Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu otsus nr 2367/2002/EÜ,

16. detsember 2002,

ühenduse 2003.–2007. aasta statistikaprogrammi kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 285,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

olles nõu pidanud regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Kooskõlas nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta [4] tuleb koostada ühenduse statistikaprogramm.

(2) Nõukogu määrusega (EÜ) nr 322/97 kehtestatakse ühenduse statistika koostamise põhimõtted ja seda määrust kohaldatakse käesoleva otsuse suhtes.

(3) Majandus- ja rahaliit kehtestab olulisi nõudeid ühenduse monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika esitamisele.

(4) Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 322/97 peab ühendusel olema oma poliitika väljatöötamise, kohaldamise, järelevalve ja hindamise eesmärgil õigeaegne juurdepääs liikmesriikide võrreldavale statistilisele teabele, mis on ajakohane, usaldusväärne, asjakohane ning võimalikult tõhusalt koostatud.

(5) Ajakohase, võrreldava ja kvaliteetse statistika kättesaadavus on sageli ühenduse poliitika rakendamiseks vajalik eeltingimus.

(6) Statistilise teabe järjekindluse ja võrreldavuse tagamiseks ühenduses tuleb kehtestada viieaastane ühenduse statistikaprogramm, milles määratletakse nimetatud prioriteetide kohaselt kavandatud meetmetega seotud lähenemisviisid, põhilised tegevusvaldkonnad ja eesmärgid.

(7) Sel eesmärgil peaksid ühenduse ametiasutused tagama statistika võrreldavuse ja kõrge kvaliteedi.

(8) Ühenduse statistika koostamise erimeetod eeldab, et ühenduse areneva statistikasüsteemi raames tehakse nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom [5] loodud statistikaprogrammi komitee kaudu eriti tihedat koostööd süsteemi kohandamiseks, kehtestades eelkõige kõnealuse ühenduse statistika koostamiseks vajalikud õigusaktid. Seejuures võetakse arvesse ettevõtete, kodumajapidamiste ja üksikisikute jaoks kaasnevat koormust.

(9) Ühenduse statistika koostamise eest viieaastase programmi õiguslikus raamistikus vastutavad siseriiklikul tasandil liikmesriikide ametiasutused ning ühenduse tasandil ühenduse ametiasutus (Eurostat).

(10) Selle eesmärgi saavutamiseks peavad Eurostat ja liikmesriikide ametiasutused tegema tihedat, kooskõlastatud ja järjekindlat koostööd.

(11) Seepärast peaks Eurostat eri viisidel tagama liikmesriikide ametiasutuste tegevuse kooskõlastamise võrgustikus, mis moodustab Euroopa statistikasüsteemi (ESS), et Euroopa Liidu poliitika vajaduste seisukohalt asjakohane statistika oleks õigel ajal kättesaadav.

(12) Komisjon võib usaldada statistikaalaste üksikmeetmete üksikasjalikud rakendusmeetmed Euroopa statistikasüsteemile, määrates kindlaks eesmärgid ja asjaomased meetmed.

(13) Peale selle peab komisjon käesoleva programmi rakendamisel määruse (EÜ) nr 322/97 kohaselt täitma teatavaid rakenduslikke ülesandeid, nagu need on määratletud statistikaalaseid üksikmeetmeid käsitlevates õigusaktides.

(14) Võib kaaluda, kas mõningaid praegu komisjoni tasandil täidetavaid ülesandeid võiks täita näiteks spetsiaalne rakendusasutus.

(15) Teatavates valdkondades, mida ühenduse eri poliitikavaldkonnad hõlmavad, on oluline jaotada andmed sugupoolte järgi.

(16) Käesoleva otsusega kehtestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse ajal peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamise kohta) [6] punkti 33 tähenduses.

(17) Käesoleva programmi koostamise juhend on määruse (EÜ) nr 322/97 artikli 3 lõike 1 kohaselt esitatud statistikaprogrammi komiteele, nõukogu otsusega 91/116/EMÜ [7] loodud majandus- ja sotsiaalvaldkonna statistilise teabe Euroopa nõuandekomiteele ning nõukogu otsusega 91/115/EMÜ [8] loodud monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komiteele,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Statistikaprogrammi koostamine

Käesolevaga kehtestatakse ajavahemikuks 2003-2007 ühenduse statistikaprogramm (edaspidi "programm"). Programm on esitatud lisades.

I lisas määratletakse kõnealuseks ajavahemikuks kavandatud meetmetega seotud lähenemisviisid, põhilised tegevusvaldkonnad ja eesmärgid ning esitatakse kokkuvõte Euroopa Liidu poliitika vajadustest tulenevatest statistikanõuetest. Need vajadused on jaotatud vastavalt asutamislepingu jaotistele.

II lisa sisaldab Eurostati töövaldkondade kokkuvõtet.

Artikkel 2

Eesmärgid ja poliitika prioriteedid

Liikmesriikide ametiasutuste ja komisjoni olemasolevaid vahendeid arvesse võttes lähtub käesolev programm ühenduse poliitika põhilistest prioriteetidest järgmistes valdkondades:

- majandus- ja rahaliit,

- Euroopa Liidu laienemine,

- konkurentsivõime, säästev areng ja sotsiaalmeetmete kava.

Peale selle pakub programm jätkuvat statistilist toetust praegustes poliitikavaldkondades tehtavatele otsustele ning ühenduse poliitika uutest algatustest tulenevatele lisanõuetele. Programmis võetakse arvesse vajadust kontrollida pidevalt statistikaalaseid prioriteete ja koostatava statistika vajalikkust, et tagada olemasolevate vahendite kasutamine parimal viisil ja vähendada võimalikult palju vastamisega kaasnevat koormust.

Peale selle tagab komisjon statistika võrreldavuse ja kõrge kvaliteedi.

Artikkel 3

Rahastamine

Käesoleva programmi rakendamise finantsraamistikuks ajavahemikus 2003-2007 määratakse 192500000 eurot.

Sellest 150727000 eurot on ette nähtud ajavahemikuks 2003-2006. 41773000 eurot on ette nähtud aastaks 2007. 41773000 euro suurust summat peetakse kinnitatuks, kui see on kooskõlas 2007. aastal algaval ajavahemikul kehtiva finantsperspektiiviga.

Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires.

Artikkel 4

Aruanded

Programmi kolmanda rakendusaasta jooksul koostab komisjon tegevuse edenemise kohta vahearuande ja esitab selle statistikaprogrammi komiteele.

Programmi kehtivusaja lõpus esitab komisjon pärast statistikaprogrammi komiteega konsulteerimist programmi rakendamise kohta asjakohase hindamisaruande, võttes arvesse sõltumatute ekspertide seisukohti. Aruande koostamine viiakse lõpule 2008. aasta lõpuks ning see esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 6

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. detsember 2002

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Fischer Boel

[1] EÜT C 75 E, 26.3.2002, lk 274.

[2] EÜT C 125, 27.5.2002, lk 17.

[3] Euroopa Parlamendi 25. aprilli 2002. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata), nõukogu 30. septembri 2002. aasta ühine seisukoht (EÜT C 275 E, 12.11.2002, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 20. novembri 2002. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[4] EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1.

[5] EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

[6] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

[7] EÜT L 59, 6.3.1991, lk 21. Otsust on muudetud nõukogu otsusega 97/255/EÜ (EÜT L 102, 19.4.1997, lk 32).

[8] EÜT L 59, 6.3.1991, lk 19. Otsust on muudetud nõukogu otsusega 96/174/EÜ (EÜT L 51, 1.3.1996, lk 48).

--------------------------------------------------

I LISA

VIIEAASTANE STATISTIKAPROGRAMM: LÄHENEMISVIISID

SISSEJUHATUS

1. Statistilise teabe vajadus Euroopa Liidu poliitikas

Euroopa Liidu institutsioonid ja kodanikud vajavad faktilist teavet Euroopa poliitika algatuste vajalikkuse ja tulemuslikkuse hindamiseks. Kõrge kvaliteediga statistiline teave on selle vajaduse täitmisel esmatähtis. Eurostati (Euroopa Ühenduste Statistikaamet) põhiülesanne on koostada ja levitada asja- ja ajakohast teavet paljude sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaküsimuste kohta Euroopa Liidu praeguste ja tulevaste põhimõtete toetuseks. Arenevas e-Euroopas peab statistiline teave olema kasutajatele kättesaadav neile sobivas vormis ja sobival ajal. Selle programmi kehtivusajal tuleb teha täiendavaid jõupingutusi, et tagada kodanikele juurdepääs suuremale hulgale põhiteabele majanduse, sotsiaalse ja keskkonnaalase arengu kohta Euroopa Liidus. Euroopa statistikasüsteemi (ESS) struktuure ja strateegiaid tuleb täiendavalt arendada tagamaks, et süsteemis tervikuna säilitatakse või arendatakse välja kõigi kasutajate vajaduste rahuldamiseks vajalik kvaliteet ja tõhusus.

Lisa ülesehitus

Käesolevas lisas keskendutakse tööprogrammi aluseks olevatele poliitilistele vajadustele ning esitatakse kokkuvõte Euroopa Liidu poliitika vajadustest tulenevatest Euroopa statistikanõuetest. Need vajadused on liigitatud Euroopa Ühenduse asutamislepingus sisalduvate jaotiste kaupa.

Kõigi jaotiste puhul esitatakse käesolevas lisas järgmine teave:

- viieaastase ajavahemiku jooksul tehtava statistilise töö põhilised eesmärgid kõigis poliitikavaldkondades ning konkreetsed kavandatud tegevuskavad, kaasa arvatud võimalikud õigusaktid,

- igas jaotises sätestatud poliitikat toetavad statistilise töö valdkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise raamistikus määratletud statistilise töö teemadele.

2. Rakendusstrateegiad

a) Eesmärgid

Käesoleva tööprogrammi rakendamine põhineb Eurostati äriplaanis sätestatud eesmärkidel ning selle käigus võetakse arvesse määruse (EÜ) nr 322/97 artiklis 10 kehtestatud tasuvuspõhimõtet. Need eesmärgid on järgmised:

- Eurostati teenuste pakkumine komisjonile,

- Eurostati teenuste pakkumine teistele Euroopa institutsioonidele ja laiemale kasutajaskonnale,

- Euroopa statistikasüsteemi haldamise ja arendamise toetamine,

- töötajate motiveerimine ja nende rahulolu suurendamine,

- Eurostati toodete ja teenuste kvaliteedi parandamine,

- sisemise tootlikkuse tõstmine.

b) Statistikatoodang

Eurostat võtab koostöös Euroopa statistikasüsteemis osalevate partneritega kasutusele tootmisprotsessid, mis tagavad Euroopa statistika kvaliteedi vastavuse Euroopa Liidu poliitika juhtimise vajadustele. Erilist tähelepanu pööratakse statistikale, mida koostatakse eurotsooni vajaduste täitmiseks.

Eurostat ja Euroopa statistikasüsteemi tegevuses osalevad partnerid kontrollivad pidevalt EL ja liikmesriikide statistilist teavet tagamaks, et see vastab nii EL kui ka liikmesriikide poliitika nõuetele ning et need kaks aspekti moodustavad täielikult ühtse terviku.

c) Rakendamise tõhusus

Komisjon jätkab oma töömeetodite hindamist, et tagada ressursside võimalikult tõhus kasutamine. Teatavate statistikaülesannete rakendamine ja järelevalve võib olla sobiv ülesanne täitevasutusele. Sellise täitevasutuse loomisele peab siiski eelnema põhjalik analüüs kooskõlas selliseid asutusi käsitlevate nõukogu ja komisjoni sätetega. Euroopa statistikasüsteemis osalevate partneritega konsulteeritakse statistikaprogrammi komitee kaudu ja neid hoitakse protsessi käiguga täielikult kursis.

d) Programmi rakendamise eelarvelised aspektid

Käesoleva programmiga hõlmatud statistilise teabe jaoks kasutatavate eelarveliste vahendite suhtes kohaldatakse iga-aastast eelarvemenetlust, ilma et see piiraks teiste õigusaktide kohaselt kasutatavaid eelarvelisi vahendeid. Vahendeid kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

- määruses (EÜ) nr 322/97 määratletud statistika koostamine, sealhulgas statistilise teabe süsteemide ning vajalike seonduvate infrastruktuuride arendamine ja haldamine,

- toetused Euroopa statistikasüsteemis osalevatele partneritele (Eurostat kavatseb sõlmida selliste partneritega raamkokkulepped),

- haldus- ja tehniline abi ning muud toetusmeetmed.

