Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 253/2003/EÜ,

6. veebruar 2003,

millega võetakse vastu ühenduse tollitegevusega seotud tegevusprogramm ("Toll 2007")

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Eelmistest tollialastest tegevusprogrammidest, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta otsuses nr 210/97/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tollitegevusega seotud tegevusprogramm ("Toll 2000"), [4] sätestatud tegevusprogrammist "Toll 2002" saadud kogemused näitavad, et ühendus tunneb suurt huvi selle programmi jätkamise ja isegi laiendamise vastu. Uus programm peaks rajanema eelmiste programmide saavutustel. Eelmiste programmide tulemusel on tekkinud vajadus püstitada täpsemad ja mõõdetavad eesmärgid.

(2) Uues programmis tuleks arvesse võtta komisjoni teatist ja nõukogu 30. mai 2001. aasta resolutsiooni tolliliitu käsitleva strateegia kohta. [5]

(3) Tolliasutustel on tähtis ülesanne kaitsta ühenduse huve, eelkõige finantshuve, tagada ühenduse kodanikele ja ettevõtjatele võrdväärne kaitsetase tolliformaalsuste täitmisel kõikjal ühenduse tolliterritooriumil ning aidata kaasa Euroopa Liidu ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele maailmaturul. Seetõttu peab tollipoliitika töörühm tollipoliitikat pidevalt kohandama toimuva arenguga selle tagamiseks, et siseriiklikud tolliametid toimiksid sama tõhusalt ja tulemuslikult nagu üksainus tolliamet.

(4) Käesolevas otsuses tuleb kindlaks määrata programmi rakendamise eesmärgid ning viie järgmise aasta prioriteedid, mis toetavad ja täiendavad liikmesriikide poolt võetavaid tollialaseid meetmeid. Selle programmi rakendamise kooskõlastamine ja korraldamine toimub komisjoni ja liikmesriikide vahelises koostöös vastavalt tollipoliitika töörühma välja töötatud ühisele poliitikale.

(5) Ühenduse poolt kandidaatriikide ühinemisprotsessiga seoses võetud kohustus eeldab praktiliste vahendite olemasolu, mille abil nende riikide tolliametid suudavad alates ühinemise kuupäevast täita kõiki ühenduse õigusaktides sätestatud ülesandeid, sealhulgas tagada tulevase välispiiri kontrolli. Selle saavutamiseks tuleks anda võimalus programmis osaleda ka kandidaatriikidel.

(6) Programmi eesmärkide saavutamiseks võib kasutada mitmesuguseid vahendeid, sealhulgas side- ja teabevahetussüsteemid, juhtimisrühmad, projektirühmad, võrdlusuuringud, ametnikevahetus, seminarid, töörühmad, järelevalve, välissuhetega seotud meetmed ja koolitus. Kutseõppe osas on asutamislepingu artiklis 150 selgelt sätestatud, et ühendus võtab oma meetmetes täiel määral arvesse liikmesriikide vastutust kutseõppe sisu ja korraldamise eest.

(7) Tollimeetmete prioriteediks peab olema pettusevastane kontroll, tollialaste õigusaktide järgimisega ettevõtjatele kaasnevate kulude minimeerimine ning laienemise ettevalmistamine. Seepärast peab ühendusel olema võimalik oma volituste piires toetada liikmesriikide tolliametite tegevust ning tuleks kasutada kõiki ühenduse eeskirjades sätestatud halduskoostöö võimalusi.

(8) Kaubanduse jätkuva globaliseerumise, uute turgude arengu ning kaupade liikumisviisides ja -kiiruses toimunud muudatuste tõttu peavad tolliametid tugevdama omavahelisi suhteid ning suhteid ühenduse äri-, õigus- ja teadusringkondade ning väliskaubandusega tegelevate ettevõtjatega.

(9) Programmi üldise hindamise tõhusa süsteemi tagamiseks tuleks näitajad määratleda programmi algusjärgus. Programmi haldamise tõhususe ja tulemuslikkuse mõõtmiseks tuleks kindlaks määrata iga meetme näitajad.

