Komisjoni otsus,

30. mai 2002,

mis puudutab nõukogu direktiivi 96/48/EÜ artikli 6 lõikes 1 nimetatud üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku kontrolli ja signaalimise alasüsteemi tehnilisi koostalitlusnõudeid

(teatavaks tehtud numbri K(2002) 1947 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2002/731/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut;

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiivi 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta, [1] eriti selle artikli 6 lõiget 1

ning arvestades järgmist:

(1) Üleeuroopaline kiirraudteevõrgustik on vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 2 punktile c alajaotatud strukturaalseteks või funktsionaalseteks alasüsteemideks. Kõnealuseid alasüsteeme on kirjeldatud direktiivi II lisas.

(2) Vastavalt direktiivi artikli 5 lõikele 1 koostatakse iga alasüsteemi jaoks tehnilised koostalitlusnõuded (TSI).

(3) Vastavalt direktiivi artikli 6 lõikele 1 koostab tehniliste koostalitlusnõuete projekti ühine esindusorgan.

(4) Direktiivi 96/48/EÜ artikli 21 kohaselt asutatud komitee on määranud vastavalt direktiivi artikli 2 punktile h ühiseks esindusorganiks Raudtee Koostalitlusvõime Euroopa Assotsiatsiooni (AEIF).

(5) AEIF on volitatud koostama vastavalt direktiivi artikli 6 lõikele 1 kontrolli ja signaalimise alasüsteemi tehniliste koostalitlusnõuete projekti. Nimetatud volitus on antud vastavalt direktiivi artikli 21 lõikega 2 kehtestatud korrale.

(6) AEIF on koostanud tehniliste koostalitlusnõuete projekti koos kulude ja tulude analüüsi sisaldava sissejuhatava aruandega, nagu see on ette nähtud direktiivi artikli 6 lõikega 3.

(7) Liikmesriikide esindajad on tutvunud tehniliste koostalitlusnõuete projektiga direktiivi alusel asutatud komitee raames, võttes arvesse sissejuhatavat aruannet.

(8) Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikliga 1 kindlaksmääratule puudutavad üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime saavutamise tingimused niisuguste infrastruktuuride ja veeremite konstruktsiooni, valmistamist, ajakohastamist ja talitlust, mis annavad oma panuse pärast direktiivi jõustumiskuupäeva kasutusele võetava süsteemi funktsioneerimisse. Mis puutub käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete jõustumise ajal juba ekspluatatsioonis olevatesse infrastruktuuridesse ja veeremitesse, siis tuleb tehnilisi koostalitlusnõudeid kohaldada alates ajast, mil neil infrastruktuuridel või veeremitel töid kavandatakse. Samas erineb tehniliste koostalitlusnõuete kohaldamise määr vastavalt kavandatavate tööde ulatusele ja määrale ning kavatsetavate rakendustega kaasnevatele kuludele ja tuludele. Et niisugused osalised tööd aitaksid kaasa täieliku koostalitlusvõime saavutamisele, peab neid toetama sidus rakendamisstrateegia. Selles kontekstis tuleb eristada ajakohastamist, uuendamist ja hooldusega seotud asendamist.

(9) Nõustutakse, et direktiivi 96/48/EÜ ja tehnilisi koostalitlusnõudeid ei kohaldata uuendamiste ja hooldusega seotud asendamiste suhtes. On soovitatav kohaldada tehnilisi koostalitlusnõudeid uuendamiste suhtes nagu see toimub komisjoni direktiivi 2001/16/EÜ [2] alusel tavaraudteesüsteemi tehniliste koostalitlusnõuete puhul. Kohustusliku nõude puudumisel ning uuendustööde ulatust arvesse võttes julgustatakse liikmesriike kohaldama tehnilisi koostalitlusnõudeid uuendamise ja hooldusega seotud asenduste osas, kui neil on võimalik seda teha.

(10) Olemasolevad kiirraudteeliinid ja veerem on juba varustatud direktiivi 96/48/EÜ olulistele nõuetele vastavate kontroll- ja signaalimissüsteemidega. Sellised süsteemid töötati välja ja teostati vastavalt siseriiklikele eeskirjadele. Koostalitlevate teenuste kasutamise võimaldamiseks on vaja välja töötada nimetatud olemasolevate süsteemide ja uute, tehniliste koostalitlusnõuetega ühilduvate seadmete vahelised liidesed. Põhiline teave nimetatud olemasolevate süsteemide kohta on toodud lisatud tehniliste koostalitlusnõuete B lisas. Et vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 16 lõikele 2 tuleb koostalitlusvõimet tõendada tehniliste koostalitlusnõuete kohaselt, on vaja sätestada tingimused, mis tuleb peale lisatud tehnilistes koostalitlusnõuetes esitatud nõuete täita käesoleva otsuse väljaandmise ja lisatud tehniliste koostalitlusnõuete täieliku rakendamise vahelisel üleminekuperioodil. Seepärast on vaja, et kõik liikmesriigid teatavad teistele liikmesriikidele ja komisjonile kõikide B lisas nimetatud süsteemide suhtes koostalitlusvõime saavutamiseks vajalikest ja direktiivi 96/48/EÜ olulistele nõuetele vastavatest kasutusel olevatest tehnilistest eeskirjadest. Et nimetatud eeskirjad on siseriiklikud, on lisaks sellele vaja, et kõik liikmesriigid informeerivad teisi liikmesriike ja komisjoni asutustest, millele antud liikmesriik on teinud ülesandeks teostada vastavushindamise või kasutussobivuse hindamise menetlust, samuti alasüsteemide koostalitlusvõime hindamiseks kasutatavat menetlust vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 16 lõikele 2. Liikmesriigid kohaldavad võimalikult ulatuslikult direktiivi 96/48/EÜ põhimõtteid ja kriteeriume artikli 16 lõike 2 sätete rakendamiseks nimetatud siseriiklikes eeskirjades. Liikmesriigid annavad vastavalt võimalustele vastutuse nimetatud menetluste eest direktiivi 96/48/EÜ artikli 20 alusel määratud asutustele. Komisjon analüüsib seda teavet (siseriiklikud eeskirjad, menetlused, menetluste eest vastutavad asutused, nimetatud menetluste kestus) ja vajadusel konsulteerib komiteega meetmete võtmise vajaduse suhtes.

(11) Need tehnilised koostalitlusnõuded, mille kohta kehtib käesolev otsus, ei kohusta kasutama mingeid kindlaid tehnoloogiaid ega tehnilisi lahendusi, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime seisukohast.

(12) Need tehnilised koostalitlusnõuded, mille kohta kehtib käesolev otsus, põhinevad vastava projekti ettevalmistamise aja parimal võimalikul ekspertteadmusel. Tehnoloogia areng või sotsiaalsed nõudmised võivad muuta vajalikuks käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete muutmise või täiendamise. Kui see on asjakohane, siis algatatakse läbivaatamis- või ajakohastamismenetlus vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 6 lõikele 2.

(13) Teatud juhtudel lubavad need tehnilised koostalitlusnõuded, mille kohta kehtib käesolev otsus, valida erinevate lahenduste vahel, muutes võimalikuks olemasoleva olukorraga ühilduvate lõplike või üleminekuliste koostalitluslahenduste rakendamise. Lisaks sellele nähakse direktiiviga 96/48/EÜ ette rakenduslikud erisätted teatud kindlate juhtude tarvis. Peale selle tuleb direktiivi artikliga 7 ettenähtud juhtudel lubada liikmesriikidel mitte kohaldada teatud tehnilisi nõudeid. Seepärast on vaja, et liikmesriigid tagaksid infrastruktuuriregistri ja veeremiregistri iga-aastase avaldamise ja ajakohastamise. Nendes registrites kajastuvad siseriikliku infrastruktuuri ja veeremi peamised tunnused (näiteks põhiparameetrid) ning nende ühtesobivus kohaldatavates tehnilistes koostalitlusnõuetes ettenähtud tunnustega. Sellel eesmärgil osutatakse nendes tehnilistes koostalitlusnõuetes, mille kohta kehtib käesolev otsus, täpselt, milline teave peab registrites sisalduma.

(14) Nende tehniliste koostalitlusnõuete kohaldamisel, mille kohta kehtib käesolev otsus, tuleb arvestada erikriteeriumidega, mis on seotud tehnilise ja talitlusliku ühilduvusega kasutusele võetavate infrastruktuuride ja veeremite ning võrgustiku vahel, millesse need integreeritakse. Nende ühildumisnõuete tõttu on vaja sooritada terviklik tehniline ja majanduslik analüüsi, mis tuleb teha iga juhtumi kohta eraldi. Analüüs peab arvestama alltooduga:

- liidesed direktiivis 96/48/EÜ nimetatud eri alasüsteemide vahel,

- raudteeliinide ja veeremite erinevad kategooriad, millele nimetatud direktiivis viidatakse,

- olemasoleva võrgustiku tehniline ja talitluskeskkond.

Seepärast on tähtis koostada nende tehniliste koostalitlusnõuete rakendamiseks, mille kohta kehtib käesolev otsus, plaan, milles tuleb ära näidata tehnilised etapid võrgustiku hetketingimustelt koostalitlusvõimelise võrgustikuni jõudmiseks.

(15) Lisatud tehnilistes koostalitlusnõuetes kirjeldatud sihtsüsteem rajaneb arvutipõhisel tehnoloogial, mille oletatav kasutuskestus on praegu kasutatavate tavapäraste raudtee signaalimis- ja sideseadmete kasutusajast tunduvalt lühem. Sellisel kujul eeldavad nimetatud sihtsüsteemid pigem ennetavat kui parandavat kasutuselevõtustrateegiat, et saaks vältida süsteemi võimalikku vananemist enne selle täielikku kasutuselevõttu. Lisaks sellele põhjustaks liiga ebaühtlane kasutuselevõtt üleeuroopalises raudteevõrgus suuri kulusid ja kasutusega seotud üldkulusid. Eesmärgipärase üleeuroopalise teostusplaani koostamine sihtsüsteemile aitaks kaasa kogu üleeuroopalise raudteevõrgu ühtlasele arengule TEN-transpordivõrgu EÜ strateegia kohaselt. Selline plaan peaks põhinema vastavatel siseriiklikel teostusplaanidel ja andma asjakohase teadmisbaasi, et toetada eri sidusrühmi ja eriti komisjoni finantsabi andmisel raudteeprojektidele. Komisjon koordineerib sellise plaani koostamist vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 155 lõikele 2.

(16) Käesoleva otsuse sätted on kooskõlas direktiivi 96/48/EÜ alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjon võtab käesolevaga vastu direktiivi 96/48/EÜ artikli 6 lõikes 1 nimetatud üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku "kontrolli ja signaalimise" alasüsteemi tehnilised koostalitlusnõuded. Need tehnilised koostalitlusnõuded on sätestatud käesoleva otsuse lisas. Kõnealused tehnilised koostalitlusnõuded on täielikult kohaldatavad direktiivi 96/48/EÜ I lisas määratletud üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku infrastruktuuri ja veeremi suhtes, arvestades seejuures käesoleva direktiivi artiklitega 2 ja 3.

Artikkel 2

1. Lisatud tehniliste koostalitlusnõuete B lisas nimetatud süsteemide korral on direktiivi 96/48/EÜ artikli 16 lõike 2 kohase koostalitlusvõime tõendamisel järgitavateks tingimusteks need kohaldatavad tehnilised eeskirjad, mida kasutatakse käesoleva otsuse kohaldamisalasse kuuluvale alasüsteemile kasutusluba andvas liikmesriigis.

2. Kõik liikmesriigid teevad kuue kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist teistele liikmesriikidele ja komisjonile teatavaks:

- artikli 2 lõikes 1 nimetatud kohaldatavate tehniliste eeskirjade nimekirja,

- nimetatud eeskirjade kohaldamisel rakendatavad vastavushindamise ja kontrollimise menetlused,

- asutused, millele liikmesriik teeb ülesandeks teostada kõnealuseid vastavushindamise ja kontrollimise menetlusi.

