KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2204/2002,

5. detsember 2002,

mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 994/98, mis käsitleb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes,[1] eriti selle artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti iv ja punkti b,

olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu,[2]

olles nõu pidanud riigiabi nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1) Määrusega (EÜ) nr 994/98 volitatakse komisjoni asutamislepingu artikli 87 alusel sätestama, et teatavates tingimustes sobib tööhõiveabi kokku ühisturuga ega eelda asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse täitmist.

(2) Määrusega (EÜ) nr 994/98 volitatakse komisjoni asutamislepingu artikli 87 alusel ka sätestama, et abi, mis on kooskõlas kaardiga, mis komisjon on piirkondliku abi andmiseks kinnitanud igale liikmesriigile, sobib kokku ühisturuga ega eelda asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse täitmist.

(3) Komisjon on kohaldanud asutamislepingu artikleid 87 ja 88 nii toetavates piirkondades kui ka väljaspool neid antava tööhõiveabi suhtes mitmes otsuses ning on samuti selgitanud oma tegevuspõhimõtteid tööhõivealast abi käsitlevates suunistes,[3] riigiabi järelevalvet ja tööjõukulude vähendamist käsitlevas teatises,[4] piirkondlikku riigiabi käsitlevates suunistes[5]ning komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruses (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes.[6] Arvestades komisjoni kogemusi nende sätete kohaldamisel, on asjakohane, et komisjon kasutaks määrusega (EÜ) nr 994/98 antud volitusi, pidades silmas tõhusa järelevalve tagamist ja haldamise lihtsustamist, nõrgestamata seejuures komisjonipoolset seiret.

(4) Käesolev määrus ei piira liikmesriikide võimalust teatada tööhõiveabist. Komisjon hindab selliseid teateid eelkõige käesolevas määruses ja komisjoni määruses (EÜ) nr 70/2001 sätestatud tingimuste põhjal või kooskõlas ühenduse asjakohaste suuniste ja raamistikega. Praegu toimub see sel viisil mereveonduse osas. Käesoleva määruse jõustumisel lõpetatakse tööhõivealast riigiabi käsitlevate suuniste,[7] riigiabi järelevalvet ja tööjõukulude vähendamist käsitleva teatise ning tööhõiveabiteadete läbivaatamise kiirendatud menetlust käsitleva teatise[8] kohaldamine. Teateid, mille käsitlemine toimub käesoleva määruse jõustumise ajal, hinnatakse selle sätete kohaselt. On asjakohane näha ette üleminekusätted käesoleva määruse kohaldamise kohta tööhõiveabi suhtes, mida antakse enne selle jõustumist, rikkudes asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud kohustust.

(5) Tööhõive edendamine on ühenduse ja selle liikmesriikide majandus- ja sotsiaalpoliitika keskne eesmärk. Selle eesmärgi saavutamise edendamiseks on ühendus välja arendanud Euroopa tööhõivestrateegia. Mõnes ühenduse osas on tööpuudus jätkuvalt märkimisväärne probleem ning teatavatel töötajate rühmadel on tööturule tulemine endiselt väga raske. Seetõttu on põhjendatud, et riigiasutused kohaldavad meetmeid, mis ergutavad ettevõtteid suurendama oma töötajate, eelkõige kõnealuste ebasoodsas olukorras töötajate arvu.

(6) Käesolevat määrust kohaldatakse ainult selliste tööhõivemeetmete suhtes, mis vastavad asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tingimustele ja seega kujutavad endast riigiabi. Paljud tööhõivemeetmed ei kujuta endast riigiabi artikli 87 lõike 1 tähenduses, sest need toetavad üksikisikuid, soodustamata teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, või ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust või on tööhõivet edendavad üldmeetmed, mis ei moonuta ega ähvarda moonutada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist. Seetõttu ei mõjuta käesolev määrus sellised üldmeetmed, mis võivad hõlmata tööjõu- ja sotsiaalkulude maksustamise üldist vähendamist, haridus- ja koolitusinvesteeringute mahu suurendamist, suunamis- ja nõustamismeetmeid, töötute üldist abi ja koolitust ning tööõiguse täiustamist. Sama kehtib ka meetmete suhtes, mida ei käsitleta asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kõiki kriteeriume täitvana ja mis ei eelda asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse täitmist vastavalt komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.[9]

(7) Neid asjaolusid arvestades peaks käesoleva määrusega vabastatud abi eesmärk ja tagajärg olema tööhõive, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate töötajate tööhõive edendamine kooskõlas Euroopa tööhõivestrateegiaga, kahjustamata kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Äriühingule antav tööhõive üksiktoetus võib avaldada märkimisväärset mõju asjaomasel turul valitsevale konkurentsile, sest selle kaudu antakse kõnealusele äriühingule eelis teiste äriühingute ees, kes sellist abi ei saanud. Kui abi antakse ainult ühele äriühingule, avaldab see tööhõivele tõenäoliselt üksnes piiratud mõju. Seetõttu tuleb üksiktoetustest jätkuvalt komisjonile teatada ning käesoleva määrusega tuleks vabastada ainult abikavade raames antav abi.

(8) Käesoleva määrusega tuleks vabastada selliste abikavade alusel antav abi, mis täidavad kõiki käesoleva määruse asjakohaseid nõudeid. Tõhusa järelevalve tagamiseks ja haldamise lihtsustamiseks, nõrgestamata seejuures komisjonipoolset seiret, peaksid abikavad selgesõnaliselt viitama käesolevale määrusele.

(9) Käesoleva määrusega ei tohiks teatamiskohustusest vabastada laevaehituses ja söekaevandussektoris antavat riigiabi, mille kohta on sätestatud erieeskirjad vastavalt nõukogu määruses (EÜ) nr 1540/98[10] ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1407/2002.[11]

(10) Käesolevat määrust kohaldatakse transpordisektoris. Kõnealuses sektoris valitsevat konkurentsi arvestades ei ole asjakohane vabastada uute töökohtade loomiseks antavat abi.

