

ning arvestades järgmist:

(1) Direktiivi 70/373/EMÜ kohaselt tuleb ühenduse proovivõtu- ja analüüsimeetodite abil läbi viia söötade ametlik kontrollimine selle kindlakstegemiseks, kas nad vastavad söötade kvaliteeti ja koostist reguleerivate õigusnormide nõuetele.

(2) Sööda sildistamist käsitlevad sätted ja teatavat tüüpi loomsete valkude söötades kasutamist keelavad nõuded teatavate loomaliikide puhul viitavad vajadusele näha ette usaldusväärsed analüüsimeetodid nende esinemise ja vajaduse korral protsendi määramiseks.

(3) Komisjoni 13. novembri 1998. aasta direktiivis 98/88/EÜ (millega kehtestatakse mikroskoopuurimise juhised loomse päritoluga osiste kindlakstegemiseks ja määramiseks söötade ametlikul kontrollimisel) [2] kirjeldatud meetod on hetkel ainus valideeritud meetod loomsete valkude, sealhulgas nende, mida on töödeldud temperatuuril 133 °C 3baarise rõhu juures 20 minutit, olemasolu kontrollimiseks söödas.

(4) Vastastikust võrdlemist hõlmav uuring töödeldud loomsete valkude määramiseks näitas hiljuti, et direktiivis 98/88/EÜ sätestatud mikroskooptestide kohaldamise variatsioonid tõid kaasa olulisi erinevusi meetodi tundlikkuses, spetsiifilisuses ja täpsuses. Selleks et ühtlustada ja parandada töödeldud loomsete valkude määramist, tuleb täiendavalt määratleda ja kohustuslikuks teha mikroskoopilist meetodit käsitlevad sätted. On vaja tagada, et meetodit rakendavad analüütikud on saanud piisava väljaõppe, kuna töö kvaliteet sõltub analüütiku oskustest.

(5) Seetõttu tuleks direktiiv 98/88/EÜ asendada.

(6) Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Liikmesriigid tagavad, et kui söötade ametlik kontrollimine loomse päritoluga osiste olemasolu tuvastamiseks, hulga kindlakstegemiseks ja/või määramiseks söötades toimub loomasöötade valdkonnas kooskõlastatud kontrolliprogrammi raames vastavalt nõukogu direktiivile 95/53/EÜ, [3] tehakse seda käesoleva direktiivi lisas esitatud sätete kohaselt.

Artikkel 2

Liikmesriigid tagavad, et söödas loomsete valkude olemasolu ametlikku kontrollimist teostavad laboratooriumid osalevad perioodiliselt analüüsimeetodite tasemekatsetes ja analüüse teostavad laboritöötajad saavad piisava väljaõppe.

Artikkel 3

Direktiiv 98/88/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks muutunud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 1. juuliks 2004. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. detsember 2003

Komisjoni nimel

komisjoni liige

David Byrne

[1] EÜT L 170, 3.8.1970, lk 2. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

[2] EÜT L 318, 27.11.1998, lk 45.

[3] EÜT L 265, 8.11.1995, lk 17. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/46/EÜ (EÜT L 234, 1.9.2001, lk 55).

--------------------------------------------------

LISA

Mikroskoopuurimise tingimused loomse päritoluga osiste avastamiseks, kindlakstegemiseks või määramiseks söötades

1. Eesmärk ja rakendusala

Kõnealuseid tingimusi kasutatakse loomse päritoluga osiste tuvastamisel (määratletud imetajate, kodulindude ja kalade ning nende kehaosade töötlemissaadused) söötades mikroskoopuurimise teel loomasöötade valdkonna kooskõlastatud kontrolliprogrammi raames vastavalt nõukogu direktiivile 95/53/EÜ. Tingimusel et käesolevas lisas toodud meetodeid kasutatakse kõigis ametlikes testides, võib teha ka teise testi variatiivse või alternatiivse meetodiga, et parandada teatavat tüüpi loomsete osiste tuvastamist või määratleda täpsemalt loomsete osiste päritolu. Peale selle võib kasutada variatiivset protokolli teatavate konkreetsete loomsete osiste, näiteks plasma või kontide uurimisel sulatatud rasvas (vt ka punkt 9), tingimusel et kõnealused analüüsid tehakse lisaks kooskõlastatud kontrolliprogrammiga ettenähtud analüüsidele.

