Komisjoni määrus (EÜ) nr 2304/2002,

20. detsember 2002,

millega rakendatakse nõukogu otsus 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (ülemeremaade ja territooriumide assotsieerimise otsus)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu otsust 2001/822/EÜ, [1] eriti selle artiklit 23,

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate sisekokkulepet ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta vastavalt 23. juunil 2000. aastal Cotonous (Beninis) allkirjastatud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide ning Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu finantsprotokollile ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldataks EÜ asutamislepingu [2] neljandat osa,

võttes arvesse nõukogu määrust Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta [3] (EAF finantsmäärus)

ning arvestades järgmist:

(1) Otsusega 2001/822/EÜ (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus) nõutakse, et komisjon võtaks koostöös ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMT) partnerluskorra raames vastu III osa ja II A–D lisa käsitlevad rakendussätted. Eelkõige nähakse artikliga 4 ette, et ülemeremaadel ja -territooriumidel lasub esmane vastutus ühtsete programmdokumentide ja koostööprogrammide ettevalmistamise eest.

(2) Sätted, mis komisjon ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse artikli 23 kohaselt vastu võtab, peaksid olema kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise, partnerluse, vastastikuse täiendavuse ja subsidiaarsuse põhimõtetega ning tagama, et vastutus arenguprotsessi eest kuuluks ülemeremaadele ja -territooriumidele ning et ülemeremaade ja -territooriumide ja komisjoni teostatav järelevalve ja audiitorkontroll oleksid piisavad.

(3) Võttes arvesse ülemeremaade ja -territooriumide erivajadusi, võimalusi ja piiranguid, tuleks neile anda finantsabi eelarvetoetusena, tingimusel et ülemeremaade ja -territooriumide riiklike kulutuste haldamine on piisavalt läbipaistev, vastutustundlik ja tulemuslik. Lisaks peaks ülemeremaade ja -territooriumide riigihangete korra läbipaistvus ja avatus vastama EAF finantsmääruse standarditele. Alternatiivina eelarvetoetusele võib finantsabi anda projekti- või programmitoetusena, kui leitakse, et see tagab tulemuslikuma või kindlama rakendamise.

(4) Tuleks kehtestada sätted, mis käsitlevad ühtse programmdokumendi ettevalmistamist, järelmeetmeteid, auditeerimist, hindamist, läbivaatamist ja rakendamist, samuti aruandlust ja finantskorrektsioone. Sellised sätted peaksid hõlmama komisjoni osalust kõnealustes tegevustes. Sätteid tuleks vajaduse korral kohandada vastavalt konkreetsete ülemeremaade ja -territooriumide olukorrale ning need peaksid olema kooskõlas vastavate struktuurifondide raames kohaldatavate sätetega, et suurendada ja soodustada komisjoni osaluse tulemuslikkust.

(5) Ülemeremaade ja -territooriumide ning AKV riikide vahelise piirkondliku koostöö ja integratsiooni hõlbustamiseks tuleks põhimõtteliselt kohaldada ühesuguseid eeskirju. Võttes arvesse teatavate ülemeremaade ja -territooriumide geograafilist asendit, mis ei võimalda praktikas tihedat koostööd AKV riikide või teiste ülemeremaade ja -territooriumidega, tuleks siiski ette näha ka piirkondlikud rahalised vahendid, mida eraldatakse üksnes ühe ülemeremaa või -territooriumi taotlusel.

(6) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmete osas on ülemeremaade ja -territooriumidega nõu peetud.

(7) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse artikli 24 alusel loodud EAF-ÜMT komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. OSA

SISU JA PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega nähakse ette ühenduse poolt ülemeremaadele ja -territooriumidele antava ja komisjoni poolt üheksanda Euroopa Arengufondi (EAF) raames hallatava finantsabi kavandamise, rakendamise ja kontrollimise kord kooskõlas ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse ja EAF finantsmääruse sätetega.

Artikkel 2

Vastastikune täiendavus ja partnerlus

1. EAF raames antava abi kavandamine, rakendamine, järelevalve ja hindamine toimub tihedas koostöös ülemeremaade ja -territooriumide, asjaomaste liikmesriikide ja komisjoniga.

2. Ülemeremaad ja -territooriumid tagavad, et kavandamisetapis konsulteeritakse piisavalt ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse artikli 5 lõike 1 teises ja kolmandas taandes loetletud koostöös osalejatega.

3. Ülemeremaad ja -territooriumid, asjaomased liikmesriigid ja komisjon edendavad käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete ja ühenduse eelarve toetusel võetud meetmete kooskõla ja kokkusobivust Euroopa Investeerimispanga, teiste rahvusvaheliste institutsioonide ja asjaomaste liikmesriikide tegevusega.

II OSA

PROGRAMMIKOHANE JA PROGRAMMIVÄLINE ABI

1. PEATÜKK

Programmikohane abi

Artikkel 3

Territoriaalne programmitöö

Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse raames tagastamatu abina rahastatavad toimingud kavandatakse võimalikult kiiresti pärast käesoleva määruse jõustumist ühtse programmdokumendi vastuvõtmise abil vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatud näidisele.

Artikkel 4

Ühtse programmdokumendi ettevalmistamine

1. Ülemeremaade ja -territooriumide pädevad asutused valmistavad ühtse programmdokumendi koostamise ettepaneku ette pärast võimalikult paljude arenguprotsessis osalevate sidusrühmadega konsulteerimist, lähtudes saadud kogemustest ja parimatest tavadest.

Iga ühtse programmdokumendi koostamise ettepanekut kohandatakse asjaomase ülemeremaa või -territooriumi vajadustele ja erioludele.

Meetmed seatakse tähtsuse järjekorda ja nendega suurendatakse kohalikku osalust koostööprogrammides.

Ettepanek esitatakse komisjonile hiljemalt 12 kuu pärast alates käesoleva määruse jõustumisest.