(11) Komisjon suhtub alati vähem soosivalt abisse, mis on suunatud konkreetsetele sektoritele, sealhulgas liigse tootmisvõimsusega või kriisiolukorra all kannatavatele tundlikele sektoritele. Seetõttu ei peaks käesoleva määrusega teatamiskohustusest vabastama konkreetsetele sektoritele suunatud abikavasid.

(12) Komisjoni väljakujunenud tava kohaselt ja tagamaks, et abi oleks proportsionaalne ja piirduks vajaliku summaga, tuleks piirmäärad väljendada pigem abi osatähtsusena abikõlblikest kulutusest kui maksimaalse abisummana.

(13) Tegemaks kindlaks, kas abi sobib käesoleva määruse kohaselt ühisturuga kokku, on vaja arvesse võtta abi osatähtsust ja seega abi suurust, mis on väljendatud toetusekvivalendina. Mitmes osas makstava abi ja sooduslaenuna antava abi toetusekvivalendi arvutamiseks on vaja kasutada abi andmise ajal kehtivaid turu intressimäärasid. Riigiabi käsitlevate eeskirjade ühtseks, läbipaistvaks ja hõlpsaks kohaldamiseks tuleks käesoleva määruse kohaldamisel kasutada turumäärasid viitemääradena, tingimusel et sooduslaenu puhul on laen tagatud tavalise tagatisega ja et sellega ei kaasne ebatavaliselt suurt riski. Viitemääradena tuleks kasutada määrasid, mis komisjon kinnitab korrapäraselt erapooletul alusel ja mis avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas ja Internetis.

(14) Eri suurusega ettevõtete erinevusi arvestades tuleks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning suurtele ettevõtetele kehtestada erinevad uute töökohtade loomiseks antava abi osatähtsuse ülemmäärad. Kõrvaldamaks erinevusi, mis võivad põhjustada konkurentsimoonutusi, hõlbustamaks ühenduse ja siseriiklike algatuste kooskõlastamist, ning halduse selguse ja õiguskindluse huvides tuleks käesolevas määruses kasutada väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust, mis sisaldub komisjoni 3. aprilli 1996. aasta soovituses 96/280/EÜ väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratluse kohta.[12] Seda määratlust kasutati ka määruses (EÜ) nr 70/2001.

(15) Komisjoni kogemusi silmas pidades tuleks abi osatähtsuse ülemmäärad kehtestada tasemel, mis looks sobiva tasakaalu konkurentsimoonutuste vähendamise ning tööhõive edendamise eesmärgi vahel. Ühtsuse huvides tuleks ülemmäärad ühtlustada piirkondlikku riigiabi käsitlevates suunistes ja määruses (EÜ) nr 70/2001 kehtestatud ülemmääradega, mis võimaldasid arvutada abi investeerimisprojektidega seoses loodud uute töökohtade alusel.

(16) Tööhõivekulud moodustavad osa iga ettevõtte tavalistest tegevuskuludest. Seepärast on eriti oluline, et abi mitte ainult ei võimalda ettevõtetel vähendada kulutusi, mida nad muidu peaksid tegema, vaid avaldab positiivset mõju tööhõivele.

(17) Karmi kontrolli ja rangete piiranguteta võib tööhõiveabil olla kahjulik toime, mis tühistab selle vahetu mõju uute töökohtade loomisele. Kui abi kasutatakse ühendusesisesele konkurentsile avatud äriühingute kaitseks, võib selle tulemusel edasi lükkuda selliste kohanduste tegemine, mida on vaja ühenduse tootmisharu konkurentsivõime tagamiseks. Karmi kontrolli puudumisel võib selline abi koonduda kõige jõukamatesse piirkondadesse, mis on vastuolus majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgiga. Ühtsel turul võib tööhõivekulutuste vähendamiseks antav abi moonutada ühendusesisest konkurentsi, häirida vahendite ja mobiilsete investeeringute paigutamist ning põhjustada tööpuuduse üleminekut ühest riigist teise ja ettevõtete ümberpaigutamist.

(18) Uute töökohtade loomiseks antava abi eeldus peaks olema, et loodud töökoht tuleb säilitada teatava miinimumperioodi vältel. Käesolevas määruses sätestatud tähtaeg peaks olema ülimuslik piirkondlikku riigiabi käsitlevate suuniste punktis 4.14 sätestatud viieaastase tähtaja järgimise suhtes.

(19) Töökohtade säilitamiseks antav abi ehk rahaline toetus, millega püütakse veenda äriühinguid mitte loobuma oma töötajatest, on tegevusabiga samalaadne abi. Seepärast tuleks valdkondade eeskirjade, näiteks mereveonduse sektoris kehtivate eeskirjade kohaselt lubada sellist abi üksnes erilistel asjaoludel ja ajutiselt. Abist tuleb jätkuvalt komisjonile teatada ja seda ei vabastata teatamiskohustusest käesoleva määruse alusel. Selline abi on lubatud piiratud asjaoludel, kui see on muu hulgas mõeldud loodusõnnetuste või erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks kooskõlas asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punktiga b; peale selle võib abi anda piirkondlikku riigiabi käsitlevates suunistes tegevusabi suhtes kehtestatud tingimustel piirkondades, mille suhtes võib teha erandi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a alusel, mis käsitleb majandusarengut niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus, sealhulgas äärealadel; kolmandaks võib sellist abi anda raskustes oleva äriühingu tegevuse säilitamiseks ja ümberkorraldamiseks kooskõlas ühenduse asjakohaste suuniste sätetega.[13]

(20) Erilist abi antakse tööandjatele, et vormistada ajutised või tähtajalised töölepingud ümber tähtajatuteks lepinguteks. Selliseid meetmeid ei tohi käesoleva määruse alusel teatamiskohustusest vabastada ja neist tuleb teada anda, et komisjon saaks välja selgitada, kas neil on tööhõivele positiivne mõju. Eelkõige tuleks tagada, et sellised meetmeid ei võimaldaks anda tööhõivele abi nii töökohtade loomisel kui ka töölepingute ümbervormistamisel, nii et ületatakse alginvesteeringutele või uute töökohtade loomisele antava abi ülemmäär.

