Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/59/EÜ,

15. juuli 2003,

reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 71,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

olles nõu pidanud regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 osutatud korras [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Määruse (EMÜ) nr 3820/85 [4] artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 4 nähakse ette, et teatud reisijate- või kaubaveoga tegelevad juhid peavad olenevalt oma east, kasutatava sõiduki kategooriast ja läbitavast vahemaast omama kutseoskuse tunnistust, mis vastab ühenduse eeskirjadele teatud autoveol töötavate juhtide koolituse miinimumtaseme kohta. See miinimumtase on määratletud direktiivis 76/914/EMÜ. [5]

(2) Kuna määruse (EMÜ) nr 3820/85 sätteid kohaldatakse väga väikese osa juhtide suhtes ning praegu nõutakse kohustuslikku juhtide koolitust vaid vähestes liikmesriikides, täidab suurem osa ühenduse territooriumil sõitvaid juhte praegu oma ülesandeid üksnes juhiloa alusel.

(3) Et võimaldada juhtidel täita autoveo arengust tulenevaid uusi nõudmisi, tuleks ühenduse eeskirju kohaldada kõigi juhtide suhtes, olenemata sellest, kas nad sõidavad füüsilisest isikust ettevõtjatena või palgatöötajatena, omal kulul või rendi või tasu eest.

(4) Uute ühenduse eeskirjade kehtestamise eesmärk on tagada juhtide väljaõppe abil nende pädevus nii ametisse asumise kui ka selle jätkuva pidamise jaoks.

(5) Täpsemalt on alus- ja jätkuõppe läbimise kohustuse eesmärk parandada liiklusohutust ja juhi enda ohutust, sealhulgas seoses tegevustega, mida juht teeb siis, kui sõiduk on peatunud. Juhiameti nüüdisaegne laad peaks tõstma noorte huvi selle ameti vastu, mis aitab kaasa uute juhtide töölevõtmisele, kui juhtidest on puudus.

(6) Ebavõrdsete konkurentsitingimuste vältimiseks kohaldatakse käesolevat direktiivi sõidukijuhtimise suhtes, kui sellega tegeleb liikmesriigi kodanik või kolmanda riigi kodanik, kelle on tööle võtnud või keda kasutab liikmesriigis asuv ettevõtja.

(7) Juhi nõuetele vastamise kinnituseks peaksid liikmesriigid juhile välja andma kutseoskuse tunnistuse, edaspidi "kutsetunnistus", millega tõendatakse, et juht on läbinud alus- ja jätkuõppe.

(8) Tulenevalt liikmesriikides kehtivate süsteemide erinevustest, peaks liikmesriikidel olema võimalik valida mitme võimaluse vahel, et hõlbustada alusõppega seotud sätete rakendamist.

(9) Oma pädevuse säilitamiseks tuleks töötavaid juhte kohustada korrapäraselt läbima jätkuõppe oma ameti seisukohalt oluliste oskuste osas.

(10) Alus- ja jätkuõppele seatavad miinimumnõuded käsitlevad ohutuseeskirju, mida tuleb järgida sõiduki juhtimisel ja siis, kui sõiduk on peatunud. Kaitsliku sõidu — ohuolukordade ennetamine ja teiste liiklejatega arvestamine — arendamisel koos kütuse säästmisega on positiivne mõju nii ühiskonnale kui ka autoveo sektorile iseenesest.

(11) Käesolev direktiiv ei mõjuta nende juhtide õigusi, kes on oma ameti pidamiseks vajaliku juhiloa saanud enne seda kuupäeva, millest alates nõutakse alus- või jätkuõpet tõendavat kutsetunnistust.

(12) Alus- ja jätkuõppe koolitusi võiksid korraldada ainult need koolituskeskused, mille liikmesriikide pädevad asutused on heaks kiitnud. Heakskiidetud koolituskeskuste kvaliteedi tagamiseks peaksid pädevad asutused kindlaks määrama ühtlustatud heakskiidukriteeriumid, sealhulgas kindlalt tõendatud kõrgetasemelise asjatundlikkuse kriteerium.

(13) Nii liikmesriikide pädevad asutused kui ka mis tahes nende määratud üksused peaksid vastutama alus- ja jätkuõppega seotud eksamite korraldamise eest. Arvestades käesoleva direktiivi tähtsust liiklusohutuse ja konkurentsitingimuste võrdsuse seisukohast, peaksid liikmesriikide pädevad asutused teostama järelevalvet selliste eksamite üle.

(14) Liikmesriigid peaksid ette nägema, et esimene osa jätkuõppest tuleb läbida viie aasta jooksul alusõpet tõendava kutsetunnistuse väljaandmise kuupäevast või teatud juhtidele seatud juhtimisõiguse saamiseks antud tähtaja möödumisest, ning andma juhtidele vastava kutsetunnistuse. Neid tähtaegu peaks olema võimalik lühendada või pikendada. Pärast esimest jätkuõpet peaks juht jätkuõppe läbima iga viie aasta järel.

(15) Selle tõendamiseks, et liikmesriigi kodanikust juhil on üks käesolevas direktiivis ettenähtud kutsetunnistus, ning eri kutsetunnistuse vastastikuse tunnustamise hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid selleks otstarbeks ettenähtud ühenduse ühtse koodi koos selle kehtivusajaga märkima kas juhiloale või uuele kutsetunnistusele, mida liikmesriigid peavad vastastiku tunnustama ja mille ühtlustatud vorm on ette nähtud käesoleva direktiiviga. Kutsetunnistus peab vastama samasugustele turvanõuetele nagu juhiluba, sest sellega antud õigustel on suur tähtsus liiklusohutuse ja võrdsete konkurentsitingimuste seisukohast. Liikmesriikide võimalus märkida kutsetunnistusele ühenduse kood võimaldab neil ette näha selliste juhilubade kehtivusaja, mis ei lange kokku jätkukoolituse kehtivusaja tähtpäevaga, sest direktiivis 91/439/EMÜ [6] sätestatakse iga liikmesriigi õigus oma siseriiklikest kriteeriumidest lähtuvalt otsustada tema poolt väljaantud juhilubade kehtivusaja üle.

