Nõukogu määrus (EÜ) nr 769/2002,

7. mai 2002,

millega Hiina Rahvavabariigist pärit kumariini impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, [1] eriti selle artikli 11 lõiget 2,

võttes arvesse ettepanekut, mille komisjon esitas pärast nõuandekomiteega nõu pidamist,

ning arvestades järgmist:

A. VARASEM MENETLUS JA OLEMASOLEVAD MEETMED

(1) Märtsis 1996 võeti määrusega (EÜ) nr 600/96 [2] vastu lõplikud dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist pärineva kumariini impordi suhtes. Meetmed kehtestati 3479 eküü suuruse koguselise tollimaksuna tonni kohta.

B. KÄESOLEV UURIMINE

1. Läbivaatamistaotlus

(2) Pärast seda, kui oli avaldatud teadaanne Hiina Rahvavabariigist (edaspidi "asjaomane riik" või "Hiina") pärit kumariini impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta, [3] sai komisjon määruse (EÜ) nr 384/96 (edaspidi "algmäärus") artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(3) Taotluse esitas 4. jaanuaril 2001 Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (European Chemical Industry Council – CEFIC) ainsa ühenduse tootja nimel, kelle toodang moodustab kogu ühenduse kumariinitoodangu.

(4) Meetmete aegumise läbivaatamise taotlust põhjendati sellega, et Hiinast pärinev kahjustav dumpinguhinnaga import tõenäoliselt jätkub või kordub, kui meetmete kehtivusaeg peaks lõppema.

2. Algatamisteade

(5) Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks oli piisavalt tõendusmaterjali, ning algatas uurimise kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2, avaldades Euroopa Ühenduste Teatajas sellekohase teadaande. [4]

3. Uurimisperiood

(6) Dumpingu ja kahju jätkumist või kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2000 kuni 31. detsembrini 2000 (edaspidi "uurimisperiood"). Kahju jätkumise või kordumise hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 1996 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi "vaatlusperiood").

4. Uurimisega seotud isikud

(7) Komisjon andis läbivaatamise algatamisest ametlikult teada taotluse esitanud ühenduse tootjale, Hiina eksportivatele tootjatele ja nende esindajatele, Hiina ametiasutustele ning teadaolevalt asjaomastele importijatele, kasutajatele ja ühendustele. Komisjon saatis küsimustiku eksportivatele tootjatele, Ameerika Ühendriikide (võrdlusriik) tootjale, ainsale ühenduse tootjale, teadaolevalt asjaomastele importijatele, kasutajatele ja ühendustele ning nendele isikutele, kes endast läbivaatamise algatamise teates nimetatud tähtaja jooksul teada andsid.

(8) Küsimustikule vastasid ühenduse tootja, võrdlusriigi tootja, üks importijate ühendus ja viis kasutajat. Hiinast ei saadud küsimustikule mingit vastust.

5. Saadud teabe kontrollimine

(9) Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise kindlakstegemise ning ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas. Otseselt asjassepuutuvatele isikutele andis komisjon võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda asja arutamist.

(10) Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

Ühenduse tootja:

- Rhodia, (Lyon) Prantsusmaa;

Importijad:

- Quest International, (Ashford) Ühendkuningriik;

Võrdlusriigi tootja:

- Rhodia, (Cranbury NJ) Ameerika Ühendriigid.

C. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(11) Vaatlusalune toode on sama toode kui esialgses uurimises ehk kumariin, mis on valkjas kristalliline pulber, millel on vastniidetud heinale iseloomulik lõhn. Seda kasutatakse peamiselt lõhnakemikaalina ja kinnistina pesupulbrite, kosmeetikatoodete ja kvaliteetaroomide tootmisel kasutatavate lõhnaühendite valmistamisel.

(12) Algselt oli kumariin tonkaubadest saadav loodussaadus, kuid nüüd toodetakse seda sünteetiliselt. Seda on võimalik saada salitsüülaldehüüdi tootmiseks kasutataval sünteesimisel fenoolist (Perkini reaktsioon) või ortokresoolist sünteesimisel (Raschigi reaktsioon). Kumariini põhiliseks füüsikaliseks omaduseks on puhtus, mida näitab sulamistemperatuur. Ühenduses turustatava standardkvaliteediga kumariini sulamistemperatuur on 68–70 oC, mis vastab 99 %-lisele puhtusele.

(13) Vaatlusalune toode kuulub CN-koodi ex29322100 alla.

2. Samasugune toode

(14) Sarnaselt esialgse uurimisega on kindlaks tehtud, et võrdlusriigi Ameerika Ühendriikide siseturul toodetaval ja müüdaval kumariinil, Hiinast ühendusse eksporditaval kumariinil ning ühenduse tootmisharus toodetaval ja ühenduse turul müüdaval kumariinil on ühesugused füüsikalised omadused ja kasutusvaldkonnad ning seega on tegemist samasuguste toodetega algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

D. DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

(15) Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 on vaja uurida, kas meetmete kehtivuse lõppemine võib põhjustada dumpingu jätkumist.