(21) Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel on uute töökohtade loomisel oluline osa. Samal ajal võib nende suurus olla uute töökohtade loomisel takistuseks, sest uute töötajate töölevõtmisega kaasnevad riskid ja halduskoormus. Uute töökohtade loomine võib kaasa aidata ühenduse ebasoodsamate piirkondade majandusarengule ning edendada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Nendes piirkondades asuvad ettevõtted kannatavad asukohast põhjustatud struktuurilise halvemuse all. Seepärast on asjakohane, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning toetatavates piirkondades asuvad ettevõtted peaksid saama abi uute töökohtade loomiseks.

(22) Väljaspool toetatavaid piirkondi asuvad suurettevõtted ei kannata eriliste raskuste all ning tööhõivekulud moodustavad osa nende tavalistest tegevuskuludest. Seetõttu ning selleks, et tagada uute töökohtade loomiseks antava abi võimalikult suur ergutav mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning piirkondadele, mille suhtes võib teha erandi asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktide a ja c alusel, ei tohiks piirkondades, kus need erandid ei ole lubatud, anda suurettevõtetele abi uute töökohtade loomiseks.

(23) Teatud töötajate kategooriate jaoks on tööleidmine eriti raske, sest tööandjate arvates on nende tegevus vähem tootlik. See eeldatav madalam tootlikkus võib olla tingitud sellest, et töötajal puudub hiljutine töökogemus (näiteks noored töötajad, pikaajaliselt töötud) või ta on püsiva puudega. Äriühingutele selliste isikute töölevõtmise toetuseks antavat tööhõiveabi õigustab asjaolu, et nende töötajate madalam tootlikkus vähendab äriühingu saadavat rahalist kasu, ning samuti asjaolu, et töötajad saavad meetmest kasu, sest tööandjatele mõeldud ergutavate meetmete puudumisel tõrjutaks need töötajad tõenäoliselt tööturult välja. Seepärast on asjakohane kiita sellised abikavad heaks olenemata abisaaja suurusest või asukohast.

(24) Tuleks määratleda ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriad, kuid liikmesriikidel peab siiski olema võimalik koos asjakohaste põhjendustega teatada abist muude kategooriate töötajate töölevõtmise edendamiseks, kelle olukord on nende arvates ebasoodne.

(25) Puudega töötajad võivad vajada tööturul püsimiseks pidevat abi, mis hõlmab enamat kui esialgne töölevõtmiseks antav abi, võimaluse korral kaitstud töökohtade vormis. Sellised abikavad tuleks vabastada teatamiskohustusest juhul, kui suudetakse tõendada, et abi on mõeldud üksnes asjaomaste töötajate madalama tootlikkuse või nende töölevõtmisega kaasnevate lisakulude või kaitstud töökohtade loomise või säilitamisega kaasnevate kulude hüvitamiseks. Selle nõude eesmärk on takistada sellist abi saavatel ettevõtjatel müüa tooteid konkurentsivõimelistest hindadest madalamate hindadega turgudel, kus tegutsevad ka teised ettevõtjad.

(26) Käesoleva määrusega ei tohiks takistada ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks või puudega töötajate töölevõtmiseks või tööhõiveks antava abi kumuleerumist muu tööhõivekulude osas antava abiga, sest sellistel juhtudel on õiguspärane eelistada töölevõtmisel nende kategooriate töötajaid.

(27) Tagamaks, et abi on vajalik ja soodustab tööhõivet, ei tohiks käesoleva määrusega vabastada sellisele tööhõivele või töölevõtmisele antavat abi, millega abisaaja tegeleks ka üksnes turutingimustes.

(28) Käesoleva määrusega ei tohiks vabastada töökohtade loomiseks antavat abi, millel on üheskoos muu riigiabiga, sealhulgas siseriiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste antava abiga või ühenduse abiga kumuleeruv toime samade abikõlblike kulude suhtes või tööhõivega seotud investeerimiskulude suhtes, kui selline kumuleerumine ületab piirmäärad, mis on sätestatud käesolevas määruses või investeeringutele makstavat riigiabi käsitlevates ühenduse eeskirjades, eelkõige piirkondlikku riigiabi käsitlevates suunistes ja määruses (EÜ) nr 70/2001. Ainuke erand sellest põhimõttest tuleks teha abi suhtes, mida antakse ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks või puudega töötajate töölevõtmiseks või tööhõiveks.

(29) On asjakohane, et suured abisummad vaatab komisjon ka edaspidi enne nende kasutamist ükshaaval läbi. Sellest tulenevalt ei saa ühele ettevõttele või käitisele teatud ajavahemiku jooksul antud abisummad, mis ületavad kindla summa, käesolevas määruses sätestatud vabastust ja nende suhtes kohaldatakse ka edaspidi asutamislepingu artikli 88 lõike 3 sätteid.

(30) Tööhõivet edendavate abimeetmete või tööhõive ja tööturgudega seotud muu abi laad võib erineda käesoleva määrusega teatamiskohustusest vabastatud meetmetest. Sellistest meetmetest tuleks teatada vastavalt artikli 88 lõikele 3.

(31) Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingut silmas pidades ei tohiks käesoleva määrusega vabastada ekspordiabi ega abi, millega eelistatakse kodumaised kaupu importtoodetele. Selline abi ei ole kooskõlas kõnealusest lepingust tulenevate ühenduse rahvusvaheliste kohustustega ning seetõttu ei tohi seda teatamiskohustusest vabastada ja sellise abi andmist lubada isegi juhul, kui sellest on teatatud.

(32) Läbipaistvuse ja tõhusa järelevalve tagamiseks määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 3 kohaselt on vaja kehtestada kindel vorm, milles liikmesriigid peaksid komisjonile esitama kokkuvõtliku teabe juhul, kui käesoleva määruse alusel rakendatakse mõnd abikava, et selle teabe saaks avaldada Euroopa Ühenduste Teatajas. Samadel põhjustel on vaja kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad andmeid, mida liikmesriigid peavad säilitama käesoleva määrusega vabastatud abi kohta. Talle liikmesriikide poolt esitatavate aastaaruannete suhtes peaks komisjon kehtestama erinõuded. Haldamise hõlbustamiseks ning vajaliku tehnoloogia laia levikut silmas pidades tuleks kokkuvõtlik teave ja aastaaruanded esitada elektroonilises vormis.