3. Prioriteedid

Statistilise töö prioriteedid jaotatakse nelja tegevuskategooria kohaselt.

a) Ühenduse poliitika nõuded

Komisjon on välja selgitanud ühenduse poliitika põhivaldkondade statistikaalased nõuded, mis on kokkuvõttes järgmised:

- Majandus- ja rahaliit: majandus- ja rahaliidu kolmandaks etapiks ning stabiilsuse ja kasvu paktiks vajalik statistika,

- EL laienemine: selliste statistiliste näitajate kasutuselevõtmine, mis on esmatähtsad ühinemisläbirääkimiste seisukohalt ja kandidaatriikide liitumisel Euroopa statistikasüsteemiga,

- konkurentsivõime, säästev areng ja sotsiaalmeetmete kava: eelkõige tööturgu, keskkonda, teenuseid, elutingimusi, migratsiooni ja e-Euroopat käsitlev statistika,

- avatud kooskõlastamine: täiustatud meetoditel ja ühtlustatud toodangul põhinevate näitajate ja seotud statistika koostamine Euroopa Ülemkogu antud volituste kohaselt.

b) Tähtsaimad projektid

Need hõlmavad põhilisi töövaldkondi, mis on vajalikud süsteemi toimimise tagamiseks. Nende suhtes kohaldatakse tavapärast projektijuhtimisel põhinevat lähenemisviisi järgmiselt:

- Infrastruktuurimeetmed

Eesmärgiks on Euroopa statistikasüsteemi toimimise konsolideerimine laienenud Euroopas. Kasutusele võetakse riiklike statistikaorganisatsioonide ja Eurostati vahelise koostöö eri vormid. Selleks et täita Euroopa ja liikmesriikide vajadusi, on nende koostöövormide lähtealuseks peamiselt riiklike statistikaasutuste vaheline andmevahetus, liikmesriikide spetsialiseerumine konkreetsetesse valdkondadesse ning paindlikkus statistiliste vaatluste käivitamisel.

Eesmärgiks on luua selline süsteem, mille abil suudetakse täita poliitika muutuvaid vajadusi ning samal ajal edendada statistikute ja poliitikakujundajate vahelist dialoogi, et tagada vastamise paindlikkus ja statistikatoodete asjakohasus.

Tehnoloogia infrastruktuuri arendamisega komisjoni ja liikmesriikide tasandil püütakse tagada suuremat tootlikkust, vähendada vastamisega kaasnevat koormust ning hõlbustada kasutajate ligipääsu statistilisele teabele.

Eurostati osalus e-komisjoni ja e-Euroopa algatustes, Euroopa statistikasüsteemi ligipääs uurimis- ja arendusprogrammidele ning haldusasutustevaheline andmevahetuse programm (IDA) tagavad ühenduse ja liikmesriikide tasandil tehtavate jõupingutuste koostoime.

Ühenduse statistika kvaliteet ja teaduslikud alused tagatakse tiheda koostööga statistikaametnike ja statistikateadlaste vahel.

- Eriprojektid

Uut majandust käsitlev statistika, sealhulgas infoühiskonda ja innovatsiooni käsitlev statistika.

Uurimis- ja arendustegevuse statistika, sealhulgas siseriiklike TTA-poliitikate võrdlusuuring.

Kiirstatistika.

Säästva arengu poliitikat toetavad näitajad.

Sotsiaalset tõrjutust ja vaesust käsitlevad näitajad.

c) Praeguste poliitikavaldkondade statistiline toetus

See hõlmab sellise statistilise tegevuse jätkamist, mis toetab ühenduse praegust poliitikat näiteks põllumajanduse, regionaalpoliitika ja väliskaubanduse valdkonnas.

d) Muud valdkonnad

Need hõlmavad eespool nimetamata valdkondi, mille kohta tuleb koguda statistilisi andmeid poliitika tarbeks.

Prioriteetsete tegevuste raamistikus määrab kogutavate andmete laadi ja ulatuse üksikasjalikult kindlaks üldjuhul Eurostat koos liikmesriikidega statistikaprogrammi komitee ning monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komitee tegevuse raames. Sellega seoses järgitakse ühenduse statistikat käsitlevas nõukogu määruses sätestatud eeskirju ning töö korraldamist käsitlevate otsuste suhtes kohaldatavaid kokkulepitud põhimõtteid.

4. Subsidiaarsus

Subsidiaarsus põhineb järgmistel õigusaktidel:

1. otsus 89/382/EMÜ, Euratom, millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee;

2. nõukogu määrus (EÜ) nr 322/97;

3. komisjoni 21. aprilli 1997. aasta otsus 97/281/EÜ Eurostati ülesannete kohta ühenduse statistika koostamisel. [1]

Eurostat peab tagama EL poliitika vajadusi täitva ühenduse statistika olemasolu. Seda ülesannet suudab Eurostat täita üksnes koostöös liikmesriikide statistikaasutustega. Seetõttu põhineb tegevus alati olulisel subsidiaarsuse põhimõttel. See hõlmab koostööd paljude partnerasutustega ning põhiliselt EL liikmesriikide statistikaasutustega.

5. Vajaduste ja ressursside tasakaal

Euroopa statistikasüsteem peab üksikasjalikult kontrollima tasakaalu ühenduse poliitikaga seotud teabevajaduste ning EL, siseriiklikul ja piirkondlikul tasandil teabe kogumiseks vajalike ressursside vahel. Siseriiklikul tasandil piisavate ressursside olemasolu on eriti olulise tähtsusega EL poliitikat käsitlevate otsustega seotud statistilise teabe nõuete rahuldamisel. Samal ajal on siiski tähtis säilitada piisav paindlikkus, et liikmesriikide ametiasutused saaksid täita ühenduse statistilise teabe vajadusi kõige tasuvamal viisil.

Prioriteetide tasakaalustatusel põhineva strateegia toetamiseks tuleks iga-aastase programmitöö käigus pidevalt kontrollida olemasoleva ühenduse statistika jätkuvat vajalikkust ning teha kindlaks statistilised andmed, mille kogumist võib piirata või mille kogumise võib lõpetada. Seda tuleb teha tihedas koostöös statistika peamiste kasutajatega, mis on oluline eeltingimus uute statistikaalaste algatuste käivitamiseks.

Käesolevas lisas määratletakse statistikanõuded, mida on vaja ühenduse poliitikat toetamiseks. Ressursside üldise majandamise kontekstis määratakse statistilise töö eri valdkondade prioriteetsus kindlaks kooskõlas eespool kirjeldatud raamistikuga.

VIIEAASTANE STATISTIKAPROGRAMM: EESMÄRGID JA MEETMED

EUROOPA LIIDU LAIENEMINE

Mõju statistilisele tööle

Võib eeldada, et programmi (2003-2007) kehtivusajal sõlmitakse mitme kandidaatriigiga peetavate ühinemisläbirääkimiste tulemusel nendega ühinemisleping. Nende läbirääkimiste järelevalveks ja võimalikuks lõpuleviimiseks peab komisjonil olema võimalik tugineda täielikule usaldusväärsele statistikale, mis on metodoloogiliselt võrreldav Euroopa Liidu riikide statistikaga. Seejärel seisab Euroopa Liidu ees kaks suhteliselt erinevat väljakutset:

- võimalike uute liikmete integreerimine kõikidesse ühenduse mehhanismidesse, näiteks omavahendite süsteem, struktuurifondid ning kõik muud valdkonnad ja programmid,

- ülejäänud kandidaatide ettevalmistamise jätkamine ning nende toetamine ühenduse kehtivate õigusaktide täielikul järgimisel.

Mõlemal juhul asetatakse kandidaatide statistikatoodangule kõrged nõudmised, mida kontrollib ja edastab Eurostat ning mida ei tohi alahinnata. Põhiline majandusstatistika, mis hõlmab SKT valdkondlikku ja regionaalset jagunemist ning rahvastikku ja tööhõivet, on loomulikult hädavajalik. Muud tähtsad valdkonnad on need, millega mõõdetakse ühtse turu rakendamist, st piiriülese mõjuga tegevus, näiteks kaubavahetus, teenuskaubandus ja asutamisvabadus, maksebilanss, kapitalivood, isikute liikumine (võõrtöötajad, migratsioon, varjupaigataotlejad jne), tööstustoodang ja tööstuse struktuur tootmisvõimsuse seisukohalt jne statistikatoodang peab üldjuhul toetama asjakohast EL poliitikat, sealhulgas rahaliidust tulenevaid nõudmisi. Peale selle on vaja statistikat ühinemisläbirääkimise seisukohalt tundlike sektorite kohta, mis toetab EL poliitikat sellistes tähtsates valdkondades nagu põllumajandus, transport, regionaalpoliitika ja keskkond.

Kokkuvõte

Viieaastase ajavahemiku jooksul keskendub töö järgmisele:

- ühtlustatud andmete kogumise konsolideerimine läbirääkimisteks ja EL siseseks kasutamiseks,

- kandidaatriikide ja uute liikmete jätkuv toetamine nende statistikasüsteemide parandamisel ja kooskõlastamisel ühenduse nõuetega, kaasa arvatud operatiivse teabe edastamine ühenduse uute õigusaktide kohta.

I JAOTIS

Kaupade vaba liikumine

Mõju statistilisele tööle

Ühtse turu jõustumise järel 1993. aastal võeti kasutusele statistikasüsteem liikmesriikidevahelise kaubavahetuse mõõtmiseks (Intrastat), mille kaudu vähendati andmeesitajatele kaasnevat koormust ning suudeti asjakohasemal viisil täita majandus- ja rahaliidu vajadusi. Koormuse vähendamist on siiski piiranud liikmesriikide ametiasutuste ja mitmete kutseliitude soov säilitada ühendusesisese kaubanduse üksikasjaliku statistika süsteem, mis on võrreldav ühendusevälise statistikaga.

Eurostati ja liikmesriikide poolt 1999. aastal heaks kiidetud strateegilise kava kohaselt vaadatakse süsteemi uued kohandused läbi ja neid katsetatakse enne õigusaktide uuendamist. Seepärast peab uus süsteem keskenduma ühenduse vajadustele vastavate tulemuste pakkumisele kooskõlas ulatust, usaldusväärsust ja kättesaadavust käsitlevate rangete kvaliteedinõuetega. Tulemuste sisu tuleb määratleda viisil, mis lihtsustab praegu kehtivaid nõudeid, võttes samal ajal arvesse Euroopa integratsiooni edenemise käigus muutuvaid vajadusi. Peale selle võetakse meetmeid impordi- ja ekspordihindade statistika usaldusväärsuse parandamiseks, et mõõta tõhusamal viisil Euroopa Liidu toodete sisemist konkurentsivõimet.

Samal ajal analüüsitakse ühisele käibemaksusüsteemile ülemineku võimalikke tagajärgi, hinnates võrdlusmaterjalina kasutatavaid haldus- ja statistilise teabe allikaid ning pidades esmatähtsaks seose säilitamist käibemaksusüsteemiga ja üldise ettevõtlusregistri kasutamist.

Kokkuvõte

Viieaastase programmi lõpuks on komisjon kohandanud ja täiustanud statistikasüsteeme liikmesriikidevahelise kaubavahetuse ja kolmandate riikidega toimuva kaubavahetuse mõõtmiseks, võttes arvesse teabega seotud nõuete muutumist ning majandus- ja halduskeskkonna arengut.

Poliitikast tulenevad vajadused ja Eurostati toodang

Asutamislepingu jaotis | Eurostati töövaldkonnad |

I JAOTISKAUPADE VABA LIIKUMINE

Kõnealuse poliitikavaldkonna seisukohalt vajalikud põhilised töövaldkonnad | 53Kaubavahetus |

Muud olulised töövaldkonnad | 44Ettevõtete majandustegevuse statistika45Energeetika48Transport64Taimekasvatustoodang65Loomakasvatustoodang66Agrotööstuse statistika |

II JAOTIS

Põllumajandus

Mõju statistilisele tööle

Põllumajandus

Ühine põllumajanduspoliitikale läheb ligi pool ühenduse eelarvest. Seega on ühine põllumajanduspoliitika üks komisjoni tähtsamaid ülesandeid, mis hõlmab poliitika kujundamist, järelevalvet, hindamist ja kohandamist. Jooksva halduse küsimustes on komisjonile delegeeritud ulatuslik pädevus. Sarnaselt 1998.–2002. aasta programmiga on ka viieaastasel ajavahemikul 2003-2007 põhiülesandeks ulatusliku statistikakogumi hoidmine ja selles hädavajalike kohanduste tegemine. Erilist tähelepanu tuleb jätkuvalt pöörata keskkonnamõõtmele, koostades statistikat, mida on vaja põllumajanduse ja keskkonna vaheliste seoste analüüsimiseks, ning ühtlasi parandades väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamist, mahepõllumajandust ning bioloogilise mitmekesisuse ja maapiirkondades asuvate elupaikade säilitamiseks võetavaid meetmeid käsitlevat statistikat.

