Nõukogu otsus,

19. september 2002,

millega volitatakse liikmesriike ühenduse huvides 2001. aasta punkrikütuse reostuskahjude tsiviilvastutuse rahvusvahelist konventsiooni (punkrikütuse konventsiooni) allkirjastama, ratifitseerima või sellega ühinema

(2002/762/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 61 punkti c, artikli 67 lõiget 1 ja artikli 300 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) 2001. aasta rahvusvaheline konventsioon punkrikütuse reostusekahjudega seotud tsiviilvastutuse kohta (edaspidi "punkrikütuse konventsioon") võeti vastu 23. märtsil 2001. aastal eesmärgiga tagada adekvaatne, viivitamatu ja tõhus kahju hüvitamine isikutele, kes on punkrikütusena transporditud punkrikütusereostuse poolt põhjustatud kahju kannatanud.Punkrikütuse konventsioon täidab olulise lünga merereostuse vastutuse rahvusvahelises reguleerimises.

(2) Punkrikütuse konventsiooni artiklid 9 ja 10 mõjutavad ühenduse kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist käsitlevaid teiseseid õigusakte vastavalt nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusküsimustes. [2]

(3) Seega on ühendusel seoses punkrikütuse konventsiooni artiklitega 9 ja 10 ainupädevus, niivõrd kui käesolevad artiklid mõjutavad määruses (EÜ) nr 44/2001 sätestatud reegleid. Liikmesriigid säilitavad oma pädevuse käesoleva konventsiooniga reguleeritavates küsimustes, mis ei mõjuta ühenduse õigust.

(4) Vastavalt punkrikütuse konventsioonile on üksnes suveräänsetel riikidel õigus konventsiooniga ühineda; puuduvad plaanid, et lähema aja jooksul taasavataks läbirääkimised, et võtta arvesse ühenduse pädevust selles küsimuses. Seetõttu ei ole ühendusel praegu võimalik punkrikütuse konventsiooni allkirjastada, ratifitseerida või sellega ühineda, samuti puudub väljavaade, et ühendusel oleks võimalik seda lähitulevikus teha.

(5) Punkrikütuse konventsioon on ühenduse ja selle liikmesriikide huve arvestades eriti tähtis, kuna tagab ohvrite parema kaitse merereostuse vastutuse rahvusvaheliste reeglite alusel kooskõlas 1982. aasta Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooniga.

(6) Punkrikütuse konventsiooniga kehtestatud süsteemi materiaalõigusnormid jäävad liikmesriikide siseriiklikku pädevusse ning üksnes kohtualluvust, tunnustamist ning kohtuotsuste täitmist käsitlevad sätted jäävad ühenduse ainupädevusse. Arvestades punkrikütuse konventsiooni teemasid ja eesmärki, ei saa ühenduse pädevusse jäävaid käesoleva konventsiooni sätteid lahutada sätetest, mis jäävad liikmesriikide pädevusse.

(7) Seega peaks nõukogu käesolevas otsuses sätestatud tingimustel volitama liikmesriike punkrikütuse konventsiooni ühenduse huvides allkirjastama, ratifitseerima või sellega ühinema.

(8) Liikmesriigid peaksid tegema jõupingutusi, et allkirjastada punkrikütuse konventsiooni enne 30. septembrit 2002. aastal ja peaksid ühenduse huvides mõistliku aja jooksul lõpule viima menetluse käesoleva konventsiooni ratifitseerimiseks või sellega ühinemiseks. Liikmesriigid peaksid omavahel vahetama teavet oma ratifitseerimis- või ühinemismenetluse seisundi kohta, et valmistada ette konventsiooni ratifitseerimis- või ühinemiskirjade hoiuleandmist.

(9) Suurbritannia ja Iirimaa võtavad osa käesoleva otsuse vastuvõtmisest ja kohaldamisest.

(10) Vastavalt Taani positsiooni käsitleva protokolli artiklitele 1 ja 2, mis on lisatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule, ei võta Taani osa käesoleva otsuse vastuvõtmisest, ei ole sellega seotud ega pea seda kohaldama.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Nõukogu volitab käesolevas otsuses sätestatud tingimustel, ühenduse senist pädevust antud küsimuses piiramata, liikmesriike punkrikütuse konventsiooni ühenduse huvides allkirjastama või ratifitseerima või sellega ühinema.

2. Punkrikütuse konventsiooni tekst on lisatud käesolevale otsusele.

3. Käesolevas otsuses tähendab mõiste "liikmesriigid" kõiki liikmesriike, välja arvatud Taani.

Artikkel 2

Punkrikütuse konventsiooni allkirjastamisel, ratifitseerimisel või sellega ühinemisel teevad liikmesriigid järgmise avalduse:

"Konventsiooniga reguleeritud küsimustes kohtu (…) [3] poolt tehtud otsuseid tunnustatakse ja täidetakse (…) [4] vastavalt ühendusesisestele asjakohastele reeglitele antud teema kohta. [5]

;

Artikkel 3

1. Liikmesriigid teevad jõupingutusi, et allkirjastada punkrikütuse konventsioon enne 30. septembrit 2002. aastal.

2. Liikmesriigid rakendavad vajalikke abinõusid, et anda ratifitseerimis- või ühinemiskirjad Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni peasekretärile hoiule mõistliku aja jooksul ning võimaluse korral enne 30. juunit 2006. aastal.

3. Liikmesriigid teatavad nõukogule ja komisjonile enne 30. juunit 2004. aastal oma ratifitseerimis- või ühinemismenetluse lõpuleviimise kavandatava kuupäeva.

4. Lii kmesriigid püüavad vahetada omavahel teavet oma ratifitseerimis- või ühinemismenetluse seisundi kohta.

Artikkel 4

Punkrikütuse konventsiooni allkirjastamisel, ratifitseerimisel või sellega ühinemisel annavad liikmesriigid Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni peasekretärile kirjalikult teada, et nimetatud allkirjastamine, ratifitseerimine või ühinemine toimus kooskõlas käesoleva otsusega.

Artikkel 5

Lii kmesriigid püüavad esimesel võimalusel igati tagada punkrikütuse konventsiooni muutmise nii, et see võimaldaks ühendusel saada konventsiooni osaliseks.

Käesolev otsus on vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. september 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

P. S. Møller

[1] EÜT C 51 E, 26.2.2002, lk 371.

[2] EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.

[3] Kõik liikmesriigid, kelle suhtes käesolev otsus kehtib, välja arvatud avaldust tegev riik ja Taani.

[4] Avaldust tegev riik.

[5] Praegu on asjaomased reeglid kehtestatud määruses (EÜ) nr 44/2001."

--------------------------------------------------