Artikkel 3

1. Käesolevas artiklis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

- ajakohastamine on suuremad tööd, mille käigus muudetakse alasüsteemi või alasüsteemi sellist osa, mis avaldab mõju alasüsteemi talitlusele,

- uuendamine on suuremad tööd, mille käigus vahetatakse välja alasüsteem või alasüsteemi osa ja mis ei muuda alasüsteemi tööparameetreid,

- hooldusega seotud asendamine on osade asendamine ennetava või parandava hoolduse käigus funktsioonilt ja talitluselt identsete osadega.

2. Ajakohastamise korral esitab hankeüksus asjaomasele liikmesriigile hanget kirjeldavad dokumendid. Liikmesriik tutvub dokumentidega ning otsustab (kui see on asjakohane) lisatud tehniliste koostalitlusnõuete 7. peatükis esitatud rakendamisstrateegiaga arvestades, kas tööde tähtsuse tõttu on vaja uut, direktiivi 96/48/EÜ artikli 14 kohast kasutuselevõtuluba. Sellist kasutuselevõtuluba on vaja juhul, kui kavandatud tööd võivad objektiivselt mõjutada ohutustaset.

Kui on vaja uut direktiivi 96/48/EÜ artiklile 14 kohast kasutuselevõtuluba, otsustab liikmesriik, kas:

a) hankele võib tehnilisi koostalitlusnõudeid kohaldada täies ulatuses, millisel juhul alasüsteemile kohaldatakse direktiivis 96/48/EÜ sätestatud EÜ vastavustõendamise menetlust, või

b) kõnealuste tehniliste koostalitlusnõuete täielik kohaldamine ei ole veel võimalik. Sellisel juhul ei ole vasta alasüsteem täielikult tehnilistele koostalitlusnõuetele ja direktiivis 96/48/EÜ sätestatud EÜ vastavustõendamise menetlust rakendatakse ainult tehniliste koostalitlusnõuete kohaldatavate osade suhtes.

Kummalgi juhul teatab liikmesriik direktiivi 96/48/EÜ alusel asutatud komiteele dokumentidest, mis sisaldavad tehniliste koostalitlusnõuete kohaldatavaid osi ja andmeid saavutatava koostalitlusvõime astme kohta.

3. Uuendamise ja hooldusega seotud asendamise korral on lisatud tehniliste koostalitlusnõuete kohaldamine vabatahtlik.

Artikkel 4

Liikmesriigid kehtestavad lisatud tehniliste koostalitlusnõuete siseriikliku teostusplaani vastavalt tehniliste koostalitlusnõuete 7. peatükis määratletud kriteeriumidele. Liikmesriigid edastavad kõnealuse teostusplaani teistele liikmesriikidele ja komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist.

Artikkel 5

Pärast lisatud tehniliste koostalitlusnõuete jõustumist lõpetavad komisjoni otsused 1999/569/EÜ [3] ja 2001/260/EÜ [4] kehtivuse.

Artikkel 6

Lisatud tehnilised koostalitlusnõuded jõustuvad kuus kuud pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. mai 2002

Komisjoni nimel

asepresident

Loyola De Palacio

[1] EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6.

[2] EÜT L 110, 20.4.2001, lk 1.

[3] EÜT L 216, 14.8.1999, lk 23.

[4] EÜT L 93, 3.4.2001, lk 53.

--------------------------------------------------

LISA

KONTROLLI JA SIGNAALIMISE ALASÜSTEEMI TEHNILISED KOOSTALITLUSNÕUDED

"SISUKORD

1. SISSEJUHATUS

1.1. TEHNILINE ULATUS

Käesolevad tehnilised koostalitlusnõuded käsitlevad kontrolli ja signaalimise alasüsteemi,mis on üks direktiivi 96/48/EÜ II lisa 1. osas loetletud alasüsteemidest. Käesolevas dokumendis tähistatakse kontrolli ja signaalimise alasüsteemi terminiga "kontrolli alasüsteem".

Käesolevad tehnilised koostalitlusnõuded on üks osa kuuest tehniliste koostalitlusnõuete kogumist koosnevast komplektist, mis hõlmavad kõiki direktiivis määratletud kaheksat alasüsteemi. Üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime tagamiseks vajalike oluliste nõuete kohaselt vajalikud "kasutajate" ja "keskkonna" alasüsteemide tehnilised kirjeldused on sätestatud vastavates tehnilistes koostalitlusnõuetes.

Täpsem teave kontrolli ja signaalimise alasüsteemi kohta on esitatud 2. peatükis.

1.2. GEOGRAAFILINE ULATUS

Käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete geograafiliseks ulatuseks on direktiivi 96/48/EÜ I lisas kirjeldatud üleeuroopaline kiirraudteevõrgustik.

Eelkõige käsitlevad käesolevad nõuded neid üleeuroopalise raudteevõrgustiku liine, mida kirjeldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuses 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta või mida kirjeldatakse nimetatud otsuse artikliga 21 ettenähtud kohandamismenetluse järgi koostatud sedasama otsust ajakohastavates dokumentides.

1.3. KÄESOLEVATE TEHNILISTE KOOSTALITLUSNÕUETE SISU

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 5 lõikele 3 ja I lisa 1. osa punktile b:

a) määratletakse käesolevate tehniliste koostalitlusnõuetega olulised nõuded alasüsteemidele ja nende liidestele (3. peatükk);

b) kehtestatakse käesolevate tehniliste koostalitlusnõuetega kõnealuse direktiivi II lisa 3. punktis kirjeldatud põhiparameetrid, mida on vaja oluliste nõuete rahuldamiseks (4. peatükk);

c) kehtestatakse käesolevate tehniliste koostalitlusnõuetega tingimused, mida tuleb rahuldada, et saavutada määratletud talitlus kõigi järgmiste raudteeliinide kategooriate puhul (4. peatükk):

- I kategooria: spetsiaalselt ehitatud kiirraudteeliinid, mille varustus võimaldab sõidukiirust vähemalt 250 km/h,

- II kategooria: spetsiaalselt ajakohastatud kiirraudteeliinid, mille varustus võimaldab sõidukiirust u. 200 km/h,

- III kategooria: spetsiaalselt ajakohastatud kiirraudteeliinid, millel on maastikust, reljeefist või linnaplaneerimisest tingitud piirangute tõttu eriomadused ja millel lubatavat sõidukiirust tuleb igal üksikjuhul kohandada;

d) kehtestatakse käesolevate tehniliste koostalitlusnõuetega rakendussätted teatud erijuhtumiteks (7. peatükk);

e) määratakse käesolevate tehniliste koostalitlusnõuetega kindlaks need koostalitlusvõime komponendid ja liidesed, mille suhtes tuleb kohaldada Euroopa tehnilisi kirjeldusi, sealhulgas Euroopa standardeid, ja mida on vaja üleeuroopalise kiiraudteevõrgustiku koostalitlusvõime saavutamiseks vastavaid olulisi nõudeid rahuldades (5. peatükk);

f) määratakse käesolevate tehniliste koostalitlusnõuetega iga kaalutletava juhtumi jaoks kindlaks, millist otsuses 93/465/EMÜ määratletud moodulit tuleb kasutada või vajaduse korral seda, millist menetlust tuleb järgida koostalitlusvõime komponentide vastavuse või kasutussobivuse hindamisel ning alasüsteemide EÜ vastavustõendamise teostamisel (6. peatükk).

2. ALASÜSTEEMI MÕISTE JA ULATUS

2.1. ÜLDOSA

Määratlus: kontrolli alasüsteem. Kontrolli alasüsteem on funktsioonide ja nende rakenduste kogum, mis võimaldab raudteeliikluse ohutut ja prognoositavat sujumist soovitava tegevuse võimaldamiseks.

Kohaldamisala: Kontrolli alasüsteemi tehnilised koostalitlusnõuded määratlevad koostalitlusvõime suhtes oluliste ja seepärast EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni vajavate kontrolli alasüsteemi osade olulised nõuded.

Kontrolli alasüsteemi omadused, mis on seotud üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi koostalitlusvõimega, sõltuvad järgmistest teguritest:

1) funktsioonid, mis on olulised raudteeliikluse ohutuks juhtimiseks ja töötamiseks, ka halvenenud tingimustes;

2) liidesed;

3) oluliste nõuete täitmiseks vajalik toimivustase.

Vajalike funktsioonide, liideste ja toimivustaseme nõuded on toodud juhtimissüsteemi kirjelduse punktis 4, kus kirjeldatakse süsteemi aluseks olevaid standardeid.

2.2. ÜLEVAADE

Üleeuroopalise kiirraudteevõrgu koostalitlusvõime sõltub osaliselt rongisiseste juhtimisseadmete võimest toimida koostöös mitmesuguste nendega seotud raudteeäärsete seadmetega. [1]

2.2.1. KOOSTALITLUSVÕIME

Tehnilise koostalitlusvõime eesmärk on tagada rongide ohutu liiklus koostalitlevatel raudteeliinidel, saades vajalikke juhtimisandmeid raudteeäärsetelt seadmetelt. Tehniline koostalitlusvõime saavutatakse rongide varustamisega selliste funktsioonide, liideste ja tööparameetritega, mis on rongiliikluspiirkonna infrastruktuuri suhtes õiged. Tehniline koostalitlusvõime on eelduseks talitlusega seotud koostalitlusvõimele, mille käigus ronge juhitakse vedurijuhiruumis kuvatava üheselt mõistetava informatsiooni järgi ja juhtimine vastab kiirraudteevõrgule ettenähtud ja kasutatavast tehnoloogiast sõltumatutele signaalimispõhimõtetele.

2.2.2. RAUDTEEÄÄRSETE JA RONGISISESTE SEADMETE VAHELISTE KONTROLLI ALASÜSTEEMI LIIDESTE KLASSID

Kontrolli alasüsteemi funktsioonide koostalitlusvõime peab põhinema koostalitlusvõimet tagavatele liideste ühtlustatud tehniliste kirjelduste väljaarendamisel. Käesolevaid tehnilisi koostalitlusnõudeid kohaldatakse koostalitlust tagavates (klassi B kuuluvates) teenustes antud hetkel kasutatavate liideste jaoks nii kaua, kuni kõnealused ühtsed tehnilised kirjeldused on välja arendatud. Kõiki klassi B tehnilisi kirjeldusi käsitletakse järgmiselt. Liikmesriikide kohustuseks on tagada, et klassi B süsteeme käsitletakse kogu nende kasutusaja jooksul koostalitlusvõime huvides. Eriti tuleb nimetatud tehniliste kirjelduste muudatusi käsitleda nii, et see ei ohusta koostalitlusvõimet.

Raudteeäärsete ja rongisiseste seadmete vahelisi kontrolli alasüsteemi liidesed jagunevad kahte klassi:

klass A: kontrolli alasüsteemi ühtlustatud liidesed. Neid liideseid kirjeldatakse 4. peatükis. A lisas on toodud tehnilised kirjeldused, mis määratlevad klassi A kontrolli alasüsteemi liideste koostalitlusvõime nõuded;

klass B: kontrolli alasüsteemi liidesed ja rakendused, mis olid olemas enne direktiivi 96/48/EÜ jõustumist, piirdudes B lisas kirjeldatud liideste ja rakendustega. Neid võib rakendada spetsiaalsete andmeedastusmoodulitena (STM). [2]

Koostalitlusvõime saavutamiseks koosnevad rongisisesed kontrolli alasüsteemi koostud järgmistest osadest:

- A-klassi infrastruktuuri kasutamise korral klassi A raadio- ja andmesideliidesed,

- B-klassi infrastruktuuri kasutamise korral klassi B raadio- ja andmesideliidesed.

Punktis 7 kirjeldatakse raadio- ja signaalimisseadmete nõudeid üleminekuperioodil klassi B liidestelt klassi A liidestele.