Põllumajandusstatistika teostuskaval (Tapas) põhinev haldusraamistik näeb ette ühise ja selge lähenemisviisi liikmesriikides ja ühenduses põllumajandusstatistika koostamiseks olemasolevate vahendite kasutamise jätkuvaks parandamiseks. Koostatud statistikat kasutatakse ulatuslikumalt (nt modelleerimine, liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide otsene juurdepääs statistikale).

Võetakse kaks tulevikku suunatud ülesannet. Põllumajandusstatistika koostatakse nii, et oleks võimalik täita ühise põllumajanduspoliitika vajadusi järgmise seitsme kuni kümne aasta jooksul, võttes arvesse Agenda 2000 programmiga kaasnevatest reformidest tulenevaid muudatusi ühises põllumajanduspoliitikas. Jätkatakse põllumajanduse keskkonnakaitset käsitleva teabega seotud tegevuse arendamist. Eelkõige jätkatakse tegevust seoses selliste näitajatega, mis käsitlevad keskkonnakaalutluste integreerimist ühisesse põllumajanduspoliitikasse, ning maastikuga seotud rakenduslike näitajatega. Tähelepanu pööratakse ka suurenevale vajadusele põllumajanduse valdkonnas tarbijakaitsega/heaoluga seotud aspekte käsitleva teabe järele ning statistilise toetuse järele ühise põllumajanduspoliitikaga hõlmatud maaelu arengu valdkonnas. Praeguse süsteemi sõltumatut ülevaadet kasutatakse ühenduse põllumajandusstatistika kohandamiseks, et täita uusi või muutuvaid vajadusi. Teiseks ülesandeks on tagada, et kõigi EL kandidaatriikide ametlikest allikatest saadakse korrapäraselt võrreldavaid andmeid.

Metsandus

Selles valdkonnas tuleb erilist tähelepanu pöörata rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava töö jätkamisele ja täiustamisele eelkõige selleks, et tagada parema kvaliteediga metsandusstatistika koostamine, kaasa arvatud keskkonnajuhtimiseks ja metsa säästvaks majandamiseks vajalikud erikriteeriumid ja -näitajad. Samal ajal tuleb tõhustada teabe kogumist puidutööstuse säästva majandamise kohta. Selles tegevuses tuleb arvesse võtta Bonnis Kyoto protokolli raames sõlmitud kokkulepete tulemusi.

Kalandus

Ühise kalanduspoliitika edasisel arendamisel keskendutakse eri valdkondade, näiteks bioloogiliste aspektide ja ressursside integreerimisele kalalaevade tegevuse tõhusama järelevalve kaudu. Need meetmed tõenäoliselt ei suurenda teabevajadust ning järgmiste aastate põhiülesandeks on andmevahetuse konsolideerimine ja parandamine kehtivate õigusaktide alusel (andmete terviklikkus, õigeaegsus, järjekindlus, võrreldavus ja kättesaadavus).

Kalalaevade tegevuse piiramise ja EL kalalaevastiku suuruse vähendamise sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed suurendavad vajadust majandusliku ja sotsiaalse olukorra hindamiseks vajalikke näitajaid käsitlevate andmete järele. Need arengusuunad on tõenäoliselt oluliseks teguriks 2002. aastal toimuvatel ühist kalanduspoliitikat käsitlevatel uutel läbirääkimistel. Eurostat jälgib neid läbirääkimisi tähelepanelikult tagamaks, et Eurostati kalandusstatistika programm täidaks jätkuvalt ühise kalanduspoliitika andmevajadusi.

Kokkuvõte

Programmi kehtivusajal püüab komisjon:

- kohaldada põllumajandusstatistika teostuskava (Tapas) olemasoleva põllumajandusstatistika järkjärguliseks parandamiseks peamiselt andmete kvaliteedi, võrreldavuse, ratsionaliseerimise, lihtsustamise ja õigeaegsuse seisukohalt,

- kavandada põllumajandusstatistika arendamist ühise põllumajanduspoliitika edasiste vajaduste täitmiseks,

- koostada näitajad, mis aitavad parandada keskkonnakaalutluste integreerimist ühisesse põllumajanduspoliitikasse ning teabe kogumist põllumajanduse valdkonnas tarbijakaitsega/heaoluga seotud aspektide kohta,

- abistada EL kandidaatriike võrreldavate andmete kogumisel,

- konsolideerida, parandada ja laiendada (näitajad) metsandusstatistikat,

- konsolideerida ja parandada kalandusstatistika kvaliteeti.

Poliitikast tulenevad vajadused ja Eurostati toodang

Asutamislepingu jaotis | Eurostati töövaldkonnad |

II JAOTISPÕLLUMAJANDUS

Kõnealuse poliitikavaldkonna seisukohalt vajalikud põhilised töövaldkonnad | 61Maakasutus ja maastik62Põllumajandusstruktuurid63Põllumajanduse rahandusstatistika64Taimekasvatustoodang65Loomakasvatustoodang66Agrotööstuse statistika67Põllumajandusstatistika kooskõlastamine ja ümberkorraldamine68Metsandusstatistika69Kalandusstatistika |

Muud olulised töövaldkonnad | 53Kaubavahetus70Säästev areng72Piirkondlik statistika74Geograafiline ja kohalik teave |

III JAOTIS

Isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine

Mõju statistilisele tööle

EL maksebilansistatistika annab piisavalt üksikasjaliku ülevaate teenuskaubandusest ja otseinvesteeringutest. Praegu koostatakse statistikat välisriikides paiknevate filiaalide kaubandustegevuse kohta. Ehkki kogu kõnealuse statistika koostamine põhineb peamiselt üldise teenuskaubanduse kokkuleppel (GATS) ja see sisaldab teavet ühenduseväliste riikidega tehtavate tehingute kohta, peavad liikmesriigid oluliseks jätkata siseriikliku maksebilansi koostamist (mis hõlmab EL siseseid finantsvooge) ka majandus- ja rahaliidus. Praegu hõlmab koostatav statistika nii EL välis- kui ka sisekaubandust, täites selle kaudu ühtse turu vajadusi. Selle teabega on siiski seotud teatavad ebakindlad tegurid. Peale selle tehakse praegu ümberkorraldusi ka maksebilanssi käsitlevate andmete kogumise süsteemides (vt VII jaotis). Seepärast tuleb komisjonil uuesti hinnata ja määratleda oma vajadusi selles valdkonnas.

Kasutusele võetakse globaliseerumist käsitlevate näitajate süsteem. Selle valdkonna arendamisel kasutatakse uusi statistilisi vahendeid, mis põhinevad liikmesriikide statistikaasutuste vahelisel andmevahetusel ja Euroopa tasandil toimuval teabekogumisel.

Välisfiliaalide (FATS) kindlakstegemine ja nende tegevuse järelevalve võimaldab mõõta tootmissüsteemide euroopastumist ja rahvusvahelistumist.

Statistika abil püütakse üha enam analüüsida säästvat turismi koos säästva arenguga, luues satelliitkontosid.

Tuleb rakendada nõukogu otsust audiovisuaalsektori statistika kohta. Eurostat jätkab alates 1999. aastast tehtava töö konsolideerimist, et luua ühenduse statistilise teabe infrastruktuur audiovisuaalsektori ja sellega seotud sektorite tööstuses ja turgudel. Peale selle tuleb luua telekommunikatsioonistatistika õiguslik alus.

Infoühiskonda käsitlevate näitajatega seotud teabe kogumiseks luuakse järk-järgult paindlik ja kohandatav süsteem, mis põhineb olemasolevatel või uutel vaatlustel kooskõlas nõukogu sätestatud prioriteetidega.

Kokkuvõte

Viieaastase ajavahemiku jooksul püüab komisjon:

- luua globaliseerumist käsitlevate näitajate püsiva ja paindliku kogumi,

- luua infoühiskonda, sealhulgas audiovisuaalteenuseid käsitlevate näitajate püsiva ja paindliku kogumi,

- edendada turismivaldkonnas satelliitkontode koostamist.

Poliitikast tulenevad vajadused ja Eurostati toodang

Asutamislepingu jaotis | Eurostati töövaldkonnad |

III JAOTISISIKUTE, TEENUSTE JA KAPITALI VABA LIIKUMINE

Kõnealuse poliitikavaldkonna seisukohalt vajalikud põhilised töövaldkonnad | 44Ettevõtete majandustegevuse statistika48Transport49Infoühiskond50Turism54Teenuskaubandus ja maksebilanss |

Muud olulised töövaldkonnad | 57Konjunktuuritsükli analüüsimiseks vajalik statistika70Säästev areng71Keskkonnastatistika |

IV JAOTIS

Viisa-, varjupaiga-, sisserände- ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika

Mõju statistilisele tööle

Ühenduse pädevus varjupaiga- ja sisserändepoliitika valdkonnas põhineb 1. mail 1999 jõustunud Amsterdami lepingul. 2000. aasta novembris esitas komisjon Euroopa Ülemkogu taotlusel kaks teatist EL ühise poliitika pikaajalisi aspekte käsitleva arutelu algatamise kohta ühenduses. Mõlemas teatises käsitletakse ka statistikaga seotud küsimusi. Ühenduse sisserändepoliitikat käsitlevas teatises [2] rõhutatakse, et on vaja rohkem teavet Euroopa Liitu suunduvate ja sealt väljuvate rändevoogude ning migratsiooniga seotud suundumuste kohta. Varjupaigapoliitikat käsitlevas teatises [3] kinnitatakse, et Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomine ja rakendamine eeldab rändevoogude ulatuse ja päritolu üksikasjalikku analüüsi ning kaitsetaotluste ja neile antud vastuste analüüsi. Liidu laienemine ja koostöö arendamine Vahemere piirkonna riikidega suurendab veelgi vajadust kõnealuseid valdkondi käsitleva statistilise teabe järele.

Kokkuvõte

Viieaastase ajavahemiku jooksul komisjon:

- koostab migratsiooni- ja varjupaigapoliitika valdkonnas põhjalikumalt standarditud nomenklatuuri koostöös liikmesriikide ametiasutustega,

- parandab kõnealust valdkonda käsitleva statistika ulatust ja kvaliteeti, et täita asjakohastes komisjoni teatistes sätestatud esialgseid nõudeid.

Poliitikast tulenevad vajadused ja Eurostati toodang

Asutamislepingu jaotis | Eurostati töövaldkonnad |

IV JAOTISVIISA-, VARJUPAIGA-, SISSERÄNDE- JA MUU ISIKUTE VABA LIIKUMISEGA SEOTUD POLIITIKA

Kõnealuse poliitikavaldkonna seisukohalt vajalikud põhilised töövaldkonnad | 31Rahvastik |

V JAOTIS

Transport

Mõju statistilisele tööle

Ühenduse transpordistatistika on vajalik selleks, et toetada ühist transpordipoliitikat (artiklid 70-80) ja üleeuroopalistesse võrkudesse kuuluvat transpordi valdkonda (artiklid 154-156).

Transport on ühtlasi ühenduse regionaal- ja keskkonnapoliitika oluline osa (vt XVII ja XIX jaotis) ning erilist tähelepanu tuleb pöörata säästvat arengut käsitlevatele näitajatele.

Ühenduse statistika peaks moodustama üldise transporditeabe süsteemi, mis sisaldab andmeid kaubavoogude ja reisijate liikumise kohta ning infrastruktuuri, vahendite, liiklusvoogude, isikute liikumise, ohutuse, energiatarbimise, keskkonnamõju, transpordikulude ja -hindade ning transpordiettevõtete kohta. Põhieesmärgiks on muuta kasutatavate transpordiliikide osatähtsust, eelistades maanteetranspordile raudteetransporti ja merelühisõite ning vältides sel viisil majanduskasvust tulenevat maanteeliikluse kasvu. Eri transpordiliikide osatähtsuse kohta on vaja paremat statistikat, mis käsitleb nii reisijaid kui ka lasti, hõlmab kõiki transpordiliike ja mille ajakohasust on parandatud.