(16) Selgitamaks dumpingu jätkumise tõenäosust, on vaja kindlaks teha, kas dumpingut käesoleval ajal esineb ja kas selle jätkumine on tõenäoline.

1. Sissejuhatavad märkused

(17) Allpool esitatud järelduste puhul dumpingu kohta tuleks silmas pidada asjaolu, et Hiina eksportivad tootjad ei teinud uurimises koostööd ja seetõttu tuli järelduste tegemisel tugineda kättesaadavatele faktidele, st Eurostati andmetele, Hiina ekspordikaubanduse andmetele ja kaebuses esitatud teabele.

2. Praegune dumpingumäär

a) Võrdlusriik

(18) Olemasolevate meetmetega on Hiinast ühendusse imporditavale kumariinile ette nähtud üleriigiline tollimaks. Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 9 kasutas komisjon sama metoodikat nagu esialgses uurimises. Selle järgi määrati normaalväärtus kindlaks kolmandas turumajandusriigis (võrdlusriik) saadud teabe alusel.

(19) Esialgses uurimises oli võrdlusriigina kasutatud Ameerika Ühendriike. Seepärast nähti meetmete aegumise läbivaatamise algatamise teates ette, et normaalväärtuse kindlaksmääramiseks valitakse võrdlusriigiks jälle Ameerika Ühendriigid. Kuna leiti, et Ameerika Ühendriikide valimise esialgsed põhjused, s.o siseturu suurus, turu avatus ja põhimaterjalide kättesaadavus kehtivad senini, peeti kõnealust riiki võrdlusriigiks sobivaks ja selle valimist põhjendatuks. Ainult üks huvitatud isik oli vastu kõnealuse riigi valimisele võrdlusriigiks eelkõige toote valmistamise erinevuste tõttu, kuid õigeaegselt ei esitatud ühtki teist riiki. Et see Ameerika Ühendriikide tootja, kellega ühendust võeti, oli nõus täielikult koostööd tegema ja et tema omamaine müük oli piisavalt tüüpiline, peeti kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 7 sobivaks ja põhjendatuks valida Ameerika Ühendriigid võrdlusriigiks Hiinast pärit vaatlusaluse toote normaalväärtuse kindlaksmääramisel.

b) Normaalväärtus

(20) Seejärel uuriti, kas koostööd tegeva Ameerika Ühendriikide tootja omamaist müüki sõltumatutele klientidele saab vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4 käsitleda tavapärase kaubandustegevuse käigus toimununa. Leiti, et kogu uurimisperioodi jooksul toimunud müügi kaalutud keskmine müügihind oli kõrgem kui kaalutud keskmine ühikuhind ja alla ühikuhinna tehtud müügitehingute osakaal oli vahemikus 20–90 % müügist, mille alusel määrati kindlaks normaalväärtus; seetõttu käsitleti tavapärase kaubandustegevuse käigus toimununa ainult tulutoovat omamaist müüki ja seda kasutati võrdlemisel. Seega määrati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1 kindlaks hinna alusel, mida koostööd tegeva Ameerika Ühendriikide tootja sõltumatud siseturukliendid maksid või pidid maksma tavapärases kaubandustegevuses uurimisperioodi jooksul.

c) Ekspordihind

(21) Koostöös mitteosalenud Hiina eksportivatelt tootjatelt ühendusse suunatud ekspordi kohta tuli teha järeldusi algmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt kättesaadavate faktide põhjal. Seega määrati kõigi tehingute keskmine ekspordihind kindlaks Hiina ekspordikaubanduse andmete põhjal.

d) Võrdlus

(22) Õiglase võrdluse huvides ja kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid sisemaaveo-, käitlus-, lastimis-, transpordi- ja krediidikulude erinevusi.

(23) Sisetranspordi osas tehti asjakohased korrektiivid võrdlusriigi kulude alusel.

e) Dumpingumarginaal

(24) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust tehasest hankimise tasemel kaalutud keskmise ekspordihinnaga Hiina tehasest hankimise tasemel ühel ja samal kaubandustasandil.

(25) Eespool toodud võrdlusel ilmnes väga suure dumpingu olemasolu. Tuvastatud dumpingumarginaal oli märkimisväärne ja suurem esialgses uurimises täheldatust (umbes 50 %).

