Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2558/2001,

3. detsember 2001,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2223/96 seoses vahetuslepingute ja tähtpäevaintressiga lepingute kohaste arvelduste ümberliigitamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, [2]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Ühenduses kasutatavat Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi käsitlev nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2223/96 [4] sisaldab ühiste standardite, määratluste, liigituste ja raamatupidamiseeskirjade kontrollraamistikku liikmesriikide kontode koostamiseks, et rahuldada Euroopa Ühenduse statistikavajadusi ja saada liikmesriikide vahel võrreldavaid tulemusi.

(2) ESA 95s, nagu ka SNA 93s, on vahetuslepingud määratletud (5.67) kui "kahe osalise vahelised lepingud, mille alusel vahetatakse teatava aja jooksul ja ettemääratud reeglite järgi samadest võlasummadest tulenevaid maksevoogusid" ja on öeldud, et "kaks kõige rohkem levinud liiki on intressimäära vahetuslepingud ja valuutavahetuslepingud".

(3) ESA 95 ja SNA 93 esialgses versioonis käsitatakse mis tahes vahetuslepingute ja tähtpäevaintressiga lepingute kohaseid kahe osalise vahetatud intressivoogusid mitterahanduslike tehingutena, mis märgitakse intressina omanditulu alla.

(4) Selline käsitus on tekitanud raskusi, mistõttu komisjoni arvates on vaja need intressivood omanditulust välja arvata samamoodi kui muudetud SNA 93s.

(5) Seetõttu on asjakohane märkida need vood finantstehingutesse tuletisinstrumentide alla, mis leidub ESA 95 jaotusosas F3 pealkirjaga "Muud väärtpaberid kui aktsiad".

(6) Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse alusel edastatavate andmete jaoks tuleks ette näha nende voogude erikäsitlemine.

(7) Otsusega 89/392/EMÜ, Euratom [5] asutatud Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komiteega ja otsusega 91/115/EMÜ [6] asutatud monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komiteega on kooskõlas kummagi nimetatud otsuse artikliga 3 nõu peetud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2223/96 A lisa muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt:

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. detsember 2001

Euroopa Parlamendi nimel

president

N. Fontaine

Nõukogu nimel

eesistuja

F. Vandenbroucke

[1] EÜT C 116 E, 26.4.2000, lk 63.

[2] EÜT C 103, 3.4.2001, lk 8.

[3] Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2001. aasta arvamus Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 8. novembri 2001. aasta otsus.

[4] EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 995/2001 (EÜT L 139, 23.5.2001, lk 3).

[5] EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

[6] EÜT L 59, 6.3.1991, lk 19. Otsust on muudetud otsusega 96/174/EÜ (EÜT L 51, 1.3.1996, lk 48).

--------------------------------------------------

LISA

Määruse (EÜ) nr 2223/96 A lisa muudetakse järgmiselt.

1. 4. peatüki punkt 4.47 asendatakse järgmisega:

"4.47. Ühtki makset, mis tuleneb mis tahes vahetuslepingust, ei käsitata intressina ega märgita omanditulu alla (vt punkti 5.67 alapunkti d ja punkti 5.139 alapunkti c tuletisinstrumentide kohta).

Samamoodi ei märgita omandituluks tähtpäevaintressiga lepingutest tulenevaid tehinguid (vt punkti 5.67 alapunkti e)."

2.a)b) 5. peatükis:

asendatakse punkti 5.67 alapunktid d ja e järgmistega:

"d) vahetuslepingud, kuid üksnes juhul, kui neil on turuväärtus seetõttu, et nad on kaubeldavad või neid saab tasa arvestada. Vahetuslepingud on kahe osalise vahelised lepingud, mille alusel vahetatakse teatava aja jooksul ja ettemääratud reeglite järgi samadest võlasummadest tulenevaid maksevoogusid. Kõige rohkem levinud liigid on intressimäära vahetuslepingud, välisvaluuta vahetuslepingud ja valuutavahetuslepingud. Intressimäära vahetuslepingute puhul vahetatakse erinevat laadi intressimakseid, näiteks fikseeritud määr ujuva vastu, kaks erinevat ujuvat määra, fikseeritud määr ühes valuutas ja ujuv määr teises jne. Välisvaluuta vahetuslepingute (sealhulgas kõik tähtpäevalepingud) puhul tehakse välisvaluutadega tehinguid ettemääratud vahetuskursiga. Valuutavahetuslepingute puhul vahetatakse kahes erinevas valuutas olevaid kindlaksmääratud summasid koos järgnevate maksetega, kaasa arvatud intressivood ja tagasimaksevood, teatava aja jooksul ja ettemääratud reeglite järgi. Ühtki eespool kirjeldatust tulenevat makset ei käsitata süsteemis omandituluna ja kõik arveldused tuleb märkida finantskontole;

e) tähtpäevaintressiga lepingud, kuid üksnes juhul, kui neil on turuväärtus seetõttu, et nad on kaubeldavad või neid saab tasa arvestada. Tähtpäevaintressiga lepingud on lepingud, millega kaks osalist, et kaitsta ennast intressimäärade muutuste eest, lepivad kokku arvelduskuupäeval makstavas intressis, mis tuleneb mitte kunagi vahetatavast põhisumma nimiväärtusest. Maksed seotakse kokkulepitud määra ja arveldushetkel kehtiva turumäära vahega. Neid makseid ei käsitata süsteemis omandituluna, kuid need märgitakse tuletisinstrumentide alla.";

asendatakse punkti 5.139 alapunktid c ja d järgmisega:

