Nõukogu määrus (EÜ) nr 1011/2002,

10. juuni 2002,

millega Hiina Rahvavabariigist pärit pulbrilise aktiivsöe impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, [1] eriti selle artikli 11 lõiget 2,

võttes arvesse ettepanekut, mille komisjon esitas pärast nõuandekomiteega nõu pidamist,

ning arvestades järgmist:

A. EELNENUD UURIMINE

(1) Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1006/96 [2] Hiina Rahvavabariigist pärineva pulbrilise aktiivsöe impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

B. KÄESOLEV UURIMINE

(2) Pärast seda, kui avaldati teadaanne kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva lõppemise kohta, [3] sai komisjon meetmete aegumise läbivaatamise taotluse, mille esitas Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (European Chemical Industry Council – CEFIC) kahe tootja nimel, kelle toodang moodustab olulise osa (üle 80 %) ühenduse pulbrilise aktiivsöe kogutoodangust. Taotluses väideti, et pärast meetmete kehtivuse lõppemist võib Hiina Rahvavabariigist pärinevast impordist tulenev kahjustav dumping korduda.

(3) Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et läbivaatamise algatamiseks oli piisavalt tõendusmaterjali, ning algatas uurimise [4] kooskõlas määruse (EÜ) nr 384/96 (edaspidi "algmäärus") artikli 11 lõikega 2.

(4) Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juunist 2000 kuni 31. maini 2001 (edaspidi "uurimisperiood"). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1997. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi "analüüsiperiood").

(5) Komisjon teavitas ametlikult läbivaatamise algatamisest taotluse esitanud ühenduse tootjaid, Hiina eksportijaid ja eksportivaid tootjaid, importijaid/hulgimüüjaid, teadaolevalt asjassepuutuvaid kasutajaid ja tarnijaid. Kõigile kõnealustele isikutele ja neile, kes endast algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul teada andsid, saatis komisjon küsimustiku. Otseselt asjassepuutuvatele isikutele andis komisjon võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda asja arutamist.

(6) Komisjon saatis 26 küsimustikku sõltumatutele importijatele/hulgimüüjatele ja 49 küsimustikku Hiina eksportijatele ja eksportivatele tootjatele. Et Hiinas arvatakse olevat palju vaatlusaluse toote eksportijaid ja eksportivaid tootjaid, saatis komisjon lisaks küsimustiku, milles paluti igalt asjaomaselt eksportijalt ja eksportivalt tootjalt konkreetset teavet pulbrilise aktiivsöe keskmiste müügimahtude ja -hindade kohta (valikküsimustik), et teha kindlaks, kas valimi moodustamine on vajalik. Importijatelt/hulgimüüjatelt vastust ei saadud, seevastu üks Hiina eksportija vastas küsimustikule, kuid seejärel loobus koostöös osalemast.

(7) Komisjon saatis küsimustiku ka kõigile teadaolevalt asjassepuutuvatele isikutele ja sai vastuse kahelt ühenduse tootjalt, kelle nimel läbivaatamistaotluse oli esitatud, ning kahelt toorainetarnijalt ja kahelt kasutajalt.

(8) Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning ühenduse huvide kindlakstegemiseks vajalikuks pidas. Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

Võrdlusriigi Ameerika Ühendriikide tootja:

- NORIT Americas Inc, Atlanta, Georgia;

Ühenduse tootjad:

- Norit NV, Madalmaad,

- Ceca SA, Prantsusmaa.

C. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(9) Vaatlusalune toode on sama nagu esialgses uurimises, st praegu CN-koodi ex38021000 alla kuuluv pulbriline aktiivsüsi. Tegemist on mikropoorse süsinikuga, mida saadakse sellistest erinevatest toorainetest nagu kivisüsi, turvas, puit, ligniit, oliivikivid või kookospähkli koored, mida aktiveeritakse auru või keemilise protsessi abil. Pulbriline aktiivsüsi on väga peen pulber. Aktiivsütt müüakse ka graanulitena (edaspidi "granuleeritud aktiivsüsi"), mis kehtivate meetmete rakendusalasse ei kuulu.

(10) Pärast lõplike meetmete kehtestamist 1996. aastal ilmnesid teatavad raskused pulbrilisel kujul müüdava aktiivsöe ja graanulitena müüdava aktiivsöe eristamisel. Selles suhtes on oluline märkida, et mõlemad tooted koosnevad erineva suurusega süsinikuosakeste kogumitest, kuid pulbrilist aktiivsütt käsitlev rahvusvaheline standard puudub. Seetõttu määratles ühenduse tolliseadustiku komitee kõnealuste meetmete rakendamiseks pulbrilise aktiivsöe järgmiselt: "pulbriline aktiivsüsi sisaldab vähemalt 90 massiprotsenti (% m/m) kuni 0,5 mm suuruseid söeosakesi". Uurimine kinnitas kõnesoleva määratluse õigsust.

