Nõukogu ühismeede 2003/472/ÜVJP,

24. juuni 2003,

mis käsitleb Euroopa Liidu koostööprogrammi jätkamist tuumarelva leviku tõkestamiseks ja desarmeerimiseks Venemaa Föderatsioonis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14 koostoimes artikli 23 lõikega 2,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu poolt 4. juunil 1999 vastuvõetud Venemaaga seotud Euroopa Liidu ühisstrateegiat 1999/414/ÜVJP, [1] mida on muudetud Euroopa Ülemkogu poolt 20. juunil 2003 vastuvõetud Euroopa Ülemkogu ühisstrateegiaga 2003/471/ÜVJP (millega muudetakse Venemaaga seotud ühisstrateegiat 1999/414/ÜVJP, et pikendada selle kohaldamisaega) [2] ning mis muuhulgas väljendas Euroopa Liidu tahet soodustada desarmeerimist ning ohjeldada massihävitusrelvade levikut, toetada relvastuskontrolli, rakendada olemasolevaid lepinguid ja tugevdada ekspordikontrolli,

ning arvestades järgmist:

(1) Ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vaheline partnerlus- ja koostööleping [3] soodustab muu hulgas seisukohtade olulist ühtlustamist vastastikust huvi pakkuvates rahvusvahelistes küsimustes ning suurendab seega julgeolekut ja stabiilsust.

(2) 25. ja 26. juunil 2002 algatasid G8 riikide juhid Kananaskis Kanadas massihävitusrelvade ja -materjalide leviku vastase ülemaailmse koostöö, mille alusel nad toetavad konkreetseid koostööprojekte, esialgu Venemaa Föderatsioonis, et käsitleda tuumarelva leviku tõkestamise, desarmeerimise, terrorismivastase võitluse ja tuumaohutuse küsimusi.

(3) Euroopa Liit toetab G8 ülemaailmse koostööalgatuse eesmärke ja põhimõtteid ning soodustab jätkuvalt ohu vähendamisele suunatud ühistööd ning massihävitusrelvadega seotud ressursside ohutut ja turvalist demonteerimist Venemaa Föderatsioonis.

(4) Euroopa Liidu tegevus toimub paralleelselt Euroopa Ühenduse ning liikmesriikide poolt kahe- ja mitmepoolsetel alustel võetavate meetmetega.

(5) Kogu selline tegevus peaks olema võimalikult suurel määral kooskõlastatud, et vältida tarbetut kattumist.

(6) Ka Euroopa Liidu tegevus võib toimuda koostöös teiste riikidega.

(7) Komisjon on nõustunud, et talle usaldatakse teatavad meetmed, mis on vajalikud käesoleva ühismeetme rakendamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

1. Käesolevaga jätkatakse Euroopa Liidu koostööprogrammi tuumarelva leviku tõkestamiseks ja desarmeerimiseks Venemaa Föderatsioonis (edaspidi "programm"), mis loodi nõukogu 17. detsembri 1999. aasta ühismeetmega 1999/878/ÜVJP, millega luuakse EL koostööprogramm tuumarelva leviku tõkestamiseks ja desarmeerimiseks Venemaa Föderatsioonis. [4]

2. Programmi eesmärk on toetada Venemaa Föderatsiooni jõupingutusi relvastuskontrolli alal, desarmeerimisel ja tuumarelva leviku tõkestamisel, ning selleks tuleb:

- teha Venemaa Föderatsiooniga koostööd viimase püüdlustes massihävitusrelvadega seotud infrastruktuuri ja seadmeid ohutult, turvaliselt ja keskkonnaohutult demonteerida ja/või nende kasutuseesmärki muuta,

- sätestada õiguslik ja toimimisraamistik Euroopa Liidu suurenevale osale koostöös, mille eesmärk on projektipõhise koostöö kaudu vähendada ohte Venemaa Föderatsioonis,

- vajaduse korral soodustada selle valdkonna programmide ja projektide koordineerimist ühenduse, liikmesriikide ja rahvusvahelisel tasandil.

