Nõukogu määrus (EÜ) nr 1601/2001,

2. august 2001,

millega kehtestatakse teatavate Taist, Tšehhi Vabariigist, Türgist ja Venemaalt pärit raud- ja terastrosside impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse nende suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, [1] eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Ajutised meetmed

(1) Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 230/2001 [2] ("ajutine määrus") ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatavate Taist, Tšehhi Vabariigist, Türgist ja Venemaalt pärit raud- ja terastrosside (edaspidi "terastrosside") impordi suhtes ning võttis vastu teatavate Tšehhi Vabariigi ja Türgi eksportivate tootjate pakutud kohustused.

(2) Korea Vabariigist (edaspidi "Korea") ja Malaisiast imporditud kaupade suhtes ei kehtestatud ajutisi meetmeid, sest dumpingumarginaal oli minimaalne.

2. Järgnev menetlus

(3) Pärast seda, kui olid avaldatud olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal otsustati kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, esitas mitu huvitatud isikut oma kirjalikud märkused. Isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada, anti selleks võimalus.

(4) Komisjon jätkas lõplike otsuste tegemiseks vajaliku teabe otsimist ja kontrollimist.

(5) Kõiki pooli teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada:

a) kehtestada Taist, Tšehhi Vabariigist, Türgist ja Venemaalt pärit terastrosside impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad;

b) lõpetada Koreast ja Malaisiast pärit terastrosside impordi kord meetmeid kehtestamata.

(6) Lisaks sellele anti huvitatud isikutele võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(7) Huvitatud isikute esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti lõplikes otsustes vastavad muudatused.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(8) Ajutises määruses kirjeldati vaatlusaluseid tooteid kui rauast ja terasest, välja arvatud roostevabast terasest trosse, sealhulgas kinniseid trosse, mille maksimaalne ristlõige on vähemalt 3 mm ja mille külge võib olla ühendatud liitmikke (tööstuses kasutatakse nimetust "terastrossid").

(9) Mõned huvitatud isikud kordasid oma taotlust selle kohta, et terastrossid tuleks jagada kahte rühma: mõned neist eristasid niinimetatud üldotstarbelisi terastrosse ja kõrgtehnoloogilisi terastrosse, samal ajal kui teised tegid vahet üldotstarbelistel standardtrossidel ja eriotstarbelistel trossidel. Väideti, et nimetatud trosse ei saa üheks tooteks pidada, sest nende füüsilised ja tehnilised omadused ning tootmismeetodid on erinevad, neid ei saa omavahel vastastikku asendada, nende sihtturud on erinevad ja nende vahel ei ole märkimisväärset konkurentsi.

(10) Seoses sellega tuleks kõigepealt märkida, et kuigi toodetakse väga erinevaid terastrosse, mille füüsilised ja tehnilised omadused on mõnevõrra erinevad, on kõigi nende peamised füüsilised omadused (st terastraat, millest moodustuvad keermed, ümber südamiku põimitud keermed, millest moodustub tross, ja südamik ise) ja tehnilised omadused (kõigil on keermetes hulk traate ja trossis hulk keermeid, teatav läbimõõt ja konstruktsioon) samad. Kuigi tootevaliku ülemise ja alumise otsa tooteid ei ole võimalik omavahel asendada, saab seda teha naabergruppide toodetega. Seepärast jõuti järeldusele, et eri gruppide terastrossid on teataval määral kattuvad ja konkureerivad omavahel. Lisaks sellele võib sama grupi tooteid kasutada eri otstarveteks.

(11) Teiseks lähtutakse üldotstarbeliste ja kõrgtehnoloogiliste terastrosside eristamisel terastrosside kasutusest, st mitmel eri otstarbel kasutatavad terastrossid vastandatakse terastrossidele, millel on konkreetne otstarve. Tuleks märkida, et huvitatud isikud ei suutnud näidata selgepiirilist vahet kahe kõnealuse grupi vahel. Veelgi enam, sellise eristuse puhul ei võeta arvesse asjaolu, et naabergruppides konkureerivad üldotstarbelised terastrossid vahetult eriotstarbeliste terastrossidega ning seega on nad omavahel asendatavad.

(12) Lõpuks osutab standard- ja spetsiaalterastrosside eristamine asjaolule, et nende tootmisel kas järgitakse standardit (ISO, DIN vms) või ei tehta seda ("spetsiaalsed terastrossid"; kõnealuste spetsiaaltrosside puhul on vahel tegemist standardi modifikatsiooniga), olenemata konkreetse terastrossi kasutusest. Tuleks märkida, et peamised füüsilised ja tehnilised omadused on mõlemal grupil samad, olenemata sellest, kas tegemist on standard- või spetsiaalterastrossidega. Lisaks sellele on olemas naabergrupid, kus standardterastrossid konkureerivad spetsiaalterastrossidega, sest mõlemaid saab kasutada samal otstarbel ja seega on nad omavahel asendatavad.

(13) Eespool öeldut silmas pidades kinnitab see ajutise määruse põhjendustes 9–13 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

2. Samasugune toode

(14) Ajutises määruses jõuti järeldusele, et ühenduse tootjate toodetud ja ühenduse turul müüdud terastrossid olid samasugused nagu asjaomastest riikidest ühendusse eksporditud ning kõnealustes riikides toodetud ja nende siseturul müüdavad terastrossid. Samuti olid Koreas toodetud ja sealsel siseturul müüdud terastrossid samasugused nagu Venemaalt pärit ühendusse eksporditud terastrossid.

(15) Mõned huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootjate poolt ühenduses müüdavad terastrossid ei ole samasugused kui asjaomastest riikidest imporditud terastrossid. Eelkõige väideti, nagu oleks kõnealustest riikidest imporditud terastrosside puhul tegemist peamiselt üldotstarbeliste terastrossidega, ühenduse tootjad müüvad aga enamasti kõrgtehnoloogilisi terastrosse; seepärast peaks menetlus, kui seda üldse kasutada, piirduma üldotstarbeliste terastrossidega. Lisaks sellele nõuti, et eritellimusel tehtud terastrossid jäetaks meetmete reguleerimisalast välja, sest ühenduse tootjad on tegelikult nende ainupakkujad ühenduse turul.

(16) Tuleks märkida, et dumpinguvastases menetluses on vaatlusalune toode ja samasugune toode määratletud peamiste füüsiliste, tehniliste ja/või keemiliste omaduste ning peamise kasutusotstarbe põhjal. Kui vaatlusalune toode, st asjaomastes riikides toodetud ja ühendusse eksporditud toode, on määratletud, tuleb uurida, kas asjaomastes riikides toodetav ja sealsetel siseturgudel müüdav toode ning ühenduses toodetav ja müüdav toode on samasugused nagu vaatlusalune toode. Sellisel juhul ei ole oluline fakt, et teatavat liiki tooteid ühenduses ei toodeta.

(17) Eelkõige seoses eritellimusel tehtud terastrossidega, mis kavandatakse vastavalt kliendi nõudmistele ja mida hakatakse tootma pärast lepingute sõlmimist, millele omakorda eelneb sageli pakkumismenetlus, tuleb märkida, et ka nende peamised füüsilised ja tehnilised omadused on samasugused nagu muudel terastrossidel. Ka siis, kui ühenduse tootjad on selgelt eelisolukorras oma asukoha tõttu, tuleb igal juhul märkida, et ekspordiga tegelevatele tootjatele ei tehta takistusi pakkumismenetlustes osalemiseks.

(18) Seepärast jõuti järeldusele, et asjaomastest riikidest imporditud terastrosside ja ühenduse tööstusharu toodetud ja ühenduses müüdavate terastrosside peamised füüsilised ja tehnilised omadused ning peamine kasutusotstarve on samasugused.

(19) Kõike eespool öeldut silmas pidades leidsid ajutise määruse põhjendustes 14–16 kirjeldatud seisukohad kinnitust.

C. DUMPING

1. Üldine metoodika

a) Normaalväärtus

(20) Mõned koostööd tegevad ja ekspordiga tegelevad tootjad vaidlustasid tootmismaksumusele ning müügi-, üld- ja halduskuludele kasumi saamiseks lisatud summade kindlakstegemiseks kasutatud metoodika arvestusliku normaalväärtuse kasutamise puhul. Kui kogupuhaskasum määrataks kindlaks ainult tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi, mitte aga vaatlusaluse toote omamaise müügi kogukäibe põhjal, muudaks komisjon kasumimarginaali koostööd tegevate Tai ja Venemaa ekspordiga tegelevate tootjate puhul põhjendamatult suureks. Koostööd tegevate Tšehhi ekspordiga tegelevate tootjate puhul oleks komisjon pidanud jätma arvestamata sellist liiki terastrosside omamaise müügi, mille hulk moodustab vähem kui 5 % ühendusse eksporditud sama liiki terastrossidest. Sellise müügi hindu ei võeta normaalväärtuse kindlaksmääramisel tavaliselt arvesse, sest kõnealused hinnad ei ole representatiivsed ja seepärast tuleks nad kõrvale jätta ka kasumimarginaali kindlaksmääramisel.