Transporditurgude avamine konkurentsile eeldab objektiivseid statistilisi andmeid, mis võimaldavad jälgida nendel turgudel toimuvat arengut ning hinnata arengu mõju tööhõivele ja töötingimustele transpordiettevõtetes ja selliste ettevõtete majanduslikule elujõulisusele. Ühtlasi suureneb vajadus ohutust ja teenuse kvaliteeti käsitlevate statistiliste näitajate järele. Turusuundumused eeldavad selliste kaubavedu käsitlevate statistiliste andmete kogumist, mis ei keskendu üksikutele transpordiliikidele, vaid sisaldavad teavet kõiki transpordiliike hõlmava transpordiketi kohta ja kaubaveo kohta turu seisukohalt.

Transpordi ja keskkonna vahelise seose jälgimine on põhiline lähtekoht kogu transporditeabe kvaliteedi ja ulatuse parandamiseks. Sellest tuleneb ka teatav vajadus lisateabe järele, mis käsitleb näiteks isikute liikumist ja transpordivahendeid. Tuleb täita kasvav nõudlus sõiduki läbitud kilomeetritena väljendatud liiklusandmete järele kõigi transpordiliikide puhul, sest need andmed on olulised liiklusummikute ja heitgaaside järelevalves.

Euroopa transpordiinfrastruktuuris ja eelkõige üleeuroopalistes transpordivõrkudes tehtavate investeeringute jätkuvalt kõrge tase tingib vajaduse infrastruktuuri ja turusuundumusi käsitleva konkreetse teabe järele. Üleeuroopaliste võrkude ja ühenduse regionaalpoliitika jaoks on jätkuvalt vaja geograafiliselt täpsemalt jaotatud andmeid transpordivõrkude ja -voogude kohta, mida tuleks vaadelda üldise transporditeabe süsteemi lahutamatu osana.

Kokkuvõte

Viieaastase ajavahemiku jooksul püüab komisjon:

- laiendada ühenduse transpordistatistika ulatust, et see hõlmaks kõiki transpordiliike ja teabeliike,

- jätkata vajaduse korral transpordistatistika õigusliku aluse kohandamist ja täiendamist,

- toetada täiendavate statististiliste andmete kogumist kõiki transpordiliike hõlmava transpordiketi kohta ning selliste lisaandmete kogumist, mida on vaja keskkonnakaalutluste transpordipoliitikasse integreerimise järelevalveks (aruandlussüsteem TERM — Transport and Environment Reporting Mechanism)

Poliitikast tulenevad vajadused ja Eurostati toodang

Asutamislepingu jaotis | Eurostati töövaldkonnad |

V JAOTISTRANSPORT

Kõnealuse poliitikavaldkonna seisukohalt vajalikud põhilised töövaldkonnad | 48Transport72Piirkondlik statistika |

Muud olulised töövaldkonnad | 44Ettevõtete majandustegevuse statistika45Energeetika49Infoühiskond50Turism53Kaubavahetus61Maakasutus ja maastik70Säästev areng71Keskkonnastatistika74Geograafiline ja kohalik teave |

VI JAOTIS

Konkurentsi, maksustamise ja seaduste ühtlustamise üldeeskirjad

Omaette statistikaprogrammi ei ole vaja. Selle jaotise jaoks vajalik statistiline teave tuletatakse vajaduse korral muude programmijaotiste jaoks kogutud andmete ja näitajate põhjal.

Poliitikast tulenevad vajadused ja Eurostati toodang

Asutamislepingu jaotis | Eurostati töövaldkonnad |

VI JAOTISKONKURENTSI, MAKSUSTAMISE JA SEADUSTE ÜHTLUSTAMISE ÜLDEESKIRJAD

Kõnealuse poliitikavaldkonna seisukohalt vajalikud põhilised töövaldkonnad | 32Tööturg53Kaubavahetus |

Muud olulised töövaldkonnad | 44Ettevõtete majandustegevuse statistika45Energeetika48Transport49Infoühiskond63Põllumajanduse rahandusstatistika64Taimekasvatustoodang65Loomakasvatustoodang66Agrotööstuse statistika |

VII JAOTIS

Majandus- ja rahapoliitika

Mõju statistilisele tööle

Majandus- ja rahaliidu rakendamine nõuab väga põhjalikku statistilist järelevalvet, mis toetab makromajanduspoliitika kooskõlastamist ja Euroopa Keskpankade Süsteemi rahapoliitikaga seotud ülesannete täitmist. Stabiilsuse ja kasvu paktis esitatakse uued statistikanõuded. Samal ajal on jätkuvalt oluline mõõta liikmesriikide saavutatud majandusliku lähenemise ulatust.

Makromajanduspoliitika kooskõlastamiseks ja Euroopa Keskpankade Süsteemi rahapoliitikaga seotud ülesannete täitmiseks ulatuse, võrreldavuse, ajakohasuse ja esitamise sageduse poolest piisava statistika koostamiseks jätkatakse tööd nõudlust, toodangut, tööturgu, hindu ja kulusid käsitlevate lühiajaliste näitajate koostamisel. Konjunktuuritsükli analüütikutele pakutavate teenuste parandamiseks kohaldatakse uusi meetodeid (nt kiirhinnang, lähiprognoos (nowcasting) jne). See tegevus toetab rahandus- ja finantsnäitajate edasist arendamist.

Majandus- ja rahaliidu statistikanõudeid käsitleva tegevuskava raames tuleb pidevalt parandada andmete ajakohasust ja ulatust. Eurotsooni agregaatide arvutamiseks võimalikult lühikese aja jooksul tuleb õigel ajal koostada rahvamajanduse arvepidamise kvartaliaruanded ja teha kiirhinnanguid. Põhjalikku tööd tuleb teha selleks, et koostada institutsioonilise sektori finants- ja muud kvartaliaruanded, mis on täielikult kooskõlas arvepidamise aastaaruannetega ja riigi rahanduse lühiajalise statistikaga. Finantsarvestuses vastastehinguid kajastavad andmed, mis näitavad sektoritevahelisi suhteid, on rahapoliitika analüüsi oluline osa. Need andmed kogutakse etapiviisiliselt viieaastase programmi käigus.

Programmi kehtivusaja (2003-2007) kõige olulisemaks üksikteguriks on tõenäoliselt 15liikmelise EL laienemine vähemalt 20liikmeliseks liiduks. Selleks peavad uued liikmed tegema märkimisväärset tööd andmete esitamiseks ning Eurostat peab tegema jõupingutusi nende andmete kinnitamiseks. Komisjoni laienemispoliitika täielikuks toetamiseks jätkatakse ja arendatakse kandidaatriikidele pakutavat abi, mille eesmärk on tagada andmete asjakohane kättesaadavus, kvaliteet, õigeaegsus ja võrreldavus.

Suuremat tähelepanu pööratakse kõigi liikmesriikide esitatavate püsiv- ja hetkehindade andmete kvaliteedile. Rahvamajanduse kogutulul põhinevad omavahendid moodustavad 60 % EL eelarvest. Tähtsaks ülesandeks on jätkata ja tõhustada tegevust lähenemiskriteeriume käsitleva statistika ühtlustamiseks. Hindade stabiilsuse säilitamiseks (asutamislepingu artikkel 105) ja eurotsoonis EKP rahapoliitika jaoks teabe esitamiseks tuleks säilitada ja parandada ühtlustatud tarbijahinnaindeksite (ÜTHI) kvaliteeti kooskõlas nõukogu 23. oktoobri 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 2494/95 [4] ühtlustatud tarbijahinnaindeksite kohta. Ühtlustatud tarbijahinnaindekseid käsitleva metoodika koostamine tuleb lõpule viia ja metoodika tuleb konsolideerida kooskõlas eespool nimetatud nõukogu määrusega ühtlustatud tarbijahinnaindeksite kohta.

Eelarveseisundi ja valitsemissektori võla kujunemise järelevalve (asutamislepingu artikkel 104 ning Dublinis sõlmitud stabiilsuse ja kasvu pakt) põhineb valitsemissektori kontodel, mis on koostatud nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2223/96 (ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta) [5] heaks kiidetud ESA 95 meetodite kohaselt. Kontrollitakse ühtlustamist ja võrreldavust, et esitada institutsioonide otsustajatele kõrge kvaliteediga ja võrreldavad statistilised vahendid, mis aitavad vältida ekslike hinnangute tegemist liikmesriikide eelarveseisundi kohta.

Liikmesriikide majandusarengu jälgimine asutamislepingu artikli 99 kohaselt süvendab vajadust rakendada kooskõlas ESA 95 käsitleva määrusega eelkõige andmete ajakohasuse ja ulatuse aspektist täies ulatuses olemasolevat rahvamajanduse arvepidamise andmete edastusprogrammi ning laiendada seda programmi järk-järgult uutele valdkondadele, vaadates läbi kehtivaid õigusakte ja laiendades nende kohaldamisala.

Jätkatakse tööd arvepidamise põhiliste koondnäitajate koostamisel, mis väljendatakse ostujõu pariteetides. Tuleks lõpule viia eelmise viieaastase programmi käigus alustatud ostujõu pariteetide koostamise meetodite läbivaatamine ja vastu võtta ostujõu pariteete käsitlev nõukogu määrus, et suurendada tulemuste usaldusväärsust võrdlevate analüüside seisukohalt.

Majandus- ja rahaliidu asutamine avaldab märkimisväärset mõju maksebilansistatistikale. Eriti olulised on aruandlusega seotud väärtusläved; kui neid otsustatakse ettenähtud korra kohaselt muuta, tuleb teha märkimisväärset arendustööd kõnealuste andmete kvaliteedi säilitamiseks. Mitmed liikmesriigid (eelkõige need, kus maksebilanss koostatakse põhiliselt pankade esitatud andmete alusel) vaatavad praegu läbi oma maksebilansistatistika kogumise süsteeme, et kohaneda uute asjaoludega. Järgnevatel aastatel püütakse tagada, et liikmesriigid esitaksid EL institutsioonidele ja EKP-le jätkuvalt kvaliteetseid ja asjakohaseid andmeid eelkõige teenuskaubanduse, välismaiste otseinvesteeringute ning välisfiliaalide kaubandusstatistika kohta. Üheks prioriteediks on ka kandidaatriikide andmete kogumine (ja analüüsimine). Kõnealuseid andmeid vajavad mitmed komisjoni talitused, eelkõige need, kes tegelevad majandusliku järelevalve, kaubanduspoliitika ja välissuhetega.

Kokkuvõte

Viieaastase ajavahemiku jooksul püüab komisjon:

- jätkata majandus- ja rahaliitu käsitleva tegevuskava raames sellise statistika arendamist ja koostamist, mis on vajalik makromajanduspoliitika kooskõlastamise, rahapoliitika, stabiilsuse ja kasvu pakti ning majandusliku lähenemise jätkuva hindamise seisukohalt,

- tõhustada ESA 95 käsitleva määruse rakendamist,

- läbi vaadata maksebilansistatistika kogumise süsteemi.

Poliitikast tulenevad vajadused ja Eurostati toodang

Asutamislepingu jaotis | Eurostati töövaldkonnad |

VII JAOTISMAJANDUS- JA RAHAPOLIITIKA

Kõnealuse poliitikavaldkonna seisukohalt vajalikud põhilised töövaldkonnad | 32Tööturg40Iga-aastane rahvamajanduse arvepidamine41Kvartaliaruanded42Finantsarvestus44Ettevõtete majandustegevuse statistika52Raha ja rahandus54Teenuskaubandus ja maksebilanss55Hinnad57Konjunktuuritsükli analüüsimiseks vajalik statistika |

Muud olulised töövaldkonnad | 53Kaubavahetus |

VIII JAOTIS

Tööhõive

Mõju statistilisele tööle

EL tööhõivepoliitika arendamine põhineb järgmistel poliitilistel protsessidel: EL laienemine, Euroopa tööhõivestrateegia, majandus- ja rahaliit ning võrdlusuuring (iga aasta kevadel esitatakse Euroopa Ülemkogule struktuurinäitajad).

Tööhõivestatistika suhtes kohaldatakse suurel määral EL määrusi. Tänu sellele jõuavad kandidaatriigid juba enne 2003. aastat teha märkimisväärseid samme EL nõuete järgimiseks. Aastatel 2003-2007 on tähtsaimaks ülesandeks sellise olukorra saavutamine, kus õigusakte järgitakse täielikult, andmeid esitatakse korrapäraselt ja toimuva arenguga suudetakse sammu pidada.