(11) Pulbrilise aktiivsöe üldised kasutusalad on: vee puhastamine (joogi- ja heitvesi), gaaside ja õhu puhastamine, lahustite taaskasutamine, suhkru, taimeõlide ja rasvade värvitustamine ning erinevate toodete desodoreerimine ja puhastamine keemiatööstuses (nt orgaanilised happed), ravimitööstuses (nt seedetrakti raviks ettenähtud kapslid) või toiduainetööstuses (nt alkohol ja karastusjoogid).

(12) Nagu eelmise uurimise käigus ilmnenud ja käesoleva uurimisega kinnitatud, on kindlaks tehtud, et ühenduse tootjate toodetav ja müüdav pulbriline aktiivsüsi ning Hiinast imporditav pulbriline aktiivsüsi on igas suhtes identsed ning seega on neil ühesugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused. Hiina majandus on üleminekujärgus ja põhjenduse 18 kohaselt tuli normaalväärtus määrata kolmandast turumajandusriigist saadud teabe alusel. Vastavalt kättesaadavale teabele on Ameerika Ühendriikides kui kolmandas turumajandusriigis toodetaval ja müüdaval pulbrilisel aktiivsöel samasugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused nagu Hiinas toodetaval ja ühendusse eksporditaval aktiivsöel. Seepärast peetakse neid samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

D. DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

1. Sissejuhatavad märkused

(13) Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt on meetmete aegumise läbivaatamise eesmärk teha kindlaks, kas meetmete kehtivuse lõppemine võib põhjustada dumpingu jätkumise või kordumise.

(14) Seoses sellega uuriti uurimisperioodil ühendusse eksporditud koguseid. Tuleks märkida, et kuna käesoleva uurimise käigus ei teinud ükski Hiina eksportija ega ühendusse importija koostööd, määrati ekspordiandmed kindlaks kooskõlas algmääruse artikliga 18, st kättesaadava teabe alusel. Alates lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisest 1996. aastal on olemas pulbrilise aktiivsöe importi käsitlev ühenduse statistika. Kõnealust statistikat kinnitavad kaebuse esitanud ühenduse tootjate esitatud turu-uuringute andmed. Sellest tulenevalt ja muu usaldusväärse teabe puudumisel kasutati kõnealust statistikat. Sellest ilmnes, et uurimisperioodil imporditi Hiinast ühendusse 993 tonni pulbrilist aktiivsütt.

(15) Esialgse uurimisperioodi jooksul ulatus Hiinast ühendusse imporditud pulbrilise aktiivsöe maht 4008 tonnini, s.o ligikaudu 10 %ni ühenduse tarbimisest. Pärast dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist 1996. aastal vähenes import 960 tonnini ja püsis järgmistel aastatel suhteliselt stabiilne, moodustades 842 tonni 1999. aastal ja 811 tonni 2000. aastal.

(16) Eurostati andmetel on Hiinast ühendusse imporditava pulbrilise aktiivsöe turuosa vähem kui 3 %, kuid sellegipoolest märkimisväärne, st algmääruses sätestatud miinimumlävest kõrgemal. [5]

2. Dumpingu jätkumise tõenäosus

(17) Seoses dumpingu jätkumise tõenäosusega uuriti, kas sel hetkel eksporditi Hiinast dumpinguhinnaga. Seda tehti põhjendusega, et kui dumping praegu esineb, on see oluline märk dumpingu tõenäolisest jätkumisest tulevikus, kui meetmete kehtivusel lastakse lõppeda.

a) Võrdlusriik

(18) Et Hiina majandus on üleminekujärgus, määrati normaalväärtus kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt valitud asjakohasest kolmandast riigist saadud teabe alusel.

(19) Esialgses menetluses valiti võrdlusriigiks Ameerika Ühendriigid. Nagu algatamisteates öeldud, kavatses komisjon kasutada Ameerika Ühendriike asjakohase võrdlusriigina ka käesolevas menetluses. Selles suhtes ilmnes uurimisest, et Ameerika Ühendriigid on kõige sobivam võrdlusriik järgmistel põhjustel:

Ameerika Ühendriigid on maailma suurim pulbrilise aktiivsöe tootja. Ameerika Ühendriikide koostööd tegeva tootja ja läbivaatamistaotlusega seotud ühenduse tootjate esitatud andmed näitasid, et mõlema riigi tootmismahud on omavahel võrreldavad. Nagu põhjenduses 12 mainitud, leiti, et Ameerika Ühendriikides toodetav ja müüdav pulbriline aktiivsüsi ning Hiinas toodetav ja ühendusse eksporditav pulbriline aktiivsüsi on samasugused tooted. Ameerika Ühendriikide koostööd tegeva tootja omamaise müügi maht oli tüüpiline võrreldes Hiinast pärit pulbrilise aktiivsöe impordiga ühendusse. Lõpuks leiti, et Ameerika Ühendriikides on väga kõrge konkurentsitase. Lisaks mitme Ameerika Ühendriikide tootja omavahelisele konkurentsile pakkus konkurentsi ka imporditud (põhiliselt Hiinast, Filipiinidelt ja Sri Lankast pärit) pulbriline aktiivsüsi, mida oli võimalik importida ilma koguseliste piirangute ja imporditollimaksudeta. Põhiline Ameerika Ühendriikide pulbrilise aktiivsöe tootja oli valmis koostööd tegema.