(16) Direktiivi 91/439/EMÜ I ja Ia lisa tuleks muuta, lisades neis lisades esitatud ühtlustatud koodide ja allkoodide loetelule uue ühenduse koodi, milles määratletakse juhi kutseoskusele seatavate nõuete täitmise lõppkuupäev kas alus- või jätkuõppe osas.

(17) Tuleks ette näha erisätted nende käesoleva direktiiviga hõlmatud juhtide kutseoskuste tõendamiseks, kes on kolmandate riikide kodanikud.

(18) Komisjon peaks jälgima käesoleva direktiivi rakendamist eelkõige selles ette nähtud eri alusõppesüsteeme silmas pidades ning esitama seda valdkonda käsitleva aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele.

(19) Kuna käesolev direktiiv hõlmab märkimisväärselt suurt arvu juhte, tuleks alusõpet käsitlevaid sätteid kohaldada kahes etapis, sõltuvalt sellest, kas tegemist on reisijate- või kaubaveoga. Käesoleva direktiivi etapiviisiline kohaldamine reisijate- või kaubaveoga tegelevate juhtide alusõppe suhtes peaks võimaldama ka jätkuõppe etapiviisilist rakendamist.

(20) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega on kehtestatud komisjoni rakendamisvolituste kasutamise menetlused. [7]

(21) Et võtta arvesse kahe eri kuupäeva kohaldamist alusõpet käsitlevate sätete puhul, tuleks määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja direktiivi 76/914/EMÜ vastavad sätted kehtetuks tunnistada.

(22) Ühenduse õiguse põhimõtteid austades oleks siiski soovitav, et need juhid, kes juhivad sõidukeid, mille kasutamist peetakse liiklusohutuse seisukohast vähemat mõju omavaks veoks, või kellele käesoleva direktiivi nõuded põhjustavad ebaproportsionaalselt suurt majanduslikku ja sotsiaalset koormust, võiks vabastada käesoleva direktiivi kohaldamisest.

(23) Kuna kavandatavate meetmete eesmärki, milleks on ühenduse standardi kasutuselevõtmine alus- ja jätkuõppe suhtes, ei suuda liikmesriigid vajalikul määral saavutada ning meetmete ulatust ja mõju arvestades oleks kavandatavate eesmärkide saavutamist parem tagada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Mainitud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik kõnesoleva eesmärgi saavutamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevat direktiivi kohaldatakse sõidukijuhtimise suhtes, mida teevad:

a) liikmesriigi kodanikud; ning

b) kolmandate riikide kodanikud, kelle on tööle võtnud või keda kasutab liikmesriigis asuv ettevõtja,

edaspidi "juhid", kes tegelevad autoveoga ühenduses üldkasutataval maanteel, kasutades:

- sõidukeid, mille puhul nõutakse direktiivis 91/439/EMÜ määratletud C1, C1 + E, C või C + E kategooria juhilube või samaväärseid juhilube,

- sõidukeid, mille puhul nõutakse direktiivis 91/439/EMÜ määratletud D1, D1 + E, D või D + E kategooria juhilube või samaväärseid juhilube.

Article 2

Erandid

Käesolevat direktiivi ei kohaldata juhtide suhtes, kes juhivad sõidukeid:

a) mille suurim lubatud kiirus ei ületa 45 km/h;

b) mida kasutavad relvajõud, kodanikukaitse- ja tuletõrjeteenistused ning korrakaitseorganid või mille kasutamine on nende kontrolli all;

c) mis läbivad tehnilise arendamise, remondi või hoolduse eesmärgil teekatsetusi, ning uusi või ümberehitatud sõidukeid, mis pole veel kasutusse võetud;

d) mida kasutatakse erakorralises seisukorras või mis on määratud päästeoperatsioonideks;

e) mida kasutatakse õppesõidul juhiloa või artiklis 6 ja artikli 8 lõikes 1 määratletud kutsetunnistuse saamiseks;

f) mida kasutatakse mitteäriliseks reisijate- ja kaubaveoks isiklikul eesmärgil;

g) mis veavad materjali või seadmeid, mida juht kasutab oma tööks, tingimusel et sõidukijuhtimine ei ole juhi põhitegevusala.

Artikkel 3

Pädevus ja väljaõpe

1. Artiklis 1 määratletud sõidukijuhtimise tingimusena tuleb läbida kohustuslik alusõpe ja kohustuslik jätkuõpe. Selleks näevad liikmesriigid ette:

a) alusõppe süsteemi

Liikmesriigid valivad järgmise kahe võimaluse vahel:

i) kursustel osalemine ja eksam

Vastavalt I lisa 2. jao punktile 2.1 hõlmab see alusõppe tüüp kohustuslikku osalemist kursustel teatud aja jooksul. Kursus lõpeb eksamiga. Eksami eduka sooritamise korral tõendatakse pädevust artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud kutsetunnistusega;

ii) ainult eksami sooritamine

Vastavalt I lisa 2. jao punktile 2.2 ei hõlma see alusõppe tüüp kohustuslikku osalemist kursustel, vaid ainult teoreetilist ja praktilist eksamit. Eksamite eduka sooritamise korral tõendatakse pädevust artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud kutsetunnistusega.

Liikmesriigid võivad siiski kuni kolme aasta jooksul lubada juhil oma territooriumil sõita enne kutsetunnistuse saamist, kui juht osaleb vähemalt kuus kuud kestval riiklikul kutseõppekursusel. Selle kutseõppekursuse raames võib alapunktides i ja ii osutatud eksamid teha etapiviisiliselt;

b) jätkuõppe süsteemi

Vastavalt I lisa 4. jaole hõlmab jätkuõpe kohustuslikku kursustel osalemist. Seda tõendatakse artikli 8 lõikes 1 osutatud kutsetunnistusega.

2. Liikmesriigid võivad ka ette näha kiirendatud alusõppe süsteemi, et juht võiks sõita artikli 5 lõike 2 punkti a alapunktis ii ja punktis b ning artikli 5 lõike 3 punkti a alapunktis i ja punktis b osutatud juhtudel.

Vastavalt I lisa 3. jaole hõlmab kiirendatud alusõpe kohustuslikku kursustel osalemist. Kursus lõpeb eksamiga. Eksami eduka sooritamise korral tõendatakse pädevust artikli 6 lõikes 2 osutatud kutsetunnistusega.

