Nõukogu ühine seisukoht 2003/444/ÜVJP,

16. juuni 2003,

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 15,

ning arvestades järgmist:

(1) Õigusriigi tugevdamine, inimõiguste austamine, rahu säilitamine ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirjaga ja vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 11 on Euroopa Liidu jaoks äärmiselt olulised ja esmatähtsad.

(2) Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut jõustus 1. juulil 2002 ja nüüd kohus toimib täielikult.

(3) Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on Rooma statuudi ratifitseerinud.

(4) Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi põhimõtted ja kohtu tegutsemise põhimõtted on täielikult kooskõlas liidu põhimõtete ja eesmärkidega.

(5) Selle kohtu pädevusse kuuluvad rasked kuriteod on kõikide liikmesriikide ühine mure ning liikmesriigid on otsustanud teha koostööd, et tagada selliste kuritegude ärahoidmine ja kaotada võimalus, et nende toimepanijad jäävad karistamata.

(6) Rooma statuudis sisalduvaid rahvusvahelise kriminaalõiguse põhimõtteid ja norme tuleks arvesse võtta muudes rahvusvahelistes õiguslikes vahendites.

(7) Liit on veendunud, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu igakülgse tõhusa toimimise tagamiseks on üldine ühinemine Rooma statuudiga väga oluline, ning seetõttu leiab liit, et tuleb toetada statuudi vastuvõtmist soodustavaid algatusi, tingimusel et need on kooskõlas statuudi teksti ja mõttega.

(8) Rooma statuudi rakendamiseks on vaja praktilisi meetmeid, mida Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peaksid täielikult toetama.

(9) Tegevuskava, mille vajalikkust Rahvusvahelist Kriminaalkohut käsitleva nõukogu 11. juuni 2001. aasta ühise seisukoha 2001/443/ÜVJP [1] järgimiseks tunnistati muu hulgas ka kriminaalkohut käsitlevas Euroopa Parlamendi 28. veebruari 2002. aasta resolutsioonis, võeti vastu 15. mail 2002 ja seda võib vajadust mööda kohandada.

(10) On eriti tähtis, et Rooma statuudi terviklikkus säiliks.

(11) Oma 30. septembri 2002. aasta resolutsioonidele Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta on üldasjade ja välissuhete nõukogu lisanud põhimõtted, mis on liikmesriikidele suunisteks võimalike kokkulepete vajalikkuse ja ulatuse kaalumisel vastusena ettepanekutele, mis käsitlevad isikute Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule üleandmise tingimusi.

(12) Eespool esitatut silmas pidades tuleks ühist seisukohta 2001/443/ÜVJP ajakohastada ja see uuesti sõnastada.

(13) Käesolev ühine seisukoht tuleks aeg-ajalt läbi vaadata.

(14) Euroopa Liidu arvates on selleks, et käesoleva ühise seisukoha mõju oleks võimalikult suur, vaja, et seda kohaldaksid ühinevad riigid ning et assotsieerunud riigid Rumeenia, Bulgaaria ja Türgi ning EFTA-riigid seda järgiksid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISE SEISUKOHA:

Artikkel 1

1. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu loomine eesmärgiga takistada ja ohjeldada selle alluvusse kuuluvate raskete kuritegude toimepanemist on oluline moodus rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste edendamiseks, mis toetab vabadust, turvalisust, õiglust ja õigusriiki, aitab säilitada rahu ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut vastavalt ÜRO statuudi eesmärkidele ja põhimõtetele.

2. Käesoleva ühise seisukoha eesmärk on toetada kohtu tõhusat toimimist ja saada kohtule ülemaailmne toetus, püüdes saavutada võimalikult laiaulatuslik ühinemine Rooma statuudiga.

Artikkel 2

1. Toetamaks võimalikult laialdast statuudiga ühinemist, teevad Euroopa Liit ja selle liikmesriigid kõik endast oleneva selle protsessi edendamiseks, tõstatades kolmandate riikidega, riikide rühmadega või asjaomaste piirkondlike organisatsioonidega peetavatel läbirääkimistel või poliitilise dialoogi käigus alati, kui see on asjakohane, küsimuse Rooma statuudi võimalikult laiast ratifitseerimisest, vastuvõtmisest, kinnitamisest või sellega ühinemisest ning selle rakendamisest.

