Euroopa Liidu Teataja L 171 , 09/07/2003 Lk 0001 - 0080
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/37/EÜ, 26. mai 2003, põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta ja direktiivi 74/150/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95, võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1] võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2] toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [3] ning arvestades järgmist: (1) Seoses tüübikinnitamise korra ühtlustamisega on vaja nõukogu 4. märtsi 1974. aasta direktiivi 74/150/EMÜ (põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) [4] sätted viia kooskõlla nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivi 70/156/EMÜ (mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) [5] ja nõukogu 30. juuni 1992. aasta direktiivi 92/61/EMÜ (mis käsitleb kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnitust) [6] sätetega. (2) Direktiiviga 74/150/EMÜ piiratakse praegu ühenduse tüübikinnitust põllu- või metsamajanduslike ratastraktoritega. Seetõttu on samuti oluline laiendada ühenduse tüübikinnitust teistele põllu- või metsamajanduslikele masinatele. Käesolev direktiiv on seetõttu esimene samm teiste põllumajanduslike mootorsõidukite kasutamise reguleerimise suunas. (3) Arvesse tuleks võtta ka seda, et teatavate sõidukite puhul, mida ehitatakse piiratud arvul või mis on seeria viimased sõidukid või mida on kohandatud tehnika arenguga, mis ei kuulu üksikdirektiivi reguleerimisalasse, tuleks kehtestada erandite tegemise kord. (4) Kuna käesolev direktiiv põhineb täieliku ühtlustamise põhimõttel, peaks ajavahemik, enne mida EÜ tüübikinnitus muutub kohustuslikuks, olema piisavalt pikk selleks, et nimetatud sõidukite tootjatel oleks võimalik kohaneda uue ühtlustatud menetlusega. (5) Nõukogu 27. novembri 1997. aasta otsuse 97/836/EÜ, millega Euroopa Ühendus ühineb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavale ja/või sellel kasutatavale varustusele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist ("1958. aasta läbivaadatud kokkulepe"), [7] tulemusel tuleb järgida erinevaid rahvusvahelisi määruseid, millega ühendus on ühinenud. Samuti tuleb teatavad katsed ühtlustada Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) määratletud katsetega. (6) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus [8]. (7) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest kui ühenduse õiguse üldpõhimõtetest. (8) Direktiivi 74/150/EMÜ on mitmel viisil ja oluliselt muudetud ning seetõttu tuleks see selguse ja otstarbekuse huvides uuesti sõnastada, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: Artikkel 1 Rakendusala 1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse sõidukite tüübikinnituste suhtes sõltumata sellest, kas sõidukid on ehitatud ühes või mitmes etapis. Seda kohaldatakse artikli 2 punktis d määratletud sõidukite suhtes, mille valmistajakiirus on vähemalt 6 km/h. Käesolevat direktiivi kohaldatakse samuti nimetatud sõidukite puhul kasutamiseks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike EÜ tüübikinnituse suhtes. 2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata: a) üksikutele sõidukitele tüübikinnituse andmiseks. Seda menetlust võib siiski kohaldada teatavate sõidukikategooriate suhtes, mis kuuluvad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ja mille puhul on EÜ tüübikinnitus kohustuslik; b) masinate suhtes, mis on spetsiaalselt kavandatud metsanduses kasutamiseks, näiteks skiiderid ja kokkuveotraktorid nagu ISO 6814:2000 standardis määratletud; c) pinnatöötlusmasinate šassiidele ehitatud metsatöötlusmasinate puhul, nagu ISO 6165:2001 standardis määratletud; d) vahetatavate masinate puhul, mis tõstetakse täielikult maapinnast kõrgemale juhul, kui sõidukit, mille külge nad kinnitatakse, kasutatakse teel. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) EÜ tüübikinnitus — menetlus, millega liikmesriik tõendab, et sõiduk, süsteem, selle osa või eraldi seadmestik vastab käesoleva direktiivi tehnilistele nõuetele; süsteemide, osade ja eraldi seadmestike EÜ tüübikinnitust võib nimetada ka "osa EÜ tüübikinnituseks"; b) mitmeetapiline EÜ tüübikinnitus — menetlus, mille käigus üks või mitu liikmesriiki kinnitavad sõltuvalt sõiduki valmimisjärgust, et mittekomplektne või komplekteeritud sõidukitüüp vastab käesoleva direktiivi asjakohastele tehnilistele nõutele; c) üksikute sõidukite tüübikinnitus — menetlus, millega liikmesriik kinnitab, et individuaalselt tüübikinnituse saanud sõiduk vastab siseriiklikele nõuetele; d) sõiduk — põllu- või metsamajanduses kasutamiseks mõeldud traktor, haagis või pukseeritav vahetatav masin, mis võib olla komplektne, mittekomplektne või komplekteeritud; e) sõidukikategooria — rühm sõidukeid, millel on ühesugused ehituslikud omadused; f) sõidukitüüp tähistab teatavasse kategooriasse kuuluvaid sõidukeid, mis ei erine II lisa A peatükis osutatud oluliste tunnuste osas; lubatud on sõidukitüübi erinevad variandid ja versioonid, mis on sätestatud II lisa A peatükis; g) baassõiduk — iga mittekomplektne sõiduk, mille valmistajatehase tähis jäetakse mitmeetapilise EÜ tüübikinnitusmenetluse hilisemate etappide käigus alles; h) mittekomplektne sõiduk — iga sõiduk, mis vajab vähemalt veel ühe etapi käigus komplekteerimist selleks, et vastata kõikidele käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele; i) komplekteeritud sõiduk — sõiduk, mis saadakse mitmeetapilise EÜ tüübikinnitusmenetluse käigus ning mis vastab kõikidele käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele; j) traktor — mootoriga, rataste või roomikutega põllu- või metsamajanduslik traktor; millel on vähemalt kaks telge; mille suurim ettenähtud kiirus on vähemalt 6 km/h, mille peamine ülesanne seisneb veojõus ja mis on spetsiaalselt kavandatud teatavate vahetatavate seadmete tõmbamiseks, lükkamiseks, kandmiseks või kasutamiseks põllu- või metsatöödel või põllu- või metsamajanduses kasutatavate haagiste pukseerimiseks; traktor võib olla kohandatud põllu- ja metsamajandustöödel koorma vedamiseks ja/või kaassõitja istme paigaldamiseks; k) haagis — igasugune põllu- või metsatöödel kasutatav pukseeritav haagis, mille peamine eesmärk on pukseerida koormat ja mida pukseeritakse tavaliselt traktori järel põllu- või metsatööde tegemiseks; sellesse kategooriasse kuuluvad haagised, mille puhul kannab osa koormast veduk; igasugune traktoriga ühendatud sõiduk, millesse on sisse ehitatud mõni tööriist, loetakse põllu- või metsamajanduses kasutatava haagise osaks juhul, kui sõiduki tehniliselt lubatud brutomassi ja tühimassi suhe on 3,0 või üle selle ja kui sõiduk ei ole kavandatud materjalide töötlemiseks; l) vahetatavad pukseeritavad masinad — kõik põllu- või metsamajanduses kasutatavad vahendid, mis on ette nähtud traktoriga pukseerimiseks ja mis muudavad või täiendavad traktori funktsioone; vahetataval pukseeritaval masinal võib olla lastiplatvorm, mis on kavandatud ja konstrueeritud nimetatud funktsioonide jaoks vajalike töövahendite ja seadmete vedamiseks ning töö ajal toodetava või vajamineva materjali ajutiseks ladustamiseks; vahetatavaks pukseeritavaks masinaks loetakse kõik traktoriga pukseerimiseks kavandatud sõidukid ja sõidukid, millesse on sisse ehitatud mõni tööriist, tingimusel et selle sõiduki tehniliselt lubatud brutomassi ja tühimassi suhe on väiksem kui 3,0; m) süsteem — seadmete komplekt, mis on süsteemi ühendatud selleks, et täita sõidukis mingit konkreetset ülesannet; n) osa — sõiduki osaks olev seade, millele võib anda tüübikinnituse sõidukist eraldi; o) eraldi seadmestik — sõiduki osaks olev seade, millele võib anda tüübikinnituse eraldi, kuid ainult ühe või mitme konkreetset tüüpi sõidukiga seoses; p) tootja — juriidiline või füüsiline isik, kes vastutab EÜ tüübikinnitusasutuse ees kõikide tüübikinnitusmenetluse aspektide osas ning tagab toodangu vastavuse sõltumata sellest, kas ta on kõikide sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku ehitamise etappidega hõlmatud; tootjateks loetakse ka järgmised: i) kõik füüsilised või juriidilised isikud, kes kavandavad või on kavandanud, toodavad või on tootnud oma kasutuseks sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku; ii) kõik füüsilised või juriidilised isikud, kes vastutavad käesoleva direktiivi järgimise tagamise eest ajal, kui sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik turule viiakse või kasutusele võetakse. Tootja esindaja on ühenduse füüsiline või juriidiline isik, kelle tootja on nõuetekohaselt määranud selleks, et esindada tootjat pädeva asutuse juures ning tegutseda tema nimel käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas. Kui allpool osutatakse "tootjale", mõeldakse selle all tootjat või tema esindajat; q) kasutuselevõtmine — kavandatud eesmärgil sõiduki esmakordne kasutuselevõtt, kui sõidukit ei ole enne seda vaja tootja või tema poolt määratud esindaja poolt paigaldada või kohandada; kasutuselevõtmise kuupäevaks loetakse kuupäev, millal sõiduk esimest korda registreeriti või esimest korda turule viidi; r) EÜ tüübikinnitusasutus — liikmesriigi asutus, mis vastutab sõidukitüübi, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku tüübikinnituse kõikide aspektide eest ja väljastab ning vajaduse korral tühistab EÜ tüübikinnituse, ning on teiste liikmesriikide EÜ tüübikinnitusasutuste kontaktpunktiks ning kontrollib tootja poolt toote vastavuse tagamiseks võetud meetmeid; s) tehniline teenistus — organisatsioon või asutus, mis on määratud katselaboriks selleks, et viia liikmesriigis EÜ tüübikinnitusasutuse nimel läbi katseid või kontrollimisi; seda ülesannet võib samuti täita EÜ tüübikinnitusasutus; t) üksikdirektiivid — II lisa B peatükis loetletud direktiivid; u) EÜ tüübikinnitustunnistus — üks II lisa C peatükis või üksikdirektiivi vastavas lisas esitatud vorm, milles sätestatakse EÜ tüübikinnitusasutuse poolt esitatav teave; v) teatis — üks I lisas või üksikdirektiivi vastavas lisas esitatud vorm, milles sätestatakse taotleja poolt esitatav teave; w) teatmik — täielik toimik või fail, mis sisaldab eelkõige I lisas nõutud andmeid, jooniseid ja fotosid, ning mille taotleja esitab tehnilisele teenistusele või EÜ tüübikinnitusasutusele nagu üksikdirektiivis või käesolevas direktiivis ette nähtud teatis seda nõuab; x) infopakett — teatmik koos kõikide katsearuannete või teiste dokumentidega, mille tehnilised teenistused või EÜ tüübikinnitusasutus on teatmikule oma ülesannete täitmisel lisanud; y) infopaketi indeks — dokument, milles esitatakse infopaketi sisu sobivalt nummerdatuna või muul viisil märgistatuna selleks, et infopaketi lehekülgi oleks lihtne leida; z) vastavussertifikaat — III lisas sätestatud dokument, mille tootja esitab tõendamaks, et vastavalt käesolevale direktiivile kinnitatud sõiduk vastab tootmise hetkel kõikidele kohaldatavatele õigusaktidele, ja milles kinnitatakse, et sõidukit võib ilma täiendava kontrollita kõikides liikmesriikides registreerida või kasutusele võtta. Artikkel 3 EMÜ tüübikinnituse taotlemine 1. Tootja esitab taotluse sõidukile EÜ tüübikinnituse saamiseks liikmesriigi tüübikinnitusasutusele. Sellele lisatakse I lisas nõutavat teavet sisaldav teatmik. Seoses süsteemide, osade ja eraldi seadmestike EÜ tüübikinnitusega tehakse teatmik kuni EÜ tüübikinnituse andmise või selle andmisest keeldumiseni kättesaadavaks EÜ tüübikinnitusasutusele. 