(26) Uurimine ei toonud esile ühtki põhjust, miks peaks dumping meetmete kehtetuks tunnistamise korral kaduma. Seetõttu jõuti järeldusele, et dumpingu jätkumine on tõenäoline. Kuid arvestades, et uurimisperioodil imporditi Hiinast vähesel määral, peeti asjakohaseks uurida, kas olemasolevate meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks dumpingu kordumine tõenäoline ekspordimahu suurenedes.

3. Hiinast pärit impordi areng

(27) Dumpingu kordumise tõenäosuse uurimisel kontrolliti järgmisi tegureid: dumpingu olemasolu, Hiina tootmise ja tootmisvõimsuse rakendusastme areng ning Hiina kumariiniekspordi ülemaailmne areng.

a) Dumpingu olemasolu

(28) Esialgses uurimises määratud dumpingumarginaal oli kõrge (üle 50 %, mistõttu tollimaksuks määrati 3479 eküüd tonni kohta). Käesoleva läbivaatamise käigus korraldatud uurimisest selgub, et dumping on ikka olemas ja see on esialgses uurimises leituga peaaegu samal tasemel.

b) Hiina tootmise ja tootmisvõimsuse rakendusastme areng

(29) Kättesaadava teabe kohaselt on Hiinas suur tootmisvõimsus ning toote ja tootmisprotsessi laadi tõttu oleks seda võimalik väga lühikese ajaga veelgi suurendada. Kõnealusest teabest selgub, et Hiina tootmisvõimsus on umbes 1900 tonni (seitsme tootja ja 18 potentsiaalse tootjaga, kes on valmis turule naasma, moodustab see 40 % ülemaailmsest tootmisvõimsusest). Seda on palju rohkem kui kogu EÜ tarbimine, mis on 700 tonni.

(30) Järelikult annab selline väga suur kättesaadav kasutamata tootmisvõimsus (50–60 % tootmisvõimsusest) Hiina eksportivatele tootjatele tootmisprotsessis väga suure paindlikkuse. Seepärast võivad tootjad meetmete kehtetuks tunnistamise korral kiiresti suurendada tootmist ja suunata selle otse mis tahes eksporditurule, sealhulgas ühendusse.

c) Hiinast kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi areng

1. Üldised ekspordisuundumused

(31) Hiina ekspordistatistika põhjal osutab Hiina hinnadünaamika teistel eksporditurgudel sellele, et Hiina eksportijate hinnad kõnealustel turgudel on keskmiselt 11 % madalamad ühenduses pakutud hindadest ja isegi 16 % madalamad teatavatel kolmandate riikide turgudel, näiteks Hongkongis ja Indias.

2. Võimalikud häired Hiina ekspordis kolmandate riikide suhtes kehtestatud piirangute tõttu

(32) 1995. aastal kehtestasid Ameerika Ühendriigid dumpinguvastased tollimaksud Hiinast pärit kumariini impordi suhtes ja säilitasid nimetatud maksud 2000. aasta mais, lähtudes meetmete aegumise läbivaatamisest. Ameerika Ühendriikide tollimaksude määraks on 31,02–160,80 %.

(33) Sellest selgub, et Hiina eksportivaid tootjaid sunnitakse otsima alternatiivseid eksporditurge. Kui ühendus peaks dumpinguvastased meetmed kehtetuks tunnistama, oleks ühenduse turg Hiina eksportivate tootjate jaoks ahvatlevaks võimaluseks.

3. Hiina eksport tüüpilistele eksporditurgudele

(34) On oluline märkida, et pärast seda, kui nõukogu kehtestas 1995. aastal dumpinguvastased tollimaksud, ei suutnud Hiina eksportivad tootjad tungida teistele eksporditurgudele ega laiendada oma eksporti muudel olemasolevatel turgudel.

d) Järeldus

(35) Uurimine on näidanud, et uurimisperioodil imporditi Hiinast ühendusse kaupa dumpinguhinnaga.

(36) Uurimine on näidanud ka seda, et kui praegu kehtivad meetmed tunnistataks kehtetuks, saavutaks Hiina kumariinieksport ühendusse tõenäoliselt märkimisväärse taseme. Sellisele järeldusele jõuti, võttes arvesse Hiina märkimisväärset vaba tootmisvõimsust ning Hiina eksportivate tootjate jõupingutusi alternatiivsete eksporditurgude leidmisel Ameerika Ühendriikides ja teistel eksporditurgudel. See kõik osutab Hiina eksportivate tootjate jätkuvale suurele huvile ühendusse müümise vastu.

(37) Samuti on jõutud järeldusele, et tõenäoliselt toimub selline oluliselt suurenenud eksport ühendusse dumpinguhindadega. Sellest annavad tunnistust Hiinast teistele peamistele kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi madalad hinnad.

(38) Kokku võttes tõdetakse suurt tõenäosust, et kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, taastub Hiinast pärit import ühendusse suurtes kogustes ja märkimisväärsete dumpinguhindadega.

E. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(39) Taotleja esindatav äriühing oli uurimisperioodil ainus ühenduse kumariinitootja.

(40) Ühenduse tootja importis uurimisperioodil kumariini muudest riikidest, välja arvatud Hiina. Sellise impordi eesmärk oli hüvitada vaatlusaluse toote tehnilistel põhjustel puudumine ühenduse tootmisest. Kõnealune import moodustas väikese osa tootja kogu müügist ühenduses. Seega, olenemata importkumariini müügist piirdus kõnesoleva äriühingu põhitegevus ühendusega ja import ei mõjutanud tema ühenduse tootja staatust. Seepärast leitakse, et kõnealune ühenduse tootja moodustab ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

F. ÜHENDUSE TURU OLUKORRA ANALÜÜS

1. Tarbimine ühenduses [5]

(41) Ühenduse tarbimine määrati kindlaks, võttes aluseks ühenduse tootmisharu müügi mahu ühenduse turul, nagu teatatud küsimustiku vastuses, ning Eurostati andmetel asjaomasest riigist ja kõigist kolmandatest riikidest ühendusse imporditud mahud.

(42) Selle põhjal suurenes nähtav kumariinitarbimine vaatlusperioodi jooksul 92 %. Kõige märgatavam suurenemine toimus aastatel 1996–1997, s.o 82 %. Kuid selle puhul tuleks silmas pidada 1994. ja 1995. aastal, st enne dumpinguvastaste meetmete kehtestamist peamiselt Hiinast imporditud suuri kumariinikoguseid. Kõnealused suured impordimahud ladustati ja neid müüdi/kasutati 1996. aastal, vähendades niiviisi kunstlikult kumariininõudlust nimetatud aastal ja sellest tulenevalt ka nähtavat tarbimist. 1997. aastal taandusid impordimahud uuesti 1993. aastaga võrreldavale tasemele.

2. Import asjaomasest riigist

a) Maht ja turuosa

(43) Hiinast pärit impordi maht vähenes vaatlusperioodi jooksul oluliselt ehk 89 %, eriti aastatel 1996–1998 ehk 87 %. Vähenemine langes kokku dumpinguvastaste meetmete kehtestamise ja teiste ühendusse eksporti suurendavate riikide ilmumisega. Seoses sellega ilmneb, et teatav Jaapanist pärit import oli tegelikult Hiina päritolu ja sedasi hoiduti meetmetest kõrvale. Eriti märgatav on see alates 1997. aastast, kui äkki paisus import Jaapanist. Et Ameerika Ühendriigid võtsid sellise Ameerika turul meetmetest kõrvalehoidmise takistamiseks vajalikke meetmeid, lõpetas asjaomane Jaapani eksportija ka ekspordi EÜsse ning Eurostati andmetel vähenes Jaapanist pärit import ühenduse turul pidevalt kuni uurimisperioodi lõpuni.

(44) Hiinast pärit impordi turuosa vähenes vaatlusperioodi jooksul 25 % ja selleks tuvastati 1,5–3 %.

b) Hinnad

(45) Pärast meetmete kehtestamist 1995. aastal suurenesid Eurostati andmetel asjaomase impordi keskmised CIF-hinnad ajavahemikus 1996. aastast kuni uurimisperioodini 23 %, kuid jäid vaatlusperioodi jooksul kogu muu ekspordi keskmistest CIF-hindadest ja ka ühenduse tootmisharu hindadest madalamaks.

3. Ühenduse tootmisharu majandusolukord

a) Tootmine

(46) Ühenduse tootmisharu tootmine kahekordistus ajavahemikus 1996. aastast kuni uurimisperioodini. Oluline suurenemine toimus aastatel 1996–1997. Seejärel vähenes tootmine pisut kuni 1999. aastani ja suurenes uuesti ajavahemikus 1999. aastast kuni uurimisperioodini.

b) Tootmisvõimsus ja selle rakendusaste

(47) Ühenduse tootmisharu üldine tootmisvõimsus suurenes vaatlusperioodil 29 %. Suurenemine tulenes olemasolevate seadmete ajakohastamisest 1999. aastal.