2. Ülemeremaad ja -territooriumid, asjaomane liikmesriik ja komisjon vahetavad ühtse programmdokumendi eelnõu ettepaneku suhtes arvamusi, vajaduse korral asjaomase delegatsiooni vahendusel.

Ülemeremaad ja -territooriumid näevad ette kogu vajaliku teabe, sealhulgas võimalike teostatavusuuringute tulemused, et komisjon saaks ühtse programmdokumendi eelnõu võimalikult tulemuslikult hinnata.

3. Eelkõige teatavad ülemeremaade ja -territooriumide ametiasutused komisjonile võimalikult varakult, kas nad soovivad EAF rahaeralduste andmist eelarvetoetusena.

Kõiki lahknevusi riigi enda ja ühenduse tehtud analüüsi vahel võetakse arvesse.

Artikkel 5

Komisjoni hinnang ühtsele programmdokumendile

Komisjon annab hinnangu ühtse programmdokumendi koostamise ettepanekule, et hinnata, kas see sisaldab kõiki vajalikke punkte ja kas see on kooskõlas ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse, käesoleva määruse ja asjaomase ühenduse poliitika eesmärkidega. Komisjon teatab Euroopa Investeerimispangale saadud eelnõust.

Komisjon otsustab eelkõige, kas EAF finantsabi antakse eelarvetoetusena, millega seoses tuleb anda esialgne hinnang riiklike kulutuste haldamise läbipaistvusele, vastutustundlikkusele ja tulemuslikkusele ning riigihangete avatusele ja läbipaistvusele kooskõlas EAF finantsmääruses sätestatud standarditega, või programmi- või projektitoetusena.

Artikkel 6

Piirkondlikud programmid

1. Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse IIA lisa artikli 1 lõike 1 punkti a alapunktis (ii) sätestatud rahalist toetust piirkondlikuks koostööks ja integratsiooniks antakse programmiettepanekute alusel, mille ülemeremaa(d) või -territoorium(id) esitavad kooskõlas ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse artikliga 16.

2. Ettepanekud lähtuvad komisjoni ja käesoleva määruse artikli 14 kohaselt määratud ülemeremaade ja -territooriumide territoriaalsete eelarvevahendite käsutajate või nende esindajate arvamustevahetusest, mille hulka kuulub vajaduse korral konsulteerimine toetuse saamise tingimustele vastavate valitsusväliste osalejatega.

Ettepanekud esitatakse komisjonile 30. septembriks 2003.

Ettepanekute hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse oodatavat mõju abi saavate ülemeremaade ja -territooriumide integreerumisele piirkonda, kuhu nad kuuluvad. Enne kulukohustuste võtmist teeb komisjon rahastamisotsuse, mis hõlmab projekti- ja programmitoetust.

3. Kui pärast esimest rahaeraldust esineb ülejääke, võib kaks korda aastas esitada lisaettepanekuid, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel; esimest korda võib lisaettepanekuid esitada 31. detsembriks 2003 ja 30. juuniks 2004.

4. Piisava suurusjärgu saavutamiseks ja tõhususe suurendamiseks võib piirkondlikud ja territoriaalsed vahendid ühendada selliste piirkondlike programmide rahastamiseks, kus territoriaalne osalus on selgelt eristatav.

5. Artiklit 8 ja artikleid 16–30 kohaldatakse piirkondlike programmide suhtes mutatis mutandis.

2. PEATÜKK

Programmiväline abi

Artikkel 7

Reservi C kasutamine

1. Komisjon eraldab vahendeid reservist C ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse IIA lisa artikli 3 lõike 3 punktis b või c nimetatud eesmärkidel, võttes aluseks käesoleva määruse artiklis 22 nimetatud vahekokkuvõtte või Gröönimaa puhul ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse II lisa artikli 3 lõikes 2 nimetatud vahekokkuvõtte. Komisjon kohandab vastavalt ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse IIA lisa artikli 3 lõikes 4 nimetatud suunavaid eraldusi ja teatab uusi eraldusi käsitlevast otsusest ülemeremaadele või -territooriumidele ja liikmesriikidele.

2. Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse IID lisa artiklis 28 sätestatud ressursside kasutamiseks esitavad ülemeremaad või -territooriumid, kes peavad ennast nimetatud otsuses sätestatud toetuse saamise tingimustele vastavaks, komisjoni antavatel vormidel täidetud taotluse, millele tuleb lisada kogu taotluse hindamiseks vajalik teave.

Taotlus esitatakse komisjonile hiljemalt selle aasta 30. aprilliks, mis järgneb aastale, mille jaoks lisatoetust taotletakse.

Komisjon teatab ülemeremaadele ja -territooriumidele võimalikult kiiresti oma otsuse.

III OSA

RAKENDAMINE

1. PEATÜKK

Finantsmenetlused

Artikkel 8

Kohustused

1. Ülemeremaade ja -territooriumide finantsabi kulukohustused võtab kooskõlas EAF finantsmäärusega komisjon.

2. Enne kulukohustuste võtmist teeb komisjon ühtse programmdokumendi raames rahastamisotsuse, mis hõlmab eelarvetoetust või projekti- ja programmitoetust.

3. Väljaspool ühtse programmdokumendi reguleerimisala võtab ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse IIA lisa artikli 3 lõike 3 kohaselt eraldamata reserviga C seotud kulukohustused komisjon ja rakendab need kooskõlas EAF finantsmääruse artiklitega 15 ja 54.

Artikkel 9

Makseasutused

Ülemeremaade ja -territooriumide rahaasutused, kus komisjon avab ülemeremaade ja -territooriumidega koostöö rakendamiseks kontosid kooskõlas EAF finantsmääruse I osa III jaotise 3. peatüki 4. jaoga, täidavad makseasutuste funktsioone.

Ühenduse makseasutustes hoiustatud summadelt makstakse intressi.