2. Mitmeetapilise EÜ tüübikinnituse puhul peab esitatav teave koosnema järgmisest teabest: a) esimeses etapis: need teatmiku osad ja EÜ tüübihindamistõendid, mis on vajalikud komplektse sõiduki jaoks, mis vastab baassõiduki valmimisjärgule; b) teisel ja sellele järgnevatel etappidel võib: need teatmiku osad ja EÜ tüübihindamistunnistused, mis vastavad pooleliolevale ehitusetapile ning koopia eelmisel etapil väljastatud mittekomplektse sõiduki EÜ tüübihindamistõendist; lisaks sellele esitab tootja üksikasjaliku loetelu muutustest ja täiendusest, mis ta on mittekomplektsele sõidukile teinud. 3. Tootja esitab süsteemi, osa või eraldi seadmestiku osas EÜ tüübikinnitustaotluse liikmesriigi EÜ tüübikinnitusasutusele. Sellele lisatakse üksikdirektiivis nõutavat teavet sisaldav teatmik. 4. Teatud tüüpi sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitustaotluse võib esitada ainult ühele liikmesriigile. Eraldi taotluse võib esitada iga kinnitatava sõidukitüübi kohta. Artikkel 4 EÜ tüübikinnitusmenetlus 1. Iga liikmesriik: a) annab EÜ tüübikinnituse kõikidele sõidukitüüpidele, mis vastavad teatmiku üksikasjadele, ja vastavalt kategooriale II lisa B peatükis sätestatud üksikdirektiivide tehnilistele nõuetele; b) annab mitmeetapilise EÜ tüübikinnituse kõikidele mittekomplektsetele või komplekteeritud baassõidukitele, mis vastavad teatmiku üksikasjadele, ja II lisa B peatükis sätestatud üksikdirektiivide tehnilistele nõuetele; c) annavad süsteemi, osa ja eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse kõikidele süsteemidele, osadele või eraldi seadmestikele, mis vastavad teatmiku üksikasjadele ja II lisa B peatükis sätestatud üksikdirektiivide tehnilistele nõuetele. Kui kinnitatav süsteem, osa või eraldi seadmestik täidab oma ülesannet või omab eriomadust ainult koos sõiduki teiste osadega ja kui sel põhjusel on ühe või enama nõude järgimist võimalik kontrollida ainult siis, kui see süsteem, osa või eraldi seadmestik töötab koos sõiduki teiste osadega, sõltumata sellest, kas need on tõelised või simuleeritud, tuleb süsteemi, osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnituse ulatust vastavalt piirata. Sellisel juhul peab sellise süsteemi, osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitustunnistuses olema märge kasutuspiirangute ja paigaldustingimuste kohta. Nende piirangute ja tingimuste järgimist kontrollitakse sõiduki EÜ tüübikinnituse ajal. 2. Kui liikmesriik leiab, et sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik, mis vastab lõike 1 sätetele, kujutab siiski tõsist ohtu liiklusohutusele, keskkonnale või tööohutusele, võib ta EÜ tüübikinnituse andmisest keelduda. Liikmesriik teavitab sellest viivitamata liikmesriike ja komisjoni ning toob ära sellise otsuse tegemise põhjendused. 3. Iga sõidukitüübi puhul, mille osas on EÜ tüübikinnitus antud, selle andmisest keeldutud või see tühistatud, saadab liikmesriigi tüübikinnitusasutus ühe kuu jooksul teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele EÜ tüübikinnituse koopia koos II lisa C peatükis täpsustatud lisadega. 4. Igas kuus saadavad liikmesriikide EÜ tüübikinnitusasutused teiste liikmesriikide EÜ tüübikinnitusasutustele VI lisas esitatud üksikasjade loetelu süsteemide, osade või eraldi seadmestike EÜ tüübikinnituste osas, mis ta on kõnealusel kuul andnud, mille andmisest keeldunud või mille tühistanud. Kui need asutused saavad teise liikmesriigi EÜ tüübikinnitusasutuselt taotluse, saadavad nad teise liikmesriigi asjaomastele asutustele viivitamatult koopia selle süsteemi, osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitustunnistusest ja/või igat sellist süsteemi, osa või eraldi seadmestikku käsitleva infopaketi, mille osas nad on andnud EÜ tüübikinnituse või mille osas nad on selle andmisest keeldunud või selle tühistanud. Artikkel 5 EÜ tüübikinnituste muudatused 1. EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et teda teavitatakse kõikidest infopaketis esitatud üksikasjade muutumistest. 2. Taotlus EÜ tüübikinnituse muutmiseks esitatakse ainult sellele liikmesriigile, kes algse EÜ tüübikinnituse andis. 3. Kui EÜ tüübikinnituse puhul on infopaketis esitatud andmed muutunud, annab selle liikmesriigi EÜ tüübikinnitusasutus, mis algse EÜ tüübikinnituse väljastas, vajaduse korral välja infopaketi muudetud lehed, märkides igal muudetud lehel selgelt ära muutuse iseloomu ning uue avaldamise kuupäeva. Sellele tingimusele vastavaks loetakse ka infopaketi ajakohastatud koondversioon, millele on lisatud muudatuse üksikasjalik kirjeldus. 4. Muudetud lehekülgede või ajakohastatud koondversioonide väljastamisel muudetakse ka EÜ tüübikinnitustunnistuse infopaketi sisujuhti, et näidata selles kõige viimaste muutmiste kuupäevi või ajakohastatud koondversiooni väljastamise kuupäeva. 5. Sellist muudatust loetakse "laienduseks" ning selle liikmesriigi tüübikinnitusasutus, mis algse EÜ tüübikinnituse väljastas, annab välja muudetud EÜ tüübikinnitustunnistuse, millel on ära märgitud laienduse number, mis osutab selgelt laienduse põhjusele ning selle uuele väljaandmisele järgmistel juhtudel: a) kui on vaja täiendavaid kontrollimisi; b) kui EÜ tüübikinnitustunnistuses sisalduv teave, välja arvatud selle lisad, on muutunud; c) kui üksikdirektiivi nõuded, mida kohaldatakse alates sellest päevast, millal sõiduki esimene kasutuselevõtt keelatakse, on muutunud pärast sõiduki EÜ tüübikinnitustunnistuses nimetatud kuupäeva. 6. Kui algse EÜ tüübikinnituse väljastanud liikmesriigi EÜ tüübikinnitusasutus leiab, et infopaketi muudatus nõuab täiendavaid kontrollimisi või katseid, peavad nad sellest tootjat teavitama ning väljastama lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud dokumendid alles pärast seda, kui on läbi viidud katsed või kontrollimised, mille tulemused on rahuldavad. Artikkel 6 Vastavussertifikaat ja EÜ tüübikinnitusmärk 1. Tootja peab sõiduki EÜ tüübikinnitustunnistuse omanikuna väljastama vastavussertifikaadi. Nimetatud tunnistus peab olema kaasas iga komplektse või mittekomplektse sõidukiga, mis on valmistatud kooskõlas kinnitatud sõidukitüübiga, ning selle näidised on esitatud III lisas. 2. Pärast vähemalt kolme kuu pikkust etteteatamisaega võivad liikmesriigid vastavussertifikaadile lisaks paluda sõiduki maksustamise või registreerimise kaalutlustel muude kui III lisas nimetatud andmete esitamist tingimusel, et sellised andmed on esitatud infopaketis või et neid on sellest võimalik lihtsa arvutamise teel tuletada. 3. Tootja peab süsteemi, osa või eraldi seadmestiku EÜ tüübikinnitustunnistuse omanikuna igale kinnitatud tüübiga kooskõlas toodetud osale või seadmestikule lisama kaubanime või tähise, tüübi ja/või kui üksikdirektiiv ette näeb, EÜ tüübikinnitusmärgi või -numbri. 4. Tootja peab sellise EÜ tüübikinnitustunnistuse omanikuna, mis hõlmab kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktiga c kõnealuse süsteemi, osa või eraldi seadmestiku kasutamise piiranguid, esitama iga sellise süsteemi, osa või eraldi seadmestikuga koos üksikasjaliku teabe nendest piirangutest ning märkima nende paigaldamise tingimused. Artikkel 7 Registreerimine, müük ja kasutuselevõtmine 1. Liikmesriigid registreerivad uued tüübikinnitusega sõidukid, lubavad nende müüki või kasutuselevõttu nende ehitusviisi ja toimimisviisi alusel juhul, kui neile on lisatud kehtiv vastavussertifikaat. Liikmesriigid peavad lubama mittekomplektsete sõidukite müüki, kuid võivad kuni nende komplekteerimiseni keelduda nende alalisest registreerimisest ja kasutuselevõtmisest. 2. Liikmesriigid lubavad süsteemide, osade või eraldi seadmestike müüki või kasutuselevõtmist ainult juhul, kui need süsteemid, osad või eraldi seadmestikud vastavad asjaomaste üksikdirektiivide nõutele või artikli 6 lõikes 3 osutatud nõuetele. Artikkel 8 Erandid 1. Artikli 7 lõike 1 nõudeid ei kohaldata sõidukite suhtes, mis on kavandatud kasutamiseks relvajõudude, kodanikukaitse, tuletõrje või korrakaitseteenistuste poolt, või sõidukite puhul, mille suhtes on tüübikinnitus antud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2. 2. Liikmesriik võib tootja taotluse korral kehtestada artiklites 9, 10 ja 11 osutatud sõidukite suhtes erandid ühest või enamast üksikdirektiivi sättest. Liikmesriigid saadavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele igal aastal loetelu tehtud eranditest. Artikkel 9 Väikeseeriana toodetud sõidukid Väikeseeriana toodetud sõidukite puhul on igas liikmesriigis registreeritud, müügiks pakutavate või kasutusse võetavate sõidukite arv igal aastal piiratud V lisa punktis A osutatud ühikute maksimumarvuga. Igal aastal saadavad liikmesriigid komisjonile loetelu nende sõidukite EÜ tüübikinnituse kohta. Sellise EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik saadab koopia teatistest ja EÜ tüübikinnitustunnistusest ja kõik selle lisad tootja poolt määratud teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele, märkides ära sätestatud erandite iseloomu. Need liikmesriigid otsustavad kolme kuu jooksul, kas nad kiidavad nende sõidukite EÜ tüübikinnituse oma territooriumil heaks ja kui kiidavad, siis mitme sõiduki osas. Artikkel 10 Seeria viimased sõidukid 1. Seeria viimaste sõidukite puhul võivad liikmesriigid tootja taotluse korral V lisa punktis B kehtestatud koguseliste piirnormide piires ja kolmandas lõigus täpsustatud piiratud aja jooksul registreerida selliseid uusi sõidukeid, mille suhtes on antud tüübikinnitus, kuid mis enam ei kehti, ja lubada nende müüki ja kasutuselevõtmist. Esimest lõiku kohaldatakse ainult sõidukite suhtes: a) mis on ühenduse territooriumil ja b) millele on lisatud kehtiv vastavussertifikaat, mis väljastati siis, kui kõnealuse sõiduki EÜ tüübikinnitus veel kehtis, kuid mida ei registreeritud või ei võetud kasutusele enne seda, kui tüübikinnitus oma kehtivuse kaotas. Seda võimalust piiratakse komplektsete sõidukite osas ainult 24 kuule ja komplekteeritavate sõidukite osas 30 kuule alates EÜ tüübikinnituse kehtivusaja aegumise hetkest. 