(48) Tootmisvõimsuse rakendusaste suurenes ajavahemikus 1996. aastast kuni uurimisperioodini 56 %. Eriti märgatav oli suurenemine aastatel 1996–1997 ning ajavahemikus 1999. aastast kuni uurimisperioodini.

c) Müük ühenduses

(49) Vaatlusperioodi jooksul suurenes märkimisväärselt ühenduse tootmisharu müügimaht. See kolmekordistus ajavahemikus 1996. aastast kuni uurimisperioodini. Selline areng osutus võimalikuks ajal, kui tootmine kahekordistus, kuna samal ajal vähenes eksport. Kõige märgatavam oli suurenemine aastatel 1996–1997, kuigi müük suurenes püsivalt ajavahemikus 1997. aastast kuni uurimisperioodini. Kuid nagu põhjenduses 42 selgitatud, oli 1996. aastal nõudlus ühenduse turul eriti väike, moonutades niiviisi võrdlust. Kui võtta võrdluse aluseks 1997. aasta, suurenes ühenduse tootmisharu müügimaht ajavahemikus 1997. aastast kuni uurimisperioodini 41 %. Sellisel arengul on mitu põhjust, näiteks dumpinguvastaste meetmete kehtestamine 1995. aastal ja teatavatest riikidest pärit impordi vähenemine, nagu põhjenduses 43 juba mainitud.

d) Varud

(50) Ühenduse tootmisharu aastalõpuvarud vähenesid vaatlusperioodi jooksul 8 %. Esialgu need suurenesid aastatel 1996–1997, seejärel vähenesid kuni 1999. aastani ning suurenesid uuesti ajavahemikus 1999. aastast kuni uurimisperioodini.

e) Turuosa

(51) Ühenduse tootmisharu turuosa suurenes vaatlusperioodi jooksul 27 %. Eriti märgatav oli kasv aastatel 1996–1998, kui turuosa suurenes 20 %. Pärast seda turuosa pisut vähenes ja suurenes uuesti umbes 12 % ajavahemikus 1999. aastast kuni uurimisperioodini.

f) Hinnad

(52) Ühenduse tootja keskmine netomüügihind vähenes ajavahemikus 1996. aastast kuni uurimisperioodini 14 %. Eriti märgatav oli langus aastatel 1996–1997 ning seejärel ajavahemikus 1999. aastast kuni uurimisperioodini.

(53) Seda võib osaliselt seletada Hiina toodete hinnatasemega, mis põhjenduse 45 kohaselt jäi vaatlusperioodi jooksul allapoole kogu muu impordi keskmistest CIF-hindadest. Kuigi impordi maht jäi uurimisperioodi jooksul suhteliselt väikseks, on uurimisest selgunud, et Hiina eksportijad teevad jätkuvalt odavaid hinnapakkumisi. Peale selle ei saa vaatlusperioodil pidada tähtsusetuks Jaapanist pärit impordi hinnasurvet, kuigi mahud on alates 1997. aastast vähenenud. Sellist arengut tuleks vaadelda seoses jõupingutustega, mida ühenduse tootja on teinud tootmisprotsessi tõhustamiseks. Tootmisvõimsuse suurenemine koos dumpinguvastaste meetmete mõjuga võimaldas ühenduse tootjal suurendada müügimahtu ja sellega vähendada müüdud kauba ühikuhinda.

g) Tasuvus

(54) Ühenduse tootmisharu kaalutud keskmine tasuvus paranes vaatlusperioodil tunduvalt, sest see jõudis 1996. aasta märkimisväärsest kahjumist umbes 5–10 % suuruse kasumini uurimisperioodil. Sellise kasvu puhul, mis oli eriti märgatav ajavahemikus 1998. aastast kuni uurimisperioodini, tuleks silmas pidada põhjenduses 47 juba nimetatud tootmisvõimsuse ajakohastamist, mis võimaldas ühenduse tootmisharul tootmiskulusid oluliselt vähendada.

h) Rahakäive ja kapitali kaasamise võime

(55) Ühenduse tootmisharu rahakäive, mis tulenes kumariini müügist, muutus väga sarnaselt tasuvusega, st muutus alates 1999. aastast kahjumlikust kasumlikuks.

(56) Uurimine tegi kindlaks, et ühenduse tootmisharul ei olnud raskusi kapitali kaasamisega. Seda ei käsitleta siiski asjakohase näitajana, sest ühenduse tootmisharu on suurkontsern, mille kumariinitoodang moodustab suhteliselt väikse osa kogutoodangust, ja kapitali kaasamise võime on tihedalt seotud kogu kontserni tegevusega.

i) Tööhõive, tootlikkus ja töötasud

(57) Ühenduse tootmisharu tööhõive suurenes pisut vaatlusperioodi jooksul ning ajavahemikus 1996. aastast kuni uurimisperioodini oli kasv 9 %. Ühenduse tootmisharu töötajate tootlikkus, mõõdetuna toodangu mahuna töötaja kohta, suurenes samal ajal märgatavalt, s.o rohkem kui 80 %. Töötasud tervikuna suurenesid ajavahemikus 1996. aastast kuni uurimisperioodini 27 %, mille tulemusena keskmine töötasu ühe töötaja kohta suurenes ajavahemikus 1996. aastast kuni uurimisperioodini 16 %.

j) Investeeringud ja nende tasuvus

(58) Investeeringute tase tõusis oluliselt aastatel 1996–1999 ja vähenes uuesti uurimisperioodil. Uurimine näitas, et enamik kapitalikuludest oli seotud tootmisvõimsuse ajakohastamisega, nagu põhjenduses 47 juba mainitud, ning seadmete hooldamisega.