(10) Eriti oluline on, et tolliametid kasutaksid jätkuvalt info- ja sidetehnoloogia arenguvõimalusi, et pakkuda tõhusamaid ja kättesaadavamaid elektroonilisi teenuseid, mis vähendavad ettevõtjate kulusid ning edendavad Euroopa konkurentsivõimet ja ühtse turu tõhusamat toimimist.

(11) Käesoleva otsusega kehtestatakse programmi kogu kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse ajal peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja -menetluse parandamise kohta) [6] punkti 33 tähenduses.

(12) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, [7]

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA EESMÄRGID

Artikkel 1

Programmi kehtestamine

Käesolevaga kehtestatakse ajavahemikuks 1. jaanuar 2003 kuni 31. detsember 2007 ühenduse mitmeaastane tegevusprogramm ("Toll 2007"), edaspidi "programm", mis toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid siseturu tõhusa toimimise tagamiseks tolli valdkonnas.

Artikkel 2

Programmis osalemine

1. Osalevad riigid on liikmesriigid ja lõikes 2 osutatud riigid, kes programmis tegelikult osalevad.

2. Programmis võivad osaleda kõik Euroopa Liidu kandidaatriikidena tunnustatud riigid kooskõlas sellise osalemise tingimustega.

Artikkel 3

Eesmärgid

1. Tolliliidu haldamise raames peavad programmi eesmärgid tagama, et liikmesriikide tolliametid:

a) tegutsevad kooskõlastatult tagamaks, et tollialane tegevus vastab ühenduse siseturu vajadustele, rakendades strateegiat, mis on sätestatud eespool nimetatud komisjoni teatises ja nõukogu resolutsioonis tolliliitu käsitleva strateegia kohta;

b) teevad omavahel koostööd ja täidavad oma ülesandeid sama tõhusalt nagu üksainus tolliamet ning saavutavad võrdväärsed tulemused kõikjal ühenduse tolliterritooriumil;

c) täidavad globaliseerumisest ja suurenevast kaubandusmahust tulenevaid nõudmisi ning aitavad kaasa Euroopa Liidu konkurentsikeskkonna tugevdamisele;

d) tagavad Euroopa Liidu finantshuvide asjakohase kaitse ning selle kodanikele turvalise ja ohutu keskkonna;

e) võtavad vajalikud meetmed laienemise ettevalmistamiseks ja uute liikmesriikide integreerumise toetamiseks.

2. Tollipoliitika ühist lähenemisviisi kohandatakse muutuste arvestamiseks pidevalt komisjoni ja liikmesriikide vahelise koostöö käigus tollipoliitika töörühmas, kuhu kuuluvad komisjoni ja liikmesriikide tolliametite juhid või nende esindajad. Komisjon teavitab tollipoliitika töörühma korrapäraselt programmi rakendamisega seotud meetmetest.

Artikkel 4

Programmi prioriteedid

Programmi rakendamiseks määratakse kindlaks järgmised prioriteedid:

a) tollialaste õigusaktide järgimisega ettevõtjatele kaasnevate kulude minimeerimine, näiteks tõhusama standardimise kaudu, ning avatuma ja läbipaistvama koostöö arendamine kaubanduse valdkonnas;

b) parima töökorralduse väljaselgitamine, arendamine ja kohaldamine eelkõige tollivormistusjärgse audiitorkontrolli, riskianalüüsi ja lihtsustatud menetluste puhul;

c) hindamissüsteemi loomine liikmesriikide tolliametite tulemuslikkuse hindamiseks;

d) eeskirjade eiramist vältivate meetmete toetamine, näiteks kontrollimisega seotud teabe kiire edastamise kaudu tähtsamatele tollipunktidele;

e) tolliprotseduuride, -süsteemide ja -kontrolli tõhusam standardimine ja lihtsustamine;