2. Selleks et kohaldada lõiget 1 mingi konkreetse kategooria ühe või enama sõidukitüübi suhtes, peab sõiduki tootja esitama taotluse nende liikmesriikide pädevatele asutustele, mida sellist tüüpi sõiduki kasutuselevõtt mõjutab. Taotluses tuleb täpsustada vastavad tehnilised ja/või majanduslikud põhjendused. Need liikmesriigid peavad kolme kuu jooksul otsustama, kas lubada kõnealuse sõidukitüübi registreerimist oma territooriumil ja kui jah, siis mitme sõiduki osas. Iga liikmesriik, mida nende sõidukitüüpide kasutuselevõtt mõjutab, peavad tagama, et nende tootjad järgivad V lisa punkti B sätteid. Artikkel 11 Sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike mittevastavus Sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike puhul, mis on kavandatud kooskõlas meetodite või põhimõtetega, mis ei ole vastavuses ühe või mitme üksikdirektiivi ühe või enama nõudega: a) võib liikmesriik anda ajutise EÜ tüübikinnituse. Sellisel juhul peab liikmesriik ühe kuu jooksul saatma teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustele ja komisjonile koopia EÜ tüübikinnitustunnistusest ja selle lisadest. Samal ajal saadab liikmesriik komisjonile taotluse, et saada käesoleva direktiivi alusel EÜ tüübikinnituse andmise luba. Sellele taotluselt tuleb lisada toimik, mis sisaldab järgmist teavet: i) põhjuseid, miks sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik ei vasta kõnealuste meetodite või põhimõtete tõttu ühe või mitme asjakohase üksikdirektiivi nõudele; ii) ohutuse, keskkonnakaitse või tööohutusega seotud probleemide kirjeldust ning kohaldatud meetmed; iii) katse kirjeldust ning tulemusi, mis näitavad, et ohutuse, keskkonnakaitse ja tööohutuse tase on tagatud vähemalt samal tasemel kui ühe või mitme asjakohase direktiivi nõuete puhul; b) komisjon esitab kolme kuu jooksul pärast täieliku toimiku saamise päeva otsuse projekti artikli 20 lõikes 1 osutatud komiteele. Komisjon otsustab vastavalt artikli 20 lõikes 2 osutatud korrale, kas lubada liikmesriigil käesoleva direktiivi alusel EÜ tüübikinnitust anda või mitte. Liikmesriikidele esitatakse nende riigikeeles (-keeltes) ainult loataotlus ning otsuse projekt; c) kui taotlus heaks kiidetakse, võib liikmesriik käesoleva direktiivi alusel EÜ tüübikinnituse anda. Sellisel juhul peab otsuses olema märgitud ka see, kas selliste EÜ tüübikinnituste kehtivuse suhtes kohaldatakse mingeid piiranguid. Mingil juhul ei tohi EÜ tüübikinnituste kehtivusaeg ületada 36 kuud; d) kui üksikdirektiive on kohandatud tehnika arenguga selliselt, et käesoleva artikli alusel kinnitatud sõidukitüübid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud vastavad muudetud direktiividele, muudavad liikmesriigid need EÜ tüübikinnitused sellisteks EÜ tüübikinnitusteks, mis vastavad käesolevale direktiivile, nähes ette aja, mis on vajalik muudatuste tegemiseks osadesse või eraldi tehnilistesse üksustesse, eelkõige piirangutele või eranditele osutavate viidete eemaldamiseks; e) kui konkreetsete üksikdirektiivide kohandamiseks vajalikke meetmeid ei ole võetud, võib komisjoni uue otsusega pikendada käesoleva artikli alusel antud EÜ tüübikinnituse kehtivust selle liikmesriigi taotluse korral, kes EÜ tüübikinnituse andis; f) käesoleva artikli alusel esimest korda sätestatud erandit võib artikli 20 lõikes 1 osutatud komitees kohaldada viitena teistele samasugustele taotlustele. Artikkel 12 Võrdväärsus 1. Nõukogu võib komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega tunnistada vastavust käesoleva direktiivi ja üksikdirektiivide tingimuste või sätete, mis käsitlevad sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike EÜ tüübikinnitust, ning rahvusvaheliste määruste või ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud mitme- või kahepoolsete lepingute raames kolmandate riikidega sõlmitud määruste vahel. 2. Direktiivis 70/156/EMÜ määratletud ja käesoleva direktiivi II lisa B peatüki II. A osa sätetele vastavate mootorsõidukeid käsitlevate üksikdirektiivide alusel antud EÜ tüübikinnituste samaväärsust tunnustatakse. 3. Käesoleva direktiivi II lisa B peatüki II. B osas sätestatud ja uuesti läbi vaadatud 1958. aasta lepingule lisatud UN/ECE määruste alusel väljastatud tüübikinnituste samaväärsust tunnustatakse. 4. OECD standardiseeritud katsejuhiste alusel väljastatud, käesoleva direktiivi II lisa B peatüki II. C osas sisalduvate katsekirjelduste vastavust tunnustatakse alternatiivina üksikdirektiivide alusel koostatud katsearuannetele. Artikkel 13 Toodangu vastavuse tagamise kord 1. EÜ tüübikinnitust andev liikmesriik võtab seoses tüübikinnitusega IV lisas osutatud meetmed, et kontrollida vajaduse korral koostöös teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustega, et sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike vastavuse tagamiseks kinnitatud tüübiga on võetud piisavad meetmed. 2. EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik võtab seoses tüübikinnitusega IV lisas osutatud meetmed, et kontrollida vajaduse korral koostöös teiste liikmesriikide tüübikinnitusasutustega, et lõikes 1 osutatud kord on endiselt piisav ning et sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud vastavad kinnitatud tüübile. Kontrolli, millega tõendatakse toodete vastavus kinnitatud tüübile, piiratakse IV lisa 2. jaos sätestatud menetlustega. Artikkel 14 Teavitamiskohustus Liikmesriikide pädevad EÜ tüübikinnitusasutused teavitavad üksteist ühe kuu jooksul igast EÜ tüübikinnituse tühistamisest ja selle põhjustest. Artikkel 15 Kaitseklauslid 1. Kui liikmesriik teeb kindlaks, et teatavat tüüpi sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud kujutavad tõsist ohtu liiklusohutusele või tööohutusele hoolimata sellest, et neile on lisatud kehtiv vastavussertifikaat või et nad on nõuetekohaselt märgistatud, võib liikmesriik keelduda kuni 6 kuu jooksul selliste sõidukite registreerimisest või keelata nende sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike kasutuselevõttu oma territooriumil. Liikmesriik teavitab sellest viivitamata liikmesriike ja komisjoni ning toob ära sellise otsuse tegemise põhjendused. 2. Lõikes 1 kirjeldatud olukorras peab komisjon asjaomaste pooltega viivitamata nõu. Kui komisjon leiab pärast selliseid nõupidamisi, et: a) meede on põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata meetme algatanud liikmesriigile ja teistele liikmesriikidele; b) meede ei ole põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata meetme algatanud liikmesriigile ja tootjale. Kui lõikes 1 osutatud otsus on õigustatud seetõttu, et ühes üksikdirektiivis esineb lünk, võib otsuse jätta üksikdirektiiv jõusse võtta vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 sätestatud korraga. Artikkel 16 Kinnitatud tüübile mittevastavus 1. Kinnitatud tüübile mittevastavus ilmneb juhul, kui avastatakse kõrvalekalded EÜ tüübikinnitustunnistuses ja/või teabes, ja kui need kõrvalekalded ei ole artikli 5 lõike 3 alusel EÜ tüübikinnituse väljastanud liikmesriikide poolt lubatud. Sõidukit ei loeta kinnitatud tüübist kõrvalekalduvaks juhul, kui kõrvalekalded jäävad üksikdirektiivides sätestatud lubatud hälbe piiridesse. 2. Kui EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik leiab, et sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud, millele on lisatud vastavussertifikaat või mis kannavad EÜ tüübikinnitusmärki, ei vasta tema poolt kinnitatud tüübile, siis võtab see liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et sõidukid, süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud vastaksid kinnitatud tüübile. Kõnealuse liikmesriigi tüübikinnitusasutused informeerivad teisi liikmesriike ja komisjoni võetud meetmetest, mis vajaduse korral võivad tuua kaasa EÜ tüübikinnituse kehtetuks tunnistamise. 3. Sõiduki EÜ tüübikinnituse eest vastutav asutus palub liikmesriigil, mis on andnud süsteemi, osa, eraldi seadmestiku või mittekomplektse sõiduki suhtes EÜ tüübikinnituse, võtta vajalikud meetmed tagamaks, et toodetud sõidukid vastaksid kinnitatud tüübile järgmistes aspektides: a) EÜ sõiduki tüübikinnituse osas juhul, kui sõiduki mittevastavus tuleneb ainult süsteemi, osa või eraldi seadmestiku mittevastavusest; või b) mitmest etapist koosneva EÜ tüübikinnituse osas juhul, kui komplekteeritud sõiduki mittevastavus tuleneb ainult mittekomplektse sõiduki osaks oleva süsteemi, osa või eraldi seadmestiku mittevastavusest, või mittekomplektse sõiduki enda mittevastavusest. EÜ tüübikinnitusasutus teatab sellest viivitamata komisjonile ja seejärel kohaldatakse lõiget 2. Artikkel 17 Nõuetele mittevastavuse kontrollimine Kui liikmesriik leiab, et sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud, millele on lisatud EÜ vastavussertifikaat või mis kannavad EÜ tüübikinnitusmärki, ei vasta kinnitatud tüübile, võib liikmesriik paluda EÜ tüübikinnituse väljastanud liikmesriigil tõendada, et toodetud sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmestikud vastavad kinnitatud tüübile. Seda tuleb teha võimalikult kiiresti ja igal juhul vähemalt kuue kuu jooksul pärast sellise palve esitamist. Artikkel 18 Otsustest ja olemasolevatest õiguskaitsevahenditest teatamine Iga käesoleva direktiivi rakendamisel vastuvõetud sätete kohases otsuses tüübikinnituse andmisest keeldumise või nende tüübikinnituse tühistamise või nende kasutuselevõtmise või müügi keelamise kohta märgitakse põhjendused, millel need otsused rajanevad. Kõikidest sellistest otsustest teatatakse asjaomasele osapoolele ning samal ajal informeeritakse teda abinõudest, mis liikmesriikides kehtivate õigusaktide alusel tema käsutuses on, ning selliste abinõude kasutamise tähtaegadest. Artikkel 19 Käesoleva direktiivi või üksikdirektiivide lisade muutmine 1. Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud allpool osutatud küsimustega, võetakse vastu artikli 20 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt: a) käesoleva direktiivi lisade kohandamiseks vajalikud muudatused; või b) muudatused, mis on vajalikud nende üksikdirektiivide tehniliste sätete kohandamiseks; või c) eraldi seadmestike EÜ tüübikinnitusega seotud sätete üksikdirektiividesse sisse viimine. 2. Kui vastavalt otsusele 97/836/EÜ kehtestatakse uued määrused või olemasolevate määruste muudatused, mis on ühenduse poolt heaks kiidetud, kohandab komisjon sellest tulenevalt kooskõlas artikli 20 lõikes 2 sätestatud korraga käesoleva direktiivi lisasid. Artikkel 20 Komitee 1. Komisjoni abistab komitee. 2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kolm kuud. 3. Komitee võtab vastu oma töökorra. Artikkel 21 EÜ tüübikinnitusasutustest ja tehnilistest teenistustest teavitamine 1. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele: a) EÜ tüübikinnitusasutused ja vajaduse korral valdkonnad, mille eest nad vastutavad; ja b) ametisse määratud tehnilised teenistused, täpsustades, millise katsemenetluse jaoks iga konkreetne asutus on määratud. Teatatud tehnilised teenistused peavad vastama katselaborite töö ühtlustatud standardile (EN – ISO/IEC 17025:2000) järgmistel tingimustel: i) tehniliseks teenistuseks võib määrata tootja ainult juhul, kui see on üksikdirektiivide või teiste samalaadsete määrustega selgesõnaliselt sätestatud; ii) tehniline teenistus võib EÜ tüübikinnitusasutuse loal kasutada seadmeid väljastpoolt. 2. Eeldatakse, et teatatud tehniline teenistus vastab lõike 1 punktis b osutatud ühtlustatud standardile. Komisjon võib siiski vajaduse korral paluda liikmesriigil esitada täiendavaid dokumente. 3. Kolmandate riikide teenistusi võib esitada määratud tehnilise teenistusena ainult juhul, kui see on sätestatud ühenduse ja kõnealuse kolmanda riigi vahel sõlmitud kahepoolse või mitmepoolse lepinguga. Artikkel 22 Rakendamine 1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 31. detsembriks 2004. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad neid sätteid alates 1. juulist 2005. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti. Artikkel 23 EÜ tüübikinnituse täitemeetmed 1. Kategooriatesse T1, T2 ja T3 kuuluvate sõidukite puhul kohaldavad liikmesriigid käesolevat direktiivi: a) uut tüüpi sõidukite suhtes alates 1. juulist 2005; b) kõikide kasutuselevõetavate uute sõidukite suhtes 1. juulist 2009. 2. Muude sõidukikategooriate puhul kui lõikes 1 osutatud kohaldavad liikmesriigid pärast seda, kui kõik II lisas määratletud sõidukikategooriate üksikdirektiivid on vastu võetud, käesolevat direktiivi: a) uute sõidukitüüpide suhtes alates kolm aastat pärast viimase üksikdirektiivi jõustumise tähtaega; b) kuus aastat pärast viimase üksikdirektiivi jõustumise tähtaega, mis tuleb vastu võtta kõikide kasutusele võetavate sõidukite puhul. 3. Liikmesriigid võivad tootjate taotluse korral kohaldada käesolevat direktiivi uute sõidukitüüpide suhtes kõikide seotud üksikdirektiivide jõustumise tähtajast alates. Artikkel 24 Kehtetuks tunnistamine 1. Direktiiv 74/150/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2005. 2. Viiteid direktiivile 74/150/EMÜ käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid loetakse vastavalt VIII lisas toodud vastavustabelile. Artikkel 25 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Artikkel 26 Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, 26. mai 2003 Euroopa Parlamendi nimel president P. Cox Nõukogu nimel eesistuja G. Drys [1] EÜT C 151 E, 25.6.2002, lk 1. [2] EÜT C 221, 17.9.2002, lk 5. [3] Euroopa Parlamendi 9. aprilli 2002. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata), nõukogu 16. detsembri 2002. aasta ühine seisukoht (ELT C 84 E, 8.4.2003, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 8. aprilli 2003. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Liidu seni avaldamata). [4] EÜT L 84, 28.3.1974, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/3/EÜ (EÜT L 28, 30.1.2001, lk 1). [5] EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/116/EÜ (EÜT L 18, 21.1.2002, lk 1). [6] EÜT L 225, 10.8.1992, lk 72. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/7/EÜ (EÜT L 106, 3.5.2000, lk 1). [7] EÜT L 346, 17.12.1997, lk 78. [8] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. -------------------------------------------------- LISADE LOETELU I lisa | Teatiste näidised | II lisa: | | — A peatükk | Sõidukite kategooriate ja tüüpide määratlused | — B peatükk | EÜ sõidukite tüübikinnituse nõuete loetelu | 1. liide | Eriotstarbeliste sõidukite määratlus ja loetelu sõiduki otstarbe jaoks vajalikest nõuetest. EÜ tüübikinnitus; üksikdirektiivide kohaldatavus eriotstarbeliste sõidukite suhtes | 2. liide | EÜ sõidukite tüübikinnitusel järgitav kord | — C peatükk | EÜ sõidukite tüübikinnitustunnistus | 1. liide | EÜ tüübikinnitustunnistuste numeratsioon | III lisa | EÜ vastavussertifikaat | IV lisa | Toodangu vastavust tagav menetlus | V lisa | Väikeseeriate ja seeria viimaste sõidukite puhul kohaldatavad piirmäärad | VI lisa | Üksikdirektiivide alusel väljastatud EÜ tüübikinnituste loetelu | VII lisa | Mitmeetapilisel EÜ tüübikinnitusel järgitav kord | VIII lisa | Vastavustabel | -------------------------------------------------- I LISA [1] TEATISTE NÄIDISED (Kõik käesolevas direktiivis ja üksikdirektiivides loetletud teatised koosnevad ainult selle täieliku loetelu väljavõtetest ja järgivad selle numeratsiooni.) Vajaduse korral tuleb esitada järgmine teave kolmes eksemplaris ja koos sisukorraga. Kõik sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikud joonised tuleb esitada A4 formaadis või A4 formaadis voldikul. Võimalikud fotod peavad olema piisavalt üksikasjalikud. NÄIDIS A Täielik loetelu Näidist A tuleks kasutada siis, kui üksikdirektiivi alusel antud EÜ tüübikinnitustunnistust ei saa kohaldada. 0. ÜLDOSA 0.1. Mark/margid (tootja registreeritud kaubamärk): … 0.2. Tüüp (vajadusel variant ja versioon): … 0.2.0. Sõiduki valmimisjärk: komplektse/komplekteeritud/mittekomplektse sõiduki osas [2] Komplekteeritud sõiduki puhul tuleb täpsustada eelmise tootja nimi ja aadress ning mittekomplektse või komplektse sõiduki puhul tüübikinnitusnumber. 0.2.1. Kaubanimi või -nimed (vajaduse korral): … 0.3. Tüübi identifitseerimistunnus, kui see on märgitud sõidukile: 0.3.1. Valmistaja silt (asukoht ja kinnitusviis): … 0.3.2. Tehasetähis (asukoht): … 0.4. Sõiduki kategooria: [3]… 0.5. Tootja nimi ja aadress: … 0.6. Andmesiltide ja pealdiste (fotod või joonised) asukoht ja kinnitusviis: … 0.7. Süsteemide, osade ja eraldi seadmestike puhul EÜ tüübikinnitustähise asukoht ja kinnitusviis: … 0.8. Koostetehaste nimi/nimed ja aadress/aadressid: … 1. SÕIDUKI EHITUSE ÜLDISED KARAKTERISTIKUD (Lisatakse tüüpsõiduki fotod või joonised eestvaates perspektiivis ¾ ja tagantvaates perspektiivis ¾ ning mõõtkavas joonis tervest sõidukist) 1.1. Telgede ja rataste arv: … 1.1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht (vajaduse korral):… 1.1.2. Juhttelgede arv ja asukoht: … 1.1.3. Veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis): … 1.1.4. Pidurdatavad teljed (arv, asukoht): … 1.2. Mootori paigutus ja asend: … 1.3. Rooliratta asukoht: paremal/vasakul/keskel [4] 1.4. Pööratav juhtplatvorm: jah/ei [5] 1.5. Šassii: täisraam/poolraam/liigendraam/muu [6] 1.6. Sõidukid, mis on kavandatud maanteesõiduks: paremal/vasakul pool teed [7] 2. MASSID JA MÕÕTMED [8] (kilogrammides ja millimeetrites) (Vajaduse korral viide joonisele) 2.1. Tühimass(id): 2.1.1. Sõidukorras oleva sõiduki tühimass(id): [9] (võrdlusmass üksikdirektiivides kasutamiseks) (koos ümbermineku puhul kaitsva turvatarindiga, jahutusvedelikuga, määrdeõlidega, kütusega, tööriistade ja juhiga, ilma lisaseadmeteta): [10] - suurim: … - vähim: … 2.1.1.1. Kõnealuse massi (kõnealuste masside) jaotumine telgede vahel ning poolhaagise (või pukseeritava vahetatava masina) või kesktelghaagise (pukseeritava vahetatava masina) puhul haakepunktile mõjuv koormus: … 2.2. Tootja märgitud massi(de) ülemmäär: … 2.2.1. Tehniliselt lubatud suurim(ad) tegelik(ud) mass(id) vastavalt rehvi tüübile: … 2.2.2. Kõnealuse massi (kõnealuste masside) jaotumine telgede vahel ning poolhaagise (või pukseeritava vahetatava masina) või kesktelghaagise (pukseeritava vahetatava masina) puhul haakepunktile mõjuv koormus: … 2.2.3. Selle massi/nende masside telgede vahel jaotumise piirmäärad (esiteljele ja tagateljele jaotumise alammäärad protsentides) ja poolhaagise (või pukseeritavate vahetatavate masinate) või kesktelghaagise (pukseeritavate vahetatavate masinate) puhul haakepunktile mõjuv koormus: … 2.2.3.1. Mass(id) ja rehv(id): Telje nr | Rehvid (mõõtmed) | Kandevõime | Tehniliselt lubatud registrimass telje kohta | Haakepunktile rakenduv suurim lubatud püstkoormus | 1 | | | | | 2 | | | | | 3 | | | | | +++++ TIFF +++++ Jõusiirdevõllide nominaalkiirus PTO (min–1) | Vastav mootorikiirus (min–1) | Võimsus (kW) | 1-540 | … | … | 2-1000 | … | … | 3.7. Suurim pöördemoment: … Nm … min–1 juures (vastavalt direktiivile 97/68/EÜ) 3.8. Teised veomootorid (sädesüütemootorid jne) või nende kombinatsioonid (osade näitajad): … 3.9. Õhufilter: 3.9.1. Mark (margid): … 3.9.2. Tüüp (tüübid): … 3.9.3. Keskmine hõrendus maksimumvõimsusel:… kPa 3.10. Väljalaskesüsteem: 3.10.1. Kirjeldus ja diagrammid: … 3.10.2. Mark (margid): … 3.10.3. Tüüp (tüübid): … 3.11. Elektrisüsteem: 3.11.1. Nimipinge, maandatud plussiga/miinusega: [72]… V 3.11.2. Generaator: 3.11.2.1. Tüüp: … 3.11.2.2. Nimivõimsus: … VA 4. JÕUÜLEKANNE [73] 4.1. Jõuülekandesüsteemi diagramm: … 4.2. Liik (mehaaniline, hüdrauliline, elektriline jne): … 4.2.1. Elektriliste/elektrooniliste osade lühikirjeldus (vajaduse korral) … 4.3. Mootori hooratta inertsmoment: … 4.3.1. Täiendav inertsmoment vabakäigul: … 4.4. Sidur (tüüp) (kui sidur on olemas): … 4.4.1. Maksimaalne pöördemomendi muutus (vajaduse korral): … 4.5. Käigukast (tüüp, lülitusviis, kontrollseadmed) (vajaduse korral) 4.6. Ülekandearv jaotuskastiga või ilma (vajaduse korral) [74] Käik | Käigukasti ülekandearv | Jaotuskasti ülekandearv(ud) | Peaülekanne | Jõuülekandearv | Kiirust muutva mehhanismi maksimum 1 2 3 | | | | | Kiirust muutva mehhanismi miinimum Tagasikäik 1 … | | | | | Paremale: … kraadi | Rooliratta täispöördeid: … | Vasakule: … kraadi | Rooliratta täispöördeid: … | 7.3.2. 7.4. Minimaalne pöördediameeter (ilma pidurdamata) [82] 7.4.1. Paremale: … mm 7.4.2. Vasakule: … mm 7.5. Rooliseadme reguleerimisviis (vajaduse korral): … 7.6. Elektriliste/elektrooniliste osade lühikirjeldus (vajaduse korral): … PIDURID (üldskeem ja talitlusskeem) [83] 8.1. Sõidupidurisüsteem: … 8.2. Rikkepidurisüsteem (kui see on olemas): … 8.3. Seisupidur: … 8.4. Täiendavad piduriseadmed (eelkõige aeglustid): … 8.5. Mitteblokeeruvate pidurisüsteemidega sõidukite puhul süsteemi toimimise kirjeldus (sh kõik elektroonilised osad), elektriskeemi plokkskeem, hüdro- või pneumoahela skeem: … 8.6. Pidurisüsteemi osade loetelu, nõuetekohaselt määratletud: … 8.7. Pidurdatavatel telgedel lubatud suurimate rehvide mõõtmed: … 8.8. Arvutus pidurisüsteemi kohta (rataste välisringjoonele avalduva kogu pidurdusjõu ja pidurdusseadisele avalduva jõu suhe): … 8.9. Vasakpoolse ja parempoolse pidurdusseadise blokeerimine: … 8.10. Välised energiaallikad (kui on olemas) (näitajad, energiamahuti mahutavus, maksimaalne ja minimaalne rõhk, manomeeter ja minimaalrõhu hoiatusseadis armatuurlaual, vaakumanumad ja toiteklapp, toitekompressorid, surveseadmetele esitatud nõetele vastamine): … 8.11. Haagise piduriseadmetega sõidukid 8.11.1. Haagise piduriajam (kirjeldus, näitajad): … 8.11.2. Mehaaniline/hüdrauliline/pneumaatiline haakeseade [84] 8.11.3. Pistmikud, haakeseadmed, ohutusseadmed (kirjeldus, joonis, skeem): … 8.11.4. Ühe- või kahejuhtmelised ühendused [85] 8.11.4.1. Toiteliini ülerõhk (üks juhe):… kPa 8.11.4.2. Toiteliini ülerõhk (kaks juhet):… kPa 9. VAATEVÄLI, KLAASID, KLAASIPUHASTID JA TAHAVAATEPEEGLID 9.1. Vaateväli 9.1.1. Joonis(ed) või foto(d), millel on piiritletud ettepoole jääv nähtavusala: … 9.2. Aknad 9.2.1. Andmed võrdluspunkti kiireks määratlemiseks: … 9.2.2. Tuuleklaas(id) 9.2.2.1. Kasutatud materjal(id): … 9.2.2.2. Kinnitamise meetod: … 9.2.2.3. Kaldenurk/-nurgad:… kraadi 9.2.2.4. EÜ tüübikinnitusmärk (-märgid): … 9.2.2.5. Tuuleklaasi lisaseadmed ja nende asukoht ning elektriliste/elektrooniliste osade lühikirjeldus: … 9.2.3. Muud aknad: 9.2.3.1. Asukoht: … 9.2.3.2. Kasutatud materjal(id): … 9.2.3.3. EÜ tüübikinnitusmärk(-märgid): … 9.2.3.4. Külgaknatõstuki elektriliste/elektrooniliste osade lühikirjeldus (vajaduse korral): … 9.3. Klaasipuhastid: jah/ei [86] (kirjeldus, arv, sagedus): … 9.4. Tahavaatepeegel/-peeglid 9.4.1. Tüüp/tüübid: … 9.4.2. EÜ tüübikinnitusmärk(-märgid): … 9.4.3. Asukoht/asukohad sõiduki kere suhtes (joonised): … 9.4.4. Kinnitusmeetod(id): … 9.4.5. Lisaseadmed, mis võivad piirata vaatevälja tahapoole: … 9.4.6. Reguleerimissüsteemi elektriliste/elektrooniliste osade lühikirjeldus (vajaduse korral): … 9.5. Tuuleklaasi puhur 9.5.1. Tehniline kirjeldus: … 10. ÜMBERMINEKU PUHUL KAITSEV TURVATARIND, ILMASTIKUKAITSE, ISTMED, LASTIPLATVORMID 