(33) Pidades silmas komisjoni kogemusi selles vallas ja eelkõige seda, kui tihti on tavaliselt vaja riigiabi käsitlevad põhimõtted läbi vaadata, on asjakohane piirata käesoleva määruse kehtivusaega. Määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 4 lõike 2 kohaselt on vaja kehtestada üleminekukord, et käesoleva määruse alusel vabastatud abikavade suhtes jääks vabastus kehtima veel kuueks kuuks pärast määruse kehtivuse lõppemist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse abikavade suhtes, mis kujutavad endast riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses ja millega antakse abi uute töökohtade loomiseks, ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja puudega töötajate töölevõtmiseks ning puudega töötaja töölevõtmisega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse abi suhtes, mida antakse mis tahes valdkonnas, sealhulgas asutamislepingu I lisas loetletud toodete valmistamise, töötlemise ja turustamisega seotud tegevuseks.

Määrust ei kohaldata laevaehituses ja söekaevandussektoris antava abi suhtes ning transpordisektoris uute töökohtade loomiseks antava abi suhtes artikli 4 tähenduses. Sellisest abist tuleb komisjonile jätkuvalt ette teatada kooskõlas asutamislepingu artikli 88 lõikega 3.

3. Käesolev määrus ei kehti:

a) ekspordiga seotud tegevuseks antava abi ehk abi kohta, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

b) abi kohta, mille andmise tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmiseid mõisteid:

a) abi - mis tahes meede, mis vastab kõikidele asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud tingimustele;

b) väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted - määruse (EÜ) nr 70/2001 I lisas määratletud ettevõtted;

c) abi brutoosatähtsus - abi summa, mis on väljendatud protsendina asjakohastest kuludest. Kasutatud arvudest ei arvata maha otseseid makse. Kui abi antakse muus vormis kui tagastamatu abi, on abi suuruseks abi toetusekvivalent. Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise aja väärtusesse. Diskonteerimisel ja sooduslaenus sisalduva abisumma arvutamisel kasutatavaks intressimääraks on andmise ajal kehtinud viitemäär;

d) abi netoosatähtsus - diskonteeritud abi summa pärast maksude mahaarvamist, väljendatud protsendina asjakohastest kuludest;

e) töötajate arv - aasta tööühikute (ATÜ) arv ehk täisajatöötajate arv, kes on aasta jooksul tööl, kusjuures osaaja- ja hooajatööd mõõdetakse ATÜ murdosades;

f) ebasoodas olukorras olev töötaja - isik, kes kuulub kategooriasse, kellel on raske tulla tööturule ilma abita, st isik, kes vastab vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

i) isik, kes on alla 25aastane või on lõpetanud statsionaarse õppevormi maksimaalselt kaks aastat tagasi ja ei ole varem omanud alalist palgalist töökohta;

ii) võõrtöötaja, kes kolib või on kolinud ühenduse piires või kes asub töötamiseks elama ühendusse;

iii) liikmesriigis elava rahvusvähemuse hulka kuuluv isik, kes vajab keelelist või kutsealast koolitust või töökogemust, et suurendada võimalust leida püsiv töökoht;

iv) isik, kes soovib lülituda või naasta tööellu pärast vähemalt kaheaastast töö- ja õppepausi, ja eelkõige isik, kes lahkus töölt oma töö- ja pereelu kokkusobitamisel ilmnenud raskuste tõttu;

v) ühe või mitme lapse täiskasvanud üksikhooldaja;

vi) isik, kes ei ole omandanud keskharidust või sellega samaväärset haridust ning kellel puudub töökoht või kes on töökohta kaotamas;

vii) vähemalt 50aastane isik, kellel puudub töökoht või kes on töökohta kaotamas;

viii) pikaajaliselt töötu, st isik, kes on olnud tööta 12 kuud viimase16 kuu jooksul või, alla 25aastaste isikute puhul, kuus kuud viimase kaheksa kuu jooksul;

ix) isik, kes siseriiklike õigusaktide kohaselt on või on olnud sõltlane;

x) alates vabadusekaotuse või muu kriminaalkaristuse kandmise algusest alalise palgalise töökohata olnud isik;

xi) naised NUTS II geograafilises piirkonnas, kus keskmine töötus on vähemalt kahe kalendriaasta jooksul olnud rohkem kui 100 % ühenduse keskmisest ning naiste töötus on vähemalt kahel kolmest eelnenud kalendriaastast olnud rohkem kui 150 % meeste keskmisest töötuse määrast asjaomases piirkonnas;

g) puudega töötaja:

i) siseriiklike õigusaktide kohaselt puudega isik; või

ii) isik, kellel on tuvastatud tõsised kehalist, vaimset või hingelist laadi vaegused;

h) kaitstud töökoht - töökoht käitises, mille töötajatest vähemalt 50 % on puudega isikud, kes ei suuda leida töökohta avatud tööturul;

i) palgakulud - moodustuvad järgmistest osadest, mille riigiabi saaja tasub asjaomase töökoha eest:

i) brutopalk enne maksude mahaarvamist; ja

ii) kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed.

j) töökoht - on seotud investeeringuga, kui see puudutab tegevust, kuhu investeering on suunatud ning kui see luuakse kolme aasta jooksul investeeringu tegemisest. Selle aja jooksul loetakse investeeringuga seotuks ka töökohad, mis luuakse investeeringuga loodud tootmisvõimsuse rakendusastme suurenemise tulemusel;

k) investeerimine materiaalsesse varasse - mis tahes investeering materiaalsesse põhivarasse, mis on seotud uue käitise rajamise või olemasoleva käitise laiendamise või tegevusega, mis hõlmab olemasoleva käitise toodete või tootmismenetluse põhjalikku muutmist (eelkõige täiustamise, mitmekesistamise või ajakohastamise teel). Investeeringut põhivarasse, mis tehakse sellise käitise ülevõtmise teel, mis on suletud või mis oleks suletud, kui seda ei oleks ostetud, käsitletakse samuti investeerimisena materiaalsesse varasse;

l) investeerimine immateriaalsesse varasse - investeerimine tehnoloogiasiirdesse patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehnilise teadmiste omandamise teel.

