NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1512/2001,

23. juuli 2001,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 36 ja 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,1

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,2

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust3

ning arvestades järgmist:

(1) Veise- ja vasikalihaturg on tõsiselt häiritud, kuna tarbijad on kaotanud usalduse veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) uute juhtude tõttu selle sektori toodete vastu ning on nende tarbimisest loobunud. Nõudlus on vähenenud tarbimise ja ekspordi järsu langemise tõttu ning põllumajandusettevõtetes hoitakse üha suuremat karja. See põhjustab turuolukorra tõsise halvenemise, mida on raske kontrollida. Seetõttu tuleks vastu võtta meetmed, et reguleerida turgu tulevase toodangu vähendamise kaudu.

(2) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1254/19994 artiklis 4 ettenähtud pullide puhul makstav erilisatasu on veise- ja vasikalihatootmise üks peamisi toetusmehhanisme. Lisatasu puhul kohaldatakse praegu piirkondlikku ülemmäära. Kui loomade arv, mille puhul võib taotleda erilisatasu, oleks väiksem, oleks tootmise vastu vähem huvi. Seetõttu tuleks piiratud ajaks võtta kasutusele piirkondliku ülemmäära vähendamine, mille aluseks oleksid eelmistel aastatel tehtud maksed. Peale selle tuleks tootjate tootmiskarjalt kauem heinamaal peetavatele härgadele ülemineku soodustamiseks ette näha lisatasu teine makse nende härgade puhul, kelle osas on esimene makse tehtud kui pullidele.

(3) Erand, mis võimaldab liikmesriikidel muuta erilisatasu andmise aluseks olevat loomühikute põhjal kehtestatud piirangut, mis on 90 looma põllumajandusettevõtte ja vanuseklassi kohta, või sellest loobuda, võib suurendada suuremates tootmisüksustes lisatasu saamise tingimustele vastavate loomade arvu. Selle stiimuli vähendamiseks tuleks ette näha kõnealuse piirangu range kohaldamine, sidudes võimaluse piirangu muutmiseks või sellest loobumiseks keskkonna- ja tööhõiveaspektide arvessevõtmisega maaelu arendamise poliitika raames.

(4) Kuna veise- ja vasikalihatoodang sõltub peamiselt lehmade arvust, on tulevikus võimalik lihatoodangut vähendada ammlehmade arvu vähendamisega. Selleks, et tõhustada tootmise vähendamist, mille tõi kaasa mullikate lisamine määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklis 6 sätestatud ammlehmade eest makstava lisatasu saamise tingimustele vastavate loomade hulka, tuleks piiratud ajaks kehtestada mullikate miinimumprotsent ja suurendada selliste loomade maksimumprotsenti. Kuna suu- ja sõrataudi tõttu on Ühendkuningriigis kari kahanenud, ei kohaldata seda sätet kõnealuses riigis 2002. aastal ja 2003. aastal kohaldatakse seda piiratud kujul. Selleks tuleb määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklis 10 osutatud mullikate suhtes kohaldatavat eraldi seisvat riiklikku ülemmäära vastavalt kohandada. Selle meetme haldamise lihtsustamiseks tuleks need tootjad, kes taotlevad väikest arvu lisatasusid, selle tingimuse täitmisest vabastada. Tootmise vähendamiseks tuleks piiratud ajaks peatada ka võimalus riigi varudesse tagastatud lisatasu saamise õigused uuesti välja jagada. Selleks, et võtta arvesse olemasolevate ammlehmade arvu vähenemist suu- ja sõrataudi tõttu, tuleks Ühendkuningriik 2002. aastal selle meetme kohaldamisest vabastada.

(5) Erilisatasu ja ammlehmade puhul makstava lisatasu saamise tingimustele vastavate loomade koguarvu piiratakse praegu vastavalt määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklile 12 loomkoormuse abil, milleks on kaks loomühikut (lü) hektari kohta. Selleks, et vähendada loomade arvu nendes intensiivse loomakasvatusega tegelevates põllumajandusettevõtetes, mis vastavad nimetatud lisatasude saamise tingimustele, ja selleks et soodustada tootmise ekstensiivistamist, tuleks loomkoormust 2002. aastal vähendada järk-järgult 1,9 loomühikuni ja 2003. aastal 1,8 loomühikuni.

(6) Tarbimise vähenemise tagajärjel praeguseks kogunenud toodangu tõttu võivad kogused, mille peab kokku ostma, tuua kaasa määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 47 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ületamise. Selleks, et vältida nimetatud määruse artikli 47 lõikes 5 ettenähtud "turvavõrgu" kava kohaldamist, tuleks kõnealust ülemmäära 2001. aasta puhul suurendada.