10.1. Ümbermineku puhul kaitsev turvakabiin (mõõtkavas joonised, fotod (vajaduse korral), kirjeldus) 10.1.1. Raam(id): 10.1.1.0. Olemasolu: jah/ei [87] 10.1.1.1. Margitoote nimi(nimed): … 10.1.1.2. EÜ tüübikinnitusmärk (-märgid): … 10.1.1.3. Sise- ja välismõõtmed: … 10.1.1.4. Materjal(id) ja ehitusmeetod: … 10.1.2. Juhikabiin(id) 10.1.2.0. Olemasolu: jah/ei [88] 10.1.2.1. Margitoote nimi (nimed): … 10.1.2.2. EÜ tüübikinnitusmärk (-märgid): … 10.1.2.3. Uksed (arv, mõõtmed, avanemissuund, sulgurid ja hinged): … 10.1.2.4. Aknad ja varuväljapääs(ud) (arv, mõõtmed, asukohad): … 10.1.2.5. Muud ilmastikukaitse vahendid (kirjeldus): … 10.1.2.6. Sise- ja välismõõtmed: … 10.1.3. Taha ja ette monteeritud turvakaar(ed), [89] kokkuklapitav(ad) või ei [90] 10.1.3.0. Olemasolu: jah/ei [91] 10.1.3.1. Kirjeldus (asukoht, kinnitus jne): … 10.1.3.2. Kaubamärk/märgid või nimetus/nimetused: … 10.1.3.3. EÜ tüübikinnitusmärk (-märgid): … 10.1.3.4. mõõtmed: … 10.1.3.5. materjal(id) ja ehitusmeetod: … 10.2. Juhiruum ja ligipääs juhikabiinile (kirjeldus, karakteristikud, mõõtkavas joonised): … 10.3. Istmed ja jalatoed 10.3.1. Juhiiste/-istmed (joonised, fotod, kirjeldus): … 10.3.1.1. Kaubamärk/märgid või nimetus/nimetused: … 10.3.1.2. EÜ tüübikinnitusmärk (-märgid): … 10.3.1.3. Istmetüübi järgud: järk A, klass I/II/III, järk B: [92] 10.3.1.4. Asukoht ja põhiandmed: … 10.3.1.5. Reguleerimissüsteem: … 10.3.1.6. Nihutus- ja lukustussüsteem: … 10.3.2. Kaassõitja istmed (arv, mõõtmed, asukoht ja karakteristikud): … 10.3.3. Jalatoed (arv, mõõtmed, asukoht): … 10.4. Lastiplatvorm 10.4.1. Mõõtmed:… mm 10.4.2. Ametikoht:… 10.4.3. Tehniliselt lubatud koormus:… kg 10.4.4. Koormuse jaotumine telgede vahel:… kg 10.5. Raadiohäirete summutamine 10.5.1. Mootoriruumi ja sellele lähima salongi osa moodustava kereosa kuju ja koostismaterjalide kirjeldus ja joonised/fotod: … 10.5.2. Joonised või fotod mootoriruumis asuvate metallosade asukoha kohta (näiteks kütteseadmed, varuratas, õhufilter, roolimehhanism jne): … 10.5.3. Raadiohäirete kontrollseadmete tabel ja joonis: … 10.5.4. Üksikasjalikud andmed alalisvoolutakistuse nimiväärtuse kohta ja resistiivsete süütejuhtmete korral nende nimitakistuse kohta ühe meetri puhul:… 11. VALGUSTUS JA VALGUSSIGNALISATSIOONISEADMED (mõõtkavas skeemid sõiduki väliskontuuri kohta, kus on näidatud kõikide seadmete valgustavate pindade asetus; tulede arv, juhtmestik, EÜ tüübikinnitusmärk ja värvus) 11.1. Kohustuslikud seadmed 11.1.1. Lähituled: … 11.1.2. Eesmised ääretulelaternad: … 11.1.3. Tagumised ääretulelaternad: … 11.1.4. Suunatulelaternad: - ees: … - taga: … - kõrval: … 11.1.5. Tagumised helkurid:… 11.1.6. Numbritulelaternad: … 11.1.7. Pidurituled: … 11.1.8. Ohutuled: … 11.2. Lisaseadmed: 11.2.1. Kaugtuled: … 11.2.2. Eesmised udutulelaternad: … 11.2.3. Tagumised udutulelaternad:… 11.2.4. Tagurdustuled: … 11.2.5. Töötuled: … 11.2.6. Parktulelaternad: … 11.2.7. Küljeääretulelaternad: … 11.2.8. Haagise suunatulelaternate signaallamp/-lambid: … 11.3. Muude elektriliste/elektrooniliste osade kui lampide lühikirjeldus (vajaduse korral) … 12. MUUD SÄTTED 12.1. Helisignaalseade/-seadmed (asukoht): … 12.1.1. EÜ tüübikinnitusmärk (-märgid): … 12.2. Traktori ja haagise vaheline mehaaniline ühendusseadis 12.2.1. Haakeseadise tüüp/tüübid: … 12.2.2. Margitoote nimi (-nimed): … 12.2.3. EÜ tüübikinnitusmärk (-märgid): … 12.2.4. Seadise suurim horisontaalne koormus… kg; ja suurim vertikaalne koormus (vajaduse korral)…kg [93] 12.3. Hüdrauliline rippsüsteem – kolmepunktiline haakeseadis: jah/ei [94] 12.4. Haagise valgustus- ja valgussignaalseadmete toitepistik (kirjeldus): … 12.5. Juhtimisseadmestiku paigaldus, asukoht, funktsioneerimine ja märgistus (kirjeldus, fotod või diagrammid): … 12.6. Tagumise registreerimismärgi asukoht (kuju ja mõõtmed): … 12.7. Eesmine haakeseadis (mõõtkavas joonis): … 12.8. Sõiduki külge ehitatud või veetavate seadmete juhtimiseks kasutatava elektroonilise pardapaneeli kirjeldus: … NÄIDIS B Lihtsustatud teatis EÜ sõiduki tüübikinnituse kohta I OSA Näidist B kasutatakse, kui üksikdirektiivi alusel on esitatud üks EÜ tüübikinnitustunnistus või osa tüübikinnitustunnistus või rohkem. Vastavate tüübikinnitustunnistuste või osa EÜ tüübikinnitustunnistuste numbrid on märgitud III osas olevas tabelis. III lisas osutatud teave (vastavussertifikaat) tuleb esitada iga allpool oleva 12 peatüki kohta ja sõiduki iga tüübi/variandi/versiooni kohta. Kui ühtegi üksikdirektiivi alusel antud EÜ tüübikinnitustunnistust või osa tüübikinnitustunnistust ei ole saadaval, esitatakse infodokumendi näidises A osutatud teave ka vastavate peatükkide kohta. 0. | ÜLDOSA | 0.1. | Mark/margid (tootja registreeritud kaubamärk): … | 0.2. | Tüüp (vajadusel variant ja versioon): … | 0.2.0. | Sõiduki valmimisjärk: komplektne/komplekteeritud/komplekteerimatasõidukite puhul Komplekteeritud sõiduki puhul tuleb märkida eelmise tootja nimi ja aadress ning komplekteerimata ja komplektse sõiduki tüübikinnitusnumber. | 0.2.1. | Kaubanimi või -nimed (vajaduse korral): … | 0.3. | Tüübi identifitseerimistunnus, kui see on märgitud sõidukile: | 0.3.1. | Valmistaja silt (asukoht ja kinnitusviis): … | 0.3.2. | Tehasetähis (asukoht): … | 0.4. | Sõiduki kategooria:… | 0.5. | Tootja nimi ja aadress:… | 0.7. | Osade või eraldi seadmestike puhul tüübikinnitustähise asukoht ja kinnitusviis: … | 0.8. | Koostetehaste nimi/nimed ja aadress/aadressid: … | 1. | SÕIDUKI EHITUSE ÜLDISED KARAKTERISTIKUD (Lisatakse tüüpsõiduki fotod või joonised eestvaates perspektiivis ¾ ja tagantvaates perspektiivis ¾ ning mõõtkavas joonis tervest traktorist.) | 2. | MASS JA MÕÕTMED | 3. | MOOTOR | 4. | JÕUÜLEKANNE | 5. | TELJED | 6. | VEDRUSTUS | 7. | ROOLISEADE | 8. | PIDURISEADMED | 9. | VAATEVÄLI, KLAASID, KLAASIPUHASTID JA TAHAVAATEPEEGLID | 10. | ÜMBERMINEKU PUHUL KAITSEV TURVATARIND, ILMASTIKUKAITSE, ISTMED, LASTIPLATVORM | 11. | VALGUSTUS JA VALGUSSIGNAALSEADMED | 12. | MUUD SÄTTED | +++++ TIFF +++++ Eesmärk | EÜ tüübikinnitus- või osa EÜ tüübikinnitusnumber | EÜ tüübikinnituse või osa EÜ tüübikinnituse kuupäev | Tüüp (tüübid) Variant(variandid) Versioon(id) | Näide | | | | Piduriseade | E1*76/432*97/54*0026*00 | 3.2.2000 | MF/320/U | E4*76/432*97/54*0039*00 | 1.3.2000 | MF/320/F | Allkiri: … Ametikoht organisatsioonis: … Kuupäev: … [1] Kui mingi osa on saanud tüübikinnituse, võib selle kirjelduse asendada viitega. Samuti ei ole vaja esitada kõikide nende osade kirjeldust, mille puhul on struktuuri iseärasusi kirjeldatud dokumendile lisatud diagrammide ja visandite abil. Iga rubriigi kohta, kuhu tuleb lisada fotod või joonistused, märgitakse vastavate lisade numbrid. [2] Mittevajalik maha tõmmata. [3] Liigitus vastavalt direktiivi 2003/37/EÜ II lisa A peatükis sätestatud määratlustele. [4] Mittevajalik maha tõmmata. [5] Mittevajalik maha tõmmata. [6] Mittevajalik maha tõmmata. [7] Mittevajalik maha tõmmata. [8] ISO standard 612:1978 ja 1176:1990. [9] ISO standard 612/-6,3:1978. [10] Juhi massiks loetakse 75 kg. [72] Mittevajalik maha tõmmata. [73] Nõutav teave antakse kõigi võimalike variantide kohta. [74] Lubatud hälve on 5 %. Selle aluseks on mõõdetud kiirus, mis ei ületa 43 km/h, kaasaarvatud hälve 3 km/h (vt komisjoni direktiiv 98/89/EÜ). [82] ISO standard 789/-3:1993. [83] Iga piduriseadme kohta esitatakse järgmised andmed: - pidurite tüüp ja näitajad (mõõtkavas skeem) (trumlid või kettad jne, pidurdatavad rattad, jõuülekanne nendele ratastele, hõõrdepinnad, nende omadused ja tööpiirkonnad, trumlite läbimõõt, piduriklotsid või -kettad, trumlite mass ja reguleerseadmed), - ülekande- ja juhtseade (lisada diagramm) (ehitus, reguleerimine, hoovastiku ülekandearvud, juhtimisseadistele ligipääs ja nende asukoht, põrkmehhanismi talitlusseadis mehaanilise jõuülekande korral, jõuülekande põhiosade näitajad, peasilindrid ja -kolvid, pidurisilindrid). [84] Mittevajalik maha tõmmata. [85] Mittevajalik maha tõmmata. [86] Mittevajalik maha tõmmata. [87] Mittevajalik maha tõmmata. [88] Mittevajalik maha tõmmata. [89] Mittevajalik maha tõmmata. [90] Mittevajalik maha tõmmata. [91] Mittevajalik maha tõmmata. [92] Mittevajalik maha tõmmata. [93] Mittevajalik maha tõmmata. [94] Andmed haakeseadise mehaanilise vastupidavuse kohta. -------------------------------------------------- II LISA A PEATÜKK Sõidukite kategooriate ja tüüpide määratlused A. Sõidukite kategooriad määratletakse järgmiselt: 1. T kategooria: Ratastraktorid - Kategooria T1: ratastraktorid, mille maksimaalne valmistajakiirus on kuni 40 km/h, mille juhile [1] lähima telje minimaalne rööbe on vähemalt 1150 mm, mille tühimass töökorras olekus on üle 600 kg ja mille kliirens ei ole üle 1000 mm. - Kategooria T2: ratastraktorid, mille maksimaalne valmistajakiirus on kuni 40 km/h, minimaalne rööbe on alla 1150 mm, mille tühimass töökorras olekus on üle 600 kg ja mille kliirens ei ole üle 600 mm. Kui traktori raskuskeskme kõrgus [2] (mõõdetuna maapinnast), jagatuna iga telje rataste keskmise minimaalse rööpmega, on üle 0,90, ei tohi maksimaalne valmistajakiirus ületada 30 km/h. - Kategooria T3: ratastraktorid, mille maksimaalne valmistajakiirus on kuni 40 km/h ja mille tühimass töökorras olekus ei ole üle 600 kg. - Kategooria T4: eriotstarbelised ratastraktorid, mille maksimaalne valmistajakiirus on kuni 40 km/h (vastavalt 1. liitele). - Kategooria T5: ratastraktorid, mille maksimaalne valmistajakiirus on kuni 40 km/h. 2. C kategooria: Roomiktraktorid Roomiktraktorid, mis liiguvad ja mida juhitakse roomikutega ja mille kategooriaid C1–C5 määratletakse analoogselt kategooriatega T1–T5. 3. Kategooria R : Haagised - Kategooria R1: haagised, mille tehniliselt lubatud massi summa telje kohta ei ületa 1500 kg. - Kategooria R2: haagised, mille tehniliselt lubatud massi summa telje kohta ületab 1500 kg, kuid mitte 3500 kg. - Kategooria R3: haagised, mille tehniliselt lubatud massi summa telje kohta ületab 3500 kg, kuid mitte 21000 kg. - Kategooria R4: haagised, mille tehniliselt lubatud massi summa telje kohta ületab 21000 kg. Igale haagisekategooriale märgitakse lisaks veel täht "a" või "b" sõltuvalt sellest, milline on haagise kavandatav kiirus: - "a" haagiste puhul, mille valmistajakiirus on kuni 40 km/h, - "b" haagiste puhul, mille valmistajakiirus on üle 40 km/h. Näide: Rb3 on haagisekategooria, mille tehniliselt lubatud massi summa telje kohta ületab 3500 kg, kuid mitte 21000 kg, ja mis on kavandatud pukseerimiseks T5 kategooriasse kuuluva traktoriga. 