Artikkel 2

1. Nõukogu otsustab liikmesriigi ja/või komisjoni soovituse alusel, milliseid uusi desarmeerimis- ja tuumarelva leviku tõkestamise projekte programmi raames rahastatakse.

2. Programmi raames vastuvõetavad uued projektid peavad olema keemia, tuuma- või bioloogia valdkonnast või olema seotud ekspordikontrolliga.

Artikkel 3

1. Nõukogu usaldab komisjonile programmi kestvusajaks ning kooskõlas artikliga 5 heakskiidetavate programmide ettevalmistamise, samuti järelevalve nende nõuetekohase rakendamise üle. Komisjon annab nõukogule korrapäraselt ja vastavalt vajadusele aru eesistuja kaudu, keda abistab ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana tegutsev nõukogu peasekretär.

2. Komisjoni abistab ekspertide rühm, kuhu kuulub ka projekti toetusrühm Moskvas. Rühma liikmete arv ja nende ülesanded määratakse kindlaks lisas esitatud pädevuse kirjelduses.

3. Komisjon säilitab projekti toetusrühma Moskvas, et:

- tegutseda tihedas koostöös ühenduse poolt rahastatud projektide töötajatega,

- vajaduse korral viia läbi uuringuid projektide teostatavuse kohta,

- teha koostööd kohalike asutustega ning teiste abistavate riikide esindajatega,

- pidada kohalike asutustega läbirääkimisi programmi rakendamiseks vajalike meetmete üle,

- jälgida programmi rakendamiseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamist.

Artikkel 4

1. Artikli 3 lõigetes 2 ja 3 nimetatud ekspertide rühma halduskulude katmiseks kavandatud lähtesumma on 680000 eurot.

2. Lõikes 1 nimetatud summast rahastatud kulutuste haldamise kohta kehtivad ühenduse eelarveküsimuste kohta kehtivad menetlused ja eeskirjad.

3. Euroopa Liit rahastab programmi infrastruktuuri ja jooksvaid kulutusi.

4. Nõukogu ja komisjon tagavad programmi, ühenduse abi ning liikmesriikide poolt antava kahe- ja mitmepoolse abi vajaliku koordineerituse. Sellega seoses märgib nõukogu, et komisjon kavatseb oma tegevusega toetada käesoleva ühismeetme eesmärkide ja prioriteetide saavutamist vajaduse korral asjakohaste ühenduse meetmete abil.

5. Käesoleva ühismeetme rakendamist arutatakse kahepoolsetel konsultatsioonidel Venemaa Föderatsiooniga ning teiste partneritega olemasoleva poliitilise dialoogi kohtumiste raames.

Artikkel 5

1. Nõukogu vaatab programmi raames võetud meetmed regulaarselt üle. Samas hinnatakse ka Venemaa suutlikkust suuremat abi vastu võtta ja kasutada.

2. Vastavalt programmi edenemisele viiakse perioodiliselt läbi sõltumatuid hindamisi ja auditeerimisi.

3. Nõukogu võib programmi peatada, kui Venemaa Föderatsioon:

- ei tee igakülgset koostööd programmi rakendamisel,

- ei luba Euroopa Liidu poolset järelevalvet ja/või perioodilisi välishindamisi ning auditeerimisi.

Artikkel 6

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Ühismeede kaotab kehtivuse Venemaad käsitleva Euroopa Liidu ühisstrateegia 1999/414/ÜVJP kehtivusaja lõppemisel.

Artikkel 7

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 24. juuni 2003

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Papandreou

[1] EÜT L 157, 24.6.1999, lk 1.

[2] Vt ELT L 157, 26.6.2003, lk 68.

[3] EÜT L 327, 28.11.1997, lk 3.