3. Liikmesriigid võivad vabastada juhid, kes on saanud direktiivis 96/26/EÜ [8] osutatud kutsetunnistuse, lõike 1 punkti a alapunktides i ja ii ning lõikes 2 osutatud eksamite sooritamisest neis valdkondades, mida nimetatud direktiivis sätestatud eksam hõlmab, ning vajaduse korral osavõtmisest asjaomaseid valdkondi käsitlevatest kursuse osadest.

Artikkel 4

Omandatud õigused

Järgmised juhid vabastatakse alusõppe nõudest:

a) juhid, kellel on D1, D1 + E, D või D + E kategooria juhiluba või samaväärne juhiluba, mis on välja antud kuni kahe aasta jooksul käesoleva direktiivi ülevõtmiseks ettenähtud tähtpäevast;

b) juhid, kellel on C1, C1 + E, C või C + E kategooria juhiluba või samaväärne juhiluba, mis on välja antud kuni kolme aasta jooksul käesoleva direktiivi ülevõtmiseks ettenähtud tähtpäevast.

Artikkel 5

Alusõpe

1. Alusõppele pääsemine ei nõua eelnevalt vastava juhiloa omandamist.

2. Kaubaveoks ettenähtud sõiduki juht võib juhtida:

a) 18-aastasena:

i) C ja C + E kategooria sõidukit, tingimusel et tal on artikli 6 lõikes 1 osutatud kutsetunnistus;

ii) C1 ja C1 + E kategooria sõidukit, tingimusel et tal on artikli 6 lõikes 2 osutatud kutsetunnistus;

b) 21-aastasena C ja C + E kategooria sõidukit, tingimusel et tal on artikli 6 lõikes 2 osutatud kutsetunnistus.

3. Reisijateveoks ettenähtud sõiduki juht võib juhtida:

a) 21-aastasena:

i) D ja D + E kategooria sõidukit, et teha liinivedusid alla 50 km pikkustel liinidel, ning D1 ja D1 + E kategooria sõidukit, tingimusel et tal on artikli 6 lõikes 2 osutatud kutsetunnistus.

Iga liikmesriik võib lubada ülalnimetatud kategooriate sõidukite juhtidel juhtida selliseid sõidukeid oma territooriumil 18-aastasena, tingimusel et neil on artikli 6 lõikes 1 osutatud kutsetunnistus;

ii) D ja D + E kategooria sõidukit, tingimusel et tal on artikli 6 lõikes 1 osutatud kutsetunnistus.

Iga liikmesriik võib lubada ülalnimetatud kategooriate sõidukite juhtidel juhtida selliseid sõidukeid oma territooriumil 20-aastasena, tingimusel et neil on artikli 6 lõikes 1 osutatud kutsetunnistus. Seda iga võib vähendada 18. eluaastani juhul, kui juht juhib sõidukit ilma reisijateta;

b) 23-aastasena D ja D + E kategooria sõidukit, tingimusel et tal on artikli 6 lõikes 2 osutatud kutsetunnistus.

4. Ilma et see piiraks lõikes 2 määratletud vanusepiiride kohaldamist, vabastatakse juhid, kes tegelevad kaubaveoga ja kellel on artiklis 6 osutatud kutsetunnistus ühe käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kategooria jaoks, nõudest omandada kutsetunnistus nimetatud lõikes osutatud muude kategooriate jaoks.

Neid sätteid kohaldatakse samadel tingimustel ka reisijateveoga tegelevate juhtide suhtes lõikes 3 osutatud sõidukikategooriate puhul.

5. Kaubaveoga tegelevatelt juhtidelt, kes laiendavad või kohandavad oma tegevust silmas pidades reisijatevedu, või vastupidi, ja kellel on artiklis 6 osutatud kutsetunnistus, ei nõuta alusõppe üldiste osade kordamist, vaid üksnes uue kutsega seotud spetsiifiliste osade sooritamist.

Artikkel 6

Alusõpet tõendav kutsetunnistus

1. Alusõpet tõendav kutsetunnistus

a) Kursustel osalemise ja eksami sooritamise alusel antav kutsetunnistus

Vastavalt artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile i nõuavad liikmesriigid juhipraktikandilt osalemist kursustel, mille korraldab I lisa 5. jao kohaselt pädevate asutuste poolt heaks kiidetud koolituskeskus, edaspidi "heakskiidetud koolituskeskus". Kursused hõlmavad kõiki I lisa 1. jaos osutatud aineid (teemasid). Kursus lõpeb I lisa 2. jao punktis 2.1 ettenähtud eksami sooritamisega. Eksami korraldavad liikmesriigi pädevad asutused või nende poolt määratud üksused ning neil kontrollitakse, kas juhipraktikandil on ülalnimetatud ainetes I lisa 1. jaos nõutud teadmised. Nimetatud asutused või üksused jälgivad eksami tegemist ja annavad eduka sooritamise puhul juhile välja alusõpet tõendava kutsetunnistuse.

b) Eksami sooritamise alusel antav kutsetunnistus

Vastavalt artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii nõuavad liikmesriigid juhipraktikandilt I lisa 2. jao punktis 2.2 ettenähtud teoreetilise ja praktilise eksami sooritamist. Eksamid korraldavad liikmesriigi pädevad asutused või nende poolt määratud üksused ning neil kontrollitakse, kas juhipraktikandil on ülalnimetatud ainetes I lisa 1. jaos nõutud teadmised. Nimetatud asutused või üksused jälgivad eksamite tegemist ja annavad eduka sooritamise puhul juhile välja alusõpet tõendava kutsetunnistuse.

2. Kiirendatud alusõpet tõendav kutsetunnistus

Vastavalt artikli 3 lõikele 2 nõuavad liikmesriigid juhipraktikandilt osalemist heakskiidetud koolituskeskuse korraldatud kursustel. Kursused hõlmavad kõiki I lisa 1. jaos osutatud aineid.

