32001R1282



Euroopa Liidu Teataja L 176 , 29/06/2001 Lk 0014 - 0023


Komisjoni määrus (EÜ) nr 1282/2001,

28. juuni 2001,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinitoodete identifitseerimiseks ja veinituru jälgimiseks vajaliku teabe kogumisega ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1623/2000

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, [1] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2826/2000, [2] eriti selle artikleid 23, 33 ja 73,

ning arvestades järgmist:

(1) Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklis 18 sätestatakse, et veinitootmiseks ettenähtud viinamarjade kasvatajad ning viinamarjavirde ja veini tootjad peavad esitama kõige viimase saagi kohta saagideklaratsioonid ning veini ja viinamarjavirde tootjad ning ettevõtjad, kes ei ole jaemüüjad, peavad oma varud deklareerima igal aastal.

(2) Kõnealuses artiklis sätestatakse, et liikmesriigid võivad nõuda, et ka veiniviinamarjade hulgikauplejad deklareeriksid turustatud kogused.

(3) Turukorralduse lihtsustamise huvides tuleks sätestada deklaratsioonide esitamise tähtaeg. Kuna saaki koristatakse eri liikmesriikides eri ajal, peaksid tootjatele kehtestatavad deklaratsioonide esitamise tähtajad olema järgustatud. Tuleks sätestada deklareerimiskohustus nende ettevõtjate puhul, kes müüvad veinitooteid enne deklaratsioonide esitamise tähtpäevi.

(4) Tootjad, kellel on võimalik esitada kogu vajalik teave ühes veini tootmist käsitlevas deklaratsioonis, ei pea esitama kahte deklaratsiooni. Väga väikseid tootjaid võib deklaratsioonide esitamise kohustusest vabastada, kuna nende kogutoodang moodustab ühenduse toodangust väga väikese osa.

(5) Käesoleva määruse kohaldamise hõlbustamiseks tuleks sätestada, et deklaratsioonides esitatavad üksikasjad tuleb esitada tabeli kujul, lubades seejuures liikmesriikidel otsustada, kuidas täpselt ettevõtjad peavad need üksikasjad esitama. Tuleks kehtestada tähtpäevad, milleks liikmesriigid peavad kogutud andmed koondama ja komisjonile edastama, samuti tuleks täpsustada nende andmete edastamise viis.

(6) Kooskõlas liikmesriikide poolt komisjoni määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 19 alusel kehtestatud nende viinamarjasortide klassifikatsiooniga, mida võib ühenduses kasvatada, tuleks määratleda kategooria "muud veinid".

(7) Teave piirkonna kohta võib olla ebatäpne, kui deklarandi käsutuses ei ole olnud asjakohaseid vahendeid selle tõendamiseks. Seetõttu tuleks selliste juhtude puhuks sätestada sanktsioonid, mis sõltuvad deklaratsioonides esinevate ebatäpsuste tõsidusest.

(8) Sanktsioonide kehtestamise kord peab võimaldama proportsionaalsuse piisavat kohaldamist viinamarjakasvataja poolt esitatud deklaratsioonides esinevate puuduste või vigade puhul. Sanktsioonid peaksid seetõttu olenema deklaratsioonidesse tehtud parandustest.

(9) Praeguses olukorras on asjaomaste osapoolte esitatud saagi- ja varude deklaratsioonid ainus võimalus toodetud veini koguste ja veini varude teadasaamiseks. Seetõttu on vaja võtta vajalikke meetmeid, et tagada asjaomaste poolte deklaratsioonide esitamine, nende täielikkus ja täpsus, kehtestades karistused juhtudeks, kui deklaratsioone ei esitata, need sisaldavad ebaõigeid andmeid või need ei ole täielikud. Deklaratsioonidega seotud esitatavate andmete töötlemise hõlbustamiseks tuleks iga pädevale haldusüksusele esitatud deklaratsiooni käsitleda eraldi teistest esitatud deklaratsioonidest, mis sama tootja on võinud esitada liikmesriigi teistele haldusüksustele.

