Nõukogu määrus (EÜ) nr 901/2001,

7. mai 2001,

millega Venemaalt pärineva karbamiidi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, [1] eriti selle artikli 11 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Varasemad uurimised

(1) 1987. aastal kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu [2] muu hulgas endise Nõukogude Liidu riikidest pärineva karbamiidi impordi suhtes. Nõukogu kiitis määrusega (EMÜ) nr 3339/87 [3] heaks muu hulgas endisest Nõukogude Liidust pärineva karbamiidi impordiga seotud kohustused. Kõnealused kohustused kinnitati komisjoni otsusega 89/143/EMÜ [4]. 1993. aasta märtsis algatas komisjon muu hulgas endisest Nõukogude Liidust pärineva karbamiidi impordiga seotud kohustuste heakskiitmist käsitleva otsuse läbivaatamise. [5] Selle tulemusel kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 477/95 [6] lõplik dumpinguvastane tollimaks Venemaa Föderatsioonist (edaspidi "Venemaa") pärineva karbamiidi suhtes. Kehtestatava tollimaksu summaks on vahe, mille poolest 115eküüne tonnihind erineb vabast netohinnast ühenduse piiril enne tollivormistust, juhul kui viimati nimetatud hind on madalam.

2. Teisi riike käsitlevad uurimised

(2) 2000. aasta oktoobris algatati Valgevenest, Bulgaariast, Horvaatiast, Egiptusest, Eestist, Leedust, Liibüast, Poolast, Rumeeniast ja Ukrainast pärinevat karbamiidi importi käsitlev dumpinguvastane uurimine [7]. Uurimist ei ole veel lõpetatud.

3. Käesolev uurimine

3.1. Läbivaatamistaotlus

(3) 1999. aasta septembris avaldas komisjon teadaande Venemaalt pärineva karbamiidi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta. [8] Pärast seda sai komisjon taotluse, et need meetmed vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 [9] (edaspidi "algmäärus") artikli 11 lõikele 2 läbi vaadataks. Taotluse esitas 3. detsembril 1999 European Fertiliser Manufacturers Association (EFMA) nende tootjate nimel, kelle arvele langeb olulise osa ühenduse toodetavast karbamiidist (edaspidi "vaatlusalune toode"). Taotlus põhines eeldusel, et nende meetmete kehtivuse lõppemisega võib kaasneda dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekitatava kahju jätkumine või kordumine.

3.2. Algatamisteade

(4) Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, ning algatas 2000. aasta märtsis uurimise kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2. [10]

3.3. Uurimisperiood

(5) Dumpingu ja kahju jätkumist või kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 1999 kuni 31. detsembrini 1999 (edaspidi "uurimisperiood"). Kahju jätkumise või kordumise hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 1996 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi "vaatlusalune periood").

3.4. Uurimisega seotud isikud

(6) Komisjon andis ametlikult teada läbivaatamise algatamisest taotluse esitanud ühenduse tootjatele, Venemaa eksportivatele tootjatele, importijatele, kasutajatele ja teadaolevatele ühendustele ning asjaomase ekspordiriigi esindajatele. Komisjon saatis küsimustiku eksportivatele tootjatele, ühenduse tootjatele, importijatele, kasutajatele ja teadaolevatele ühendustele ning neile, kes endast algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul teada andsid. Lisaks teavitati sobivaks võrdlusriigiks peetud Slovaki Vabariigi ainsat tootjat, kellele saadeti küsimustik.

(7) Küsimustikule vastas üksteist ühenduse tootjat, üks võrdlusriigi tootja, üks importija, üks kasutajate ühendus ja üks kasutaja. Asjaomasest ekspordiriigist ei saadud küsimustikule ühtki vastust.

3.5. Saadud teabe kontrollimine

(8) Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise kindlakstegemise ning ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas. Otseselt asjassepuutuvatele isikutele andis komisjon võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda asja arutamist.

(9) Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse.