Kursus lõpeb I lisa 3. jaos ettenähtud eksamiga. Eksami korraldavad liikmesriigi pädevad asutused või nende poolt määratud üksused ning neil kontrollitakse, kas juhipraktikandil on ülalnimetatud ainetes I lisa 1. jaos nõutud teadmised. Nimetatud asutused või üksused jälgivad eksami tegemist ja annavad eduka sooritamise puhul juhile välja kiirendatud alusõpet tõendava kutsetunnistuse.

Artikkel 7

Jätkuõpe

Jätkuõpe sisaldab koolitust, mis võimaldab artiklis 6 osutatud kutsetunnistuse omanikel ja artiklis 4 osutatud juhtidel värskendada oma tööks vajalikke olulisi teadmisi ja kus keskendutakse eelkõige liiklusohutusele ja kütuse säästmisele.

Koolituse korraldavad heakskiidetud koolituskeskused I lisa 5. jao kohaselt. Kui juht asub mõne teise ettevõtja teenistusse, tuleb arvestada juba läbitud jätkuõpet.

Jätkuõppe eesmärk on süvendada või täpsustada teadmisi teatud I lisa 1. jaos osutatud ainetes.

Artikkel 8

Jätkuõpet tõendav kutsetunnistus

1. Kui juht on läbinud artiklis 7 osutatud jätkuõppe, annavad liikmesriigi pädevad asutused või heakskiidetud koolituskeskus talle välja jätkuõpet tõendava kutsetunnistuse.

2. Järgmised juhid peavad läbima esimese jätkuõppe kursuse:

a) artiklis 6 osutatud kutsetunnistuse omanikud viie aasta jooksul asjaomase kutsetunnistuse väljaandmisest;

b) artiklis 4 osutatud juhid viie aasta jooksul alates artikli 14 lõikes 2 osutatud vastavatest kuupäevadest, kooskõlas liikmesriikides määratletud ajagraafikuga.

Liikmesriigid võivad punktides a ja b osutatud tähtaegu lühendada või pikendada, muu hulgas nii, et need langeksid kokku juhiloa kehtivusaja lõppemisega või selleks, et tagada jätkuõppe järkjärguline rakendamine. Tähtaeg ei või siiski olla lühem kui kolm aastat ega pikem kui seitse aastat.

3. Juht, kes on lõpetanud lõikes 2 osutatud esimese jätkuõppekursuse, läbib jätkuõppe igal viiendal aastal enne seda, kui lõpeb jätkuõpet tõendava kutsetunnistuse kehtivusaeg.

4. Artiklis 6 osutatud kutsetunnistuse või käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kutsetunnistuse omanikud ning artiklis 4 osutatud juhid, kes on lõpetanud tegevusalal tegutsemise ega täida lõigetes 1, 2 ja 3 esitatud nõudeid, läbivad jätkuõppekursuse enne, kui nad tegevusalal uuesti tegutsema hakkavad.

5. Juhid, kes tegelevad reisijate või kauba autoveoga ja kes on lõpetanud jätkuõppekursuse ühe artikli 5 lõikes 2 või 3 sätestatud kategooria jaoks, vabastatakse kohustusest läbida jätkuõpe muude nimetatud lõigetes osutatud kategooriate jaoks.

Artikkel 9

Koolituse koht

Artikli 1 punktis a osutatud juhid läbivad artiklis 5 osutatud alusõppe liikmesriigis, kus on nende peamine elukoht, nagu see on määratletud määruse (EMÜ) nr 3821/85 [9] artiklis 14.

Artikli 1 punktis b osutatud juhid läbivad selle õppe liikmesriigis, kus on ettevõtja asukoht, või liikmesriigis, kus anti välja nende tööluba.

Artikli 1 punktis a ja punktis b osutatud juhid läbivad artiklis 7 osutatud jätkuõppe liikmesriigis, kus on nende peamine elukoht, või liikmesriigis, kus nad töötavad.

Artikkel 10

Ühenduse kood

1. Artiklis 6 osutatud kutsetunnistuse alusel ja artikli 8 lõikes 1 osutatud kutsetunnistuse alusel märgivad liikmesriikide pädevad asutused artikli 5 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 8 arvesse võttes käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ühenduse koodi vastavate loakategooriate kõrvale:

- kas juhiloale,

- või II lisas esitatud vormile vastavalt koostatud kutsetunnistusele.

Liikmesriikide väljaantud kutsetunnistusi tunnustatakse vastastikku. Kui kutsetunnistus välja antakse, kontrollivad pädevad asutused juhiloa kehtivust, mille number märgitakse kutsetunnistusele.

2. Järgmine ühenduse kood lisatakse ühenduse ühtlustatud koodide loetelule, mis on sätestatud direktiivi 91/439/EMÜ I ja Ia lisas:

"95. Juht, kellel on artiklis 3 osutatud ametialast pädevust tõendav kutsetunnistus kehtivusega kuni ... (näiteks 95.1.1.2012)."

3. a) Artikli 1 punktis b osutatud juht, kes juhib kauba autoveoks kasutatavat sõidukeid, tõendab oma käesolevale direktiivile vastavat pädevust ja väljaõpet määruses (EÜ) nr 484/2002 [10] ettenähtud juhitõendiga.

Lisaks tõendile võivad liikmesriigid talle väljastada II lisas ettenähtud kutsetunnistuse, millele on märgitud vastav ühenduse kood.

b) Artikli 1 punktis b osutatud juht, kes juhib reisijate autoveoks kasutatavat sõidukeid, tõendab oma käesolevale direktiivile vastavat pädevust ja väljaõpet:

- kas ühenduse vormil põhinevale juhiloale märgitud ühenduse koodiga, juhul kui tal selline juhiluba on, või

- II lisas ettenähtud kutsetunnistusega, millele on märgitud vastav ühenduse kood, või

- siseriikliku tunnistusega, mille kehtivust oma territooriumil liikmesriigid vastastikku tunnustavad.

Artikkel 11

Kohandamine teaduse ja tehnika arenguga

Muudatused, mis on vajalikud I ja II lisa kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga, võetakse vastu artikli 12 lõikes 2 ettenähtud korras.

Artikkel 12

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse sama otsuse artiklit 8.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 13

Aruanne

Enne 10. septembrit 2011 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele aruande käesoleva direktiivi rakendamise esialgse hinnanguga, eelkõige seoses artiklis 3 ettenähtud eri alusõppesüsteemide vastavusega ning nende tõhususega saavutada eesmärgile vastav pädevustase. Vajaduse korral lisatakse aruandele asjakohased ettepanekud.