(21) Määruse (EÜ) nr 384/96 (algmäärus) artikli 2 lõike 6 sissejuhatava lõigu kohaselt peab kasumi summa toetuma andmetele, mis käsitlevad ekspordiriigi kohalikul turul tavapärase kaubandustegevuse käigus toodetud ja müüdud samasugust toodet, kui sellised andmed on kättesaadavad. Seepärast ei ole põhjust, miks peaks mõistlikku kasumimarginaali väljendama andmete põhjal, mis hõlmavad müüki, millega ei arvestata, sest see toimub väljaspool tavapärast kaubandustegevust. Kui on kindlaks tehtud, et samasuguse toote omamaine müük on representatiivne algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses, on sellest tulenevalt põhjust võtta arvesse kogu tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müüki. Lisaks sellele tehakse normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud kasum kindlaks ettevõtja ja samasuguse toote tasandil. Kui müük toimub kogustes, mis ei ole ekspordimahuga võrreldes representatiivsed, ei pruugi tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud teatava mudeli omamaise müügi tulemused olla usaldusväärsed. Seepärast ei võeta kõnealuseid müügihindu samalaadse eksporditud mudeli normaalväärtuse kindlaksmääramisel mitterepresentatiivsuse tõttu arvesse. Võimalike mitterepresentatiivsete andmete mõju neutraliseeritakse, kui kõigi kohalikul turul müüdud mudelite müük liidetakse äriühingute tasandil, tingimusel, et kogu tavapärase kaubanduse käigus toimunud omamaise müügi maht on suurem kui 5 % ekspordist ühendusse.

(22) Lisaks sellele vaidlustas koostööd tegev Tai ekspordiga tegelev tootja eespool kirjeldatud metoodikaga saadud kasumimarginaali mõistlikkuse. Kindlaksmääratud kasumimarginaal saadi asjaomase metoodika kohaldamisel vahetult koostööd tegeva ja ekspordiga tegeleva eksportija esitatud andmete suhtes.

(23) Seepärast lükati nimetatud väited tagasi.

(24) Eespool öeldut silmas pidades leidsid ajutise määruse põhjendustes 18–25 ja 68–70 kirjeldatud esialgsed järeldused kinnitust.

b) Ekspordihind ja võrdlus

(25) Ekspordihinna kindlaksmääramise üldise metoodika ega normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemise kohta ei ole uut teavet ja seega leiavad ajutise määruse põhjendustes 26–28 kirjeldatud esialgsed järeldused kinnitust.

c) Uuritud äriühingute dumpingumarginaalid

(26) Kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 29 kirjeldatud üldist metoodikat uuritud äriühingute dumpingumarginaali kindlaksmääramiseks.

(27) Lõpuks tuleks märkida, et kui ekspordiga tegelev tootja eksportis ühendusse rohkem kui ühte liiki tooteid, määrati üldine kaalutud keskmine dumpingumarginaal kindlaks, arvestades iga liigi puhul tuvastatud dumpingut ilma normaalväärtuse ja üksikute liikide ekspordihindade negatiivset vahet nulliga võrdsustamata.

d) Dumpingumarginaal äriühingute puhul, kes ei tee koostööd

(28) Dumpingu jääkmarginaali kindlaksmääramise üldise metoodika kohta ei ole uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 30–34 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

2. Tšehhi Vabariik

(29) Koostöö puudumise kohta ühe Tšehhi Vabariigi ekspordiga tegeleva tootjaga ei ole uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 35 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

a) Normaalväärtus

(30) Pärast ajutiste meetmete kehtestamist esitas ŽDB a.s. täiendavad selgitused müügi-, üld- ja halduskulude jaotuse kohta. Müügi-, üld- ja halduskulud vaadati läbi ning arvati maha kirjed, mille puhul komisjonile tõendati rahuldaval viisil, et tal ei ole vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga mingit seost.

b) Ekspordihind

(31) ŽDB a.s. väitis, et tema ekspordihinna kindlaksmääramisel tuleks kõrvale jätta tema siduseksportija vahendusel toimuv eksport ühendusse. Nimetatud väide toetus sellele, et siduseksportija lõpetab terastrosside ekspordi ühendusse, sest ŽDB a.s. lammutas 2000. aasta septembris ühe oma tehastest (pärast uurimisperioodi lõppu), mis tootis enamiku siduseksportija poolt uurimisperioodil müüdud terastrossidest.

(32) Nimetatud väidet ei aktsepteeritud. Pärast uurimisperioodi toimunut võib erandkorras arvesse võtta tingimusel, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine uurimisperioodi põhjal oleks ilmselgelt sobimatu. Edaspidist arengut võiks tegelikult arvesse võtta ainult juhul, kui selle mõju on ilmselge, vaieldamatu, püsiv, manipuleerimisele allumatu ega tulene huvitatud poolte sihipärasest tegutsemisest. Asjaolu, et üks tehastest on suletud, ei takista siduseksportijat müümast teises ŽDB a.s. tehases toodetud terastrosse. Lisaks sellele tuleks märkida, et kõnealune siduseksportija müüs ka uurimisperioodil aeg-ajalt teises tehases toodetud terastrosse. Seepärast jõuti järeldusele, et tingimused, mille korral võiks ŽDB a.s. ekspordihinna kindlaksmääramisel arvesse võtta, et siduseksportija on väidetavalt lõpetanud ekspordi, ei ole täidetud.

(33) Eespool öeldut silmas pidades kinnitab see ajutise määruse põhjenduses 38 kirjeldatud esialgseid seisukohti.

c) Võrdlus

(34) ŽDB a.s. vaidlustas nominaalse vahendustasu 5 % suuruse korrigeerimise, mis arvatakse maha siduseksportija poolt ühenduse sõltumatutelt klientidelt nõutavatest hindadest, sest see ei oleks seotud tegelikult makstava vahendustasuga. Lisaks sellele väitis ta, et siduseksportijat oleks tulnud käsitleda ŽDB a.s. ekspordiosakonnana. Kõnealused äriühingud on omavahel seotud ja moodustavad ühtse majandusüksuse ning seega ei oleks nominaalse vahendustasu mahaarvamine põhjendatud.

(35) Uurimise käigus selgus, et siduseksportija ei asenda ŽDG a.s. ekspordiosakonda. Tegelikult tegeleb ŽDB a.s. ekspordiosakond ekspordiga ka iseseisvalt ja ilma, et selles osaleks siduseksportija. Õiglane võrdlus tehasest hankimise tasandil eeldab mahaarvamist siduseksportija poolt ühenduse sõltumatutelt klientidelt nõutavatest hindadest, mis baseeruvad nominaalsel vahendustasul, mis vastab siduseksportija lisaülesandele kaubavahetuses, kui seda rolli võib pidada samasuguseks kui vahendustasu põhimõttel tegutseva kaupleja tegevust. Seepärast säilitati 5 % korrigeerimine.

(36) ŽDB a.s. taotles pakkimiskulude arvestuslike normaalväärtuste korrigeerimist, sest nimetatud kulud kuulusid müügi-, üld- ja halduskulude hulka ning rullide kulude korrigeerimine toimus ekspordihinna põhjal. Komisjon tegi kindlaks, et väidetavaid erinevusi ekspordihinnas sisalduvate pakkimiskulude ja tehasest hankimise tasandi normaalväärtuse vahel ei olnud olemas. Müügi-, üld- ja halduskuludes transpordi-, kindlustus- ja pakkimiskuludena teatatud summad ei sisaldanud tegelikult mingeid pakkimiskulusid, sest need olid samaväärsed summadega, mille ulatuses nõuti korrigeerimist sisemaaveo ja kindlustuse puhul. Ka siis, kui oletada, et ŽDB a.s. oli jätnud normaalväärtuse korrigeerimist nõudes transpordi-, kindlustus- ja pakkimiskulud eraldi välja toomata, ei olnud nende nõudmine põhjendatud, sest korrigeeritud oli sisemaavedude ja kindlustuse summat. Seetõttu jäeti kõnealune taotlus rahuldamata.

(37) Transpordikuludega seotud korrigeerimine vaadati ühe tehingu puhul uuesti läbi, et kasutada tegelikke kulusid, sest muu teabe puudumise tõttu tuginesid need kulud esialgu kalkulatsioonidel.

(38) Seega leidsid ajutise määruse põhjendustes 39 ja 40 kirjeldatud esialgsed järeldused kinnitust, välja arvatud eespool kirjeldatud korrigeerimiste korral.

d) Dumpingumarginaal

(39) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi vaatlusaluse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust iga vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(40) Pärast arvutuste läbivaatamist lõplikult kindlaksmääratud dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on:

- ŽDB a.s. puhul: 30,7 %.

(41) Selle kohta ei ole uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 43 sätestatud dumpingu jääkmarginaali kindlaksmääramise metoodika. Selle põhjal on lõplik dumpingu jääkmarginaal 47,1 %.

3. Korea Vabariik

a) Normaalväärtus

(42) Normaalväärtuse kindlaksmääramise metoodika kohta ei ole uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 45–49 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

b) Ekspordihind

(43) Ekspordihinna kindlaksmääramise metoodika kohta ei ole uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 50 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

c) Võrdlus

(44) Võrdlusmetoodika kohta ei ole uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 51–54 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

d) Dumpingumarginaal

(45) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi vaatlusaluse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust iga vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(46) Pärast arvutuste läbivaatamist on lõplikult kindlaksmääratud dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata:

- Kiswire Ltd puhul: 0 %

- Chung Woo Rope Co. puhul: 0 %

- DSR Wire Corp. puhul: 0 %.