2. Liit ja selle liikmesriigid aitavad ülemaailmsele statuudiga ühinemisele ja selle rakendamisele kaasa ka muul viisil, näiteks tehes algatusi statuudis ja sellega seotud õiguslikes vahendites sisalduvate väärtuste, põhimõtete ja sätete levitamiseks. Liit teeb käesoleva ühise seisukoha eesmärkide saavutamiseks vajaduse korral koostööd muude asjast huvitatud riikide, rahvusvaheliste institutsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ja muude kodanikuühiskonna esindajatega.

3. Liikmesriigid jagavad kõigi asjast huvitatud riikidega oma kogemusi statuudi rakendamisega seotud küsimustes ja osutavad vajaduse korral muul viisil abi selle eesmärgi saavutamiseks. Taotluse korral annavad nad tehnilist ja vajaduse korral finantsabi õigusloomeks, mida on vaja statuudiga ühinemiseks ja selle rakendamiseks kolmandates riikides. Riike, kes kaaluvad statuudiga ühinemist või koostööd kohtuga, julgustatakse teatama liidule raskustest, mis neil sellega seoses ette tulevad.

4. Käesoleva artikli rakendamiseks kooskõlastavad liit ja selle liikmesriigid eri riikidele või riikide rühmadele kohtuga seoses antava poliitilise ja tehnilise toetuse. Selleks töötatakse vajaduse korral välja teatava riigi või piirkonna jaoks mõeldud strateegiad ja kasutatakse neid.

Artikkel 3

Kohtu sõltumatuse toetamiseks teevad liit ja selle liikmesriigid eelkõige järgmist:

- ergutavad osalisriike viivitamata ja täies ulatuses üle kandma oma osamaksud kooskõlas osalisriikide assamblee tehtud otsustega,

- teevad kõik endast oleneva selleks, et liikmesriigid allkirjastaksid ja ratifitseeriksid kohtu privileege ja immuniteete käsitleva kokkuleppe niipea kui võimalik, ja ergutavad muid riike seda allkirjastama ja ratifitseerima,

- püüavad vajaduse korral toetada kohtunike, prokuröride, ametnike ja kaitsjate koolitamist ja abistamist kohtu tööga seotud küsimustes.

Artikkel 4

Vajaduse korral kooskõlastab nõukogu artiklite 2 ja 3 rakendamiseks vajalikud meetmed Euroopa Liidu ja liikmesriikidega.

Artikkel 5

1. Liit ja selle liikmesriigid jälgivad teraselt, kuidas areneb Rooma statuudi kohane tegelik koostöö kohtuga.

2. Seoses sellega jätkavad nad vastavalt vajadusele kolmandate riikide tähelepanu juhtimist nõukogu 30. septembri 2002. aasta resolutsioonidele Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta ja nendele lisatud Euroopa Liidu juhtpõhimõtetele, pidades silmas ettepanekuid sõlmida kokkuleppeid isikute kohtule üleandmise tingimuste kohta.

Artikkel 6

Nõukogu märgib, et komisjon kavatseb oma tegevusega toetada käesoleva ühise seisukoha eesmärkide ja prioriteetide saavutamist vajaduse korral asjakohaste ühenduse meetmetega.

Artikkel 7

1. Liikmesriigid teevad koostööd, et tagada osalisriikide assamblee igakülgne sujuv toimimine.

2. Agressioonikuritegude käsitlemiseks osalisriikide assamblee loodud eritöörühmas peetavate läbirääkimiste käigus aitavad liikmesriigid kaasa käimasoleva töö lõpuleviimisele ja toetavad lahendusi, mis on kooskõlas Rooma statuudi ja ÜRO põhikirja sätte ja mõttega.

Artikkel 8

Nõukogu vaatab käesoleva ühise seisukoha vajaduse korral läbi.

Artikkel 9

1. Nõukogu märgib, et Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovaki Vabariik, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari kavatsevad käesolevat ühist seisukohta kohaldada alates selle vastuvõtmise päevast.

2. Eesistujariik palub assotsieerunud riikidel Rumeenial, Bulgaarial ja Türgil ning EFTA-riikidel järgida käesolevat ühist seisukohta.

Artikkel 10

Ühine seisukoht 2001/443/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva ühise seisukohaga. Viiteid kehtetuks tunnistatud ühisele seisukohale 2001/443/ÜVJP käsitatakse viidetena käesolevale ühisele seisukohale.

Artikkel 11

Käesolev ühine seisukoht jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 12

Käesolev ühine seisukoht avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 16. juuni 2003

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Papandreou

[1] EÜT L 155, 12.6.2001, lk 19. Ühist seisukohta on muudetud ühise seisukohaga 2002/474/ÜVJP (EÜT L 164, 22.6.2002, lk 1).

--------------------------------------------------