Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu otsus nr 1145/2002/EÜ,

10. juuni 2002,

tööhõive valdkonda stimuleerivate ühenduse meetmete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 129,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [4] vastavalt lepituskomisjonis 3. aprillil 2002 heakskiidetud ühistekstile

ning arvestades järgmist:

(1) Asutamislepingu artiklis 3 on sätestatud, et ühenduse tegevuste hulka kuulub liikmesriikide tööhõivepoliitika koordineerimise edendamine, et koordineeritud tööhõivestrateegia väljatöötamise abil seda tõhustada.

(2) Luxembourg'is 20. ja 21. novembril 1997. aastal toimunud erakorralisel tööhõivealasel Euroopa Ülemkogu kohtumisel käivitati üldine tööhõivestrateegia — Euroopa tööhõivestrateegia —, mis hõlmab liikmesriikide tööhõivepõhimõtete koordineerimist kokkulepitud tööhõivesuunistest lähtudes (Luxembourg'i protsess) ning kooskõlastatud makromajanduslike põhimõtete ja tõhusalt toimiva siseturu jätkamist ja arendamist, et panna alus säästvale kasvule, uudsele dünaamilisusele ja tööhõive hoogustumist soodustavale usalduslikule õhkkonnale. Kõnealune strateegia hõlmab ka kõigi ühenduse põhimõtete (nii raam- kui ka tugipõhimõtete) süstemaatilisemat rakendamist tööhõive toetamiseks.

(3) Lissabonis 23. ja 24. märtsil 2000. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu istungil lepiti kokku Euroopa Liidu uues strateegilises eesmärgis: luua konkurentsivõimeline ja dünaamiline teadmistele toetuv majandus, mis suudaks säilitada majanduskasvu suurema hulga ja paremate töökohtade ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse abil ja seega taastada täistööhõiveks vajalikud tingimused. See seab hulga uusi eesmärke ja kriteeriume ja need on kõigil tasanditel kasutusele võetud uue avatud koordineerimismeetodiga, millele lisandub Euroopa Ülemkogu suunava ja koordineeriva rolli tugevnemine, et tagada edusammude ühtsem strateegiline juhtimine ja tõhusam järelevalve. Lisaks sooviti, et Luxembourg'i protsessi vahekokkuvõte annaks uue tõuke, rikastaks tööhõivesuuniseid konkreetsemate eesmärkidega ja looks tihedamad sidemed muude asjaomaste poliitikavaldkondadega.

(4) Euroopa tööhõivestrateegia eriti tugev külg seisneb selles, et liikmesriigid teevad tööhõive põhimõtete osas koostööd ja samas säilib neil ka õigus võtta vastu oma konkreetse olukorra seisukohast vajalikke otsuseid. Lisaks sellele on tugevaks küljeks ka see, et liikmesriigid õpivad üksteise kogemustest, näiteks sellest, kuidas kaasatakse tööturu osapooli ning kohalikke ja piirkondlikke ametivõime.

(5) Euroopa Ülemkogu on korduvalt osutanud, et tööhõive ja tööturu alal tuleks kindlaks määrata ja kokku koguda võrreldavad ning usaldatavad statistilised andmed ja näitajad.

(6) Nõukogu 24. jaanuari 2000. aasta otsusega 2000/98/EÜ, millega luuakse tööhõivekomitee, [5] püütakse edendada tööhõivet ja tööturgu käsitlevate põhimõtete koordineerimist liikmesriikide vahel.

(7) Nõukogu 23. veebruari 1998. aasta otsus 98/171/EÜ ühenduse analüüsi-, teadustegevus- ja koostööalaste toimingute kohta tööhõive ja tööturu vallas, [6] mis reguleeris selliseid toiminguid, kaotas kehtivuse 31. detsembril 2000.

(8) Käesolevas otsuses tuleks sätestada otsuse 98/171/EÜ põhjal alustatud toimingute jätkamine ja arendamine. Selle otsuse kohaste toimingute elluviimisel peaks komisjon täies ulatuses arvestama otsuse 98/171/EÜ alusel teostatud programmi tulemusi.

(9) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. [7]

(10) Käesoleva otsusega kehtestatakse kõigi toimingute ajaks finantsraamistik, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse ajal peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamise kohta) [8] punkti 33 tähenduses,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Ühenduse toimingute kindlaksmääramine

Analüüsi, teadustegevuse ja liikmesriikidevahelise koostöö alased ühenduse toimingud tööhõive ja tööturu vallas viiakse läbi 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006.