Tööhõive määraga seotud uute eesmärkide sätestamise kaudu aastateks 2005 ja 2010 on Euroopa Ülemkogu rõhutanud Euroopa tööhõivestrateegia rakendamise ning eelkõige tööhõivesuuniste iga-aastase rakendamise järelevalve tähtsust. See järelevalve hõlmab pideva tööjõuvaatluse rakendamise kontrollimist ning vaatluses kasutatavate muutujate loendi kohandamist. Järelevalveks on vaja lühemate ajavahemike järel esitatavat terviklikku statistikat, et mõõta soolist ebavõrdsust (eelkõige palgaerinevusi kõigis majandustegevuse valdkondades) ning kutseoskustes esinevaid erinevusi. See hõlmab töötasude struktuurilist statistikat ning vaatlusi, mis käsitlevad ühenduse vabade töökohtade uuringu rakendamist.

Majandus- ja rahaliidu suurusega piirkonnas mõjutab inflatsiooni kõige rohkem tööjõukulude suundumus, mida tuleb kontrollida kõrge kvaliteediga ja kiiresti kättesaadava kiirstatistika abil. Tööjõukuluindeksit käsitleva määruse rakendamine ja tööjõukulude kiirstatistika jätkuv parandamine on äärmiselt tähtsad eesmärgid, mis ühtlasi hõlmavad ka tööviljakuse mõõtmise tõhustamist (eeldab töömahu mõõtmiseks ettenähtud indeksite kogumi täiustamist).

Kokkuvõte

- Pideva tööjõuvaatluse rakendamine kõigis liikmesriikides ja selle alusel kvartalitulemuste esitamine,

- küsimustike teatavate osade ühtlustamine,

- töötasude struktuuri käsitleva 2002. aasta vaatluse tulemuste kogumine/analüüs,

- NACE jaotisi M, N ja O hõlmava 2004. aasta tööjõukulude uuringu rakendamine,

- tööjõukuluindeksit käsitleva nõukogu määruse täielik rakendamine,

- töötasude struktuuri käsitleva 2006. aasta vaatluse rakendamine,

- Euroopa tööjõukulude statistika sihtsüsteemi kavandamine.

Poliitikast tulenevad vajadused ja Eurostati toodang

Asutamislepingu jaotis | Eurostati töövaldkonnad |

VII JAOTISTÖÖHÕIVE

Kõnealuse poliitikavaldkonna seisukohalt vajalikud põhilised töövaldkonnad | 32Tööturg33Haridus35Tervis ja ohutus36Tulude jaotumine ja elutingimused37Sotsiaalkaitse |

Muud olulised töövaldkonnad | 44Ettevõtete majandustegevuse statistika49Infoühiskond50Turism63Põllumajanduse rahandusstatistika |

IX JAOTIS

Ühine kaubanduspoliitika

Mõju statistilisele tööle

Asutamislepingu artikliga 133 tehakse Euroopa Komisjonile ülesandeks kaubanduskokkuleppeid käsitlevate läbirääkimiste pidamine kolmandate riikidega. See hõlmab ka üldise teenuskaubanduse kokkulepet (GATS). Nende eesmärkide täitmiseks on hädavajalikud kvaliteetsed andmed.

Järgnevatel aastatel püütakse tagada, et andmed, mis käsitlevad piiriülest teenuskaubandust (jaotatud nii geograafiliste piirkondade kui ka komponentide kaupa), välismaiseid otseinvesteeringuid ja välisfiliaalide kaubandusstatistikat, vastaksid jätkuvalt nõuetele, mille kaubanduspoliitika elluviimise eest vastutavad komisjoni talitused on kehtestanud andmete kvaliteedile, üksikasjalikkusele ja ühtlustamistasemele.

2001. aasta novembris algatatud Doha voorus sätestatakse põhiküsimustena säästev areng ja ühise kaubanduspoliitika mõju arengumaadele. Tuleb kooskõlastada globaalse tasandi andmete kogumist.

Järgnevatel aastatel on üheks tähtsamaks prioriteediks ka kandidaatriikide andmete kogumine ja analüüsimine. Ühtlasi püütakse paremini kooskõlastada metoodikat käsitlevat liikmesriikide vahelist arutelu, ehkki kõnealuses valdkonnas on märkimisväärne ühtlustatus juba saavutatud. Ühenduse maksebilansistatistika koostamine on hädavajalik EL üldise maksebilansi koostamiseks.

Jätkatakse statistikaeeskirjade ühtlustamist sellise metoodikaraamistiku kohaselt, mis on suuremal määral kooskõlas ÜRO poolt hiljuti vastu võetud rahvusvaheliste soovitustega. Täiustatakse statistilist teavet, võttes tõhusamalt kasutusele tollideklaratsioonide andmeid, ning võetakse arvesse vajadusi, mis tulenevad muudatustest Euroopa Liidus ja rahvusvahelises kaubanduses (laienemine, globaliseerumine, kaubanduse liberaliseerimine). Peale selle võetakse meetmeid impordi- ja ekspordihindade statistika usaldusväärsuse parandamiseks, et mõõta tõhusamal viisil Euroopa Liidu toodete välist konkurentsivõimet.

Kokkuvõte

Viieaastase programmi lõpuks on komisjon:

- järk-järgult integreerinud kandidaatriikide andmed,

- kohandanud ja täiustanud andmete kogumise ja esitamise süsteeme,

- täiustanud ja edasi arendanud metoodikaraamistikku, võtnud selleks arvesse rahvusvahelisi soovitusi, uusi teabenõudeid ning majandus- ja tollikeskkonna arengut,

- tõhustanud olemasolevate andmete kasutamist globaalse säästva arengu analüüsimiseks.

Poliitikast tulenevad vajadused ja Eurostati toodang

Asutamislepingu jaotis | Eurostati töövaldkonnad |

IX JAOTISÜHINE KAUBANDUSPOLIITIKA

Kõnealuse poliitikavaldkonna seisukohalt vajalikud põhilised töövaldkonnad | 53Kaubavahetus54Teenuskaubandus ja maksebilanss |

Muud olulised töövaldkonnad | 19Statistikaalane koostöö kandidaatriikidega21Statistikaalane koostöö muude kolmandate riikidega42Finantsarvestus52Raha ja rahandus |

X JAOTIS

Tollikoostöö

Omaette statistikaprogrammi ei ole vaja. Selle jaotise jaoks vajalik statistiline teave tuletatakse vajaduse korral programmi muude jaotiste jaoks kogutud andmete ja näitajate põhjal.

XI JAOTIS

Sotsiaalpoliitika, haridus, kutseõpe ja noorsugu

Mõju statistilisele tööle

Programmi käigus koostatakse kooskõlas VIII jaotise meetmetega ühtne strateegia, et tagada sotsiaalpoliitika kõiki valdkondi hõlmavate näitajate täieliku kogumi olemasolu. Parandatakse olemasoleva teabe kvaliteeti ning võetakse kasutusele uued näitajad, et hõlmata selliseid prioriteetsetena käsitlevaid valdkondi nagu näiteks sotsiaalne tõrjutus ja elukestev õpe. Stockholmis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu ratifitseeritud haridus- ja koolitussüsteemide konkreetseid eesmärke käsitleva aruande kohaselt peavad Eurostat ning hariduse ja kultuuri peadirektoraat tegema tihedat koostööd. Jätkatakse statistilist tööd 2002. aastaks määratletud kolme prioriteedi alal (põhioskused, info- ja sidetehnoloogia, matemaatikateadused ja tehnoloogia) ning lisaks sellele tehakse tööd muude eesmärkide saavutamiseks. Tuleb välja töötada näitajad, mille kohta andmed puuduvad või mis ei vasta asjakohastele kvaliteedinõuetele, kuid mis on sätestatud eesmärkide saavutamiseks hädavajalikud.

Sotsiaalstatistika geograafilist ulatust tuleb laiendada, et see hõlmaks kõiki kandidaatriike ja väljaspool Euroopat asuvaid piirkondi, näiteks programmis MEDSTAT (Euroopa-Vahemere piirkonna statistikaalase koostöö programm (Euro-Mediterranean Programme of Statistical Cooperation) osalevaid riike. Selle arendustöö puhul kasutatakse võrdlusalusena demograafilisi andmeid; 2001. aasta loendusetapi tulemuste töötlemine ja avaldamine moodustab osa andmete korrapärase ajakohastamisest ja järgmise loendusetapi ettevalmistamisest, toetades ühtlustatud lähenemisviisi kasutuselevõtmist kogu eespool kirjeldatud laienenud geograafilisel alal. Kogu piirkonda hõlmavad rahvastikuprognoosid on vajalikud ka siseriiklikul tasandil.

Selles programmis on eriti suur tähtsus kõrghariduse ja uurimistegevuse valdkonnas toimuvat rahvusvahelist isikute liikumist käsitlevate andmete kogumise ja töötlemise tõhustamisel. Esimeseks ülesandeks on põhimõistete ja tähtsaimate näitajate ühtlustamine.

Programmis on väga tähtsal kohal elukestev õpe, mis näitab, et majanduses toimuvate muutuste tõttu tuleb eriala- ja sotsiaalseid oskusi pidevalt ajakohastada. Tööhõive-, majandus- ja hariduspoliitika vajaduste täitmiseks on vaja "õpitegevuse" statistika üldsüsteemi, milles pööratakse erilist tähelepanu haridusse tehtavatele riiklikele investeeringutele ja erainvesteeringutele. Olemasolevat haridus- ja koolitusteavet tuleb täiendada teabega täiskasvanute koolituse kohta.

Komisjoni 2002. aasta teatises töötervishoidu ja tööohutust käsitleva uue ühenduse strateegia kohta nõutakse Euroopa tööõnnetuste statistika (European statistics on accidents at work — ESAW) viimase etapi ja Euroopa kutsehaiguste statistika (European Occupational Diseases Statistics — EODS) esimese etapi täielikku rakendamist. Peale selle arendatakse näitajaid, millega mõõdetakse töökvaliteeti, tööga seotud tervisehäireid ning töötervishoiu ja tööohutusega seotud sotsiaal-majanduslikke kulusid.

Asutamislepingu artikli 13 ja diskrimineerimise tõkestamiseks võetavate meetmete kohaselt koostatakse metoodika korrapärase statistika koostamiseks puuetega inimeste ühiskonda integreerimise kohta.

Märkimisväärsed ühiskondlikud muutused, millest paljud on juba märgatavad, jätkuvad tõenäoliselt kogu programmi kehtivusaja vältel (näiteks muutused rahvastikupüramiidis, leibkondade struktuuris, migratsiooni suundumustes, töökorralduses, haridussüsteemis jne) ning seetõttu on lisaks eespool kirjeldatule vaja uut liiki statistilisi vahendeid. Sissetulekuid ja elutingimusi käsitlevat EL statistikat (EU-SILC) hakatakse koostama mitmete allikate põhjal, võttes arvesse 1990. aastatel Euroopa Ühenduse leibkondade paneeluuringu järjestikuste etappide rakendamisel omandatud kogemusi. See võetakse kasutusele selleks, et pakkuda mitmesugust teavet Euroopa kodanike elutingimuste kohta nii viieaastase programmi vältel kui ka edaspidi.

Kokkuvõte

Viieaastase ajavahemiku jooksul komisjon:

- koostab ühtse strateegia, mis tagab sotsiaalpoliitika kõiki valdkondi hõlmavate näitajate täieliku kogumi olemasolu,

- esitab uusi näitajaid kasutades korrapäraselt teavet kodanike elutingimuste kohta,

- esitab teavet hooldus- ja lastehoiuteenuste kohta.

Poliitikast tulenevad vajadused ja Eurostati toodang

Asutamislepingu jaotis | Eurostati töövaldkonnad |

XI JAOTISSOTSIAALPOLIITIKA, HARIDUS, KUTSEÕPE JA NOORSOOPOLIITIKA

Kõnealuse poliitikavaldkonna seisukohalt vajalikud põhilised töövaldkonnad | 31Rahvastik32Tööturg33Haridus35Tervis ja ohutus36Tulude jaotumine ja elutingimused37Sotsiaalkaitse38Rahvastiku- ja sotsiaalstatistikaga seotud muu tegevus (eluasemestatistika)72Piirkondlik statistika |

Muud olulised töövaldkonnad | 70Säästev areng |

XII JAOTIS

Kultuur

Mõju statistilisele tööle

Ühenduse kultuurialane tegevus põhineb asutamislepingu artiklil 151. Selles valdkonnas kuulub ühenduse pädevusse eelkõige Euroopa tähtsamaid kultuuriaspekte käsitlevate teadmiste parandamine ja asjakohase teabe levitamine. Peale selle on selgelt sätestatud, et ühendus võtab kultuuriaspekte arvesse kogu oma poliitika määratlemisel ja rakendamisel.

