Komisjoni otsus,

17. juuli 2002,

mis käsitleb nõukogu direktiiviga 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta) seotud küsimustikku

(teatavaks tehtud numbri K(2002) 2656 all)

(2002/605/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta, [1] eriti selle artikli 19 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1) Direktiivi 96/82/EÜ artikli 19 lõige 4 nõuab, et liikmesriigid esitaksid iga kolme aasta tagant aruande direktiivi rakendamise kohta.

(2) See aruanne tuleb esitada kas küsimustike või vormide alusel, mille koostab komisjon 23. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/692/EMÜ (teatavate keskkonnaalaste direktiivide rakendamise aruannete ühtlustamise ja ratsionaliseerimise kohta) [2] artikliga 6 ettenähtud korras.

(3) Kõnealune kolmeaastane periood peaks hõlmama aastaid 2003—2005, viimane kaasa arvatud.

(4) Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/692/EMÜ artikli 6 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga on lisas esitatud küsimustik vastu võetud.

Artikkel 2

Liikmesriigid koostavad aruande perioodi 2003—2005 (viimane kaasa arvatud) kohta vastavalt lisas esitatud küsimustikule.

Artikkel 3

Liikmesriigid esitavad selle aruande hiljemalt 30. septembril 2006.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. juuli 2002

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Margot Wallström

[1] EÜT L 10, 14.1.1997, lk 13.

[2] EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48.

--------------------------------------------------

LISA

Küsimustik ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamist käsitleva direktiivi 96/82/EÜ (Seveso II) artikli 19 lõikes 4 nimetatud kolme aasta aruande koostamiseks

1. Üldteave

a) Kes on peamised pädevad asutused, kes vastutavad Seveso II direktiivi jõustamise eest, ja mis on nende põhilised ülesanded?

b) Aruandeperioodi [1] iga aasta kohta:

i) mitu käitist kuulus artikli 6, mitte artikli 9 reguleerimisalasse? ("madalama tasandi" käitised)

ii) mitu käitist kuulus artikli 9 reguleerimisalasse? ("kõrgema tasandi" käitised)

iii) mitu käitist oli väljaspool direktiivi reguleerimisala, kuid on nüüd liigitatud "madalama tasandi" alla kõnealuse direktiivi või ohtlike ainete klassifitseerimissüsteemi muutmise tõttu? (Käitised, mis ei kuulunud direktiivi reguleerimisalasse ja mis kuuluvad nüüd sel aastal esimest korda madalama tasandi alla õigusaktide muutmise tõttu)

iv) mitu "mitte Seveso" käitist on liigitatud "kõrgema tasandi" alla kõnealuse direktiivi või ohtlike ainete klassifitseerimissüsteemi muutmise tõttu? (Käitised, mis ei kuulunud direktiivi reguleerimisalasse ja mis kuuluvad nüüd kõrgema tasandi alla)

v) mitu "Seveso madalama tasandi" käitist on liigitatud "kõrgema tasandi" alla kõnealuse direktiivi või ohtlike ainete klassifitseerimissüsteemi muutmise tõttu? (Madalama tasandi käitised, mis on muutunud kõrgema tasandi käitisteks)

vi) mitu "Seveso madalama tasandi" käitist on jäänud direktiivi reguleerimisalast välja kõnealuse direktiivi või ohtlike ainete klassifitseerimissüsteemi muutmise tõttu? (Madalama tasandi käitised, mille suhtes Seveso sätteid enam ei kohaldata)

vii) mitu "Seveso kõrgema tasandi" käitist on liigitatud "madalama tasandi" alla kõnealuse direktiivi või ohtlike ainete klassifitseerimissüsteemi muutmise tõttu?

viii) mitu "Seveso kõrgema tasandi" käitist on jäänud direktiivi reguleerimisalast välja kõnealuse direktiivi või ohtlike ainete klassifitseerimissüsteemi muutmise tõttu? (Kõrgema tasandi käitised, mille suhtes Seveso sätteid enam ei kohaldata).

2. Ohutusaruanded

a) Artikli 9 reguleerimisalasse kuuluvate käitiste koguarv, mis ei ole (pärast direktiivi jõustumist) veel esitanud ühtki ohutusaruannet aruandeperioodi iga aasta lõpus?

b) Mitu kõrgema tasandi käitist kuulus järgmistesse rühmadesse 31. detsembril 2005:

i) ohutusaruannet ajakohastati viimati enne 1. jaanuari 2003;

ii) ohutusaruannet ajakohastati viimati aastal 2003;

iii) ohutusaruannet ajakohastati viimati aastal 2004;

iv) ohutusaruannet ajakohastati viimati aastal 2005;

v) viimase ajakohastamise kuupäev ei ole teada.

c) Kui pikk on keskmine ajavahemik ohutusaruande saamise ja käitajale tulemuste teatamise vahel?