Ühenduse tootjad:

Hydro Agri Brunsbüttel, Saksamaa

Hydro Agri Italia SpA, Itaalia

Irish Fertilizer Industries Ltd., Iirimaa

Võrdlusriigi tootja:

Duslo, as, Šal'a, Slovakkia

Sõltumatu importija:

Cargill BV, Amsterdam, Madalmaad

Kasutajad/Kasutajate ühendus:

Sadepan Chimica SRL, Viadana, Itaalia

Svenska Lantmännen, Stockholm, Rootsi.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(10) Käesoleva menetlusega hõlmatud toode on sama, mis eelmises uurimises käsitletud toode, st karbamiid. Seda toodetakse peamiselt ammoniaagist, mida omakorda valmistatakse maagaasist. Karbamiid võib esineda vedelal või tahkel kujul. Tahket karbamiidi saab kasutada põllumajanduses ja tööstuses. Põllumajanduslikku karbamiidi saab kasutada kas pinnasele laotatava väetisena või söödalisandina. Tööstuslikku karbamiidi kasutatakse teatud liimide ja plastide toorainena. Vedelat karbamiidi saab kasutada nii väetisena kui ka tööstuslikul otstarbel. Kõigil karbamiidiliikidel on ühesugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning neid võib käesoleva läbivaatamise käigus käsitleda ühe tootena.

(11) Vaatlusalune toode kuulub CN-koodide 31021010 ja 31021090 alla. Üks importijate ühendus väitis, et CN-koodi 31021090 alla kuuluv imporditud karbamiid tuleks käesolevast läbivaatamisest välja jätta, sest kõnealust toodet ei ole juba mitme aasta jooksul imporditud.

(12) Selle väitega seoses tuleb märkida, et ehkki CN-koodi 31021090 alla kuuluvat toodet ei ole mitme aasta jooksul imporditud, kuulub kõnealuse CN-koodi alla liigitatav toode kindlalt ühtsesse kategooriasse, mis moodustab "vaatlusaluse toote", ning ei saa välistada, et seda hakatakse importima edaspidi.

2. Samasugune toode

(13) Uurimine on näidanud, et toode, mida valmistavad ja müüvad ühenduse turul ühenduse tootjad, on Venemaal toodetava ja ühendusse eksporditava karbamiidiga igas mõttes samasugune. Seepärast peetakse seda samasuguseks tooteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. Peale selle leiti, et Venemaalt ühendusse eksporditav karbamiid ning võrdlusriigina kasutatava Slovakkia siseturul toodetav ja müüdav karbamiid on samasugused tooted.

C. DUMPINGU KORDUMINE VÕI JÄTKUMINE

(14) Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 uuriti, kas meetmete kehtivuse lõppemine võib põhjustada dumpingu jätkumist ja/või kordumist.

(15) Uurimisperioodil imporditi Venemaalt 25 kilotonni karbamiidi – võrreldes 117 kilotonniga eelmisel uurimisperioodil (1992) ja 271 kilotonniga 1986. aastal. Seega moodustab turuosa 0,4 %.

1. Dumpingu jätkumise tõenäosus

1.1. Võrdlusriik

(16) Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 7 põhines normaalväärtus teabel, mis saadi kolmandast turumajandusriigist, kus vaatlusalust toodet valmistati ja müüdi. Algatamisteates pakkus komisjon sobiva võrdlusriigina Slovaki Vabariiki, sest seda kasutati võrdlusriigina ka eelnenud uurimises ning tootmisprotsessid ja tooraine kättesaadavus Slovaki Vabariigis on võrreldavad Venemaa omadega.