Makseasutused ei saa oma teenuste eest tasu ja hoiustatud summadelt ei maksta intressi.

2. PEATÜKK

Lepingud

Artikkel 10

Lepingute üldeeskirjad

1. Riigihankelepingute sõlmimist reguleeriv kord määratakse kindlaks rahastamislepingutes.

2. Kui finantsabi antakse eelarvetoetusena, kohaldatakse asjaomase ülemeremaa või -territooriumi riigihangete korda.

3. Muudel juhtudel sõlmitakse riigihankelepingud EAF finantsmääruse artikli 75 lõike 1 punkti 1 sätete kohaselt.

Artikkel 11

Maksu- ja tollikord

1. Ülemeremaad või -territooriumid kohaldavad EAF rahastatavate programmide või projektide rakendamise lepingute suhtes vähemalt sama soodsat maksu- ja tollikorda kui enamsoodustatud riikide või rahvusvaheliste arenguorganisatsioonide suhtes, kellega neil on sidemeid. Enamsoodustusrežiimi määramisel ei võeta arvesse korda, mida asjaomane ülemeremaa või -territoorium kohaldab muude ülemeremaade ja -territooriumide, AKV riikide või muude arengumaade suhtes.

2. Kui lõikest 1 ei tulene teisiti, kohaldatakse ühenduse poolt rahastatavate lepingute suhtes järgmisi põhimõtteid:

a) abi saaval ülemeremaal või -territooriumil ei kohaldata lepingu suhtes tempelmakse ega registreerimislõive ega samaväärse toimega makse, olenemata sellest, kas need maksud on juba olemas või kehtestatakse need edaspidi; sellised lepingud registreeritakse siiski ülemeremaal või -territooriumil kehtivate õigusaktide kohaselt ja selle eest võib võtta osutatud teenusele vastavat tasu;

b) lepingute täitmisest tulenev kasum ja/või tulu maksustatakse asjaomase ülemeremaa või -territooriumi maksustamiskorra kohaselt, tingimusel et sellist kasumit ja/või tulu teenivate füüsiliste või juriidiliste isikute alaline tegutsemiskoht asub selles riigis või lepingu täitmine võtab aega kauem kui kuus kuud;

c) kui ettevõtted peavad importima erialaseid töövahendeid ehituslepingute täitmiseks, kohaldatakse nende taotluse korral kõnealuste töövahendite suhtes ajutise impordi korda, mis on sätestatud abi saava ülemeremaa või -territooriumi siseriiklikes õigusaktides;

d) teenuslepingus piiritletud ülesannete täitmiseks vajalikke erialaseid töövahendeid võib abi saavale ülemeremaale või -territooriumile kooskõlas siseriiklike õigusaktidega ajutiselt importida ja nende suhtes ei kohaldata mingeid tollimakse ega teisi samaväärse toimega makse, kui need maksud ei ole tasu osutatud teenuste eest;

e) tarnelepingute kohase impordi suhtes ei kohaldata abi saaval ülemeremaal või -territooriumil tollimakse ega teisi samaväärse toimega makse. Asjaomaselt ülemeremaalt või -territooriumilt pärinevate toodete tarnimise leping sõlmitakse tarnitavate toodete tehasehinna põhjal, millele võib lisada selliseid siseriiklikke makse, mida kohaldatakse nende tarnete suhtes sellel ülemeremaal või -territooriumil;

f) kütuseid, määrdeid ja süsivesinik-sideaineid ning üldiselt kõiki ehituslepingute täitmiseks kasutatavaid materjale käsitletakse kohalikult turult ostetuna ja nende suhtes kohaldatakse abi saaval ülemeremaal või -territooriumil kehtivaid siseriiklikke maksueeskirju; ja

g) isiklikud asjad ja majatarbed, mis imporditakse teenuslepingus piiritletud ülesannete täitmiseks muude kui kohalike seast töölevõetud füüsiliste isikute ja nende pereliikmete tarbeks, vabastatakse impordi- ja tollimaksudest ja muudest samaväärse toimega maksudest abi saaval ülemeremaal või -territooriumil kehtivate siseriiklike õigusaktidega ettenähtud ulatuses.

3. Kõikides küsimustes, mis ei ole hõlmatud maksu- ja tollikorda käsitlevate lõigetega 1 ja 2, kohaldatakse asjaomase ülemeremaa või -territooriumi õigusakte.

3. PEATÜKK

Juht- ja täitevorganid

Artikkel 12

Rakenduskord

Ilma et see piiraks artikli 8 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 2 nimetatud eelarvetoetuse rakendamise korra kohaldamist, rakendatakse käesoleva määruse kohaselt rahastatavaid programme ja projekte kooskõlas artiklitega 13, 14 ja 15.

Artikkel 13

Delegatsioonid

1. Kui komisjoni esindab delegatsioon, mida juhib delegatsiooni juht, teatab komisjon sellest asjaomasele ülemeremaale või -territooriumile. Sellistel juhtudel kohaldatakse eelarvevahendite käsutajaid ja edasivolitatud peaarvepidajaid käsitleva EAF finantsmääruse artikli 22 lõiget 2 ja artiklit 67.