4. Kategooria S : Vahetatav pukseeritav masin - Kategooria S1: Vahetatav pukseeritav masin, mis on mõeldud kasutamiseks põllu- või metsamajanduses, mille tehniliselt lubatud massi summa telje kohta ei ületa 3500 kg. - Kategooria S2: Vahetatav pukseeritav masin, mis on mõeldud kasutamiseks põllu- või metsamajanduses, mille tehniliselt lubatud massi summa telje kohta ületab 3500 kg. Igale vahetatava pukseeritava masina kategoorial on lisaks veel täht "a" või "b" sõltuvalt sellest, milline on selle kavandatav kiirus: - "a" vahetatavate pukseeritavate masinate puhul, mille valmistajakiirus on kuni 40 km/h, - "b" vahetatavate pukseeritavate masinate puhul, mille valmistajakiirus on üle 40 km/h. Näide: Sb2 on vahetatava pukseeritava masina kategooria, mille tehniliselt lubatud massi summa telje kohta ületab 3500 kg, ja mis on kavandatud pukseerimiseks T5 kategooriasse kuuluva traktoriga. B. Sõidukitüüpide määratlus 1. Ratastraktorid: Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: tüüp – sama kategooria traktorid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes punktides: - tootja; - tootja antud tüübimärgistus; - olulised konstruktsiooni- ja tehnilised tunnused: - täisraam/poolraam/liigendraam (ilmsed ja põhilised erinevused), - mootor (sisepõlemismootor/elektrimootor/kombineeritud mootor), - teljed (arv); variant – sama tüüpi traktorid, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes punktides: - mootor: - tööpõhimõte, - silindrite arv ja asetus, - võimsuse erinevus ei ületa 30 % (suurim võimsus ei ületa vähimat võimsust üle 1,3 korra), - silindrimahu erinevus ei ületa 20 % (suurim maht ei ületa vähimat mahtu üle 1,2 korra); - veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis); - juhtteljed (arv ja asukoht); - suurim tegelik mass ei erine üle 10 %; - jõuülekanne (tüüp); - ümbermineku puhul kaitsev turvakabiin; - pidurdatavad teljed (arv); traktori versioon – vastavalt I lisas esitatud infopaketile komplekteeritud traktorid. 2. Roomiktraktorid: nagu ratastraktorid. 3. Haagised: tüüp – sama kategooria haagised, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes punktides: - tootja; - tootja antud tüübimärgistus; - olulised konstruktsiooni- ja tehnilised tunnused; - täisraam/poolraam/liigendraam (ilmsed ja põhilised erinevused); - teljed (arv); variant – sama tüüpi haagised, mis ei erine üksteisest vähemalt järgmistes punktides: - juhtteljed (arv, asukoht, ühendusviis); - suurim tegelik mass ei erine üle 10 %; - pidurdatavad teljed (arv). 4. Vahetatav pukseeritav masin: nagu haagised. B PEATÜKK EÜ sõidukite tüübikinnituse nõuete loetelu I osa Üksikdirektiivide loetelu Eksplikatsioon: × = kohaldatakse praegusel kujul (×) = kohaldatakse muudetud kujul SD = üksikdirectiiv _ = ei kohaldata I = nagu T vastavalt kategooriale Nr | Eesmärk | Baasdirektiivid ja lisad | EÜT L | Kohaldatavus (T4 ja C4 puhul vt 1. liide) | T1 | T2 | T3 | T5 | C | R | S | 1.1. | Suurim tegelik mass | 74/151/EMÜ I | 84, 28.3.1974, lk 25 | × | × | × | × | (×) | (×) | (×) | 1.2. | Registreerimismärk | 74/151/EMÜ II | — | × | × | × | × | I | (×) | (×) | 1.3. | Kütusepaak | 74/151/EMÜ III | — | × | × | × | × | I | — | — | 1.4. | Lisalastid | 74/151/EMÜ IV | — | × | × | | (×) | I | — | — | 1.5. | Helisignaalseade | 74/151/EMÜ V | — | × | × | × | × | I | — | — | 1.6. | Helitase (väljas) | 74/151/EMÜ VI | — | × | × | × | (×) | I | — | — | 2.1. | Maksimumkiirus | 74/152/EMÜ lisa punkt 1 | 84, 28.3.1974, lk 33 | × | × | × | (×) | I | — | — | 2.2. | Lastiplatvormid | 74/152/EMÜ lisa punkt 2 | — | × | × | × | (×) | I | — | — | 3.1. | Tahavaatepeeglid | 74/346/EMÜ | 191, 15.7.1974, lk 1 | × | × | | (×) | I | — | — | 4.1. | Nähtavusala ja klaasipuhastid | 74/347/EMÜ | 191, 15.7.1974, lk 5 | × | × | × | (×) | I | — | — | 5.1. | Rooliseade | 75/321/EMÜ | 147, 9.6.1975, lk 24 | × | × | × | (×) | (×) | — | — | 6.1. | Elektromagnetiline ühilduvus | 75/322/EMÜ | 147, 9.6.1975, lk 28 | × | × | × | × | I | — | — | 7.1. | Piduriseaded | 76/432/EMÜ | 122, 8.5.1976, lk 1 | × | × | × | — | (×) | (×) | (×) | 71/320/EMÜ | 202, 6.9.1971, lk 37 | — | — | — | × | — | — | — | 8.1. | Kaassõitja istmed | 76/763/EMÜ | 262, 27.9.1976, lk 135 | × | — | × | (×) | I | — | — | 9.1. | Helitase (sees) | 77/311/EMÜ | 105, 28.4.1977, lk 1 | × | × | × | (×) | I | — | — | 10.1. | Ümbermineku puhul kaitsev turvakabiin | 77/536/EMÜ | 220, 29.8.1977, lk 1 | × | — | — | (×) | (×) | — | — | 12.1. | Juhiiste | 78/764/EMÜ | 255, 18.9.1978, lk 1 | × | × | × | (×) | (×) | — | — | 13.1. | Valgustusseadmed | 78/933/EMÜ | 325, 20.11.1978, lk 16 | × | × | × | (×) | I | (×) | (×) | 14.1. | Valgustus- ja valgustussignaalseadmed | 79/532/EMÜ | 145, 13.6.1979, lk 16 | × | × | × | × | × | (×) | (×) | 15.1. | Haakeseade ja tagurdusseade | 79/533/EMÜ | 145, 13.6.1979, lk 20 | × | × | × | (×) | I | — | — | 16.1. | Ümbermineku puhul kaitsev turvakabiin (staatiline koormuskatse) | 79/622/EMÜ | 179, 17.7.1979, lk 1 | × | — | — | (×) | I | — | — | 17.1. | Juhiruum, juurdepääs juhtimiskohale | 80/720/EMÜ | 194, 28.7.1980, lk 1 | × | — | × | (×) | I | — | — | 18.1. | Jõusiirdevõll | 86/297/EMÜ | 186, 8.7.1986, lk 19 | × | × | × | (×) | I | — | — | 19.1. | Tagaosasse ümbermineku puhul monteeritav kaitsev turvakabiin (kitsarööpmeline traktor) | 86/298/EMÜ | 186, 8.7.1986, lk 26 | — | × | — | (×) | I | — | — | 20.1. | Juhtimisseadmete paigaldus | 86/415/EMÜ | 240, 26.8.1986, lk 1 | × | × | × | (×) | I | — | — | 21.1. | Esiosasse ümbermineku puhul monteeritav kaitsev turvakabiin (kitsarööpmeline traktor) | 87/402/EMÜ | 220, 8.8.1987, lk 1 | — | × | — | (×) | I | — | — | 22.1. | Mõõtmed ja haagise mass | 89/173/EMÜ I | 67, 10.3.1989, lk 1 | × | × | × | (×) | I | (×) | (×) | 22.2. | Aknad | 89/173/EMÜ III | — | × | × | × | — | I | — | — | 92/22/EMÜ | 129, 14.5.1992, lk 11 | — | — | — | × | — | — | — | 22.3. | Kiirusregulaator | 89/173/EMÜ II, 1 | — | × | × | × | (×) | I | — | — | 22.4. | Ajami osade kaitse | 89/173/EMÜ II, 2 | — | × | × | × | (×) | I | — | — | 22.5. | Mehaaniline ühendusseadis | 89/173/EMÜ IV | — | × | × | × | (×) | I | (×) | (×) | 22.6. | Andmesildid | 89/173/EMÜ V | — | × | × | × | (×) | I | (×) | (×) | 22.7. | Haagiste piduriühendused | 89/173/EMÜ VI | — | × | × | × | (×) | I | (×) | (×) | 23.1. | Saasteainete paisangud | 2000/25/EÜ | 173, 12.7.2000, lk 1 | × | × | × | × | × | — | — | 24.1. | Rehvid | […/…/EÜ] | — | × | × | × | × | — | (×) | (×) | 25.1. | Stabiilsus | […/…/EÜ] | — | — | — | — | SD | — | — | — | 26.1. | Turvavöö seadistamise kohad | 76/115/EMÜ | 24, 30.1.1976, lk 6 | × | × | × | × | × | — | — | 27.1. | Turvavööd | 77/541/EMÜ | 220, 29.8.1977, lk 95 | — | — | — | × | — | — | — | 28.1. | Tagasikäik ja kiirusmõõdik | 75/443/EMÜ | 196, 26.7.1975, lk 1 | — | — | — | × | — | — | — | 29.1. | Vedeliku pihustussüsteemid | 91/226/EMÜ | 103, 23.4.1991, lk 5 | — | — | — | × | — | (×) | — | 30.1. | Kiiruspiirikud | 92/24/EMÜ | 129, 14.5.1992, lk 154 | — | — | — | × | — | — | — | 31.1. | Tagumised allasõidutõkked | […/…/EÜ] | — | — | — | — | — | — | SD | — | 32.1. | Küljekaitse | 89/297/EMÜ | 124, 5.5.1989 | — | — | — | × | — | (×) | — | II. A osa Järgmises tabelis võib mootorsõidukeid käsitlevaid üksikdirektiive (EÜ tüübikinnitust käsitlevate uusimate jõus olevate versioonide) kohaldada vastavates direktiivides "põllu- ja metsamajanduslike traktorite" kohta esitatud nõudmiste asemel. I osa tabelis esitatud number (üksikdirektiivid) | Põhidirektiivi number – mootorsõidukid | EÜT L | | | 1.5. | Helisignaalseade | 70/388/EMÜ | 176, 10.8.1970, lk 12 | 1.6. | Helitasemed (väljas) | 70/157/EMÜ | 42, 23.2.1970, lk 16 | 4.1. | Nähtavusala ja klaasipuhastid | 77/649/EMÜ | 284, 10.10.1978, lk 11 | 5.1. | Rooliseade | 70/311/EMÜ | 133, 18.6.1970, lk 10 | 6.1. | Raadiohäirete summutamine | 72/245/EMÜ | 152, 6.7.1972, lk 15 | 7.1. | Piduriseaded | 71/320/EMÜ | 202, 6.9.1971, lk 37 | 14.1. | Tagumised helkurid | 76/757/EMÜ | 262, 27.9.1976, lk 32 | 14.1. | Tagumised ääretulelaternad | 76/758/EMÜ | 262, 27.9.1976, lk 54 | 14.1. | Suunatulelatern | 76/759/EMÜ | 262, 27.9.1976, lk 71 | 14.1. | Numbritulelatern | 76/760/EMÜ | 262, 27.9.1976, lk 85 | 14.1. | Esilaternad | 76/761/EMÜ | 262, 27.9.1976, lk 96 | 14.1. | Lähitulelaternad | 76/761/EMÜ | — | 14.1. | Eesmised udutulelaternad | 76/762/EMÜ | 262, 27.9.1976, lk 122 | 14.1. | Tagumised udutulelaternad | 77/538/EMÜ | 220, 29.8.1977, lk 60 | 14.1. | Tagurdustuled | 77/539/EMÜ | 220, 29.8.1977, lk 72 | 22.2. | Turvaklaas | 92/22/EMÜ | 129, 14.5.1992, lk 11 | 23.1. | Saasteainete paisangud | 88/77/EMÜ | 36, 9.2.1988, lk 33 | II. B osa Järgmiseid määruseid, mis on pärit uuesti läbivaadatud 1958. aasta lepingu lisast ja mille viimaseid versioone on ühendus nimetatud lepingu osapoolena tunnustanud vastava üksikdirektiivi alusel antud EÜ tüübikinnituse päeval, võib kohaldada vastavate põllumajandustraktoreid käsitlevate üksikdirektiivide ja II. A osa tabelis nimetatud mootorsõidukeid käsitlevate direktiivide asemel. I osa tabelis esitatud number (üksikdirektiiv) | UN/ECE määruse number | | | 1.5. | Helisignaalseade | R 28 | 1.6. | Helitasemed (väljas) | R 51 | 4.1. | Nähtavusala ja klaasipuhastid | R 71 | 5.1. | Rooliseade | R 79 | 6.1. | Raadiohäirete summutamine | R 10 | 7.1. | Piduriseaded | R 13 | 13.1. | Valgustusseadmed | R 86 | 14.1. | Tagumised helkurid | R 3 | 14.1. | Tagumised ääretulelaternad | R 7 | 14.1. | Suunatulelatern | R 6 | 14.1. | Numbritulelatern | R 4 | 14.1. | Esilaternad | R 1 - R 8 - R 20 - R 98 | 14.1. | Lähitulelaternad | R 1 - R 8 - R 20 - R 98 | 14.1. | Eesmised udutulelaternad | R 19 | 14.1. | Tagumised udutulelaternad | R 38 | 14.1. | Tagurdustuled | R 23 | 22.2. | Turvaklaas | R 43 | 23.1. | Saasteainete paisangud | R 49/R 96 | SD: sätestatakse üksikdirektiiviga I osa tabelis esitatud number (üksikdirektiivid) | Eesmärk | OECD koodid | | | 10.1. | 77/536/EMÜ | Põllu- või metsamajandustraktorite kaitsevahendite ametlikud katsed (dünaamiline koormuskatse) | Kood 3 | 16.1. | 79/622/EMÜ | Põllu- või metsamajandustraktorite kaitsevahendite ametlikud katsed (staatiline koormuskatse) | Kood 4 | 19.1. | 86/298/EMÜ | Kitsarööpeliste põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite taha monteeritud ja neid kaitsvate turvatarindite ametlikud katsed | Kood 7 | 21.1. | 87/402/EMÜ | Kitsarööpeliste põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite ette monteeritud ja neid kaitsvate turvatarindite ametlikud katsed | Kood 6 | | SD | Põllu- või metsamajanduslike roomiktraktorite kaitsevahendite ametlikud katsed | Kood 8 | 1. liide I OSA ERIOTSTARBELISTE SÕIDUKITE MÄÄRATLUS NING LOETELU SÕIDUKITE EÜ TÜÜBIKINNITUSE NÕUETEST Eriolukordades töötamiseks on olemas järgmised eriotstarbelised sõidukid: 1. T4 traktorid 1.1. T4.1 Kõrgkliirenstraktorid Traktorid, mis on projekteeritud töötamiseks kõrgekasvuliste kultuuridega, näiteks viinapuud. Nende tunnuseks on tõstetud raam või raamisektsioon, mis võimaldab neil liikuda paralleelselt taimeridadega, nii et vasakpoolsed rattad on ühel ja parempoolsed rattad teisel pool ühte või mitut taimerida. Need on ettenähtud traktori ette, telgede vahele, taha või lavatsile kinnitatud töömasinate vedamiseks või kasutamiseks. Tööasendis traktori kliirens on üle 1000 mm, mõõdetuna taimeridade suhtes risti. Kui traktori raskuskeskme kõrgus [1] (tavarehvide kasutamisel ja mõõdetuna maapinnast), jagatuna iga telje rataste keskmise minimaalse rööpmega, on üle 0,90, ei tohi maksimaalne valmistajakiirus ületada 30 km/h. 1.2. T4.2 Ülilaiad traktorid Suurte mõõtmetega traktorid, mis on eelkõige ette nähtud suurtel maa-aladel töötamiseks. 