(59) Investeeringutasuvus, mis on väljendatud ühenduse tootmisharu puhaskasumi ja investeeringute raamatupidamisliku puhasväärtuse suhtena, järgis väga täpselt tasuvuse suundumust, sest alates 1999. aastast muutus see kasumlikuks ja kasvas ajavahemikus 1996. aastast kuni uurimisperioodini 23 %.

k) Kasv

(60) Nagu eespool öeldud, vaatlusperioodil ühenduse tarbimine peaaegu kahekordistus, kuid ühenduse tootmisharu müügimaht ja turuosa arenesid veelgi märkimisväärsemalt. Seetõttu sai ühenduse tootmisharu täiel määral kasu turu kasvust.

l) Dumpingumarginaali suurus

(61) Arvestades impordi väikest mahtu uurimisperioodi jooksul, ei saa tuvastatud dumpingumarginaal (vt põhjendus 28) mõjutada ühenduse tootmisharu.

4. Järeldus

(62) Dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel Hiinast pärit kumariini impordi suhtes oli positiivne mõju ühenduse tootmisharule, mis suutis taastuda nõrgast majandusolukorrast. Kõik kahjunäitajad, välja arvatud müügihinnad, arenesid soovitud suunas. Kuid selliste suundumuste puhul tuleks arvesse võtta ühenduse tootmisharu jõupingutusi tõhususe parandamisel ja tootmiskulude vähendamisel. Lõpuks tuleks märkida, et selline paranemine võimaldas ühenduse tootmisharul taastada vahetult enne dumpingu algust valitsenud olukorra.

G. KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

1. Kahju kordumise tõenäosus

(63) Jõusolevate meetmete kehtivuse lõppemise võimalikku mõju ühenduse tootmisharule hinnates käsitleti põhjendustes 35–38 esitatud faktide kohaselt järgmisi tegureid.

(64) On kindlad märgid selle kohta, et Hiinast pärinev import jätkub dumpinguhinnaga. Peale selle on tõenäoline, et impordi maht suureneb märkimisväärselt, sest Hiina eksportivad toojad suudavad oma toodangut ja ekspordimahtu suurendada, arvestades nende ulatuslikku kasutamata tootmisvõimsust. Kuigi prognooside kohaselt kumariinitarbimine maailmas järgmise kolme aasta jooksul pisut suureneb, on ebatõenäoline, et see neelaks Hiina kasutamata tootmisvõimsuse.

(65) Võttes arvesse Hiina eksportivate tootjate hinnadünaamikat kolmandate riikide, täpsemalt Hongkongi, India ja Singapuri turgudel, kus hinnad on umbes 10 % ühenduse turu hindadest madalamad, on tõenäoline, et Hiina eksportivad tootjad hakkavad kaotatud turuosa tagasivõitmiseks rakendama ühenduses agressiivset hinnapoliitikat. Kolmandate riikide turgude madalad hinnad osutavad sellele, et Hiina eksportijate huvides on müüa selliste hindadega. See omakorda võib esile kutsuda kahju kordumise, alandades ühenduse tootmisharu müügihindu, vähendades müügimahtu ja turuosa ning avaldades negatiivset mõju ka tasuvusele.

(66) Samuti meelitab Hiina eksportijaid tõenäoliselt ühenduse turg. Ühest küljest meenutatakse, et 1995. aastal, s.o enne praegu jõus olevate meetmete kehtestamist moodustas Hiinast pärit import ühenduse turul 46 % võrreldes 10 %-ga 1999. aastal.

(67) Teisest küljest selgub Hiinast maailmaturule suunatud koguekspordi ja Hiinast ühenduse turule suunatud ekspordi võrdlusest, et Hiina eksportijad ei suutnud leida uusi turge, mis võiksid asendada nende müüki EÜs. Ühenduse turule suunatud Hiina ekspordi järsku vähenemist aastatel 1995–1999 (363 tonni) hüvitati ainult Hiinast muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud 100 tonni võrra suurema ekspordiga.

(68) Peale selle, arvestades, et ühenduse turg ja Ameerika Ühendriikide turg moodustavad umbes 50 % maailma kumariinitarbimisest ning et Ameerika Ühendriigid on kehtestanud dumpinguvastased meetmed Hiinast pärit kumariini impordi suhtes, on väga tõenäoline, et ühenduse turg muutub meetmete kehtetuks tunnistamise korral Hiina eksportijate jaoks ligitõmbavaks.

(69) Üks importijate ühendus väitis, et tootmisvõimsuse olemasolu Hiinas ei viita veel kahju kordumise tõenäosusele.