Artikkel 3

Vabastamise tingimused

1. Abikava, mis vastab kõikidele käesoleva määruse tingimustele, sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ja vabastatakse vastavalt artiklile 9 asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest, tingimusel et:

a) igasugune sellise kava alusel antav abi vastab kõikidele käesoleva määruse tingimustele;

b) kavas viidatakse selgesõnaliselt käesolevale määrusele, esitades selle pealkirja ja viite Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kohta.

2. Lõikes 1 osutatud abikavade alusel antav abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ja vabastatakse artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest, tingimusel, et antav abi täidab kõiki käesoleva määruse tingimusi.

Artikkel 4

Uute töökohtade loomine

1. Abikavad uute töökohtade loomiseks ja selliste kavade alusel antav abi peavad täitma lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimusi.

2. Kui töökohad luuakse piirkondades või sektorites, mis ei ole abi määramise ajal artikli 87 lõike 3 punktide a ja c alusel piirkondliku abi saamiseks kõlblikud, ei tohi abi brutoosatähtsus ületada:

a) väikeettevõtete puhul 15 %;

b) keskmise suurusega ettevõtete puhul 7,5 %.

3. Kui töökohad luuakse piirkondades ja sektorites, mis on abi määramise ajal artikli 87 lõike 3 punktide a ja c alusel piirkondliku abi saamiseks kõlblikud, ei tohi abi netoosatähtsus ületada piirkondliku investeerimisabi ülemmäära kaardil, mille komisjon on igale liikmesriigile kehtestanud ja mis kehtib abi andmise ajal: sellega seoses tuleb muu hulgas silmas pidada mitut valdkonda hõlmavat raamprogrammi piirkondliku abi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele.[14]

Kui kaardil ei ole ette nähtud teisiti, suurendatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul seda ülemmäära:

a) 10 protsendipunkti bruto, artikli 87 lõike 3 punktiga c hõlmatud piirkondades, tingimusel et abi netoosatähtsus ei ületa ühtekokku 30 %; või

b) 15 protsendipunkti bruto, artikli 87 lõike 3 punktiga a hõlmatud piirkondades, tingimusel et abi netoosatähtsus ei ületa ühtekokku 75 %.

Piirkondliku abi suuremaid ülemmäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui abisaaja annab selle rahastamiseks vähemalt 25 % ning töökohad püsivad abikõlblikus piirkonnas.

Kui töökohad luuakse seoses asutamislepingu I lisaga hõlmatud toodete tootmise, töötlemise ja turustamisega piirkondades, mida peetakse ebasoodsamateks piirkondadeks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1257/1999,[15] kohaldatakse neid suuremaid ülemmäärasid või vajaduse korral kõnealuses määruses sätestatud suuremaid ülemmäärasid.

4. Lõigetes 2 ja 3 sätestatud ülemmäärasid kohaldatakse abi osatähtsuse suhtes, mis on arvutatud protsendina loodud töökohtade kahe aasta palgakuludest järgmistel tingimustel:

a) loodud töökohtade tulemusena suureneb nii asjaomase käitise kui ka asjaomase ettevõtte töötajate arv võrreldes eelnenud 12 kuu keskmisega;

b) loodud töökohti säilitatakse vähemalt kolm aastat ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul vähemalt kaks aastat; ja

c) töökohtade loomise tulemusel tööle võetavad uutel töötajatel ei tohi olla varasemaid töökohti või nad peavad olema selle kaotanud või seda kaotamas.

5. Kui abi uute töökohtade loomiseks antakse käesoleva artikliga vabastatud kava alusel, võib artiklites 5 või 6 sätestatud tingimustel anda täiendavat abi ebasoodsas olukorras oleva töötaja või puudega töötaja töölevõtmiseks.

Artikkel 5

Ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja puudega töötajate töölevõtmine

1. Abikavad, millega toetatakse ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja puudega töötajate ettevõttesse töölevõtmist, ning selliste kavade alusel antav abi peavad täitma lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimusi.

2. Asjaomaste ebasoodsas olukorras olevate töötajate või puudega töötajate töölevõtmisega seotud abi brutoosatähtsus, mis arvutatakse protsendina esimese tööaasta palgakuludest, ei tohi ületada 50 % ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja 60 % puuetega töötajate puhul.

3. Sel juhul kehtib järgmine kord:

a) kui töölevõtmise tulemusena ei suurene asjaomase ettevõtte töötajate arv, peab ametikoht/peavad ametikohad olema vabanenud seoses vabatahtliku lahkumisega, vanaduspensionile jäämisega, tööaja vabatahtliku vähendamisega või töötaja üleastumisest tingitud seaduspärase töölt vabastamisega, mitte koondamise tõttu,

ning

b) töötajal või töötajatel peab olema õigus pidevaks töötamiseks vähemalt 12 kuu vältel, välja arvatud juhul, kui on tegemist seaduspärase töölt vabastamisega töötaja üleastumise tõttu.

Artikkel 6

Puudega töötajate töölevõtmisega kaasnevad lisakulud

1. Abikavad puudega töötajate töölevõtmiseks ja selliste kavade alusel antav abi peavad täitma lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimusi.

2. Abi koos artiklis 5 sätestatud võimaliku abiga ei tohi ületada määra, mis on vajalik selleks, et hüvitada töötaja või töötajate puuetest tingitud tootlikkuse võimalik vähenemine ning kulud, mis on seotud:

a) tööruumide kohandamisega;

b) ainult puudega töötaja või töötajate abistamisega tegelevate töötajate töölevõtmisega;

c) nende töötajate kasutatavate seadmete kohandamise või hankimisega,

ning mis lisanduvad puudega töötaja või puudega töötajate tegeliku tööperioodi vältel kuludele, mille abisaaja oleks teinud muude kui puudega töötajate töölevõtmisel.

