Nõukogu direktiiv 2002/90/EÜ,

28. november 2002,

millega määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 61 punkti a ja artikli 63 lõike 3 punkti b,

võttes arvesse Prantsuse Vabariigi algatust, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Üks Euroopa Liidu eesmärke on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärguline loomine, mis tähendab muu hulgas võitlemist ebaseadusliku sisserände vastu.

(2) Sellest tulenevalt tuleks võtta meetmeid ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamise vastu nii seoses ebaseadusliku piiriületamisega kitsas tähenduses kui ka juhul, kui selle eesmärk on inimeste ekspluateerimisega tegelevate võrkude alalhoidmine.

(3) Selleks on oluline olemasolevaid õigusnorme ühtlustada ühelt poolt eelkõige seoses käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluva õigusrikkumise täpse määratlemisega ja erandjuhtumitega, teiselt poolt seoses karistamise miinimumeeskirjadega, juriidiliste isikute vastutusega ja jurisdiktsiooniga, mida reguleerib nõukogu 28. novembri 2002. aasta raamotsus 2002/946/JSK, millega tugevdatakse karistusõiguslikku raamistiku, et tõkestada ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele kaasaaitamist. [3]

(4) Käesoleva direktiivi eesmärk on esitada ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamise määratlus ning seega tõhustada raamotsuse 2002/946/JSK rakendamist, et nimetatud õigusrikkumisi ära hoida.

(5) Käesolev direktiiv täiendab teisi õigusakte, mis on vastu võetud võitlemiseks ebaseadusliku sisserände, ebaseadusliku töötamise, inimkaubanduse ja laste seksuaalne ekspluateerimise vastu.

(6) Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev direktiiv endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, [4] mis on seotud nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ [5] artikli 1 punktis E osutatud valdkonnaga.

(7) Ühendkuningriik ja Iirimaa osalevad käesoleva direktiivi vastuvõtmises ja kohaldamises vastavalt asutamislepingute asjakohastele sätetele.

(8) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega tema suhtes kohaldatav. Arvestades, et käesolev direktiiv põhineb Schengeni acquis' l Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on käesoleva direktiivi vastu võtnud, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Üldine õigusrikkumine

1. Iga liikmesriik näeb ette asjakohased karistused:

a) iga isiku suhtes, kes tahtlikult aitab isikul, kes ei ole liikmesriigi kodanik, siseneda liikmesriigi territooriumile või läbida see neid asjaomase liikmesriigi seadusi rikkudes, mis käsitlevad välismaalaste piiriületamist või läbisõitu;

b) iga isiku suhtes, kes majandusliku kasu nimel tahtlikult aitab isikul, kes ei ole liikmesriigi kodanik, elada liikmesriigi territooriumil neid asjaomase liikmesriigi seadusi rikkudes, mis käsitlevad välismaalaste elamist.

2. Iga liikmesriik võib otsustada mitte määrata karistusi lõike 1 punktis a määratletud tegevuse eest, kohaldades oma siseriiklikku õigust ja tava juhtumite suhtes, kui tegevuse eesmärk on anda asjaomastele isikutele humanitaarabi.

Artikkel 2

Kihutamine, osalemine ja katse

Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada artiklis 1 osutatud karistuste kohaldamine ka isikute suhtes, kes:

a) on kihutajad õigusrikkumisele,

b) osalevad õigusrikkumises või

c) teevad katse õigusrikkumiseks,

millele on viidatud artikli 1 lõike 1 punktides a või b.

Artikkel 3

Karistused

Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada artiklites 1 ja 2 osutatud õigusrikkumiste suhtes tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste rakendamine.

Artikkel 4

Rakendamine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid enne 5. detsembrit 2004. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti ja tabeli, mis näitab, kuidas käesoleva direktiivi sätted vastavad vastuvõetud siseriiklikele sätetele. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.

Artikkel 5

Kehtetuks tunnistamine

1990. aasta Schengeni konventsiooni artikli 27 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks alates 5. detsembrist 2004. Kui liikmesriik rakendab käesolevat direktiivi artikli 4 lõike 1 kohaselt enne nimetatud kuupäeva, kaotab nimetatud säte selles liikmesriigis kehtivuse alates rakendamise kuupäevast.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 7

Adressaadid

Käesolev direktiiv on vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 28. november 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

B. Haarder

[1] EÜT C 253, 4.9.2000, lk 1.

[2] EÜT C 276, 1.10.2001, lk 244.

[3] EÜT L 328, 5.12.2002, lk 1.

[4] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[5] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

--------------------------------------------------