Aastateks 2003-2007 koostatud ühenduse statistikaprogrammis on kultuuristatistika prioriteediks sel alal tööhõivet, kultuuritegevuses osalemist ja kultuurivaldkonna kulutuste statistikat käsitleva katselise tegevuse tulemuste konsolideerimine. Samal ajal toetab statistikaprogramm tihedas koostöös liikmesriikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega metoodilist tööd ning kultuuriinvesteeringute tasuvust käsitleva statistika arendamist. Erilist tähelepanu pööratakse selliste rahvusvaheliste meetodite arendamisele, mis võimaldavad statistiliselt mõõta ja analüüsida, kuidas kultuuritegevuses osalemine edendab selliste ühiskondlike eesmärkide saavutamist nagu haridustaseme ja tööhõivemäära tõstmine ning kuritegevuse ja ebavõrdsuse vähendamine tervishoiu valdkonnas.

Kokkuvõte

Viieaastase ajavahemiku jooksul komisjon:

- konsolideerib olemasoleva kultuurialase statistilise teabe,

- arendab ja rakendab meetodeid, mis aitavad mõõta kultuuri mõju ühiskonnale.

Poliitikast tulenevad vajadused ja Eurostati toodang

Asutamislepingu jaotis | Eurostati töövaldkonnad |

XII JAOTISKULTUUR

Kõnealuse poliitikavaldkonna seisukohalt vajalikud põhilised töövaldkonnad | 34Kultuur |

Muud olulised töövaldkonnad | 49Infoühiskond |

XIII JAOTIS

Rahvatervis

Mõju statistilisele tööle

Asutamislepingu artikli 152 kohaselt hõlmab ühenduse tegevus rahvatervise alal ka teavet rahvatervise kohta. Ühenduse rahvatervise tegevusprogrammide toetuseks on Euroopa statistikasüsteemis loodud rahvatervise statistika alusraamistik, mis hõlmab tervislikku seisundit, tervist mõjutavaid tegureid ja tervishoiuressursse. Ühenduse rahvatervise uue tegevusprogrammi vastuvõtmisega [6] kaasneb tervishoiuteabe statistilise elemendi areng ühenduse statistikaprogrammi raames, millega seoses kogutakse sugupoolte, vanuse, geograafilise asukoha ja võimaluse korral ka sissetuleku taseme järgi jaotatud teavet. Aastatel 2003-2007 jätkatakse tervishoiustatistika kogumi arendamist, et täita rahvatervise uuest tegevusprogrammist tulenevaid erinõudeid. Eelkõige tuleb täita vajadus säästva arengu näitajate järele.

Üldeesmärgiks on rahvatervise statistika alussüsteemi infrastruktuuri tugevdamine (liikmesriikide ja EL tasandil) ning olemasoleva teabe ühtlustamine ja selle võrreldavuse parandamine koostöös rahvatervise alal pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega (WHO ja OECD).

Järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse tagamiseks võetakse käesoleva programmi raames erimeetmeid tagamaks, et rahvatervise statistika põhimõisteid, määratlusi ja klassifikatsioone kasutatakse kogu tervishoiuteabes.

Asjaomaste riikidega sõlmitud asjakohaste kokkulepete kohaselt laiendatakse järk-järgult rahvatervise statistika ulatust, et hõlmata kõiki kandidaatriike.

Kokkuvõte

Viieaastase ajavahemiku jooksul komisjon:

- jätkab tervishoiustatistika kogumi arendamist, et täita rahvatervise tegevusprogrammist tulenevaid võimalikke erinõudeid,

- tugevdab rahvatervise statistika alussüsteemi infrastruktuuri.

Poliitikast tulenevad vajadused ja Eurostati toodang

Asutamislepingu jaotis | Eurostati töövaldkonnad |

XII JAOTISRAHVATERVIS

Kõnealuse poliitikavaldkonna seisukohalt vajalikud põhilised töövaldkonnad | 35Tervis ja ohutus37Sotsiaalkaitse |

Muud olulised töövaldkonnad | 39Tarbijakaitse70Säästev areng |

XIV JAOTIS

Tarbijakaitse

Mõju statistilisele tööle

Viimastel aastatel on kasvanud tarbijapoliitika tähtsus EÜ institutsioonide tegevuses (asutamislepingu artikkel 153).

Komisjon on koostanud aastateks 1999-2001 tarbijakaitse tegevuskava, mille järel kavatsetakse võtta meetmeid tarbijate olukorra parandamiseks. Praeguse tegevuskava ja eelmiste tegevuskavade elluviimist on häirinud läbikaalutud otsuste tegemiseks vajalike andmete piiratud kättesaadavus. Praegu valmistatakse ette tarbijakaitse tegevuskava aastateks 2002-2005. Selles rõhutatakse vajadust võtta süsteemsemaid ja ulatuslikumaid meetmeid poliitika arendamisel hädavajalike asjakohaste alusteadmiste kujundamiseks.

Eurostati tegevuse eesmärk on esitada üldsusele huvipakkuvaid statistilisi andmeid, mis annavad Euroopa, siseriiklikul ja piirkondlikul tasandil ülevaate tarbimise ja tarbijatega seotud küsimustest.

Kokkuvõte

Viieaastase ajavahemiku jooksul komisjon:

- teeb tarbijakaitset käsitleva statistika kättesaadavaks kasutajasõbralikumas vormis, eelkõige trükistena,

- püüab pakkuda metoodilist tuge kodus aset leidvate õnnetusjuhtumite uurimiseks,

- tõstab teadlikkust tarbijakaitsega seotud küsimustes kõigi asjakohaste statistiliste töövaldkondade puhul,

- tagab, et tarbijakaitseaspekte võetakse arvesse uute statistikameetmete kujundamisel,

- toetab liikmesriikide statistikateenistuste tegevust tarbijakaitset käsitleva statistika koostamisel.

Poliitikast tulenevad vajadused ja Eurostati toodang

Asutamislepingu jaotis | Eurostati töövaldkonnad |

XIV JAOTISTARBIJAKAITSE

Kõnealuse poliitikavaldkonna seisukohalt vajalikud põhilised töövaldkonnad | 36Tulude jaotumine ja elutingimused39Tarbijakaitse |

Muud olulised töövaldkonnad | 61Maakasutus ja maastik64Taimekasvatustoodang65Loomakasvatustoodang66Agrotööstuse statistika69Kalandusstatistika70Säästev areng |

XV JAOTIS

Üleeuroopalised võrgud

Omaette statistikaprogrammi ei ole vaja. Selle jaotise jaoks vajalik statistiline teave tuletatakse vajaduse korral programmi muude jaotiste jaoks kogutud andmete ja näitajate põhjal.

Poliitikast tulenevad vajadused ja Eurostati toodang

Asutamislepingu jaotis | Eurostati töövaldkonnad |

XV JAOTISÜLEEUROOPALISED VÕRGUD

Kõnealuse poliitikavaldkonna seisukohalt vajalikud põhilised töövaldkonnad | 48Transport49Infoühiskond |

Muud olulised töövaldkonnad | 45Energeetika53Kaubavahetus61Maakasutus ja maastik71Keskkonnastatistika72Piirkondlik statistika73Teadus ja tehnika74Geograafiline ja kohalik teave |

XVI JAOTIS

Tööstus

Mõju statistilisele tööle

Statistiline töö tööstuse valdkonnas selle mõiste laiemas tähenduses (mõiste hõlmab eelkõige ehitustöid, teenuseid, energeetikat ja toiduainetööstust) keskendub Amsterdami lepingu ja mitme sellele järgnenud tippkohtumise (eelkõige 2000. aasta märtsis toimunud Lissaboni tippkohtumine) alusel kindlaks määratud poliitika toetamisele. Kavandatavad muudatused puudutavad eelkõige globaliseerumist, ettevõttesisest ja -välist korraldust (ja tootmissüsteemi üldiselt) ning ettevõtete vahelist koostööd, ettevõtlikkust ja haldust, nõudlust, tööhõivet ja inimressursse.

Tähtsaimaks prioriteediks on ettevõtlusstatistikat käsitlevate määruste rakendamine. Erilist tähelepanu pööratakse tulemuste kvaliteedile.

Tööstuse struktuurimuudatuste jälgimiseks viiakse koostöös siseriiklike statistikasüsteemidega ellu ettevõtlusstatistika koostamise programm. Selle tegevuse käigus kohandatakse olemasolevaid määrusi ning toetatakse Euroopa Liidu olulisemaid poliitikavaldkondi, eelkõige ühtset turgu, laienemist, majandus- ja rahapoliitikat, infoühiskonda ja tööhõivet, ning ühtlasi ka Euroopa Liidu aastaaruande aluseks olevaid struktuurinäitajaid.

Eurostat uurib koos liikmesriikidega, kuidas siseriiklikke teabekogumismeetodeid võimalikult suurel määral ratsionaliseerida ja kooskõlastada, et võimalikult palju vähendada ettevõtetele vastamisega kaasnevat koormust. Erilisi jõupingutusi tehakse ühtse turu analüüsi tõhustamiseks, kasutades olemasolevaid ja arendatavaid statistilisi vahendeid, eelkõige klassifikatsiooni PRODCOM (ja muid samalaadseid teenindussektoris olemasolevaid vahendeid).

Energeetika

Energeetika statistikas püütakse parandada energiabilanssi ja eelkõige tarbimist käsitleva teabe kvaliteeti, et paremini täita kasvuhoonegaaside heitmete järelevalvesüsteemist tulenevaid nõudeid. Olemasolevat süsteemi laiendatakse, et võtta suuremal määral arvesse säästva arengu küsimusi (energiakasutuse tõhusus, soojuse ja elektri koostootmine, taastuvad energiaallikad), ning samal ajal jälgitakse konkurentsi tõhusust liberaliseeritud turgudel ja selle mõju tarbijatele ja energiatööstusele.

Kokkuvõte

Viieaastase ajavahemiku jooksul tehakse tööd järgmistes valdkondades:

- struktuurilise ettevõtlusstatistika koostamise süsteemi täiustamine, lähtudes poliitika vajadustest ning eesmärgist reageerida kiiresti sellistele muutuvatele teguritele nagu keskkond, poliitika ja kasutajad,

- vajaliku infrastruktuuri (nt ettevõtlusregistrid ja klassifikatsioonid) säilitamine,

- esitatud andmete kvaliteedi hindamine ja parandamine.

Poliitikast tulenevad vajadused ja Eurostati toodang

Asutamislepingu jaotis | Eurostati töövaldkonnad |

XVI JAOTISTÖÖSTUS

Kõnealuse poliitikavaldkonna seisukohalt vajalikud põhilised töövaldkonnad | 44Ettevõtete majandustegevuse statistika45Energeetika66Agrotööstuse statistika |

Muud olulised töövaldkonnad | 49Infoühiskond51Ettevõtlusregistrid53Kaubavahetus70Säästev areng71Keskkonnastatistika |

XVII JAOTIS

Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus

Mõju statistilisele tööle

Üks Euroopa Liidu ülesehituse võtmetegureid on sotsiaalse ja piirkondliku ebavõrdsuse korrigeerimine. See on struktuurifondide põhieesmärk. Pärast struktuurifondide reformi 1988. aastal on komisjon kasutusele võtnud sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust toetava integreeritud poliitika, milles otsuste rakendamisel on tähtis osa piirkondlikul statistikal: piirkondade abikõlblikkus regionaalsete eesmärkide raames määratakse kindlaks sotsiaal-majanduslike kriteeriumide alusel, võttes arvesse teatavaid piirväärtusi; liikmesriikidele tehtavate rahaeraldiste kohta tehakse objektiivne otsus statistiliste näitajate alusel. Lisaks on juurdepääs ulatuslikule piirkondlikule statistikale vajalik selleks, et hinnata ühenduse poliitika mõju piirkondlikul tasandil ning kvantifitseerida piirkondlikke erinevusi.

