Komisjoni määrus (EÜ) nr 1342/2002,

24. juuli 2002,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1227/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tootmisvõimsuse puhul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, [1] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2585/2001, [2] eriti selle artikleid 10, 15 ja 80,

ning arvestades järgmist:

(1) Konkreetse praktilise probleemi lahendamiseks tuleks muuta määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 2 lõikes 3 sätestatud tähtaega, mis on ette nähtud artikli 2 lõikest 2 erandi kehtestamiseks. Erandi kehtestamist reguleerivate eri sätete kohaldamine toob kaasa tõsise ja keerulise halduskoormuse, eelkõige kontrolli ja karistuste osas. Veatu haldamise huvides tuleks kõnealust kuupäeva seega edasi lükata kuni 30. novembrini 2002.

(2) Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1227/2000, [3] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1253/2001, [4] on määratud kindlaks tähtaeg, millal lõpeb määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 2 lõike 3 punktis b osutatud ajavahemik, mille jooksul võib tootja pärast asjaomase maa-ala täis istutamist saada taasistutusõiguse. Nende õiguste saamisega seotud praktilistel põhjustel tuleks seda ajavahemikku kohandada.

(3) Kogemused on näidanud, et kuni 25 aari suurustel aladel lõplikult viinamarjakasvatusest loobumisel kohaldatavat lisatasukava tuleks ülemääraste halduskulude vältimiseks lihtsustada.

(4) Tulenevalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 11 lõike 3 muutmisest määrusega (EÜ) nr 2585/2001 tuleks tingimused endise arengukava alusel toetuse ning noortele põllumajandustootjatele abi andmiseks sätestada selliselt, et see ei kahjustaks viinamarjakasvatusvõimaluste kontrollimist käsitlevat turukorralduse üldist eesmärki.

(5) Ümberkujundamis- ja muutmiskavade raames tuleks eristada juhtusid, kus toetust makstakse kõikide kavaga hõlmatud meetmete läbiviimiseks ning neid, kus toetust makstakse konkreetse meetme läbiviimise jaoks. Seetõttu tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad toetuste ettemaksete tegemiseks.

(6) Toetuse ettemaksete tegemise korral tuleks ümberkujundamis- ja muutmiskavade rakendamisel arvesse võtta ilmastiku, tervishoiu ning hügieeniga seotud piiranguid.

(7) Sätestatud karistusi tuleks kohandada, muutes need proportsionaalseks selliste meetmete lõpetamisega, mis on kavaga hõlmatud, kuid mida ei ole sätestatud tähtaegade jooksul rakendatud. Kontrolli eesmärgil tuleks kriteeriumidena määratleda tõendid nimetatud meetmete lõpetamise kohta.

(8) Kogemused on näidanud, et tuleks sätestada erisätted juhtudeks, kui tootja otsustab kava mitte rakendada või ei soovi toetust ettemaksena saada.

(9) Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1227/2000 muuta.

(10) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1227/2000 muudetakse järgmiselt.

1. Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a) lisatakse lõige 1a:

"1a. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 2 lõikes 3 sätestatud tähtaega 31. juuli 2002 pikendatakse 30. novembrini 2002.";

b) lõikes 5 asendatakse kuupäev 31. märts 2002 kuupäevaga 15. juuli 2002.

2. Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 4 asendatakse järgmisega:

"4. Kõikide põllumajandusettevõtete puhul, kus viinamarjakasvatusega hõlmatud ala ei ole suurem kui 25 aari, võib maksta lisatasu ülemmääraga kuni 4300 eurot hektari kohta.

Liikmesriigid võivad põllumajandusettevõtetele, kus viinamarjakasvatusega hõlmatud ala on suurem kui 25 aari, otsustada anda esimeses lõigus osutatud lisatasu viinapuude väljajuurimise eesmärgil 10–25 aari suurustel maa-aladel.";

b) lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.

3. Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 12

1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 11 lõike 3 kohaldamisel:

a) on "ealiselt vananenud viinamarjaistanduste tavapärane uuendamine" sama sordi istutamine samale maatükile sama viinamarjakasvatusviisi kohaselt;

b) on "noor talupidaja" alla 40aastane piisavate kutseoskuste ja pädevusega talupidaja, kes on ettevõtte juhina esimest korda rajamas veinitootmisettevõtet.

2. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 11 lõike 3 kolmandas lõigus osutatud uusistutusõigused hõlmavad käesoleva määruse artikli 25 lõikes 1 osutatud õigusi."

4. Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 13

1. Liikmesriikide pädevad asutused sätestavad ümberkujundamis- ja muutmistoetuse saamise tingimustele vastava maatüki miinimumsuuruse ning ümberkujundamise ja muutmise tulemusel saadava maatüki miinimumsuuruse.

2. Liikmesriikide pädevad asutused sätestavad:

a) kavadega hõlmatavate meetmete määratlused;

b) meetmete rakendamise tähtajad, mis ei tohi ületada viit aastat;

c) nõude, et kõikides kavades oleks iga majandusaasta kohta märgitud sellel aastal rakendatavad meetmed ning iga meetmega hõlmatud pindala;

d) meetmete rakendamise kontrollimise korra.

3. Liikmesriikide pädevad asutused sätestavad eeskirjad, millega piiratakse kavas sätestatud väljajuurimisest tulenevate taasistutusõiguste kasutamist kava rakendamisel, kui see võib põhjustada asjaomase ala saagise suurenemist. Eeskirjad kavandatakse nii, et oleks tagatud kava eesmärkide saavutamine ja eriti et asjaomase liikmesriigi tootmisvõimsus ei suureneks.

Liikmesriikide pädevad asutused sätestavad uusistutusõiguste kasutamist reguleerivad eeskirjad. Nende eeskirjadega nähakse ette, et selliseid õigusi võib kasutada ainult juhul, kui need on tehnilisest seisukohast vajalikud, ning neid võib kohaldada kuni 10 % ulatuses kavaga hõlmatud üldpindalast. Nende eeskirjadega sätestatakse samuti nende alade jaoks antava toetuse vastav vähendamine.

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 11 lõike 3 kolmandas lõigus osutatud uusistutusõiguste osas nähakse käesoleva lõike teises lõigus ette, et:

a) käesoleva lõike teises lõigus osutatud 10 % piirmäära ei kohaldata,

b) noortele talupidajatele antavad uusistutusõigused ei ületa 30 % asjaomasele liikmesriigile määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 6 lõike 1 punkti a alusel eraldatud uute uusistutusõiguste määrast.

4. Liikmesriikide pädevad asutused võtavad vastu eeskirjad antava toetuse konkreetse reguleerimisala ja taseme kohta. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 II jaotise III peatüki ja käesoleva peatüki sätetele võidakse kõnealuste eeskirjadega eelkõige näha ette kindlate summade maksmine, hektari kohta antava toetuse ülemmäärad ja toetuse diferentseerimine objektiivsete kriteeriumide põhjal. Kõnealustes eeskirjades nähakse eelkõige ette asjakohaselt suurendatud toetused juhul, kui kavas sätestatud väljajuurimisest tulenevaid taasistutusõigusi kasutatakse kava rakendamisel."

5. Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 15

1. Toetust makstakse kohe, kui tehakse kindlaks, et vastav meede on rakendatud.

Kui kontrollist selgub, et abitaotlusega hõlmatud meedet ei ole täielikult rakendatud, kuid seda on asjaomasel maa-alal ettenähtud tähtaja jooksul rakendatud vähemalt 80 % ulatuses, makstakse toetust selliselt, et sellest lahutatakse summa, mis on võrdne kahekordse täiendava toetuse summaga, mis oleks antud juhul, kui meede oleks rakendatud kogu maa-ala ulatuses.

2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid näha ette, et toetus makstakse tootjale enne asjaomase meetme täielikku rakendamist tingimusel, et meetme rakendamine on alanud ning tootja on esitanud tagatise, mille suurus on 120 % toetusest. Määruse (EMÜ) nr 2220/85 kohane kohustus on rakendada asjaomane meede kahe aasta jooksul pärast toetuse ette maksmist.

Liikmesriigid võivad seda ajavahemikku kohandada juhul, kui:

a) asjaomased alad on sellise ala osaks, mis on kannatanud asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste poolt tunnustatud loodusõnnetuse läbi;

b) kavandatud meedet ei ole võimalik rakendada taimse materjali tervisega seotud probleemide tõttu, mis on asjaomase liikmesriigi tunnustatud asutuse poolt tõendatud.

Toetuse ettemaksete tegemiseks peavad kõik samal maatükil varem läbi viidud meetmed, mille osas tootja on samuti toetuse ettemakseid saanud, olema täielikult rakendatud.

Kui kontrollist ilmneb, et abitaotlusega hõlmatud meedet, mille osas on tehtud toetuse ettemakseid, ei ole täielikult rakendatud, kuid seda on asjaomasel maa-alal ettenähtud tähtaja jooksul rakendatud vähemalt 80 % ulatuses, vabastatakse tagatis selliselt, et sellest lahutatakse summa, mis on võrdne kahekordse täiendava toetuse summaga, mis oleks antud juhul, kui meede oleks rakendatud kogu maa-ala ulatuses.