Artikkel 2

Põhimõtted

1. Käesolevas otsuses osutatud toimingud on otseselt seotud asutamislepingu VIII jaotise rakendamisega.

2. Need toimingud aitavad saavutada Euroopa Ülemkogu Lissaboni kohtumisel sätestatud uusi strateegilisi eesmärke, mis võimaldavad ühendusel taastada täistööhõiveks vajalikud tingimused.

Artikkel 3

Eesmärgid

1. Kõnealuste toimingute eesmärgid on järgmised:

a) toetada ühenduses kooskõlastatud lähenemist tööhõivepoliitikale Euroopa Ülemkogu Lissaboni kohtumisel sätestatud tööhõive määra tõstmise eesmärgil;

b) aidata koordineeritud tööhõivestrateegia arengule kaasa liikmesriikide toimingute analüüsimise, järelevalve ja toetamisega, võttes asjakohaselt arvesse liikmesriikide kohustusi selles valdkonnas;

c) arendada, jätkata ja hinnata Euroopa tööhõivestrateegiat tulevikku vaatavalt;

d) edendada liikmesriikidevahelist koostööd tööturupoliitikaga seotud analüüsi, teadustöö ja järelevalve osas;

e) teha kindlaks parimad tavad ning edendada teabe ja kogemuste vahetamist ja edasiandmist;

f) arendada Euroopa tööhõivestrateegia lähenemisviise ja sisu, sealhulgas mooduseid koostööks tööturu osapooltega ning asjaomaste kohalike ja piirkondlike asutustega; ja

g) rakendada aktiivset teabepoliitikat, et sellega vastata üldsuse vajadusele läbipaistvuse järele, ja tunnistada seda, kuivõrd oluline on tagada Euroopa kodanike täielik informeeritus kõigist Euroopa tööhõivestrateegia aspektidest. Selle saavutamiseks kasutatakse eelkõige konkreetseid teabemeetmeid, mille abil suurendatakse üldist teadlikkust Euroopa tööhõivestrateegiast, ja muudetakse tööhõivepakett, sealhulgas siseriiklikud tööhõivealased tegevuskavad ja ühises tööhõivet käsitlevas aruandes neile antud hinnangud üldsusele kättesaadavaks eelkõige Interneti vahendusel.

2. Seoses kõnealuste toimingutega teostatavad analüüsid on võimalikult soospetsiifilised.

Artikkel 4

Ühenduse meetmed

1. Pidades silmas artiklis 2 sätestatud põhimõtteid ja artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamist, hõlmavad ühenduse meetmed järgmisi toiminguid:

a) tööhõivesuundumuste ja raampõhimõtete tingimuste analüüs ja hindamine; komisjonile ja liikmesriikidele oluliste poliitikavaldkondade tulevikku vaatav analüüs, et hinnata põhimõttelisi valikuid ja ühenduse põhimõtete mõju; tööhõive kooskõlastatud strateegia arengu käigus tekkivate uute põhimõtteliste küsimuste eelanalüüs ja uurimine;

b) liikmesriikide püüdluste toetamine nende siseriiklike tööhõivealaste tegevuskavade järjepideval ja kooskõlastatud hindamisel, sealhulgas selle hindamisel, kuidas on nende tegevuskavade rakendamisse kaasatud või kuidas võiksid sellesse olla kaasatud tööturu osapooled ning asjaomased piirkondlikud ja kohalikud asutused. Luxembourg'i protsessi kohaselt kokkulepitud iga-aastaste tööhõivepoliitika suuniste kohaldamise esimese perioodi lõpus koostatakse spetsiaalne hinnang;

c) Euroopa tööhõivestrateegia üldise mõju kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sealhulgas kasutatud metoodika tulemuslikkuse hindamine ning Euroopa tööhõivestrateegia ja üldise majanduspoliitika ning muude poliitikavaldkondade omavahelise kooskõla analüüsimine;

d) kogemuste koondamine ja vahetamine liikmesriikides, sealhulgas vastastikuste eksperthinnangute andmine nii sammaste kui ka üksiksuuniste osas, mis on liikmesriikide jaoks määratletud iga-aastastes tööhõivepoliitika suunistes. Sellise koostöö tihendamine aitab liikmesriikidel oma tööhõivepõhimõtteid välja töötada teistelt õpitut arvesse võttes;

e) Euroopa tööhõivestrateegia järelevalve liikmesriikides, eelkõige Euroopa Tööhõive Seirekeskuse kaudu;

f) ühiste kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate väljatöötamise toetamiseks vajalik tehniline ja teaduslik töö, statistika tõhustamine ja täiendamine, tulemuslikkuse võrdlusuuringud ja parimaid tavasid käsitleva teabe vahetamine;

g) Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi panuse toetamine, et suunata eriline tähelepanu Euroopa tööhõivestrateegia prioriteetsetele elementidele ja konkreetsetele sündmustele, mis on rahvusvaheliselt olulised või pakuvad ühendusele ja liikmesriikidele üldist huvi.