"c) igasuguseid vahendajate makstud või saadud otseseid vahendustasusid optsioonide, futuuride, vahetuslepingute ja muude tuletisinstrumentide lepingute korraldamise eest käsitatakse asjakohastel kontodel maksetena teenuste eest. Vahetuslepingu osalisi ei käsitata üksteisele teenuse osutajana, kuid igasugust makset kolmandale isikule vahetuslepingu korraldamise eest tuleks käsitleda maksena teenuse eest. Kui vahetuslepingu alusel vahetatakse põhisummasid, tuleb vastavad vood märkida tehinguteks aluseks oleva instrumendiga; muud maksevood (välja arvatud vahendustasud) tuleb märkida tuletisinstrumentide (F.34) alla. Kuigi optsiooni müüjale makstavat tasu võib põhimõtteliselt käsitada teenustasu sisaldavana, on tegelikkuses tavaliselt võimatu teenuse osa eristada. Seetõttu tuleb kogu hind märkida ostjal finantsvara omandamiseks ja müüjal kohustuse tekkimiseks;

d) kui vahetuslepingutega kaasneb põhisumma vahetamine, nagu näiteks valuutavahetuslepingute puhul, tuleb esialgne vahetus märkida tehinguks vahetuse aluseks oleva instrumendiga, mitte aga tehinguks tuletisinstrumendiga (F.34). Kui lepinguga ei kaasne põhisumma vahetamist, ei kirjendata tehingut lepingu jõustumisel. Mõlemal juhul tekib seega tuletisinstrument, mille algväärtus on null. Järelikult võrdub vahetuslepingu väärtus:

1) põhisummade puhul tagasivahetatavate summade prognoositava tulevase turuväärtuse ja lepingus piiritletud summade vahe praeguse turuväärtusega;

2) muude maksete puhul lepingus piiritletud tulevaste voogude praeguse turuväärtusega.

Tuletisinstrumendi väärtuse muutused teatava aja jooksul tuleb märkida ümberhindamiskontole.

Põhisumma vahetatakse tagasi vahetuslepingus sätestatud tingimustel ja see võib toimuda nii, et finantsvara vahetatakse selle turuhinnast erineva hinnaga. Vahetuslepingu osaliste vastastikused maksed piiritletakse lepingus. Turuhinna ja lepinguhinna vaheline erinevus on seega võrdne vara/kohustuse müügiväärtusega maksetähtpäeval ja see tuleks kirjendada tehinguna tuletisinstrumentidega (F.34). Seevastu muud vahetuslepingu alusel liikuvad vood märgitakse tehinguks tuletisinstrumentidega tegelikult vahetatud summade ulatuses. Kõik tehingud tuletisinstrumentidega peavad kattuma vahetuslepingu kehtivusajal ümberhindamisest tuleneva kasu või kahju koguväärtusega. See käsitlus on sarnane käsitlusega, mis on ette nähtud optsioonidele, mis jõuavad täitmiseni (vt alapunkti a).

Institutsioonilise üksuse puhul kirjendatakse vahetusleping või tähtpäevaintressiga leping tuletisinstrumentide alla varade poolele, kui tema netoväärtus on plussmärgiga, kusjuures plussmärgiga netomaksed suurendavad netoväärtust (ja vastupidi). Kui vahetuslepingu netoväärtus on miinusmärgiga, kirjendatakse see kohustuste poolele, kusjuures miinusmärgiga netomaksed suurendavad netoväärtust (ja vastupidi)."

3. Lisatakse järgmine lisa:

"

V LISA

VALITSEMISSEKTORI EELARVEPUUDUJÄÄGI MÄÄRATLUS ÜLEMÄÄRASE EELARVEPUUDUJÄÄGI MENETLUSE KOHALDAMISEL

Nõukogu määruses (EÜ) nr 3605/93 [1] sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames komisjonile esitatavates liikmesriikide aruannetes tähistab "valitsemissektori eelarvepuudujääki" valitsemissektori tasakaalustav kirje "võetud/antud netolaen", sealhulgas vahetuslepingutest ja tähtpäevaintressiga lepingutest tulenevate intressimaksete vood. Selle jäägi kood on EDPB9. Seoses sellega sisaldavad intressid eespool nimetatud vooge ja nende koodiks on EDPD41.

"

[1] EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 475/2000 (EÜT L 58, 3.3.2000, lk 1).

--------------------------------------------------