Kui tootja otsustab enne asjaomase liikmesriigi poolt kehtestatud tähtaega toetuse ettemakse võimalust mitte kasutada, vabastatakse 95 % tagatisest. Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva lõigu rakendamiseks sätestatud tähtajast.

Kui tootja otsustab enne asjaomase liikmesriigi poolt kehtestatud tähtaega meedet mitte rakendada, maksab tootja juba tehtud ettemaksed tagasi ning pärast seda tagastatakse 90 % tagatisest. Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva lõigu rakendamiseks sätestatud tähtajast.

3. Kui artikli 13 lõike 2 alusel kehtestatud tähtaja jooksul ei rakendata kõiki abitaotlusega hõlmatud meetmeid, maksab tootja tagasi kogu selle taotluse alusel saadud abi.

Kui kõik abitaotlusega hõlmatud meetmed on asjaomasel maa-alal ettenähtud tähtaja jooksul rakendatud vähemalt 80 % ulatuses, makstakse toetust selliselt, et sellest lahutatakse summa, mis on võrdne kahekordse täiendava toetuse summaga, mis oleks antud juhul, kui kõik kava meetmed oleks rakendatud kogu maa-ala ulatuses.

4. Käesoleva artikli kohaldamisel on asjaomaste alade kontrollimisel lubatud 5 % hälve.

Artikkel 15a

1. Erandina artiklist 15 võivad liikmesriigid sätestada, et toetus makstakse pärast toetusetaotlusega hõlmatud meetmete rakendamise kontrollimist. Kui kontrollist ilmneb, et kõiki abitaotlusega hõlmatud meetmeid ei ole täielikult rakendatud, kuid neid on asjaomasel maa-alal ettenähtud tähtaja jooksul rakendatud vähemalt 80 % ulatuses, makstakse toetust selliselt, et sellest lahutatakse summa, mis on võrdne kahekordse täiendava toetuse summaga, mis oleks antud juhul, kui meede oleks rakendatud kogu maa-ala ulatuses.

2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid näha ette, et toetus kõikide toetusetaotlusega hõlmatud meetmete eest makstakse tootjale enne asjaomaste meetmete täielikku rakendamist tingimusel, et nende rakendamine on alanud ning tootja on esitanud tagatise, mille suurus on 120 % toetusest. Määruse (EMÜ) nr 2220/85 kohane kohustus on rakendada asjaomased meetmed kahe aasta jooksul pärast toetuse ette maksmist.

Liikmesriigid võivad seda ajavahemikku kohandada juhul, kui:

a) asjaomased alad on sellise ala osaks, mis on kannatanud asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste poolt tunnustatud loodusõnnetuse läbi;

b) kavandatud meedet ei ole võimalik rakendada taimse materjali tervisega seotud probleemide tõttu, mis on asjaomase liikmesriigi tunnustatud asutuse poolt tõendatud.

Kui kontrollist ilmneb, et kõiki abitaotlusega hõlmatud meetmeid, mille osas on tehtud toetuse ettemakseid, ei ole täielikult rakendatud, kuid neid on asjaomasel maa-alal ettenähtud tähtaja jooksul rakendatud vähemalt 80 % ulatuses, vabastatakse tagatis selliselt, et sellest lahutatakse summa, mis on võrdne kahekordse täiendava toetuse summaga, mis oleks antud juhul, kui meede oleks rakendatud kogu maa-ala ulatuses.

Kui tootja otsustab enne asjaomase liikmesriigi poolt kehtestatud tähtaega toetuse ettemakse võimalust mitte kasutada, vabastatakse 95 % tagatisest. Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva lõigu rakendamiseks sätestatud tähtajast.

Kui tootja otsustab kõiki abitaotlusega hõlmatud meetmeid enne asjaomase liikmesriigi poolt kehtestatud tähtaega mitte rakendada, maksab see tootja juba tehtud ettemaksed tagasi ning pärast seda tagastatakse 90 % tagatisest. Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva lõigu rakendamiseks sätestatud tähtajast.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel on asjaomaste alade kontrollimisel lubatud 5 % hälve."

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. juuli 2002

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz Fischler

[1] EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1.

[2] EÜT L 345, 29.12.2001, lk 10.

[3] EÜT L 143, 16.6.2000, lk 1.

[4] EÜT L 173, 27.6.2001, lk 31.

--------------------------------------------------