2.2.3. RAKENDUSTASEMED

Kontrolli alasüsteemi liideste abil edastatakse andmeid rongidele ja mõnikord ka rongidelt. Käesolevates tehnilistes koostalitlusnõuetes esitatud ja klassi A käsitlevad tehnilised kirjeldused sisaldavad variante, mille hulgast igale projektile on võimalik valida selle nõuetele vastavad andmesidevahendid. Tavaliselt eritletakse kolme rakendustaset:

1. tase: andmeedastusnõude täitmiseks edastatakse andmed rööbastee äärest katkendlikult toimiva ülekande (Eurobalise-süsteemi) kaudu ja mõnel juhul poolpidevalt toimiva ülekande kaudu (Euroloop-süsteemi või sõidusignaalide uuendamise süsteemi kaudu). Rongide tuvastamiseks kasutatakse rööbasteele paigaldatud seadmeid, tavaliselt rööbastee vooluahelaid või teljeloendureid. Informatsioon edastatakse vedurijuhile kas raudteeliini äärest või vedurijuhiruumi seadmete kaudu;

2. tase: andmeedastusnõue täidetakse raadioedastuse (GSM-R) teel raudtee äärest. Teatud funktsioonide täitmiseks tuleb raadioedastust täiendada katkendlikult toimiva ülekandega (Eurobalise). Rongide tuvastamiseks kasutatakse rööbasteele paigaldatud seadmeid, tavaliselt rööbastee vooluahelaid või teljeloendureid. Informatsioon edastatakse vedurijuhile vedurijuhiruumi seadmete kaudu;

3. tase: andmeedastusnõue täidetakse raadioedastuse (GSM-R) teel raudtee äärest. Teatud funktsioonide täitmiseks tuleb raadioedastust täiendada katkendlikult toimiva ülekandega (Eurobalise). Rongide tuvastamiseks kasutatakse rongi paigaldatud seadmeid, mis edastavad andmeid kontrolli alasüsteemi andmetöötlussüsteemile. Informatsioon edastatakse vedurijuhile vedurijuhiruumi seadmete kaudu.

Käesolevad tehnilised koostalitlusnõuded kehtivad kõigi rakendustasemete jaoks. Praktilist teostust käsitletakse 7. peatükis. Teatud rakendustasemele vastavate ja klassi A kuuluvate liidestega varustatud seadmetega rong peab olema võimeline töötama kõnealusel rakendusastmel ja mis tahes madalamal rakendusastmel.

2.2.4. VÕRGUSTIKU PIIRID

Üksteisega piirnevate raudteevõrkude rööbasteeäärsete kontrolli alasüsteemide kohalikud liidesed peavad tagama takistusteta läbisõidu raudteevõrkude vahelistele kiirrongidele.

3. KONTROLLI ALASÜSTEEMI OLULISED NÕUDED

3.1. ÜLDOSA

Koostalitlusvõimet käsitleva direktiivi 96/48/EÜ artikli 4 lõige 1 sätestab, et üleeuroopaline kiirraudteesüsteem, selle alasüsteemid ja nende koostalitlusvõime komponendid vastavad direktiivi III lisas lühidalt esitatud olulistele nõuetele. Olulised nõuded on:

- ohutus,

- töökindlus ja käideldavus,

- tervishoid,

- keskkonnakaitse,

- tehniline ühilduvus.

Direktiivi 96/48/EÜ kohaselt võivad olulised nõuded olla üldiselt kohaldatavad kogu üleeuroopalisele kiirraudteevõrgustiku suhtes või spetsiifilised iga alasüsteemi ja selle koostalitlusvõime komponentide suhtes.

3.2. KONTROLLI ALASÜSTEEMI SPETSIIFILISED OMADUSED

Olulisi nõudeid käsitletakse ükshaaval alljärgnevalt. Nõudeid kohaldatakse kõigile klassi A liideseid kasutavatele kontrolli alasüsteemide korral. Klassi B liidestel on spetsiifilised omadused.

3.2.1. OHUTUS

Kõigi käesoleva tehnilise kirjelduse kohaldamisalasse kuuluvate projektide korral tuleb võtta kõik vajalikud meetmed tõestamaks, et kontrolli alasüsteemide piirides ei ületa ohtlike olukordade tekkimise riskitase teenuse lubatavat riskitaset. Sellel otstarbel kasutatakse A lisa jaotist 1.

Klassi A seadmete korral jaguneb alasüsteemi koguriski sihttase rongisiseste ja raudteeäärsete koostude vahel. Euroopa liiklusjärelevalvesüsteemi (ETCS) ohutusnõuete 2. taseme nõuded ühe rongisisese koostu ja ühe raudteeäärse koostu ohutusega seotud funktsioonidele on järgmised: lubatud ohuaste 10–9/tunnis (juhuslikud vead), mis vastavad 4. ohutustasemele (esialgne väärtus, mida tuleb kinnitada ja laiendada muudele ETCS-tasemetele). Üksikasjalikud nõuded on toodud A lisa jaotises 2a.

Kiirrongiliikluseks ettenähtud ja klassi B kuuluvate seadmete korral on liikmesriigi kohustuseks tagada, et vajalik ohutu kiirus jõustatakse klassi B süsteemiga ja esitatakse rakendatav kiirusepiirang.

3.2.2. TÖÖKINDLUS JA KÄIDELDAVUS

a) Klassi A liideste korral jaguneb alasüsteemi üldine töökindluse ja käideldavuse sihttase rongisiseste ja raudteeäärsete koostude vahel. Üksikasjalikud nõuded on toodud A lisa jaotises 2b.

b) Kõigi kontrolli alasüsteemi osadeks olevate süsteemide hoolduse organiseerimise kvaliteet tagab, et riskitase hoitakse komponendi kasutusaja ja kulumismäära suhtes optimaalne. Hoolduse kvaliteet tagab, et kõnealused toimingud ei halvenda ohutust. Kohaldatakse A lisa jaotist 2c.

3.2.3. TERVISHOID

Tuleb võtta ettevaatusmeetmed selleks, et kontrolli alasüsteemide materjalid ja kõnealuste süsteemide ülesehitus ei kahjustaks nendega kokkupuutuvate inimeste tervist.

Käesolevad tehnilised koostalitlusnõuded ei kehtesta mingeid täiendavaid nõudeid lisaks nendele nõuetele, mida juba esitatakse kohaldatavates Euroopa määrustes.

3.2.4. KESKKONNAKAITSE

3.2.4.1. Kontrolli alasüsteemidest ei tohi liigses kuumuses ega tulega kokkupuutel eralduda suitsu ega gaase rohkem kui on lubatud keskkonnaohtlikele heitmete kogustele kehtestatud piirväärtustega.

3.2.4.2. Kontrolli alasüsteemid ei tohi sisaldada aineid, mis võivad nende tavalisel kasutamisel liigselt keskkonda saastada.

3.2.4.3. Kontrolli alasüsteemidele kohaldatakse kehtivaid Euroopa seadusi, milles määratletakse raudteeomandi piirides elektromagnetiliste häirete kiirguse ja tundlikkuse piirväärtused.

Käesolevad tehnilised koostalitlusnõuded ei kehtesta mingeid täiendavaid nõudeid lisaks nendele nõuetele, mida juba esitatakse kohaldatavates Euroopa määrustes.

3.2.5. TEHNILINE ÜHILDUVUS

Tehniline ühilduvus hõlmab koostalitlusvõime saavutamiseks vajalikke funktsioone, liideseid ja tööparameetreid. Oluliste nõuete täitmiseks ja koostalitlusvõime saavutamiseks tuleb täies ulatuses täita käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete punktis 4 esitatud nõuded.

Tehnilise ühilduvuse nõuded jagunevad seepärast kahte kategooriasse:

- esimene kategooria kehtestab koostalitlusvõime ja paigaldamise üldised tehnilised nõuded, st keskkonnatingimused ja sisemise elektromagnetilise ühilduvuse nõuded raudteevõrgu piirkonnas. Need ühilduvusnõuded määratletakse käesolevas punktis;

- teises kategoorias kirjeldatakse, mida kontrolli alasüsteemilt nõutakse koostalitlusvõime saavutamiseks. See kategooria moodustab koostalitlusvõime käesoleva tehnilise kirjelduse põhiosa.

3.2.5.1. Tehniline ühilduvus

3.2.5.1.1. Füüsilised keskkonnatingimused

a) Klassi A liideste nõuetele vastavad süsteemid peavad olema võimelised töötama sellistes kliima- ja füüsilistes tingimustes, mis valitsevad üleeuroopalise kiirraudteevõrgu teatud osas (tingimused võivad olla määratletud näiteks kliimatsoonide kaupa). Sellel otstarbel kasutatakse A lisa jaotist 3.

b) Klassi B liideste nõuetele vastavad süsteemid peavad vastama vähemalt vastavale klassi B süsteemi füüsiliste keskkonnatingimuste nõuetele selleks, et nad oleksid võimelised toimima asjaomaste kiirraudteeliinide piirkonna kliima- ja füüsilistes tingimustes.

3.2.5.1.2. Elektromagnetiline ühilduvus

Elektromagnetilise ühilduvuse nõuded (sealhulgas rongide tuvastamisel) on järgmised:

a) kontrolli alasüsteemi sisemine ühilduvus

Kontrolli alasüsteemi rongisisesed ja raudteeäärsed koostud ei häiri üksteist.

Klasside A ja B süsteemid ei häiri üksteist.

b) Ühilduvus kontrolli alasüsteemi ja muude alasüsteemide vahel.

Kontrolli alasüsteemi klassi A seadmed ei tohi häirida muid alasüsteeme, samuti ei tohi muud alasüsteemid häirida kontrolli alasüsteemi seadmeid.

Raudtee-ettevõtjad ega raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ei tohi paigaldada uusi süsteeme, mis ei ühildu klassi A kuuluvate seadmete häiringukiirguse ja -tundlikkusega.

c) Raudtee ja üleeuroopalise kiirraudteevõrgu väliste süsteemide vaheline ühilduvus.

Käesolevad tehnilised koostalitlusnõuded ei kehtesta mingeid täiendavaid nõudeid lisaks nendele nõuetele, mida juba esitatakse kohaldatavates Euroopa määrustes.

Kohaldatakse järgmisi standardeid:

- A lisa jaotis 4a (kontrolli alasüsteemi elektrooniliste seadmete häiringuemissiooni ja häiringutundlikkuse piirväärtused),

- A lisa jaotis 4b (rongide tuvastamise süsteemide häirekindlusomadused),

- A lisa jaotised 12a ja 12b (baliis- ja silmusmärgistite liideste häiringuemissiooni ja häiringutundlikkuse piirväärtused),

- A lisa jaotis 12c (rongiraadio liideste häiringukiirguse ja -tundlikkuse piirväärtused).

3.2.5.2. Kontrolli alasüsteemi ühilduvus

Punktis 4 ning lisades A ja B määratletakse kontrolli alasüsteemi koostalitlusvõime nõuded mõlema liideseklassi, A ja B suhtes.

4. ALASÜSTEEMI KIRJELDUS

Üleeuroopaline kiirraudteesüsteem, millele kohaldatakse direktiivi 96/48/EÜ ja mille osaks on kontrolli alasüsteem, on integreeritud süsteem, mis nõuab funktsioonide, liideste ja tööparameetrite (mis kõik on põhiparameetrid) kontrollimist, eriti selleks, et tagada süsteemi koostalitlusvõime ja oluliste nõuete täitmine. A lisas on toodud nimekiri klassi A funktsioonide, liideste ja tööparameetrite kohta kehtivatest kohustuslikest Euroopa tehnilistest kirjeldustest. B lisas on toodud nimekiri klassi B süsteemide omadustest ja vastutavatest liikmesriikidest. Kontrolli alasüsteemi omadused on esitatud järgmises järjekorras:

- funktsioonid

- kontrolli alasüsteemi siseliidesed

- liidesed muudes tehnilistes koostalitlusnõuetes kirjeldatud alasüsteemidega

- tööparameetrid.

Spetsiaalsed andmeedastusmoodulid, mis võimaldavad klassi A süsteemi kasutamist koos klassi B infrastruktuuriga, peavad vastama klassi B süsteemi nõuetele. Klassi A funktsioonide ja liideste rakendamine ning üleminek nendele klassi B süsteemidelt eeldab punktis 7 esitatud nõuete täitmist.

Kontrolli alasüsteemi tehnilised koostalitlusnõuded kirjeldavad Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) omadusi vastavalt direktiivile 96/48/EÜ.

Klassi B kuuluvate seadmete põhiparameetreid käsitletakse B lisas.