2. Tundlikkus

Sõltuvalt loomse päritoluga osistest saab söötades tuvastada väga väikeseid koguseid (< 0,1 %).

3. Põhimõte

Määramiseks kasutatakse komisjoni 1. märtsi 1976. aasta direktiivi 76/371/EMÜ (millega kehtestatakse söötade ametlikuks kontrolliks vajalikud ühenduse proovivõtumeetodid) [1] kohaselt võetud ja sobivalt ettevalmistatud representatiivset proovi. Madala niiskusesisaldusega söödajahu käsitlemiseks sobib järgmine protokoll. Söödajahu niiskusesisaldusega üle 14 % kuivatatakse (kondenseeritakse) enne käsitlemist. Erisööt või söödamaterjalid (nt rasvad, õlid) vajavad eritöötlemist (vt punkt 9). Loomse päritoluga osised tehakse kindlaks tüüpiliste mikroskoobiga tuvastatavate näitajate alusel (nt lihaskiud ja muud lihaosakesed, kõhred, kondid, sarv, karvad, harjased, veri, suled, munakoored, kalaluud, soomused). Määramine peab toimuma nii proovi sõelumisel saadud fraktsioonis (6.1) kui kontsentreeritud sademes (6.2).

4. Reaktiivid

4.1. Fikseeriv reaktiiv

4.1.1. Kloraalhüdraat (60 % vesilahus)

4.1.2. Leelis (NaOH 2,5 % vesilahus või KOH 2,5 % vesilahus) sõelumisel saadud fraktsioonide jaoks

4.1.3. Parafiinõli või glütserool (viskoossus: 68–81) sademe mikroskoopiliseks vaatlemiseks

4.2. Loputusained

4.2.1. Alkohol, 96 %

4.2.2. Atsetoon

4.3. Kontsentreeriv reaktiiv

4.3.1. Tetrakloroetüleen (tihedus 1,62)

4.4. Värvimiseks kasutatavad reaktiivid

4.4.1. Joodi/kaaliumjodiidi lahus (lahustada 2 g kaaliumjodiidi 100 ml vees ja lisada regulaarselt loksutades 1 g joodi)

4.4.2. Alisariinpunane (lahjendada 2,5 ml 1 M soolhapet 100 ml vees ja lisada saadud lahusele 200 mg alisariinpunast)

4.4.3. Tsüstiini määramise reaktiiv (2 g pliiatsetaati, 10 g NaOH/100 ml H2O)

4.4.4. Joodi/kaaliumjodiidi lahus (lahustatud 70 % etanoolis)

4.5. Pleegitav reaktiiv

4.5.1. Tehnilise naatriumhüpokloriidi lahus (9,6 % aktiivkloori)

5. Seadmed ja abiseadmed

5.1. Analüütilised kaalud (täpsusaste 0,01 g, välja arvatud kontsentreeritud sademe puhul: 0,001 g)

5.2. Jahvatusmaterjal (jahvatusveski või uhmer, eriti söödajahu puhul, mis sisaldab analüüsil > 15 % rasva)

5.3. Kuni 0,50 mm laiuste täisnurksete võrguavadega sõelavõrk

5.4. Jaotuslehter või koonilise põhjaga selitusklaas

5.5. Stereomikroskoop (vähemalt 40kordne suurendus)

5.6. Kombineeritud mikroskoop (vähemalt 400kordne suurendus), mis võimaldab töötada nii läbiva kui ka polariseeritud valgusega

5.7. Laborites kasutatavad klaastooted

Kogu varustus puhastatakse põhjalikult. Jaotuslehtreid ja klaasnõusid tuleb pesta pesumasinas. Sõelu tuleb puhastada jäikade harjastega harjaga.

6. Menetlus

Granuleeritud söödad võib eelsõeluda, kui kumbagi fraktsiooni analüüsitakse eraldi proovina.