2. Delegatsiooni juht täidab tihedas koostöös territoriaalse eelarvevahendite käsutajaga järgmisi ülesandeid:

a) osaleb ja abistab asjaomase ülemeremaa või -territooriumi taotlusel projektide ja programmide koostamisel ning tehnilise abi lepingute läbirääkimistel;

b) osaleb projektide ja programmide hindamises, koostades pakkumiskutse dokumendid ja otsides võimalusi lihtsustada projektide ja programmide hindamise ja rakendamise korda;

c) valmistab ette rahastamisettepanekuid;

d) kinnitab avatud kohalike pakkumiste kutsed enne nende avaldamist territoriaalse eelarvevahendite käsutaja poolt ja hädaabilepingute toimikud 30 päeva jooksul pärast seda, kui territoriaalne eelarvevahendite käsutaja on need talle esitanud;

e) viibib pakkumiste avamise juures ja võtab vastu nende ärakirjad ja nende läbivaatamise tulemused;

f) kiidab 30 päeva jooksul heaks territoriaalse eelarvevahendite käsutaja ettepanekud korraldada avatud kohalikke pakkumisi, sõlmida pakkumismenetluseta lepinguid, hädaabilepinguid, teenuslepinguid ja ehituslepinguid, mille maksumus on vähem kui 5 miljonit eurot, ning tarnelepinguid, mille väärtus on vähem kui 1 miljon eurot;

g) kiidab kõikide eespool nimetamata lepingute puhul 30 päeva jooksul heaks territoriaalse eelarvevahendite käsutaja ettepaneku sõlmida leping, kui on täidetud järgmised tingimused:

i) valitud pakkumine on pakkumiskutse dokumentide nõuetele vastavatest väikseima hinnaga;

ii) valitud pakkumine vastab kõikidele pakkumiskutse dokumentides esitatud valikukriteeriumidele; ja

iii) valitud pakkumine ei ületa lepinguks ettenähtud summat;

h) kui punktis g sätestatud tingimused ei ole täidetud, edastab ettepaneku juhtivale eelarvevahendite käsutajale, kes teeb otsuse 60 päeva jooksul alates pakkumise saamisest delegatsiooni juhilt. Kui valitud pakkumise hind ületab lepinguks ettenähtud summa, määrab juhtiv eelarvevahendite käsutaja lepingu sõlmimise heakskiitmisel vajalikud rahalised vahendid;

i) kinnitab otsese töövõtu lepingud, eelarved ja nende lisaklauslid ning territoriaalse eelarvevahendite käsutaja väljastatud maksekinnitused;

j) tagab, et komisjoni hallatavatest fondi vahenditest rahastatavaid projekte ja programme rakendatakse majanduslikult ja tehniliselt õigesti;

k) teeb meetmete korrapärasel hindamisel koostööd selle ülemeremaa või -territooriumi ametiasutustega, kus ta komisjoni esindab;

l) edastab ülemeremaale või -territooriumile kogu teabe ja asjakohased dokumendid arengu rahastamise koostöö rakenduskorra, eelkõige hindamiskriteeriumide ja pakkumiste hindamise kriteeriumide kohta; ja

m) teatab ülemeremaa või -territooriumi ametiasutustele korrapäraselt ühenduse meetmetest, mis võivad vahetult mõjutada ühenduse ja ülemeremaa või -territooriumi vahelist koostööd.

3. Kõikidest käesolevas artiklis kirjeldamata haldus- ja/või finantsvolitustest, mis delegatsiooni juhile antakse, teatatakse territoriaalsetele eelarvevahendite käsutajatele.

Artikkel 14

Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja

1. Iga ülemeremaa või -territooriumi valitsus määrab territoriaalse eelarvevahendite käsutaja, kes esindab teda kõikides toimingutes, mida rahastatakse komisjoni ja panga hallatavatest fondi vahenditest. Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja võib osa neist ülesannetest delegeerida teistele, teatades sellest juhtivale eelarvevahendite käsutajale.

2. Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja täidab järgmisi ülesandeid:

a) vastutab tihedas koostöös delegatsiooni juhiga projektide ja programmide koostamise, esitamise ja hindamise eest;

b) avaldab tihedas koostöös delegatsiooni juhiga avatud kohaliku pakkumise kutseid, võtab vastu nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi pakkumisi (avatud ja piiratud), on eesistujaks pakkumiste läbivaatamisel, kinnitab läbivaatamise tulemused, kirjutab alla lepingutele ja nende lisadele ning kinnitab kulutused;

c) esitab enne avatud kohaliku pakkumise kutsete avaldamist pakkumiskutse dokumendid delegatsiooni juhile, kes annab oma nõusoleku 30 päeva jooksul;

d) hindab pakkumisi nende kehtivusaja jooksul, võttes arvesse lepingute heakskiitmiseks vajalikku aega;

e) edastab läbivaatamise tulemused ja lepingu sõlmimise ettepaneku delegatsiooni juhile heakskiitmiseks artikli 15 punktis f ettenähtud tähtaja jooksul;

f) vormistab ja kinnitab kulutusi talle määratud vahendite piires; ja

g) võib meetmete rakendamise käigus teha vajalikke kohandusi, et tagada heakskiidetud projektide või programmide majanduslikult ja tehniliselt õige rakendamine.

3. Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja otsustab meetmete rakendamise käigus järgmiste asjaolude üle ja teatab nendest otsustest delegatsiooni juhile:

a) tehnilised kohandused ja muudatused üksikasjades, kui need ei mõjuta vastuvõetud tehnilist lahendust ja jäävad kohandusteks jäetud varu piiresse;

b) rakendamise käigus tehtavad eelarvemuudatused;

c) üleviimine ühest eelarvekirjest teise;

d) mitut üksust hõlmavate projektide või programmide rakenduskoha muutused, kui need on tehniliselt, majanduslikult või sotsiaalselt põhjendatud;

e) viiviste kehtestamine või nendest vabastamine;

f) garantiikohustustest vabastamine;

g) kaupade ostmine kohalikult turult, olenemata nende päritolust;

h) mujalt kui ülemeremaadelt ja -territooriumidelt, liikmesriikidest või AKV riikidest pärinevate ehitusvahendite ja -masinate kasutamine, tingimusel et ülemeremaadel ja -territooriumidel, liikmesriikides või AKV riikides samasugust varustust ja masinaid ei toodeta;

i) allhanked;

j) lõplik heakskiitmine, tingimusel et delegatsiooni juht viibib esialgse heakskiitmise juures, kinnitab vastava protokolli ja viibib vajaduse korral lõpliku heakskiitmise juures, eelkõige juhul, kui esialgsel heakskiitmisel ülesmärgitud varutingimuste ulatus eeldab suurt lisatööd; ja

k) nõustajate ja muude tehnilise abi asjatundjate palkamine.