(20) Arvestades eespool öeldut ja seda, et ükski huvitatud isik ei esitanud märkusi võrdlusriigi valiku kohta, valiti kõige sobivamana võrdlusriigiks Ameerika Ühendriigid.

b) Normaalväärtus

(21) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1 uuriti, kas Ameerika Ühendriikide pulbrilise aktiivsöe omamaist müüki, arvestades selle eest nõutavat hinda, on võimalik käsitleda tavapärase kaubandustegevuse käigus toimununa. Selleks uuris komisjon, kas omamaine müük oli tulutoov. Seepärast võrreldi toote kõigi kvaliteediklasside tootmise üldkulusid uurimisperioodi jooksul iga kvaliteediklassi müügitehingute keskmise ühikuhinnaga samas ajavahemikus. Leiti, et müük oli tulutoov. Samuti näitas uurimine, et müüdi sõltumatutele klientidele. Sellest tulenevalt kasutati normaalväärtuse kindlaksmääramisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1 neid hindu, mida sõltumatud kliendid maksid või peavad maksma pulbrilise aktiivsöe eest Ameerika Ühendriikide siseturul tavapärase kaubandustegevuse käigus.

c) Ekspordihind

(22) Nagu juba öeldud, ei teinud käesolevas menetluses koostööd ükski Hiina pulbrilise aktiivsöe eksportija, eksportiv tootja ega ühendusse importija. Seetõttu määrati ekspordihind kindlaks kättesaadavate andmete põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18. Nagu käesoleva määruse põhjenduses 14 juba öeldud ja et muu usaldusväärne teave puudub, võeti aluseks Eurostati andmed.

(23) Eurostati andmed on esitatud CIF-hindadena Euroopa Ühenduse piiril. Need muudeti FOB-hindadeks, arvates maha mereveo- ja kindlustuskulud. Arvutamisel kasutati ühenduse tootmisharu esitatud vajalikku teavet kõnealuste kulude kohta, sest muu usaldusväärne teave puudus.

d) Võrdlus

(24) Selleks et tagada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglane võrdlus, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Seoses sellega korrigeeriti kaubandustasandi, komisjonitasude ning pakkimis- ja sisetranspordikulude erinevusi.

(25) Normaalväärtuse arvutamisel arvestati siseturuhinnast maha kaalutud keskmised sisetranspordi- ja pakkimiskulud. Sisetranspordikulud sisaldasid kindlustus-, laadimis- ja lossimiskulusid. Arvestades Hiina eksportijate ja eksportivate tootjate koostöösoovimatust ja usaldusväärsema teabe puudumist, arvestati FOB-ekspordihinnast maha samasugune sisetranspordi- ja pakkimiskulude summa.

(26) Kaebuse esitanud ühenduse tootmisharu esitas komisjonile pakkimiskulude kohta tõendid, millest selgus, et vähemalt osa ühendusse eksporditud tootest oli pakitud kottidesse, samal ajal kui normaalväärtuse määramisel pakkimiskulusid arvesse ei võetud. Seetõttu vähendati ekspordihinda asjakohaste pakkimiskulude võrra.

(27) Ameerika Ühendriikides toimus omamaine müük peamiselt lõppkasutajatele, samal ajal kui Hiinast eksporditakse pulbrilist aktiivsütt kättesaadava teabe kohaselt põhiliselt hulgimüüjatele/turustajatele. Seepärast korrigeeriti normaalväärtust Ameerika Ühendriikide siseturul turustajate suhtes kohaldatava allahindluse võrra.

(28) Vastavalt ühenduse tootmisharu esitatud tõenditele müüdi enamik Hiinast pärit ekspordist ekspordilitsentside nõutavuse tõttu ekspordiasutuste kaudu. Seetõttu arvestati ekspordihinnast maha 1 % suurune komisjonitasu.

e) Dumpingumarginaal

(29) Kõigi kvaliteediklasside kaalutud keskmist normaalväärtust ja kaalutud keskmist ekspordihinda võrreldi samal kaubandustasandil ehk turustajate/hulgimüüjate tasandil. Võrdlus näitas, et uurimisperioodil ühendusse suundunud pulbrilise aktiivsöe ekspordi dumpingumarginaal oli märkimisväärne. Dumpingumarginaal oli võrdne summaga, mille võrra normaalväärtus ületas ühendusse suunatud ekspordi hinnad. Kaalutud keskmine dumpingumarginaal oli suurem kui 40 %.