Piirkondade sotsiaal-majanduslikke suundumusi käsitlevate komisjoni korrapäraste hindamisaruannete (aruanne majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta) [7] koostamiseks on vaja ulatuslikku statistilist teavet. Erilist tähelepanu tuleks pöörata linnaküsimustele, sest poliitiliste otsuste tegijad rõhutavad üha enam vajadust hinnata elukvaliteeti Euroopa linnades. Otsustajate edasiseks tegevuseks on vaja võrreldavaid andmeid kõigi EL linnade kohta. Võrreldava teabe vajadust rõhutas komisjon eelkõige oma 1997. aasta teatises ("Linnade arendamisest Euroopa Liidus") ja 1998. aasta teatises ("Linnade säästev areng Euroopa Liidus: tegevusraamistik").

Seepärast lähtub 2003.–2007. aasta statistikaprogrammi kohane tegevus suurel määral ühenduse regionaalpoliitikast laienenud Euroopa Liidus ning struktuurifondide uuest programmitöö perioodist. Ühtekuuluvust käsitleva kolmanda aruande võtab komisjon tõenäoliselt vastu 2004. aasta alguses ning selles esitatud otsused tuleb (määruse eelnõudena) rakendada sama aasta jooksul. Nõutav teave hõlmab piirkondlikke rahvastikuprognoose ning piirkonna rahvastikuandmeid.

Geograafiline teave

Paljud komisjoni talitused kasutavad geograafilise teabe süsteeme oma vastutusalasse kuuluva poliitika kujundamisel, rakendamisel ja hindamisel. Paari järgmise aasta jooksul, kui tehnoloogia areneb ja andmed muutuvad paremini kättesaadavaks, omandab see suundumus veelgi suurema ulatuse. Euroopa ruumiliste andmete infrastruktuuriga seotud algatused toovad selles valdkonnas kaasa uusi väljakutseid. Komisjoni võrdlusandmebaasi haldajana peab Eurostat nendele väljakutsetele vastama.

Kokkuvõte

Viieaastase ajavahemiku jooksul edendatakse statistikatööd järgmistes valdkondades:

- võetakse kasutusele struktuurifondide järgmiseks etapiks vajalikud statistilised näitajad,

- kogutakse ühtekuuluvust käsitlevaks aruandeks ja pärast 2006. aastat tehtavate struktuurifonde käsitlevate komisjoni ettepanekuteks vajalikke andmeid,

- edendatakse geograafilise teabe süsteemide kasutust poliitika eesmärkidel.

Poliitikast tulenevad vajadused ja Eurostati toodang

Asutamislepingu jaotis | Eurostati töövaldkonnad |

XVII JAOTISMAJANDUSLIK JA SOTSIAALNE ÜHTEKUULUVUS

Kõnealuse poliitikavaldkonna seisukohalt vajalikud põhilised töövaldkonnad | 55Hinnad72Piirkondlik statistika74Geograafiline ja kohalik teave |

Muud olulised töövaldkonnad | 31Rahvastik32Tööturg40Iga-aastane rahvamajanduse arvepidamine44Ettevõtete majandustegevuse statistika50Turism63Põllumajanduse rahandusstatistika71Keskkonnastatistika |

XVIII JAOTIS

Teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine

Teaduse, tehnika ja innovatsiooni valdkonda käsitlev statistika

Mõju statistilisele tööle

Ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitika üldeesmärk on tugevdada Euroopa majanduse teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid ning parandada selle konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil. 2000. aasta Lissaboni tippkohtumisel sätestas Euroopa Ülemkogu Euroopa selge strateegilise eesmärgi järgmiseks aastakümneks. Euroopa teadustegevuses on jätkuvalt prioriteediks ühtlustatud sisendite ja väljundite ning teadmistel põhineva majanduse sotsiaal-majandusliku mõju mõõtmine, nagu nähtub selgelt ka Euroopa teadusruumi käsitlevast arutelust.

Viimasel ajal ellu viidud teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitikas ja innovatsioonipoliitikas on vajatud õigeaegseid ja ühtlustatud andmeid, mille kogumise üle tuleb läbi rääkida liikmesriikidega ja mille kogumist peab kooskõlastama Eurostat. Mõlemat algatust käsitlevate näitajate iga-aastaseks ajakohastamiseks tuleb liikmesriikides teha sagedamini vaatlusi ning parandada nende kvaliteeti. Peab olema võimalik koostada teaduse ja tehnoloogia valdkonna inimressursse käsitlevat ja sugupoolte järgi jaotatud statistikat, et tagada poliitikakujundajatele ühenduse poliitika tõhususe hindamiseks vajalikud andmed.

Kokkuvõte

Järgmise viie aasta jooksul püütakse eelkõige:

- parandada olemasolevate näitajate kvaliteeti ja jätkata kontseptuaalset tegevust selliste uute näitajate koostamiseks ja arendamiseks, mida saab kasutada riikliku teadusuuringute ja innovatsioonipoliitika võrdlusuuringus ning eelkõige uurimis- ja arendustegevuse inimressursside ja nende liikumise mõõtmisel,

- jätkata seoses Euroopa teadusruumiga teadusuuringuid ja tehnoloogia arendamist ning innovatsiooni käsitleva statistika arendamist ja koostada teoreetiline raamistik teadusuuringuid ja tehnoloogia arendamist ning innovatsiooni käsitleva statistika sagedasemaks esitamiseks,

- luua teadmisteühiskonna mõõtmiseks vajalik üldraamistik,

- mõõta tehnoloogia suundumusi, kasutades ühtlustatud patendistatistikat,

- kaasata kandidaatriike osalema teadusuuringuid ja tehnoloogia arendamist ning innovatsiooni käsitleva ühtlustatud ja võrreldava statistika üldisel arendamisel.

Statistikaalased teadusuuringud

Mõju statistilisele tööle

Ühendus toetab teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitika raames oma poliitikat edendavaid teadusuuringuid. Mitmesuguste raamprogrammide (kaasa arvatud kuuenda raamprogrammi dokumentide eelnõud) kohaselt käsitletakse ametlikku statistikat valdkonnana, milles uurimis- ja arendusmeetmeid võetakse ühenduse tasandil.

1990. aastate lõpus hakati statistikat ulatuslikumalt kasutama poliitiliste otsuste tegemisel ning seetõttu on suurenenud vajadus täpsema ja võrreldavama statistika, eelkõige Euroopa siseturu ja rahaliidu arengu jälgimiseks vajalike lühiajaliste näitajate järele. Euroopa Liidu kavandatud laienemine süvendab veelgi sellise teabe kiire kättesaadavuse vajadust.

Selle kõrval pakub tehnoloogia uusi võimalusi andmete kogumiseks ja statistika levitamiseks. Samal ajal kurdavad vastajad (ettevõtted ja üksikisikud) vastamisega kaasneva koormuse üle ning taotlevad selle vähendamist, soovitades kasutada suuremal määral automatiseerimist ja rakendada paremini olemasolevat teavet. Statistikaalasel uurimis- ja arendustegevusel on märkimisväärne Euroopa mõõde, sest statistika kogumine on olemuselt rahvusvaheline tegevus, mida üksnes vähesed liikmesriigid suudavad teha iseseisvalt. See asjaolu koos toodetava statistika tasuvusanalüüsi tähtsuse kasvuga asetab Euroopa statistika koostamisele uued nõuded. Seepärast peavad Euroopa statistikaametnikud läbi vaatama menetlused, mida praegu kasutatakse üha laiemat nähtusteringi käsitleva statistika kogumisel ja koostamisel.

Nende nõuete seisukohalt on oluline, et statistiliste süvaanalüüside tegemiseks vajaliku statistika koostamisel kasutatakse olemasolevaid andmeallikaid. Järelikult on vaja välja arendada meetodid ja vahendid, mis võimaldavad andmeid (näiteks haldusandmete ja valikuuringute või aastast lühemaid ajavahemikke käsitleva statistika ja struktuurilise statistika) kombineeritult kasutada.

Kokkuvõte

Järgmise viie aasta jooksul püütakse eelkõige:

- välja arendada uusi vahendeid ja meetodeid ametliku statistika koostamiseks,

- arendada mõisteid ja statistikat, mida on vaja uute sotsiaal-majanduslike nähtuste mõõtmiseks,

- anda edasi tehnoloogiat ja oskusteavet Euroopa statistikasüsteemi raames,

- parandada statistika tootmist ja statistikatoodangu kvaliteeti.

Poliitikast tulenevad vajadused ja Eurostati toodang

Asutamislepingu jaotis | Eurostati töövaldkonnad |

XVIII JAOTISTEADUSUURINGUD JA TEHNOLOOGIA ARENDAMINE

Kõnealuse poliitikavaldkonna seisukohalt vajalikud põhilised töövaldkonnad | 22Statistilised uuringud ja meetodid73Teadus ja tehnika |

Muud olulised töövaldkonnad | 44Ettevõtete majandustegevuse statistika49Infoühiskond |

XIX JAOTIS

Keskkond

Mõju statistilisele tööle

Keskkonnastatistika põhieesmärk on tõhusalt toetada Euroopa Liidu keskkonnapoliitika rakendamist ja hindamist. Tähtsamad keskkonnaalased prioriteedid on esitatud kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis, säästva arengu strateegias ning Cardiffis heaks kiidetud strateegias, mis käsitleb keskkonnakaalutluste integreerimist muude valdkondade poliitikasse.

Euroopa Komisjoni ettepanekus, mis käsitleb kuuendat keskkonnaalast tegevusprogrammi "Keskkond 2010: meie tulevik, meie valik", sätestatakse keskkonnastatistika prioriteetsed valdkonnad. Uues programmis nimetatakse nelja põhilist poliitikavaldkonda: kliimamuutus, loodus ja bioloogiline mitmekesisus, keskkond, tervis ja elukvaliteet, loodusvarad ja jäätmed. Selles rõhutatakse vajadust jätkata keskkonnakaalutluste integreerimist kõikidesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse ning tagada kodanikele parema keskkonnaalase teabe kättesaadavus. Peale selle tuleb välja kujundada keskkonnateadlikum suhtumine maakasutusse.

Euroopa Ülemkogu võttis 2001. aasta juunis Göteborgis vastu Euroopa Liidu säästva arengu strateegia. Strateegia koosneb neljast valdkonnast (kliimamuutus, transport, tervishoid ja loodusvarad) ning selle rakendamise järelevalve toimub igal aastal. Strateegia mõjutab märkimisväärselt vajadust keskkonnastatistika järele, kuid säästva arengu aspekt avaldab ühtlasi mõju ka sotsiaal- ja majandusstatistikale. Saavutatud tulemuste mõõtmiseks lisatakse säästev areng kokkuvõtlikus aruandes kasutatavate struktuurinäitajate loetellu ning sellega seotud teave esitatakse alates 2002. aastast igal aastal kevadeti kogunevale Euroopa Ülemkogule.

Göteborgis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu nõudis ka säästva arengu välist mõõdet käsitleva strateegia koostamist ning ühtlasi kavatsetakse vastu võtta üldine päevakord seoses ÜRO säästva arengu tippkohtumisega.

Tegevusprogrammist ja säästva arengu strateegiast nähtub, et tegevust statistikaprogrammi keskkonda käsitlevasse osasse kuuluvates valdkondades tuleb jätkata ning ühtlasi tuleb seda laiendada ja kohandada. Statistikaprogramm keskendub jätkuvalt statistikale, mis on tihedalt seotud sotsiaal-majandusliku statistikaga, näiteks inimtegevusest tulenev koormus keskkonnale ning ühiskonna esindajate reageeringud. Tuleb teha täiendavaid jõupingutusi selleks, et statistika abil suudetaks kirjeldada ühiskonna, majanduse ja keskkonna arengu vastastikust seost. Programm on kavandatud statistikavajaduste täitmiseks, kasutades muu hulgas Euroopa Keskkonnaagentuuri esitatavat teavet, ning töövaldkonnad täiendavad jätkuvalt muid valdkondi.

