Nõukogu otsus,

22. juuli 2002,

ühenduse osalemise kohta rahvusvahelises kautšuki uurimisrühmas

(2002/651/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Rahvusvaheline kautšuki uurimisrühm (IRSG) loodi 1944. aastal pärast seda, kui lõpetati alates 1934. aastast tegutsenud rahvusvahelise kautšuki reguleerimise süsteem. Rühm võttis töökorra muutused vastu delegatsioonide juhtide kohtumistel, mis peeti 36. ja 37. ÜRO assamblee ajal Tokyos (märts 1995) ja Phuketis (aprill 1996).

(2) IRSG on tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni staatusega valitsustevaheline organisatsioon, mis asub Ühendkuningriigis, nagu on ametlikult sätestatud 14. veebruaril 1978. aastal allkirjastatud peakorterit käsitlevas kokkuleppes Ühendkuningriigi valitsusega, milles on kindlaks määratud rühma ja selle sekretariaadi privileegid ja immuniteedid. Rühma eesmärk on: "… tagada foorum loodusliku ja sünteetilise kautšuki tootmist ja tarbimist ning sellega kauplemist mõjutavate probleemide arutamiseks ning koguda ja levitada igakülgset statistilist teavet maailma kautšukitööstuse kohta".

(3) Rühma teenindab sekretariaat, mille peasekretäriks, kes vastutab rühma ja täitevkomitee ees, on tegevjuht; halduse osas annab peasekretär aru täitevkomiteele, mis kohtub neli kuni kuus korda aastas ja koosneb iga-aastasel kohtumisel valitud neljateistkümnest liikmesvalitsusest. Rühma esimees valitakse kaheks aastaks iga-aastasel kohtumisel ja kuulub ametiülesande korras täitevkomiteesse. Kõrgeim organ koosneb delegatsioonide juhtidest, kes kohtuvad iga-aastastel kohtumistel või erikohtumistel.

(4) Rühma tegevus tagab foorumi küsimuste arutamiseks, mis mõjutavad ülemaailmset kautšukitööstust, sealhulgas loodusliku ja sünteetilise kautšuki tootmist, tarbimist ja sellega kauplemist käsitleva asjatundliku statistika kogumine, tõendamine ja avaldamine. Peamiselt rahastatakse neid liikmesvalitsuste osamaksudest. Heakskiidetud eelarvest 60 % tuleb katta kõikide liikmesvalitsuste tasutavate võrdsete põhiliste osamaksudega. Ülejäänud 40 % maksavad liikmesvalitsused proportsionaalselt nende uue kautšuki tootmise või tarbimisega (olenevalt sellest, kumb on suurem) kõnealusele majandusaastale eelnenud kalendriaastal.

(5) Pärast rahvusvahelise loodusliku kautšuki nõukogu (INRO) lõplikku likvideerimist 31. augustil 2001 oleks edaspidist mõttevahetust looduslikku kautšukit eksportivate ja importivate riikide vahel kõige parem saavutada IRSG tugevdamise teel, mis on kaua olnud foorumiks nii sünteetilise kui ka loodusliku kautšuki pakkumist ja nõudmist mõjutavate küsimuste arutamiseks.

(6) Mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid on IRSG liikmed, näiteks: Belgia, Hispaania, Itaalia, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik.

(7) Euroopa Liidu Nõukogu on oma kaupade töörühma soovituse alusel kutsunud komisjoni võtma vajalikke meetmeid, mis võimaldaksid Euroopa Ühendusel saada IRSG täisliikmeks,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidab Euroopa Ühendus heaks rahvusvahelise kautšuki uurimisrühma (IRSG) põhikirja ja töökorra.

Põhikirja ja töökorra tekstid on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu esimehel on õigus määrata isikud, kes on volitatud ühenduse nimel IRGS liikmeks astumise heakskiidukirja hoiule andma.

Brüssel, 22. juuli 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

P. S. Møller

--------------------------------------------------

LISA

RAHVUSVAHELISE KAUTŠUKI UURIMISRÜHMA PÕHIKIRI JA TÖÖKORD

PÕHIKIRI

Pädevus

1. Rahvusvahelise kautšuki uurimisrühma liikmeks võivad saada riigid, kes on huvitatud loodusliku ja sünteetilise kautšuki tootmisest või tarbimisest või sellega kauplemisest.

2. Liikmed tasuvad kokkulepitud alusel rühma tegevuseks vajalikud tasud.

3. Rühma peakorter on Londonis ja seal peab rühm sekretariaati oma töö tegemiseks, peamiselt statistika kogumiseks ja levitamiseks.