(47) Ajutise määruse põhjenduses 57 sedastati: võrreldes Eurostati esitatud andmetega paistis, et kolm koostööd tegevat ekspordiga tegelevat tootjat hõlmavad kogu vaatlusaluse toote ekspordi Koreast ühendusse. Kaebuse esitaja väitis, et Korea tootjad, kes ei teinud uurimise raames koostööd, eksportisid uurimisperioodi ajal tegelikult ühendusse, ja leidis, et võiks kehtestada jääktollimaksu. Pärast seda kinnitas komisjon, et vähemalt üks koostöös mitteosalenud tootja oli uurimisperioodi jooksul tõepoolest tegelnud ekspordiga ühendusse.

(48) Kuigi koostöö tase oli kõrge, ilmnes, et üks tootja oli teadlikult koostööst loobunud ja seepärast määrati dumpingu jääkmarginaal kindlaks kõrgeima dumpingumarginaali tasemel, mis oli kindlaks määratud koostööd teinud ekspordiga tegelevate tootjate tüüpiliste tehingute osas.

(49) Lõpuks arvutati ümber ka Korea kaalutud keskmine dumpingumarginaal. Selleks tuli anda hinnang koostööd mitteteinud eksportijate ühendusse suunatud ekspordi osatähtsusele vastavalt algmääruse artiklile 18. Selleks kasutati sama toote suhtes kohaldatud eelmise menetluse andmeid. Saadud dumpingumarginaal on Korea puhul väiksem kui 2 % väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata. Seega tuleks uurimine Korea Vabariigi puhul lõpetada vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 3.

4. Malaisia

a) Normaalväärtus

(50) Normaalväärtuse kindlaksmääramise metoodika kohta ei ole uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 59 ja 60 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

b) Ekspordihind

(51) Ekspordihinna kindlaksmääramise metoodika kohta ei ole uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 61 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

c) Võrdlus

(52) Võrdlusmetoodika kohta ei ole uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 62 ja 63 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

d) Dumpingumarginaal

(53) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi vaatlusaluse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust iga vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(54) Pärast arvutuste läbivaatamist lõplikult kindlaksmääratud dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on:

- Kiswire Sdn. Bhd. puhul: 0 %.

(55) Kaebuse esitaja väitis, et Malaisia tootjad, kes ei teinud uurimise raames koostööd, võisid uurimisperioodi ajal tegelda ühendusse suunatud ekspordiga. Nimetatud väite toetuseks ei esitatud mingeid tõendeid ja seega ei saanud komisjon kinnitada, nagu oleksid koostööd mitteteinud tootjad uurimisperioodi ajal tõepoolest tegelnud ekspordiga ühendusse.

(56) Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 66 sätestatud esialgseid järeldusi. Seega tuleks uurimine Malaisia puhul lõpetada vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 3.

5. Tai

a) Normaalväärtus

(57) Normaalväärtuse kindlaksmääramise metoodika kohta ei ole uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 68 ja 70 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

b) Ekspordihind

(58) Koostööd teinud eksportiv tootja väitis, et komisjon oleks pidanud ekspordihinna arvutamisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 kasutama kasumimarginaali puhul sidusimportijatelt saadud andmeid. Ta teatas, et sidusimportijad tegutsesid ka kolmandatest riikidest pärit samasuguste toodete sõltumatute importijatena ja kasutada tuleks nimetatud kaubavahetuse kasumimarginaale.

(59) Algmääruse artikli 2 lõikes 9 nõutakse siiski, et ekspordihinna arvutamiseks kasutatud kasumimarginaal peab olema mõistlik. Tuleb märkida, et ühel kõnealusel sidusimportijal ei ole üldse kasumit ja teiste sidusimportijate kasumitase moodustab käibest ainult 0,8 %. Sellist kasumitaset ei saa pidada mõistlikuks, eriti võrreldes eelmise samasugust toodet käsitlenud menetluse käigus koostööd teinud sõltumatutelt importijatelt saadud kasumimarginaalidega.

(60) Lisaks sellele on küsitav, kas kasumimarginaali, mille sidusimportija on esitanud, väites, et on sõltumatu importija, võib pidada usaldusväärseks, sest tõenäoliselt on seda mõjutanud omavahel seotud isikute vahel üleandehinnaga toimunud müük.

(61) Eespool öeldut silmas pidades kinnitab see ajutise määruse põhjenduses 71 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

c) Võrdlus

(62) Koostööd teinud tootja väitis, et meetod, mida komisjon kasutas eksportiva tootja poolt väga sarnastena esitatud liikide normaalväärtuse korrigeerimiseks, et viia see väärtus ekspordihinnaga võrreldavale tasemele, ei ole õige, sest see hõlmab lisaks valmistamiskulude erinevusele osa müügi-, üld- ja halduskuludest ning kasumist, mida ei tohiks sellisel juhul arvesse võtta.

(63) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile a: "füüsiliste omaduste" erinevuse korrigeerimise ulatus vastab erinevuste turuväärtuse põhjendatud hinnangule. Sellest tulenevalt ei saa põhjendatud hinnang piirduda erinevustega valmistamiskuludes ning see peab mõistlikus ulatuses sisaldama ka müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit.

(64) Eespool öeldut silmas pidades kinnitab see ajutise määruse põhjendustes 72 ja 73 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

d) Dumpingumarginaal

(65) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi vaatlusaluse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust iga vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(66) Pärast arvutuste läbivaatamist lõplikult kindlaksmääratud dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on:

- Usha Siam Steel Industries Public Company Limited puhul: 28,9 %.

(67) Et dumpingu jääkmarginaali määratlemise metoodika kohta ei ole uut teavet, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 76 kirjeldatud esialgseid järeldusi ning selle põhjal on lõplik dumpingu jääkmarginaal 42,8 %.

6. Türgi

a) Normaalväärtus ja ekspordihind

(68) Normaalväärtuse ja ekspordihinna kohta ei ole uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 78–80 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

b) Võrdlus

(69) Uued tõendid esitati korrigeerimise kohta, mida üks eksportiv tootja taotles 3 % maksu suhtes, mis tasuti pikaajaliste maksetingimustega ostetud toormaterjali impordilt ja mida ei oleks nõutud ekspordiks mõeldud terastrosside valmistamiseks kasutatava toormaterjali puhul. Komisjoni rahuldaval viisil tõendati, et 3 % maksu kohaldati omamaisel turul müüdavate terastrosside valmistamiseks kasutatud toormaterjali suhtes, kuid seda ei olnud sisse nõutud toormaterjali puhul, millest valmistati ühendusse eksporditavaid terastrosse. Seetõttu kõnealune taotlus rahuldati.

(70) Üks eksportiv tootja kordas oma taotlust korrigeerida normaalväärtust, võttes arvesse kaubandustasemete erinevust, sest kogu eksport ühendusse on suunatud jaemüüjatele, samal ajal kui omamaine müük on suunatud jaemüüjatele ja lõppkasutajatele. Esitati uusi selgitusi ja tõendeid, mis pidid näitama, et nimetatud eksportiva tootja funktsioon oli kahes kõnealuses turustuskanalis erinev. Eespool nimetatud teave esitati väga hilises uurimisjärgus ja seda ei olnud varem kordagi mainitud, kuigi pärast küsimustiku vastuste läbivaatamist ja ka hiljem kohapeal oli esitatud küsimusi omamaiste lõppkasutajate ja jaemüüjatega seotud funktsioonide erinevuse kohta. Küsimustiku vastused, lisateabe nõudmise peale esitatud vastus ja kohapeal esitatud selgitused põhjendasid hinnavahet ainult asjaoluga, et jaemüüjad pidid toote edasi müüma ja seega ei olnud kasutajataseme hinnad neile vastuvõetavad. Lisaks sellele kontrollis komisjon, kas hindade erinevused olid püsivad, võrreldes lõppkasutajatelt ja jaemüüjatelt sama liiki terastrosside eest samal kuul nõutud hindu, võttes arvesse uurimisperioodil Türgis valitsenud kõrget inflatsiooni. Selline võrdlus näitas hindade märkimisväärset varieerumist sama omamaiste klientide kategooria raames ega tuvastanud, et lõppkasutajatelt nõutavad hinnad oleksid olnud pidevalt kõrgemad. Nimetatud asjaolusid arvesse võttes lükatakse nõudmine tagasi ja kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 83 kirjeldatud esialgseid seisukohti.

(71) Seega leidsid ajutise määruse põhjendustes 81 ja 83–88 kirjeldatud esialgsed järeldused kinnitust, välja arvatud eespool kirjeldatud korrigeerimiste korral.

c) Dumpingumarginaal

(72) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi vaatlusaluse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust iga vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(73) Pärast arvutuste läbivaatamist on lõplikult kindlaksmääratud dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata:

- Celik Halat ve Tel Sanayii A.S puhul: 55,2 %

- Has Celik ve Halat San Tic A.S puhul: 17,8 %.

(74) Selle küsimuse kohta ei ole uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 91 sätestatud dumpingu jääkmarginaali kindlaksmääramise metoodika. Selle põhjal määrati dumpingu jääkmarginaal koostööd tegevate äriühingute jaoks kehtestatud kõrgeima dumpingumarginaaliga samal tasemel, s.o 55,2 %.