(10) Nõukogu määruses (EMÜ) nr 2392/86 [3] (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1631/98 [4]) on sätestatud ühenduse viinamarjaistandusregistri sisseseadmine. Liikmesriikidel, kellel on täielik register, tuleks lubada teatavate registriandmete kasutamist, kui need andmed puuduvad deklaratsioonidest.

(11) Veiniturul peab selle jälgitavuse tagamiseks olema kättesaadav teatav teave. Lisaks deklaratsioonide kokkuvõtetes olevale teabele tuleb esitada teave veini varude, kasutamise ja hindade kohta. Liikmesriikidelt tuleks nõuda nimetatud teabe kogumist ja teatavatel kindlaksmääratud kuupäevadel komisjonile edastamist.

(12) Siin tuleks meenutada, et turu tõhusa jälgimise tagamiseks ja õigeaegselt usaldusväärsete eelarveprognooside koostamise võimaldamiseks tuleb järgida teabe edastamiseks sätestatud tähtaegu.

(13) Pidades silmas vajaliku vastavuse tagamist käesolevas määruses ettenähtud sanktsioonide ja samal eesmärgil komisjoni määruses (EÜ) nr 1623/2000 [5] (viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 545/2001 [6]) ettenähtud sanktsioonide vahel, tuleks kõnealust määrust muuta ja sanktsioone vastavalt kohandada.

(14) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinitoodete identifitseerimiseks ja veinituru jälgimiseks vajaliku teabe kogumisega.

I PEATÜKK Saagideklaratsioonid

Artikkel 2

1. Viinamarju koristavad füüsilised või juriidilised isikud või selliste isikute rühmad, edaspidi "saagikoristajad", esitavad igal aastal liikmesriigi pädevale asutusele kindlaksmääratud haldusüksuses "saagideklaratsiooni", mis sisaldab vähemalt käesoleva määruse lisa tabelis A ja vajaduse korral tabelis B nimetatud andmeid.

Liikmesriigid võivad lubada esitada ühe deklaratsiooni ühe põllumajandusettevõtte kohta.

2. Saagideklaratsiooni ei pea esitama:

a) saagikoristajad, kelle kogu viinamarjatoodang on ette nähtud tarbimiseks töötlemata või kuivatamiseks või otse viinamarjamahlaks töötlemiseks;

b) saagikoristajad, kelle põllumajandusettevõtte viinamarjakasvatusega hõlmatud ala on väiksem kui 10 aari ja kelle saaki ei ole turustatud ega turustata;

c) saagikoristajad, kelle põllumajandusettevõtte viinamarjakasvatusega hõlmatud ala on väiksem kui 10 aari ja kes tarnivad kogu oma koristatud saagi veinikeldrite ühistule või rühmale, mille liikmed nad on või millega nad on ühinenud. Sel juhul peavad saagikoristajad esitama veinikeldrite ühistule või rühmale deklaratsiooni, milles on märgitud:

i) viinamarjakasvataja perekonnanimi, eesnimi ja aadress;

ii) tarnitud viinamarjade kogus;

iii) asjaomaste viinamarjaistanduste pindala ja asukoht.

Veinikeldrite ühistu või rühm kontrollib deklaratsioonides sisalduvate andmete õigsust endale kättesaadavate andmete alusel.

3. Olenemata lõike 1 esimesest lõigust ja ilma et see piiraks artiklist 4 tulenevate kohustuste kohaldamist, võivad liikmesriigid vabastada saagideklaratsioonide esitamisest:

a) saagikoristajad, kes ise kogu oma viinamarjasaagi veiniks töötlevad või lasevad selle enda nimel töödelda;

b) veinitootjate ühistu või rühmaga ühinenud või neisse kuuluvad saagikoristajad, kes tarnivad kogu oma saagi viinamarjadena ja/või viinamarjavirdena kõnealusele veinitootjate ühistule või rühmale, sealhulgas artikli 4 lõikes 4 osutatud saagikoristajad.

Artikkel 3

Artiklis 2 osutatud deklaratsiooni märgitav pindala on tootmiseks kasutatava viinamarjaistanduse pindala liikmesriigi täpsustatud haldusüksuses.