4.1. ALASÜSTEEMI PÕHIPARAMEETRID – KLASSI A SEADMED

4.1.1. SISEFUNKTSIOONIDE ALASÜSTEEMI PÕHIPARAMEETRID

Käesolevas punktis käsitletakse kontrolli alasüsteemi klassi A seadmete koostalitlusvõime suhtes olulisi funktsioone. Koostalitlusvõime tagamiseks nõutavad ETCS-funktsioonid on järgmised:

- vedurijuhiruumi suunatud signaalimise funktsioon,

- automaatblokeerimise funktsioon, sealhulgas:

- kiiruse järelevalve režiimi valimine,

- rongiseadmete vahelesekkumise funktsiooni määratlemine ja tagamine,

- rongi parameetrite seadmine,

- rongi terviklikkuse kontrollimine [3] (märkus: hõlmab ka veeremi tehnilisi koostalitlusnõudeid),

- seadmete seisundi jälgimine ja tugiteenused vearežiimi korral, sealhulgas:

- alasüsteemi lähtestamine,

- alasüsteemi katsetamine selle kasutamise ajal,

- alasüsteemi katsetamine depoos,

- tugiteenuste osutamine vearežiimi korral,

- andmevahetus raudteeäärse ja rongisisese koostu vahel,

- spetsiaalsete andmeedastusmoodulite haldamine,

- vedurijuhiruumi suunatud signaalimise ja automaatblokeerimise tugiteenused, sealhulgas:

- rongi juhtimise tugiteenused,

- läbisõidu mõõtmine,

- andmete salvestamine,

- valvsusfunktsioon.

Koostalitlusvõime saavutamiseks ei ole vaja standardida kontrolli ja signaalimise alasüsteemi kõiki funktsioone. Põhimõtteliselt määratletakse järgmised komponendid:

- raudteeäärsed standardsed funktsioonid, mis on võimelised lugema siseriiklikke blokeerimis- ja signaalimissüsteemide andmeid ning teisendama neid rongidele suunatud standardseteks teadeteks,

- standardsed liidesed rööbasteelt rongile ja rongilt rööbasteele suunatud andmesideks,

- rongisisesed standardsed funktsioonid, mis tagavad, et kõik rongid reageerivad rööbasteelt saadud andmetele ettenähtud viisil.

Käesolevas peatükis käsitletakse ainult eespool nimetatud funktsioone.

Koostalitlusvõime tagamiseks nõutavateks GSM-R-funktsioonideks on kõne- ja andmeside raudteeäärsete ja rongisiseste seadmete vahel.

- A lisa jaotises 0a on toodud ETCS-süsteemi funktsionaalsete nõuete tehnilised kirjeldused.

- A lisa jaotises 0b on toodud GSM-R-süsteemi funktsionaalsete nõuete tehnilised kirjeldused.

Kontrolli alasüsteemi funktsioonid jagunevad kolme kategooriasse:

M : standardsed funktsioonid, mille rakendamine on kohustuslik. Näide: ETCS-süsteemi sõiduloa lõpp-punkt,

O : funktsioonid, mille rakendamine ei ole kohustuslik, kuid mille rakendamise korral kehtivad standardsed nõuded. Näide: GSM-R-faksiedastus,

N : kontrolli alasüsteemi siseriikliku osa funktsioonid. Näide: blokeerimisfunktsioonid.

Funktsioonide klassifikatsioon on toodud süsteemide ETCS ja GSM-R funktsionaalsete nõuete tehnilistes kirjeldustes (FRS).

ETCS-funktsioonid rakendatakse vastavalt A lisa jaotistes 5, 6, 7, 8 ja 9 toodud tehnilistele nõuetele ning nende tööparameetrid peavad vastama jaotistele 2 ja 18.

Valvsusfunktsiooni rakendatakse rongisiseselt vastavalt A lisa jaotisele 10. Võimalikud on järgmised rakendusviisid:

- väljaspool ERTMS/ETCS-süsteeme, koos mittekohustusliku liidesega rongisiseste ERTMS/ETCS-seadmetega, või

- rongisiseste ERTMS/ETCS-seadmete siseselt.

Sõidusignaalide uuendamisega andmeedastuse funktsioon ETCS-süsteemi 1. taseme rakendustes on rongisiseselt kohustuslik ainult punktis 7 määratletud tingimustel.

GSM-R-raadiofunktsioonid rakendatakse vastavalt A lisa jaotises 11 toodud tehnilistele nõuetele.

4.1.2. SISELIIDESE ALASÜSTEEMI PÕHIPARAMEETRID

Määratlus: siseliidesed on liidesed kontrolli alasüsteemi koostalitlusvõime kahte komponendi või koostu vahel ning kirjeldavad nendevaheliste ühenduste funktsionaalseid, elektrilisi ja/või mehaanilisi omadusi. Kõne- ja andmeedastus rongisiseste ja raudteeäärsete seadmete vahel on siseliideste osa.

Käesolevas punktis käsitletakse kontrolli alasüsteemi klassi A siseliideste koostalitlusvõime suhtes olulised funktsioone.

4.1.2.1. Liides rongisisese ja raudteeäärse koostu vahel

a) Raadioside rongiga

Klassi A raadiosideliidesed töötavad GSM-R-sadedusalal, kuhu kuuluvad avalikud sagedusribad ja spetsiaalselt raudteekasutusse eraldatud sagedusribad. Raadioside omadused sätestatakse A lisa jaotises 12.

Kasutatakse formaliseeritud menetlusi, mis vastavad mitmekeelse keskkonna nõuetele.

b) Baliis- ja silmusandmeside rongiga

Klassi A baliis- ja silmusandmesideliidesed peavad vastama A lisa jaotisele 12.

4.1.2.2. Liidesed koostalitlusvõime suhtes oluliste rongisiseste koostalitlusvõime komponentide vahel

Kõigi liideste andmesideomadused on sellised, et need täidavad funktsioonide ja vearežiimide nõudeid.

a) Liides klassi A raadiofunktsiooni ja vedurijuhiruumi suunatud signaalimise/automaatblokeerimise funktsiooni vahel. Need nõuded on toodud A lisa jaotises 13a.

b) Juhtimisotstarbeline juurdepääs rongisiseselt salvestatud andmetele. Kõigil liikmesriikidel tuleb tagada ametlikel ja uurimuslikel põhjustel juurdepääs salvestatud andmetele, mis vastavad kohustuslikele andmesalvestusnõuetele. Liides ja andmeformaadid on toodud A lisa jaotises 13b.

c) Läbisõidu mõõtmine: läbisõidu mõõtmise funktsiooni ja ETCS-süsteemi rongisiseste funktsioonide vaheline liides vastab A lisa jaotise 13c nõuetele.

d) Spetsiaalse andmeedastusmooduli liides: klassi A funktsioonide ja B lisas nimetatud spetsiaalsete andmeedastusmoodulite vaheline liides määratletakse A lisa jaotises 6.

4.1.2.3. Liidesed koostalitlusvõime suhtes oluliste raudteeäärsete koostalitlusvõime komponentide vahel

a) Klassi A raadiosüsteemi ja ERTMS/ETCS-süsteemide vahel: need nõuded on toodud A lisa jaotises 14a.

b) Eurobalise-märgisti ja raudteeäärse elektroonikaüksuse vahel: need nõuded on toodud A lisa jaotises 14b.

c) Euroloop-silmusmooduli ja raudteeäärse elektroonikaüksuse vahel: need nõuded on toodud A lisa jaotises 14c.

d) Lähipiirkonna raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ERTMS/ETCS-keskuste vahel: need nõuded on toodud A lisa jaotises 14d.

4.1.2.4. Koodvõtmete haldamine

Raadio teel edastatavaid ohutusega seotud andmeid kaitstakse mehhanismidega, mis vajavad krüptograafilisi koodvõtmeid. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja loob koodvõtmete järelevalveks ja haldamiseks juhtimissüsteemi. Koodvõtmete haldamise liidest on vaja:

- eri raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate koodvõtmete haldamise süsteemide vahel,

- koodvõtmete haldamise süsteemi ning rongisisese ja raudteeäärse ETCS-süsteemi vahel.

Koodvõtmete haldamise turvalisus mõjutab kontrolli alasüsteemi ohutust. Seepärast tuleb koodvõtmete haldamise süsteemi jaoks kasutada spetsiaalset turvastrateegiat.

Need nõuded on toodud A lisa jaotises 15.

4.1.3. LIIDESED KONTROLLI ALASÜSTEEMI MUUDE SEADMETEGA

Käesolevates tehnilistes koostalitlusnõuetes käsitletud kontrolli alasüsteemi raudteeäärsete seadmete funktsioon peab võimaldama lugema informatsiooni blokeerimissüsteemist ja muudest signaalimissüsteemidest ning vastavalt rakendatud funktsioonidele edastama informatsiooni kõnealustele süsteemidele.

Kõnealuse liidese standardimine ei ole koostalitlusvõime saavutamiseks vajalik ja seepärast nimetatud liidest Euroopa tehnilistes kirjeldustes ei määratleta.

4.2. KÄESOLEVA ALASÜSTEEMI LIIDESED MUUDE ALASÜSTEEMIDEGA

Määratlus: välisliidesed on liidesed kahe tehnilistes koostalitlusnõuetes kirjeldatud alasüsteemi vahel.

4.2.1. KOOSTALITLUSVÕIME TAGAMISEKS VAJALIKUD KLASSI A VÄLISLIIDESED

Käesolevas punktis käsitletakse käesolevates tehnilistes koostalitlusnõuetes määratletud kontrolli alasüsteemi välisliideseid koostalitlusvõime saavutamiseks oluliste, muudes tehnilistes koostalitlusnõuetes kirjeldatud alasüsteemidega. Veeremi tehnilised koostalitlusnõuded sisaldavad energiavarustuse alasüsteemi tehniliste koostalitlusnõuete kohta kehtivaid kaudseid nõudeid eriti elektromagnetilise ühilduvuse osas. Välisliidesed on:

kasutusliidesed:

A. funktsionaalsed ja protseduurilised nõuded, ergonoomia ja seadme kasutajaliidese mõistmine;

B. andmesalvestuse funktsionaalsed nõuded;

C. raadio tähtsus ja selle tööpõhimõtetest arusaamine;

veeremi liidesed:

A. rongipidurite garanteeritud tööparameetrid ja pidurdusomadused;

B. ühilduvus raudteeäärsete süsteemide ja veeremi vahel (ETCS-tasemed 1 ja 2);

C. veeremi geomeetria ja liikumine; antennide asend raudteeäärsete ehitiste piirgabariitide ja veeremi kinemaatiliste gabariitide ning rööbastee geomeetria suhtes, samuti veeremi käitumise suhtes;

D. paigaldusega seotud küsimused:

- füüsiline keskkond,

- elektromagnetiline ühilduvus (EMC) rongisisese elektrilise keskkonnaga;

E. rongide andmeliidesed:

- pidurid,

- rongi terviklikkus,

- rongi pikkus;

F. Elektromagnetiline ühilduvus veeremi ja infrastruktuuri süsteemide vahel;

infrastruktuuriliidesed:

paigaldusnõuded.

Kohaldatakse vastavaid standardeid, mille nimekiri on toodud A lisas. Alljärgnevalt on selgitatud liideste põhiomadusi.

4.2.1.1. Talitluslikud liidesed

Üleeuroopalise kiirraudteevõrgu kohta kehtivad ühtsed talitlusnõuded. Need nõuded puudutavad peamiselt ronge. Koostalitlusvõime tagamiseks annavad klassi A kontrolli alasüsteemi liidesed raudtee-ettevõtjatele järgmised tehnilised võimalused:

A. vastavus talitluslikele nõuetele.

Vedurijuhiruumi seadmete ühtlustatud komplekt, mis töötab koos klassi A liidestega. Nende seadmetega kaasneb võimalus sisestada automaatblokeerimissüsteemi poolt nõutavaid rongiparameetreid.

Rongijuhtimise ergonoomiat käsitlevad nõuded.