(70) Seoses kõnealuse konkreetse küsimusega meenutatakse, et käesolevas uurimises tuleks hinnata dumpingu ja kahju kordumise tõenäosust meetmete kõrvaldamise korral. Isegi kui suure tootmisvõimsuse olemasolu iseenesest ei tähenda kahjustava dumpingu kordumist, on see sellegipoolest asjakohane näitaja, mida tuleks arvesse võtta. Kõnealune näitaja koos Hiina eksportijate käitumist muudel kolmandatel turgudel käsitleva analüüsiga ja tuvastatud dumpingu jätkumisega viitab eksportijate võimalikule käitumisele meetmete kehtetuks tunnistamise korral ning seega selle võimalikule mõjule.

(71) Eespool öeldu põhjal jõuti järeldusele, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on Hiinast pärit kumariini impordist tuleneva kahju kordumine tõenäoline.

H. ÜHENDUSE HUVID

1. Sissejuhatus

(72) Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuris komisjon, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide, nagu näiteks ühenduse tootmisharu, importijate/hulgimüüjate ning vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel. Selleks, et hinnata meetmete säilitamise või kõrvaldamise tõenäolist mõju, nõudis komisjon teavet kõikidelt eespool nimetatud huvitatud isikutelt.

(73) Tuleks meenutada, et eelmise uurimise käigus oldi seisukohal, et meetmete kehtestamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed on juba kehtinud, võimaldab hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete põhjendamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(74) Selle põhjal uuriti, kas vaatamata kahjustava dumpingu kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole antud juhul ühenduse huvides.

2. Ühenduse tootmisharu huvid

(75) Leitakse, et kui eelmise uurimise käigus kehtestatud dumpinguvastased meetmed tunnistatakse kehtetuks, võib kahjustav dumping korduda ning ühenduse tootmisharu vaatlusperioodil paranenud olukord võib halveneda.

3. Importijate huvid

(76) Saadetud 26st küsimustikust said komisjoni talitused vastuse ainult ühelt importijate ühenduselt.

(77) Kõnealune ühendus väitis, et dumpinguvastaste meetmete tõttu arvati ühenduse turult välja Hiina ja muu kolmanda riigi tootjad ning seega sõltuvad kasutajad ainsast ühenduse tootjast.

(78) Kõigepealt tuleks meenutada, et maailma kumariiniturg on väga kontsentreeritud, kus on ainult mõned tootjad, kellest tootmisvõimsuse poolest kõige olulisemad asuvad Hiinas ja ühenduses. Seetõttu suurendab üks kõnealuse kahe piirkonna tootjatest oma turuosa sedavõrd, kuivõrd teise tootja turuosa väheneb. Samas meenutatakse, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole piirata tarnimist, vaid taastada aus konkurents ühenduse turul ning et Hiinast pärit kumariini võiks ikkagi importida ühenduse turule. Lisaks tuleks märkida, et uurimisperioodil imporditi umbes 25 % kogu kumariinist muudest riikidest kui Hiina, täpsemalt Jaapanist ja Indiast, millest nähtub, et alternatiivsed tarneallikad on jätkuvalt olemas. Peale selle jõuti järeldusele, et vähese koostöö tõttu ja kuna importijad tegelevad üldjuhul paljude eri keemiatoodetega, millest kumariin on vaid üks, ei ole meetmete jätkamise võimalik negatiivne mõju importijatele kaalukas põhjus meetmetest loobumiseks.

4. Kasutajate huvid

(79) Küsimustikud ja/või teavet saadi viielt kasutajalt (saadeti 23 küsimustikku).

(80) Üks kõnealune äriühing on selgelt meetmete jätkamise poolt, samal ajal kui teise arvates ei muutu tema äritegevuses meetmete kõrvaldamise või säilitamise korral midagi. Viimati nimetatud äriühing rõhutas ka asjaolu, et tootmisharu huvides ei ole see, kui ühenduse tootja dumpinguhinnaga impordi kordumise korral tootmise lõpetab.

(81) Kaks kasutajat, kellest ainult üks importis vaatlusalust toodet asjaomasest riigist vaatlusperioodi jooksul, olid meetmete jätkamise vastu, kuid mõlemad märkisid küsimustiku vastuses, et nende arvates ei ole meetmete kõrvaldamisel ega säilitamisel mingit mõju nende äritegevusele.

(82) Üks teine kasutaja oli samuti meetmete kehtivuse pikendamise vastu. Kõnealune kasutaja väitis, et Hiina eksportijate poolne konkurents on hädavajalik konkurentsihindadega varustamise kindluse tagamiseks. Kui konkurentsihindu ei tagata, võib kõnealune kasutaja kaaluda osa lõhnaühendite tootmise üleviimist Hiinasse, mis on tingitud töökohtade arvu vähenemisest ühenduses. Et kumariin moodustab kõnealuse kasutaja tootmise kogukuludest 1,5 %, ei ole tõenäoline, et teatavate ühendite tootmine viiakse väljapoole ühendust ainult olemasolevate dumpinguvastaste meetmete jätkumise tõttu, eriti kuna seda ei ole tehtud meetmete kehtimise viie aasta jooksul.

(83) Sama kasutaja nimetas ka ühenduse tootja tootmisraskusi, mille tagajärjeks on märkimisväärsed viivitused tarnimisel. Kuigi ühenduse tootjal oli vaatlusperioodi jooksul tootmisraskusi, olid need tingitud eriasjaoludest, mis tõenäoliselt ei kordu korrapäraselt ja millest üks oli põhjenduses 47 nimetatud olemasolevate seadmete ajakohastamine. Peale selle leiti, et tarneprobleemide mõju oli väike, sest nagu põhjenduses 40 mainitud, suutis ühenduse tootja importida samasugust toodet, et hüvitada vaatlusaluse toote vähest tootmist.

(84) Eespool öeldu põhjal ja arvestades vähest koostööd, mis iseenesest kinnitab, et praegu jõus olevad meetmed ei ole mõjutanud märkimisväärselt negatiivselt kasutajate majandusolukorda, leiti, et mõju kasutajatele ei kujuta endast kaalukat põhjust jätta meetmete kehtivus pikendamata, sest võimalik negatiivne mõju ei ole tugevam positiivsest mõjust ühenduse tootmisharule.

5. Konkurentsiaspektid

(85) Mitmed huvitatud isikud väitsid, et praegu kehtivate meetmete tõttu on ühenduse turult kõrvaldatud Hiina kumariin, mille tulemuseks on ühenduse tootmisharu monopoolne seisund. Seega oleks meetmete kehtivuse pikendamine vastuolus ühenduse huvidega.

(86) Nagu põhjenduses 51 juba mainitud, suurendas ühenduse tootmisharu oma turuosa ja saab kasu tugevast seisundist ühenduse turul. Kuid käesoleva uurimisega on kindlaks tehtud, et meetmete eesmärk oli võimaldada ühenduse tootmisharul taastada ühenduse turul osakaalu, mis tal oli enne Hiinast pärit dumpingu algust.

(87) Lisaks tuleks märkida, et maailma kumariiniturule on iseloomulik ainult mõne tootja olemasolu. Sellises olukorras tuleb konkurentsiaspekte järgida eriti hoolikalt, sest meetmetel võib olla märkimisväärne mõju kõnealustele tarnijatele. Uurimisel ei leitud mingit märki ühenduse tootja konkurentsivastase tegevuse kohta. Seoses sellega tuleks rõhutada, et tema müügihinnad vaatlusperioodi jooksul langesid. Peale selle on veel mitu alternatiivset tarneallikat, sest kumariini imporditakse või on võimalik importida mitmest riigist, sealhulgas Jaapanist ja Indiast, kellele kuulub ikka veel oluline osa ühenduse turust.

(88) Eespool öeldut silmas pidades on jõutud järeldusele, et konkurentsiga seotud küsimused ei kujuta endast kaalukat põhjust jätta meetmete kehtivus pikendamata.

6. Järeldus ühenduse huvide kohta

(89) Eespool nimetatud põhjustel otsustatakse, et ühenduse huvide seisukohalt ei ole kaalukaid põhjusi jätta meetmete kehtivus pikendamata.

I. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(90) Kõiki asjassepuutuvaid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada olemasoleva dumpinguvastase tollimaksu säilitamist Hiinast pärineva kumariini impordi suhtes. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Ei saadud ühtki märkust, mille tõttu oleks tulnud eespool esitatud järeldusi muuta.

(91) Eespool öeldust järeldub, et praegu Hiina Rahvavabariigist pärineva kumariini impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed peaksid säilima,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Hiina Rahvavabariigist pärit ja CN-koodi ex29322100 (TARICi lisakood 2932210010) alla kuuluva kumariini impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Tollimaksumääraks sätestatakse 3479 eurot tonnikohta.

Artikkel 2

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. mai 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

R. De Rato y Figaredo

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2238/2000, EÜT L 257, 11.10.2000, lk 2.

[2] EÜT L 86, 4.4.1996, lk 1.

[3] EÜT C 271, 22.9.2000, lk 3.

[4] EÜT C 104, 4.4.2001, lk 5.

[5] Et ühenduse tootmisharu moodustab üks ühenduse tootja, on käesolevas määruses esitatud arvud konfidentsiaalsuse tagamiseks indekseeritud või ainult ligikaudsed.

--------------------------------------------------