Artikkel 14

Ülevõtmine ja rakendamine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid enne 10. septembrit 2006. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid kõnealused meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid kohaldavad neid meetmeid:

- alates 10. septembrist 2008 alusõppe suhtes, mida nõutakse D1, D1 + E, D ja D + E kategooria sõidukite juhtimiseks,

- alates 10. septembrist 2009 alusõppe suhtes, mida nõutakse C1, C1 + E, C ja C + E kategooria sõidukite juhtimiseks.

Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile ning abistavad üksteist nende meetmete kohaldamisel.

Artikkel 15

Kehtetuks tunnistamine

1. Määruse (EMÜ) nr 3820/85 artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 tunnistatakse kehtetuks alates 10. septembrist 2009;

b) lõiked 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks alates 10. septembrist 2008.

2. Direktiiv 76/914/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 10. septembrist 2009.

3. Direktiivi 76/914/EMÜ järgimiseks võetud õigusnormide kohaldamine lõpetatakse:

- alates 10. septembrist 2008 reisijate autoveoks ettenähtud sõidukite juhtide suhtes,

- alates 10. septembrist 2009 kauba autoveoks ettenähtud sõidukite juhtide suhtes.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 17

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. juuli 2003

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Tremonti

[1] EÜT C 154 E, 29.5.2001, lk 258 ja EÜT C 20 E, 28.1.2003, lk 263.

[2] EÜT C 260, 17.9.2001, lk 90.

[3] Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2002. aasta arvamus (EÜT C 271 E, 7.11.2002, lk 381), nõukogu 5. detsembri 2002. aasta ühine seisukoht (EÜT C 32 E, 11.2.2003, lk 9) ja Euroopa Parlamendi 8. aprilli 2003. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 13. juuni 2003. aasta otsus.

[4] Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 3820/85 teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 370, 31.12.1985, lk 1).

[5] Nõukogu 16. detsembri 1976. aasta direktiiv 76/914/EMÜ teatavate autoveol töötavate juhtide koolituse miinimumtaseme kohta (EÜT L 357, 29.12.1976, lk 36).

[6] Nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiiv 91/439/EMÜ juhilubade kohta (EÜT L 237, 24.8.1991, lk 1); direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2000/56/EÜ (EÜT L 237, 21.9.2000, lk 45).

[7] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[8] Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/26/EÜ riigisiseste ja rahvusvaheliste vedude autoveo-ettevõtja ja reisijate autoveo-ettevõtja tegevusalale lubamise, nende diplomite, tunnistuste ja muude ametlike kvalifikatsioonitõendite vastastikuse tunnustamise ning kõnealuste ettevõtjate asutamisvabaduse õiguse soodustamise kohta (EÜT L 124, 23.5.1996, lk 1); direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 98/76/EÜ (EÜT L 277, 14.10.1998, lk 17).

[9] Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (EÜT L 370, 3.12.1985, lk 8); määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1360/2002 (EÜT L 207, 5.8.2002, lk 1).

[10] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 1. märtsi 2002. aasta määrus (EÜ) nr 484/2002, millega muudetakse juhitõendi kehtestamiseks nõukogu määrusi (EMÜ) nr 881/92 ja (EMÜ) nr 3118/93 (EÜT L 76, 19.3.2002, lk 1).

--------------------------------------------------

I LISA

PÄDEVUSE JA VÄLJAÕPPE MIINIMUMNÕUDED

1. jagu: Ainete loetelu

Juhi alus- ja jätkuõppe hindamisel peavad liikmesriigid arvesse võtma teadmisi vähemalt käesolevasse loetelusse kuuluvates ainetes. Juhipraktikantidel peavad olema teadmised ja praktiline kogemus, millega juhtida turvaliselt asjaomase kategooria sõidukeid.

Teadmiste miinimumtase ei või olla madalam kui otsuse 85/368/EMÜ [1] I lisas sätestatud koolitustasemete struktuuri 2. tase, st tase, mis saavutatakse kohustusliku haridusega, millele lisandub kutseõpe.

1. Ohutusnõuetel põhineva säästliku sõidu täiendõpe

Kõik load

1.1. Eesmärk: tunda ülekandesüsteemi omadusi, et seda optimaalselt kasutada:

pöördemomendi, võimsuse ja kütuse erikulu kõverad, pöördeloenduri optimaalne kasutuspiirkond, käigukasti ülekandearvu diagrammid.

1.2. Eesmärk: tunda juhtimisseadmete tehnilisi omadusi ja tööpõhimõtteid, et sõidukit juhtida, kulumist minimeerida ja rikkeid ära hoida:

vaakumvõimendiga vedelikajamiga piduri kontuur, piduri ja aeglusti kasutamise piirangud, piduri ja aeglusti kombineeritud kasutamine, kiirusele sobiva käigu valimine, sõiduki inertsi kasutamine, kiiruse mahavõtmise ja pidurdamise viisid allamäge sõidul, tegevus õnnetusjuhtumi korral.

1.3. Eesmärk: oskus optimeerida kütusekulu:

säästlik kütusetarbimine punktides 1.1 ja 1.2 osutatud teadmisi kasutades.

C, C + E, C1, C1 + E kategooria load

1.4. Eesmärk: oskus sõidukile koormat peale laadida ohutusnõudeid ja sõiduki nõuetekohast kasutust arvesse võttes:

liikuvat sõidukit mõjutavad jõud, sõiduki koormale ja teeoludele vastava õige käigu valik, sõiduki või autorongi nimikoormuse arvutamine, kogumassi arvutamine, veose paigutus, telje ülekoormamise tagajärjed, sõiduki stabiilsus ja raskuskese, pakendite ja kaubaaluste liigid;

peamised kaubakategooriad, mis vajavad kindlustamist, kinnitamist ja toestamist, koormakinnitusrihmade kasutamine, koorma kinnitusvahendite kontrollimine, teisaldusseadmete kasutamine, kattepresendi paigaldamine ja eemaldamine.