Kui abisaaja pakub kaitstud töökohti, võib abi ühtlasi hõlmata, kuid mitte ületada asjaomase käitise ehitamise, sisseseadmise või laiendamisega seotud kulusid ning puudega töötajate töölevõtmisest tulenevaid haldus- ja transpordikulusid.

3. Käesoleva artikliga vabastatud abikavades nähakse abi andmise eeldusena ette, et abisaaja säilitab andmed, mis võimaldavad kontrollida, kas talle määratud abi vastab käesoleva artikli ja artikli 8 lõike 4 sätetele.

Artikkel 7

Abi vajalikkus

1. Käesoleva määrusega vabastatakse abi artikli 4 alusel üksnes siis, kui enne asjaomase töökoha loomist:

a) on abisaaja esitanud liikmesriigile abitaotluse; või

b) liikmesriik on vastu võtnud õigusnorme, millega antakse seaduslik õigus saada abi erapooletutel alustel, ilma et liikmesriik peaks täiendavalt oma kaalutlusõigust kasutama.

2. Abi vabastatakse artikli 4 alusel juhul, kui:

a) töökoha loomine on seotud investeeringuga materiaalsesse või immateriaalsesse varasse; ja

b) töökohad luuakse kolme aasta jooksul investeeringu tegemisest;

seda tehakse siiski ainult juhul, kui lõike 1 punktis a nimetatud abitaotluse esitamine või lõike 1 punktis b nimetatud õigusnormide vastuvõtmine toimub enne projekti alustamist.

Artikkel 8

Kumuleerumine

1. Artiklites 4-6 sätestatud abi ülemmäärad kehtivad olenemata sellest, kas tööhõiveks või töölevõtmiseks antavat abi rahastatakse täielikult siseriiklikest vahenditest või osaliselt ühenduse vahenditest.

2. Käesoleva määruse artikli 4 alusel vabastatud kavade raames antav abi ei tohi samade palgakulude osas kumuleeruda muu riigiabiga, mis on määratletud asutamislepingu artikli 87 lõikes 1, ega muude ühenduse vahenditega, kui kumuleerumise tulemusel on abi osatähtsus suurem, kui käesoleva määrusega lubatud.

3. Käesoleva määruse artikli 4 alusel vabastatud kavade raames antav abi ei tohi kumuleeruda:

a) muu riigiabiga, mis on määratletud asutamislepingu artikli 87 lõikes 1, ega muude ühenduse vahenditega sellise investeeringu kulude osas, millega loodud töökohad on seotud ja mis ei ole töökohtade loomise ajal veel lõpule viidud või mis viidi lõpule töökohtade loomisele eelneva kolme aasta jooksul; või

b) sellise abiga või selliste vahenditega samade palgakulude osas või sama investeeringuga seotud muude töökohtade osas,

kui kumuleerumise tulemusel on abi osatähtsus suurem kui piirkondliku investeerimisabi asjakohane ülemmäär, mis on kindlaks määratud piirkondlikku riigiabi käsitlevates suunistes ja komisjoni poolt igale liikmesriigile kehtestatud kaardil või määruses (EÜ) nr 70/2001. Kui konkreetsel juhul on asjakohast ülemmäära kohandatud, eelkõige teatud sektoris kohaldatavate riigiabi eeskirjade või ulatuslike investeerimisprojektide suhtes kohaldatava meetme kaudu, milleks on näiteks mitut valdkonda hõlmav raamprogramm piirkondliku abi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele, kohaldatakse käesoleva lõike raames kohandatud ülemmäära.

4. Erandina lõigetest 2 ja 3 võib käesoleva määruse artiklite 5 ja 6 alusel vabastatud abikavade raames antav abi samade kulude osas kumuleeruda muu riigiabiga, mis on määratletud asutamislepingu artikli 87 lõikes 1, või muude ühenduse vahenditega, sealhulgas käeoleva määruse artikli 4 alusel vabastatud kavade raames antava abiga, mis vastab lõigetele 2 ja 3, kui kumuleerumine tulemusel ei ületa abi osatähtsus 100 % palgakuludest ajavahemikul, milleks töötaja või töötajad on tööle võetud.

Esimest lõiku kohaldatakse, ilma et see piiraks abi osatähtsuse madalamate ülemmäärade kohaldamist, mis võidi määrata vastavalt ühenduse raamprogrammile riigiabi andmise kohta uurimis- ja arendustegevusele.[16]

Artikkel 9

Abi, millest tuleb komisjonile ette teatada

1. Käesoleva määrusega ei vabastata teatamiskohustusest konkreetsetele sektoritele suunatud abikavasid, mis eeldavad jätkuvalt asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse täitmist.

2. Käesoleva määrusega ei vabastata teatamiskohustusest ühele ettevõttele või käitisele antavat abi, mille kogusumma ületab kolme aasta jooksul 15 miljonit eurot. Kui sellist abi antakse kava alusel, mis on muidu käesoleva määrusega teatamiskohustusest vabastatud, hindab komisjon seda ainult käesolevas määruses sätestatud kriteeriumide põhjal.

3. Käesolev määrus ei piira liikmesriigi kohustust teatada muude riigiabimeetmete kontekstis antud üksiktoetustest, eelkõige kohustust teatada komisjonile või teavitada komisjoni abist ettevõttele, mis saab raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes määratletud ümberkorraldamisabi, ning kohustust teatada mitut valdkonda hõlmava raamprogrammi alusel ulatuslikele investeerimisprojektidele antavast piirkondlikust abist.

4. Abikavad, mis edendavad selliste kategooriate töötajate töölevõtmist, kes ei ole ebasoodsas olukorras artikli 2 punkti f tähenduses, eeldavad jätkuvalt asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse täitmist, välja arvatud juhul, kui need on vabastatud artikli 4 alusel. Abist teatamisel esitavad liikmesriigid komisjonile hindamiseks tõendid asjaomaste töötajate ebasoodsa olukorra kohta. Sel juhul kohaldatakse artiklit 5.