7. Venemaa

a) Üldosa

i) Turumajanduse seisundi analüüs

(75) Selle küsimuse kohta ei ole uut teavet ja seega kinnitatakse seisukohta, et üht Venemaa eksportivat tootjat peetakse uurimise raames koostööd mitteteinuks. Pärast ajutise määruse avaldamist esitasid koostööd teinud eksportivad tootjad oma märkused turumajanduse seisundi määratluse kohta, korrates valdavalt varasemaid seisukohti, mis olid esitatud pärast kavandatud turumajanduse seisundi määratlust käsitleva nõude teatavaks tegemist ja millele oli vastatud koos esialgsete seisukohtade teatavaks tegemisega. Tuleks märkida, et JSC ChSPZ-l oli juba võimalus esitada oma märkused pärast turumajanduse seisundi kavandatud määratluse teatavaks tegemist ja nendes märkustes ei esitatud uusi fakte ega kaalutlusi, mis oleksid muutnud kehtetuks komisjoni järeldused, ja seega jääb turumajanduse seisundi määratlus kehtima kogu uurimise ajaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile c. Igal juhul ei oleks pärast ajutise määruse avaldamist esitatud vastuväited turumajanduse seisundi määratlust mõjutanud.

(76) Koostööd teinud eksportiv tootja vaidlustas oma turumajanduse seisundit käsitleva avalduse tagasilükkamise peamiselt kolmel põhjusel. Äriühing väitis, et: i) määratlemise kolme kuu pikkusest tähtajast kõrvalehoidmine rikkus tema õigustatud ootusi, õigust kaitsele ja tõhusa haldamise põhimõtet; ii) nõue vastata dumpingut käsitlevale küsimustikule täies mahus (sealhulgas normaalväärtuse määratlemiseks vajalikud andmed) suurendas põhjendamatult äriühingu töökoormust ja iii) turumajanduse seisundi määratlus tugines algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c valele tõlgendusele ja taotleja tegeliku olukorra ekslikule tõlgendusele või analüüsile. Täpsemalt ei olnud kulud, mida ei peetud eriti turuväärtusi kajastavaks, eksportiva tootja arvates olulised näitajad; tal oli üks selge komplekt raamatupidamise põhidokumente (Venemaa õigusaktide kohaselt koostatud komplekt); raamatupidamisdokumente oli kontrollitud sõltumatult rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaselt ning praegused erinevused Venemaa ja rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite vahel võivad anda alust pigem korrigeerimisele või vastavuse kontrollimisele kui turumajanduse seisundit käsitleva avalduse tagasilükkamisele; maksed võlgade hüvitamiseks uurimisperioodi ajal olid erandlikud, need sooritati vastavalt tegelikele turuväärtustele ning olid seotud väikeste kuluteguritega, mis ei liitunud vaatlusaluse tootega ega vastanud vahetuskaubanduse tingimustele.

(77) Kuigi ei saa eitada, et komisjon ei suutnud lõpetada turumajanduse seisundi määratlemist kolme kuu jooksul pärast uurimise käivitamist, tehti järeldused äriühingule teatavaks kohe, kui see oli võimalik vastavalt heale juhtimistavale. Äriühingu õigust kaitsele ja eeldust, et tal on võimalik esitada märkused kõigi selliste ettepanekute kohta ja esitada kõnealust määratlemist silmas pidades asjaomast teavet, ei piiratud mitte mingil viisil, sest tal paluti esitada oma seisukohad ja võimalikud vastuargumendid turumajanduse seisundi kavandatud määratluse kohta ning selleks jäeti piisavalt aega. Lisaks sellele paluti tal esitada märkused võrdlusriigi valiku kohta. Nagu eespool öeldud, ei esitatud pärast turumajanduse seisundi määratluse teatavaks tegemist saadud märkustes uusi fakte ega kaalutlusi, mis võiksid komisjoni seisukohad kehtetuks muuta.

(78) Küsimustikule täies mahus vastamist peeti soovitavaks, sest see oleks võimaldanud komisjonil jätkata normaalväärtuse kindlaksmääramist ettevõtja esitatud andmete põhjal, juhul kui turumajanduse seisund olnuks põhjendatud. Mis puudutab küsimustikule vastamisega kaasnenud töökoormust, siis osa küsimustikus nõutavast teabest oleks pidanud sisalduma ka turumajanduse seisundit käsitleva taotluse vormis. Igal juhul võeti nõuetekohaselt arvesse äriühingu konkreetset olukorda, mille tõttu esialgset tähtaega pikendati kaks korda nädala võrra.

(79) Vastupidiselt äriühingu esitatud andmetele ilmnes kohapealse kontrollimise ja äriühingu selgituste põhjal, et mitme olulise sisendi puhul ei kajastanud kulud suures osas turuväärtusi. On oluline märkida, et äriühingul oli mitu raamatupidamisaruannet. Ta esitas i) USA dollarites rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaselt koostatud auditeerimata raamatupidamisaruande ja ii) rahvusvaheliselt heakskiidetud raamatupidamisstandarditest erinevate Venemaa standardite kohaselt auditeeritud raamatupidamisaruande. Hoolimata korduvast pärimisest ei selgitanud äriühing, kuidas viia vastavusse erinevused eri raamatupidamisaruannete vahel ja seega ei suutnud ta tõestada ühtse raamatupidamise olemasolu. Lisaks sellele ei esitatud tõendeid selle kohta, et ühtegi kõnealust raamatupidamisarvestust oleks auditeeritud sõltumatult rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaselt. USA dollarites koostatud 1998. aasta raamatupidamisaruandes märgiti mitut kolmepoolset tehingut. Äriühing ei suutnud esitada sellist raamatupidamisaruannet 1999. aasta kohta, et teha kindlaks, kas uurimisperioodi ajaks oli selline tegevus lõppenud, ning komisjon leidis märkimisväärse hulga tehingute puhul (maakasutustasu 1999. aastal, veevarustus, st kõigi toodetega seotud üldkulud), et maksed oli osaliselt tasunud mõni teine äriühing või need oli vastastikku tasaarveldatud; sellise tava olemasolu tunnistas ka äriühing ise.

ii) Võrdlusriigi valimine

(80) Pärast ajutise määruse avaldamist vaidlustas kaebuse esitaja selle, et võrdlusriigiks valiti Tšehhi Vabariigi asemel Korea. Menetluse algatamise teatises peeti viimasena nimetatud riiki (ja Brasiiliat) sobivaks võrdlusriigiks. Kaebuse esitaja väitis, et nagu on näha Venemaa ja Tšehhi Vabariigi esialgsete dumpingumarginaalide vahest, seadis Korea valimine Venemaa eksportiva tootja soodsamasse seisundisse. Asjaolu, et Tšehhi ja Venemaa tootjate kataloogid esitavad sama terastrosside valiku omamaiseks ja eksportmüügiks, muudaks kehtetuks ka ajutise määruse põhjenduses 99 sätestatud põhjused Tšehhi Vabariigi valimata jätmiseks.

(81) Põhjused, miks Koread peeti sobivaks kolmandaks turumajandusriigiks, tehti uurimise ajal kõigile huvitatud isikutele piisavalt aegsasti teatavaks. Asjaomastelt eksportivatelt tootjatelt saadud märkustes nõustuti valikuga. Vastuväidete puudumisel valiti Korea sobivaks võrdlusriigiks. Peale selle on asjaolu, et Tšehhi ja Venemaa tootjate kataloogid sisaldasid sama liiki terastrosse, kõnealusel juhul ebaoluline, sest kattumine uurimisperioodil Venemaa eksportiva tootja poolt ühendusse eksporditud terastrosside ja koostööd tegeva Tšehhi eksportiva tootja poolt omamaisel turul müüdud terastrosside vahel oli väike. Rohkem argumente, mis oleksid vaidlustanud Korea sobivuse võrdlusriigiks, ei esitatud.

(82) Kõnealuste asjaolude tõttu kinnitati otsust kasutada Koread võrdlusriigina.

iii) Individuaalne lähenemine

(83) Individuaalse lähenemise kohta ei ole uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 101–105 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

a) Normaalväärtus

(84) Koostööd tegev eksportiv tootja väitis, et arvestuslike normaalväärtuste kasutamine suurendas põhjendamatult tema dumpingumarginaali. Ta soovitas laiendada omamaiste müügihindade kasutamist sellega, et eri mudelite ja liikide määratlemiseks kasutatavad omadused muudetakse vähem rangeks ja sel viisil suurendatakse selliste Korea turgudel müüdavate liikide hulka, mis on võrreldavad ühendusse eksporditud liikidega.

(85) Algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis a on sätestatud, et impordi puhul sellistest riikidest nagu Venemaa määratakse normaalväärtused kindlaks kolmanda turumajandusriigi hinna või arvestusliku väärtuse põhjal, kui eksportiv tootja ei vasta eespool nimetatud sätte punktiga c ettenähtud nõuetele. Seepärast ei olnud võimalik selle taotlusega nõustuda.

(86) Eespool öeldut silmas pidades kinnitab see ajutise määruse põhjenduses 106 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

c) Ekspordihind

(87) Ekspordihinna kohta ei ole uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 107 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

d) Võrdlus

(88) Koostööd teinud eksportiv tootja vaidlustas võrdlusriigi kulude kasutamise ekspordihindade kindlaksmääramiseks transpordi- ja muude seotud kulude (käitlemis-, laadimis- ja lisakulud) puhul. Ta väitis, et kasutada tuleks tema enda kulusid, sest need tasutakse sõltumatutele ekspediitoritele ja kindlustusandjatele ning seega sõltuvad need turuhindadest. Selline lähenemine oleks kooskõlas ka komisjoni lähenemisega korrigeerimisele vahendus-, pakendamis- ja krediidikulude puhul. Alternatiivina palus koostööd teinud eksportiv tootja kontrollida transporditoetust, mida ta pidas põhjendamatuks.