4. Rühm kohtub korrapäraselt liikmetele vastuvõetavatel aegadel ja kohtades, et vaadata läbi statistiline olukord ja arutada kautšukitööstuse üldisi probleeme.

5. Rühm teeb või tellib maailma kautšuki olukorra kohta uurimusi, mida ta vajalikuks peab, pidades eeskätt silmas igakülgse teabe andmist pakkumise ja nõudmise olukorra ning selle eeldatava arengu kohta.

6. Rühm kavandab meetmeid maailma kautšukitarbimise laiendamiseks.

7. Rühm arutab, kuidas kõige paremini lahendada oma liikmete eriprobleeme, ning võib selle kohta esitada aruandeid ja soovitusi.

8. Muudele valitsustele ja valitsustevahelistele organisatsioonidele, kes ilmutavad huvi, võib teatada tehtud uuringutest ja arutelude tulemustest, kui seda peetakse vajalikuks.

Liikmete kohustused

9. Liikmed kohustuvad võimaluste piires varustama sekretariaati statistikaga kautšuki tootmise ja tarbimise ning sellega kauplemise kohta nende territooriumil ja muu asjakohase teabega jooksvate hinnangute ning tulevaste suundumuste kohta.

10. Heakskiidetud aastaeelarvest 60 % tuleb katta kõikide liikmesvalitsuste tasutavate võrdsete põhiliste osamaksudega.

11. Ülejäänud 40 % heakskiidetud eelarvest maksavad liikmesvalitsused proportsionaalselt nende uue kautšuki tootmise või tarbimisega (olenevalt sellest, kumb on suurem) kõnealusele majandusaastale eelnenud kalendriaastal. Juhul kui vajaliku statistika puudumise tõttu ei ole võimalik osamaksu selle reegli järgi määrata, määrab täitevkomitee parima kättesaadava teabe alusel tasutava osamaksu ja kutsub kõnealust valitsust selle hinnanguga nõustuma.

12. Uued liikmed, kes liituvad rühmaga majandusaasta jooksul, maksavad eelarvesse järgmiselt:

i) 1. juulist 30. septembrini põhilise osamaksu tervikuna;

ii) 1. oktoobrist 31. detsembrini kolm neljandikku põhilisest osamaksust;

iii) 1. jaanuarist 31. märtsini poole põhilisest osamaksust;

iv) 1. aprillist 30. juunini ühe neljandiku põhilisest osamaksust.

13. Kõik liikmesvalitsustelt nõutavad summad makstakse nende vastavas omavääringus, kui see on konverteeritav Ühendkuningriigi vääringusse; muul juhul Ühendkuningriigi vääringus.

14. Kui rühm ei otsusta teisiti, ei saa liikmed, kelle kahe aasta osamaks on tasumata, kasutada liikme õigusi, kuni jooksva aasta võlgnevused ja osamaks on tasutud.

Korraldus ja menetlused

15. Rühm kohtub vähemalt kord igal kalendriaastal ja muudel aegadel, mille võib määrata täitevkomitee.

16. Rühm kohtub Londonis või muus paigas, mille rühm või täitevkomitee otsustab liikmesvalitsuse kutse põhjal.

17. Iga rühma kuuluv liikmesvalitsus määrab ühe esindaja, keda rühma kohtumistel võivad saata nõustajad.

18. Kui esindaja ei saa rühma kohtumisest osa võtta, võib iga liikmesvalitsust esindada asendaja.

19. Rühma kohtumistel on kvoorumi moodustamiseks vajalik rühma liikmete lihtenamuse kohalolek, kelle hulgas on vähemalt kolm loodusliku kautšuki tootjat ja kuus tarbijat, sealhulgas vähemalt kolm sünteetilise kautšuki tootjat.

20. Rühma ametnikkonna moodustavad esimees, aseesimees ja peasekretär.

21. Esimehe ja aseesimehe valib rühm ja nende ametiaeg on kaks rühma majandusaastat; neid saab tagasi valida. Kui mõnel kalendriaastal toimub rühma iga-aastane kohtumine pärast 30. juunit, jäävad esimees ja aseesimees ametisse kuni uue esimehe ja aseesimehe valimiseni rühma järgmisel kohtumisel.

22. Rühm määrab peasekretäri, kes on sekretariaadi tegevjuht ning vastutab oma töös rühma ja täitevkomitee ees.

23. Rühm nimetab täitevkomitee, kes kasutab rühma eest ja nimel volitusi, mille otsustab ja delegeerib rühm, ja kellel on volitused tegelda kiireloomuliste küsimustega rühma eesmärke ja poliitikat arvestaval viisil.