(17) Importijate ühendus vaidlustas Slovaki Vabariigi võrdlusriigiks valimise järgmistel põhjustel: erinevalt Venemaast puudub Slovaki Vabariigis maagaasi tootmine. Kuna gaas on karbamiidi tootmisel kasutatav põhitooraine, moodustab see põhilise osa lõpptoote maksumusest. Peale selle väideti, et Slovaki Vabariik sõltub täielikult Venemaa gaasitarnetest ja maksab nende eest kõrget hinda. Seepärast väideti, et Slovaki Vabariigi kasutamine võrdlusriigina suurendaks kunstlikult normaalväärtust ning tingiks kunstlikult kõrge dumpingumarginaali.

(18) Teiseks väitis importijate ühendus, et pidades silmas gaasi tähtsust karbamiidi tootmisel, peaks käesoleval juhul võrdlusriigiks valima mõne gaasi tootva riigi. Importijate ühendus tegi ettepaneku valida võrdlusriigiks Norra, Kanada või Saudi Araabia.

(19) Esimese väite osas tuleks rõhutada, et Venemaa turul müüakse Vene gaasi märkimisväärselt alandatud hindadega, mida ei kujunda turujõud. Lisaks sellele puudusid tõendeid selle kohta, et Slovakkia turul kehtivad gaasihinnad on teiste turumajandusriikide gaasihindadest kõrgemad. Komisjon ei leidnud sellele kinnitust ka Slovakkias ja teistes turumajandusriikides uurimisperioodil kehtinud gaasihindade võrdlemisel. Seepärast ei ole vastuvõetav väide, et Slovaki Vabariigi valimine võrdlusriigiks suurendab kunstlikult normaalväärtust. Teise väite osas analüüsis komisjon, kas mõni pakutud riikidest oleks võrdlusriigina sobivam. Norra ei oleks kindlasti olnud sobiv valik, sest seal ei toodeta karbamiidi. Saudi Araabiat peeti ebasobivaks, sest selle õigusaktid võimaldavad kehtestada kunstlikult madalad toorainehinnad maagaasi kasutavale omamaisele tööstusele ning anda investeerimissoodustusi oma väetisetööstusele. Kanada osas märgitakse, et Kanada karbamiiditööstus ei teinud koostööd.

(20) Seetõttu kinnitati Slovaki Vabariigi võrdlusriigiks valimine järgmistel põhjustel: seda kasutati võrdlusriigina ka eelmises uurimises; tootmisprotsessid ja tooraine kättesaadavus Slovaki Vabariigis on võrreldavad Venemaa omadega; Slovaki Vabariigis kehtivad maagaasihinnad olid konkurentsivõimelised ning mitte kõrgemad kui teistes turumajandusriikides; kõnealune riik nõustus tegema tihedat koostööd. Ainus Slovaki tootja nõustus tegema uurimise käigus koostööd ning peale selle leiti, et selle tootja omamaine müük oli representatiivne võrreldes Venemaalt ühendusse suunduva ekspordi mahuga.

(21) Selle põhjal otsustati, et Slovaki Vabariik on võrdlusriigina sobiv ja mõistlik valik, mille alusel kehtestatakse normaalväärtus Venemaalt pärineva karbamiidi impordi puhul.

1.2. Normaalväärtus

(22) Esiteks uuriti, kas koostööd tegeva Slovaki tootja omamaine müük oli representatiivne võrreldes uurimises käsitletava impordiga ühendusse. Sellega seoses peeti asjakohaseks jätta välja müük seotud isikutele, sest see ei toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus. Pärast kõnealuse müügi väljajätmist leiti, et koostööd tegeva Slovakkia tootja otsemüük on piisavalt representatiivne, sest selle kogused olid märkimisväärsed võrreldes Venemaa eksportivate tootjate ühendusse suundunud registreeritud ekspordi keskmise mahuga uurimisperioodil.

(23) Seejärel leiti, et kui võrrelda omamaiseid hindu ja tootmiskulusid, võib kõnealust otsemüüki sõltumatutele klientidele pidada müügiks tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(24) Seepärast määrati normaalväärtus kindlaks Slovakkia turu sõltumatutele klientidele toimunud otsemüügi puhul tegelikult makstud hindade kaalutud keskmise alusel.