Vähemalt 50 g proovi töödeldakse (jahvatatakse ettevaatlikult sobiva jahvatusmasinaga (5.2), kui see on vajalik sobiva struktuuri saamiseks). Jahvatatud materjalist võetakse kaks representatiivset osa, üks sõelumisel saadava fraktsiooni jaoks (vähemalt 5 g) (6.1) ja teine kontsentreeritud sademe jaoks (vähemalt 5 g) (6.2). Tuvastamiseks võib täiendavalt kasutada värvivaid reaktiive (6.3).

Loomsete valkude ja osakeste päritolu määramiseks võib kasutada otsustamise abisüsteemi, nt Aries, ja võrdlusproovid võib dokumenteerida.

6.1. Loomset päritolu osiste kindlakstegemine sõelumisel saadud fraktsioonides

Vähemalt 5 g proov sõelutakse sõeltega (5.3) vähemalt kahte fraktsiooni.

Sõelumisel saadud suurte osakestega fraktsioon(id) (või representatiivne osa sellisest fraktsioonist) kantakse õhukese kihina sobivale alusele ja uuritakse seda (neid) kavakindlalt stereomikroskoobiga (5.5) erinevatel suurendustel loomset päritolu osiste avastamiseks.

Sõelumisel saadud fraktsiooni(de)st tehtud peenosakestega objektiklaase uuritakse kavakindlalt kombineeritud mikroskoobiga (5.6) erinevatel suurendustel loomset päritolu osiste avastamiseks.

6.2. Loomset päritolu osiste kindlakstegemine kontsentreeritud sademes

Vähemalt 5 g osa (täpsusaste 0,01 g) proovist viiakse jaotuslehtrisse või koonilise põhjaga selitusklaasi ja töödeldakse vähemalt 50 ml tetrakloroetüleeniga (4.3.1). Segu loksutatakse või segatakse korduvalt.

- Kinnise jaotuslehtri kasutamisel jäetakse sade enne eraldamist piisavaks ajaks (vähemalt kolmeks minutiks) seisma. Loksutamist korratakse ja sademel lastakse uuesti vähemalt kolm minutit seista. Sade eraldatakse uuesti.

- Lahtise keeduklaasi kasutamisel jäetakse sade enne eraldamist vähemalt viieks minutiks seisma.

Kogu sade kuivatatakse ja seejärel kaalutakse (täpsusastmega 0,001 g). Kaalumine on vajalik üksnes juhul, kui nõutakse hinnangut. Kui sade koosneb paljudest suurtest osakestest, võib selle kahes fraktsioonis läbi sõela lasta (5.3). Kuivatatud sadet uuritakse stereomikroskoobi (5.5) ja kombineeritud mikroskoobi (5.6) abil, et leida kondifragmente.

6.3. Fikseerivate reaktiivide ja värvivate reaktiivide kasutamine

Loomse päritoluga osiste mikroskoopilist tuvastamist võib toetada spetsiaalsete fikseerivate reaktiivide ja värvimiseks kasutatavate reaktiividega.

Kloraalhüdraat (4.1.1): | Ettevaatlikul kuumutamisel on rakustruktuurid paremini näha, kuna tärkliseterad geelistuvad ja soovimatu rakusisaldis eemaldatakse. |

Leelis (4.1.2): | Naatriumhüdroksiid või kaaliumhüdroksiid puhastab materjali söödajahust, aidates kaasa lihaskiudude, karvade ja muude keratiinstruktuuride avastamisele. |

Parafiinõli ja glütserool (4.1.3): | Selles fikseerivas reaktiivis saab hästi kindlaks teha kondifragmente, kuna enamik lakuunidest püsib õhuga täidetuna ja paistavad umbes 5–15 µm mustade aukudena. |

Joodi/kaaliumjodiidi lahus (4.4.1): | Kasutatakse tärklise (sinakasviolett värvus) ja valgu avastamiseks (kollakasoranž värvus). Lahuseid võib vajaduse korral lahjendada. |