24. Rühm võib nimetada komiteesid või nõuandekodasid, mida aeg-ajalt vajalikuks peetakse, ning määrab nende liikmed ja ülesanded.

25. Rühm otsustab maailma kautšukiolukorda ja muid vajalikuks peetavaid teemasid käsitlevate uurimuste ettevalmistamise ja avaldamise.

26. Vaatleja, kes soovib rühma kohtumisel sõna võtta, teatab oma soovist sõna võtta esimehele enne istungit ja esimees võib kutsuda vaatleja sobival ajal sõna võtma omal äranägemisel. Esimees võib rühma kohtumisel kutsuda vaatleja osalema mõne komitee töös.

27. Rühm võib seda töökorda igal ajal muuta või selle läbi vaadata.

Finantseeskirjad

28. Majandusaasta algab 1. juulil ja lõpeb 30. juunil.

29. Londonis peetakse pangakontot rahvusvahelise kautšuki uurimisrühma sekretariaadi nimel.

30. Pangakontot kasutatakse tšekkide abil, mille võib allkirjastada:

i) peasekretär või

ii) tema äraolekul rühma või täitevkomitee esimees või aseesimees või

iii) nende äraolekul iga teine täitevkomitee korraline liige. Teatavast täitevkomitee määratavast piirsummast suurema summa puhul on tšekile vaja kaht allkirja.

31. Sekretariaadi raamatupidamisarvestust peab peasekretär.

32. Kõik saadud raha hoiustatakse viivitamata panka. Peasekretär peab avansikontot väikeste sularahamaksete ja -tulude jaoks summa ulatuses, mille otsustab täitevkomitee.

33. Rühm nimetab audiitorid.

34. Peasekretär edastab kõigile liikmesvalitsustele võimalikult ruttu pärast majandusaasta lõppu iga-aastase raamatupidamisaruande, mille on kinnitanud esimees või aseesimees, peasekretär ja audiitorid.

35. Peasekretär vastutab rühmale heakskiitmiseks esitatava järgmise majandusaasta esialgse eelarve koostamise ja täitevkomiteele esitamise eest hiljemalt iga aasta 31. märtsil. Kui mõnel kalendriaastal toimub rühma iga-aastane kohtumine pärast 30. juunit, edastatakse hiljemalt 31. märtsil täitevkomiteele heakskiitmiseks esitatud esialgne eelarve liikmesvalitsustele märkuste tegemiseks ja täitevkomitee volitatakse järgmise aasta eelarve vastu võtma, arvestades kõiki liikmesvalitsustelt saadud märkusi.

36. Peasekretär vastutab heakskiidetud eelarve liikmesvalitsustele esitamise eest ja nõuab nimetatud eelarves sätestatud iga valitsuse kogu osamaksu tasumist.

37. Rühma kohtumistel osalevate liikmete reisi- ja elamiskulud kannavad vastavad liikmesvalitsused ja neid ei võeta rühma rahalistest vahenditest.

Täitevkomitee

38. Täitevkomitee koosneb liikmesvalitsustest, kes valitakse rühma iga-aastasel kohtumisel. Rühma esimees ja aseesimees on liikmed ametiülesande korras. Kõik komitee liikmed, kes soovivad ametisse jääda järgmiseks aastaks, esitavad end iga-aastasel kohtumisel tagasivalimiseks.

39. Kvoorumi moodustab lihtenamuse osavõtt, kelle hulgas on kaks loodusliku kautšuki tootjat ja kaks tarbijat (nendest vähemalt üks sünteetilise kautšuki tootja).

40. Komitee esimehe ja aseesimehe valivad komitee liikmed komitee kohtumisel, mis järgneb vahetult rühma iga-aastasele kohtumisele.

41. Komitee kohustused on järgmised:

a) rühma kohtumiste vahelisel ajal meetmete edenemise läbivaatamine ja vajaduse korral nende kohta peasekretärile edasiste suuniste andmine;

b) muude rühma kohtumiste vahelisel ajal tekkida võivate küsimuste arutamine, sobivate soovituste esitamine (vt punkti 45) ning juhul, kui see on kiiresti vajalik, rühma eesmärkide ja poliitikaga sobivate meetmete võtmine;

c) sekretariaadi haldus- ja finantstöö järelevalve, kui see on vajalik;

d) eelarve heakskiitmiseks esitamine rühmale või vastavalt punkti 35 sätetele järgmise aasta eelarve vastuvõtmine;

e) rühma iga-aastasel kohtumisel aruande esitamine tegevuse kohta alates rühma eelmisest iga-aastasest kohtumisest;

f) rühma otsuse põhjal rühma heaks ja nimel muu sellise töö tegemine.