2. Lõikes 1 osutatud toimingute raames pööratakse erilist tähelepanu inimestele, kelle puhul eri halvemused esinevad koos, piirates nende väljavaateid aktiivselt tööturul osaleda. Lisaks sellele tuleb teha jõupingutusi soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte süvalaiendamiseks, eelkõige seoses meeste ja naiste võrdsete võimalustega tööhõive vallas ja tööturul ning töö ja pereelu kokkusobitamisega.

3. Lõikes 1 osutatud meetmete rakendamisel võtab komisjon arvesse statistilisi andmeid, uuringuid ja projektide aruandeid, mida pakuvad rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO).

4. Lõikes 1 osutatud toimingute aluseks on eesmärk tagada kogu Euroopa Liidus kõrge Euroopa tööhõivestrateegia alase teadlikkuse tase, et üldsusel ja huvigruppidel, näiteks tööturu osapooltel, kohalikel ja piirkondlikel asutustel ja muudel olulistel kohalikel isikutel, samuti kolmandal sektoril oleks arusaam oma võimalustest edendada paikkonna majanduslikke ja sotsiaalseid väljavaateid ja et neid toetatakse ja aidatakse panuse andmisel selle eesmärgi saavutamisse.

Koostöö, parimate tavade ja uuenduslike lähenemisviiside edendamisele, teadmiste suurendamisele, teabevahetuse väljatöötamisele ja kõigil tasanditel siseriiklike tegevuskavade rakendamisel saadud kogemuste hindamisele suunatud toimingud hõlmavad järgmist:

a) uurimused kõigi uuenduslike lähenemisviiside ja meetmete kohta, mis on seotud tööhõivestrateegia rakendamisega, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

b) kogemuste vahetamine edendamaks parimaid tavasid, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

c) uurimused meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kohalikke ja piirkondlikke partnereid Euroopa tööhõivestrateegia rakendamisel;

d) eespool nimetatud, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil Euroopa tööhõivestrateegia rakendamist käsitlevate uurimistulemuste levitamine.

Artikkel 5

Väljundid

Artiklis 4 osutatud toimingute väljundeid kasutatakse või need avaldatakse vastavalt asjaomase toimingu laadile, sealhulgas:

1. Euroopa tööhõive aruanne ja muud trükised, töödokumendid ning nõukogule, komisjonile ja tööhõivekomiteele esitatavad aruanded; kaasa arvatud aruanded artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud Luxembourg'i protsessi hindamise kohta;

2. siseriiklikke tööhõive tegevuskavasid ettevalmistavad siseriiklikud seminarid, tööhõivepoliitikat käsitlevad seminarid või prioriteetseid teemasid või üldist huvi pakkuvaid teemasid käsitlevate oluliste rahvusvaheliste ürituste korraldamine;

3. Interneti kasutamine tulemuste levitamiseks (võrgukirjastamine, Internetis peetavad vestlused ja seminarid) ning koostöö ja teabevahetuse edendamiseks.

Artikkel 6

Järjepidevus ja vastastikune täiendavus

Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada järjepidevus ja vältida kattumist käesoleva otsuse alusel rakendatavate meetmete ning muude seotud või asjakohaste ühenduse programmide ja algatuste kohaselt rakendatavate meetmete vahel. Seoses sellega peetakse prioriteetseks kõigi selliste seotud programmide ja algatuste kohaselt rakendatud meetmete positiivsete ja negatiivsete tagajärgede hindamist ning selle tagamist, et ühes valdkonnas õpitu kohta edastatakse üha enam teavet ka teistes valdkondades võetavate meetmete jaoks. Selleks tagab komisjon vajalikud sidemed asjaomaste ühenduse programmide ja algatuste ning detsentraliseeritud asutustega.

Artikkel 7

Kolmandate riikide osalemine

1. Toimingud, milles võivad osaleda Euroopa Majanduspiirkonna riigid, assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Küpros, Malta ja Türgi ning Vahemere-äärsed riigid, mis on Euroopa Liidu koostööpartnerid, määratletakse Euroopa Liidu ja kõnealuste riikide omavaheliste suhete raames.