3. Impordi arengutendentsid meetmete kehtivuse lõppemise korral

(30) Samuti uuriti, kuidas võib areneda Hiinast pärit pulbrilise aktiivsöe import, kui meetmete kehtivus peaks lõppema. Selleks uuriti Hiina vaba tootmisvõimsust, ekspordimahtu, siseturgu ning hinnadünaamikat muude kolmandate riikide suhtes. Et eksportivad tootjad koostööd ei teinud, kasutati ühenduse tootmisharu esitatud turu-uuringute andmeid.

a) Tootmisvõimsus, Hiina siseturg ja ekspordi maht

(31) Komisjoni käsutuses olnud teabest selgus, et Hiina ja Ameerika Ühendriigid on maailma suurimad aktiivsöe eri kvaliteediklasside (granuleeritud ja pulbriline aktiivsüsi) tootjad ja eksportijad. Ühenduse tootmisharu esitatud statistilise tööstusloenduse andmetel oli Hiina tegelik aktiivsöetoodang 1998. aastal umbes 100000 tonni, millest 40 % ehk 40000 tonni moodustas pulbriline aktiivsüsi. Tootmisvõimsuseks hinnati samas ajavahemikus 140000 tonni selle põhjal, et kõige olulisemate Hiina tootjate tootmisvõimsus oli 31 % Hiina üldisest tootmisvõimsusest, millest vähemalt pool ehk 70000 tonni moodustab pulbrilise aktiivsöe tootmine. Seega oli 1998. aastal pulbrilise aktiivsöe toomises kasutamata ligikaudu 30000 tonni suurune tootmisvõimsus.

(32) Eespool nimetatud statistilises tööstusloenduses varasemate aastate kohta esitatud andmete põhjal hinnati, et Hiina pulbrilise aktiivsöe tarbimine, tootmine ja tootmisvõimsus kasvasid aastas vähemalt 5 %. Sellest tulenevalt ulatub pulbrilise aktiivsöe rakendamata tootmisvõimsus 2003. aastal 36000 tonnini. Siseturu eriolukorra tõttu (vt järgmine põhjendus) võidakse kogu rakendamata tootmisvõimsust kasutada ekspordi tarvis.

(33) Vastavalt eespool nimetatud statistilise tööstusloenduse andmetele iseloomustas siseturgu ka märkimisväärne ülepakkumine, mis tingis hindade ebastabiilsuse. Seetõttu suundus üha rohkem pulbrilise aktiivsöe tootjaid eksporditurgudele, mis oli tihti ainus võimalus tootmist säilitada. On oluline märkida, et Hiinas puudusid pulbrilise aktiivsöe ekspordi piirangud (välja arvatud ekspordilitsentsid). Arvestades Hiina siseturu olukorda, märkimisväärset rakendamata tootmisvõimsust ja sellest tulenevat vajadust suunduda uutele turgudele, peeti tõenäoliseks, et ekspordihinnad jäävad madalaks ja dumpinguhinnaga eksport säilib.

(34) Põhilised Hiina pulbrilise aktiivsöe eksporditurud olid Kagu-Aasia, Jaapan, Korea Vabariik, Ameerika Ühendriigid ja Euroopa. Kuid ühenduse tootmisharu esitatud tõendite kohaselt on muudes kolmandates riikides pulbrilise aktiivsöe täiendava impordi vajadus minimaalne, mistõttu need ei suuda vastu võtta rohkem Hiinast tulevat eksporti. Lisaks tuleks märkida, et paljudel Aasia potentsiaalsetel eksporditurgudel, näiteks Indias ja Indoneesias, kohaldatakse pulbrilise aktiivsöe suhtes kõrgeid tollitariife.

(35) Seevastu ühenduse turg oleks ühenduse märkimisväärse tarbimise tõttu võimeline vastu võtma suuri Hiina pulbrilise aktiivsöe koguseid, kui dumpinguvastane tollimaks peaks kõrvaldatama. Seoses sellega tuleks samuti märkida, et Hiina eksportijad tegutsevad endiselt ühenduse turul sidusimportijate kaudu, mis hõlbustab pulbrilise aktiivsöe impordi ja turustamise suurendamist.