1.3. T4.3 Madalkliirenstraktorid Neljarattaveoga põllu- ja metsamajandustraktorid, mille vahetatavad seadmed on kavandatud kasutamiseks põllu- ja metsamajanduses ning millel on iseloomulik tugiraam, mis on varustatud ühe või enama jõusiirdevõlliga, ning mille tehniliselt lubatud mass ei ületa 10 tonni ning selle massi ja suurima töökorras oleku tühimassi suhe ei väiksem kui 2,5. Lisaks sellele on nende traktorite (*) raskuskese (tavarehvide kasutamisel ja mõõdetuna maapinnast) on väiksem kui 850 mm. 2. Kategooria C4 C4.1: Rööbastega kõrgkliirenstraktorid: määratletakse analoogselt kategooriaga T4.1. II OSA ÜKSIKDIREKTIIVIDE KOHALDAMINE ERIOTSTARBELISTE SÕIDUKITE SUHTES Eksplikatsioon: × = kohaldatakse praegusel kujul (×) = kohaldatakse muudetud kujul SD = Üksikdirectiiv _ = ei kohaldata. Nr | Eesmärk | Baasdirektiivid ja lisad | Kohaldatavus | T4.1 | T4.2 | T4.3 | C4.1 | 1.1. | Suurim tegelik mass | 74/151/EMÜ I | × | × | × | × | 1.2. | Registreerimismärk | 74/151/EMÜ II | (×) | (×) | × | (×) | 1.3. | Kütusepaak | 74/151/EMÜ III | × | × | × | × | 1.4. | Lisalastid | 74/151/EMÜ IV | × | × | × | × | 1.5. | Helisignaalseade | 74/151/EMÜ V | × | × | × | × | 1.6. | Helitase (väljas) | 74/151/EMÜ VI | (×) | (×) | × | (×) | 2.1. | Maksimumkiirus | 74/152/EMÜ lisa punkt 1 | × | × | × | × | 2.2. | Lastiplatvormid | 74/152/EMÜ lisa punkt 2 | (×) | × | (×) | (×) | 3.1. | Tahavaatepeeglid | 74/346/EMÜ | (×) | × | × | (×) | 4.1. | Nähtavusala ja klaasipuhastid | 74/347/EMÜ | (×) | (×) | × | (×) | 5.1. | Rooliseade | 75/321/EMÜ | × | × | × | SD | 6.1. | Elektromagnetilised häired | 75/322/EMÜ | × | × | × | × | 7.1. | Piduriseaded | 76/432/EMÜ | (×) | × | × | (×) | 8.1. | Kaassõitja istmed | 76/763/EMÜ | × | × | × | × | 9.1. | Helitase (sees) | 77/311/EMÜ | (×) | × | × | (×) | 10.1. | Ümbermineku puhul kaitsev turvakabiin | 77/536/EMÜ | SD | × | × | SD | 12.1. | Juhiiste | 78/764/EMÜ | (×) | × | × | (×) | 13.1. | Valgustusseadmed | 78/933/EMÜ | (×) | (×) | × | (×) | 14.1. | Valgustus ja valgussignaalseadmed | 79/532/EMÜ | × | × | × | × | 15.1. | Haakeseade ja tagurdusseade | 79/533/EMÜ | (×) | × | × | (×) | 16.1. | Ümbermineku puhul kaitsev turvakabiin (staatiline koormuskatse) | 79/622/EMÜ | SD | × | × | SD | 17.1. | Juhiruum, juurdepääs juhtimiskohale | 80/720/EMÜ | (×) | (×) | (×) | (×) | 18.1. | Jõusiirdevõll | 86/297/EMÜ | × | × | × | × | 19.1. | Tagaosasse ümbermineku puhul monteeritav kaitsev turvakabiin (kitsarööpmeline traktor) | 86/298/EMÜ | — | — | — | — | 20.1. | Juhtimisseadmete paigaldus | 86/415/EMÜ | × | × | × | × | 21.1. | Esiosasse ümbermineku puhul monteeritav kaitsev turvakabiin (kitsarööpmeline traktor) | 87/402/EMÜ | — | — | — | — | 22.1. | Mõõtmed ja haagise mass | 89/173/EMÜ I | (×) | × | × | (×) | 22.2. | Aknad | 89/173/EMÜ III | × | × | × | × | 22.3. | Kiirusregulaator | 89/173/EMÜ II, 1 | × | × | × | × | 22.4. | Ajami osade kaitse | 89/173/EMÜ II, 2 | (×) | × | × | (×) | 22.5. | Mehaaniline ühendusseadis | 89/173/EMÜ IV | × | (×) | × | × | 22.6. | Registreerimismärk | 89/173/EMÜ V | × | × | × | × | 22.7. | Haagiste piduriühendused | 89/173/EMÜ VI | × | (×) | × | × | 23.1. | Saasteainete paisangud | 2000/25/EÜ | × | × | × | × | 24.1. | Rehvid | […/…/EÜ] | SD | SD | SD | — | 25.1. | Stabiilsus | […/…/EÜ] | SD | — | — | SD | 2. liide SÕIDUKI EÜ TÜÜBIKINNITUSE AJAL JÄRGITAV MENETLUS 1. Vastavalt artiklile 3 (I lisa, näidis B) esitatud taotluse korral: a) kontrollib tüübikinnitusasutus, kas üksikdirektiivide alusel esitatud osa EÜ tüübikinnitused ja EÜ tüübikinnitused on kohaldatavad, ning hoolitseb kõikide testide ja kontrollide eest, mida nõutakse tüübikinnitustega hõlmamata üksikdirektiividega; b) kinnitab tüübikinnitusasutus dokumentatsiooni läbivaatamise teel, et sõiduki teatise I osas nõutud sõiduki spetsifikatsioon(id) ja andmed on lisatud infopakettides või vastavate üksikdirektiivide alusel esitatud kinnituste tüübikinnitustunnistustes olevatele andmetele ja kui teatise I osas oleva kirje number ei sisaldu üksikdirektiivi alusel esitatud tüübikinnituse teatises, kinnitab, et asjaomane osa või näitaja vastab teatmiku andmetele; c) kontrollib tüübikinnitusasutus või laseb kontrollida kinnitatavasse tüüpi kuuluvate sõidukite valimi põhjal sõiduki osasid ja süsteeme, et teha kindlaks, kas sõiduk(id) on ehitatud kõikide üksikdirektiivide alusel esitatud tüübikinnituste osas vastavalt kinnitatud infopaketi asjaomastele andmetele; d) kontrollib tüübikinnitusasutus või laseb kontrollida eraldi seadmestike paigaldust. 2. Punkti 1 alapunktis c nimetatud eesmärgil kontrollitavate sõidukite arv peab olema piisav, et võimaldada erinevate kinnitatavate kombinatsioonide nõuetekohast kontrollimist järgmiste kriteeriumite alusel: - mootor - käigukast - veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis) - juhtteljed (arv ja asukoht) - pidurdatavad teljed (arv) - ümbermineku puhul kaitsev turvatarind. 3. Vastavalt artiklile 3 (I lisa, näidis A) esitatud taotluse korral: a) korraldab tüübikinnitusasutus iga asjaomase üksikdirektiiviga nõutud vajalikud kontrollid; b) kontrollib, et sõiduk vastab sõiduki teatmikus esitatud üksikasjadele ja igas üksikdirektiivis esitatud tehnilistele nõuetele; c) kontrollib tüübikinnitusasutus vajaduse korral iseseisvate tehniliste üksuste paigaldust või korraldab vastava kontrollimise. +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ II OSA KATSETULEMUSED (täidetakse EÜ tüübikinnitusasutuse poolt ja lisatakse traktori EÜ tüübikinnitustunnistusele) 1. Mürataseme mõõtmise tulemused (välise) Põhidirektiivi number ja viimane EÜ tüübikinnituse suhtes kohaldatav muudatus. Kahe või enama etapina kohaldamise puhul märkida asjaomane etapp: … Variant/versioon: | … | … | … | liikumisel: | … dB(A) | … dB(A) | … dB(A) | paigalseisul: | … dB(A) | … dB(A) | … dB(A) | Mootori pöörlemiskiirus | … min–1 | … min–1 | … min–1 | 2. Heitgaasi testi tulemused Põhidirektiivi number ja viimane eü tüübikinnituse suhtes kohaldatav muudatus. Kahe võI enama etapina kohaldamise puhul märkida asjaomane etapp: … Variant/versioon: … a. Tulemused CO | … g/kWh | … g/kWh | … g/kWh | IT | … g/kWh | … g/kWh | … g/kWh | NOX | … g/kWh | … g/kWh | … g/kWh | Tahked osakesed | … g/kWh | … g/kWh | … g/kWh | Suits | … m-1 | … m-1 | … m-1 | b. Tulemused [9] CO | … g/kWh | … g/kWh | … g/kWh | NOx | … g/kWh | … g/kWh | … g/kWh | NMHC | … g/kWh | … g/kWh | … g/kWh | CH4 | … g/kWh | … g/kWh | … g/kWh | Tahked osakesed | … g/kWh | … g/kWh | … g/kWh | 3. Juhini jõudev müratase Põhidirektiivi number ja viimane EÜ tüübikinnituse suhtes kohaldatav muudatus. Kahe või enama etapina kohaldamise puhul märkida asjaomane etapp: … Variant/versioon: | … | … | … | | … dB(A) | … dB(A) | … dB(A) | Kasutatud katsemeetod (nõukogu direktiivi 77/311/EMÜ I või II lisa) | — | — | — | 1. liide EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUSTE NUMERATSIOON EÜ tüübikinnitustunnistused nummerdatakse kooskõlas järgnevalt kirjeldatud meetodiga. 1. Tüübikinnitusnumber koosneb neljast osast sõidukite puhul ja viiest osast süsteemide, osade ja eraldi seadmestiku puhul vastavalt allpool sätestatud nõuetele. Osad ja eraldi seadmestik tuleks märgistada vastavalt asjaomaste üksikdirektiivide sätetele. Jaod eraldatakse tärniga. - 1. jagu: väike e-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud liikmesriigi eraldusnumber: 1 — Saksamaa; 2 — Prantsusmaa; 3 — Itaalia; 4 — Madalmaad; 5 — Rootsi; 6 — Belgia; 9 — Hispaania; 11 — Ühendkuningriik; 12 — Austria; 13 — Luksemburg; 17 — Soome; 18 — Taani; 21 — Portugal; 23 — Kreeka; 24 — Iirimaa. - 2. jagu: põhidirektiivi number: … - 3. jagu: tüübikinnituse suhtes kohaldatava viimase muutva direktiivi number: … Sõiduki tüübikinnituse puhul on selleks viimane direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/37/EÜ (mõnda/mõningaid) artiklit/artikleid. Üksikdirektiivi alusel antud tüübikinnituste puhul on selleks viimane direktiiv, mis sisaldab erisätteid, millele süsteem, osa või eraldi seadmestik peab vastama. Kui samas direktiivis on erinevate tehniliste standardite jõustumiseks sätestatud erinevad tähtajad, lisatakse kinnitusele täht. Kõnealune täht viitab konkreetsetele tehnilistele nõutele, mille alusel on tüübikinnitus antud. - 4. jagu: neljakohaline järjenumber (vajaduse korral algab see nullidega), mis tähistab baaskinnitusnumbrit. Järjestus algab 0001-st iga põhidirektiivi puhul. - 5. jagu: kahekohaline järjenumber (vajaduse korral algab see nulliga), mis tähistab laiendust. Järjestus algab 00st iga baaskinnitusnumbri puhul. 2. Kui kinnitus käsitleb tervet sõidukit, jäetakse 2. jagu välja. 3. 5. jagu jäetakse välja ainult andmesildi/-siltide puhul. 4. Näide süsteemi kolmandast tüübikinnitusest (mida ei ole veel laiendatud), mis on väljastatud Prantsusmaa poolt direktiivi 80/720/EMÜ kohaselt: e 2*80/720*88/414*0003*00 kahe rakendusetapiga (A ja B) direktiivi puhul. 5. Ühendkuningriigi antud neljanda sõiduki tunnustamise teise laiendamise näide: e 11*97/54*0004*02 sellisel juhul oleks direktiiv 97/54/EÜ viimane direktiiv, millega muudetakse raamdirektiivi artikleid. 6. Sõiduki andmesildile(-siltidele) kantud tüübikinnitusnumbri näidis: e 11*97/54*0004. [1] Muudetava juhi istekohaga traktorite (muudetav iste ja rooliratas) puhul loetakse juhile lähimaks teljeks see telg, millele paigaldatakse kõige suurema läbimõõduga rehvid. [2] Vastavalt ISO standardile 789-6:1982. [1] Vastavalt ISO standardile 789-6:1982. [9] Vajaduse korral. -------------------------------------------------- III LISA EÜ VASTAVUSSERTIFIKAAT I OSA Näidised (suurim formaat: A4 (210 × 297 mm) või A4 formaadis voldik) (Tunnistus tuleb koostada tootja kirjaplangil ja võltsimist vältides. Seetõttu trükitakse see paberile, mis on kaitstud kas värvigraafikaga või vesimärgiga, mis vastab tootja märgistusele.) EÜ VASTAVUSSERTIFIKAAT komplektsete/komplekteeritud [1] sõidukite jaoks +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ II OSA Näidised (suurim formaat: A4 (210 × 297 mm) või A4 formaadis voldik) (Tunnistus tuleb koostada tootja kirjaplangil ja võltsimist vältides. Seetõttu trükitakse see paberile, mis on kaitstud kas värvigraafikaga või vesimärgiga, mis vastab tootja märgistusele.) EÜ VASTAVUSSERTIFIKAAT komplekteerimata sõidukite puhul +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ +++++ TIFF +++++ [1] Mittevajalik maha tõmmata. -------------------------------------------------- IV LISA TOODANGU VASTAVUST TAGAV MENETLUS 1. ESMANE HINDAMINE 1.1. Enne EÜ tüübikinnituse andmist teeb liikmesriigi EÜ tüübikinnitusasutus kindlaks, kas on olemas rahuldav kord ja menetlus, mis tagab tootmises olevate osade, süsteemide, eraldi seadmestike või sõidukite kinnitatud tüübi nõuetele vastavuse tõhusa kontrolli. 1.2. Punkti 1.1 nõuet tuleb kontrollida EÜ tüübikinnitusasutust rahuldaval viisil. Kontrolli võib EÜ tüübikinnitusasutuse nimel läbi viia teise liikmesriigi EÜ tüübikinnitusasutus. Sellisel juhul koostab teise liikmesriigi tüübikinnitusasutus vastavustõendi, tuues esile valdkonnad ja tootmisrajatised, mida ta peab nende tüübikinnitusega hõlmatavate toodete osas ajakohaseks. 