f) tolli jaoks vajalikke analüüse tegevate laborite töö kooskõlastamise ja koostöö parandamine, et tagada eelkõige ühtne ja ühetähenduslik tariifne klassifitseerimine kogu Euroopa Liidus;

g) elektroonilisi tolliprotseduure hõlmava ja ettevõtjatele pideva tollijuurdepääsu tagava elektroonilise tollikeskkonna loomise toetamine sidesüsteemide väljaarendamise kaudu koos vajalike muudatustega õigusnormides ja halduses;

h) olemasolevate side- ja infosüsteemide toimimise tagamine ning vajaduse korral uute süsteemide loomine ja kasutuselevõtmine;

i) meetmete võtmine ühinemisettevalmistusega tegelevate kandidaatriikide tolliasutuste toetamiseks;

j) kolmandate riikide abistamine tolliasutuste ja tolliprotseduuride ajakohastamisel;

k) programmi meetmetest tulenevatele vajadustele vastavate ühiste koolitusmeetmete väljatöötamine ja tollialase koolituse organisatsioonilise raamistiku loomine.

II PEATÜKK

PROGRAMMI MEETMED

Artikkel 5

Side- ja teabevahetussüsteemid

1. Komisjon ja osalevad riigid tagavad järgmiste side- ja teabevahetussüsteemide ning käsiraamatute ja juhendite toimimise sellises ulatuses, mis on vajalik ühenduse õigusaktide kohaselt:

a) ühine sidevõrk/ühine süsteemiliides (CCN/CSI), kui see on vajalik käesolevas lõikes sätestatud süsteemide toimimise toetamiseks;

b) andmelevisüsteem (DDS);

c) uus arvutipõhine transiidisüsteem (NCTS/NSTI);

d) Euroopa ühenduste integreeritud tariifi (TARIC) käsitlev infosüsteem;

e) päritolutemplite ja transiiditemplite edastamise infosüsteem (TCO/TCT);

f) Euroopa keemiliste ainete tolliloetelu (ECICS);

g) Euroopa siduva tariifiinformatsiooni süsteem (EBTI/RTCE);

h) tariifikvootide seiresüsteem (TQS);

i) seestöötlemise soodustuste süsteem (IPR);

j) ühikuväärtuste süsteem;

k) maksupeatamiste infosüsteem Suspensions;

l) muud olemasolevad ühenduse tollialased infotehnoloogiasüsteemid nende jätkuvuse tagamiseks.

2. Komisjon võib koostöös liikmesriikidega luua vajaduse korral täiendavaid side- ja teabevahetussüsteeme.

3. Side- ja teabevahetussüsteemide komponendid, mille eest vastutab ühendus, on riistvara, tarkvara ja võrguühendus, mis peavad olema kõigi osalevate riikide puhul ühised, et tagada süsteemide vastastikune seotavus ja koostalitlusvõime olenemata sellest, kas need on paigaldatud komisjoni või määratud alltöövõtja ametiruumidesse või osalevate liikmesriikide või määratud alltöövõtja ametiruumidesse. Komisjon sõlmib vajalikud lepingud nende komponentide toimimise tagamiseks.

4. Side- ja teabevahetussüsteemide komponendid, mille eest ühendus ei vastuta, on kõnealustesse süsteemidesse kuuluvad riiklikud andmebaasid, ühenduse vastutusel olevate komponentide ja muude komponentide vaheline võrguühendus ning tark- ja riistvara, mida osalevad riigid peavad vajalikuks, et neid süsteeme saaks täiel määral kasutada kogu nende haldusalas. Osalevad riigid tagavad nende komponentide, mille eest ühendus ei vastuta, toimimise ning nende koostalitlusvõime ühenduse vastutusel olevate komponentidega.

5. Komisjon tagab koostöös osalevate riikidega lõikes 1 osutatud süsteemidesse ja infrastruktuuridesse kuuluvate ühenduse vastutusel olevate komponentide ja muude komponentide paigaldamise ja toimimisega seotud aspektide kooskõlastamise.