II PEATÜKK Toote-, töötlemis- ja/või turustusdeklaratsioonid

Artikkel 4

1. Füüsilised või juriidilised isikud või nende rühmad, sealhulgas veinitootjate ühistud, kes on vastava aasta saagist tootnud veini ja/või kelle valduses on artikli 11 lõikes 1 kindlaksmääratud kuupäevadel muid tooteid kui vein, esitavad igal aastal liikmesriigi poolt määratud pädevale asutusele tootedeklaratsiooni, mis sisaldab vähemalt käesoleva määruse lisa tabelis C märgitud teavet.

2. Liikmesriigid võivad sätestada, et füüsilised või juriidilised isikud või nende rühmad, sealhulgas veinitootjate ühistud, kes enne artikli 11 lõikes 1 kindlaksmääratud kuupäevi on vastaval majandusaastal töödelnud ja/või turustanud veini eeltooteid, esitavad pädevatele asutustele töötlemis- ja/või turustusdeklaratsioonid, mis sisaldavad vähemalt tabelis C märgitud teavet.

3. Artikli 2 lõikes 2 osutatud saagikoristajad ja tootjad, kes saavad sisseostetud toodetest kohapeal veini valmistamise teel vähem kui 10 hektoliitrit veini, mida ei ole turustatud ega turustata mingil viisil, ei pea esitama tootedeklaratsiooni ega töötlemis- või turustusdeklaratsiooni.

4. Tootedeklaratsiooni esitamise kohustusest vabastatakse ka saagikoristajad, kes kuuluvad veinitootjate ühistusse või on seotud veinitootjate ühistuga, mis on kohustatud esitama deklaratsiooni, ja kes tarnivad kogu oma viinamarjasaagi kõnealusele ühistule, kuid säilitavad õiguse valmistada oma perekonna tarbeks veini koguses, mis ei ületa 10 hektoliitrit.

5. Kui füüsilised või juriidilised isikud või nende rühmad turustavad veini eeltooteid, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada, et tootjatel, kes peavad esitama deklaratsioonid, oleks juurdepääs erinevale teabele, mille nad peavad esitama deklaratsioonides.

Artikkel 5

Olenemata artiklist 4, võivad liikmesriigid, kes on vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2392/86 sisse seadnud igal aastal ajakohastatava viinamarjaistandusregistri või samalaadse halduskontrollimeetme, vabastada eespool nimetatud artiklis osutatud füüsilised või juriidilised isikud või nende rühmad või saagikoristajad pindala deklareerimise kohustusest.

Sellistel juhtudel koostavad liikmesriikide pädevad asutused ise nimetatud artiklis osutatud deklaratsioonid, märkides pindala registris esitatud andmete alusel.

III PEATÜKK Varude deklaratsioonid

Artikkel 6

1. Füüsilised või juriidilised isikud või nende isikute rühmad, kes ei ole eratarbijad ega jaemüüjad, deklareerivad igal aastal liikmesriikide pädevatele asutustele 31. juuli seisuga nende käes olevad viinamarjavirde, kontsentreeritud viinamarjavirde, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde ja veini varud. Ühenduse veinitoodete puhul ei sisalda sellised deklaratsioonid tooteid, mis on saadud sama kalendriaasta jooksul koristatud viinamarjadest.

Liikmesriigid, kelle iga-aastane veinitoodang ei ületa 25000 hektoliitrit, võivad vabastada väikseid varusid omavad ettevõtjad, kes ei ole jaemüüjad, kohustusest esitada esimeses lõigus osutatud deklaratsioonid juhul, kui pädevatel asutustel on võimalik edastada komisjonile liikmesriigis olevate varude statistiline hinnang.

2. "Jaemüüja" lõikes 1 määratletud tähenduses on iga füüsiline või juriidiline isik või nende isikute rühm, kelle majandustegevus hõlmab väikeste veinikoguste müüki otse tarbijale, välja arvatud need isikud, kes kasutavad veinikeldreid, kus on võimalik ladustada ja käsitleda suuri veinikoguseid.