1.3. EÜ tüübikinnitusasutus kiidab punkti 1.1 nõuetele vastavaks tootjate sertifikaadid, mis põhinevad ühtlustatud standardil EN ISO 9001:2000, arvates vajaduse korral välja kavandamise ja väljatöötamisega seotud nõuded punktis 7.3 "Kliendi rahulolu ja pidev täiustamine" (mis hõlmab tüübikinnitusega hõlmatavaid tooteid) või samaväärsed akrediteerimisstandardid. Tootja esitab registreerimise üksikasjad ning kohustub tüübikinnitusasutusi teavitama kõikidest muudatustest seoses registreerimise kehtivuse ja ulatusega. 1.4. Teise liikmesriigi asutuselt taotluse saamise korral saadab EÜ tüübikinnitusasutus viivitamata punktis 1.2 osutatud vastavustõendi või teatab, et tal ei ole võimalik sellist tõendit esitada. 2. TOODANGU VASTAVUS 2.1. Iga sõiduk, süsteem, osa või eraldi seadmestik, mis on saanud tüübikinnituse vastavalt käesolevale direktiivile või üksikdirektiivile, peab olema toodetud selliselt, et see oleks kooskõlas kinnitatud tüübiga vastates käesoleva direktiivi või II lisa B peatükis sätestatud täieliku nimekirja nõuetele. 2.2. EÜ tüübikinnituse andmisel kontrollib EÜ tüübikinnitusasutus, et kohaldatakse piisavaid menetlusi ja dokumenteeritud kontrollkavasid, mis lepitakse tootjaga iga EÜ tüübikinnituse osas kokku, ja mis on kavandatud selleks, et viia kindlaksmääratud ajavahemike järel läbi katseid või nendega seotud kontrollimisi ja vajaduse korral üksikdirektiivides sätestatud katseid, mis on vajalikud selleks, et tagada jätkuv vastavus kinnitatud tüübiga. 2.3. EÜ tüübikinnituse omanik peab eelkõige: 2.3.1. tagama, et oleks olemas tõhus järelevalvemenetlus kontrollimaks toodete (sõidukite, süsteemide, osade või eraldi seadmestike) vastavust EÜ tüübikinnitusele; 2.3.2. pääsema juurde katseseadmetele, mis on vajalikud igale kinnitatud tüübile vastavuse kontrollimiseks; 2.3.3. tagama katsetulemuste registreerimise ning lisatud dokumentide kättesaadavuse ajavahemikus, mis määratakse kindlaks kokkuleppel EÜ tüübikinnitusasutusega; see ajavahemik ei tohi ületada 10 aastat; 2.3.4. analüüsima iga katsetüübi tulemusi, et kontrollida tootekarakteristikuid ning tagada nende püsivus, võttes arvesse tööstustoodangu puhul lubatud kõikumisi; 2.3.5. tagama, et igat tüüpi toote puhul viiakse läbi vähemalt käesolevas direktiivis ette nähtud katsed ja II lisa täielikus nimekirjas loetletud üksikdirektiivides ette nähtud katsed; 2.3.6. tagama, et kui mõni proovide või katsekehade kogum ei vasta kõnealuse katse alusel nõutele, tuleb võtta uued proovid ning katseid tuleb korrata. Tuleb astuda kõik vajalikud sammud, et taastada asjaomase toodangu vastavus nõuetele. 2.3.7. Sõidukite EÜ tüübikinnituste osas piiratakse punktis 2.3.5 osutatud kontrolle nendega, millega on võimalik kontrollida vastavust EÜ tüübikinnituses sätestatud spetsifikatsioonidele. 2.4. EÜ tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid. Nende kontrollide tavapärane sagedus peab olema kooskõlas käesoleva lisa punktide 1.2 või 1.3 alusel heakskiidetud korraga (juhul kui selline kord on olemas) ja tagama, et vajalikud kontrollid viiakse pädeva asutuse poolt nõutavate ajavahemike järel uuesti läbi. 2.4.1. Iga kontrolli puhul peavad andmed katsete ja tootmise kohta olema väliskontrollijale kättesaadavad. 2.4.2. Kui katse iseloom seda võimaldab, võib kontrollija valida tootja laboris (või kui üksikdirektiiv seda ette näeb, siis kontrolliasutuse laboris) kontrollitavad proovid juhuslikult. Näidiste miinimumarvu võib kindlaks määrata tootja enda tehtud kontrollimiste tulemuste alusel. 2.4.3. Kui järelevalve tase osutub ebarahuldavaks või kui on vaja kontrollida punkti 2.4.2 alusel läbiviidud katsete kehtivust, võib kontrollija valida proovid, mis saadetakse osa tüübikatsetusi teinud katsetamisasutusele. 2.4.4. EÜ tüübikinnitusasutus võib läbi viia kõik käesolevas direktiivis või II lisa B peatükis sätestatud täielikus nimekirjas loetletud asjakohastes üksikdirektiivides nõutavad kontrollid või katsed. 2.4.5. Kui selliste kontrollimiste ajal saadakse ebarahuldavaid tulemusi, peab EÜ tüübikinnitusasutus tagama, et toodangu nõuetele vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks astutakse kõik vajalikud sammud. -------------------------------------------------- V LISA A – VÄIKESEERIATE PUHUL KOHALDATAVAD PIIRMÄÄRAD Tüübi raames registreeritavate, müüki pandavate või kasutusse võetavate ühikute arv ei tohi liikmesriikides ühes aastas ületada kõnealuse sõidukikategooria suhtes sätestatud väärtust Kategooria | Ühikud (iga tüübi kohta) | T | 150 | C | 50 | R | 75 | S | 50 | B – SEERIA VIIMASTE SÕIDUKITE PUHUL KOHALDATAVAD PIIRMÄÄRAD Vastavalt artiklis 10 sätestatud korrale ei tohi liikmesriigis kasutusele võetavate kõnealustele tüüpidele vastavate sõidukite maksimumarv ületada 10 % kahe eelmise aasta jooksul kõnealuses liikmesriigis kasutusse võetud kõikide asjaomastele tüüpidele vastavate sõidukite arvu; kõnealune maksimumarv ei tohi siiski olla väiksem kui 20. Vastavalt sellele menetlusele kasutuselevõetud sõidukite vastavussertifikaadil peab olema sellekohane märge. -------------------------------------------------- VI LISA ÜKSIKDIREKTIIVIDE ALUSEL VÄLJASTATUD EÜ TÜÜBIKINNITUSTE LOETELU +++++ TIFF +++++ Loetelu number: … Ajavahemikuks … kuni … Iga EÜ tüübikinnituse osas, mis antakse, mille andmisest keeldutakse või mille andmine tühistatakse, tuleb eespool nimetatud ajavahemiku jooksul esitada järgmised andmed: Tootja: … EÜ tüübikinnituse nr: … Mark: … Tüüp: … Väljaandmise kuupäev: … Esimese väljaandmise kuupäev (laiendamise korral): … -------------------------------------------------- VII LISA MITMEETAPILISE EÜ TÜÜBIKINNITUSE PUHUL JÄRGITAV KORD 1. ÜLDOSA 1.1. Mitmeetapilise EÜ tüübikinnitusmenetluse nõuetekohaseks toimimiseks on vaja, et kõik asjaomased tootjad kohaldaksid kooskõlastatud meetmeid. Selleks peab EÜ tüübikinnitusasutus enne esialgse või sellele järgnevate etappide EÜ tüübikinnituste andmist tagama, et asjakohased tootjad on teinud vajalikud korraldused dokumentide ja teabe esitamiseks ja vahetamiseks selleks, et komplektne sõiduk vastaks kõikide II lisa B peatükis sätestatud asjaomaste üksikdirektiivide tehnilistele nõuetele. Selline teave peaks hõlmama üksikasju nii vastava süsteemi, osade ja eraldi seadmestike EÜ tüübikinnituste kui sõiduki osade kohta, mis on komplekteerimata sõiduki osaks, millele ei ole veel antud tüübikinnitust. 1.2. Käesolevas lisas sätestatud EÜ tüübikinnitused antakse sõidukitüübi antud ajahetke valmimisjärgu põhjal ning see peab sisaldama kõiki varasemate etappide käigus antud EÜ tüübikinnitusi. 1.3. Mitmeetapilise EÜ tüübikinnitusmenetluse puhul peab iga tootja vastutama EÜ tüübikinnituse andmise eest ja kõikide nende lisatud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike vastavuse eest, mis on tema poolt toodetud või varasemas etapis lisatud. Tootja ei vastuta varasemate etappide käigus tüübikinnituse saanud süsteemide, osade või eraldi seadmestike eest, välja arvatud juhul, kui ta muudab neid sel määral, et varasem EÜ tüübikinnitus muutub kehtetuks. 2. MENETLUSED Artikli 4 lõikele 2 vastavalt esitatud taotluse korral peavad EÜ tüübikinnitusasutused: a) kontrollima, et kõiki asjaomaste üksikdirektiivide alusel antavaid tüübikinnitusi on võimalik kohaldada nendes direktiivides sätestatud asjakohasel viisil; b) tagama, et kõik asjakohased andmed, võttes arvesse sõiduki valmimisjärku, on lisatud teatmikku; c) peavad dokumentide osas tagama, et sõiduki spetsifikatsioon(id) ja teatmiku I osas sisalduvad andmed on infopakettides või EÜ tüübikinnitustõendites, mis on väljastatud asjaomaste üksikdirektiivide alusel, ja kui on tegemist komplektse sõidukiga ja teatmiku I osas oleva kirje number ei sisaldu üksikdirektiivi alusel esitatud tüübikinnituse infopaketis, kinnitab, et asjaomane osa või näitaja vastab teatmiku andmetele; d) kontrollib kinnitatavasse tüüpi kuuluvate sõidukite valimi põhjal sõiduki osasid ja süsteeme, et teha kindlaks, kas sõiduk(id) on ehitatud kõikide üksikdirektiivide alusel esitatud tüübikinnituste osas vastavalt kinnitatud infopaketi asjaomastele andmetele, või korraldab selliste kontrollimiste läbiviimise; e) viib vajaduse korral läbi eraldi seadmestike paigaldamise kontrolle või korraldab selliste kontrollide läbiviimise. 3. KONTROLLITAVATE SÕIDUKITE ARV Punkti 2 alapunkti d alusel kontrollitavate sõidukite arv peab olema piisav selleks, et võimaldada sõiduki valmimisjärgust sõltuvalt kontrollida erinevate tüübikinnitust taotlevate kombinatsioonide järgmiseid osasid: - mootor - käigukast - veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis) - juhtteljed (arv ja asukoht) - pidurdatavad teljed (arv) - ümbermineku puhul kaitsev turvatarind. 4. SÕIDUKI IDENTIFITSEERIMINE Alates teisest etapist kinnitab iga tootja lisaks nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiviga 89/173/EMÜ (põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite teatavaid osasid ja omadusi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) [1] nõutavale andmesildile sõidukile veel ühe sildi. Silt peab olema tugevasti kinnitatud nähtavale ja kergesti juurdepääsetavale kohale osa pinnal, mida kasutamise käigus ei vahetata. Sellel peavad olema loetletud selgelt ja kustumatult järgmised andmed esitatud järjekorras: - tootja nimi, - EÜ tüübikinnitusnumbri 1., 3. ja 4. punkt, - EÜ tüübikinnituse etapp, - sõiduki seerianumber; - sõiduki suurim lubatud tegelik mass; - suurim järelveetav mass, - autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass (kui sõidukil on lubatud haagist pukseerida), [2] - igale teljele rakenduv suurim lubatud täismass, loetletud järjekorras eest tahapoole, [3] - haakepunktile rakenduv suurim lubatud püstkoormus. [4] [1] EÜT L 67, 10.3.1989, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2000/1/EÜ (EÜT L 21, 26.1.2000, lk 16). [2] Ainult juhul, kui väärtus on EÜ tüübikinnituse poolelioleva etapi jooksul muutunud. [3] Ainult juhul, kui väärtus on EÜ tüübikinnituse poolelioleva etapi jooksul muutunud. [4] Ainult juhul, kui väärtus on EÜ tüübikinnituse poolelioleva etapi jooksul muutunud. -------------------------------------------------- LISA VASTAVUSTABEL Direktiiv 74/150/EMÜ | Käesolev direktiiv | Artikli 1 lõige 1 | Artikkel 2 | Artikli 1 lõige 2 | Artikkel 1 | Artikkel 2 | — | Artikkel 3 | Artikkel 3 | Artikkel 4 | Artikkel 4 | Artikli 5 lõige 1 | Artikli 4 lõige 4 | Artikli 5 lõiked 2 ja 3 | Artikkel 6 | Artikli 6 lõiked 1, 2 ja 3 | Artikkel 5 | Artikli 6 lõige 4 | Artikkel 10 | Artikli 7 lõige 1 | Artikli 7 lõige 1 | Artikli 7 lõike 2 esimene lõik | Artikkel 15 | Artikli 7 lõike 2 teine lõik | Artikli 16 lõige 1 | Artikli 8 lõige 1 | Artikli 16 lõige 2 | Artikli 8 lõige 2 | Artikkel 14 | Artikli 8 lõige 3 | — | Artikkel 9 | Artikkel 15 | Artikli 9 punkt a | Artikli 4 lõige 1 | Artikkel 10 | — | Artikkel 11 | Artikkel 19 | Artiklid 12 ja 13 | Artikkel 20 | Artikkel 14 | Artikkel 18 | Artikkel 15 | Artikkel 22 | Artikkel 16 | Artikkel 26 | I lisa | I lisa | II lisa | II lisa | III lisa | III lisa | --------------------------------------------------