(36) Kokkuvõtteks võib öelda, et meetmete kõrvaldamise korral on tõenäoline, et Hiina tootjad tõstavad tootmisvõimsuse rakendusastet, sest ühendus muutub ligitõmbavaks ekspordituruks.

b) Hinnadünaamika

(37) Hiina eksportijatelt muudesse kolmandatesse riikidesse, näiteks Ameerika Ühendriikidesse ja Jaapanisse suunatud ekspordi hinna dünaamika analüüs näitas, et käesoleva uurimise käigus kindlaksmääratud normaalväärtusega võrreldes eksporditi pulbrilist aktiivsütt nimetatud riikidesse väga odava dumpinguhinnaga. Vastavalt ühenduse tootmisharu esitatud tõenditele ja koostööd tegeva Ameerika Ühendriikide tootja esitatud teabele oleks Ameerika Ühendriikide dumpingutase üle 40 %, samal ajal kui Jaapanisse suunatud ekspordi dumpingumarginaal oleks üle 90 %.

(38) Võttes arvesse ekspordi tarvis saadaolevat suurt rakendamata tootmisvõimsust ja Hiina orienteeritust pulbrilise aktiivsöe tootmise ekspordile, on põhjendatud eeldada, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral on Hiina pulbrilise aktiivsöe dumpingumarginaalid ühenduses vähemalt sama suured kui muudel olulisematel eksporditurgudel.

4. Järeldus dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta

(39) Hiinast pärit pulbrilise aktiivsöe import ületas uurimisperioodi jooksul miinimumtaseme ja toimus endiselt dumpinguhinnaga. Tehti kindlaks, et dumping jätkus, ja on väga tõenäoline, et see jätkub meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Peale selle on tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral suureneb oluliselt Hiina pulbrilise aktiivsöe eksport ühendusse (ja saavutab vähemalt esialgse uurimisperioodi jooksul tuvastatud taseme) ning et tõenäoliselt imporditakse täiendavalt märkimisväärsete dumpinguhindadega.

E. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(40) Kaks ühenduse tootjat, kelle nimel kaebus esitati, tegid uurimises koostööd. Nende arvele langeb 80 % ühenduse pulbrilise aktiivsöe toodangust ning seepärast moodustavad nad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

F. ÜHENDUSE TURUOLUKORD

1. Ühenduse tarbimine

(41) Nähtav pulbrilise aktiivsöe tarbimine ühenduses tehti kindlaks, võttes aluseks ühenduse tootmisharu müügimahud ühenduse turul, läbivaatamistaotluses sisaldunud teabe teiste ühenduse tootjate kohta ning pulbrilise aktiivsöe importi käsitlevad Eurostati andmed.

(42) Selle põhjal püsis ühenduse tarbimine analüüsiperioodi jooksul enam-vähem stabiilsena, olles pisut vähem kui 40000 tonni aastas.

2. Hiinast pärit import

a) Maht, turuosa ja hinnad

(43) Vastavalt Eurostati andmetele Hiinast imporditud mahud analüüsiperioodil pisut suurenesid, kuid jäid alla 3 % tarbimisest, samal ajal kui eelmises uurimises ületas nende turuosa 10 %.

(44) Hiinast pärit impordi hinnad tõusid analüüsiperioodil 28 % peamiselt kahel põhjusel. Esiteks euro ja dollari vahetuskursi muutuse tõttu eelkõige aastatel 1999–2000. Teiseks seetõttu, et turu-uuringute andmete kohaselt tõusid kivisöe maailmaturuhinnad.

Hiinast pärit import | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | Uurimisperiood |

Maht (tonnides) | 818 | 647 | 842 | 811 | 993 |

Indekseeritud | 100 | 79 | 103 | 99 | 121 |

Hind (eurot tonni kohta) | 832 | 834 | 863 | 1089 | 1067 |

Indekseeritud | 100 | 100 | 104 | 131 | 128 |

b) Impordihinna dünaamika

(45) Isegi pärast dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist 1996. aastal jäid Hiinast pärit pulbrilise aktiivsöe hinnad madalamaks kui ühenduse tootmisharu hinnad. Erinevus ühenduse tootmisharu hindadest oli uurimisperioodi jooksul 15 %. Erinevus tehti kindlaks ühenduse tootmisharu keskmiste müügihindade (tehasehind) alusel ning Eurostatilt saadud Hiinast pärit impordi hindade alusel, mida korrigeeriti impordijärgseid kulusid ning impordi- ja dumpinguvastaseid tollimakse arvestades.