Esimeses lõigus osutatud kogused määratakse kindlaks iga liikmesriigi poolt, võttes eelkõige arvesse kauplemise ja turustamise eripära.

3. Lõikes 1 sätestatud deklaratsioon sisaldab vähemalt käesoleva määruse lisa tabelis D esitatud teavet.

IV PEATÜKK Üldsätted

Artikkel 7

1. Liikmesriigid koostavad deklaratsioonide näidisvormid ja tagavad, et nimetatud vormid sisaldavad vähemalt lisa tabelites A, B, C ja D esitatud teavet.

Eespool nimetatud näidisvormid ei pea sisaldama otseseid viiteid pindalale, kui liikmesriigil on võimalik seda kindlaks teha deklaratsioonis sisalduva muu teabe alusel, näiteks tootmisega hõlmatud ala, põllumajandusettevõtte kogusaagi või viinamarjaistandusregistri teabe alusel.

Esimeses lõigus osutatud deklaratsioonides sisalduv teave koondatakse riiklikul tasandil.

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud kontrollimeetmed, et tagada deklaratsioonide õigsust.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellistest meetmetest ja edastavad vastavalt esimesele lõigule koostatud näidisvormid.

2. Liikmesriigid, kelle viinamarjakasvatusalad ei ületa 100 hektarit ja kes:

- on saanud osa teavet, mis peab sisalduma I ja II peatükis osutatud deklaratsioonides, muudest haldusaktidest, ei pea nõudma selle teabe esitamist deklaratsioonides,

- on saanud kogu teabe, mis peab sisalduma I ja II peatükis osutatud deklaratsioonides, muudest haldusaktidest, võivad vabastada ettevõtjad kõnealuste deklaratsioonide esitamise kohustusest.

Liikmesriikides, kus ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1493/1999 II jaotise I ja II peatükki vastavalt kõnealuse määruse artiklile 21 ning kes:

- on saanud osa teavet, mis peab sisalduma III peatükis osutatud deklaratsioonides, muudest haldusaktidest, ei pea nõudma selle teabe esitamist deklaratsioonides,

- on saanud kogu teabe, mis peab sisalduma III peatükis osutatud deklaratsioonides, muudest haldusaktidest, võivad vabastada ettevõtjad kõnealuste deklaratsioonide esitamise kohustusest.

Artikkel 8

Artiklites 2 ja 4 osutatud deklaratsioonide koostamisel tähendavad "muud veinid" veine, mis on valmistatud viinamarjasortidest, mis on loetletud liikmesriikide poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 19 koostatud liigituses sama haldusüksuse puhul veiniviinamarjasordina ja vastavalt vajadusele lauaviinamarjasordina, kuivatatud viinamarjade tootmiseks või veinipiirituse tootmiseks sobiva viinamarjasordina.

Artiklis 4 osutatud deklaratsiooni puhul tähendavad esimeses lõigus määratletud "muud veinid" ainult neid veine, mis on ette nähtud kontrollitud päritolunimetusega veinipiirituse tootmiseks või määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklis 28 sätestatud kohustuslikuks destilleerimiseks.

Artikkel 9

Artiklites 2, 4 ja 6 sätestatud deklaratsioonidesse märgitavad toodete kogused väljendatakse veini hektoliitrites. Artiklis 4 osutatud deklaratsioonidesse märgitavad kontsentreeritud viinamarjavirde ja puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde kogused väljendatakse kõnealuste toodete hektoliitrites.

Liikmesriigid võivad siiski sätestada, et artiklis 2 ettenähtud deklaratsioonides tuleb kogused väljendada tsentnerites, mitte hektoliitrites.

Muude toodete kui veini koguste ümberarvutamiseks veini hektoliitriteks võivad liikmesriigid kehtestada koefitsiendid, mis võivad muutuda vastavalt ümberarvutamist mõjutavatele objektiivsetele kriteeriumidele. Liikmesriigid edastavad koefitsiendid komisjonile koos artiklis 14 osutatud kokkuvõttega.