D, D + E, D1, D1 + E kategooria load

1.5. Eesmärk: oskus tagada reisijate mugavus ja ohutus:

piki- ja põikisuunaliste liikumiste juhtimine, tee jagamine, sõiduki paiknemine teel, sujuv pidurdamine, sõiduki juhtimine ülendinurka arvestades, teatud eriinfrastruktuuride kasutamine (üldkasutatavad teed, erisõidurajad), ohutu sõidu ja juhi muude rollide sobitamine, suhtlemine reisijatega, teatud reisijarühmade eripärad (puudega inimesed, lapsed).

1.6. Eesmärk: oskus sõidukile koormat peale laadida ohutusnõudeid ja sõiduki nõuetekohast kasutust silmas pidades:

liikuvat sõidukit mõjutavad jõud, sõiduki koormale ja teeoludele vastava õige käigu valik, sõiduki või autorongi nimikoormuse arvutamine, veose paigutus, telje ülekoormamise tagajärjed, sõiduki stabiilsus ja raskuskese.

2. Määruste kohaldamine

Kõik load

2.1. Eesmärk: teada autoveo sotsiaalset keskkonda ja seda hõlmavaid eeskirju:

autovedude maksimaalsed tööajad; määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 põhimõtted, kohaldamine ja tagajärjed; karistused sõidumeeriku kasutamata jätmise, nõuetele mittevastava kasutuse või võltsimise eest; teadmised autoveo sotsiaalse keskkonna kohta: juhtide õigused ja kohustused seoses alus- ja jätkuõppega.

C, C + E, C1, C1 + E kategooria load

2.2. Eesmärk: teada kaubavedu reguleerivaid eeskirju:

transpordialased tegevusload, kaubaveo tüüplepingutega seotud kohustused, veolepingusse kuuluvate dokumentide koostamine, rahvusvahelised veoload, rahvusvahelisest kaupade autoveolepingu konventsioonist tulenevad kohustused, rahvusvahelise veokirja koostamine, piiriületus, ekspediitorid, teatud kaubadokumendid.

D, D + E, D1, D1 + E kategooria load

2.3. Eesmärk: teada reisijatevedu reguleerivaid eeskirju:

teatud reisijarühmade vedu, busside turvavarustus, turvavööd, veos.

3. Tervishoid, liiklus- ja keskkonnaohutus, teenindus, logistika

Kõik load

3.1. Eesmärk: teadvustada liiklusega ja tööõnnetustega seotud ohte:

transpordisektori tööõnnetuste liigid, liiklusõnnetuste statistika, veokite/busside osalus õnnetustes, inimestega seotud, varalised ja rahalised tagajärjed.

3.2. Eesmärk: hoida ära kuritegevust ja ebaseaduslike sisserändajate vedu:

üldine teave, tagajärjed juhi seisukohast, ennetusmeetmed, kontrollimine, veoettevõtja vastutust käsitlevad õigusaktid.

3.3. Eesmärk: oskus ära hoida füüsilisi ohte:

ergonoomika põhimõtted; ohtlikud liigutused ja asendid, füüsiline sobivus, käitlemisharjutused, isikukaitse.

3.4. Eesmärk: mõista füüsiliste ja vaimsete võimete olulisust:

tervisliku ja tasakaalustatud toitumise põhimõtted, alkoholi, narkootikumide ja muude tõenäoliselt käitumist mõjutavate ainete mõju, väsimuse ja stressi sümptomid, põhjused ja mõjud, töö- ja puhkeaja põhirütmi oluline roll.

3.5. Eesmärk: oskus hinnata hädaolukordi:

käitumine hädaolukorras: olukorra hindamine, olukorra halvenemise ärahoidmine, abi kutsumine, kannatanute abistamine ja esmaabi andmine, reageerimine tulekahju puhul, veoautos olevate sõitjate või bussis olevate reisijate evakueerimine, kõigi reisijate ohutuse tagamine, reageerimine rünnaku korral; õnnetusjuhtumi seletuskirja koostamise põhimõtted.

3.6. Eesmärk: oskus käituda ettevõtte mainet tõstval moel:

juhi käitumine ja ettevõtte maine: juhi pakutava teenuse kvaliteedi olulisus ettevõtte jaoks, juhi rollid, inimesed, kellega juht kokku puutub, sõiduki hooldus, töökorraldus, vaidluste ärilised ja rahalised tagajärjed.

C, C + E, C1, C1 + E kategooria load

3.7. Eesmärk: teada kauba autoveo majanduslikku keskkonda ja turukorraldust:

autoveo suhted teiste veoliikidega (konkurents, kaubasaatjad), erinevad autoveo tegevusalad (vedu rendi või tasu eest, omal kulul, transpordi abitegevus), vedajate tegevuste põhiliikide organisatsioonitüübid, eri veoviisid (paakauto, kontrollitud veoseruumi temperatuuriga sõiduk jne), veondusala areng (pakutavate teenuste mitmekesistumine, raudtee-autovedu, allhanked jne).

D, D + E, D1, D1 + E kategooria load

3.8. Eesmärk: teada reisijate autoveo majanduslikku keskkonda ja turukorraldust:

reisijate autoveo seosed muude reisijateveo liikidega (raudtee, sõiduauto), reisijate autoveoga seotud eri tegevusalad, piiriületus (rahvusvahelised veod), reisijate autoveoga tegelevate ettevõtjate põhitüüpide organisatsioonid.

2. jagu: Artikli 3 lõike 1 punktis a ettenähtud kohustuslik alusõpe

2.1. Kursustel osalemine ja eksam

Alusõpe peab sisaldama kõiki 1. jaos loetletud ainete õpetamist. Alusõppe kestus peab olema 280 tundi.

Iga juhipraktikant saab vähemalt 20 tundi individuaalset sõiduõpet asjaomase kategooria sõidukiga, mis vastab vähemalt direktiivis 91/439/EMÜ eksamisõidukitele seatud nõuetele.

Individuaalses sõidutunnis peab juhipraktikandiga kaasas olema heakskiidetud koolituskeskuses töötav sõiduõpetaja. Iga juht võib maksimaalselt 8 tundi 20-tunnisest individuaalsest sõiduõppest teha spetsiaalsel treeningalal või stimulaatoril, et hinnata ohutusnõuetel põhineva säästliku sõidu oskust, eelkõige seoses sõiduki valitsemisega erinevates teeoludes ja vahelduvates ilmastikutingimustes valgel ja pimedal ajal.