d) Sellele küsimusele vastamine ei ole kohustuslik. Seoses ohutusaruande läbivaatamisega vastavalt artikli 9 lõikele 5 võib käitaja selle läbi vaadata ja siis otsustada seda mitte muuta. Mitu kõrgema tasandi käitist kuulus niisugusel juhul 31. detsembril 2005 järgmistesse rühmadesse:

i) ohutusaruanne vaadati viimati läbi enne 1. jaanuari 2003 ja selle tulemusena ei tehtud ühtki muudatust;

ii) ohutusaruanne vaadati viimati läbi aastal 2003 ja selle tulemusena ei tehtud ühtki muudatust;

iii) ohutusaruanne vaadati viimati läbi aastal 2004 ja selle tulemusena ei tehtud ühtki muudatust;

iv) ohutusaruanne vaadati viimati läbi aastal 2005 ja selle tulemusena ei tehtud ühtki muudatust;

v) viimase läbivaatamise kuupäev ei ole teada.

3. Hädaolukorra lahendamise plaanid

1. Mitmel kõrgema tasandi käitisel ei ole direktiivi artikli 11 lõike 1 punktis a nõutud käitisesisest hädaolukorra lahendamise plaani? [2]

2. Mitmel kõrgema tasandi käitisel on direktiivi artikli 11 lõike 1 punktis a nõutud käitisesisene hädaolukorra lahendamise plaan?

3. Mitme kõrgema tasandi käitise puhul ollakse välja selgitamas, kas tal on olemas käitisesisene hädaolukorra lahendamise plaan?

4. Mitmel kõrgema tasandi käitisel on käitisevälised hädaolukorra lahendamise plaanid, mida ei ole koostanud direktiivi artikli 11 lõike 1 punktis c nimetatud määratud asutus? (Kui see arv ei ole 0, tuleks lisada lühike selgitus.)

5. Selgitage lühidalt, kuidas käitisevälist hädaolukorra lahendamise plaani katsetatakse (näiteks osaline katsetus, täiskatsetus, päästetalituste kaasamine, katsetamine arvuti abil, jne) ja esitage kriteeriumid, mille alusel tunnistatakse käitiseväline hädaolukorra lahendamise plaan katsetatuks.

6. Mitmes kõrgema tasandi käitises katkestati käitisevälist hädaolukorra lahendamise plaani viimati aastal 2003?

7. Mitmes kõrgema tasandi käitises katsetati käitisevälist hädaolukorra lahendamise plaani viimati aastal 2004?

8. Mitmes kõrgema tasandi käitises katsetati käitisevälist hädaolukorra lahendamise plaani viimati aastal 2005?

9. Mitmel juhul on pädevad asutused ohutusaruandes esitatud teabe põhjal otsustanud, et vastavalt artikli 11 lõikele 6 ei ole vaja kohaldada käitisevälise hädaolukorra lahendamise plaani esitamise nõuet? Selgitage ja põhjendage neid juhtumeid lühidalt.

4. Doominoefekt

a) Esitage üldine taustteave selle metoodika kohta, mille alusel määratakse kindlaks artikli 9 lõikes 1 nimetatud käitised ja käitiste rühmad.

b) Mitu sellist käitiste rühma on kindlaks tehtud, mille puhul võivad suurõnnetuse tõenäosus ja võimalikkus või tagajärjed olla suuremad johtuvalt selliste käitiste asukohast ja vastastikusest kaugusest ning nende ohtlike ainete varudest, nagu on sätestatud direktiivi artikli 8 lõikes 1, mis käsitleb doominoefekti?

c) Milline on käitiste keskmine arv rühmas? (ei ole kohustuslik)

d) Mitu käitist on väikseimas rühmas? (kõige väiksema käitiste arvuga rühm) (ei ole kohustuslik)

e) Mitu käitist on suurimas rühmas? (kõige suurema käitiste arvuga rühm) (ei ole kohustuslik)

f) Milline strateegia tagab, et käitised, mille puhul on tõenäoline doominoefekti ilmnemine, vahetavad asjaomast teavet nõuetekohasel viisil? Kirjeldage seda strateegiat ühe või kahe konkreetse näite kaudu ja tooge välja praktikas ettetulnud raskused.

5. Maakorralduse plaanimine

Esitage üldine taustteave nende konkreetsete meetmete kohta, mille kaudu täidetakse üldiselt artikli 12 eesmärke, eriti neid, mis tagavad kontrolli olemasolevate käitiste ümber toimuvate uute arengute ning uute käitiste asukohavaliku üle.

6. Teave ohutusmeetmete kohta

1. Mitu käitist on ajavahemikus 2003-2005 üldsust teavitanud vähemal ühel korral vastavalt artiklile 13?

2. Mitme käitise kohta on pädevad asutused teinud teistele liikmesriikidele kättesaadavaks piisava teabe, mis võimaldab neil koostada artikli 13 lõikes 2 nõutud hädaolukorra lahendamise plaane?