3. Ühenduse tootmisharu majandusolukord

a) Sissejuhatavad märkused

(46) Et ühenduse tootmisharu koosneb kahest äriühingust, tuli ühenduse tootmisharu käsitlev teave konfidentsiaalsuse tagamiseks indekseerida, kõigi turul osalejate turuosad on aga ümardatud.

b) Tootmine, tootmisvõimsus ja selle rakendusaste

(47) Ühenduse pulbrilise aktiivsöe toodang vähenes analüüsiperioodil 5 % ehk pisut üle 30000 tonnini. Ühenduse tootmisharu üldine tootmisvõimsus püsis ajavahemikus 1998. aastast kuni uurimisperioodini stabiilsena, s.o umbes 35000 tonni, ja tootmisvõimsuse rakendusaste oli kõrge.

c) Müük ühenduses ja turuosa

(48) Aastatel 1997–1999 vähenes Ühenduse tootmisharu müügimaht 11 %. See suurenes pisut 2000. aastal ja uurimisperioodil, kuid jäi 1997. aasta tasemest 6 % võrra madalamale. Et tarbimine püsis enam-vähem stabiilsena, järgis turuosa samasugust suundumust nagu müük. Üldiselt vähenes see analüüsiperioodi jooksul 7 %, moodustades uurimisperioodi jooksul ligikaudu 60 %.

Müük tonnides | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | Uurimisperiood |

Indekseeritud | 100 | 91 | 89 | 92 | 94 |

d) Varud

(49) Ühenduse tootmisharu pulbrilise aktiivsöe aastalõpuvarud suurenesid analüüsiperioodil 15 %, sest müük vähenes ja seadmed töötasid pidevalt, vältimaks väga suuri ahju taaskäivitamise kulusid.

e) Ühenduse müügihinnad

(50) Ühenduse tootmisharu keskmised netomüügihinnad suurenesid analüüsiperioodil 7 %. Aastatel 1999 ja 2000 olid need kõrgemad kui uurimisperioodil.

Pulbrilise aktiivsöe hinnad | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | Uurimisperiood |

Indekseeritud | 100 | 103 | 111 | 110 | 107 |

f) Tasuvus ja investeeringutasuvus

(51) Pärast 10 % suurust kahjumit 1993. aastal, st eelmise uurimise uurimisperioodil, jõudis ühenduse tootmisharu 1997. aastal kasumisse. Kui 2000. aasta, mille kasum oli rahuldav tänu kõrgele hinnatasemele ja üsna madalale ühikuhinnale, välja arvata, ei ületanud ühenduse tootmisharu kasumitase kunagi 6 %. Investeeringutasuvus püsis analüüsiperioodi jooksul stabiilse ja kasumlikuna.

Tasuvus | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | Uurimisperiood |

Indekseeritud | 100 | 94 | 85 | 198 | 131 |

g) Rahakäive

(52) Ühenduse tootmisharu rahakäive oli kogu kõnealuse ajavahemiku jooksul positiivne, järgides sama suundumust nagu tasuvus.

h) Kapitali kaasamise võime

(53) Ühenduse tootmisharul ei olnud analüüsiperioodil mingeid eriprobleeme seoses kapitali kaasamise või laenude võtmisega.

i) Tööhõive ja töötasud

(54) Ühenduse tootmisharu tööhõive vähenes analüüsiperioodil 9 % ehk vähem 350 töötajani ja summeeritud tööjõukulud suurenesid 11 % (umbes 20 % töötaja kohta).

j) Investeeringud

(55) Ühenduse tootmisharu tegi analüüsiperioodil pikaajalisi investeeringuid tootlikkuse suurendamisse ja tootmisprotsessi ratsionaliseerimisse. Igal aastal investeeritud summad püsisid suhteliselt stabiilsed.

k) Tootlikkus

(56) Ühenduse tootmisharu tootlikkus, arvutatuna tonnides pulbrilise aktiivsöe tootmise ja müügiga seotud töötaja kohta, suurenes analüüsiperioodil 7 %.

l) Dumpingu ulatus ja toibumine varasemast dumpingust

(57) Seoses uurimisperioodil tuvastatud tegeliku dumpingumarginaali mõjuga ühenduse tootmisharu olukorrale tuleks märkida, et Hiina puhul täheldati märkimisväärset marginaali. Dumpinguvastaste meetmete varal suutis ühenduse tootmisharu siiski toibuda varasemast dumpingust.

4. Ühenduse tootmisharu eksporditegevus

(58) Ühenduse tootmisharu pulbrilise aktiivsöe eksport suurenes pisut analüüsiperioodil ja moodustab natuke üle kolmandiku kogutoodangust.

5. Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht ja hinnad

(59) Muudest kolmandatest riikidest, välja arvatud Hiina, pärineva pulbrilise aktiivsöe impordi kogumaht vähenes analüüsiperioodi jooksul umbes 7600 tonnilt 1997. aastal 5400 tonnini uurimisperioodil, mis on vastavalt 20 % ja 15 % turuosast. Põhilised ühendusse eksportijad on olnud Ameerika Ühendriigid, Malaisia ja Indoneesia. Kui Ameerika Ühendriikidest pärit import on poole võrra vähenenud, suurenes Malaisiast ja Indoneesiast pärit import 1100 tonnilt 1997. aastal 1900 tonnini uurimisperioodil. Malaisiast ja Indoneesiast pärit impordi keskmised hinnad olid madalamad kui ühenduse tootmisharu hinnad ning jäid Hiinast pärit impordi hindadega samasse vahemikku.