4. Lisaks kuulub territoriaalse eelarvevahendite käsutaja ülesannete hulka:

a) rakendamise aastaaruande koostamine ja selle esitamine komisjonile pärast järelevalvekomitee heakskiidu saamist;

b) artiklis 22 nimetatud vahekokkuvõtte tegemine;

c) tagamine, et EAF programmide korraldamises ja rakendamises osalevad organid kasutavad eraldi raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõigi abiga seotud tehingute kohta; ja

d) kõikide artiklite 16, 19, 24 ja 30 rakendamise tagamiseks vajalike meetmete võtmine.

5. Kui artiklis 21 nimetatud rakendamise aastaaruanne on esitatud, vaatavad komisjon ja territoriaalne eelarvevahendite käsutaja eelmise aasta põhitulemused läbi.

Pärast läbivaatamist võib komisjon esitada territoriaalsele eelarvevahendite käsutajale oma märkused. Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja teatab komisjonile nende märkuste suhtes võetud meetmetest. Kui komisjon leiab nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, et võetud meetmed ei ole piisavad, võib ta esitada ülemeremaale või -territooriumile ja territoriaalsele eelarvevahendite käsutajale järelevalve- või juhtimiskorralduse tõhususe parandamiseks kohandamissoovitusi koos põhjendustega.

Kui territoriaalne eelarvevahendite käsutaja saab sellised soovitused, peab ta näitama, milliseid meetmeid on võetud järelevalve- või juhtimiskorralduse parandamiseks, või selgitama, miks meetmeid ei ole võetud.

Artikkel 15

Piirkondlikud sidusrühmad

1. Regionaalprogrammi ettepanekuid võivad esitada:

a) vähemalt kaks ülemeremaade või -territooriumide territoriaalset eelarvevahendite käsutajat; või

b) erandkorras üks ülemeremaa või -territooriumi territoriaalne eelarvevahendite käsutaja, kui ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse artikli 16 lõike 1 punktides b–e nimetatud meetmetes osaleb ainult üks ülemeremaa või -territoorium.

2. Regionaalprogramme rakendab territoriaalne eelarvevahendite käsutaja või ettepanekus määratud organisatsioon.

IV OSA

JÄRELEVALVE, LÄBIVAATAMINE, AUDIT JA HINDAMINE

1. PEATÜKK

Järelevalve

Artikkel 16

Ülemeremaa või -territooriumi vastutus

1. Ilma et see piiraks komisjoni vastutust ühenduse finantsabi rakendamise eest, vastutavad sellise abi finantskontrolli eest eelkõige ülemeremaad ja -territooriumid.

Sel eesmärgil tuleb territoriaalsel eelarvevahendite käsutajal teha järgmist:

a) kehtestada ja rakendada haldus- ja kontrollikord viisil, mis tagab ühenduse vahendite tõhusa ja nõuetekohase kasutamise. Selleks peavad sõltumatud pädevad finantskontrolliasutused tegema kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditistandarditega asjakohast sise- ja välisfinantskontrolli;

b) esitada komisjonile nimetatud korra kirjeldus;

c) tagada, et abi korraldatakse kooskõlas kõikide kohaldatavate eeskirjadega ja et nende käsutuses olevaid vahendeid kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega;

d) tõendada, et komisjonile esitatavad kuludeklaratsioonid on täpsed ja et nende koostamisel on kasutatud raamatupidamissüsteeme, mis põhinevad kontrollitavatel tõendavatel dokumentidel;

e) esitada iga programmitöö perioodi lõppedes komisjonile teatis, mille on koostanud määratud korraldusasutusest sõltumatu isik või talitus. Nimetatud teatises võetakse kokku eelmistel aastatel tehtud kontrollide järeldused ning antakse hinnang lõppmaksetaotluste kehtivuse kohta ja lõplikke kulusid käsitlevas tõendis sisalduvate tehingute seaduslikkuse ja nõuetekohasuse kohta. Kui ülemeremaad või -territooriumid peavad seda vajalikuks, võivad nad lisada nimetatud tõendile oma arvamuse;

f) teha koostööd komisjoniga, et tagada EAF vahendite kasutamine vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele;

g) vältida, avastada ja parandada eeskirjade eiramist ning vastavalt eeskirjadele teatada nendest ning haldus- ja kohtumenetluse kulgemisest komisjonile;

h) nõuda tagasi summad, mis on kaotatud avastatud eeskirjaeiramiste tulemusel, ja vajaduse korral nõuda hilinenud maksete eest viivist;

i) võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada näidisprogrammi sätete, sealhulgas kavandamise käigus kokkulepitud kohustuste ja väljamaksete ajakava järgimine; ja

j) uurida kõiki rakendamise venimise põhjusi ja pakkuda välja sobivad meetmed olukorra parandamiseks.

2. Igal aastal saadetakse komisjonile auditikava ja tehtud auditite tulemuste kokkuvõte.

Audiitori aruanded peavad olema komisjoni käsutuses.

Artikkel 17

Kooskõlastamine

1. Komisjon ja ülemeremaad või -territooriumid, keda esindab territoriaalne eelarvevahendite käsutaja, teevad koostööd ja kooskõlastavad kontrollide kavu, meetodeid ja rakendamist, et saada kontrollimisest võimalikult suurt kasu. Nad teatavad üksteisele viivitamata kontrollide tulemustest.

2. Vähemalt kord aastas kontrollitakse ja hinnatakse järgmist:

a) ülemeremaade või -territooriumide ja komisjoni tehtud kontrollide tulemused;

b) muude siseriiklike või ühenduse kontrolliorganite või -institutsioonide märkused;

c) avastatud eeskirjaeiramiste finantsmõju, nimetatud eiramiste parandamiseks võetud või vajalikud meetmed ning vajaduse korral kohandused haldus- ja kontrollisüsteemides.

