NÕUKOGU ÜHISMEEDE,

12. juuli 2002,

mis käsitleb Euroopa Liidu osalemist väike- ja kergrelvade destabiliseeriva hankimise ja leviku vastases võitluses ja millega tunnistatakse kehtetuks ühismeede 1999/34/ÜVJP

(2002/589/ÜVJP)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14,

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu on 17. detsembril 1998 vastu võtnud ühismeetme 1999/34/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu osalemist väike- ja kergrelvade destabiliseeriva hankimise ja leviku vastases võitluses.[1]

(2) Väikerelvi käsitleva valitsustevahelise ekspertkomisjoni aruandes tõdetakse, et väike- ja kergrelvadega seotud konfliktides on murettekitavaks teguriks laskemoon.

(3) Tuleks vastu võtta uus ühismeede, mis hõlmaks võimaluse korral ka väike- ja kergrelvade laskemoona, ning seetõttu tuleks kehtetuks tunnistada ühismeede 1999/34/ÜVJP,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

1. Käesoleva ühismeetme eesmärgid on:

- võidelda väikerelvade destabiliseeriva hankimise ja leviku vastu ning kaasa aidata selle nähtuse likvideerimisele,

- osaleda juba hangitud relvade ja nende laskemoona vähendamises tasemeni, mis on vastavuses riikide õigustatud julgeolekuvajadustega, ja

- aidata lahendada sellisest hankimisest põhjustatud probleeme.

2. Käesolev ühismeede koosneb järgmistest osadest:

- I jaotises nimetatud põhimõtete ja meetmete suhtes konsensuse saavutamine,

- II jaotises nimetatud mitmekülgne osalemine.

3. Käesolevat ühismeedet kohaldatakse lisas loetletud relvade suhtes.

I JAOTIS

Ennetus- ja vastutegevust käsitlevad põhimõtted

Artikkel 2

Liit tõhustab jõupingutusi asjakohastel piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel (näiteks ÜRO ja OSCE) ning asjaomaste riikide seas, et artiklites 3, 4 ja 5 sätestatud põhimõtetes ja meetmetes saavutada konsensust, mis on aluseks piirkondlikele ja laiematele probleemi lahendamist käsitlevatele lähenemisviisidele ning vajaduse korral väikerelvi käsitlevatele ülemaailmsetele rahvusvahelistele dokumentidele.

Artikkel 3

Artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks püüab liit saavutada konsensust asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel ja vajaduse korral piirkondlikul tasandil, et realiseerida järgmised põhimõtted ja meetmed, mis takistavad väikerelvade edasist destabiliseerivat hankimist:

a) kõikide riikide kohustus importida ja hoida väikerelvi üksnes oma õigustatud julgeolekuvajaduste jaoks koguses, mis on vastavuses nende õigustatud enesekaitse- ja julgeolekuvajadustega, sealhulgas nende suutlikkusega osaleda ÜRO rahuvalveoperatsioonides;

b) ekspordiriikide kohustus tarnida väikerelvi üksnes riikide valitsustele (otse või nõuetekohaselt litsentseeritud üksuste kaudu, kes on volitatud ekspordiriikide nimel relvi muretsema) kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste ja piirkondlike relvaekspordi piirangutega, mis on eelkõige ette nähtud EL tegevusjuhendiga ning hõlmavad ametlikult kinnitatud lõppkasutuse sertifikaate või vajaduse korral muud asjakohast teavet lõppkasutuse kohta;

c) kõikide riikide kohustus toota väikerelvi üksnes hoidmiseks vastavalt punktile a või ekspordiks vastavalt punktile b;

d) kontrolli tagamiseks koostatakse ja peetakse riiklikku nimekirja riigi ametiasutustes seaduslikult olemasolevate relvade kohta ning kehtestatakse siseriiklikes relvi käsitlevates õigusaktides väikerelvade kohta piirangud, mis hõlmavad kriminaalõigusmeetmeid ja tõhusat halduskontrolli;