5. Abi töökohtade säilitamiseks, mida antakse ettevõtjale rahalise toetusena koondamisele kuuluvate töötajate töölejätmiseks, eeldab jätkuvalt asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse täitmist. Valdkondade eeskirjade kohaselt võib komisjon lubada sellist abi ainult juhul, kui see on kooskõlas asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punktiga b ette nähtud loodusõnnetuste või erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks või kooskõlas piirkondlikku riigiabi käsitlevates suunistes tegevusabi suhtes kehtestatud tingimustega piirkondadele, mille suhtes võib teha erandi artikli 87 lõike 3 punkti a alusel, mis käsitleb majandusarengut niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus.

6. Abi, mida antakse ajutiste või tähtajaliste töölepingute ümbervormistamiseks tähtajatuteks lepinguteks, eeldab jätkuvalt asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse täitmist.

7. Abikavad töö jagamiseks, töötavate vanemate toetuseks ning samalaadsed tööhõivemeetmed, mis toetavad tööhõivet, kuid mille tulemusel ei suurene töökohtade netoarv, ei võeta tööle ebasoodsas olukorras olevaid töötajaid ega puudega töötajaid ega edendata nende tööhõivet, eeldavad jätkuvalt asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse täitmist ning komisjon hindab neid kooskõlas artikliga 87.

8. Muud tööhõive ja tööturgudega seotud abimeetmed, näiteks ennetähtaegselt pensionile jäämist soodustavad meetmed, eeldavad samuti jätkuvalt asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse täitmist ning komisjon hindab neid kooskõlas artikliga 87.

9. Abikavade väliselt antav tööhõive üksiktoetus eeldab jätkuvalt asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse täitmist. Sellist abi hinnatakse kooskõlas käesoleva määrusega ning komisjon võib seda lubada ainult juhul, kui see on kooskõlas erieeskirjadega, mis võivad kehtida sektoris, kus abisaaja tegutseb, ning ainult juhul, kui suudetakse tõendada, et tööhõiveabi mõju kaalub üles mõju asjaomasel turul valitsevale konkurentsile.

Artikkel 10

Läbipaistvus ja järelevalve

1. Käesoleva määrusega vabastatud abikava rakendamisel edastavad liikmesriigid komisjonile sellise abikava kohta kokkuvõtliku teabe I lisas esitatud vormi kohaselt 20 tööpäeva jooksul, et selle teabe saaks avaldada Euroopa Ühenduste Teatajas. Teave esitatakse elektroonilises vormis.

2. Liikmesriigid säilitavad üksikasjalikud andmed käesoleva määrusega vabastatud abikavade ja nende kavade alusel antava üksiktoetuse kohta. Need andmed sisaldavad kogu teavet, mida on vaja veendumaks, et käesolevas määruses sätestatud vabastustingimused on täidetud, sealhulgas teavet kõigi selliste äriühingute seisundi kohta, kelle abikõlblikkus sõltub nende staatusest väikese või keskmise suurusega ettevõttena. Liikmesriigid säilitavad abikava käsitlevaid andmeid 10 aastat päevast, mil selle kava alusel anti viimane üksiktoetus. Asjaomane liikmesriik esitab kirjaliku taotluse korral 20 tööpäeva või taotluses sisalduda võiva pikema tähtaja jooksul kogu teabe, mida komisjon peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse tingimusi on täidetud.

3. Liikmesriigid koostavad II lisas sätestatud elektroonilises vormis käesoleva määruse kohaldamise aruande iga täieliku või osalise kalendriaasta kohta, mil määrust kohaldatakse. Liikmesriigid esitavad sellise aruande komisjonile hiljemalt kolm kuud pärast ajavahemiku lõppu, mida aruanne käsitleb.

Artikkel 11

Jõustumine, kehtivusaeg ja üleminekusätted

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Seda kohaldatakse 31. detsembrini 2006.

2. Teateid, mille käsitlemine toimub käesoleva määruse jõustumise ajal, hinnatakse selle sätete kohaselt.

Enne käesoleva määruse jõustumist komisjoni loata ja asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud kohustust rikkudes rakendatavad abikavad ja nende alusel antav abi sobivad ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ja vabastatakse käesoleva määruse alusel, kui need täidavad artikli 3 lõike 1 punkti a ja artikli 3 lõike 2 tingimusi. Kui abi ei vasta nendele tingimustele, hindab komisjon seda asjakohaste raamistike, suuniste ja teadete alusel.

3. Käesoleva määruse kehtivusaja lõppemisel jäävad käesoleva määruse alusel vabastatud abikavad vabastatuks veel kuue kuu pikkuseks üleminekuajaks.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. detsember 2002

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mario MONTI

I LISA

Liikmesriikide esitatav teave riigiabi kohta, mida antakse kooskõlas 5. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes

(teave saadetakse elektroonilises vormis elektronposti aadressil stateaidgreffe@cec.eu.int)

Abi nr:

Selgitav märkus: Selle välja täidab konkurentsi peadirektoraat (DG COMP).

Liikmesriik:

Piirkond:

Selgitav märkus: Märkige piirkonna nimi, kui abi annab keskvalitsusest madalam asutus.

Abikava nimetus:

Selgitav märkus: Märkige abikava nimetus.

Õiguslik alus:

Selgitav märkus: Esitage täpne viide abi õiguslikule alusele ja viide avaldamise kohta.

Kavas ettenähtud aastased kulud:

Selgitavad märkused: Summad esitatakse eurodes või vajaduse korral omavääringus. Märkige kõikide kavas sisalduvate abistamisvahendite osas eelarveeraldiste aastane üldsumma või hinnanguliselt aastas saamata jääv maksutulu.

Tagatiste puhul märkige (suurim) tagatud laenusumma.

Abi suurim osatähtsus:

- artikkel 4: uute töökohtade loomine:

- artikkel 5: ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja puudega töötajate töölevõtmine:

- artikkel 6: puudega töötajate töölevõtmisega kaasnevad lisakulud:

Selgitav märkus: Märkige abi suurim osatähtsus eraldi määruse artikli 4, artikli 5 ja artikli 6 alusel antava abi kohta.