3. Pärast lõikele 2 vastavat läbivaatamist ja hindamist võib komisjon teha märkusi eelkõige avastatud eeskirjaeiramiste finantsmõju kohta, ilma et see piiraks meetmeid, mida ülemeremaad või -territooriumid peavad viivitamatult võtma vastavalt artiklile 16.

Märkused adresseeritakse asjaomase ülemeremaa või -territooriumi territoriaalsele eelarvevahendite käsutajale ja vajaduse korral lisatakse neile nõudmised võtta parandusmeetmeid, et parandada juhtimises avastatud puudujääke ning veel parandamata eeskirjaeiramisi.

Ülemeremaal või -territooriumil on võimalus neid märkusi kommenteerida.

Artikkel 18

Järelevalvekomiteed

1. Iga ühtse programmdokumendi rakendamist jälgib järelevalvekomitee.

Ülemeremaade ja -territooriumide ametiasutused moodustavad järelevalvekomitee hiljemalt kolme kuu jooksul pärast ühtse programmdokumendi heakskiitmist.

2. Järelevalvekomitee eesistujaks on territoriaalne eelarvevahendite käsutaja või tema esindaja.

Komisjoni ja vajaduse korral ka Euroopa Investeerimispanga esindaja võib osaleda järelevalvekomitee töös nõuandjana.

Komitees on esindatud ülemeremaa või -territooriumi määratud asutused või organid, komisjon, asjaomane liikmesriik ja vajaduse korral Euroopa Investeerimispank ja/või mõni muu kaasfinantseerimises osalev institutsioon. Kui piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning eraettevõtjad vastutavad projekti rakendamise eest ja kui nad on otseselt projektiga seotud, on ka nemad sellistes komiteedes esindatud.

3. Järelevalvekomitee koostab oma kodukorra asjaomase ülemeremaa või -territooriumi institutsioonilises, õigus- ja finantsraamistikus ning kooskõlastab selle territoriaalse eelarvevahendite käsutajaga.

4. Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja esitab järelevalvekomitee koosolekutel arenguaruanded kooskõlas komisjoni ettenähtud standardvormiga. Komisjon peab aruande kätte saama 15 tööpäeva enne kavandatud koosolekut.

5. Abi rakendamise tõhususe ja kvaliteedi kontrollimiseks teeb järelevalvekomitee järgmist:

a) hindab regulaarselt ühtse programmdokumendi konkreetsete eesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme;

b) vaatab enne komisjonile saatmist läbi artiklis 22 nimetatud vahekokkuvõtte;

c) vaatab enne komisjonile saatmist läbi ja kiidab heaks rakendamise aasta- ja lõpparuanded;

d) vaatab läbi ja kiidab heaks ettepanekud muuta ühtse programmdokumendi sisu.

Artikkel 19

Järelevalvenäitajad

Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja ja järelevalvekomitee teevad järelevalvet ühtses programmdokumendis täpsustatud näitajate alusel.

Näitajad võtavad arvesse komisjoni avaldatud soovituslikku metoodikat.

Näitajad on seotud projektide eripära ja eesmärkidega ning kajastavad:

a) sisendeid, väljundeid, tulemusi ja võimaluse korral mõjusid;

b) etappi, milleni abi tegelikul rakendamisel on jõutud;

c) rahastamiskava rakendamise ulatust.

2. PEATÜKK

Läbivaatamine

Artikkel 20

Läbivaatamisprotsess

1. Rahanduskoostöö peab olema piisavalt paindlik, et tagada meetmete pidev kooskõla ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse eesmärkidega ja võtta arvesse kõiki muutusi asjaomase ülemeremaa või -territooriumi majanduse olukorras, prioriteetides ning eesmärkides, eelkõige rakendamise aastaaruande ja ühtse programmdokumendi vahekokkuvõtte või vajaduse korral artikli 21 lõikes 5 nimetatud aastaülevaate abil.

2. Humanitaar- ja hädaabi käsitlevates sätetes nimetatud erandlikel asjaoludel võib läbivaatamine toimuda emma-kumma lepinguosalise taotlusel.

Artikkel 21

Rakendamise aastaaruanne

1. Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja esitab komisjonile rakendamise aastaaruande kolme kuu jooksul alates iga ühtse programmdokumendi vastuvõtmisele järgneva rakendusaasta lõpust.

2. Ühtse programmdokumendi rakendamise aastaaruanne koosneb ühishinnangust programmi rakendamisele ja selles võetakse arvesse asjakohaseid järelevalve- ja hindamistulemusi.

3. Aruanne koostatakse kohalikul tasandil ning territoriaalne eelarvevahendite käsutaja, järelevalvekomitee ja vajaduse korral asjaomase delegatsiooni juht vormistavad selle lõplikult 60 päeva jooksul.

4. Aruandes hinnatakse eelkõige:

a) sihtvaldkonnas või -valdkondades saavutatud tulemusi, võrreldes neid eesmärkides, mõjunäitajates ja valdkondlikes tegevuspõhimõtetes piiritletud kohustustega;

b) sihtvaldkonda või -valdkondadesse mittekuuluvaid ja/või mitmeaastaste programmidega hõlmatud projekte ja programme;

c) valitsusvälistele osalejatele ettenähtud vahendite kasutamist;

d) käsilolevate meetmete tulemuslikku rakendamist ning kohustuste ja maksete ajakavast kinnipidamist; ja

e) programmitöö jätkamist järgnevatel aastatel.

5. Vajaduse korral koostatakse selle aruande alusel partnerluskohtumise raames aastaülevaade, nagu see on ette nähtud ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse artikliga 7.