Artikkel 6

Võrdlusuuring

Ühe või mitme osaleva liikmesriigiga või muude kolmandate riikidega, eelkõige ühenduse tähtsamate kaubanduspartneritega võib läbi viia võrdlusuuringuid nende tolliametite tulemuslikkuse parandamiseks konkreetsetes valdkondades.

Käesoleva otsuse kohaldamisel tähendab võrdlusuuring töömeetodite võrdlust või kokkulepitud tulemuslikkusenäitajate kasutamist tulemuslikkuses esinevate erinevuste tuvastamiseks ning seonduvaid protsesse, mille eesmärk on jagada kogemusi ja õppida headest tavadest ning parandada tulemuslikkust ja tõhusust.

Artikkel 7

Ametnikevahetus

1. Komisjon ja osalevad riigid korraldavad tolliametnike vahetust, et toetada programmi eesmärkide saavutamist. Iga ametnikevahetus peab keskenduma konkreetsele tollivaldkonnale ning asjaomased ametnikud ja asutused peavad selle põhjalikult ette valmistama ja seda hiljem hindama. Ametnikevahetus võib olla ametialane või seotud prioriteetsete tegevustega.

2. Osalevad riigid võtavad vajaduse korral asjakohased meetmed, et vahetusametnikel oleks võimalik vastuvõtva asutuse töös osaleda. Sel eesmärgil tuleb anda vahetusametnikele õigus täita neile usaldatud ülesannetega seotud formaalsusi. Kui olukord seda nõuab ning eelkõige selleks, et võtta arvesse iga osaleva riigi õigussüsteemi erinõudeid, võivad osalevate riikide pädevad ametiasutused kõnealust õigust piirata.

3. Vahetuse ajal kannavad ametnikud oma ülesannete täitmisel samasugust tsiviilvastutust kui vastuvõtvate asutuste riigiametnikud. Vahetusametnike suhtes kehtivad samad ametisaladust käsitlevad eeskirjad, mis kehtivad vastuvõtjariigi riigiametnike suhtes.

4. Komisjon ja osalevad riigid võivad korraldada ametnikevahetust ka kolmandate riikidega, et toetada käesoleva programmi eesmärkide saavutamist.

5. Komisjoni nõudmisel hindavad osalevad riigid regulaarselt ametnikevahetust, sealhulgas selle mõju nende haldusalale.

Artikkel 8

Seminarid, töörühmad ja projektirühmad

Komisjon ja osalevad riigid korraldavad seminare, töörühmi ja konverentse osaleva riigi ja komisjoni ametnikele ning vajaduse korral ka teistele valdkonna asjatundjatele. Seminaridel, töörühmades ja konverentsidel võivad osaleda ka teiste ametiasutuste ametnikud, kui see on tegevuse eesmärkide seisukohalt vajalik.

Komisjon võib koostöös liikmesriikidega luua projektirühmi kindla tähtajaga konkreetsete ülesannete täitmiseks.

Artikkel 9

Koolitus

1. Riiklike koolitusasutuste ja ametiasutustes tollialase koolituse eest vastutavate ametnike vahelise struktureeritud koostöö edendamiseks teevad osalevad riigid koostöös komisjoniga järgmist:

a) kehtestavad õppestandardid, arendavad olemasolevaid koolitusprogramme ning koostavad vajaduse korral uusi programme ühenduse tollieeskirju ja -protseduure terviklikult käsitleva põhikoolituse jaoks, et ametnikud omandaksid vajalikud ühised ametialased oskused ja teadmised;

b) annavad vajaduse korral kõikide osalevate riikide ametnikele võimaluse osaleda iga osaleva riigi poolt enda ametnikele pakutavatel tollialastel koolituskursustel;

c) töötavad vajaduse korral välja tollialaseks koolituseks ja selle juhtimiseks vajalikud ühised vahendid ning organisatsioonilise raamistiku.