6. Teiste ühenduse tootjate müük

(60) Teised ühenduse pulbrilise aktiivsöe tootjad on põhilised granuleeritud aktiivsöe töötlejad, kelle suhtes dumpinguvastaseid meetmeid ei kohaldata. Analüüsiperioodil hakkasid nad endisest rohkem importima Hiinast granuleeritud aktiivsütt, et jahvatada see pulbriliseks aktiivsöeks. Nii suutsid nad suurendada oma turuosa 10 %lt 1997. aastal 20 %ni uurimisperioodil. Selline konkurents ei takistanud siiski ühenduse tootmisharul müümast pulbrilist aktiivsütt mõistlikku tasuvust võimaldava hinnaga.

7. Järeldus

(61) Meetmed on võimaldanud ühenduse tootmisharul taastada tasuvuse ning leevendada Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordist tingitud hinnasurvet. Kuid ühenduse tootmisharu kaotas jätkuvasti turuosa eelkõige seetõttu, et teised ühenduse tootjad hakkasid müüma Hiinast pärit granuleeritud aktiivsöest valmistatud pulbrilist aktiivsütt. Seega, hoolimata ühenduse tootmisharu rahuldavast finantsolukorrast, on selle turuseisund jäänud haavatavaks.

G. KAHJUDE KORDUMISE TÕENÄOSUS

(62) Meenutatakse, et põhjenduses 39 tehtud järelduse kohaselt tingiks meetmete kehtivuse lõppemine tõenäoliselt Hiinast ühendusse saabuva dumpinguhinnaga impordi märgatava suurenemise.

(63) Meetmete kehtetuks tunnistamise korral on tõenäoline, et ühenduse turule saadetakse märkimisväärsed kogused väga odava hinnaga, mis löövad oluliselt alla ühenduse tootmisharu hinnad. Praegune importtoote ja ühenduse tootmisharu toote vaheline 15 % suurune hinnavahe (vt põhjendus 45) võib meetmete kehtivuse lõppemise korral suureneda rohkem kui 30 %liseks (mis on praeguste impordihindade suhtes kohaldatava tollimaksu määr). Tuleks märkida, et praegu Hiinast ühendusse suunatud ekspordi hind (CIF-hind) on kooskõlas Hiinast muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindadega.

(64) Oletatakse, et kohe pärast tollimaksu kehtetuks tunnistamist võidakse Hiinast ühendusse eksportida vähemalt 10000 tonni pulbrilist aktiivsütt. See oleks rohkem kui neljandik ühenduse turust. Et seda liiki tootmisharus on tootmise seiskamise korral kõrged püsikulud ja väga kõrged taaskäivitamise kulud, põhjustaks selline dumpinguhinnaga importkogus turul kohe tõsise hinnalanguse, sest ühenduse tootmisharu püüaks kõigepealt säilitada oma turuosa, mitte vähendada tootmist. See omakorda halvendaks ühenduse tootmisharu tasuvust ning tingiks 1993. aastal kogetuga analoogse kahjumi. Mõne aja jooksul sunnitaks ühenduse tootmisharu turult lahkuma, sest ei ole võimalik enam oluliselt suurendada tootlikkust, mis võimaldaks alandada ühikuhinda.

(65) Eespool öeldu käsitlemisel tuleks arvestada järgmist. Ühenduse tootmisharu olukord on kahtlemata paranenud (hoolimata sellest, et see on ikka veel haavatav). Näiteks esialgsel uurimisperioodil oli ühenduse tootmisharu kahjum 10,8 %, mis on muudetud umbes 6 % suuruseks kasumiks. Eelmises põhjenduses esitatud dumpinguhindadega impordi suurenemise tõenäolist mõju kinnitavad ka esialgse uurimisperioodi ja käesoleva uurimisperioodi vahelisel ajal turul toimunud peamised muudatused.

- Käesoleval uurimisperioodil oli Hiinast pärit impordi turuosa oluliselt väiksem kui esialgsel uurimisperioodil.

- Ühenduse hindade ja Hiinast pärit impordi hindade vahe on tollimaksu kohaldamise tõttu märgatavalt vähenenud.

- Käesoleval uurimisperioodil imporditi odava dumpinguhinnaga Indoneesiast ja Malaisiast, kuid kogused olid oluliselt väiksemad esialgse uurimisperioodi jooksul Hiina puhul tuvastatud kogustest. Samuti meenutatakse, et Malaisiast pärit import oli ühenduse turul juba esialgsel uurimisperioodil.

- Ühenduse tootmisharusse mittekuuluvate ühenduse tootjate turuosa on suurenenud.