(89) Taotlust seada korrigeerimine sõltuvusse Venemaa eksportiva tootja transpordikuludest ja nendega seotud kuludest ei saa rahuldada. Tegelikult ei vastanud kõnealuse tootja tegutsemiskeskkond turumajanduse tingimustele. Lisaks sellele ei olnud tõendeid selle kohta, nagu oleksid nimetatud kulud kajastanud turul toimuvat. Transporditoetus tugines võrdlusriigis kogutud ja kontrollitud andmetele. Vastavalt taotlusele kontrolliti tulemused üle ja kinnitati.

(90) Pärast eespool nimetatud taotlust ning eelmises lõigus sätestatud järeldusi silmas pidades vaatas komisjon läbi oma põhimõtted seoses pakkimiskuludega ja võttis korrigeerimise aluseks võrdlusriigi tootjalt saadud andmed.

(91) Ekspordihindade korrigeerimist krediidi- ja vahenduskulude puhul ei muudetud, sest tõenäoliselt ei muuda turumajanduse tingimustele mittevastav keskkond nimetatud asjaolusid.

(92) Seega leidsid ajutise määruse põhjendustes 108 ja 109 kirjeldatud esialgsed järeldused kinnitust, välja arvatud eespool kirjeldatud korrigeerimiste korral.

e) Dumpingumarginaal

(93) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi vaatlusaluse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust iga vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(94) Pärast arvutuste läbivaatamist lõplikult kindlaksmääratud dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on:

- Cherepovetsky Staleprokatny Zavod puhul: 36,1 %.

(95) Selle küsimuse kohta ei ole uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 112 sätestatud dumpingu jääkmarginaali kindlaksmääramise meetod. Selle põhjal on lõplik dumpingu jääkmarginaal 50,7 %.

D. ÜHENDUSE TOOTMISHARU

(96) Ühenduse tootmisharu kohta ei ole uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 114–105 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

E. KAHJU

1. Andmete kogumine kahju kohta

(97) Mõned huvitatud isikud ei nõustunud komisjoni meetodiga nõuda kogu ühenduse tootmisharult teavet vaatlusaluse toote kohta seoses tootmise, tootmisvõimsuse, tootmisvõimsuse rakendamise, müügi, varude ja tööhõivega ning võtta ülejäänud kahjunäitajate analüüsimisel aluseks valim ühenduse tootmisharu äriühingutest. Nende väidetel ei ole selline meetod piisav, et täita komisjoni kohustusi, mis tulenevad algmääruse artikli 3 lõikest 5.

(98) Enne esialgsete järelduste tegemist andis komisjon uue hinnangu kõigile asjaomastele majandusnäitajatele ja indeksitele, mis mõjutavad tööstusharu olukorda vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5, ja rakendas algmääruse artiklis 17 kirjeldatud valimi moodustamise meetodit. Valimi moodustamine toimus täielikult kooskõlas algmääruse artikli 3 lõike 5 nõuetega ning oli vajalik rahulolematute/neid toetanute ühenduse tootjate suure hulga pärast ja selleks, et uurimine piirduks mõistliku hulga isikutega, kelle uurimine silmaspeetava aja jooksul oleks võimalik (viiest ettevõtjast koosnev valim). Tuleb märkida, et ükski huvitatud isik ei vaidlustanud ei valimi moodustamist ega selle representatiivsust.

(99) Eespool öeldut silmas pidades kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 123–125 kirjeldatud metoodikat.

2. Nähtav tarbimine ühenduses

(100) Üks huvitatud isik vaidlustas põhjenduses 128 esitatud väite, et nähtava tarbimise vähenemine 1999. aastal võis tuleneda importijate/müüjate 1998. aastal loodud varude müügist. Ta väitis, et nähtava tarbimise vähenemise põhjustasid ühenduse laevandus- ja kalandussektori otsus osta terastrosse kolmandatest riikidest ilma neid ühenduse tollis vormistamata ja teatava hulga importijate otsus suurendada terastrosside müüki väljaspool ühendust asuvatele avamere naftapuurplatvormidele, et vältida dumpinguvastaste meetmete kehtestamise tagajärgi.

(101) Esiteks on oluline märkida, et kõnealuse väite toetamiseks ei esitatud mingeid tõendeid.

(102) Teiseks tuleb meenutada, et nähtav tarbimine, st ühenduse tootjate müügi maht ja kolmandatest riikidest pärit impordi maht ühendusse ei pruugi alati kajastada asjaomaste kasutajate tegelikku tarbimist.

(103) Lõpuks, võttes arvesse eelmise uurimise käigus avastatud terastrosside väikest osatähtsust kasutajate kogukuludes, on ebatõenäoline, et kalandus- ja laevandussektor otsustavad terastrosside ostmise üle oma reisitrajektooride põhjal.

(104) Eespool öeldut silmas pidades kinnitab see ajutise määruse põhjendustes 126–128 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

3. Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivne hindamine

(105) Vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivse hindamise kohta ei ole uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 129–132 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

4. Import vaatlusalustest riikidest

a) Dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa

(106) Tai eksportiv tootja väitis, et tema eksport ühendusse vaatlusalusel perioodil oli tähtsusetu.

(107) Taist pärit terastrosside import oli 1999. aastal 1,5 % ja uurimisperioodil 2 % ning seega ei olnud see algmääruse artikli 9 lõike 3 kohaselt tähtsusetu. Lisaks sellele moodustas kõnealune import 1999. aastal 4,6 % vaatlusaluse toote kolmandatest riikidest pärit impordist ühendusse ja uurimisperioodil 6,5 % ning ületas seega WTO dumpinguvastases lepingus sätestatud 3 % künnise.

(108) Eespool öeldut silmas pidades kinnitab see ajutise määruse põhjendustes 133 ja 134 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

b) Dumpinguhinnaga impordi hinnad

i) Hindade muutumine

(109) Hindade muutumise kohta ei ole uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 135 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

ii) Hinna allalöömine

(110) Üks huvitatud isik väitis, et komisjonipoolne topeltkonverteerimine – arve vääringust ekspordiriigi omavääringusse ja seejärel eurodesse – on vastuolus WTO dumpinguvastase lepingu artikli 2 lõike 4 punktiga 1.

(111) Seoses sellega tuleks märkida, et WTO dumpinguvastase lepingu artikli 2 lõike 4 punkt 1 ei ole oluline mitte hinna allalöömise arvutamise, vaid ainult dumpingu kindlaksmääramise seisukohast. Selleks et välistada võimalikud kahe valuuta konverteerimisest tulenenud ebatäpsused, vaadati arvutused vastavalt taotlusele kõigi eksportivate tootjate osas uuesti läbi. Eksportivate tootjate valitud vääringus esitatud CIF-hinnad konverteeriti eurodesse vahetult asjaomase konverteerimiskursi põhjal.

(112) Üks Türgi eksportiv tootja väitis, et kaubandustaseme korrigeerimisel võeti aluseks ebasobivalt valitud importija, sest kõnealune importija ei olnud ei eksportiva tootja klient ega terastrosside Türgist importija. Lisaks sellele väitis ta, et korrigeerimistase oli liiga madal. Oma väite toetuseks esitas eksportiv tootja valiku oma teatavat liiki terastrosside müügiarvetest, mis olid väljastatud sõltumatule ühenduse importijale, ja nimetatud importija müügiarvetest, mis olid väljastatud ühenduse klientidele. Hiljem esitati kõnealuse väite toetuseks ka sõltumatu importija raamatupidamisaruanded. Niiviisi arvutatud marginaal, mis kajastas ostu ja edasimüügi vahelist üldist erinevust, oli kõrgem kui algstaadiumis komisjoni kasutatud marginaal.

(113) Kõigepealt tuleks märkida, et ainsalt koostööd teinud sõltumatult importijalt ei ole selles küsimuses saadud põhjendatud teavet ja seega korrigeeriti eksportivate tootjate hindu vastavalt kaubandustasemete erinevusele olemasoleva teabe põhjal, st andmete põhjal, mis oli esitanud ühenduse importijate ühing ja mida toetas ühe nimetatud ühingu liikme esitatud tõendid. Seoses sellega ei saa jätta mainimata, et komisjon võttis Türgi eksportiva tootja soovitatud sõltumatu importijaga uurimise algetapis ühendust, kuid too ei vastanud küsimustikule ega esitanud mingit teavet. Importijate ühingule tehti korrigeerimine teatavaks ja see ei esitanud mingeid vastuväiteid. Lisaks sellele võeti korrigeerimisel arvesse kõiki sõltumatute importijate asjaomaseid kulusid, mis olid tekkinud importimise ja tehasemüügi vahel, ning seega ei kajastunud korrigeerimises ostmise ja edasimüügi vaheline üldine marginaal, nagu väitis Türgi eksportiv tootja. Eespool öeldut silmas pidades leitakse, et esialgses staadiumis tehtud korrigeerimine kajastab piisavalt kaubandustasemete vahelisi erinevusi. Seetõttu jäeti taotlus rahuldamata.

(114) Mõned huvitatud isikud väitsid, et vastupidiselt ajutise määruse põhjenduses 137 esitatud komisjoni seisukohale oli tõmbetugevus peamine hinda kujundav tegur, ja nõudsid selle kriteeriumi kasutamist, et vältida hinna allalöömise marginaali suurendamist.

(115) Kuigi äriühingu tasandil toimunud eri liikide tõmbetugevuse analüüsi käigus ei ilmnenud märgatavat vastavust hindadele, näitas eksportivate tootjate hindade võrdlemine ühenduse tootmisharu hindadega, et tõmbetugevus oli tõepoolest hinda mõjutav tegur. Seepärast arvutati hinna allalöömine ümber, võttes toodete kategooriatesse jaotamisel arvesse ka tõmbetugevust.