Abivahendid keelte erinevustest tingitud arusaamatuste vähendamiseks (ikoonide kasutamine, formaliseeritud menetlused);

B. andmesalvestuse kasutamine;

C. raadioside kasutamine kõnesõnumite edastamisel operatiivvajadusteks.

4.2.1.2. Veeremi liidesed

A. Rongipidurite tööparameetrid:

i) koostalitlusvõimeliste rongide pidurite tööparameetrid on määratletud veeremi tehnilistes koostalitlusnõuetes;

ii) klassi A kontrolli alasüsteem tagab veeremi pidurite tegelikele tööparameetritele nõutava kohandatavuse;

iii) hädapiduri rakendamisel takistab veeremi alasüsteem veojõu ülekandmist. Kõnealune nõue on kehtestatud veeremi tehnilistes koostalitlusnõuetes.

B. Ühilduvus raudteeäärsete rongituvastusseadmetega:

i) veeremi omadused peavad võimaldama rongituvastussüsteemide kasutamist. Kohaldatakse A lisa jaotist 16;

ii) rööbasteele paigaldatud rongituvastussüsteemide omadused võimaldavad seadmete aktiveerimist veeremi tehnilistele koostalitlusnõuetele vastava veeremi poolt.

C. Veeremi geomeetria ja liikumine;

i) rongile paigaldatud antennid on paigutatud nii, et järgitakse veeremi kinemaatilisi gabariite vastavalt veeremi tehnilistes koostalitlusnõuetes toodud määratlusele;

ii) veeremi antennid on paigutatud nii, et oleks tagatud usaldusväärne andmeside veeremi poolt kasutatava rööbastee geomeetrilistes otspunktides. Seejuures võetakse arvesse veeremi liikumist ja käitumist.

D. Paigaldusega seotud küsimused:

i) keskkonnatingimused. Rongiseadmete taluvus füüsilise keskkonna suhtes on määratletud A lisa jaotises 3.

ii) elektromagnetiline ühilduvus rongisisese elektrilise keskkonnaga. Tagamaks kontrolli alasüsteemi rongisiseste seadmete universaalset kasutatavust uues veeremis, mis on heaks kiidetud üleeuroopalises kiirraudteevõrgus kasutamiseks, tuleb veeremi elektrilisele keskkonnale ja koostalitlusvõimelise kontrolli alasüsteemi elektrilisele häiretundlikkusele kohaldada A lisa jaotises 4a määratletud elektromagnetilise ühilduvuse üldisi tehnilisi nõudeid. See nõuab integreerimiskatsete sooritamist;

iii) rongisiseste ETCS-seadmete isoleerimine.

E. Andmeliidesed:

klassi A seadmete kasutamisel on vaja nende seadmete ja rongi vahel järgmisi andmeliideseid:

- pidurid,

- rongi terviklikkus (ETCS-tase 3),

- rongi pikkus.

Kõnealuseid liideseid peab olema võimalik kasutada ka mitme veduri või mootorvaguni kokkuühendamise korral.

Raadioside ja veeremi alasüsteemi vahelistele liideste nõuded on toodud A lisa jaotises 11. Kontrolli alasüsteemi funktsioonide ja veeremi alasüsteemi vahelistele liideste muud nõuded on toodud A lisa jaotises 17.

F. Elektromagnetiline ühilduvus veeremi ja kontrolli alasüsteemi raudteeäärsete seadmete vahel: tagamaks uue, kogu üleeuroopalises kiirraudteevõrgus või selle mõnes osas kasutamiseks heaks kiidetud veeremi ühilduvust kontrolli alasüsteemi asjaomase infrastruktuuriga, kehtestatakse üldised tehnilised nõuded, milles kirjeldatakse raudtee elektrivõrgu juhtivusliku ja indutseeritud voolutugevuse piirväärtused ning elektromagnetilise välja suuruste lubatud piirväärtused; vt A lisa jaotis 4b.

4.2.1.3. Infrastruktuuri liidesed

Infrastruktuuri paigaldamisel tagatakse, et:

a) rongituvastussüsteem vastab eespool punkti 4.2.1.2. lõikes B toodud nõuetele;

b) raudteeäärsete alasüsteemide antennid on paigutatud nii, et oleks tagatud usaldusväärne andmeside veeremi poolt kasutatava rööbastee geomeetrilistes otspunktides. Seejuures võetakse arvesse veeremi liikumist ja käitumist. Määratluse kohaselt on raudteeäärsed sideantennid raudteevõrgu äärsete ehitiste lubatud piirgabariitides. Raudteeäärsete ehitiste gabariitide nõuetele vastavuse tagamine kuulub raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja pädevusse.

4.2.2. KOOSTALITLUSVÕIME TAGAMISEKS VAJALIKUD KLASSI B VÄLISLIIDESED

Klassi B välisliideste kohta kehtivad ainult järgmised klassi A nõuded:

- veeremi geomeetria ja liikumine (vt punkt 4.2.1.2 lõige C),

- elektromagnetiline ühilduvus (vt punkt 7.).

Kõiki muid nõudeid on käsitletud B lisas.

4.3. KOOSTALITLUSVÕIME TAGAMISEKS ETTENÄHTUD TÖÖPARAMEETRID

Klassi A süsteemid peavad vastama A lisa jaotises 18 tehnilistele parameetritele esitatud nõuetele.

Koostalitlusvõimeliste rongide klassi B süsteemide kõik kasutatavad parameetrid ja parameetriväärtuste vahemikud peavad võimaldama rongide optimaalset liikumist. Kontrolli alasüsteemi pidurdusparameetrid peavad eelkõige võimaldama rongikiiruse ja pidurdusega seotud tööparameetrite saavutamist määral, mis on majanduslikult mõistlik.

4.4. ERIJUHTUMID: TEOSTUSVIISID

Seda teemat käsitletakse 7. peatükis.

5. KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

Punktis 5 kirjeldatakse kontrolli alasüsteemi koostalitlusvõime komponente.

5.1. KONTROLLI ALASÜSTEEMI KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

Nagu on kirjeldatud punktis 2, jaguneb kontrolli alasüsteem kaheks osaks – raudteeäärseks ja rongisiseseks koostuks. Koostalitlusvõime iga komponent võib kuuluda ainult ühte nimetatud koostudest.

Kontrolli alasüsteemi koostalitlusvõime komponendid on loetletud tabelites 5.1 ja 5.2:

- tabelis 5.1 on loetletud kontrolli alasüsteemi rongisisese koostu koostalitlusvõime komponendid.

- tabelis 5.2 on loetletud kontrolli alasüsteemi raudteeäärse koostu koostalitlusvõime komponendid.

Veerg 1 raudteeliini number,

Veerg 2 koostalitlusvõime komponendi nimetus,

Veerg 2a märkused (kui on),

Veerg 3 liidesed, mis on kontrolli alasüsteemi suhtes sisesed; selles veerus olev tärn näitab, et vastav Euroopa standard ei ole veel kasutusel,

Veerg 4 liidesed muudes tehniliste koostalitlusnõuetes kirjeldatud alasüsteemidega (kontrolli alasüsteemi välisliidesed),

Veerg 5 omadused, mille hindamine põhineb A lisal, kus on loetletud asjakohased Euroopa tehnilised kirjeldused, sealhulgas katsetamisnõuded,

Veerg 6 hindamisel kasutatavad moodulid (vt E lisa).

Koostalitlusvõime iga komponendi kohta on A lisas toodud kohaldatavad Euroopa tehnilised kirjeldused.

Kõnealused koostalitlusvõime komponendid on raudteerakenduste jaoks spetsiifilised.

5.2. KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENTIDE RÜHMITAMINE

Kontrolli alasüsteemi koostalitlusvõime tabelites 5.1 ja 5.2 määratletud komponente võib kombineerida suuremateks rühmadeks. Nii moodustunud rühm määratletakse rühma koostalitlusvõime integreeritud komponentide funktsioonide ja rühmast väljajäävate muude liideste põhjal. Rühmad on määratletud tabelites 5.1 ja 5.2. Igale rühmale peavad kehtima Euroopa tehnilised kirjeldused. Niiviisi moodustatud rühma käsitletakse sellisel juhul koostalitlusvõime komponendina.

Vastavusdeklaratsiooni andmine koostalitlusvõime komponendile eeldab, et selle igale tabelis 5 toodud liidesele kehtib üks Euroopa tehniline kirjeldus või mitu Euroopa tehnilist kirjeldust. Asjaomased tehnilised kirjeldused on loetletud A lisas. Kui tabelis 5 nimetatud liidesele kohaldatavat Euroopa tehnilist kirjeldust ei ole, ei ole kõnealust koostalitlusvõime komponenti võimalik vastavusdeklaratsiooniga kinnitada. Seepärast tuleb koostalitlusvõime asjaomane komponent integreerida koostalitlusvõime komponentide rühma, millele vastavusdeklaratsiooni andmine on võimalik.

Tabel 5.1a

Kontrolli alasüsteemi rongisisese koostu koostalitlusvõime põhikomponendid

Tärn (*) osutab, et esialgu ei ole liidese kohta kehtivat Euroopa standardit veel kasutusel.

Moodulit H2 saab kasutada alles siis, kui ERTSM-tehnoloogiate kommertskasutusest on saadud piisavalt kogemusi.

1 | 2 | 2a | 3 | 4 | 5 | 6 |

1 | Rongisisesed ERTMS/ETCS-seadmed | (Osa rongisiseste koostalitlusvõime komponentide UNISIG-rühmast) | a)*Läbisõidu mõõtmineb)Väline spetsiaalne andmeedastusmoodul (STM)c)Rongisisesed ERTMS/GSM-R seadmedd)*Ohutusteabe salvestie)Euroloop (raudteeäärne)f)Eurobalise (raudteeäärne) | Veerem (vt kontrolli alasüsteemi tehniliste koostalitlusnõuete punkt 4.2) | 0a, 1, 2, 3, 4a, 5, 6, 7, 9, 10, 12a, 12b, 13, 17, 18 | H2 või B koos D-ga või B koos F-ga |

3 | Ohutusteabe salvesti | (Osa rongisiseste koostalitlusvõime komponentide UNISIG-rühmast) | a)*Rongisisesed ERTMS/ETCS-seadmedb)*Rongisisesed ERTMS/GSM-R seadmedc)Ohutusteabe allalaadimisvahend (ei ole kontrolli alasüsteemi koostalitlusvõime komponent) | Talitlusega seotud teema: ohutusteabe salvestamine | 0, 1, 2, 3, 4a, 9, 13b | H2 või B koos D-ga või B koos F-ga |

6 | Rongisisesed ERTMS/GSM-R seadmed | Kaasa arvatud raadio kasutajaliides | a)Rongisisesed ERTMS/ETCS-seadmedb)Raudteeäärsed ERTMS/GSM-R seadmedc)*Ohutusteabe salvesti | Veerem (vt kontrolli alasüsteemi tehniliste koostalitlusnõuete punkt 4.2) ja talitlusega seotud teemad: raadioside talitluslikud nõuded,vedurijuhiruumi ergonoomia,talitluseeskirjad,töökeel,ohutusteabe salvestamine. | 0b, 2, 3, 4a, 11, 12c, 13a, 17 | H2 või B koos D-ga või B koos F-ga |

Moodulit H2 saab kasutada alles siis, kui ERTSM-tehnoloogiate kommertskasutusest on saadud piisavalt kogemusi.

1 | 2 | 2a | 3 | 4 | 5 | 6 |

1 | a)Rongisisene ohutusüksusb)Rongisisesed ERTMS/ETCS-seadmedc)Ohutusteabe salvestid)Läbisõidu mõõtmine | (Rongisiseste koostalitlusvõime komponentide UNISIG-rühm) | a)Väline spetsiaalne andmeedastusmoodul (STM)b)Rongisisesed ERTMS/GSM-R seadmedc)Euroloop (raudteeäärne)d)Eurobalise (raudteeäärne)e)Ohutusteabe allalaadimisvahend | Veerem (vt kontrolli alasüsteemi tehniliste koostalitlusnõuete punkt 4.2) ja talitlusega seotud teemad: raadioside talitluslikud nõuded,vedurijuhiruumi ergonoomia,talitluseeskirjad,töökeel,ohutusteabe salvestamine | 0a, 1, 2, 3, 4a, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 12a, 12b, 13, 17, 18 | H2 või B koos D-ga või B koos F-ga |

Tabel 5.2a

Kontrolli alasüsteemi raudteeäärse koostu koostalitlusvõime põhikomponendid

Tärn (*) osutab, et esialgu ei ole liidese kohta kehtivat Euroopa standardit veel kasutusel.