3. Mitme käitise kohta on pädevad asutused saanud teistelt liikmesriikidelt piisavat teavet, mis võimaldab neil koostada artikli 13 lõikes 2 nõutud hädaolukorra lahendamise plaane?

4. Mitmel korral on pädevad asutused edastanud teisele liikmesriigile teavet, mis puudutab teise liikmesriigi territooriumi läheduses asuvaid käitiseid, mis ei saa tekitada suurõnnetuse ohtu väljaspool selle riigi territooriumi vastavalt artikli 13 lõikele 3?

5. Kirjeldage lühidalt üldsuse teavitamise strateegiat. Kes vastutab üldsuse teavitamise eest? Milliseid vahendeid kasutatakse üldsuse teavitamiseks? Kes vastutab teavitamisega seotud kulude eest? Kas üldsuse teavitamise maksumust hinnatakse? Kas teave ikka sai üldsusele kättesaadavaks ja kuidas seda kontrollitakse? Kas üldsuse teavitamise strateegia kvaliteeti ja täpsust kontrollitakse regulaarselt? Kuidas?

7. Kasutamise keelamine

1. Milliseid erinevaid sunnimeetmeid on võimalik kasutada õigusaktide rikkumise korral? (haldusmeetmed, rahatrahvid, artiklis 17 nimetatud kasutuskeelud, jne)

2. Mitmel juhul on iga sunnimeedet kasutatud?

8. Kontrollimine

a) Kirjeldage kontrollimise strateegiat ja vahendeid, sealhulgas direktiivi tingimuste kohasele kontrollimisele kulunud töötundide ligikaudne üldarv, inspektorite ülesanded ja nende minimaalne erialane ettevalmistus.

b) Kolmeaastase aruandeperioodi iga aasta kohta, mitut kõrgema tasandi käitist on kontrollitud vähemalt ühel korral? [3]

c) Kolmeaastase aruandeperioodi iga aasta kohta, mitut madalama tasandi käitist on kontrollitud vähemalt ühel korral?

d) Kui palju on kõrgema tasandi käitiseid, mida ei ole aastate 2003, 2004 ja 2005 jooksul kordagi kontrollitud?

e) Kui palju on madalama tasandi käitiseid, mida ei ole aastate 2003, 2004 ja 2005 jooksul kordagi kontrollitud?

9. Sadamad ja raudteerongide sorteerimisjaamad (ei ole kohustuslik)

Võttes nõuetekohaselt arvesse asutamislepingut ja kooskõlas ühenduse asjakohaste õigusnormidega võivad liikmesriigid säilitada või võtta käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jäetud ning sadamates ja sorteerimisjaamades transpordiga seotud tegevuse suhtes vajalikke meetmeid, et tagada turvalisuse tase, mis on samaväärne käesolevas direktiivis sätestatud turvalisuse tasemega. Selle vabatahtlikkuse alusel vastatava küsimuse eesmärk on vahetada teavet selles valdkonnas võetud meetmete ja suuremate õnnetuste kohta.

a) Kirjeldage erinevaid "Seveso-tüüpi" meetmeid (käitisevälised hädaolukorra lahendamise plaanid, maakorralduse plaanimine, üldsuse teavitamine, jne), mida võiks teatud ulatuses kohaldada sadamate ja/või raudteerongide sorteerimisjaamade suhtes.

b) Kui palju suurõnnetusi, mis vastavad direktiivi VI lisas esitatud suurõnnetustest teatamise kriteeriumidele, on sadamas juhtunud?

c) Kui palju suurõnnetusi, mis vastavad direktiivi VI lisas esitatud suurõnnetustest teatamise kriteeriumidele, on sorteerimisjaamas juhtunud?

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

[1] Järgmised küsimused i–viii puudutavad üksnes neid liikmesriike, mis ei ole edastanud asjaomast teavet komisjonile SPIRS-süsteemide kaudu.

[2] Eeldatakse, et käitisel on olemas käitisesisene hädaolukorra lahendamise plaan, kui pädevad asutused ohutusaruande läbivaatamise põhjal järeldavad, et käitisesisene hädaolukorra lahendamise plaan on olemas. Kui muudest teguritest ei tulene teisiti, eeldatakse, et käitisel ei ole olemas käitisesisest hädaolukorra lahendamise plaani, kui ohutusaruannet ei ole saadetud või kui ohutusaruanne vaadati läbi ja käitisesise hädaolukorra lahendamise plaani olemasolu kohta tõendeid ei leitud. Juhtudel, kui ohutusaruanne on saadud, kuid veel läbi vaatamata, kirjeldatakse olukorda kui "väljaselgitamisel".

[3] Küsimuse 8 punktides b, c, d ja e tähendab sõna "kontrollima" kontrollimisi, mille tulemusena on koostatud aruanne vastavalt artikli 18 lõike 2 punktile b.

--------------------------------------------------