Artiklis 4 sätestatud tootedeklaratsiooni märgitav veinikogus on alkoholkäärimise tulemusel saadud üldkogus, kaasa arvatud käärimissete.

Artikkel 10

Käesolev määrus ei mõjuta ühtegi liikmesriikide saagi-, toote-, töötlemis- ja/või turustamis- või varude deklaratsioone käsitlevat sätet, millega nähakse ette põhjalikuma teabe edastamine, eriti kui see hõlmab laiemat isikuteringi, kui on sätestatud artiklites 2, 4 ja 6.

Artikkel 11

1. Artiklites 2 ja 4 osutatud deklaratsioonid esitatakse hiljemalt 10. detsembriks. Liikmesriigid võivad siiski sätestada varasema tähtpäeva või tähtpäevad. Liikmesriigid võivad samuti sätestada tähtpäeva, millal deklarantide valduses olevad kogused võetakse arvesse deklaratsioonide koostamisel.

2. 31. juuli seisuga deklarantide valduses olevate koguste kohta tuleb artiklis 6 osutatud deklaratsioonid koostada hiljemalt 10. septembriks. Liikmesriigid võivad siiski sätestada varasema tähtpäeva või tähtpäevad.

V PEATÜKK Karistused

Artikkel 12

Isikute suhtes, kes peavad esitama saagi-, toote-, turustus- ja/või töötlemis- või varude deklaratsioonid ja kes ei esita neid deklaratsioone artiklis 11 osutatud kuupäevadeks, ei kohaldata, välja arvatud vääramatu jõu korral, kõnealusel või järgmisel veiniaastal määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklites 24, 29, 30, 34 ja 35 sätestatud meetmeid.

Kui esimeses lõigus kindlaksmääratud tähtaega ületatakse kuni viie tööpäeva võrra, vähendatakse kõnealuse veiniaasta kohta makstavaid summasid 15 %; kui tähtaega ületatakse kuni 10 tööpäeva võrra, vähendatakse summasid 30 %.

Artikkel 13

1. Isikute suhtes, kes peavad esitama saagi-, toote-, turustus- ja/või töötlemis- või varude deklaratsioonid ja kelle deklaratsioonid tunnistavad liikmesriikide pädevad asutused puudulikuks või ebaõigeks, võib kohaldada määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklites 24, 29, 30, 34 ja 35 osutatud meetmeid juhul, kui puuduvad või ebaõiged andmed ei ole olulised kõnealuste meetmete nõuetekohasel kohaldamisel.

2. Kui liikmesriikide pädevad asutused leiavad, et käesolevas määruses osutatud deklaratsioonid on puudulikud või ebatäpsed ja kui puuduva või ebatäpse teabe olemasolu on oluline kõnealuste meetmete nõuetekohaseks kohaldamiseks, kohaldavad liikmesriigid, välja arvatud vääramatu jõu korral, järgmisi karistusi, ilma et see piiraks riiklike karistuste kohaldamist:

a) määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklites 24, 34 ja 35 osutatud meetmete puhul vähendatakse abi:

- deklareeritud koguse kohandusprotsendi võrra, kui kohandamine on kuni 5 %,

- deklareeritud koguse kahekordse kohandusprotsendi võrra, kui kohandamine on suurem kui 5 %, kuid väiksem kui 20 %.

Kõnealust abi ega järgmise veiniaasta abi ei anta, kui deklareeritud kogust kohandatakse rohkem kui 20 %.

Kui deklaratsioonis avastatud viga tuleneb teabest, mille on esitanud teised ettevõtjad ja/või liikmed, kelle nimed on märgitud nõutavatesse dokumentidesse, ja kui deklarandil ei ole võimalik seda teavet eelnevalt kontrollida, vähendatakse abi ainult kohandusprotsendi võrra;

b) kui määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklites 29 ja 30 osutatud meetmete puhul ei ole destilleerimiseks tarnitud veini eest veel makstud, peab destilleerija maksma deklareerivale tootjale hinna, mida vähendatakse järgmiselt:

- deklareeritud koguse kohandusprotsendi võrra, kui kohandamine on kuni 5 %,

- deklareeritud koguse kahekordse kohandusprotsendi võrra, kui kohandamine on suurem kui 5 %, kuid väiksem kui 20 %.