Artikkel 22

Vahekokkuvõte

1. Vahekokkuvõte tehakse selleks, et kontrollida ühtse programmdokumendi esialgseid tulemusi, nende asjakohasust ja eesmärkide saavutamise ulatust.

Vahekokkuvõttes hinnatakse ka rahaliste vahendite kasutamist ning järelevalvet ja rakendamist.

2. Vahekokkuvõtte tegemise eest vastutab komisjon koostöös territoriaalse eelarvevahendite käsutaja ja asjaomase liikmesriigiga.

Vahekokkuvõtte teeb sõltumatu hindaja üldiselt 24–36 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist, see esitatakse järelevalvekomiteele ja saadetakse seejärel komisjonile. Ühtses programmdokumendis võib määrata teistsuguse tähtaja, eelkõige eelarvetoetuse korral vastuvõetud näitajate osas.

3. Komisjon kontrollib vahekokkuvõtte asjakohasust ja kvaliteeti ühtses programmdokumendis määratletud kriteeriumide ja EAF rahaeralduste jaotamise kriteeriumide alusel.

3. PEATÜKK

Auditid

Artikkel 23

Auditid

1. Ilma et see piiraks abi saavate riikide tehtavat kontrolli, võivad komisjoni ja kontrollikoja ametnikud või nende nõuetekohaselt volitatud esindajad teha kohapeal ja vähemalt ühe tööpäevase etteteatamisajaga EAF rahastatavate toimingute ning haldus- ja kontrollisüsteemide tehnilist või finantsauditit, sealhulgas pistelist kontrolli ja lõppauditit.

Komisjon teatab sellest vajaliku abi saamiseks asjaomasele ülemeremaale või -territooriumile. Sellises kontrollis võivad osaleda ka asjaomase ülemeremaa või -territooriumi ametnikud või teenistujad. Komisjon võib asjaomaselt ülemeremaalt või -territooriumilt nõuda kohapealset kontrolli, et kontrollida tehingu või tehingute nõuetekohasust. Sellises kontrollis võivad osaleda ka komisjoni ametnikud või teenistujad.

2. Abi saavad riigid abistavad komisjoni talitusi ja kontrollikoda EAF vahendite kasutamisega seotud auditite korraldamisel.

Artikkel 24

Kontrolljälg

1. Ülemeremaade ja -territooriumide haldus- ja kontrollisüsteemidega tuleb ette näha piisav kontrolljälg kooskõlas igas rahastamislepingus sätestatud tingimustega.

2. Kontrolljälg on piisav, kui:

a) asjakohasel juhtimistasandil peetav raamatupidamine annab üksikasjalikku teavet EAF rahastatavate toimingutega seoses tegelikult tehtud kulutuste kohta. Raamatupidamisdokumentidel on näidatud nende koostamise kuupäev, iga kuluartikli summa, tõendavate dokumentide laad ning maksekuupäev ja -viis. Neile on lisatud vajalikud tõendavad dokumendid (nt arved);

b) asjakohasel juhtimistasandil säilitatakse ka projekti tehnilisi näitajaid ja rahastamiskava, arenguaruandeid, dokumente toetuste andmise ning pakkumis- ja lepingu sõlmimise menetluste kohta ja rahastatud toodete ja teenuste kontrollimisaruandeid;

c) raamatupidamisandmete elektroonilise edastamise korral saavad kõik asjassepuutuvad asutused ja organid madalamalt tasandilt piisavalt teavet oma raamatupidamisdokumentatsiooni ja kõrgemale tasandile esitatavate summade tõendamiseks, mille abil tagatakse piisav kontrolljälg, alustades komisjonile esitatavatest kogusummadest ning lõpetades üksikute kululiikidega ning lõplike abisaajate ja projekti teostavate asutuste ja äriühingute tasandi tõendavate dokumentidega.

3. Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja võtab kõik käesoleva artikli rakendamiseks vajalikud meetmed.

4. PEATÜKK

Hindamine

Artikkel 25

Hindamine

1. Ühtse programmdokumendi hindamisel käsitletakse vahendite kasutamist, abi tõhusust, tulemuslikkust ja mõju ning tehakse järeldused ja esitatakse soovitused, võttes arvesse varasemaid hindamistulemusi.

Hinnatakse rakendamist soodustavaid ja takistavaid tegureid ning saavutusi ja tulemusi, sealhulgas nende järjepidevust.

2. Ühtse programmdokumendi hindamise eest vastutab komisjon kooskõlas järelevalvekomiteega.

3. Hindamiskava tuleks määratleda ühtses programmdokumendis.

Hindamine peab eelkõige:

a) andma korrapäraseid ja sõltumatuid hinnanguid fondi tegevuse kohta, võrreldes kavandatud tulemusi ja eesmärke tegelike saavutustega,

b) võimaldama ülemeremaadel ja -territooriumidel, liikmesriikidel ja komisjonil kasutada seeläbi omandatud kogemusi tulevaste tegevuspõhimõtete ja meetmete kavandamisel ning rakendamisel.

4. Hindamistulemused tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 26

Hindamise kord

Ilma et see piiraks ülemeremaade ja -territooriumide või komisjoni tehtavaid hindamisi, võivad programme, projekte või muid ühtse programmdokumendi rakendamisega seotud meetmeid hinnata ülemeremaad ja -territooriumid ühiselt, koostöös asjaomase liikmesriigiga.

V OSA

RAHASTAMISE KOHANDAMINE

Artikkel 27

EAF eralduste kohandamine

Järelevalve, auditi ja hindamise tulemuste alusel ning järelevalvekomitee märkusi arvestades võib komisjon kohandada algses ühtses programmdokumendis kehtestatud koguseid ja tingimusi omal algatusel või asjaomase ülemeremaa või -territooriumi ettepaneku korral, pidades silmas kõnealuse ülemeremaa või -territooriumi hetkevajadusi ja tulemusi.