Alisariinpunase lahus (4.4.2): | Kontidele, kalaluudele ja soomustele punase/roosa tooni andmine. Enne sademe kuivatamist (vt punkt 6.2) pannakse kogu sade katseklaasi ja loputatakse kaks korda ligikaudu 5 ml alkoholiga (4.2.1) (kummalgi korral kasutatakse keerist, lahustil lastakse umbes üks minut settida ja kallatakse ära). Enne kõnealuse värviva reaktiivi kasutamist pleegitatakse sadet, lisades vähemalt 1 ml naatriumhüpokloriti lahust (4.5.1). Reaktsioonil lastakse kesta 10 minutit. Katseklaas täidetakse veega, sademel lastakse kaks kuni kolm minutit settida ning vesi ja suspendeeritud osakesed kallatakse ära. Sadet loputatakse veel kaks korda umbes 10 ml veega (kummalgi korral kasutatakse keerist, lastakse settida ja vesi kallatakse ära). Lisatakse kaks kuni kümme või rohkem tilka (sõltuvalt jäägi kogusest) alisariinpunast. Segu loksutatakse ja reaktsioonil lastakse mõned sekundid toimuda. Värvitud sadet loputatakse kaks korda ligikaudu 5 ml alkoholiga (4.2.1), seejärel üks kord atsetooniga (4.2.2) (iga kord kasutatakse keeristit, lahustil lastakse umbes üks minut settida ja kallatakse ära). Seejärel on sade valmis kuivatamiseks. |

Tsüstiini määramise reaktiiv (4.4.3): | Ettevaatlikul kuumutamisel muutuvad tsüstiini sisaldavad osised (karvad, suled jne) mustjaspruuniks. |

6.4. Kalajahu sisaldada võiva sööda uurimine

Vähemalt ühte peensõelumisel saadud fraktsiooniga ja sademe peenfraktsiooniga objektiklaasi uuritakse kombineeritud mikroskoobi abil (vt punktid 6.1 ja 6.2).

Kui sildil on kirjas, et koostisosade hulka kuulub kalajahu, või kui kahtlustatakse või algsel uurimisel tuvastatakse kalajahu olemasolu, uuritakse vähemalt kahte täiendavat objektiklaasi algse proovi peensõelumisel saadud fraktsioonist ja kogu sademefraktsiooni.

7. Arvutused ja hindamine

Liikmesriigid tagavad, et käesolevas punktis kirjeldatud menetlusi kasutatakse ametliku analüüsi läbiviimisel eesmärgiga hinnata loomsete koostisosade kogust (ja mitte üksnes olemasolu).

Arvutusi saab teha ainult sel juhul, kui loomset päritolu komponendid sisaldavad kondifragmente.

Soojavereliste maismaaliikide (imetajate ja lindude) kondifragmendid on mikroskoopslaididel eri liiki kalade luudest eristatavad iseloomulike lakuunide järgi. Loomse päritoluga osiste määramisel proovis võetakse arvesse:

- kondifragmentide määratud sisaldust (massiprotsenti) kontsentreeritud sademes ja

- loomse päritoluga osiste kondisisaldust (massiprotsenti).

Määrang peab võimaluse korral põhinema vähemalt kolmel slaidil, kusjuures iga slaidi korral võetakse arvesse vähemalt viie vaatevälja andmed. Segasöötadest saadud kontsentreeritud sade sisaldab tavaliselt peale maismaaloomade kondifragmentide ja kalade luufragmentide ka muid suure erikaaluga osakesi: mineraalosiseid, liiva, puitunud taimeosiseid jms.

7.1. Kondifragmentide protsent arvutatakse järgmiselt

Maismaaloomade kondifragmentide % = (S × c)/W

Kalade luu- ja soomusefragmentide % = (S × d)/W

(kus S on sademe kaal (mg); c on parandustegur ( %), millega võetakse arvesse maismaaloomade kondifragmentide arvutatud sisaldust sademes; d on parandustegur ( %), millega võetakse arvesse kalade luu- ja soomusefragmentide arvutatud sisaldust sademes; W on proovi kaal (mg), millest sade on saadud).