2. Artiklis 1 osutatud osalemise kulud kannavad kas asjaomased riigid või need kantakse ühenduse eelarve jaost, mis on ette nähtud nende riikidega sõlmitud koostöö-, assotsieerumis- ja partnerluslepingute rakendamiseks kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 8

Rakendusmeetmed

1. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud allpool loetletud küsimustega, võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 osutatud menetluskorra kohaselt:

a) toimingute rakendamise üldised suunised ja iga-aastane töökava;

b) rahastamise jaotus meetmete vahel;

c) komisjoni ettepanekud rahalise toetuse valikukriteeriumide kohta;

d) sellist toetust saavate toimingute hindamise kriteeriumid ning tulemuste levitamise ja edastamise kord.

2. Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud muude küsimustega, võetakse vastu kooskõlas artikli 9 lõikes 3 sätestatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 9

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 ettenähtud tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 10

Koostöö muude komiteedega

Kõnealuste toimingute järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse tagamiseks muude artiklis 6 osutatud meetmetega teavitab komisjon artiklis 9 nimetatud komiteed regulaarselt muudest asjaomastest ühenduse toimingutest. Vajaduse korral seab komisjon sisse regulaarse ja struktureeritud koostöö selle komitee ja muude asjaomaste tegevuspõhimõtete, õigusaktide ja meetmetega tegelemiseks loodud komiteede vahel.

Artikkel 11

Sidemete loomine

Ilma et see piiraks artiklite 8, 9 ja 10 kohaldamist, loob komisjon vajalikud sidemed tööhõivekomiteega, et tagada komitee regulaarne ja asjakohane teavitamine käesolevas otsuses osutatud toimingute rakendamisest.

Lisaks sellele loob komisjon käesolevas otsuses osutatud toimingute raames vajalikud sidemed Euroopa Parlamendi ja tööturu osapooltega ning vahetab nendega regulaarselt teavet. Selleks muudab komisjon asjaomase teabe Euroopa Parlamendile ja tööturu osapooltele kättesaadavaks. Komisjon teavitab tööhõivekomiteed ja artiklis 9 nimetatud komiteed Euroopa Parlamendi ja tööturu osapoolte seisukohtadest.

Artikkel 12

Rahastamine

1. Käesolevas otsuses osutatud ühenduse toimingute rakendamise finantsraamistik 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006 on 55 miljonit eurot.

2. Eelarvepädev institutsioon kinnitab iga-aastased eraldised finantsperspektiivi piires.

3. Komisjoni ja abisaajate vastastikuse kasu huvides võib komisjon kasutada nii tehnilist ja/või haldusabi kui ka tugifinantseerimist.

Artikkel 13

Hindamine ja aruanded

1. Komisjon teeb kindlaks toimingute tulemuslikkuse näitajad, jälgib vahetulemuste saavutamist ja teostab sõltumatud hindamised toimingute kolmandal aastal (vahehindamine) ning viimase aasta alguses (järelhindamine). Hindamise käigus pööratakse tähelepanu eelkõige saavutatud mõjule ja vahendite kasutamise tulemuslikkusele ning esitatakse otsuste tegemisele suunatud soovitusi toimingute kohandamiseks ja edaspidiseks laiendamiseks.

2. Komisjon teeb tehtud toimingute ja hindamisaruannete tulemused üldsusele kättesaadavaks.

3. Hinnanguid arvesse võttes võib komisjon teha ettepaneku toimingute pikendamiseks.

4. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele toimingute tagajärgede kohta hiljemalt 31. detsembriks 2004 vahearuande ja hiljemalt 31. detsembriks 2007 lõpparuande. Ta lisab neisse aruannetesse teabe toimingute ühendusepoolse rahastamise kohta ning järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse kohta seoses muude asjaomaste programmide, toimingute ja algatustega, ja asjaomaste hindamiste tulemused.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Luxembourg, 10. juuni 2002

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Piqué I Camps

[1] EÜT C 337 E, 28.11.2000, lk 242.

[2] EÜT C 139, 11.5.2001, lk 30.

[3] EÜT C 144, 16.5.2001, lk 30.

[4] Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2001. aasta arvamus (EÜT C 276, 1.10.2001, lk 53), nõukogu 25. juuni 2001. aasta ühine seisukoht (EÜT C 301, 26.10.2001, lk 14) ja Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2001. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 25. aprilli 2002. aasta otsus ja nõukogu 7. mai 2002. aasta otsus.

[5] EÜT L 29, 4.2.2000, lk 21.

[6] EÜT L 63, 4.3.1998, lk 26.

[7] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[8] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

--------------------------------------------------