Artikli 5 lõikes 5 osutatud juhtide puhul peab alusõppe kestus olema 70 tundi, sh viis tundi individuaalset sõiduõpet.

Nimetatud koolituse lõppedes teevad liikmesriigi pädevad asutused või nende poolt määratud üksused juhile kirjaliku või suulise eksami. Eksam peab sisaldama vähemalt üht küsimust iga eesmärgi kohta, mis sisaldub 1. jaos esitatud ainete loetelus.

2.2. Eksami sooritamine

Liikmesriigi pädevad asutused või nende poolt määratud üksused korraldavad ülalnimetatud teoreetilised ja praktilised eksamid, et kontrollida, kas juhipraktikandil on 1. jaos nõutud teadmised seal loetletud ainete ja eesmärkide osas.

a) Teoreetiline eksam koosneb vähemalt kahest osast:

i) küsimused, mis sisaldavad valikvastustega küsimusi, otseseid vastuseid nõudvaid küsimusi või nimetatud kahe süsteemi kombinatsiooni;

ii) juhtumite lahendamine.

Teoreetilise eksami minimaalne kestus peab olema neli tundi.

b) Praktiline eksam koosneb kahest osast:

i) sõidueksam ohutusnõuetel põhineva säästliku sõidu oskuse hindamiseks. Eksam tuleb võimaluse korral teha asulavälistel teedel, maanteedel või kiirteedel (või samalaadsetel teedel) ning kõikvõimalikel asulasisestel teedel, millel tuleb ette eri liiki raskusi, millega juht oma töös kokku puutub. Samuti on soovitav, et eksam toimuks mitmesuguse liiklustiheduse tingimustes. Juhtimisaega tuleb kasutada optimaalselt, et hinnata kandidaati kõigis liiklusolukordades, millega juht oma töös kokku puutub. Selle eksami minimaalne kestus peab olema 90 minutit.

ii) praktiline eksam, mis hõlmab vähemalt punkte 1.4, 1.5, 1.6, 3.2, 3.3 ja 3.5.

Selle eksami minimaalne kestus peab olema 30 minutit.

Praktilisel eksamil kasutatav sõiduk peab vastama vähemalt direktiivis 91/439/EMÜ eksamisõidukitele seatud nõuetele.

Praktilisele eksamile võib lisada kolmanda eksami, mis sooritatakse spetsiaalsel treeningalal või stimulaatoril, et hinnata ohutusnõuetel põhineva säästliku sõidu oskust, eelkõige seoses sõiduki valitsemisega erinevates teeoludes ja vahelduvates ilmastikutingimustes valgel ja pimedal ajal.

Selle vabatahtliku eksami kestus ei ole määratud. Kui juht selle eksami teeb, võib selle kestuse lahutada alapunktis i nimetatud 90-minutisest sõidueksamist, kuid mahalahutatav aeg ei või ületada 30 minutit.

Artikli 5 lõikes 5 osutatud juhtide puhul peab teoreetiline eksam piirduma nende 1. jaos loetletud ainetega, mis vastavad sõidukikategooriatele, mida uus alusõpe käsitleb. Need juhid peavad siiski tegema kogu praktilise eksami.

3. jagu Artikli 3 lõikes 2 ettenähtud kiirendatud alusõpe

Kiirendatud alusõpe peab sisaldama kõiki 1. jaos loetletud ainete õpetamist. Selle kestus peab olema 140 tundi.

Iga juhipraktikant saab vähemalt 10 tundi individuaalset sõiduõpet asjaomase kategooria sõidukiga, mis vastab vähemalt direktiivis 91/439/EMÜ eksamisõidukitele seatud nõuetele.

Individuaalses sõidutunnis peab juhipraktikandiga kaasas olema heakskiidetud koolituskeskuses töötav sõiduõpetaja. Iga juht võib maksimaalselt 4 tundi 10-tunnisest individuaalsest sõiduõppest teha spetsiaalsel treeningalal või stimulaatoril, et hinnata ohutusnõuetel põhineva säästliku sõidu oskust, eelkõige seoses sõiduki valitsemisega erinevates teeoludes ja vahelduvates ilmastikutingimustes valgel ja pimedal ajal.

Artikli 5 lõikes 5 osutatud juhtide puhul peab kiirendatud alusõppe kestus olema 35 tundi, sh kaks ja pool tundi individuaalset sõiduõpet.

Nimetatud väljaõppe lõppedes teevad liikmesriigi pädevad asutused või nende poolt määratud üksused juhile kirjaliku või suulise eksami. Eksam peab sisaldama vähemalt üht küsimust iga eesmärgi kohta, mis sisaldub 1. jaos esitatud ainete loetelus.

4. jagu Artikli 3 lõike 1 punktis b ettenähtud kohustuslik jätkuõpe

Kohustusliku jätkuõppe kursused peab korraldama heakskiidetud koolituskeskus. Nende kestus peab olema 35 tundi iga viie aasta järel, kusjuures need korraldatakse vähemalt seitsmetunnistes osades. Osa jätkuõppest võib teha simulaatoritel.

5. jagu Alus- ja jätkuõppe heakskiitmine

5.1. Alus- ja jätkuõpet korraldavad koolituskeskused tuleb liikmesriigi pädevatel asutustel heaks kiita. Heakskiidu võib anda ainult kirjaliku taotluse peale. Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:

5.1.1. sobiv alus- ja jätkuõppe programm, milles määratletakse õpetatavad ained, esitatakse rakenduskava ja õpetusmeetodid;

5.1.2. info õpetajate pädevuse ja tegevusalade kohta;

5.1.3. info kursuste toimumiskohtade, õppematerjalide, praktiliseks tööks antavate ressursside ja kasutatava sõidukipargi kohta;

5.1.4. info kursustel osalemise tingimuste kohta (osalejate arv).