1.3. Ekspordihind

(25) Kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, määrati ekspordihind kindlaks kättesaadavate andmete alusel vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1. Käesoleval juhul lähtuti Eurostati teatatud keskmisest impordihinnast.

1.4. Võrdlus

(26) Kuna karbamiidi puhul on tegemist pakkimata tootega, mille müügihinnast moodustavad suure osa transpordikulud, peeti asjakohaseks teha võrdlus tehasest hankimise tasandil. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Eelkõige kohandati kaebuses sisalduva teabe ja muu kättesaadava teabe alusel normaalväärtust pakkimiskulude arvessevõtmiseks ning ekspordihinda nende transpordikulude arvessevõtmiseks, mis tekitas vedu Venemaal ja Venemaalt ühendusse.

1.5. Dumpingumarginaal

(27) Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 määrati dumpingumarginaal kindlaks, võrreldes võrdlusriigi kaalutud keskmist normaalväärtust Eurostati andmetel põhineva keskmise ekspordihinnaga tonni kohta.

(28) Võrdlusel ilmnes märkimisväärse dumpingu olemasolu (üle 35 %). Järelikult on dumpingu tase kõrgem kui eelnenud uurimise puhul (28,2 %).

1.6. Järeldus

(29) Uurimise käigus ei leitud tõendeid selle kohta, et dumpinguvastaste meetmete tühistamise korral tuvastatav dumping kaoks või väheneks. Seepärast leiti, et meetmete tühistamise korral tõenäoliselt jätkub dumpinguhinnaga import Venemaalt. Uurimisperioodi piiratud ekspordimahtu silmas pidades peeti siiski asjakohaseks uurida, kas on tõenäoline, et ekspordimahu suurenedes võib dumping olemasolevate meetmete tühistamise korral korduda.

2. Dumpingu kordumise tõenäosus

2.1. Asjaomase riigi olukorra analüüs

(30) Nagu eespool nimetatud, tehti kindlaks, et ühendusse importimine toimus dumpinguhinnaga. Impordi maht oli uurimisperioodil siiski väike (0,4 % ühenduse tarbimisest). Seetõttu uuriti põhjalikumalt, kas on muid asjaolusid, mis kinnitavad, et meetmete tühistamise korral on dumpinguhinnaga impordi kordumine tõenäoline.

2.1.1. Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(31) Kuna Venemaa eksportijad ei teinud koostööd, põhines komisjoni analüüs vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1 läbivaatamistaotluses esitatud teabel ning teabel, mille kaebuse esitaja edastas uurimise käigus sõltumatu spetsialiseeritud turu-uuringu põhjal.

(32) Eespool nimetatud allikate kohaselt on karbamiidi tootmisvõimsus Venemaal olnud viimastel aastatel umbes 5300 kilotonni aastas. Samade allikate kohaselt on Venemaa tegelik toodang umbes 3700 kilotonni aastas. Järelikult suudaksid Venemaa tootjad toota aastas lisaks veel 1600 kilotonni, mis moodustab 26,5 % ühenduse tarbimisest 1999. aastal.

2.1.2. Venemaa eksport Brasiiliasse, Mehhikosse ja Türgisse

(33) Venemaalt kolmandate riikide turgudele suunatud müügi mahu võimaliku suurenemise osas leidis komisjon, et juba praegu toimub Venemaa karbamiidi eksport kolmandatesse riikidesse. 1999. aastal registreeriti suuremahuline eksport Brasiiliasse, Mehhikosse ja Türgisse ning pole ühtki tõendit selle kohta, et nende riikide omamaine tarbimine võiks lähiaastatel märkimisväärselt kasvada. Seepärast ei ole tõenäoline, et need turud suudavad täiel määral vastu võtta võimalikke lisakoguseid, mida Venemaa tootjad suudavad valmistada.