42. Komitee kohtub selle liikmete otsustatud aegadel või peasekretäri kutsel ja igal juhul kuue kuu jooksul pärast eelmist rühma iga-aastast kohtumist.

43. Kõik liikmesvalitsused saavad eelnevalt komitee kohtumiste päevakorra ja kohtumiste protokollid, kui need on heaks kiidetud.

44. Iga liikmesvalitsus võib komitee esimehele esitatud taotluse alusel viibida komitee mis tahes kohtumisel konkreetse päevakorrapunkti või kogu kohtumise ajal.

45. Kõik komitee soovitused edastab peasekretär enne nende rakendamist rühma liikmesvalitsustele, jättes igale liikmele piisavalt aega soovi korral vastuväidete esitamiseks.

Statistikakomitee

46. Statistikakomitee koosneb kõigist rühma liikmetest, kes soovivad selles osaleda, ja seda abistab kautšukistatistika ekspertide komitee, mille rühm igal aastal nimetab statistikakomitee soovituse põhjal.

47. Komitee valib oma esimehe, kes on tavaliselt ka kautšukistatistika ekspertide komitee esimees ning kes on ametis ühe majandusaasta ja keda võib tagasi valida. Kui mõnel kalendriaastal toimub rühma iga-aastane kohtumine pärast 30. juunit, jääb esimees ametisse kuni tagasivalimiseni või uue esimehe valimiseni rühma järgmisel kohtumisel.

48. Komitee kohustused on järgmised:

i) kautšuki pakkumise/nõudmise olukorra ülevaatamine ja sellest aruandmine;

ii) iga rühma esitatud asjakohase teema ülevaatamine ja sellest aruandmine.

49. Komitee annab pressiteateid üksnes pärast seda, kui rühm on need oma kohtumisel heaks kiitnud, või kohtumiste vahelisel ajal, kui täitevkomitee või peasekretär on need heaks kiitnud.

Peasekretär ja sekretariaat

50. Peasekretär on sekretariaadi tegevjuht ja vastutab oma töös rühma ees.

51. Peasekretäri üksikasjalikud ülesanded sellistes valdkondades nagu rahandus, töötajate nimetamine jm otsustab täitevkomitee rühma juhiste põhjal. Nendes valdkondades loetakse peasekretär tegutsevaks kõigi rühma liikmete esindajana.

52. Sekretariaat teeb kogu oma tööd erapooletult, ei avalda liikmesvalitsuste antud varem avaldamata materjale ilma nende eelneva nõusolekuta ega algata mõttevahetusi poliitika küsimustes.

53. Sekretariaadi ülesanded on järgmised:

i) tagada rühmale võimalikult hea teave statistika ja laiemate majandusküsimuste kohta, kui need on seotud kautšukiga;

ii) tagada kautšukiga seoses liikmesvalitsuste vahelised kontaktid rühma kohtumiste vahel;

iii) teha vajalikke ettevalmistusi rühma kohtumisteks;

iv) säilitada kontakte muude rahvusvaheliste organisatsioonidega, kelle töö on rühma tööga seotud ja pakub rühmale huvi;

v) teha uuringuid, mille rühm võib määrata vastavalt punktidele 5 ja 25.

TÖÖKORD

Rühm võttis töökorra muutused vastu delegatsioonide juhtide kohtumistel, mis peeti 36. ja 37. ÜRO Peaassamblee ajal Tokyos ja Phuketis. Eeskirjad 1–10 võeti vastu 1. ja 2. märtsi 1995. aasta kohtumisel ning jõustusid 2. märtsil 1995. Eeskirjad 11 ja 12 võeti vastu 15. ja 16. aprilli 1996. aasta kohtumisel ning jõustusid 16. aprillil 1996.