2. Peale selle peavad osalevad riigid tagama, et nende ametnikud saavad ühiste koolitusprogrammide kohaselt ühiste ametialaste oskuste ja teadmiste omandamiseks vajalikku alg- ja täiendõpet ning piisava keeleoskuse saavutamiseks vajalikku keeleõpet.

Artikkel 10

Järelevalvemeetmed

1. Komisjon koos liikmesriikidega ja vajaduse korral tihedas koostöös ettevõtjatega korraldab ühenduse tollieeskirjade ja -protseduuride konkreetsete valdkondadega seotud järelevalve.

2. Sellist järelevalvet teostavad liikmesriikide ja komisjoni tolliametnike ühisrühmad. Need rühmad külastavad valdkonnapõhist või piirkondlikku lähenemisviisi järgides eri kohti ühenduse tolliterritooriumil, kus tolliasutused täidavad oma ülesandeid. Külastuste alusel koostavad rühmad aruande, milles määratletakse ja analüüsitakse parimaid töömeetodeid ja eeskirjade rakendamisel tuvastatud võimalikke raskusi ning esitatakse vajaduse korral soovitused nii ühenduse eeskirjade kui ka töömeetodite kohandamiseks, et parandada tollimeetmete üldist tulemuslikkust. Need asjatundjate aruanded edastatakse liikmesriikidele ja komisjonile.

Artikkel 11

Välissuhetega seotud meetmed tehnilise abi ja koolituse vormis

1. Komisjon vastutab ühenduse ja liikmesriikide ning kolmandate riikide tolliametite koostöös toimuva koolituse, tehnilise abi ja muude koostöömeetmete kooskõlastamise eest, et tagada ühendusesiseste meetmete ja välissuhetega seotud meetmete kooskõlastatus.

2. Peale selle tagab komisjon selliste koolitus-, tehnilise abi ja koostöömeetmete rakendamise, mis täidavad:

a) kandidaatriikide huve, et nad saaksid järgida ühenduse tollialaseid õigusakte. Erilist tähelepanu pööratakse tollialaste teabe- ja tehnoloogiasüsteemide vastastikusele seotavusele;

b) kolmandate riikide huve, et toetada nende tolliasutuste ajakohastamist eesmärgiga parandada seadusliku kaubavahetuse arengutingimusi ja tõhustada koostööd Euroopa Liidu tolliasutustega.

Artikkel 12

Muud meetmed

Komisjon võib koostöös liikmesriikidega kavandada ja rakendada muid programmi eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid.

Artikkel 13

Eesmärkide ja näitajate kindlaksmääramine

Kõigi käesoleva programmi raames võetavate meetmete puhul tuleb esitada täpselt määratletud eesmärgid, asjakohast hindamist võimaldavad mõõdetavad näitajad ja selge teave eeldatavate kulude kohta, ning need tuleb kavandada nii, et saavutatud tulemused vastavad meetmete eeldatavale mõjule.

III PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 14

Finantsraamistik

1. Käesoleva programmi rakendamise finantsraamistikuks ajavahemikus 1. jaanuar 2003 kuni 31. detsember 2007 määratakse 133 miljonit eurot.

2. Eelarvepädev institutsioon kinnitab iga-aastased eraldised finantsperspektiivi piires.

Artikkel 15

Kulud

1. Programmi rakendamiseks vajalikud kulud jaotatakse ühenduse ja osalevate riikide vahel vastavalt lõigetele 2 ja 3.

2. Ühendus kannab järgmised kulud:

a) artiklis 5 nimetatud side- ja teabevahetussüsteemidesse kuuluvate ühenduse vastutusel olevate komponentide arendus-, ostu-, paigaldus- ja hoolduskulud ning komisjoni või määratud alltöövõtja ametiruumidesse paigaldatud ühenduse vastutusel olevate komponentide igapäevase kasutamisega kaasnevad kulud;

b) osalevatele riikidele artiklites 6-10 osutatud võrdlusuuringutest, ametnikevahetusest, seminaridest, töörühmadest ja projektirühmadest ning koolitus- ja järelevalvemeetmetest tulenevad reisi- ja elamiskulud;

c) seminaride ja töörühmade korraldamisega kaasnevad kulud;

d) artiklites 11 ja 12 osutatud meetmetega seotud kulud.

Kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, [8] määrab komisjon kindlaks kulude maksmist käsitlevad eeskirjad ja edastab need osalevatele riikidele.

3. Osalevad riigid kannavad järgmised kulud:

a) lõike 2 punktis a nimetamata kulud, mis on seotud selliste artiklis 5 nimetatud side- ja teabevahetussüsteemidesse kuuluvate komponentide paigaldamise ja toimimisega, mille eest ühendus ei vastuta, ning nende riikide või määratud alltöövõtja ametiruumidesse paigaldatud ühenduse vastutusel olevate komponentide igapäevase kasutamisega kaasnevad kulud;

b) ühenduse poolt lõike 2 punktide b, c ja d kohaselt maksutud kulude ja meetme tegelike kulude vahe;

c) artikli 9 lõikes 2 nimetatud ametnike alg- ja täiendõppega ning keeleõppega seotud kulud.

Artikkel 16

Finantskontroll

Rahastamisotsuste ja käesolevast otsusest tulenevate kokkulepete ja lepingute suhtes kohaldatakse finantskontrolli ja vajaduse korral kohapealset kontrolli, mille viivad läbi komisjon, sealhulgas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), ja Euroopa Kontrollikoda. Käesoleva otsuse alusel antavate toetuste kohta peavad abisaajad eelnevalt sõlmima kirjaliku kokkuleppe. Selles kokkuleppes kinnitavad abisaajad nõusolekut saadud summade kasutamise kontrollimisega kontrollikoja poolt.

IV EATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 17

Rakendamine

Käesoleva programmi rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 18 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetluse kohaselt.

Artikkel 18

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee "Toll 2007" (edaspidi "komitee").

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 19

Hindamine ja aruanded

1. Programmi hindab pidevalt komisjon koostöös osalevate riikidega. Hindamisel kasutatakse lõikes 2 osutatud aruandeid ja erimeetmeid ning see põhineb programmi esimesel aastal kindlaks määratud vormil, kriteeriumidel ja näitajatel.

2. Osalevad riigid edastavad komisjonile:

a) hiljemalt 30. juuniks 2005 programmi tulemuslikkust ja tõhusust käsitleva vahearuande, ning

b) hiljemalt 31. detsembriks 2007 programmi tulemuslikkust ja tõhusust käsitleva lõpparuande.

3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule:

a) hiljemalt 31. detsembriks 2005 programmi tulemuslikkust ja tõhusust hindava vahearuande;

b) hiljemalt 30. juuniks 2008 programmi mõju käsitleva lõpparuande.

Need aruanded edastatakse teavitamise eesmärgil ka majandus- ja sotsiaalkomiteele.

4. Lõikes 3 osutatud lõpparuandes analüüsitakse programmi kõigi meetmete abil tehtud edusamme ning siseturu toimimisega seotud arvutipõhiste tollisüsteemide tugevaid ja nõrku külgi. Aruandes esitatakse vajalikud ettepanekud, mis tagavad ettevõtjatele samasuguse kohtlemise kogu ühenduse tolliterritooriumil ning selle, et teabe kogumine teenib ühenduse finantshuvide nõuetekohase kaitsmise eesmärki.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2003.

Artikkel 21

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Käesolev otsus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. veebruar 2003

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

P. Efthymiou

[1] EÜT C 126 E, 28.5.2002, lk 268.

[2] EÜT C 241, 7.10.2002, lk 8.

[3] Euroopa Parlamendi 3. septembri 2002. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta otsus.

[4] EÜT L 33, 4.2.1997, lk 24. Otsust on muudetud otsusega 105/2000/EÜ (EÜT L 13, 19.1.2000, lk 1).

[5] EÜT C 171, 15.6.2001, lk 1.

[6] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

[7] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[8] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

--------------------------------------------------