Ehkki keskkonnaaspektide integreerimine teistesse poliitikavaldkondadesse on säästva arengu seisukohalt oluline tegur, on märkimisväärset edu saavutatud üheksast sektorist üksnes kolmes (transport, põllumajandus ja energeetika). Selleks et ühenduse keskkonnastatistikat saaks kasutada integreeritud poliitika huvides, jätkatakse tööd selle täielikuks ühtlustamiseks asjakohase sotsiaal-majandusliku statistikaga. Teatava asjakohase statistika koostamisel on viimaste aastate jooksul saavutatud märkimisväärset edu. Samasugune tegevus on vajalik ka teistes poliitikavaldkondades. Erilist tähelepanu tuleb pöörata bioloogilist mitmekesisust käsitlevatele näitajatele, ressursside kasutamisele/intensiivsusele, mürkkemikaalidele ning nende mõjule inimeste tervisele. Maakasutust käsitlevat statistikat täiustatakse maastikustatistika abil. Kalandusstatistika on tähtis selle napi loodusvara arengu jälgimiseks (vt II jaotis). Tootmis- ja kaubandusstatistikal ja muudel allikatel põhinevad koondnäitajad aitavad kirjeldada ühiskonna sõltuvust kemikaalidest. Keskkonnakomponent tuleb lisada ka sotsiaalstatistikale, et kajastada tarbimisharjumusi ning saastest ja kemikaalide kasutamisest tulenevat võimalikku mõju tervisele.

Tähtsaks ülesandeks on jäätmestatistikat käsitleva määruse rakendamine. Uutes poliitikavaldkondades, kus jäätmehooldust seostatakse ressursside majandamisega, on vaja statistilisi meetmeid materjalivoogude, ressursside kasutamise, jäätmete, korduvkasutuse ja ökotõhususe järjekindlaks kirjeldamiseks. Veepoliitika raamdirektiivi rakendamise toetuseks on vaja statistikat ja veestatistika ulatuslikumat ühtlustatust. Selle statistika jaoks tuleb luua parem õiguslik alus. Saaste kompleksset vältimist ja kontrolli käsitleva direktiivi rakendamist toetav statistika on oluline selleks, et tagada võrreldavus ettevõtlusstatistikaga. Oluliseks ülesandeks on aruandekohustuste läbivaatamine ning statistiliste aruannete ja eeskirjade järgimist käsitlevate aruannete kooskõlastamine.

Lisaks on sisse seatud rahvamajanduse arvepidamisega seotud keskkonnaalane arvepidamine. See arvepidamine on oluline alus keskkonnaanalüüside tegemisel ning terviklikumate mudelite loomisel majanduse ja keskkonna vastastikuse mõju uurimiseks. Arvepidamist kohandatakse ja laiendatakse, et seda saaks kasutada statistilise vahendina säästva arengu analüüsimisel.

Kokkuvõte

Järgmise viie aasta jooksul püütakse eelkõige:

- täiustada keskkonnaalast põhistatistikat, eelkõige jäätme- ja veestatistikat ning keskkonnakulutuste statistikat, keskendudes keskkonnanäitajate koostamiseks vajalikule statistikale, ning vastu võtta sellise statistika seisukohalt vajalikud õigusaktid,

- koostada koostöös komisjoni teiste teenistustega ja Euroopa Keskkonnaagentuuriga keskkonda ja säästvat arengut käsitlevad hõlpsasti mõistetavad näitajad,

- jätkata tööd sotsiaal-majandusliku statistika täiendamiseks keskkonnakomponendiga, et täita vajadus selliste näitajate järele, mis kirjeldavad keskkonna- ja säästva arengu kaalutluste integreerimist teistesse poliitikavaldkondadesse,

- jätkata korrapärase keskkonnaalase arvepidamise kaudu tööd keskkonnavaldkonna lisamiseks rahvamajanduse arvepidamisele, kohandades arvepidamist säästva arengu prioriteetsete eesmärkide kohaselt,

- osaleda aruandekohustuste läbivaatamisel ning jätkata Euroopa Keskkonnaagentuuriga tihedat koostööd kooskõlastatud tegevuse kaudu, tagades kahe institutsiooni kogutavate andmete vastastikuse täiendavuse,

- tõhustada globaalse säästva arengu kohta andmete kogumist ja analüüsimist.

Poliitikast tulenevad vajadused ja Eurostati toodang

Asutamislepingu jaotis | Eurostati töövaldkonnad |

XIX JAOTISKESKKOND

Kõnealuse poliitikavaldkonna seisukohalt vajalikud põhilised töövaldkonnad | 45Energeetika65Loomakasvatustoodang70Säästev areng71Keskkonnastatistika74Geograafiline ja kohalik teave |

Muud olulised töövaldkonnad | 35Tervis ja ohutus39Tarbijakaitse44Ettevõtete majandustegevuse statistika48Transport50Turism61Maakasutus ja maastik62Põllumajandusstruktuurid64Taimekasvatustoodang67Põllumajandusstatistika kooskõlastamine ja ümberkorraldamine68Metsandusstatistika69Kalandusstatistika72Piirkondlik statistika |

XX JAOTIS

Arengukoostöö (ja muu välistegevus)

Mõju statistilisele tööle

Üldeesmärk on toetada Euroopa Liidu välispoliitikat, pakkudes asjakohast ja sihipärast tehnilist statistilist abi, et parandada Euroopa Liidu abi saavate riikide statistika suutlikkust. Tulevikustrateegias tunnistatakse siiski vajadust teha kohandusi vastavalt EL poliitikas toimuvatele muudatustele.

EL poliitika kajastamine statistikaalases koostöös

Poliitikas toimunud tähtsaim muudatus on see, et Euroopa Ühenduse arengupoliitika ulatuslikuks ja selgesõnaliseks eesmärgiks on vaesuse vähendamine eelkõige AKV riikides. Seetõttu keskendub statistikaalane koostöö suuremal määral vaesuse mõõtmisele ja jälgimisele, millega kaasneb tegevuse kasv peamiselt sotsiaalstatistika valdkonnas. Arengu peadirektoraadile, välissuhete peadirektoraadile ja talitusele EuropeAid pakutakse samuti tehnilisi nõuandeid ja tehnilist abi, et mõõta EÜ arendusprogrammide mõju vaesusele.

Piirkondliku integratsiooni küsimus on programmis jätkuvalt olulisel kohal, kajastades meetmeid, mida riigid ise võtavad oma piirkondlike struktuuride tugevdamiseks. Toetatavad valdkonnad hõlmavad mitmepoolset järelevalvet, rahvamajanduse arvepidamise tõhustamist, hinnastatistikat, põllumajandusstatistikat, väliskaubandust, ettevõtlusstatistikat ning statistikaalast koolitust.

Vahemere piirkonna 12 partnerriigi puhul on keskseks eesmärgiks siseriiklike statistikasüsteemide tugevdamine nii institutsioonide siseselt kui ka nende vahel. Peale selle toetatakse statistika ühtlustamist, koostamist ja selle kättesaadavuse hõlbustamist, et luua kindel alus poliitiliste otsuste tegemisele ja headele valitsemistavadele. Sotsiaal-majandusliku statistika kõrval on prioriteetsed valdkonnad migratsioon, turism ja keskkond.

Euroopa Liidu ja uute sõltumatute riikide vahelise koostöö eesmärk on majanduskoostöö ja reformiprotsessi toetamine ja järelevalve ning turumajanduse edendamine. Tähtsaimad vajadused on seotud majandus- ja väliskaubandusstatistikaga.

Eurostat jätkab ja tõhustab püüdlusi abiandjate ühenduse (st kahepoolsed ja mitmepoolsed abiandjad) tegevuse kooskõlastamiseks. Selles kontekstis toetab Eurostat eelkõige OECD arenguabikomitee, ÜRO ja Maailmapanga tööd, mille eesmärk on hinnata arengukoostöö mõju 2000. aastal ÜRO millenniumi tippkohtumisel uueks aastatuhandeks vastuvõetud arengueesmärkide saavutamisele. Ta osaleb aktiivselt algatuses PARIS 21 ning Balkani riikides. Tehnilises koostöös rõhutatakse kasutajate tähtsust ning toetatakse mitmeaastaste programmide koostamist.

Võetakse uuenduslikke meetmeid selliste lähenemisviiside ja meetmete arendamiseks, mille abil mõõdetakse ja jälgitakse inimõiguste ja heade valitsemistavade järgimist.

Kokkuvõte

Viieaastase ajavahemiku jooksul keskendub töö järgmisele:

- tehnilise statistilise toetuse pakkumine Euroopa Liidu abi saavate riikide statistika suutlikkuse parandamiseks,

- vaesuse mõõtmise ja jälgimise tõhustamine,

- selliste lähenemisviiside ja meetmete arendamine, mille abil mõõdetakse ja jälgitakse inimõiguste ja heade valitsemistavade järgimist.

Poliitikast tulenevad vajadused ja Eurostati toodang

Asutamislepingu jaotis | Eurostati töövaldkonnad |

XX JAOTISARENGUKOOSTÖÖ

Kõnealuse poliitikavaldkonna seisukohalt vajalikud põhilised töövaldkonnad | 21Statistikaalane koostöö muude kolmandate riikidega |

[1] EÜT L 112, 29.4.1997, lk 56.

[2] Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile ühenduse sisserändepoliitika kohta, 22. november 2000 (K(2000) 757 lõplik).

[3] Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile "Ühine varjupaigamenetlus ning varjupaiga saanud isikutele kogu liidus kehtiv ühtne staatus", 22. november 2000 (K(2000) 755 lõplik).

[4] EÜT L 257, 27.10.1995, lk 1.

[5] EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 359/2002 (EÜT L 58, 28.2.2002, lk 1).

[6] Komisjoni teatis Euroopa Ühenduse tervishoiustrateegia kohta ning ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kohta, millega võetakse vastu ühenduse rahvatervise tegevusprogramm (2001-2006) — K(2000) 285 lõplik, 16. mai 2000.

[7] Vt "Euroopa ühtsus, rahvaste solidaarsus, territooriumide mitmekesisus"; teine aruanne majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta, Euroopa Komisjon, jaanuar 2001.

--------------------------------------------------

II LISA

Viieaastane statistikaprogramm 2003-2007: Eurostati töövaldkonnad

Peatükk (alltegevus) | Töövaldkond (meede) |

I.Statistikatoodangu toetamine, tehniline infrastruktuur | 10.Kvaliteedijuhtimine ja hindamine11.Klassifitseerimine12.Statistikaalane koolitus13.Eurostati jaoks ettenähtud infotehnoloogia infrastruktuurid ja teenused14.Euroopa statistikasüsteemi (ESS) jaoks ettenähtud infotehnoloogia standardimine ja koostööinfrastruktuurid15.Võrdlus- ja metaandmeid sisaldavad andmebaasid16.Teave17.Levitamine18.Statistikaalase tegevuse kooskõlastamine19.Statistikaalane koostöö kandidaatriikidega21.Statistikaalane koostöö muude kolmandate riikidega22.Statistilised uuringud ja meetodid25.Andmete turvalisus ja statistiline konfidentsiaalsus |

II.Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika | 31.Rahvastik32.Tööturg33.Haridus34.Kultuur35.Tervis ja ohutus36.Tulude jaotumine ja elutingimused37.Sotsiaalkaitse38.Rahvastiku- ja sotsiaalstatistikaga seotud muu tegevus39.Tarbijakaitse |

III.

III. A.Makromajanduslik statistika | 40.Iga-aastane rahvamajanduse arvepidamine41.Kvartaliaruanded42.Finantsarvestus43.Omavahendite järelevalve55.Hinnad57.Konjunktuuritsükli analüüsimiseks vajalik statistika |

III. B.Ettevõtlusstatistika | 44.Ettevõtete majandustegevuse statistika45.Energeetika48.Transport49.Infoühiskond50.Turism51.Ettevõtlusregistrid |

III. C.Monetaar-, finants-, kaubandus- ja maksebilansistatistika | 52.Raha ja rahandus53.Kaubavahetus54.Teenuskaubandus ja maksebilanss |

IV.Põllumajandus, metsandus ja kalandus | 61.Maakasutus ja maastik62.Põllumajandusstruktuurid63.Põllumajanduse rahandusstatistika64.Taimekasvatustoodang65.Loomakasvatustoodang66.Agrotööstuse statistika67.Põllumajandusstatistika kooskõlastamine ja ümberkorraldamine68.Metsandusstatistika69.Kalandusstatistika |

V.Mitut valdkonda hõlmav statistika | 70.Säästev areng71.Keskkonnastatistika72.Piirkondlik statistika73.Teadus ja tehnika74.Geograafiline ja kohalik teave |

VII.Ressursid ja haldamine | 91.Rahvusvahelised ja institutsioonidevahelised suhted92.Haldamine ja statistikaprogrammid93.Inimressursside haldamine94.Rahaliste vahendite haldamine95.Õiguslike aluste haldamine96.Auditeerimine97.Üldhaldus99.Detsentraliseeritud haldamine |

--------------------------------------------------