Eeskiri 1

Hääletamise kord

a) Kõigil rühma, täitevkomitee ja komitee kohtumisel tehakse otsused võimaluse korral üksmeelselt ilma vastuhäälte, ametlike vastuväidete või reservatsioonideta. Kohtumiste juhatajad püüavad kõigil juhtudel jõuda kõigi otsuste suhtes üksmeelele, ja kui seisukohtades esineb reservatsioone, tuleb vähimagi võimaluse korral jätta piisavalt aega kompromissi ja üksmeele saavutamiseks.

b) Kui kohtumise juhataja meelest ei ole mõnes küsimuses võimalik üksmeelt saavutada, pannakse see hääletusele.

c) Hääletamine korraldatakse tavaliselt nii, et säiliks otsuste tegemise maksimaalne läbipaistvus, ja kohtumise juhataja otsustab oma äranägemisel, kas hääletatakse käe tõstmisega või nimeliselt. Erandjuhul võib juhataja kohalolnute ja hääletanute lihthäälteenamuse heakskiidul otsustada, et asjaga seotud liikmed peavad hääletama salaja või posti teel.

d) Hääletatavad otsused tehakse punkti e kohaselt tavaliselt kohalolnute ja hääletanute lihtenamusega juhul, kui rühma otsus nõuab vähemalt kolme loodusliku kautšuki tootja ja vähemalt kolme kautšukitarbija, sealhulgas kahe sünteetilise kautšuki tootja poolthääli ja et täitevkomitee otsus nõuab vähemalt kahe loodusliku kautšuki tootja ja kahe kautšukitarbija, sealhulgas ühe sünteetilise kautšuki tootja poolthääli.

e) Järgmistes küsimustes:

i) eelarve heakskiitmine või soovitamine;

ii) liikmesvalitsuste kohustustest vabastamine, õiguste peatamine või väljaarvamine,

hääletatavate otsuste puhul on nõutav kohalolnute ja hääletanute kahekolmandikuline häälteenamus juhul, kui on nõutavad eraldi arvestatuna loodusliku kautšuki tootjate ja tarbijate lihthäälteenamuse poolthääled.

f) Järgmistes küsimustes:

i) peakorterit käsitleva kokkuleppe ülevaatamine või lõpetamine;

ii) põhikirja või töökorra muutmine;

iii) peakorteri asukoht,

hääletatavad otsused tehakse ainult üksmeelselt.

g) Peasekretär võib täitevkomitee esimehe nõusolekul esitada täitevkomiteele ettepaneku hääletada posti teel, kui vaja on teha kiireloomuline otsus. Liikmed võivad selle heaks kiita või mitte või edastada selle järgmisele täitevkomitee kohtumisele. Heakskiitmiseks on vaja punktides d ja e sätestatud poolthääli, välja arvatud juhul, kui kaks loodusliku kautšuki tootjat ja kaks tarbijat (sealhulgas üks sünteetilise kautšuki tootja) nõuavad otsuse edasilükkamist järgmise täitevkomitee kohtumiseni.

h) Täitevkomitee esimees võib täitevkomitee lihthäälteenamuse nõusolekul edastada ettepaneku hääletada posti teel rühma liikmetele. Rühma liikmed võivad selle heaks kiita või mitte või edastada selle rühma iga-aastasele või erikohtumisele. Heakskiitmiseks on vaja punktides d ja e sätestatud poolthääli, välja arvatud juhul, kui kolm loodusliku kautšuki tootjat ja kolm tarbijat (sealhulgas kaks sünteetilise kautšuki tootjat) nõuavad otsuse edasilükkamist rühma iga-aastase või erikohtumiseni.

i) Posti teel hääletamiseks antav aeg on tavaliselt 30 päeva alates postitamise kuupäevast, aga eriti kiireloomulistel juhtudel võib täitevkomitee esimees heaks kiita lühema ajavahemiku, mis peab kestma vähemalt seitse päeva.

Eeskiri 2

Täitevkomitee volitused

Vaatamata volitustele, mille täitevkomiteele annavad põhikirja artiklid 35 ja 41, ei ole ta volitatud tegema otsuseid järgmistes küsimustes:

a) liikmesvalitsuste vabastamine liikme kohustustest;

b) liikmesvalitsuse õiguste peatamine;

c) liikmesvalitsuse väljaarvamine;

d) peakorterit käsitleva kokkuleppe läbivaatamine, pikendamine või lõpetamine;

e) põhikirja või töökorra muutmine;

f) peakorteri asukoht;

g) peasekretäri nimetamine;

kuid ta võib kõiki neid küsimusi arutada, pidades silmas soovituste esitamist rühma kohtumistel.