[4] EÜT L 331, 23.12.1999, lk 11.

--------------------------------------------------

LISA

Ekspertide rühma pädevus Euroopa Liidu koostööprogrammis tuumarelva leviku tõkestamiseks ja desarmeerimiseks Venemaa Föderatsioonis

Koostööprogrammis tuumarelva leviku tõkestamiseks ja desarmeerimiseks Venemaa Föderatsioonis usaldati ühismeetme 1999/878/ÜVJP alusel komisjonile ekspertide rühma loomine. Nimetatud ühismeedet täiendati kahe rakendusotsusega (25. juuni 2001 otsus 2001/493/ÜVJP, mis määratleb lisaprojektid, ning 21. mai 2002 otsus 2002/381/ÜVJP, millega nähakse ette ekspertide rühma lisaeelarve).

Aastatel 1999 ja 2001 on projektide alusel vastu võetud selliseid meetmeid, mida ei saa ühismeetme 1999/878/ÜVJP kehtivusaja lõppemiseks lõpetada, ning käesoleva ühismeetme alusel on oodata otsuseid uute projektide kohta. See nõuab ekspertide rühma volituste pikendamist.

Ekspertide rühm koosneb poliitika ja projekti koordineerimisrühmast Euroopa Komisjoni juures Brüsselis ning projekti toetusrühmast Moskvas, kes annab aru poliitika ja projekti koordineerimisrühmale Brüsselis. Poliitika ja projekti koordineerimisrühm koosneb kahest EL eksperdist ja rühmajuhist, kelle määrab komisjon. Rühma toetavad halduslikult sekretär ja haldusassistent. Moskvas asuv projekti toetusrühm koosneb ühest EL eksperdist ja ühest kohalikust sekretärist.

Rühmajuhil on üldvastutus ühismeetme rakendamise eest. Ta on tihedas kontaktis EL nõukogu eesistujaga, liikmesriikide ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana tegutseva nõukogu peasekretäriga.

Poliitika ja projekti koordineerimise ning arendamisega seotud ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

- Venemaa Föderatsioonis tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise programmide koordineerimise toetamine ühenduse, liikmesriikide ja laiemal tasandil,

- EL, ühenduse ja liikmesriikide poolt rahastatavate projektide andmebaasi loomine,

- poliitikavaldkondade kaupa EL ekspertide andmebaasi loomine ja pidamine,

- võrgustiku loomine liikmesriikide kontaktpunktidest, kes abistavad nõukogu pädevaid töörühmi ühismeetme rakendamisel ja sellega seotud tegevuses,

- regulaarsete arenguaruannete koostamine ja esitamine,

- tegutsemine rahvusvaheliste algatuste jaoks kontaktpunktina,

- koostöö vastuvõtva riigi ametiasutustega ja teiste, EL-väliste abistavate riikide ametlike esindajatega,

- konverentside organiseerimine või nende organiseerimises osalemine tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimiskoostöö algatuse raames.

Valdkondade ülesanded hõlmavad muu hulgas järgmist:

- üksikasjalike valdkonnaaruannete koostamine,

- valdkonna põhiprobleemide põhjaliku analüüsi esitamine,

- vajaduse korral piiratud teostatavuse uuringute määratlemine ja rakendamine,

- põhiprobleemidele suunatud projektide määratlemine,

- selliste projektide ettevalmistamine, mis tuleb esitada nõukogule käesoleva ühismeetme järelmeetmete raames võimaliku rahastamise lootuses,

- ühismeetme ja ühismeetme 1999/878/ÜVJP alusel rahastatavate projektide rakendamise lõpetamine ja koordineerimine, sealhulgas nende ühismeetmete rakendamisotsuste abil, vajaduse korral tihedas koostöös liikmesriikidega, kelle territooriumil projekti rakendamine toimub,

- tiheda koostöö tagamine EL poolt rahastatavate projektide töötajatega.

--------------------------------------------------