Moodulit H2 saab kasutada alles siis, kui ERTSM-tehnoloogiate kommertskasutusest on saadud piisavalt kogemusi.

1 | 2 | 2a | 3 | 4 | 5 | 6 |

Tabel 5.2b

Kontrolli alasüsteemi raudteeäärse koostu koostalitlusvõime komponentide rühmad

Käesolevas tabelis on toodud näidisstruktuur. Võimalik on kasutada ka teistsuguseid rühmi.

Moodulit H2 saab kasutada alles siis, kui ERTSM-tehnoloogiate kommertskasutusest on saadud piisavalt kogemusi.

1 | 2 | 2a | 3 | 4 | 5 | 6 |

6. VASTAVUSE JA/VÕI KASUTUSSOBIVUSE HINDAMINE JA EÜ VASTAVUSTÕENDAMISE DEKLARATSIOON

6.1. KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

6.1.1. VASTAVUSE JA KASUTUSSOBIVUSE HINDAMISE MENETLUSED (MOODULID)

Käesolevas punktis käsitletakse kontrolli alasüsteemi koostalitlusvõime komponentide EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni.

Kasutussobivuse EÜ deklaratsioon ei ole kontrolli alasüsteemi koostalitlusvõime komponentide jaoks nõutav.

Koostalitlusvõime käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete 5. peatükis määratletud komponentide vastavuse hindamisel kasutatakse käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete lisas E kirjeldatud mooduleid.

Kõigilt koostalitlusvõime klassi A komponentide ettenähtud tööparameetrite, liideste ja funktsioonide kirjeldused on toodud A lisas. Tabelites 5.1a, 5.1b, 5.2a ja 5.2b on koostalitlusvõime kõigi komponentide kohta toodud viited A lisa kohaldatavatele jaotistele. Kõnealustes tabelites on toodud ka katsetele ja katsevahenditele esitatavad nõuded, mis on kohustuslikud kõigi koostalitlusvõime komponentide tööparameetrite, liideste ja funktsioonide vastavuse hindamiseks. Määratletud koostalitlusvõime komponentidele kohaldatavad Euroopa tehnilisi kirjeldusi käsitletakse punktis 5.1.

Vastavushindamine hõlmab ohutust, näiteks eesmärgiga tõestada, et rakendusprogramm on teostatud tuginedes ohutusüksusele, millele on juba varem antud vastavusdeklaratsioon viisil, mis vastab A lisa jaotises 1 ohutuskinnitusele esitatud nõuetele. Hindamisel tuleb ka tõestada, et võimalikud muud samasse üksusesse installeeritud tarkvaramoodulid ei häiri ERTMS/ETCS-rakendusi.

Kui koostalitlusvõime komponendid on kombineeritud rühma, hõlmab vastavushindamine ülejäänud liideseid ja punktis 5.2 määratletud koostalitlusvõime integreeritud komponentide funktsioone.

Teavitatud asutus võib tunnustada hindamist, mida sõltumatu asutus on teostanud vastavalt A lisa jaotises 1 kirjeldatud ohutuskinnituse ja tunnustamise menetlusele, ilma et teavitatud asutus peaks hindamist kordama.

6.1.1.1. Spetsiaalne andmeedastusmoodul (STM)

Spetsiaalne andmeedastusmoodul peab vastama siseriiklikele nõuetele ja selle tunnustamise eest vastutab liikmesriik vastavalt B lisale.

Rongisisese ERTMS/ETCS-süsteemi ning spetsiaalse andmeedastusmooduli ja veeremi alasüsteemi vaheliste teatud välisliideste vastavustõendamine eeldab teavitatud asutuse poolt teostatavat vastavushindamist tabeli 5.1 järgi. Teavitatud asutus kontrollib, kas liikmesriik on spetsiaalse andmeedastusmooduli siseriikliku osa kinnitanud.

6.1.1.2. EÜ vastavusdeklaratsioon

Koostalitlusvõime iga komponendi osas või koostalitlusvõime komponentide iga rühma osas peab deklaratsiooni sisu vastama direktiivi 96/48/EÜ IV lisale.

Koostalitlusvõime komponent on väikseim ühik, millele vastavusdeklaratsiooni on võimalik taotleda.

6.1.2. MOODULITE RAKENDAMINE

6.1.2.1. Vastavushindamine

Kontrolli alasüsteemi koostalitlusvõime komponentide vastavushindamiseks võib tootja või tema volitatud, ühenduse piirides tegutsev esindaja valida moodulid vastavalt tabelites 5.1a, 5.1b, 5.2a ja 5.2b toodud andmetele.

6.1.2.2. Hindamismenetluste määratlus

Hindamismenetlused on määratletud käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete E lisas.

Mooduli D võib valida ainult juhul, kui tootja töötab teavitatud asutuse poolt heakskiidetud ja kontrollitava tootmise, valmistoodangu ülevaatuse ja katsetamise kvaliteedisüsteemi alusel.

Mooduli H2 võib valida ainult juhul, kui tootja töötab teavitatud asutuse poolt heakskiidetud ja kontrollitava projekteerimise, tootmise, valmistoodangu ülevaatuse ja katsetamise kvaliteedisüsteemi alusel.

6.2. KONTROLLI ALASÜSTEEM

Käesolevas punktis käsitletakse kontrolli alasüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni. Nagu on kirjeldatud punktis 2, jaguneb kontrolli alasüsteem kaheks osaks:

- rongisisene koost,

- raudteeäärne koost.

Mõlemale koostule on vaja vastavustõendamise deklaratsiooni. Direktiivile 96/48/EÜ vastav EÜ vastavustõendamise deklaratsioon hõlmab vastava alasüsteemi osaks olevate koostalitlusvõime komponentide integreerimise kontrollimist. Tabelites 6.1 ja 6.2 on määratletud kontrollitavad omadused ja nimetatud kohaldatavad Euroopa tehnilised kirjeldused.

Raudteeliiniomase teostusega raudteeäärne koost määratletakse infrastruktuuriregistris vastavalt C lisale.

Rongiomase teostusega rongisisene koost määratletakse veeremiregistris vastavalt C lisale.

Raudteeäärse ja rongisisese koostu vastavustõendamise deklaratsioon sisaldab teavet, millel põhineb infrastruktuuri-/veeremiregistri sisu. Registrite kontrollimise ja väljaandmise eest vastutab see liikmesriik, mis annab loa kõnealuse koostu kasutuselevõtuks. Infrastruktuuriregistri ja veeremiregistri kontrollimisega tagatakse, et need vastavad C lisa ettekirjutustele ja kirjeldavad koostu efektiivset konfiguratsiooni.

Nii rongisisesele kui raudteeäärsele koostule kehtivad järgmised nõuded. Mõlemad koostud vastavad:

- direktiivis 96/48/EÜ (VI lisa) toodud EÜ vastavustõendamise nõuetele,

- direktiivis 96/48/EÜ (V lisa) toodud EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni nõuetele.

EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni eest vastutab hankeüksus (näiteks raudteeinfrastruktuuri ettevõtja või raudtee-ettevõtja).

Rongisisestele ja raudteeäärsetele koostudele antav vastavustõendamise deklaratsioon koos vastavusdeklaratsioonidega on piisav selleks, et tagada rongisisese koostu koostöötamist vastavate funktsioonidega varustatud raudteeäärse koostuga veeremiregistris ja infrastruktuuriregistris kirjeldatud viisil, ilma et oleks vaja alasüsteemi täiendavat vastavustõendamise deklaratsiooni.

A lisa jaotistes 32 ja 33 on määratletud rongisiseste ja raudteeäärsete koostude integreerimise menetlused ja katsetamisnõuded.

Raudteeäärse koostu funktsionaalse integreerimise vastavustõendamine:

Lisaks Euroopa tehnilistele kirjeldustele tuleb kohaldada ka siseriiklikke tehnilisi kirjeldusi, mis sisaldavad:

- raudteeliini kirjeldust, selliseid omadusi nagu rööbastee kalded, kaugused, liinielementide ja baliismärgistite/silmusmärgistite asukohad, blokeerimispiirkonnad,

- signaalimisandmeid ja eeskirju, mida ERTMS-süsteem peab olema võimeline järgmina.

Kontrolli alasüsteemi raudteeäärse koostu sellele osale, millele kehtestatakse Euroopa tehnilised kirjeldused, tuleb määrata vastav teavitatud asutus.

Tagamaks, et siseriiklike tehniliste kirjelduste kohaldamisel täidetakse olulisi nõudeid, võib hankeüksus raudteeäärse koostu siseriiklikke elemente lasta hinnata sõltumatul asutusel.

Hankeüksus võib sellel eesmärgil kasutada ka teavitatud asutust.

Hankeüksusel tuleb liikmesriikidele esitada tõendid Euroopa tehnilistes kirjeldustes kirjeldatud osa õigest integreerimisest kontrolli ja signaalimise alasüsteemi.

Hindamismenetlus (moodulid)

Hankeüksus või selle volitatud, ühenduse territooriumil tegutseva esindaja taotlusel teostab teavitatud asutus EÜ vastavustõendamise vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 18 lõikele 1 ja VI lisale ning vastavalt käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete E lisas määratletud asjaomaste moodulite sätetele.

Kontrolli alasüsteemi raudteeäärsete ja rongisiseste koostude EÜ vastavustõendamiseks teostatava hindamise menetlused, tehniliste kirjelduste nimekiri ja katsemenetluste kirjeldused on toodud käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete tabelites 6.1 ja 6.2.

Kuivõrd see on käesolevates tehnilistes koostalitlusnõuetes määratletud, võtab kontrolli alasüsteemi raudteeäärsete ja rongisiseste koostude EÜ vastavustõendamine arvesse nimetatud alasüsteemi liideseid üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi muude alasüsteemidega.

Hankeüksus koostab kontrolli alasüsteemi raudteeäärsete ja rongisiseste koostude EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 18 lõikele 1 ja V lisale.

6.2.1. MOODULITE RAKENDAMINE

Hankeüksus või selle volitatud, ühenduse territooriumil tegutsev esindaja võivad kontrolli alasüsteemi rongisisese koostu vastavustõendamise menetluse valida järgmiste menetluste hulgast:

- käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete E lisas nimetatud projekteerimis- ja arendusfaasi tüübikinnitusmenetlus (moodul SB) koos kas käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete E lisas nimetatud tootmiskvaliteedi tagamise menetlusega või käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete E lisas nimetatud toote vastavustõendamise menetlusega (moodul SF), või

- täielik kvaliteedi tagamine koos käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete E lisas nimetatud projekti läbivaatamise menetlusega (moodul SH2) [5].

Hankeüksus või selle volitatud, ühenduse territooriumil tegutsev esindaja võivad kontrolli alasüsteemi raudteeäärse koostu vastavustõendamise menetluse valida järgmiste menetluste hulgast:

- üksuse vastavustõendamise menetlus (moodul SG) vastavalt käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete E lisale, või

- täielik kvaliteedi tagamine koos käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete E lisas nimetatud projekti läbivaatamise menetlusega (moodul SH2).

Mooduli SH2 võib valida ainult siis, kui kõik alasüsteemi hankesse kuuluvad tõendatavad tegevused (projekteerimine, tootmine, kokkupanek, paigaldamine) on allutatud projekteerimise, valmistoodangu ülevaatuse ja katsetamise kvaliteedisüsteemile, mille on kinnitanud teavitatud asutus ja mille üle teavitatud asutus teostab järelevalvet.