Eeskiri 3

Liikmete osamaksud

a) Liikmete osamaksud tuleb tasuda iga aasta 1. juuliks.

b) Kui liikmesvalitsus ei ole oma osamaksu tervikuna tasunud 1. detsembriks, esitab peasekretär kiireloomulise taotluse viivitamatuks maksmiseks.

c) Kui osamaks ei ole täielikult tasutud 1. veebruariks, teatab peasekretär võlgnevusest täitevkomiteele, kes soovitab rühmal selle liikmesvalitsuse hääleõiguse peatada, kui ta konkreetsel juhul ei otsusta teisiti.

d) Kui osamaks ei ole täielikult tasutud 1. aprilliks, soovitab täitevkomitee rühmal peatada kõikide sekretariaaditeenuste osutamine sellele liikmesvalitsusele, kui ta konkreetsel juhul ei otsusta teisiti.

e) Punktides c ja d nõutavad soovitused võib rühmale esitada, hääletades posti teel eeskirja 1 punkti h kohaselt.

f) Kui liikmesvalitsus ei ole oma osamaksu täielikult tasunud majandusaasta lõpuks, säilitatakse võlgnevus ja suurendatakse seda peakorteri asukohariigi iga-aastase inflatsioonimäära võrra, mida kasutatakse iga aasta eelarve arvutamiseks, mille osamaks on tasumata. Peasekretär arvutab makse ja teatab läbivaadatud makse liikmesvalitsusele majandusaasta iga kvartali lõpul, tingimusel et seda sätet ei kohaldata enne 30. juunit 1995 tasumata jäänud osamaksude kohta.

g) Ükski vastavalt käesoleva eeskirja sätetele tehtud otsus või võetud meede ei piira kõnealuse liikmesvalitsuse õigust olla esindatud rühma kohtumistel, kus arutatakse tema liikmelisuse tingimusi, või esitada sellistel kohtumistel oma märkusi, samuti ei tohi sellised otsused või meetmed takistada või viivitada liikmesvalitsuse õiguste peatamise arutelu rühmas, nagu on sätestatud põhikirja punktis 14.

Eeskiri 4

Rühma uuesti vastuvõtmine

Rühma uuesti vastuvõtmise taotlust valitsuselt, kellel on tasumata rahalisi kohustusi ja kelle õigused on peatatud põhikirja punkti 14 alusel, arutab täitevkomitee, pidades silmas kokkuleppele jõudmist rahaliste kohustuste tasumises. Kõik sellised kokkulepped esitatakse heakskiitmiseks rühma kohtumisele.

Eeskiri 5

Rühmast väljaastumine

Liikmesvalitsus peab rühmast väljaastumise teate esitatama peasekretärile kirjalikult 1. veebruariks, et see jõustuks 30. juunil, ja pärast 1. veebruari teate esitanud liikmesvalitsused on kohustatud tasuma järgmise majandusaasta liikmemaksu, välja arvatud juhul, kui väljaastumisotsus tuleneb liikmesvalitsusele vastuvõetamatutest põhikirja või töökorra muudatustest, millisel juhul teatamisnõudest ja rahalise kohustuse nõudest loobutakse. Peasekretär edastab iga sellise väljaastumisteate võimalikult kiiresti pärast selle saamist teistele liikmesvalitsustele.

Eeskiri 6

Audiitorite määramine ja pädevus

a) Audiitorite nimetamine põhikirja punkti 33 alusel toimub peasekretäri soovitusel, kes täitevkomitee esimehega konsulteerides vastutab audiitorite töö jälgimise eest ja vähemalt kord nelja aasta jooksul ametlikult kvalifitseeritud auditeerimisettevõtjate hankekonkursi korraldamise eest.

b) Audiitorite nimetamise tingimused määrab igal aastal täitevkomitee, pidades silmas vajadust vaadata sobivate ajavahemike tagant läbi sekretariaadi tõhusus haldamisel ja juhtimisel.

Eeskiri 7

Iga-aastane kohtumine

a) Peasekretär näeb eelarves ette summa, millest piisab Londonis rühma kohtumise korraldamiseks.

b) Kui rühm korraldab kohtumise liikmesvalitsuse kutsel, kohustub vastuvõttev valitsus katma kõik eelarves ettenähtud kulusid ületavad kulud, mis sekretariaadil seoses kohtumisega tekivad.

c) Kui sekretariaadil seoses kohtumisega tekkinud kulud on eelarves ettenähtud summast väiksemad, kantakse ülejääk tegevusfondi.

Eeskiri 8

Majanduskomitee

a) Rühm loob majanduskomitee, mis kohtub igal kogunemisel ja rühma kohtumisel. See koosneb kõigist rühma liikmetest, kes soovivad selles osaleda, ja seda abistab tööstuse nõuandekoda.

b) Majanduskomitee esimehe, kes peab olema nimeliselt nimetatud, valib komitee oma liikmete hulgast kaheks aastaks.

c) Komitee ülesanne on sekretariaadi tööprogrammi majanduslike ja tehnilis-majanduslike küsimuste heakskiitmine, jälgimine ja läbivaatamine ning rühmale soovituste esitamine tööprogrammis ettevalmistatud dokumentide algatamise, jätkamise ja avaldamise kohta.

d) Tööprogrammi arutades võtab majanduskomitee arvesse kõiki tööstuse nõuandekoja arvamusi ja soovitusi.