Rakendamise kuupäev:

Selgitav märkus: Märkige kuupäev, millest alates võib kava alusel abi anda.

Kava kestus:

Selgitav märkus: Märkige kuupäev (aasta ja kuu), milleni võib kava alusel abi anda.

Abi eesmärk:

- artikkel 4: uute töökohtade loomine:

- artikkel 5: ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja puudega töötajate töölevõtmine:

- artikkel 6: puudega töötajate tööhõive:

Selgitav märkus: Meetme põhieesmärk (põhieesmärgid) tuleb valida järgmise kolme variandi hulgast. Siia võib märkida ka täiendavad (teisesed) eesmärgid.

Asjakohased majandusharud:

- kõik EÜ majandusharud[17]

- igasugune töötlev tööstus,1

- igasugused teenused,1

- muud tegevusalad (täpsustage)

Selgitavad märkused: Vajaduse korral valige loendist. Käesoleva määrusega ei vabastata teatamiskohustusest konkreetsetele sektoritele suunatud abikavasid.

Abi andva ametiasutuse nimi ja aadress:

Selgitav märkus: Palun lisage telefoninumber ja võimaluse korral elektronposti aadress.

Muu teave:

Selgitavad märkused: Kui abikava kaasfinantseeritakse ühenduse vahenditest, lisage järgmine lause:

"Abikava kaasfinantseeritakse [viide] vahenditest."

Kui abikava kestus ületab käesoleva määruse kehtivusaja, lisage järgmine lause:

"Erandimäärus kaotab kehtivuse 31. detsembril 2006, millele järgneb kuue kuu pikkune üleminekuperiood."

II LISA

Komisjonile korrapäraselt esitatava aruande vorm

Määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 1 kohaselt vastuvõetud grupierandimääruste alusel vabastatud abikavasid käsitlevate aastaaruannete vorm

Liikmesriigid peavad kasutama allpool esitatud vormi, et täita oma aruandekohustusi komisjoni ees, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 994/98 kohaselt vastuvõetud grupierandimäärustest.

Aruanded tuleks esitada elektroonilises vormis elektronposti aadressil:

stateaidgreffe@cec.eu.int

Teave, mida nõutakse kõikide abikavade kohta, mis on vabastatud määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 1 kohaselt vastuvõetud grupierandimääruste alusel

1. Abikava nimetus ja number

2. Kohaldatav komisjoni erandimäärus

3. Kulud

Iga kavas sisalduva abistamisvahendi (nt tagastamatu abi, sooduslaen jne) kohta tuleb esitada eraldi teave. Arvud esitatakse eurodes või vajaduse korral omavääringus. Maksukulude puhul tuleb teatada aastas saamata jääv maksutulu. Kui täpseid arve ei ole saadaval, võib saamata jääv tulu olla hinnanguline.

Need kuluandmed tuleks esitada järgmiselt:

Iga kavas sisalduva abistamisvahendi (nt tagastamatu abi, sooduslaen, tagatis jne) kohta esitatakse aruandeaasta kohta:

3.1. Kohustused, (hinnanguliselt) saamata jääv maksutulu või muu saamata jääv tulu, andmed tagatiste kohta jm uute abi andmise otsuste puhul. Tagatiskavade korral tuleks esitada uute antud tagatiste kogusumma.

3.2. Tegelikud maksed (hinnanguliselt) saamata jääv maksutulu või muu saamata jääv tulu, andmed tagatiste kohta jm uute ja käimasolevate abimeetmete puhul. Tagatiskavade korral tuleks esitada järgmised andmed: kehtivate tagatiste kogusumma, tulu kindlustusmaksetelt, tagasinõutud summad, makstud hüvitised, kava tegevustulemus aruandeaastal.

3.3. Uute abi andmise otsuste arv.

3.4. Uute abi andmise otsustega loodud töökohtade hinnanguline arv või tööle võetud ebasoodsas olukorras olevate töötajate või puudega töötajate hinnanguline arv (võimaluse korral). Ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks antav abi tuleb liigitada vastavalt artikli 2 punktis f esitatud kategooriatele.

3.5.

3.6. Punktis 3.1 kirjeldatud summade jaotus kas NUTSi[18] II või madalama tasandi kohaste piirkondade või artikli 87 lõike 3 punktide a ja c kohaste ning mittetoetatavate piirkondade kaupa.

3.7. Punktis 3.1 kirjeldatud summade jaotus abisaajate tegevusalade kaupa (kui toetatakse rohkem kui üht tegevusala, märkige iga tegevusalaga seotud summa):

- söe kaevandamine:

- millest:

- teras,

- laevaehitus,

- sünteeskiud,

- mootorsõidukid;

- muu töötlev tööstus:

- millest:

- veoteenused,

- finantsteenused,

- muud teenused;

- muud tegevusalad (täpsustage).

4. Muud andmed ja märkused

[1] EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1.

[2] EÜT C 88, 12.4.2002, lk 2.

[3] EÜT C 334, 12.12.1995, lk 4.

[4] EÜT C 1, 3.1.1997, lk 10.

[5] EÜT C 74, 10.3.1998, lk 9.

[6] EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33.

[7] EÜT C 371, 23.12.2000, lk 12.

[8] EÜT C 218, 27.7.1996, lk 4.

[9] EÜT L 10, 13.1.2001, lk 30.

[10] EÜT L 202, 18.7.1998, lk 1.

[11] EÜT L 205, 2.8.2002, lk 1.

[12] EÜT L 107, 30.4.1996, lk 4.

[13] EÜT C 288, 9.10.1999, lk 2.

[14] EÜT C 70, 19.3.2002, lk 8.

[15] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.

[16] EÜT C 45, 17.2.1996, lk 5.

[17] Välja arvatud laevaehitustööstus ja muud valdkonnad, kus riigiabi suhtes kohaldatakse neid valdkondi reguleerivates määrustes ja direktiivides sätestatud erieeskirju.

[18] NUTS on Euroopa Ühenduses kasutatav statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur.