Komisjoni määrus (EÜ) nr 765/2002,

3. mai 2002,

proovide võtmise ja teatavate üksikasjalike eeskirjade vastuvõtmise kohta seoses eksporditoetuse saamise tingimustele vastavate kondita veiseliha jaotustükkide füüsilise kontrolliga

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, [1] viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2345/2001, [2] eriti selle artikli 33 lõiget 12,

võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 386/90 toetust või muid summasid väärivate põllumajandustoodete ekspordi ajal teostatava kontrolli kohta, [3] muudetud määrusega (EÜ) nr 163/94, [4] eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklile 33 võib kõnealuse määruse artiklis 1 loetletud toodete maailmaturuhindade ja ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega. Põllumajandustoodete puhul on kõnealust süsteemi reguleeriv kord sätestatud komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määruses (EÜ) nr 800/1999, milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad, [5] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2299/2001. [6]

(2) Komisjoni 17. detsembri 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 3846/87 (millega kehtestatakse põllumajandustoodete nomenklatuur eksporditoetuste jaoks, [7] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 488/2002 [8]) I lisa 5. sektoris sätestatakse muu hulgas, et teatavate kondita jaotustükkide puhul antakse toetust tingimusel, et neil on teatav minimaalne tailihasisaldus ning täiskasvanud isasveiste jaotustükid on eraldi pakendatud.

(3) Komisjoni määruses (EÜ) nr 2221/95, [9] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2655/1999, [10] sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad füüsilise kontrolli kohta, mida tehakse eksporditoetuse saamise tingimustele vastavate põllumajandustoodete eksportimise ajal. Veiseliha käsitlevad eritingimused on sätestatud komisjoni10. detsembri 1997. aasta määruses (EÜ) nr 2457/97 proovide võtmise kohta seoses eksporditoetuse saamise tingimustele vastavate kondita veiseliha jaotustükkide füüsilise kontrolliga. [11]

(4) Tuleks sätestada täiskasvanud isasveiste kondita jaotustükkide päritolu kontroll ja standardimise eesmärgil kõnealuse kontrolli puhul kohaldatav meetod ning määrata kindlaks asjakohased karistused päritolu käsitleva tingimuse täitmata jätmise korral. Lisaks sellele tuleks määrust (EÜ) nr 2457/97 ajakohastada, et võtta arvesse määruses (EMÜ) nr 3846/87 (muudetud määrusega (EÜ) nr 2556/2001 [12]) sätestatud põllumajandustoodete eksporditoetuste puhul kohaldatavasse nomenklatuuri tehtud muudatusi.

(5) Selguse huvides tuleks määrus (EÜ) nr 2457/97 kehtetuks tunnistada ja asendada.

(6) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevat määrust kohaldatakse vastavalt määruse (EMÜ) nr 386/90 artikli 2 punktile a teostatava toodete laadi ja omaduste füüsilise kontrolli puhul, mis käsitleb:

a) järgmiste tootekoodide alla kuuluvate kondita jaotustükkide eraldi pakendamise nõude täitmist:

- 020130009100,

- 020130009120;

b) järgmiste tootekoodide alla kuuluvate täiskasvanud isasveiste kondita jaotustükkide päritolu:

- 020130009100,

- 020130009120;

c) järgmiste tootekoodide alla kuuluvate kondita jaotustükkide minimaalset keskmist tailihasisaldust:

- 020130009100,

- 020130009120,

- 020130009060,

- 020230909200.

2. Lõikes 1 osutatud toodete kirjeldus vastab määruse (EMÜ) nr 3846/87 I lisa 5. sektoris sätestatud põllumajandustoodete nomenklatuurile eksporditoetuste jaoks.

Artikkel 2

1. Füüsilise kontrolli jaoks peavad proovid koosnema kahest täis kastist, mis on võetud partii kahest eri osast. Esimene kast on ette nähtud kontrolli eest vastutavatele ametiasutustele ning teine hoitakse varuks tolliasutuse järelevalve all.

2. Partiina käsitatakse toodete kogust, mis on hõlmatud ühega järgmistest deklaratsioonidest:

a) määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 5 lõikes 1 osutatud deklaratsioon;

b) määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 26 lõikes 1 osutatud deklaratsioon kõnealuses lõikes osutatud olukorras ja üksnes ladustamise puhul.

Artikkel 3

Artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud kohustuste täitmise kontrollimise eesmärgil kontrollivad tolliasutused, et iga jaotustükk artiklis 2 osutatud proovi esimeses kastis on eraldi pakendatud ning ükski pakend ei sisalda rohkem kui ühte jaotustükki. Kui see nii ei ole, kontrollitakse samamoodi teist kasti.

Kui kahest kastist kokku leitakse kuni üks jaotustükk, mis ei ole eraldi pakendatud, või kuni üks pakend, milles on mitu jaotustükki, ning kui kõik muud toetuse saamise tingimused on täidetud, käsitatakse partiid nõuetelevastavana. Kui need tingimused ei ole täidetud, käsitatakse partiid nõuetele mittevastavana.

Kui tuvastatakse, et partii ei vasta nõuetele, arvutatakse partii eest makstav toetus korrigeeritud massi põhjal. Korrigeeritud massi saamiseks vähendatakse deklareeritud netomassi sellise protsendimäära võrra, mis vastab nõuetele mittevastavate jaotustükkide massi ja proovi kogu netomassi suhtele.

Artikkel 4

Artikli 1 lõike 1 punktis b osutatud päritolu käsitleva tingimuse kontrollimiseks võetakse analüüsiks proov, mis koosneb ühest või kahest jaotustükist, mis on võetud juhuslikult artiklis 2 osutatud proovi esimesest kastist. Kui analüüsil leitakse muud liha kui täiskasvanud isasveiste liha, siis eksporditoetust ei anta.

Kontrollid tehakse vastavalt käesoleva määruse lisas kirjeldatud meetodile.

Ilma et see piiraks täiendavat kontrollimist, mida otsustatakse teha eeskirjade eiramise kahtluse korral, toimub kontroll pisteliselt, hõlmab kõiki eksporditoiminguid ning kontrollitakse vähemalt kolmandikku füüsiliseks kontrolliks valitud toimingutest.

Artikkel 5

Artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud tingimuse täitmise kontrollimiseks hakitakse kogu artiklis 2 osutatud proovi esimese kasti sisu ühtlaseks massiks. Kui proovi tailihasisaldus on alla ettenähtud alammäära, kontrollitakse samamoodi teise kasti sisu. Kui kahe kasti keskmine tailihasisaldus on alla ettenähtud keskmise määra, siis toetust ei anta.

Artikkel 6

Vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 [13] artiklile 68 ning ilma, et see piiraks kõnealuse määruse artikli 78 kohaldamist, toimub käesolevas määruses ettenähtud proovide võtmine ja kontroll artikli 2 lõikes 2 osutatud ja vastuvõetud deklaratsioonide kontrollimise ajal.

Artikkel 7

Määrus (EÜ) nr 2457/97 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2002.

Käesolevat määrust kohaldatakse toimingute suhtes, mille puhul võetakse artikli 2 lõikes 2 osutatud deklaratsioon vastu alates 1. juulist 2002.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. mai 2002

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz Fischler

[1] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 1.

[2] EÜT L 315, 1.12.2001, lk 29.

[3] EÜT L 42, 16.2.1990, lk 6.

[4] EÜT L 24, 29.1.1994, lk 2.

[5] EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11.

[6] EÜT L 308, 27.11.2001, lk 19.

[7] EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1.

[8] EÜT L 76, 19.3.2002, lk 11.

[9] EÜT L 224, 21.9.1995, lk 13.

[10] EÜT L 325, 17.12.1999, lk 12.

[11] EÜT L 340, 11.12.1997, lk 29.

[12] EÜT L 348, 31.12.2001, lk 1.

[13] EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

TÄISKASVANUD ISASVEISTE TEATAVATE KONDITA JAOTUSTÜKKIDE PÄRITOLU ANALÜÜS

Veiste soo määramisel kohaldatav meetod

Kohaldatav meetod põhineb polümeraasi ahelreaktsioonil ning hõlmab proovi võtmist, DNA ekstraheerimist, polümeraasi ahelreaktsiooni ja geelelektroforeesi.

1. Proovide ja osaproovide võtmine

Osaproov lõigatakse esitatud lihatüki sisemisest osast, kasutades steriilset [1] nuga (skalpelli või samalaadset vahendit). Seejärel proov jahvatakse või lõigatakse väiksemateks tükkideks, et tagada ekstraheerimise piisav tõhusus.

Proovid tuleb ette valmistada muus töökohas kui see, mida kasutatakse polümeraasi ahelreaktsiooni tegemiseks. Materjali tuleb käidelda kergesti puhastatavas keskkonnas, soovitatavalt puhtal laual, et vältida proovide ristsaastumist.

Lihaproovi ettevalmistamisel tuleb kasutada steriilset [2] nuga, skalpelli või samalaadset vahendit.

2. DNA ekstraheerimine ja puhastamine

DNA ekstraheerimisel ja puhastamisel tuleb kasutada tavapäraseid menetlusi, [3] kasutamisvalmis komplekte (põhimõte: lihatükk lahustatakse lüüsipuhvris, mis sisaldab pindaktiivseid aineid, puhastusaineid ja proteinaas K-d, lahustunud proovi lisatakse DNA-d siduvale vaigule, muud ained peale DNA koostisosade eemaldatakse mitme pesu abil ning lõpuks elueeritakse puhastatud DNA vees või madala soolasisaldusega puhvris) või DNA ekstraheerimist naatriumhüdroksiidi lahuses. [4]

Ekstraheerimise õnnestumise kontrollimine geelelektroforeesiga on soovitatav, kuid mitte kohustuslik.

Valideerimine: iga ektraheeritavate proovide partii kohta tehakse paralleelselt üks kontrollekstraheerimine (s.o ilma lihata), et tõendada kohaldatud menetluse usaldusväärsust.

3. Polümeraasi ahelreaktsioon

Põhimõte: polümeraasi ahelreaktsioon on kolmeetapiline protsess (denaturatsioon, praimerite anniilimine, pikendamine), mida korratakse umbes 25–40 korda (meetodi "tsüklite" arv). Reaktiivid (reaktsiooni puhver, MgCl2, desoksünukleotiidid, praimerid, termostabiilne DNA polümeraas, steriilne vesi) segatakse kokku vastavalt väljatöötatud meetodile, mille tulemusel saadakse põhisegu (mastermix). Põhisegu valmistamiseks kasutatakse ühekordseid pipette. Seejärel lisatakse põhisegu matriits-DNA-le (ekstraheeritud DNA). Reaktsioon viiakse läbi termotsükleris. Pärast reaktsiooni lõppu analüüsitakse polümeraasi ahelreaktsiooni saadusi geelelektroforeesiga või säilitatakse neid 4 °C või –20 °C juures.

Matriitsi jaoks soovitatav [5] meetod peab suurendama järjestuste arvu amelogeniini lookuse piires (homoloogne geen) või ZFX/Y-piirkonnas (alleel-spetsiifiline polümeraasi ahelreaktsioon).

Nende kahe meetoditüübi spetsiifilised praimerid on:

Amelogeniini päripidine praimer: 5’-CAGCCAAACCTCCCTCTGC-3’

Amelogeniini äraspidine praimer: 5’-CCCGCTTGGTCTTGTCTGTTGC-3’

(Ennis, S., ja Gallagher, T. F. (1994) Anim. Genet. 25: 425–427)

Amelogeniini päripidine praimer: 5’-AAATTCTCTCACAGTCCAAG-3’

Amelogeniini äraspidine praimer: 5’-CAACAGGTAATTTTCCTTTAG-3’

(Chen, C. M., Hu, C. L., Wang, C. H., Hung, C. M., Wu, H. K., Choo, K. B., ja Cheng, W. T. K. (1999) Mol. Reprod. Dev. 54, 209–214)

ZFX (alleel-spetsiifiline), päripidine praimer: 5’-GACAGCTGAACAAGTGTTACTG-3’

ZFX (alleel-spetsiifiline), äraspidine praimer: 5’-AATGTCACACTTGAATCGCATC-3’

ZFY (alleel-spetsiifiline), päripidine praimer: 5’-GAAGGCCTTCGAATGTGATAAC-3’

ZFY (alleel-spetsiifiline), äraspidine praimer: 5’-CTGACAAAAGGTGGCGATTTCA-3’

(Kirkpatrick, B. W., ja Monson, R. L. (1993) J. Reprod. Fertil. 98: 335–340)

ZFX päripidine praimer: 5’-AGCTGAACAAGGGTTACTG-3’

ZFY päripidine praimer: 5’-CAAGCTTACCAGCAAGTCA-3’

ZFX/Y äraspidine praimer: 5’-CCAGTATGGATTCGCATGT-3’

(Zinovieva, N., Palma, G., Müller, M., ja Brem G. (1995) Theriogenology 43: 265)

Polümeraasi ahelreaktsiooni põhisegud tuleb valmistada puhtal laual, mis on pärast tööd saastusest puhastatud pesuvahendite ja UV-valgusega.

- Meetodi arendamine: võib osutuda vajalikuks teha muudatusi varem avaldatud meetodites, nt seoses põhisegu täpse koostise (nt MgCl2 kontsentratsioon, praimeri kontsentratsioon), kasutatud matriits-DNA koguse ning kohandatud temperatuurirežiimiga (temperatuurid, ooteajad). Mittespetsiifiliste amplifikatsioonisaaduste esinemise korral tuleb meetodit optimeerida (nt anniilimistemperatuur, MgCl2 kontsentratsioon, praimeri kontsentratsioon jne), et tagada tulemuste täpsus.

- Valideerimine: tavaliste analüüside puhul kasutatav meetod tuleb korralikult valideerida. Ühe proovide komplektiga tuleb teha järgmiste kontrollide analüüs: ekstraheerimise kontroll (ilma lihata), negatiivse polümeraasi ahelreaktsiooni kontroll ning standardproovide kontroll (isas- ja emasveiste liha ning üks proov muu looma kui veise lihast). Lisaks sellele tuleb teha uus valideerimine, kui on muutunud menetluse olulised tegurid, nt DNA polümeraas (teine tarnija või toode) või praimerid (uus partii).

- Hea laboritava on esmatähtis, nt töökoha ja kasutatud instrumentide korralik puhastamine ja dekontaminatsioon, praimerite alikvootimine, ühekordsete pipettide kasutamine jne.

4. Amplikonide analüüs geelelektroforeesiga

Saadud polümeraasi ahelreaktsiooni fragmente (amplikone) tuleb analüüsida geelelektroforeesiga. Kasutatakse etiidiumbromiidiga värvitud agaroosgeeli või polüakrüülamiidgeeli, mis värvitakse hõbedaseks pärast elektroforeesiga eraldamist. Geeli peal tuleb kasutada sobivat molekulmassi markerit, et määrata saadud amplikonide ligikaudne suurus.

5. Dokumenteerimine

Saadud tulemused tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida (geeli kujutis, tulemuste kirjeldus, ootamatute tulemuste registreerimine).

[1] DNA-ga saastumata.

[2] DNA-ga saastumata.

[3] Vt: Sambrook, J., Fritsch, EF., ja Maniatis, T. (toim.): Molecular Cloning, Cold Spring Harbour Laboratory Press (1989).

[4] Vt: Elphinestone, J. G., Hennessey, J., Wilson, J. K., ja Stead, D. E. (1996) Bulletin OEPP/EPPO 26, 663-678.

[5] Muud polümeraasi ahelreaktsiooni meetodid peale soovitatud meetodi peab heaks kiitma ametlikult määratud tugilabor.

--------------------------------------------------