Eeskiri 9

Tööstuse nõuandekoda

a) Majanduskomitee loob tööstuse nõuandekoja, et tagada kanal suhtluseks kõigi kautšukisektori osalistega, sealhulgas tööstus, kaubandus, kõrgkoolid, teadusuuringud ja tehnoloogia, ning nendelt teabe saamiseks sekretariaadi tööprogrammi suuna ja sisu kohta, ning esitada selle kohta märkusi ja soovitusi majanduskomiteele.

b) Tööstuse nõuandekoja esimees on peasekretär.

c) Tööstuse nõuandekoja liikmeid soovitavad majanduskomiteele sekretariaat ja koja liikmed, pidades silmas vajadust kaasata lai huvide spekter ning liikmete võimalust kohtumistel osaleda. Koda esitab liikmete kokkulepitud nimekirja heakskiitmiseks igal majanduskomitee kohtumisel.

d) Tööstuse nõuandekoda tuleb kokku vahetult enne iga kogunemist ja rühma kohtumist ning muudel täitevkomitee heakskiidetud aegadel, et:

i) arutada elastomeeritööstust mõjutavaid majanduslikke ja tehnilis-majanduslikke tegureid ning selle tööstuse edasist arengut;

ii) vaadata läbi sekretariaadi tööprogrammi edenemine, arutada seda ning anda soovitusi küsimuste võtmiseks tööprogrammi;

iii) vaadata läbi ja jälgida toorainefondi või muude organsatsioonide rahastatavate projektide edenemist ning vaadata läbi uued rahastamiseks esitatavad ettepanekud;

iv) esitada majanduskomiteele vajalikuks peetavaid aruandeid ja soovitusi.

e) Tööstuse nõuandekoja liikmetel on õigus vabalt osaleda rahvusvahelisel kautšukifoorumil, kui nad osalevad vahetult enne foorumit peetaval koja kohtumisel.

Eeskiri 10

Partnerite koda

a) Peasekretär loob partnerite koja tööstusharu ja sekretariaadi vaheliste suhete ergutamiseks. Liikmeks võib asjakohase aastase liikmemaksu tasumise korral saada iga kautšukitööstusest huvitatud ettevõtja või organisatsioon.

b) Aastase liikmemaksu kiidab igal aastal heaks täitevkomitee ja see määratakse liikmelisuse eeliseid arvestades nii, et eristatakse asjakohaselt liikmesriikides ja kolmandates riikides asuvaid ettevõtjaid/organisatsioone.

c) Partnerite koja liikmetel on õigus järgmistele eelistele:

i) Ajakirjade Rubber Statistical Bulletin ja International Rubber Digest tasuta tellimus;

ii) kõigi tööprogrammist tulenevate sekretariaadi dokumentide tasuta koopiad;

iii) vaba ligipääs sekretariaadi andmebaasile ja sekretariaadi töötajatelt saadavale teabele, kui sellise teabe andmine kuulub kõnealuse töötaja tavaliste tööülesannete hulka;

iv) üks tasuta koht igal rahvusvahelisel kautšukifoorumil;

v) kutse ühele isikule osalema kautšukistatistika ekspertide komitee ja tööstuse nõuandekoja kohtumistel, kui kohalviibimise kulud kannab koja liige.

d) Õigus kasutada partnerite koja liikme soodustusi tühistatakse, kui iga-aastane maks ei ole tasutud kuue kuu jooksul pärast liikmekssaamise aastapäeva, ning dokumente ja aruandeid ei edastata enne liikmemaksu tasumist.

Eeskiri 11

Aseesimehe nimetamine

a) Harilikult nimetatakse või valitakse aseesimees kõigile põhikirja punkti 24 kohaselt rühma nimetatud komiteedele või nõuandekodadele. Aseesimees täidab valitud esimehe puudumise korral komitee või nõuandekoja esimehe kohustusi. Kui mõlemad puuduvad, valitakse kohtumise juhataja kohalviibijate hulgast.

b) Statistikakomitee valib igal kohtumisel oma liikmete hulgast oma aseesimehe, kes peab olema nimeliselt nimetatud ja kes on ametis kuni komitee järgmise kohtumiseni, kuid keda saab tagasi valida.