(116) Ajutise määruse põhjendustes 136–139 selgitatud metoodika põhjal ning eespool nimetatud muudatusi ja parandatud kirjavigu arvesse võttes näidatakse allpool esitatud tabelis erinevus hindade vahel protsendimäärana ühenduse tootmisharu kaalutud keskmisest hinnast (tehasehind), st hinna allalöömise marginaal.

Riik | Äriühing | Hinna allalöömise marginaal (%) |

Tšehhi Vabariik | ŽDB a.s. | 24,1 |

Venemaa | Cherepovetsky Staleprokatny Zavod | 41,8 |

Tai | Usha Siam Steel Industries Plc. | 14,2 |

Türgi | Celik Halat ve Tel Sanayii A.Ş. | 16,4 |

Has Celik ve Halat San Tic A.S. | 27,0 |

5. Ühenduse tootmisharu olukord

a) Investeeringud ja kapitali kaasamise võime

(117) Mõned huvitatud isikud väitsid, et investeeringute mõju ei saa hinnata ainult lähtuvalt amortisatsioonist ja investeeringute rahastamiseks makstud intressidest, vaid arvesse tuleks võtta ka krediidivõimelisust, firmaväärtust ja rahaliste vahendite kasutamise kulusid/tulusid.

(118) Tuleks märkida, et krediidivõimelisust on analüüsitud ajutise määruse põhjenduses 153.

(119) Firmaväärtust võib määratleda kui täiendavat summat, mis tuleb tasuda, et omandada osa ettevõttest või kogu ettevõte kui jätkuvuseelduslik väärtus ja mis ületab ettevõtte netovarade väärtust (ostetud firmaväärtus kantakse raamatupidamisdokumentidesse aktivana). Selliselt määratletuna analüüsitaks firmaväärtust ainult juhul, kui selle amortisatsioon oleks mõjutanud rentaablust, kuid nii ei ole juhtunud.

(120) Lisaks muule on ühenduse tootmisharu investeeringute tasuvusanalüüs, mis on ulatuslikum kui analüüs selle kohta, milline on investeeringute mõju rentaablusele, väljaspool käesoleva menetluse ulatust.

(121) Samad huvitatud isikud väitsid, et komisjon oli eelmise dumpinguvastase menetluse raames toimunud uurimise käigus leidnud, et ühenduse tööstusharu investeeringud olid ajavahemikul 1994–1998 märkimisväärselt suurenenud ning nende mõju tuleks analüüsida lähtuvalt amortisatsioonist ja vaatlusalusel perioodil makstud intressidest.

(122) Kuigi amortisatsioon suurenes vaatlusalusel perioodil 9 % võrra, vähenes masinate ja seadmete amortisatsioon tegelikult 3 %, mis näitab, et investeeringud ei olnud ülemäärased, vaid neid oli vaja täielikult amortiseerunud vanade seadmete asendamiseks. Amortiseerumisnäitajates kajastuvad ka enne vaatlusalust perioodi tehtud investeeringute amortiseerumise kulud. Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 152, on amortisatsiooni kasvu mõju rentaablusele väike.

(123) Eespool öeldut silmas pidades kinnitab see ajutise määruse põhjendustes 151–153 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

b) Muud tegurid

(124) Muude kahju iseloomustavate tegurite kohta ei ole uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 141–150 ja 154–157 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

c) Kokkuvõte kahju kohta

(125) Eespool öeldu põhjal kinnitatakse, et kuigi ühenduse tööstusharu olukord stabiliseerus uurimisperioodil tänu 1999. aastal võetud dumpinguvastastele meetmetele, oli see siiski nõrk: tootmistase püsis valdavalt stabiilsena, tootmisvõimsuse rakendamine ei muutunud ja varude jäid suuresti samale tasemele. Kuigi müük kasvas pisut 1999. aasta 66331 tonnilt 67671 tonnile uurimisperioodi ajal, ei suurenenud ühenduse tööstusharu turuosa, vaatamata sellele, et taastus tõhus konkurents nende riikidega, kelle suhtes kohaldati dumpinguvastaseid meetmeid. Ühenduse tootmisharu müügihinnad jäid hoolimata 1999. aastal kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest põhimõtteliselt samale tasemele.

(126) Kuigi ühenduse tootmisharu rentaablus kasvas pisut, nii et –1,4 % kahjumist jõuti vaatlusalusel perioodil säästulävele, oli rentaablus siiski nii madal, et ühenduse tootmisharu pikaajalist elujõulisust ei ole võimalik tagada.

(127) Seega sai ühenduse tootmisharu 1999. aastal kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest vähe kasu, sest impordi maht vaatlusalustest riikidest suurenes ja kõnealuse impordi hinnad olid märkimisväärselt madalamad kui ühenduse tootmisharu omad.

(128) Eespool öeldut silmas pidades kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 158–161 kirjeldatud esialgseid järeldusi, st et ühenduse tootmisharu on kandnud märkimisväärset kahju algmääruse artikli 3 tähenduses.

F. KAHJU PÕHJUSED

(129) Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist väitsid mõned huvitatud isikud, et dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu kantud kahju vahel ei ole põhjuslikku seost ning võimaliku kahju põhjustajateks võib pidada järgmiste tegurite koosmõju: nähtava tarbimise vähenemine; ühenduse tootmisharu investeeringuid ja tootmisvõimsust käsitlevate ekslike otsustega endale tekitatud kahju ning import kolmandatest riikidest, sealhulgas Koreast ja Malaisiast, mille puhul dumpingut ei täheldatud.

(130) Muude ühenduse tootjate olukorra ja toormaterjali hindade muutumise kohta ei esitatud uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 172, 173 ja 180–182 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

1. Nähtava tarbimise areng

(131) Mõned huvitatud isikud väidavad, et ühenduse tootmisharu müügi ja tootmise vähenemine tuleneb nähtava tarbimise suundumusest, mille kohaselt just nimetatud vähenemine, mitte aga dumpinguhinnaga import vaatlusalustest riikidest oli ühenduse tootmisharule tekkinud kahju põhjus.

(132) Seoses nähtava tarbimise arenguga on kasulik meenutada ajutise määruse põhjendustes 126–128 ja 169–171 esitatud järeldusi.

(133) 1998. aastal kasvas nähtav tarbimine märkimisväärselt (9 %), kuid ühenduse tootmisharul oli sellest vähe kasu (müük sõltumatutele ühenduse klientidele kasvas 2 %), kuigi eksport vaatlusalustest riikidest ühendusse kasvas samal aastal 42 % ja sel ajal ei olnud dumpinguvastaseid meetmeid veel kehtestatud. Nähtava tarbimise järsk vähenemine 1999. aastal (–14 %) ja dumpinguvastaste meetmete samaaegne kehtestamine ei mõjutanud vaatlusaluseid riike, kes täheldasid ühendusse suunatud ekspordi kasvu veel 89 % võrra. Selle põhjal on ilmne, et ühenduse tootmisharu ei kahjustanud mitte tarbimise vähenemine, vaid muud tegurid, näiteks jätkuv ja jõuliselt suurenev dumpinguhinnaga import vaatlusalustest riikidest.

(134) Eespool öeldut silmas pidades kinnitab see ajutise määruse põhjendustes 169–171 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

2. Investeeringuid käsitlevate ekslike otsustega endale tekitatud kahju

(135) Mõned huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu madal rentaablus uurimisperioodil (0 %) tulenes ühenduse tootmisharu ekslikest otsustest suurendada investeeringuid.

(136) Nagu eespool põhjenduses 122 juba selgitatud, vähenes masinate ja seadmete amortisatsioon vaatlusalusel perioodil 3 %, mis näitab, et investeeringud ei olnud ülemäärased, vaid neid oli vaja täielikult amortiseerunud vanade seadmete asendamiseks. Kõnealune investeering on ilmselt suurendanud tootmisvõimsust, kuid ka ühenduse tootmisharu konkurentsivõimet oli vaja säilitada. Ühenduse tootmisharu madala rentaabluse peamised põhjused on väike müügimaht ja asjaolu, et ühenduse tootmisharu pidi oma hindu kohandama vaatlusalustest riikidest pärit madala dumpinguhinnaga impordiga.

(137) Lisaks sellele väitsid samad huvitatud isikud, et ühenduse tootjad ei suutnud kohaneda konkurentsiga, sest nad ei olnud investeerinud uude tootmistehnoloogiasse, ei olnud uuendanud tootesarja uurimis- ja arendustegevust ega ratsionaliseerinud üldist tegevust.

(138) Leiti, et tegelikult ühenduse tootmisharu oli siiski investeerinud uude tootmistehnoloogiasse, tegelnud uuendustega ja ratsionaliseerinud oma tööd. Seoses viimase punktiga tuleb mainida mitme ühenduse tootja tootmis- ja müügitegevuse ümberkorraldamist.

(139) Seepärast järeldatakse, et ühenduse tootmisharu olukorda uurimisperioodil ei saa põhjendada ühenduse tootmisharu ekslike investeerimisotsustega.