(7) Käesolevas määruses ettenähtud meetmete eesmärgiks on turu praeguse olukorra lahendamine. Sõltuvalt olukorra arengust võib tulevikus vajalik olla täiendavate meetmete kohaldamine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1254/1999 muudetakse järgmiselt.

1. Artikli 4 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

"2001. aasta puhul võib punkti b teises taandes osutatud teist makset kohaldada veiste suhtes, kelle puhul on tehtud punktis a osutatud esimene makse."

2. Artikli 4 lõikele 4 lisatakse järgmine lõik:

"2002. ja 2003. aastal kohaldatakse järgmisi piirkondlikke ülemmäärasid:

Belgia 228 787

Taani 221 688

Saksamaa 1 536 113

Kreeka 141 606

Hispaania 643 525

Prantsusmaa 1 734 779

Iirimaa 1 028 153

Itaalia 478 997

Luksemburg 18 922

Madalmaad 126 346

Austria 338 720

Portugal 160 720

Soome 200 000

Rootsi 233 481

Ühendkuningriik 1 361 978

Olemasolevad I lisa joonealused märkused jäävad selleks ajavahemikuks kehtima. Sellel ajavahemikul on viimases joonealuses märkuses osutatud Ühendkuningriigi ülemmäär siiski 1 461 978."

3. Artikli 4 lõike 5 esimene taane asendatakse järgmisega:

"- muuta 90 looma piirmäära ettevõtte ja vanuseklassi kohta või loobuda sellest maaelu arendamise poliitikale vastavate objektiivsete kriteeriumide alusel ja tingimusel, et võetakse arvesse nii keskkonna- kui ka tööhõiveaspekte,".

4. Artikli 4 lõike 7 punktile b lisatakse järgmine lause:

"Lõike 2 teises lõigus osutatud veiste suhtes kehtestatakse lisatasuks siiski 98 eurot."

5. Artikli 6 lõike 2 esimeses lõigus asendatakse arvud "80 %" ja "20 %" vastavalt arvudega "60 %" ja "40 %".

6. Artikli 6 lõikesse 2 lisatakse teine, kolmas ja neljas lõik:

"2002. ja 2003. aastal on peetavate mullikate arv 15 % lisatasutaotlustega hõlmatud loomade koguarvust.

Ühendkuningriigi puhul ei kohaldata 2002. aastal nõuet pidada miinimumarvu mullikaid ja 2003. aastal on miinimumprotsendiks 5.

Mullikate miinimumarvu nõuet ei kohaldata nende tootjate suhtes, kes taotlevad lisatasu vähem kui 14 ammlehma puhul."

7. Artikli 9 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

"2002. ja 2003. aastal ei jaotata riiklikesse varudesse vastavalt lõike 4 teisele taandele tagastatud õigusi ümber enne 31. detsembrit 2003. Ühendkuningriigi puhul kohaldatakse seda nõuet ainult 2003. aastal."

8. Artikli 10 lõikesse 1 lisatakse kolmas, neljas ja viies lõik:

"2002. ja 2003. aastal on selliseks eraldi seisvaks riiklikuks ülemmääraks siiski 10-40 % asjaomase liikmesriigi jaoks käesoleva määruse II lisas kehtestatud riiklikust ülemmäärast.

Kui liikmesriigid otsustavad 2002. ja 2003. aastal kohaldada esimeses lõigus ettenähtud võimalust, antakse ammlehmade puhul makstavat lisatasu tootjatele, kelle mullikate arv on 5-20 % taotlustega hõlmatud loomade üldarvust.

Mullikate miinimumarvu nõuet ei kohaldata tootja suhtes, kes taotleb lisatasu vähem kui 14 ammlehma puhul."

9. Artikli 12 lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

"Erilisatasu ja ammlehmade puhul makstava lisatasu saamise tingimustele vastavate loomade koguarvu piiratakse põllumajandusettevõttes loomkoormuse abil, mis on kaks loomühikut (lü) hektari ja kalendriaasta kohta. Alates 1. jaanuarist 2002 on loomkoormus 1,9 loomühikut ja alates 1. jaanuarist 2003 1,8 loomühikut."

10. Artikli 47 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

"Selline kokkuostmine kogu ühenduses ei tohi ületada 350 000 tonni aastas. Aastaks 2001 fikseeritakse kokkuostmise ülemmääraks siiski 500 000 tonni."

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2002. Artikli 1 lõikeid 1, 4 ja 10 kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise päevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuli 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

A. NEYTS-UYTTEBROECK

1 6. veebruaril 2001. aastal esitatud ettepanek (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

2 Arvamus on esitatud 16. mail 2001 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

3 Arvamus on esitatud 25. aprillil 2001 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

4 EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21.