(34) Ekspordihindade suhtes leiti, et Brasiilia, Mehhiko ja Türgi turul müüdava Venemaalt pärineva materjali hind oli Venemaalt ühendusse suunduvate tarnete hinnatasemest märkimisväärselt madalam.

(35) Seepärast näib, et import Brasiiliasse, Mehhikosse ja Türgisse toimub madalamate dumpinguhindadega kui Venemaalt pärit import ühendusse.

(36) Võttes arvesse Venemaa tootjate lähedust Euroopa turule ja sealsete ekspordihindade võimalikku kõrgemat marginaali, on tõenäoline, et meetmete tühistamise korral suunatakse vähemalt osa Brasiiliasse, Mehhikosse ja Türgisse suunduvast Venemaa ekspordist ümber ühendusse.

2.2. Järeldus

(37) Venemaa suurel määral kasutamata tootmisvõimsus, Venemaalt Brasiiliasse, Mehhikosse ja Türgisse suunduva ekspordi märkimisväärne maht ning kõnealuse ekspordi madal hinnatase (isegi madalam kui Venemaalt ühendusse suunduva ekspordi hindadel, mis on juba teataval määral dumpinguhinnad ning üldjuhul ühenduse tootmisharu hindadest madalamad) näitavad, et Venemaalt pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete kehtivuse lõppemine tingib ühenduse turul tõenäoliselt dumpinguhinnaga ekspordi kordumise märkimisväärses ulatuses.

(38) Ilma meetmeteta jõuaks Venemaa ekspordimaht hõlpsasti eelmise uurimisperioodi tasemele (117 kilotonni) või isegi 1994. aasta tasemele (300 kilotonni). See on eriti tõenäoline seetõttu, et Venemaa paikneb ühenduse turu läheduses. Venemaalt Brasiiliasse, Mehhikosse ja Türgisse suunduva ekspordi hinnad uurimisperioodil annavad ülevaate edaspidi ühendusse suunduva võimaliku ekspordi hinnatasemest. Järelikult on märkimisväärses koguses dumpingu kordumine tõenäoline.

D. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(39) Uurimine näitas, et uurimisperioodil langes 11 taotluse esitanud ühenduse tootja arvele üle 85 % ühenduse karbamiiditoodangust. Seetõttu kujutavad nad endast ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

E. ÜHENDUSE TURU OLUKORRA ANALÜÜS

1. Tarbimine

(40) Nähtav karbamiiditarbimine ühenduses tehti kindlaks, lähtudes ühenduse tootmisharu müügimahust ühenduse turul, teiste ühenduse tootjate müügimahust ning asjaomasest riigist ja kõigist kolmandatest riikidest pärit karbamiidi impordist ühendusse. Ühenduse tarbimise kindlakstegemisel ei võetud arvesse suletud turu jaoks mõeldud toodangut, sest seda ei müüda vabal turul, vaid kasutatakse hilisema töötlemise käigus erinevate lõpptoodete valmistamiseks, milles vaatlusalune toode on ainult üks komponent. Ühenduse tootmisharu ei importinud ega ostnud karbamiidi suletud turu jaoks. Seepärast ei konkureerinud suletud turu jaoks toodetav ja seal kasutatav karbamiid vaba turu jaoks toodetava ja seal müüdava karbamiidiga ning järelikult ei ole tõenäoline, et dumpinguhinnaga import seda mõjutab.

(41) Selle põhjal kasvas tarbimine vaatlusalusel perioodil 1996. aasta 4,8 miljonilt tonnilt umbes 6 miljoni tonnini uurimisperioodil ehk 25,8 %.