3. Import muudest kolmandatest riikidest

(140) Seoses muude kolmandate riikidega nõudsid mõned huvitatud isikud, et tagataks see, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mõju ei omistataks vaatlusalustest riikidest pärit impordile. Venemaa eksportivad tootjad väitsid, et Rumeeniast pärit impordi hinnad polnud madalamad mitte ainult ühenduse tootmisharu hindadest, vaid ka nende hindadest.

a) Korea ja Malaisia

(141) Koreast ja Malaisiast pärit impordi hulk kasvas vaatlusalusel perioodil märgatavalt (288 %) ja selle turuosa suurenes 2,4 %-lt 1997. aastal 10 %-ni uurimisperioodil. Lisaks sellele leiti, et nende hinnad, välja arvatud ühe Korea eksportiva tootja omad, olid uurimisperioodil madalamad kui ühenduse tootmisharu müügihinnad.

(142) Kuigi vaatlusalustest riikidest pärit impordi kasv oli vaatlusalusel perioodil madalam (215 %), oli nende riikide turuosa uurimisperioodil (10,8 %) siiski suurem kui Koreal ja Malaisial. Lisaks muule oli Korea ja Malaisia üldine hinna allalöömismarginaal uurimisperioodil märkimisväärselt madalam kui teistel vaatlusalustel riikidel.

(143) Seega oleks ühenduse tootmisharu suure tõenäosusega suutnud müügimahtu suurendada, vaatamata Koreast ja Malaisiast pärit konkureerivale impordile, kui ei oleks toimunud dumpinguhinnaga importi vaatlusalustest riikidest. Seega ei kaotanud Koreast ja Malaisiast pärit impordi mõju põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu olukorra vahel.

b) Muud kolmandad riigid peale Korea ja Malaisia

(144) Käesoleva uurimise raamest välja jäävate kolmandate riikide müügi maht vähenes vaatlusalusel ajavahemikul 63 % peamiselt seetõttu, et vähenes import nendest riikidest, mille suhtes kohaldati dumpinguvastaseid meetmeid. Seoses sellega vähenes muude kolmandate riikide (välja arvatud vaatlusalused riigid, Korea ja Malaisia) turuosa 24,6 %-lt 1997. aastal 9,7 %-ni uurimisperioodi ajal. Riikide hulgas, kes huvitatud isikute väitel olid ühenduse tootmisharule kahju tekitanud, oli uurimisperioodil ainult Poolal ja Rumeenial vähemalt 1 % suurune turuosa.

(145) Vaatlusalusel perioodil vähenes Poola turuosa 3,3 %-lt 2,9 %-ni ja tema toodangu kilo müügihind tõusis 23 %. Seoses sellega ei saa väita, nagu oleks Poola aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kahjude tekkimisele.

(146) Rumeenia turuosa püsis vaatlusaluse perioodi jooksul stabiilsena (1997. aastal 0,9 %, 1998. aastal 1,1 %, 1999. aastal 0,9 % ja uurimisperioodil 1 %) ning nimetatud riigist pärit impordi maht kasvas 8 %, s.o 1398 tonnilt 1997. aastal 1510 tonnini uurimisperioodil. Vaatlusalusel perioodil, välja arvatud 1998. aastal, oli Rumeeniast pärit terastrosside kilohind jätkuvalt kõrgem kui Venemaa eksportivatel tootjatel ja madalam kui ühenduse tootmisharul. Võttes arvesse Rumeenia stabiilset turuosa (mis oli 1997. ja 1999. aastal tähtsusetu) võib oletada, et selle mõju ühenduse tootmisharule ei olnud piisav, et kaotada põhjuslik seos vaatlusaluse impordi ja ühenduse tootmisharu olukorra vahel.

(147) Eespool öeldut silmas pidades kinnitab see ajutise määruse põhjendustes 174–179 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

4. Järeldus

(148) On kindel, et kuigi muud tegurid, täpsemalt Koreast, Malaisiast ja Rumeeniast pärit import võisid mõjutada ühenduse tootmisharu olukorda uurimisperioodil negatiivselt, ei olnud see mõju selline, mis oleks kaotanud põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu olukorra vahel. Seega leiti, et vaatlusalustest riikidest pärit import eraldivõetuna tekitab ühenduse tootmisharule märkimisväärset kahju, nagu on kirjeldatud algmääruse põhjendustes 164–168.

G. ÜHENDUSE HUVID

1. Teabe kogumine ja ühenduse tootmisharu huvid

(149) Teabe kogumise ja ühenduse tootmisharu huvide kohta ei ole uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 186–196 kirjeldatud esialgseid seisukohti.

2. Tarnijate huvid

(150) Üks huvitatud isik väitis, et meetmete võtmine mõjutaks negatiivselt toormaterjali tarnijaid, sest komisjon ei võtnud arvesse kehtivate dumpinguvastaste meetmete kahjustavat mõju nende valtstraadi tarnijate olukorrale, kes tegelevad ekspordiga kolmandatesse riikidesse, mille suhtes kohaldatakse meetmeid.

(151) Ainus koostööd teinud toormaterjali tarnija (terastraadi tootja) märkis, et meetmete võtmine mõjuks tema äritegevusele positiivselt. Kõnealune äriühing eksportis ka kolmandatesse riikidesse, sealhulgas riikidesse, mida uuriti eelmise ja käesoleva uurimise käigus. Lisaks sellele ei vaidlustanud ükski toormaterjali tarnija ajutises määruses esitatud järeldusi tarnijate huvide kohta.

(152) Eespool öeldut silmas pidades kinnitab see ajutise määruse põhjendustes 197–201 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

3. Importijate/müüjate huvid

(153) Üks importijate ühing väitis, et terastrosside näol on tegemist enamiku importijate peamise äritegevusega ja seepärast peavad nad säilitama piisava müügimahu, et püsida elujõulisena. Lisaks sellele väitis ta, et ühenduse tootjatel on oma integreeritud turustuskanalid ja nad keelduvad müümast sõltumatute müüjate vahendusel. Seega, võttes arvesse riikide hulka, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid, muutub importijate olukord üha ebakindlamaks.

(154) Esiteks ei esitanud huvitatud isikud nimetatud küsimuste kohta ühtegi uut argumenti, mis võinuks muuta algetapis tehtud järeldusi.

(155) Lisaks sellele leiti, et on olemas ka alternatiivsed toormaterjali hankimise allikad, mille suhtes ei kohaldata meetmeid, sealhulgas ühenduse tootmisharu. Kuigi on tõsi, et ühenduse tootjatel on oma integreeritud turustuskanalid, näitab ühenduse tootmisharu esitatud teave, et nad müüvad ühenduses ka sõltumatutele importijatele/müüjatele. Seega tuleks väide tagasi lükata.

(156) Teine huvitatud isik väitis, et meetmed kaotaksid impordivahelise konkurentsi Korea ja Malaisia terastrosside kasuks, mis ujutaksid ühenduse turu üle. See kahjustaks ühenduse tootmisharu veelgi, piiraks tarneallikaid ja diskrimineeriks asjaomastest riikidest pärit terastrosse kasutavaid kliente.

(157) Kuigi on tõenäoline, et Korea ja Malaisia eksportivad tootjad suurendavad oma turuosi, on ebatõenäoline, et nad ujutaksid ühenduse turu üle, võttes arvesse nende tootmisvõimsuse rakendatuse praegust kõrget taset ja asjaolu, et nimetatud riikide puhul täheldatud hinna allalöömise tase on madalam (või puudub Korea eksportiva tootja puhul üldse) kui vaatlusaluste riikide puhul. Seoses diskrimineerimisega on oluline märkida, et antud juhul seda ei toimu, sest erinevalt muudest vaatlusalustest riikidest pärit impordist ei ole Koreast ja Malaisiast pärit impordi puhul täheldatud dumpinguhinda. Seega tuleks väide tagasi lükata.

(158) Eespool öeldut silmas pidades kinnitab see ajutise määruse põhjendustes 202–207 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

4. Kasutajate huvid

(159) Kasutajate huvide kohta ei ole uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 208–211 kirjeldatud esialgseid järeldusi.

5. Kokkuvõte ühenduse huvide kohta

(160) Eespool öeldut silmas pidades kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 212–215 kirjeldatud esialgseid järeldusi, st ühenduse huvidest lähtuvalt ei ole kaalukaid põhjusi, mis räägiksid dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu.

H. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

1. Kahjude kõrvaldamise tasand

(161) Ajutise määruse põhjendustes 216–219 selgitatud meetodi põhjal ning eespool sätestatud põhjendustes 111–115 nimetatud muudatusi ja kirjavigade parandamist arvesse võttes võrreldi terastrosside kaalutud keskmisi ekspordihindu ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul nõutavate müügihindadega, mida oli korrigeeritud võtmaks arvesse 5 % kasumimarginaali. Seejärel väljendati nende vahe protsendimäärana eksportivate tootjate CIF-ekspordihindadest ühenduse piiril.

2. Lõplikud dumpinguvastased meetmed

(162) Eespool öeldut silmas pidades leitakse, et lõplik dumpinguvastane tollimaks tuleks kehtestada täheldatud dumpingumarginaalide tasandil, välja arvatud kahe äriühingu puhul (üks Tai ja teine Türgi äriühing), kelle puhul tuleks nimetatud tollimaks kehtestada kahjumarginaali tasandil, mis on madalam vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4.