Selle põhjal jõutakse järeldusele, et peamine ühenduse tootmisharu olukorra paranemise tinginud muudatus oli võrdsete võimaluste taastamine Hiinast pärineva pulbrilise aktiivsöe impordi suhtes. Seetõttu halveneks ühenduse tootmisharu positiivne olukord kiiresti, kui Hiina eksportivatel tootjatel oleks uuesti võimalik saata ühenduse turule märkimisväärselt suuremaid dumpinguhinnaga koguseid.

(66) Eespool öeldu põhjal jõutakse järeldusele, et meetmete kehtivuse lõppemise korral on kahju kordumine tõenäoline.

H. ÜHENDUSE HUVID

1. Sissejuhatav märkus

(67) Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide, s.o ühenduse tootmisharu, teiste ühenduse tootjate, importijate/hulgimüüjate ning vaatlusaluse toote kasutajate ja tarnijate huvide hindamisel.

(68) Tuleks meenutada, et eelmise uurimise käigus oldi seisukohal, et meetmete kehtestamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Peale selle on käesoleva uurimise puhul tegemist läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed on juba kehtinud ja mis võimaldab hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete põhjendamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(69) Selle põhjal uuriti, kas vaatamata järeldustele, mis käsitlevad ühenduse tootmisharu huvides kohaldatavaid meetmeid ja kahjustava dumpingu kordumise tõenäosust meetmete kehtivuse lõppemise korral, on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete säilitamine ei ole antud juhul ühenduse huvides.

2. Ühenduse tootmisharu huvid

(70) Ühenduse tootmisharu on tõendanud, et on struktuuriliselt elujõuline tööstusharu, mis on võimeline kohanema muutuvate turutingimustega. Seda kinnitasid eelkõige ühenduse tootmisharu olukorra positiivne areng ajal, mil pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist Hiinast pärineva impordi suhtes oli taastunud tõhus konkurents, ning tootmisharu investeeringud uusimatesse tootmisseadmetesse. Võib järeldada, et ilma dumpinguvastaste meetmete jätkamiseta tema olukord tõenäoliselt tõsiselt halveneb.

3. Teiste tootjate huvid

(71) Võttes arvesse meetmete kehtetuks tunnistamise korral Hiinast ühendusse eksporditava pulbrilise aktiivsöe võimalikke koguseid ja hindu, väheneb ka teiste pulbrilise aktiivsöe tootjate, sealhulgas Hiinast pärinevast granuleeritud aktiivsöest pulbrilise aktiivsöe tootjate turuosa ja halveneb nende majandusolukord.

4. Sõltumatute importijate/hulgimüüjate huvid

(72) Komisjon saatis küsimustikud 26 sõltumatule importijale/hulgimüüjale. Ühtegi vastust ei saadud.

(73) Sellistel asjaoludel järeldati, et meetmete jätkamine ei mõjuta sõltumatuid importijaid/hulgimüüjaid.

5. Kasutajate huvid

(74) Komisjon saatis küsimustikud 42 kasutajale. Saadi kaks mittetäielikku vastust, millest ilmnes, et pulbrilisel aktiivsöel on väga väike mõju kuludele (alla 0,1 %).

6. Tarnijate huvid

(75) Komisjon saatis küsimustiku üheteistkümnele pulbrilise aktiivsöe toorainete tarnijale, millele saadi ainult kaks vastust. Vastustes suhtuti positiivselt meetmete säilitamisse, sest see tähendab jätkuvalt turvalist müüki ühenduses.

7. Järeldus

(76) Eespool öeldu põhjal jõutakse järeldusele, et ühenduse huvide seisukohalt ei ole kaalukaid põhjusi jätta dumpinguvastaste meetmete kehtivus pikendamata.

I. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(77) Kõiki isikuid informeeriti olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada olemasolevad meetmed jõusse jätta. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Ühtegi märkust ei esitatud.

(78) Eespool öeldust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleb Hiinast pärineva pulbrilise aktiivsöe impordi suhtes kohaldatavad määrusega (EÜ) nr 1006/96 kehtestatud dumpinguvastased meetmed säilitada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Hiina Rahvavabariigist pärit ja CN-koodi ex38021000 (TARICi lisakood 38021000*20) alla kuuluva pulbrilise aktiivsöe impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu summaks on 323 eurot netokaalu tonni kohta.

Artikkel 2

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 10. juuni 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Piqué I Camps

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2238/2000 (EÜT L 257, 11.10.2000, lk 2).

[2] EÜT L 134, 5.6.1996, lk 20.

[3] EÜT C 349, 6.12.2000, lk 5.

[4] Algatamisteade: EÜT C 163, 6.6.2001, lk 7.

[5] Artikli 5 lõige 7 ja artikli 9 lõige 3.

--------------------------------------------------