e) kehtestatakse usaldust suurendavad meetmed, sealhulgas läbipaistvust ja avatust suurendavad meetmed, luues piirkondlikud väikerelvaregistrid ja vahetades regulaarselt olemasolevat teavet väikerelvade ekspordi, impordi, tootmise ja hoidmise ning relvi käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohta, samuti pidades asjaosalistega nõu vahetatud teabe üle;

f) kohustus võidelda väikerelvade salakaubaveo vastu tõhusa riikliku kontrolli abil, nagu näiteks tõhus piirikaitse- ja tollimehhanism, piirkondlik ja rahvusvaheline koostöö ning teabevahetuse parandamine;

g) kohustus pidurdada "vägivallakultuuri" ja muuta selle arengusuunda, kaasates endisest rohkem üldsust talle suunatud koolitus- ja teadlikustamisprogrammide kaudu.

Artikkel 4

Artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks püüab liit saavutada konsensuse asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel ja vajaduse korral piirkondlikul tasandil, et realiseerida järgmised põhimõtted ja meetmed, mis vähendavad väikerelvade ja nende laskemoona olemasolevaid koguseid:

a) vajaduse korral abi riikidele, kes taotlevad toetust oma territooriumil asuvate liigsete väikerelvakoguste ja nende laskemoona kontrollimiseks või likvideerimiseks, eelkõige kohtades, kus see võiks aidata ära hoida relvastud konflikti, või konfliktijärgsetes olukordades;

b) edendatakse usaldust suurendavaid meetmeid ja algatusi, et toetada ebaseaduslikult hoitavate relvade ja laskemoona vabatahtlikku loovutamist, võitlejate demobiliseerimist ning nende edaspidist rehabilitatsiooni ja taasintegreerimist nii, et need meetmed võtaksid arvesse rahu- ja relvakontrolli kokkuleppeid ühise järelevalve või kolmanda osalise kontrolli all, austaksid inimõigusi ja humanitaarõigust, kaitseksid õigusriigi põhimõtteid eelkõige seoses endiste võitlejate isikliku julgeoleku ja väikerelvadega seotud amnestiatega, samuti arvestaksid kohaliku kogukonna arengukavasid ning teisi majanduslikke ja sotsiaalseid algatusi;

c) liigsed väikerelvad kõrvaldatakse tõhusalt nii, et väikerelvad ja nende laskemoon ladustatakse turvaliselt ja hävitatakse kiiresti ja tõhusalt, soovitatavalt rahvusvahelise järelevalve all;

d) antakse abi asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide ja ametite kaudu, samuti piirkondlike süsteemide kaudu.

Artikkel 5

Seoses relvastatud konfliktide lahendamisega edendavad liikmesriigid vajaduse korral:

a) selliste sätete lisamist, mis käsitlevad demobiliseerimist, liigsete relvade ja nende laskemoona likvideerimist ja endiste võitlejate kaasamist rahukokkulepetesse konfliktiosaliste vahel, rahuvalveoperatsioonidesse või muudesse asjakohastesse toimingutesse, mis toetavad konflikti rahumeelset lahendamist;

b) selliste meetmete kehtestamise arutamist, mis tagaksid väikerelvade ja nende laskemoona kõrvaldamise seoses ÜRO Julgeolekunõukogu korraldatava demobilisatsiooniga, kui riik või asjaosalised ei ole võimelised vastavaid kohustusi täitma.

II JAOTIS

Liidu osalemine erimeetmetes

Artikkel 6

1. Liit annab majanduslikku ja tehnilist abi programmidele ja projektidele, mis aitavad otseselt ja märgatavalt kaasa I jaotises sätestatud põhimõtetele ja meetmetele, sealhulgas ÜRO, Rahvusvahelise Punase Risti Komitee, muude rahvusvaheliste organisatsioonide ja piirkondlike süsteemide ning valitsusväliste organisatsioonide juhitavatele asjakohastele programmidele ja projektidele. Kõnealused projektid võivad muu hulgas hõlmata relvade kogumist, julgeolekusektori ümberkorraldamist ning demobiliseerimis- ja taasintegreerimisprogramme, samuti erilisi ohvriabi programme.