Riik | Ettevõte | Lõplik tollimaks (%) |

Tšehhi Vabariik | ŽDB a.s. | 30,7 |

Kõik teised äriühingud | 47,1 |

Venemaa | Cherepovetsky Staleprokatny Zavod | 36,1 |

Kõik teised äriühingud | 50,7 |

Tai | Usha Siam Steel Industries Plc. | 24,8 |

Kõik teised äriühingud | 42,8 |

Türgi | Celik Halat ve Tel Sanayii A.,Ş | 31,0 |

Has Celik ve Halat San Tic A.S. | 17,8 |

Kõik teised äriühingud | 31,0 |

3. Menetluse lõpetamine Korea ja Malaisia suhtes ilma meetmeid kehtestamata

(163) Pidades silmas uurimistulemusi Korea ja Malaisia puhul ja võttes arvesse, et kahe nimetatud riigi puhul täheldatud dumpingumarginaal oli väiksem kui algmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud 2 %, tuleks menetlus lõpetada, ilma et vaatlusaluste toodete Koreast ja Malaisiast pärit impordi suhtes kehtestataks dumpinguvastaseid meetmeid. Koreast ja Malaisiast pärit importi käsitlev menetlus on lõpetatud komisjoni 26. juuli 2001. aasta otsusega 2001/602/EÜ, millega kiidetakse heaks kohustused, mis võeti seoses teatavate Korea Vabariigist, Malaisiast, Taist, Tšehhi Vabariigist, Türgist ja Venemaalt pärit raud- ja terastrosside importi käsitlenud menetlusega, ning lõpetatakse menetlus Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit impordi osas. [3]

4. Kohustused

(164) Tšehhi Vabariigi ja Türgi eksportivate tootjate kohustused kiideti esialgses staadiumis heaks. Kindlaksmääratud miinimumhindu on muudetud, et võtta arvesse uurimise käigus tehtud lõplikke järeldusi.

(165) Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist esitasid Venemaa ja Tai eksportivad tootjad hinnakohustised vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1. Seega nõustusid nad müüma vaatlusalust toodet vähemalt sellise hinnaga, mille tase välistab dumpingu kahjustava mõju. Äriühingud esitavad komisjonile regulaarselt üksikasjalikku teavet oma ühendusse suunatud ekspordi kohta ja seega saab komisjon kohustuste täitmist tõhusalt jälgida. Lisaks sellele on toote laad ning äriühingute ja müügi struktuur sellised, et kokkulepitud kohustustest kõrvalehoidmise oht on piiratud.

(166) Eelnevat silmas pidades peetakse äriühingute kohustusi vastuvõetavateks ning asjaomastele äriühingutele on teatatud peamised faktid, kaalutlused ja kohustused, millele heakskiitmine tugineb.

(167) Selleks et võimaldada komisjonil edaspidi tulemuslikult jälgida äriühingute võetud kohustuste täitmist, sõltub dumpinguvastasest tollimaksust vabastamine vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni asjaomasele tolliasutusele esitamise ajal sellest, kas esitatakse faktuurarve, mis sisaldab vähemalt lisas loetletud üksikasju. Selline teave on vajalik ka selleks, et tolliasutused saaksid piisava täpsusega kindlaks teha, kas veetav kaup on äridokumentidega vastavuses. Kui sellist arvet ei esitata või kui see ei vasta tollis esitatud kaubale, tuleb tasuda asjakohane dumpinguvastase tollimaksu määr.

(168) Tuleks märkida, et kohustuse rikkumise või kohustusest loobumise või kohustuse kahtlustatava rikkumise puhul võib kohaldada dumpinguvastast tollimaksu vastavalt algmääruse artikli 8 lõigetele 9 ja 10.

(169) Lisaks sellele lõpetati dumpingu, kahjude ja ühenduse huvide uurimine vaatlusaluste riikide osas, vaatamata uurimise käigus heakskiidetud kohustustele vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 6. Kahe Tai ja Venemaa eksportiva tootja esitatud kohustused kiideti heaks otsusega 2001/602/EÜ,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Taist, Tšehhi Vabariigist, Türgist ja Venemaalt pärit raud- ja terastrosside suhtes, sealhulgas kinniste trosside (välja arvatud roostevabast terasest trosside) suhtes, mille maksimaalne ristlõige on üle 3 mm ja mille külge võib olla ühendatud liitmikke ning mis kuuluvad CN-koodide 73121082, 73121084, 73121086, 73121088 ja 73121099 alla, kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse allpool loetletud riikidest pärit toodete vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Riik | Tollimaksumäär (%) | Täiendav TARIC- kood |

Tšehhi Vabariik | 47,1 | A999 |

Venemaa | 50,7 | A999 |

Tai | 42,8 | A999 |

Türgi | 31,0 | A999 |

3. Allpool loetletud äriühingute valmistatud toodete suhtes ei kohaldata eespool loetletud tollimaksumäärasid, vaid järgmisi dumpinguvastase tollimaksu määrasid:

Riik | Äriühing | Tollimaksumäär (%) | Täiendav TARIC- kood |

Tšehhi Vabariik | ŽDB a.s. Bezručova 300, 735 93 Bohumín,Tšehhi Vabariik | 30,7 | A216 |

Venemaa | Open Joint Stock Company CherepovetskyStaleprokatny Zavod, Russia, 162600,Cherepovets | 36,1 | A217 |

Tai | Usha Siam Steel Ind. Public Company Limited 888/116 Mahatun Plaza Building,Ploenchit Road, Bangkok 10330,Tai | 24,8 | A218 |

Türgi | Celik Halat ve Tel Sanayii A.Ş. Fahrettın Kerım Gokaı Cad. nr 14 Denızcıler iş Merkezı A. Blok Kat. 1 | 31,0 | A219 |

Has Çelik ve Halat Sanayi Ticaret A.S. Hacilar Yolu 8. Km Kayseri Türgi | 17,8 | A220 |

4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

1. Kui allpool loetletud äriühing on tootnud allpool esitatud täiendavate TARIC-koodide alla kuuluvad tooted ja need vahetult eksportinud (st lähetanud ja nende kohta arve esitanud) importijana tegutsevale ühenduse äriühingule, vabastatakse kõnealused kaubad artiklis 1 sätestatud dumpinguvastastest tollimaksudest tingimusel, et import toimub vastavalt lõikele 2.

Riik | Äriühing | Täiendav TARIC- kood |

Tšehhi Vabariik | ŽDB a.s. Bezručova 300, 735 93 Bohumín,Tšehhi Vabariik | A216 |

Venemaa | Open Joint Stock Company CherepovetskyStaleprokatny Zavod, Russia, 162600,Cherepovets | A217 |

Tai | Usha Siam Steel Ind. Public Company Limited 888/116 Mahatun Plaza Building,Ploenchit Road, Bangkok 10330,Tai | A218 |

Türgi | Celik Halat ve Tel Sanayii A.Ş Fahrettın Kerım Gokaı Cad. nr 14 Denızcıler iş Merkezı A. Blok Kat. 1 | A219 |

Has Çelik ve Halat Sanayi Ticaret A.S. Hacilar Yolu 8. Km Kayseri Türgi | A220 |

2. Lõikes 1 nimetatud import vabastatakse tollimaksust tingimusel, et:

a) liikmesriigi tolliasutusele esitatakse koos vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooniga faktuurarve, mis sisaldab vähemalt lisas loetletud üksikasju ning

b) tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt faktuurarve kirjeldusele.

Artikkel 3

1. Artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toodete impordi puhul Taist, Tšehhi Vabariigist või Türgist nõutakse komisjoni 2. veebruari 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 230/2001 kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad sisse vastavalt lõplikult kehtestatud tollimaksu määrale. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, tagastatakse.

2. Artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toodete impordi puhul Venemaalt nõutakse määrusega (EÜ) nr 230/2001 kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad sisse vastavalt ajutiselt kehtestatud tollimaksu määrale.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. august 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

L. Michel

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2238/2000 (EÜT L 257, 11.10.2000, lk 2).

[2] EÜT L 34, 3.2.2001, lk 4.

[3] EÜT L 211, 4.8.2001, lk 47.

--------------------------------------------------

LISA

Andmed, mis tuleb esitada kohustusega seotud müügi faktuurarvetes

1. Pealkiri "KOHUSTUSEGA SEOTUD KAUBA FAKTUURARVE".

2. Faktuurarve välja andnud artikli 2 lõikes 1 nimetatud äriühingu nimi.

3. Faktuurarve number.

4. Faktuurarve väljaandmise kuupäev.

5. Täiendav TARIC-kood, mille alla kuuluvate arves kirjeldatud kaupade tollivormistus toimub ühenduse piiril.

6. Kauba täpne kirjeldus, sealhulgas:

- tootekood (nagu on kindlaks määratud asjaomase eksportiva tootja esitatud kohustuses),

- keermete arv; traatide arv keermes; trossikee konstruktsioon (nt standardne, Seale või Warrington vms); trossi omadused (mittekeerduv, kokkupressitud vms),

- ettevõtja tootekood (võimaluse korral),

- CN-kood,

- kogus (nii kilogrammidena kui pikkusena).

7. Müügitingimuste kirjeldus, sealhulgas:

- kilohind,

- kohaldatavad maksetingimused,

- kohaldatavad tarnetingimused,

- kõik allahindlused ja tagasimaksed.

8. Selle importija nimi, kes tegutseb importijana ja kellele äriühing on arve otseselt välja andnud.

9. Arve välja andnud äriühingu ametniku nimi ja järgmine allkirjastatud kinnitus:

"Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesolevas arves käsitletava kauba müük otseseks ekspordiks Euroopa Ühendusse toimub [äriühing] võetud ja Euroopa Komisjoni otsusega 2001/602/EÜ heaks kiidetud kohustuste raames ja tingimustel. Kinnitan, et käesolevas arves esitatud andmed on täielikud ja täpsed."

--------------------------------------------------