5.2. Pädev asutus peab andma kirjaliku heakskiidu järgmistel tingimustel:

5.2.1. koolitus peab toimuma vastavalt taotlusega koos esitatud dokumentidele;

5.2.2. pädeval asutusel peab olema õigus saata volitatud isikuid heakskiidetud koolituskeskuse kursuseid jälgima ning õigus keskuste tööd kontrollida, pidades silmas kasutatavaid ressursse ning kursuste ja eksamite nõuetekohast korraldamist;

5.2.3. heakskiidu võib peatada või tühistada, kui heakskiidu tingimusi ei täideta.

Heaskiidetud keskus peab tagama, et õpetajatel on nõuetekohased teadmised kõige viimastest eeskirjadest ja koolitusega seotud nõuetest. Konkreetse valikumenetluse osana, peavad õpetajad tõendama oma teadmisi nii ainete kui ka õpetusmeetodite osas. Koolituse praktilise osaga seoses peavad õpetajad tõendama oma kogemust elukutseliste juhtidena või samalaadset juhikogemust, nagu näiteks kogemus raskeveokite sõiduõpetajatena.

Koolituskava peab vastama heakskiidutingimustele ja hõlmama 1. jaos loetletud aineid.

[1] Nõukogu 16. juuli 1985. aasta otsus nr 85/368/EMÜ Euroopa Ühenduse liikmesriikide kutsekvalifikatsioonide võrreldavuse kohta (EÜT L 199, 31.7.1985, lk 56).

--------------------------------------------------

II LISA

JUHI KUTSETUNNISTUSE EUROOPA ÜHENDUSE VORMI KÄSITLEVAD EESKIRJAD

1. Kutsetunnistuse tehnilised näitajad peavad vastama ISO 7810 ja 7816-1 standarditele.

Meetodid, millega kontrollitakse kutsetunnistuse tehniliste näitajate vastavust rahvusvahelistele standarditele, peavad vastama standardile ISO 10373.

2. Kutsetunnistusel on kaks külge:

Esiküljel on:

a) suures kirjas pealkiri "Kutsetunnistus" tunnistuse välja andnud liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes;

b) kutsetunnistuse välja andnud liikmesriigi nimi (vabatahtlik);

c) kutsetunnistuse väljaandnud liikmesriigi tunnusmärk negatiivina sinises ristkülikus, mida ümbritseb kaksteist kollast tähte; riigi tunnusmärgid on järgmised:

B : Belgia

DK : Taani

D : Saksamaa

GR : Kreeka

E : Hispaania

F : Prantsusmaa

IRL : Iirimaa

I : Itaalia

L : Luksemburg

NL : Madalmaad

A : Austria

P : Portugal

FIN : Soome

S : Rootsi

UK : Ühendkuningriik;

d) teave väljaantud kutsetunnistuse kohta järgmises numeratsioonis:

1. kutsetunnistuse omaniku perekonnanimi;

2. kutsetunnistuse omaniku eesnimi;

3. kutsetunnistuse omaniku sünnikoht ja -kuupäev;

4. a) väljaandmiskuupäev;

b) kehtivusaeg;

c) kutsetunnistuse välja andnud asutuse nimi (võib olla trükitud tagaküljele);

d) haldusotstarbeline number, mis ei ole juhiloa number (vabatahtlik);

5. a) juhiloa number;

b) seerianumber;

6. kutsetunnistuse omaniku foto;

7. kutsetunnistuse omaniku allkiri;

8. kutsetunnistuse omaniku peamine elukoht või postiaadress (vabatahtlik);

9. sõidukite (alam)kategooriad, mille puhul juht täidab alus- ja jätkuõppele seatud nõudeid;

e) pealkiri "Euroopa Ühenduse vorm" kutsetunnistust välja andva liikmesriigi keeles või keeltes ja kiri "Kutsetunnistus" ühenduse teistes ametlikes keeltes, trükitud sinise värviga, nii et see moodustab tunnistuse tausta:

tarjeta de cualificación del conductor

chaufføruddannelsesbevis

Fahrerqualifizierungsnachweis

δελτίο επιμόρφωσης οδηγού

driver qualification card

carte de qualification de conducteur

cárta cáilíochta tiomána

carta di qualificazione del conducente

kwalificatiekaart bestuurder

carta de qualificação do motorista

kuljettajan ammattipätevyyskortti

yrkeskompetensbevis för förare;

f) etalonvärvid:

- sinine: Pantone Reflex blue,

- kollane: Pantone yellow;

tagaküljel on:

a) 9. sõidukite (alam)kategooriad, mille puhul juht täidab alus- ja jätkuõppele seatud nõudeid;

10. käesoleva direktiivi artiklis 10 ettenähtud ühenduse kood;

11. ruum kutsetunnistusele haldusotstarbeliste või liiklusohutusega seotud üksikasjade jaoks, mida kutsetunnistuse välja andnud liikmesriik võib sinna kanda (vabatahtlik). Kui need üksikasjad on seotud käesolevas lisas määratletud kannetega, tuleb nende ette kirjutada vastava kande number;

b) selgitus kutsetunnistuse esi- ja tagaküljel olevate nummerdatud kannete kohta (vähemalt kannete 1, 2, 3, kande 4 punktide a, b, c ning kande 5 punktide a ja b ning kande 10 kohta).

Kui liikmesriik soovib teha neid kandeid riigikeeles, mis ei ole hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome või taani keel, siis koostab ta kutsetunnistuse kahes keeles, kasutades üht eespool nimetatud keeltest, ilma et see piiraks muude käesoleva lisa sätete kohaldamist.

3. Turvalisus, sealhulgas andmekaitse

Kutsetunnistuse eri komponendid peavad välistama petmise ja võltsimise ning tuvastama iga sellise tegevuse katse.

Liikmesriigid peavad tagama, et kutsetunnistuse turvalisuse tase on vähemalt sama, mis juhiloal.

4. Erieeskirjad

Liikmesriigid võivad pärast komisjoniga konsulteerimist lisada värve või märgistusi, nagu näiteks vöötkoode, riiklikke sümboleid ja turvaelemente, ilma et see piiraks muude käesoleva lisa sätete kohaldamist.

Seoses kutsetunnistuste vastastikuse tunnustamisega ei või vöötkood sisalda muid andmeid peale nende, mis on juba kutsetunnistusel loetavalt esitatud või mis on olulised kutsetunnistuse väljaandmisprotseduuri seisukohast.

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------