Kõnealuseid hindu ega järgmiste veiniaastate hindu ei maksta, kui deklareeritud kogust kohandatakse rohkem kui 20 %.

Kui deklaratsioonis avastatud viga tuleneb teabest, mille on esitanud teised ettevõtjad ja/või liikmed, kelle nimed on märgitud nõutavatesse dokumentidesse, ja kui deklarandil ei ole võimalik seda teavet eelnevalt kontrollida, vähendatakse abi ainult kohandusprotsendi võrra.

Pädevad asutused kohandavad destilleerijale makstavat abi proportsionaalselt tootjale makstava hinnaga.

3. Kui lõike 2 punktis a osutatud abi on juba makstud, nõuavad pädevad asutused tagasi enam makstud summa, millele lisandub kuni selle enam makstud summa tagasimaksmiseni vastavas liikmesriigis kehtiva intressimäära alusel alates abi maksmise kuupäevast arvutatud viivis. Igasugune eeskirjade kohaldamise alusel saadud abi enam makstud ettemakse tuleb tagastada pädevale asutusele koos intressiga, mis on arvutatud vastavas liikmesriigis kehtiva määra alusel abi ettemaksmise päevast kuni selle tagasimaksmise päevani.

VI PEATÜKK Liikmesriikide edastatavad andmed

Artikkel 14

Artiklis 16 osutatud andmete edastamise tagamiseks koostavad liikmesriigid:

a) artiklis 4 osutatud tootedeklaratsioonide riiklikud kokkuvõtted ja vajadusel koefitsiendid, mida kasutatakse eri tootmispiirkondades muude toodete kui veini koguste ümberarvestamisel tsentneritest hektoliitrites väljendatud veiniks;

b) artiklis 6 sätestatud varude deklaratsioonide riikliku kokkuvõtte;

c) hinnangu nende territooriumil käesoleval turustusaastal tõenäoliselt valmistatava veinitoodete koguse kohta;

d) hinnangu käesoleva turustusaasta andmete kohta, mis võimaldavad hinnata saadaolevaid veinitoodete koguseid ja kasutamist nende territooriumil;

e) eelmise turustusaasta esialgse aruande ja sellele eelneva turustusaasta lõpparuande.

Artikkel 15

1. Hindade registreerimist silmas pidades määratlevad liikmesriigid, v.a need, kus ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1493/1999 II jaotise I ja II peatükki vastavalt kõnealuse määruse artiklile 21, tootmisalad, mis koosnevad viinamarjakasvatuspiirkondadest, kus tootmine on piisavalt ühesuguse iseloomuga.

2. Liikmesriigid määravad igal alal turud, kus hindu registreeritakse.

3. Iga 14 päeva järel registreeritakse kõnealustel turgudel kohasel viisil geograafilise tähiseta punase ja valge lauaveini hinnad ja turustatud kogused.

4. Eespool nimetatud hinnad kehtivad pakendamata kauba puhul väljaviimisel tootjate ruumidest.

Artikkel 16

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile:

a) hiljemalt käesoleva veiniaasta 15. septembriks ja 30. novembriks artikli 14 punktis c osutatud hinnangud liikmesriigi territooriumil valmistatud veinitoodete tõenäolise koguse kohta;

b) hiljemalt 30. novembriks artikli 14 punktis b osutatud varude deklaratsioonide kokkuvõtte;

c) hiljemalt 30. novembriks artikli 14 punktis d osutatud hinnangu andmete kohta, mis võimaldavad hinnata saadaolevaid veinitoodete koguseid ja kasutamist liikmesriikide territooriumil;

d) hiljemalt 15. novembriks artikli 14 punktis e osutatud esialgse aruande eelmise veiniaasta kohta ja hiljemalt 15. märtsiks lõpparuande sellele eelneva veiniaasta kohta. Nimetatud aruanded saadetakse Euroopa Ühenduste Statistikaametile;

e) hiljemalt 15. veebruariks artikli 14 punktis a osutatud tootedeklaratsioonide kokkuvõtte või esialgse kokkuvõtte. Kui saadetakse esialgne kokkuvõtte, edastatakse lõplikud tulemused hiljemalt 15. aprilliks.

E-posti teel saadetud teavet kinnitatakse postisaadetisega eespool nimetatud tähtaegadeks, arvestades postitemplile märgitud postituskuupäeva.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile:

a) enne 1. aprilli 2001:

- piiritletud tootmispiirkonnad,

- tootmispiirkonda kuuluvate alade hinnangulise toodangu viie eelneva veiniaasta kohta,

- igas piirkonnas valitud turud, kus hindu registreeritakse,

- hindade registreerimiseks vastuvõetud korra;

b) igal teisel teisipäeval alates 1. augustist 2001 hinnad ja turustatud kogused koos tootmispiirkondades turusuundumuste hindamisel kasulikuna käsitatava teabega;

c) punkti a esimeses ja kolmandas taandes osutatud andmete muutused.

VII PEATÜKK Üld- ja lõppsätted

Artikkel 17

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest olulistest uutest asjaoludest, mis võivad tõenäoliselt märkimisväärselt muuta viimaste aastate jooksul saadud lõplike andmete alusel antud hinnangut saadaolevate koguste ja nende kasutuse kohta.

Artikkel 18

Lisaks statistilistele eesmärkidele kasutatakse deklaratsioonides olevaid andmeid määruse (EÜ) nr 1493/1999 kohaldamiseks. Eelkõige lauaveinide, mpv-kvaliteetveinide ja muude veinide tootmise jaotuse andmete abil määratakse kindlaks käesolevast määrusest tulenevad tootjate õigused ja kohustused.

Artikkel 19

Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel saadavat teavet levitatakse nõuetekohaselt.

Artikkel 20

Määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikli 74 lõige 4 asendatakse järgmisega:

"4. Sekkumisamet nõuab tootjalt tagasi summa, mis on võrdne destilleerijale makstud toetuse osaga või kogu toetusega, kui tootja ei vasta ühenduse destilleerimise eeskirjades sätestatud nõuetele ühel järgnevatest põhjustest:

a) tootja ei ole esitanud saagi-, toote- või varude deklaratsioone sätestatud tähtaegadel.

Tagasinõutav summa määratakse kindlaks komisjoni määruse (EÜ) nr 1282/2001 [7] artiklis 12 sätestatud korras;

b) liikmesriigi pädev asutus on leidnud, et üks punktis a osutatud deklaratsioonidest on puudulik või ebatäpne ja puuduv või ebatäpne teave on oluline asjaomaste meetmete kohaldamiseks.

Tagasinõutav summa määratakse kindlaks vastavalt määruse (EÜ) nr 1282/2001 artiklis 13 sätestatud eeskirjadele;

c) ei ole täidetud määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklis 37 sätestatud kohustusi, rikkumine on avastatud või sellest on teatatud destilleerijale pärast miinimumhinna maksmist eelmiste deklaratsioonide alusel.

Kogu destilleerijale makstud abi nõutakse tagasi."

Artikkel 21

Kehtetuks tunnistamised

Komisjoni määrused (EMÜ) nr 2396/84 [8] ja (EÜ) nr 1294/96 [9] tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 22

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. juuni 2001

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz Fischler

[1] EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1.

[2] EÜT L 328, 23.12.2000, lk 4.

[3] EÜT L 208, 31.7.1986, lk 1.

[4] EÜT L 210, 28.7.1998, lk 14.

[5] EÜT L 194, 31.7.2000, lk 45.

[6] EÜT L 81, 21.3.2001, lk 21.

[7] EÜT L 176, 29.6.2001, lk 14.

[8] EÜT L 224, 21.8.1984, lk 14.

[9] EÜT L 166, 5.7.1996, lk 14.

--------------------------------------------------

LISA

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------