Tabel 6.1

Kontrolli alasüsteemi rongisisese koostu vastavustõendamise nõuded

1 | 2 | 2a | 3 | 4 | 5 |

1 | Valvsuse kontrollimine | Sisemine (rongisisese kontrolli alasüsteemi funktsioonina) või väline (RS-alasüsteemi funktsioonina) | Välise valvsuskontrollimise korral võib kasutada mittekohustuslikku liidest rongisiseste ERTMS/ETCS-seadmetega | Veerem (pidurid) | 0, 1, 2, 3, 4a, 10 |

5 | Koostu projekteerimine, integreerimine ja heakskiitmine | 1.Tehnilised eeskirjad2.Funktsionaalse integreerimise katseKatsed koostalitlusvõime komponentide uue kombinatsiooni mõju õige funktsionaalse toimimise kinnitamiseksKatsed tegeliku konfiguratsioonigaTeavitatud asutus tõendab, et integreerimiskatse nõuded (mille kehtestab liikmesriik) on B lisas määratletud süsteemide osas täidetudKatses kontrollitakse allalaadimisvahendi võimet lugeda ja kuvada salvestatud ohutusandmeidKatses kontrollitakse koostalitlusvõime komponentide vahelise ohtliku vastastoime puudumist (võimalik siseriiklike lisade tõttu)3.Teavitatud asutus tagab ohutusalase tunnustusmenetluse, sealhulgas ohutusjuhtumi terviklikkuse | Kõik rakendatud liidesed | Veerem Kõik rakendatud alasüsteemid | 34 32 + spetsiifilise, B lisas määratletud süsteemi integreerimiskatse nõuded peavad olema avalikult kättesaadavad, kui kõnealune süsteem viiakse turule integreerimiseks rongisisese koostuga. 1, 2 |

Tabel 6.2

Kontrolli alasüsteemi raudteeäärse koostu vastavustõendamise nõuded

1 | 2 | 2a | 3 | 4 | 5 |

1 | Raudteeäärsed ERTMS/GSM-R seadmed | | a)Rongisisesed ERTMS/GSM-R seadmedb)Raudteeäärsed ERTMS/ETCS-seadmed | | 0, 12c, 14a, |

2 | Rongide tuvastamine, sealhulgas juhtivuslike häiretega seotud häirekindlusnõuded | Raudteeäärsete koostude nõuded: 1.tundmatute tuvastus-/häiringuomadustega raudteeliinidele ei tehta erandeid,2.enne koostalitlusvõimeliseks tunnistamist tuleb neid liine ajakohastada,3.teavitatud asutus kontrollib, kas esitatud rongid vastavad erandi kehtestamiseks vajalikele nõuetele | | Veerem (rongide tuvastamise süsteemi omadused) | 4b, 16 |

4 | Koostu projekteerimine, integreerimine ja heakskiitmine | 1.Tehnilised eeskirjad2.Funktsionaalse integreerimise katseKatsed koostalitlusvõime komponentide uue kombinatsiooni mõju õige funktsionaalse toimimise kinnitamiseksKatsed tegeliku konfiguratsioonigaTeavitatud asutus tõendab, et integreerimiskatse nõuded (mille kehtestab liikmesriik) on B lisas määratletud süsteemide osas täidetudKatses kontrollitakse koostalitlusvõime komponentide vahelise ohtliku vastastoime puudumist (võimalik siseriiklike lisade tõttu)3.Teavitatud asutus tagab ohutusalase tunnustusmenetluse, sealhulgas ohutusjuhtumi terviklikkuse. | Kõik rakendatud liidesed | Kõik rakendatud alasüsteemid | 34 33 1, 2 |

7. KONTROLLI ALASÜSTEEMI TEHNILISTE KOOSTALITLUSNÕUETE RAKENDAMINE

7.1. PÕHIMÕTTED JA MÄÄRATLUSED

Direktiivi 96/48/EÜ artikli 1 kohaselt käsitlevad Euroopa kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime saavutamiseks vajalikud ja pärast direktiivi jõustumist kasutusele võetava süsteemi funktsioneerimisele kaasa aitavad tingimused süsteemi toimimise suhtes olulise infrastruktuuri ja veeremi projekteerimist, ehitamist, ajakohastamist ja kasutamist.

Käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete jõustumishetkel tuleb juba kasutusel olevate infrastruktuuride ja veeremi suhtes käesolevaid tehnilisi koostalitlusnõudeid kohaldada tööde planeerimise etapil. Tehniliste koostalitlusnõuete kohaldamise määr sõltub siiski selliste tööde olemusest.

Kontrolli alasüsteemile tuleb kohaldada järgmistes punktides määratletud kriteeriume.

7.2. KONTROLLI ALASÜSTEEMI TEHNILISTE KOOSTALITLUSNÕUETE RAKENDAMISE ERIKÜSIMUSED

7.2.1. SISSEJUHATUS

7.2.1.1. Üldised üleminekukriteeriumid

Tuleb arvestada, et paigaldusvõimaluste ja majanduslike põhjuste tõttu ei ole ERTMS-seadmeid otsekohe võimalik kõigile olemasolevatele kiirraudteeliinidele paigaldada.

Üleminekuperioodil praeguse (ühtlustamiseelse) olukorra ja kontrolli alasüsteemi klassi A liideste [6] üldise kohaldamise vahel on käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete raames kasutusel mitmeid koostalitluslahendusi nii üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku infrastruktuurile, sealhulgas ühendusliinidele, kui Euroopa kiirrongidele. Seda on arvestatud süsteemi ühtlustamise kontseptsioonis ja on jäetud võimalus ühtlustatud ERTSM-süsteemile lisada spetsiaalseid andmeedastusmooduleid, et vastavate andmeedastusmoodulitega varustatud ronge saaks kasutada koos praeguse ühtlustamiseelse infrastruktuuriga. Teise võimalusena võib infrastruktuur olla varustatud nii klassi A kui klassi B [7] süsteemidega.

7.2.1.2. Klassi B süsteemide kasutamine koostalitlusvõimelistes rongides

Üleminekuetapil ühtlustamiseelsetelt siseriiklikelt süsteemidelt ühtlustatud süsteemile, kui ainult osa ronge on varustatud seadmetega, mis on võimelised töötama koos klassi A ühtlustatud süsteemiga, võib teatud raudteeliinidel olla vaja paigaldada täielikult või osaliselt mõlemad süsteemid.

Need kaks rongisisest süsteemi on teineteisega funktsionaalselt ühendatud ainult sedavõrd, kuivõrd on vajalik rongi käitamisel ühest režiimist teise üleminekuks (ja spetsiaalsete andmeedastusmoodulite kasutamise korral klassi B süsteemide andmeedastusmoodulite vajaduste rahuldamiseks).

Puhtalt funktsionaalsest vaatepunktist lähtudes võib süsteemi üles ehitada ka kombineerides ühtlustatud ja ühtlustamiseelse süsteemi komponente. Selle näiteks on ERTMS/ETCS-süsteemi 1. tase, mis kasutab punktülekandevahendina Eurobalise-märgisteid ja sõidusignaalide uuendamise funktsiooni, mis ei põhine ühtlustatud lahendusel vaid siseriiklikul süsteemil. Sellise lahenduse korral on vaja andmesidelüli ühtlustatud ja ühtlustuseelse süsteemi vahel. Seepärast ei ole kõnealune lahendus vastavuses ei klassiga A ega klassiga B. Seda lahendust ei ole võimalik tunnistada koostalitlusvõimeliseks.

Eespool nimetatud kombinatsiooni on siiski võimalik kasutada koostalitlusvõimelise raudteeliini siseriikliku laiendusena. See on lubatud ainult juhul, kui rongid, millel ei ole kõnealuste süsteemide vahel andmesidelüli, võivad töötada, kasutades kas ühtlustatud või ühtlustamiseelset süsteemi ja saamata teiselt süsteemilt teavet. Kui see ei ole võimalik, ei saa raudteeliini tunnistada kontrolli alasüsteemi suhtes koostalitlusvõimeliseks.

7.2.1.3. Ühilduvus muude rongidega

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 5 lõikele 4 tohivad koostalitlusvõimelisel infrastruktuuril liikuda sellised rongid, mis ei vasta käesolevatele tehnilistele koostalitlusnõuetele, kuid ainult tingimusel, et see ei piiraks oluliste nõuete täitmist.

Kõnealused rongid võivad kasutada klassi B signaalimisinfrastruktuuri, kui see on olemas. Ka võimaldab ERTMS/ETCS-süsteem saata teavet klassi B rongisisestele seadmetele klassi A kuuluva rööbasteelt rongile suunatud andmeside kaudu. Kõnealuse lahenduse kasutamise korral paigaldatakse raudteeäärsele süsteemile igal juhul kõik ERTMS/ETCS-funktsioonid ja vastav teave saadetakse rongidele, et võimaldada koostalitlusvõimeliste rongide liiklemist. Ronge, mis on varustatud rongisiseste klassi B süsteemidega, mida on muudetud nii, et süsteemid on võimelised vastu võtma teavet klassi A kuuluva rööbasteelt rongile suunatud andmeside kaudu, ei saa tunnistada koostalitlusvõimelisteks.

7.2.1.4. Registrid

Lisas C on toodud nimekiri raudteeliini rongisiseste seadmete nõuetest iga kontrolli alasüsteemi rakenduse jaoks. Neid nõudeid tuleb käsitleda infrastruktuuriregistrites (TEN HS), milles tuleb osutada, kas kõnealused nõuded on seotud M [8] - või O [9] -tüüpi funktsioonidega. Kõnealused infrastruktuuriregistrid (TEN HS) peavad olema avaldatud, et nendest oleks võimalik leida rongi konfiguratsiooniandmete piiranguid.

7.2.1.5. Ajastuskriteeriumid

ETCS ja GSM-R on arvutipõhised süsteemid, mille oletatav kasutuskestus on praegu kasutatavate tavapäraste raudtee signaalimis- ja sideseadmete kasutusajast tunduvalt lühem. Sellisel kujul eeldavad nimetatud sihtsüsteemid pigem ennetavat kui parandavat kasutuselevõtustrateegiat, et saaks vältida süsteemi võimalikku vananemist enne selle täielikku kasutuselevõttu.

Olenemata sellest põhjustaks liiga ebaühtlane kasutuselevõtt Euroopa raudteevõrgustikus ja eriti üleeuroopalistes raudteekoridorides suuri kulusid ja kasutusega seotud üldkulusid, sest sellisel juhul tuleks tagada tagasiühilduvus ja ühilduvus mitmesuguste vanemate seadmetega. Sobitades kokku erinevate siseriiklike rakendusstrateegiate ühiseid elemente, on peale selle võimalik saavutada sünergilisi eeliseid aja kokkuhoiu, maksumuse ja riskide vähendamise osas, näiteks ühishangetega ning koostööga süsteemi kinnitamise ja tõendamisega.

Mitmetahuline taustsituatsioon eeldab ühtse üleeuroopalise rakendusplaani koostamist süsteemile ERTMS (ETCS ja GSM-R), mis aitaks kaasa kogu üleeuroopalise raudteevõrgu ühtlasele arengule TEN-transpordivõrgu EÜ strateegia kohaselt. Selline plaan peaks põhinema vastavatel siseriiklikel teostusplaanidel ja andma asjakohase teadmisbaasi, et toetada eri sidusrühmi ja eriti komisjoni finantsabi andmisel raudteeinfrastruktuuri projektidele.

Ühtse üleeuroopalise rakendusplaani elluviimisel tuleb tingimata toetada konkreetsemaid siseriiklikke rakendusplaane üldiste ühtsete rakenduspõhimõtetega, mida asjaomased raudteeametid järgivad rakendusplaani väljatöötamise ajal. Kõnealused põhimõtted põhinevad eelmistes lõigetes esitatud kriteeriumidel ja nõuetel ning eespool nimetatud strateegilistel eesmärkidel ning sisaldavad järgmisi osi:

Raudteeäärsed seadmed

ETCS- või vastavalt GSM-R-seadmete paigaldamine järgmistel juhtudel:

- kontrolli alasüsteemi koostu kuuluva uue signaalimis- või raadiosidekomponendi paigaldamine,

- juba kasutusel olevasse kontrolli alasüsteemi kuuluva signaalimis- ja raadiosidekomponendi ajakohastamine nii, et alasüsteemi funktsioonid või tööparameetrid muutuvad,

Rongisisesed seadmed

ETCS-süsteem (vajadusel andmeedastusmoodulitega täiendatuna) või GSM-R-süsteem paigaldatakse veeremile, mis on ette nähtud kasutamiseks raudteel, mis sisaldab vähemalt klassi A liidestega varustatud liini (ehkki see võib olla liidetud B klassi süsteemiga) järgmistel juhtudel:

- kontrolli alasüsteemi koostu kuuluva uue signaalimis- või raadiosidekomponendi paigaldamine,

- juba kasutusel olevasse kontrolli alasüsteemi kuuluva signaalimis- ja raadiosidekomponendi ajakohastamine nii, et alasüsteemi funktsioonid või tööparameetrid muutuvad,

Vanemad süsteemid:

Vanemate süsteemide suhtes tuleb tagada, et klassi B liidesed ja funktsioonid on nõuetekohased ja et asjaomane liikmesriik esitab liideste ja funktsioonide kohaldamiseks vajaliku teabe, eriti nende heakskiitmise kohta.