7.2. Loomse päritoluga osiste arvutatud sisaldus

Kondisisaldus loomset päritolu toodetes võib tugevasti varieeruda. (Kondisisaldus kondijahus on 50–60 % ja lihajahus 20–30 %; kalajahus varieerub luu- ja soomusesisaldus sõltuvalt kalajahu liigist ja päritolust, tavaliselt 10–20 %).

Kui proovis sisalduva loomset päritolu jahu liik on teada, on võimalik arvutada järgmised sisaldused:

Maismaaloomadest saadud toodete hinnanguline koostis ( %) = (S × c)/(W × f) × 100

Kalatoodete hinnanguline koostis ( %) = (S × d)/(W × f) × 100

(kus S on sademe kaal (mg); c on parandustegur ( %), millega võetakse arvesse maismaaloomade kondifragmentide arvutatud sisaldust sademes; d on parandustegur ( %), millega võetakse arvesse kalade luu- ja soomusefragmentide arvutatud sisaldust sademes; f on parandustegur, millega võetakse arvesse uuritava proovi loomse päritoluga osiste kondisisaldust; W on proovi kaal (mg), millest sade on saadud).

8. Uurimistulemuste väljendamine

Aruanne sisaldab vähemalt teavet maismaaloomadest ja kalajahust saadud osiste olemasolu kohta. Uurimistulemused protokollitakse järgmiselt.

8.1. Maismaaloomadest saadud osiste olemasolu korral:

- Analüüsimiseks esitatud proov ei sisalda mikroskoopiliselt avastatavaid maismaaloomadest saadud osiseid,

või:

- Analüüsimiseks esitatud proov sisaldab mikroskoopiliselt avastatavaid maismaaloomadest saadud osiseid.

8.2. Kalajahu olemasolu korral:

- Analüüsimiseks esitatud proov ei sisalda mikroskoopiliselt avastatavaid kalast saadud osiseid,

või:

- Analüüsimiseks esitatud proov sisaldab mikroskoopiliselt avastatavaid kalast saadud osiseid.

Kalast või maismaaloomadest saadud osiste leidmisel võib uurimistulemuse aruandesse vajaduse korral täiendavalt märkida avastatud osiste hinnangulise koguse (x %, < 0,1 %, 0,1–0,5 %, 0,5–5 % või > 5 %), võimaluse korral maismaalooma liigi täpsema määratluse ja tuvastatud loomsed koostisosad (lihaskiud, kõhred, kondid, sarv, karvad, harjased, suled, veri, munakoored, kalaluud, soomused).

Loomsete koostisosade koguse hindamisel mainitakse kasutatud parandustegurit f.

Maismaaloomade kondifragmentide tuvastamisel sisaldab aruanne järgmist punkti:

"Ei saa välistada, et mainitud osised pärinevad imetajatelt."

Seda täiendavat lauset ei ole vaja, kui on kindlaks tehtud, et kõnesolevad maismaaloomade kondifragmendid pärinevad kodulindudelt või imetajatelt.

9. Vabatahtlikult täidetav protokoll rasva ja õli analüüsimiseks

Rasva ja õli analüüsimiseks võib kasutada järgmist protokolli:

- Kui rasv on tahke, soojendatakse seda näiteks mikrolaineahjus kuni vedeldumiseni.

- Pipeti abil viiakse 40 ml rasva proovi põhjast tsentrifuugiküvetti.

- Tsentrifuugitakse 10 minutit pöörlemissagedusel 4000 p/min.

- Kui rasv on pärast tsentrifuugimist tahke, soojendatakse seda veel kord ahjus kuni vedeldumiseni. Tsentrifuugimist korratakse viis minutit pöörlemissagedusel 4000 p/min.

- Väikese lusika või spaatli abil viiakse pool dekanteeritud lisanditest väikesesse Petri tassi või mikroskoopslaidile, et tuvastada mikroskoobi abil võimalike loomsete osiste (lihakiud, suled, kondifragmendid) olemasolu. Mikroskoopia fikseeriva reaktiivina soovitatakse kasutada parafiinõli või glütserooli.

- Järelejäänud lisandeid kasutatakse sadestamiseks vastavalt punktis 6.2 toodud kirjeldusele.

[1] EÜT L 102, 15.4.1976, lk 1.

--------------------------------------------------