2. Import asjaomasest riigist

2.1. Maht ja turuosa

(42) Tuleb märkida, et aastatel 1990–1994 oli Venemaalt pärineva impordi maht alles märkimisväärne, ulatudes 1994. aastal 300 kilotonnini. Sellel ajal kehtisid dumpinguvastased meetmed kohustuse vormis. Pärast seda, kui 1995. aastal muudeti meetme vormi ja kehtestati tollimaks, vähenes impordi maht aastatel 1995–1996 Eurostati andmete kohaselt järsult. Selle vähenemise põhjustas meetme vormi muutmine. Aastatel 1996–1998 püsis impordi maht stabiilsena ning uurimisperioodil vähenes uuesti märkimisväärselt. Ei saa jätta märkimata, et vähenemisele aitas kaasa ka muudest kolmandatest riikidest ühendusse suundunud ekspordi mahu märkimisväärne kasv.

(43) Asjaomasest riigist ühendusse saabunud impordi turuosa vähenes 1996. aasta 0,9 %-lt 0,4 %ni uurimisperioodil.

2.2. Hinnad

(44) Pärast seda, kui 1995. aastal kehtestati minimaalsel impordihinnal põhinev dumpinguvastane tollimaks, kasvasid kõnealuse impordi keskmised CIF-impordihinnad märkimisväärselt. Leiti, et alates 1998. aastast hakkasid impordihinnad oluliselt langema. Alates 1997. aastast ning eelkõige alates 1998. aastast olid Venemaalt pärineva karbamiidi hinnad muude kolmandate riikide eksportivate tootjate poolt ühenduses kehtestatud kõrgeimate hindade tasemel, mis osaliselt selgitab, miks Venemaalt pärineva impordi turuosa ei saanud kasvada.

(45) Importijate ühendus väitis, et komisjon peaks hindade võrdlemisel arvestama Venemaal toodetava ja ühenduse tootmisharus toodetava karbamiidi kvaliteedi erinevusi. Selles osas hõlmavad kehtivad meetmed 10 % suurust kohandust kvaliteedi arvessevõtmiseks. Peale selle ei eelda aegumise läbivaatamine, erinevalt teatud vahepealsetest läbivaatamistest, hinnavõrdlusel põhinevate uute kahjumarginaalide arvutamist.

3. Ühenduse tootmisharu majandusolukord

3.1. Toodang

(46) Ühenduse turul müügiks mõeldud ühenduse tootmisharu karbamiidi kogutoodang, st välja arvatud suletud turu jaoks mõeldud toodang, mis moodustas kogutoodangust umbes 25 %, suurenes 1996. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus 7,5 %. Aastatel 1996–1997 suurenes toodang märkimisväärselt, kuid 1998. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus see vähenes pisut.

3.2. Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(47) Aastatel 1996–1997 püsis tootmisvõimsuse rakendusaste suhteliselt stabiilsena 86 % juures. Seejärel vähenes see 1998. aastal 84,7 %ni ja uurimisperioodil 82,5 %ni.

(48) Karbamiidi tootmisel kasutatavat ammooniumi võib kasutada ka muude väetiste tootmiseks. Järelikult mõjutab karbamiidi tootmisvõimsuse rakendusastet ja selle arengut ka muude väetiste osas toimuv areng.

3.3. Müük ühenduses

(49) Ühenduse tootmisharu müügi kogumaht ühenduse turul kasvas 1996. aasta 3,2 miljonilt tonnilt umbes 3,8 miljoni tonnini uurimisperioodil ehk 17 %. Kõige rohkem kasvas müügimaht aastatel 1997–1998.

3.4. Varud

(50) Varude taset ei peeta asjakohaseks kahjunäitajaks, sest müük on hooajalise iseloomuga, suletud turu jaoks mõeldud karbamiidi ladustatakse koos vaba turu jaoks mõeldud karbamiidiga ning karbamiidi ladustavad osaliselt tootjad ise ja osaliselt talupidajate ühendused.

3.5. Turuosa

(51) Hoolimata müügimahu suurenemisest üldiselt laieneval turul vähenes ühenduse tootmisharu turuosa ühenduse turul 1996. aasta 67 %-lt 63 %ni uurimisperioodil, mis tähendab, et ühenduse tootmisharu ei saanud turu laienemisest kasu.