c) Kautšukistatistika ekspertide komitee valib igal kohtumisel oma liikmete hulgast oma aseesimehe, kes peab olema nimeliselt nimetatud ja kes, kui statistikakomitee kinnitab tema nimetamise, on ametis kuni kautšukistatistika ekspertide komitee järgmise iga-aastase kohtumiseni, kuid keda saab tagasi valida.

d) Majanduskomitee valib igal kohtumisel oma liikmete hulgast oma aseesimehe, kes peab olema nimeliselt nimetatud ja kelle ametiaeg on kaks aastat, kuid keda saab tagasi valida.

e) Tööstuse nõuandekoda valib oma liikmete hulgast oma aseesimehe, kes peab olema nimeliselt nimetatud ja kes, kui majanduskomitee kiidab tema nimetamise heaks, on ametis kuni koja järgmise iga-aastase kohtumiseni, kuid keda võib tagasi valida.

Eeskiri 12

Peasekretäri nimetamine

a) Rühm nimetab peasekretäri vastavalt põhikirja punktile 22 rühma erikohtumisel või delegatsioonijuhtide kohtumisel mitte rohkem kui kahe kandidaadi seast, keda rühmale soovitab sel eesmärgil moodustatud valimiskomisjon.

b) Täitevkomitee moodustab valimiskomisjoni tavaliselt vähemalt kaksteist kuud enne ametisoleva peasekretäri ametiaja lõppu.

c) Valimiskomisjon koosneb rühma esimehest ja täitevkomitee esimehest, kes täidavad vastavalt komisjoni esimehe ning aseesimehe ülesandeid, ja teistest täitevkomitee liikmetest, kes ilmutavad soovi osa võtta. Ametisolev peasekretär osaleb valimiskomisjoni kohtumistel hääleõiguseta nõustajana. Liikmesvalitsused katavad kõik oma esindajate kulud, mis tulenevad valimiskomisjoni kohtumistel viibimisest ja valiku tegemises osalemisest.

d) Valimiskomisjon lepib kokku peasekretäri ametikoha kuulutuse vormi. Kuulutus avaldatakse kaks korda The Economisti asjakohases osas ning üks kord ajakirjades Rubber Statistical Bulletin ja International Rubber Digest. Kuulutuse koopiad tehakse kättesaadavaks kõigile liikmesvalitsustele, kes tagavad nende levitamise oma riigi kautšukitööstuses.

e) Kuulutuses on märgitud muu hulgas, et nimetamine toimub esialgu kolmeks aastaks, ametiaste vastab ÜRO süsteemi ametiastmele D1 ja töövestlusel käimise kulud kannab kandidaat.

f) Avaldused vaatab läbi peasekretär, kes vastutab töölevõtmise halduslike aspektide eest.

g) Valimiskomisjon tuleb kokku vastavalt vajadusele, et koostada lühike nimekiri kuni kuuest kandidaadist, keda kutsuda töövestlusele. Valikut tehes eelistatakse kandidaate, kes on liikmesriikide kodanikud, kellel on asjakohasel erialal tunnustatud ülikooli diplom või samaväärne erialane kvalifikatsioon ja kellel on kogemusi kautšukitööstuses.

h) Töövestlusi lühikese nimekirja kandidaatidega peetakse eesmärgiga valida ühehäälselt või üksmeelselt kandidaat, keda soovitada rühmale peasekretäriks nimetamiseks ning kellel on vajalikud kogemused ja isiksuseomadused ning kes on erapooletu ja suuteline tegema tõhusat koostööd liikmesvalitsuste ja muude valitsuste ning rahvusvaheliste ja eraorganisatsioonide kõrgete ametnikega. Kui ühte kandidaati ei suudeta välja valida, võib rühmale esitada kaks üksmeelselt valitud kandidaati. Teine kandidaat esitatakse tavaliselt puhuks, kui valitud kandidaat ei saa tervislikel või muudel põhjustel ametisse asuda.

i) Peasekretär nimetatakse rühma erikohtumisel või delegatsioonijuhtide kohtumisel, mis kutsutakse sel eesmärgil kokku vastavalt vajadusele. Kui valimiskomisjon esitab kaks kandidaati ja nimetamise otsust ei suudeta ühehäälselt või üksmeelselt teha, tehakse otsus kodukorra eeskirja 1 punktide b ja c kohaselt hääletades. Otsuse tegemiseks on nõutav kohalolnute ja hääletanute kahekolmandikuline häälteenamus juhul, kui on nõutavad eraldi arvestatuna loodusliku kautšuki tootjate ja tarbijate lihthäälteenamuse poolthääled. Otsust ei saa teha posti teel hääletades.

--------------------------------------------------