2. Abi andmisel võtab liit arvesse eelkõige seda, kas vastuvõtja täidab artiklis 3 nimetatud põhimõtetega seotud kohustusi, kas ta austab inimõigusi, täidab rahvusvahelise humanitaarõiguse ja õigusriigi kaitse põhimõtteid, kas ta täidab oma rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige kehtivaid rahulepinguid ja relvakontrolli kokkuleppeid.

Artikkel 7

1. Nõukogu teeb otsuse järgmistes küsimustes:

- artiklis 6 nimetatud finants- ja tehnilise abi andmine,

- kõnealuste summade kasutamise prioriteedid,

- liidu erimeetmete rakendamise tingimused, sealhulgas võimalus teatavate instantside puhul määrata meetme rakendamise eest vastutav isik.

2. Nõukogu teeb otsuse kõnealuste projektide põhimõtte, korralduse ja rahastamise kohta üksikjuhtude kaupa vastavalt konkreetsetele ettepanekutele projektides, mis on varustatud asjakohaste kulude kalkulatsioonidega, ilma et see piiraks liikmesriikide kahepoolseid toetusi ja ühenduse tegevust.

3. Euroopa Liidu lepingu artikli 18 lõike 2 kohaselt eesistujariik:

- tagab kontaktid ÜROga ja muude asjaomaste organisatsioonidega,

- loob Euroopa Liidu erimeetmete rakendamiseks vajalikud kontaktid piirkondlike organisatsioonide ja kolmandate riikidega.

Eesistujariik teavitab nõukogu.

Artikkel 8

Nõukogu märgib, et komisjon kavatseb oma tegevusega toetada käesoleva ühismeetme eesmärkide ja prioriteetide saavutamist vajaduse korral asjakohaste ühenduse meetmete abil.

Artikkel 9

1. Nõukogu ja komisjon vastutavad selle eest, et liidu toimingud seoses väikerelvadega oleksid kooskõlastatud, eelkõige arvestades liidu arengupoliitikat. Sel eesmärgil esitavad liikmesriigid ja komisjon nõukogu asjaomastele organitele kõikvõimalikku asjakohast teavet. Nõukogu ja komisjon tagavad asjaomaste meetmete rakendamise vastavalt oma volitustele.

2. Liikmesriigid püüavad samal ajal suurendada oma siseriiklike meetmete tõhusust väikerelvade valdkonnas. Kui võimalik, kooskõlastatakse artiklis 6 nimetatud meetmed liikmesriikide ja ühenduse võetavate meetmetega.

Artikkel 10

Ühismeede 1999/34/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 11

Nõukogu vaatab igal aastal läbi käesoleva ühismeetme raames võetud meetmed.

Artikkel 12

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 13

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Brüssel, 12. juuli 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

T. PEDERSEN

LISA

Ühismeedet kohaldatakse järgmiste relvaklasside suhtes, piiramata edaspidi rahvusvaheliselt kokkulepitava väike- ja kergrelvade mõiste kohaldamist. Neid relvaklasse võib edaspidi täpsustada ja uuesti läbi vaadata vastavalt tulevikus rahvusvaheliselt kokkulepitavale mõistele.

a) Spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks ettenähtud väikerelvad ja tarvikud:

- kuulipildujad (sealhulgas raskekuulipildujad),

- püstolkuulipildujad (sealhulgas "machine pistols"),

- täisautomaatsed vintpüssid,

- poolautomaatsed vintpüssid, kui need on kavandatud ja/või kasutusele võetud relvastatud üksuse jaoks näidisena,

- summutid.

b) Ühemehe- või meeskonna kaasaskantavad kergrelvad:

- alla 100 mm kaliibriga kahurid (sealhulgas automaatkahurid), haubitsad ja mortiirid,

- granaadiheitjad,

- tankitõrjerelvad, tagasilöögita relvad (õlaltlastavad raketid),

- tankitõrjeraketid ja laskeseadeldised,

- õhutõrjeraketid / kaasaskantavad õhukaitsesüsteemid (MANPADS).

[1] EÜT L 9, 15.1.1999, lk 1.