Selline kohandamine toimub tavaliselt seoses vahekokkuvõttega ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse artiklis 24 sätestatud korras 24–36 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist või eeskirjade eiramise puhul võimalikult kiiresti.

Artikkel 28

Maksete peatamine

1. Komisjon peatab maksed ja nõuab oma otsust põhjendades, et ülemeremaa- või territoorium esitaks oma märkused ja teeks vajaduse korral parandusi kindlaksmääratud aja jooksul, kui komisjon leiab pärast vajalike kontrollide tegemist, et:

a) ülemeremaa või -territoorium ei ole oma kohustusi täitnud; või

b) EAF toetus tervikuna või osa sellest ei ole kogu või osa ühtse programmdokumendi puhul õigustatud; või

c) haldus- või kontrollisüsteemis on tõsiseid puudusi, mis võivad põhjustada süstemaatilist eeskirjade eiramist.

2. Ajavahemikuks, mille jooksul asjaomane ülemeremaa või -territoorium võib vastata nõudele esitada oma märkused ja teha vajaduse korral parandusi, on kaks kuud, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mil komisjoniga võib kokku leppida pikema tähtaja.

3. Kui ülemeremaa või -territoorium vaidlustab komisjoni märkused, kutsub komisjon ülemeremaa või -territooriumi ja asjaomase liikmesriigi partnerluskohtumisele, kus pooled püüavad jõuda kokkuleppele märkuste ja nendest tehtavate järelduste suhtes.

Kui ülemeremaa või -territoorium vaidlustab komisjoni märkused ja kui toimub ühekordne partnerluskohtumine, hakatakse lõikes 5 nimetatud kolmekuulist tähtaega, mille jooksul komisjon võib teha oma otsuse, arvestama partnerluskohtumise kuupäevast alates.

4. Kui komisjon soovitab rahastamisparandusi, antakse ülemeremaale või -territooriumile võimalus tõendada asjakohaste toimikute läbivaatamise abil, et eiramise tegelik ulatus oli komisjoni hinnatust väiksem.

Välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ei ole selliseks läbivaatamiseks lubatud aeg rohkem kui kaks kuud pärast lõikes 1 osutatud kahekuulist ajavahemikku.

Komisjon võtab arvesse kõiki tõendeid, mis ülemeremaa või -territoorium on nimetatud tähtaja jooksul esitanud.

5. Kui lõikes 2 sätestatud tähtaja lõpuks ei ole kokkuleppele jõutud ja ülemeremaa või -territoorium ei ole parandusi teinud, võib komisjon, võttes arvesse ülemeremaa või -territooriumi ja liikmesriikide märkusi, otsustada kolme kuu jooksul:

a) vähendada makseid; või

b) teha nõutavad rahastamisparandused, tühistades täielikult või osaliselt EAF eraldused.

6. Kui komisjon leiab, et asjassepuutuvad kulutused on seotud tõsise eeskirjade eiramisega, mida ei ole parandatud, ja et viivitamatult tuleb võtta meetmeid, võib ta pärast nõuetekohast kontrolli vahemakse täielikult või osaliselt peatada, ilma et see piiraks lõigete 1–5 kohaldamist.

Komisjon teatab asjaomasele ülemeremaale või -territooriumile võetud meetmetest ja nende põhjustest. Kui pärast viit kuud on peatamise põhjused endiselt olemas või asjaomane ülemeremaa või -territoorium ei ole komisjonile tõsise eeskirjade eiramise parandamiseks võetud meetmetest teatanud, kohaldatakse artikli 30 sätteid.

Artikkel 29

Sissenõudmine ja tagasimaksmine

1. Kõik tagasimaksed komisjonile tehakse enne tähtpäeva, mis on näidatud EAF finantsmääruse artikli 45 kohaselt koostatud sissenõudekorralduses. Selleks tähtpäevaks on korralduse väljastamise kuule järgneva teise kuu viimane päev.

2. Tagasimakse hilinemisel makstakse viivist, mida arvestatakse lõikes 1 osutatud tähtpäevast tegeliku maksmispäevani. Sellise viivise määr on poolteist protsenti kõrgem kui määr, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhiliste refinantseerimistehingute suhtes selle kuu esimesel päeval, mil tähtpäev saabub.

3. Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja peab arvestust ühenduse abist juba sooritatud maksetest tagasinõudmisele kuuluvate summade kohta ja tagab, et summad nõutakse tagasi põhjendamatu viivituseta.

Abi saaja tagastab kõik tagasimaksmisele kuuluvad summad koos viivisega, arvates asjakohased summad maha oma järgmisest kuluaruandest ja komisjonile esitatavast maksetaotlusest või, kui see ei ole piisav, makstes summad ühendusele tagasi.

Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja saadab komisjonile üks kord aastas aruande kõnealusel kuupäeval tagasinõudmisel olevate summade kohta, liigitatuna tagasinõudemenetluse algatamise aasta järgi.

VI OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 30

Teave ja avalikustamine

1. Ülemeremaad ja -territooriumid tagavad, et EAF programmide kohta antakse asjakohast teavet, eesmärgiga:

a) teavitada üldsust ühenduse osast nendes programmides;

b) teavitada võimalikke abisaajaid ja kutseorganisatsioone pakutavatest võimalustest.

2. Abi saavad riigid tagavad eelkõige, et püstitatakse hästi nähtavad ühenduse logoga sildid, millel on näidatud ühenduse rahastatavad konkreetsed projektid, ning et ühenduse institutsioonide esindajad kaasatakse nõuetekohaselt EAF rahastatavate programmidega seotud tähtsamatesse avalikesse ettevõtmistesse.

Artikkel 31

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2002

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Poul Nielson

[1] EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1.

[2] EÜT L 317, 15.12.2002, lk 355.

[3] Seni avaldamata – KOM(2002) 290 lõplik, 11.6.2002.

--------------------------------------------------