Asjaomane liikmesriik peab põhjendama mis tahes kõrvalekallet siseriiklikus rakendusplaanis nendest üldpõhimõtetest. Põhjendusi sisaldavas dokumendis tuuakse ära põhimõtted, mida kõnealune liikmesriik ei soovi kohaldada, ja kohaldamata jätmise tehnilised, halduslikud või majanduslikud põhjendused.

Kui üleeuroopaline rakendusplaan on valmis, peavad lepingupooled tagama, et kõik kontrolli alasüsteemidega seotud toimingud vastavad nimetatud teostusplaanile ja lisaks kõigile kohaldatavatele kehtivatele seadusaktidele. Lepingupool peab esitama kohaldamata jätmise põhjendused dokumentatsioonis, mille ta esitab liikmesriigile vastavalt käesolevaid tehnilisi koostalitlusnõudeid käsitleva otsuse artiklile 3.

ERTMS-süsteemi rakendusplaan on pidevalt arenev dokument, mida tuleb ajakohastada nii, et see peegeldab kasutuselevõtu tegelikku arengut üleeuroopalises raudteevõrgus.

7.2.1.6. Konkurentsikriteeriumid

Kõigi toimingute korral, mis võimaldavad koostalitlusvõimeliste rongide liiklemist muude infrastruktuuride korral või koostalitlusvõimetute rongide liiklemist koostalitlusvõimeliste infrastruktuuride korral, on tagatud, et ei teki takistusi tarnijate vahelisele vabale konkurentsile. Eriti tuleb tagada, et kõigil asjasthuvitatud tarnijatel on võimalus saada teavet juba kasutusel olevate ja uute, hangitavate seadmete vaheliste liideste kohta.

7.2.2. RAKENDUS: INFRASTRUKTUUR (STATSIONAARSED SEADMED)

Järgmised nõuded kehtivad kõnealuse direktiivi artikli 5 lõikes c määratletud raudteeliinide kolmele kategooriale:

- spetsiaalselt kiirrongiliikluseks ehitatud raudteeliinid,

- spetsiaalselt kiirrongiliikluseks ajakohastatud raudteeliinid,

- spetsiaalselt ajakohastatud kiirraudteeliinid, millel on maastikust, reljeefist või linnaplaneerimisest tingitud piiranguid.

Eespool nimetatud kategooriate kohta kehtivad punktid 7.2.2.1, 7.2.2.2 ja 7.2.2.3 (vastavalt direktiivi artiklile 1).

7.2.2.1. Ehitatavad raudteeliinid

Ehitatavad raudteeliinid on varustatud klassi A funktsioonide ja liidestega vastavalt A lisa nõuetele. Kontrolli alasüsteemi infrastruktuur võimaldab klassi A liideste kasutamist rongides.

7.2.2.2. Ajakohastatavad raudteeliinid (signaalimissüsteemide uuendamine)

Kontrolli ja signaalimise alasüsteemi ajakohastamisel varustatakse raudteeliin klassi A funktsioonide ja liidestega vastavalt A lisa nõuetele. Kontrolli alasüsteemi infrastruktuur võimaldab klassi A kontrolli alasüsteemi liideste kasutamist rongides samal viisil kui ehitatavatel raudteeliinidel.

Ajakohastamine võib hõlmata eraldi GSM-R-raadioside komponenti, ETCS-komponenti ja kontrolli alasüsteemi rongide tuvastamiseks kasutatavat osa.

Pärast ajakohastamist võivad klassi B seadmed vastavalt punktile 7.2.1.2 jääda kasutusele samaaegselt klassi A seadmetega.

Kontrolli alasüsteemi klassi B raudteeäärsete seadmete elektromagnetilisele ühilduvusele ettenähtud piirväärtused võivad jääda kehtima kuni kontrolli alasüsteemi ajakohastamise lõpuni.

Ajavahemikku, mille jooksul teatud raudteeliin varustatakse nii kontrolli alasüsteemi klassi A kui klassi B seadmetega, nimetatakse raudteeäärsete seadmete üleminekuperioodiks. Kõnealuse üleminekuperioodi ajal on klassi B seadmeid lubatud kasutada klassi A süsteemi suhtes varusüsteemina. See ei anna raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale õigust nõuda kõnealusel raudteeliinil liiklevatelt koostalitlusvõimelistelt rongidelt klassi B rongisiseseid süsteeme.

7.2.2.3. Olemasolevad raudteeliinid

Enne direktiivi 96/48/EÜ jõustumist olemas olnud raudteeliinid ja käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete väljaandmise hetkel arendustöö lõppfaasis olevate projektide hulka kuuluvad raudteeliinid võib kõnealuse direktiivi muudatuse ja artikli 7 kohaselt tunnistada koostalitlusvõimelisteks käesolevates tehnilistes koostalitlusnõuetes ettenähtud viisil (vt 6. peatükk), kui kõnealused raudteelõigud täidavad käesolevates tehnilistes koostalitlusnõuetes kirjeldatud kontrolli alasüsteemi nõudeid.

Kontrolli alasüsteemi olemasolevad klassi B seadmed võivad jääda kasutusele (ilma klassi A süsteeme paigaldamata) kogu nende kasutuskestuse jooksul punktis 7.2.1.5 nimetatud tingimustel.

Kontrolli alasüsteemi klassi B raudteeäärsete seadmete elektromagnetilisele ühilduvusele ettenähtud piirväärtused võivad jääda kehtima kuni kontrolli alasüsteemi ajakohastamise lõpuni.

7.2.2.4. Infrastruktuuriregistrid (TEN HS)

Kui raudteeliin on tunnistatud koostalitlusvõimeliseks, esitab raudteeinfrastruktuuriettevõtja raudtee-ettevõtjatele raudtee infrastruktuuriregistritesse (TEN HS) märgitud, klasside A ja B kohta käivad andmed vastavalt C lisa nõuetele.

Kui mõnele kontrolli ja signaalimise alasüsteemi ja teiste alasüsteemide vahelisele liidesele ei ole paigaldusfaasis olemas Euroopa tehnilisi kirjeldusi (nt rongide tuvastamise süsteemide ja raadiosüsteemide elektromagnetilise ühilduvuse kohta), peavad vastavad andmed ja kohaldatavad standardid olema toodud raudtee infrastruktuuriregistrites (TEN HS).

See on siiski võimalik ainult C lisas loetletud omaduste korral.

7.2.3. RAKENDUS: VEEREM (RONGISISESED SEADMED)

Spetsiaalselt kiirrongiliikluseks ehitatud või ajakohastatud (uuendatud signaalimissüsteemidega) veerem peab olema varustatud klassi A liidestega nii, et veeremit on võimalik kasutada üleeuroopalises kiirraudteevõrgus. Seejuures tuleb tagada, et sinna hulka kuuluvad ka asjaomastelt raudteelõikudelt käesolevates tehnilistes koostalitlusnõuetes nõutud rongisisesed funktsioonid, liidesed ja vähimad tööparameetrid vastavalt C lisas kirjeldatule.

Klassi A liideseid sisaldavatele veeremiseadmetele peab hankeüksuse nõudmisel olema võimalik lisada klassi B liidestele vastavaid lisamooduleid (spetsiaalseid andmeedastusmooduleid).

Ainult klassi B süsteemidega varustatud veerem on vastuvõetav kasutamiseks klassi B liidestega varustatud koostalitlusvõimelistel raudteeliinidel ainult juhul, kui kõnealune veerem vastab käesolevates tehnilistes koostalitlusnõuetes kirjeldatud kontrolli alasüsteemi nõuetele. Kontrolli alasüsteemi olemasolevad klassi B seadmed võivad jääda kasutusele kogu nende kasutuskestuse jooksul.

Kui liigeldakse raudteeliinidel, mis on varustatud nii klassi A kui klassi B süsteemidega, võib klassi B süsteeme kasutada klassi A süsteemide varusüsteemina, kui rong on varustatud nii klassi A kui klassi B süsteemidega.

Rongisisesed klassi B kontrolli alasüsteemi seadmed ei tohi häirida muude alasüsteemide seadmeid ega muid Euroopa kiirraudteevõrgu infrastruktuuri paigaldatud seadmeid.

Rongisisesed klassi B kontrolli alasüsteemi seadmed ei tohi olla tundlikud muude alasüsteemide emissioonide suhtes.

7.2.3.1. Veeremiregistrid (TEN HS)

Kui rong on tunnistatud koostalitlusvõimeliseks, määratletakse rongisisese koostu rongiomane teostus veeremiregistrites (TEN HS) vastavalt lisale C.

Kui mõnele kontrolli ja signaalimise alasüsteemi ja teiste alasüsteemide vahelisele liidesele ei ole paigaldusfaasis olemas Euroopa tehnilisi kirjeldusi (nt rongide tuvastamise süsteemide ja veeremi vahelise elektromagnetilise ühilduvuse, rongi kasutamist võimaldavate kliima- ja füüsiliste tingimuste, rongi geomeetriliste parameetrite, nt pikkuse, suurima teljevahe, rongi esimese ja viimase vaguni ninaosa pikkuse ja pidurdusparameetrite kohta), peavad vastavad andmed ja kohaldatavad standardid olema toodud veeremiregistrites (TEN HS).

See on siiski võimalik ainult lisas C loetletud omaduste korral.

7.2.4. O-FUNKTSIOONE NÕUDVAD TINGIMUSED

O-funktsioonid on nõutavad järgmistel juhtudel:

1. ETCS-taseme 3 raudteeäärne koost nõuab rongi terviklikkust jälgivat rongisisest seadet;

2. ETCS-taseme 1 raudteeäärne koost, mis on varustatud sõidusignaalide uuendamise funktsiooniga, nõuab vastavat sõidusignaalide uuendamise rongisisest funktsiooni olukorras, kui hädapiduri võib ohutuskaalutlustel vabastada alles siis (näiteks ohutuse tagamiseks raudteelõigu ohtlikes punktides), kui rong on täielikult peatunud;

3. Kui ETCS-süsteem nõuab andmeedastust raadio teel, kasutatakse GSM-R-ülekandeteenuseid.

7.2.5. MUUDATUSTE KÄSITLEMISE MENETLUS

Kontrolli ja signaalimise alasüsteemi kasutuskestuse jooksul tuleb tehniliste koostalitlusnõuete arendamisel järgida koostalitlusvõime põhimõtteid.

Klasside A ja B funktsioonide ja liideste arenduse järelevalvet tuleb teostada ühtse esindusasutuse poolt väljatöötatava menetluse alusel vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 6 lõikele 2.

[1] Koost: rongisisese osa liikumise tõttu jaguneb kontrolli alasüsteem kaheks osaks: rongisiseseks koostuks ja raudteeäärseks koostuks (vt D lisa joonis 1).

[2] Spetsiaalne andmeedastusmoodul (STM): spetsiaalne andmeedastusmoodul võimaldab klassi A rongisiseste seadmete töötamist raudteeliinidel, mis on varustatud klassi B signaalimisseadmetega.

[3] Rongi terviklikkus: kasutuseeskirjadele vastav rongi terviklikkuse seisund.

[5] Moodulit SH2 saab kasutada alles siis, kui ERTSM-tehnoloogiate kommertskasutusest on saadud piisavalt kogemusi.

[6] Klass A: vt punkt 2.

[7] Klass B: vt punkt 2.

[8] M-funktsioonid: vt punkt 4.

[9] O-funktsioonid: vt punkt 4.

--------------------------------------------------

32002D0731