3.6. Hinnad

(52) Kooskõlas turu üldise hinnasuundumusega vähenes ühenduse tootmisharu keskmine müügihind alates 1996. aastast kuni uurimisperioodini igal aastal ehk nimetatud ajavahemikus peaaegu 40 %. Seda suundumust mõjutavateks teguriteks olid muudest kolmandatest riikidest ühenduse turule saabuv import ning muude väetiste, näiteks ammooniumnitraadi ning karbamiidi ja ammooniumnitraadi lahuste osas tuvastatud dumping, mis surusid alla kõigi lämmastikväetiste hinnad. Peale selle tuleks märkida, et 1997. aasta aprillis kehtestati Hiina Rahvavabariigis karbamiidiimpordi keeld. Hiina turg on ühenduse turust ligikaudu neli korda suurem ning enne kõnealust otsust varustas seda peamiselt import. Seepärast mõjutas impordikeeld ühenduses kehtivaid karbamiidihindu, sest enne selle kehtestamist suundus märkimisväärne osa paljude kolmandate riikide ekspordist Hiina Rahvavabariiki. Müügihindu mõjutas tõenäoliselt ka energiahindade langus (maagaas on karbamiiditootmisel kasutatav põhitooraine).

3.7. Tasuvus ja investeeringutasuvus

(53) Ühenduse tootmisharu tasuvus protsendina netomüügi väärtusest vähenes 1996. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus järjekindlalt. Selle suundumuse käsitlemisel tuleks silmas pidada samasugust hindade liikumist. 1998. aastal muutus tasuvus negatiivseks ning uurimisperioodil suurenes kahju ulatus märkimisväärselt.

(54) Investeeringutasuvus järgis vaatlusalusel perioodil tasuvuse osas täheldatud langust. Kõnealune negatiivne suundumus oli eriti märgatav koostoime tõttu, mida avaldasid tasuvuse vähenemine ja investeeringute suurenemine.

3.8. Rahavood

(55) Ühenduse tootmisharu karbamiidimüügiga seotud rahavood järgisid samuti tasuvuse suundumust.

3.9. Kapitali kaasamise võime

(56) Karbamiidi tootvad äriühingud on osa suurematest kontsernidest. Probleemidest ei ole teatatud.

3.10. Tööhõive, tootlikkus ja töötasud

(57) Tööhõive vähenes 1996. aasta 1638 töötajalt 1469 töötajani uurimisperioodil ehk umbes 10 %. Tootlikkus kasvas vaatlusalusel perioodil järjekindlalt. 1997. aastal töötasud vähenesid, kuid seejärel järgisid tootlikkuse suundumust.

3.11. Investeeringud

(58) 1996. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus tegi ühenduse tootmisharu suuri investeeringuid. Need hõlmavad osaliselt ka ammooniumi tootmise ettevõtetesse tehtud investeeringuid, mis on eelnevates tootmisetappides tehtud investeeringud. Investeeringud tehti põhiliselt otseinvesteeringutena karbamiidi ja ammooniumitootmise protsessides kasutatavatesse masinatesse ja seadmetesse.

4. Import muudest kolmandatest riikidest

(59) Eurostati andmete kohaselt kasvas kolmandatest riikidest, välja arvatud Venemaa, pärineva karbamiidi impordi maht 1996. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus 1187 kilotonnilt 1852 kilotonnini ehk umbes 665 kilotonni.

(60) Näib, et selle kasvu käsitlemisel tuleks arvesse võtta 1997. aasta aprillis Hiina Rahvavabariigis kehtestatud karbamiidiimpordi keeldu, mille tõttu mõned riigid suunasid oma ekspordi ümber teistesse riikidesse. 1996. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus kasvas kõnealuste muude kolmandate riikide turuosa ühenduses 6 %. Eurostati andmete kohaselt langesid vastavad keskmised CIF-impordihinnad 1996. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus märkimisväärselt.

5. Järeldus

(61) Kui pärast tollimaksu kehtestamist 1995. aastal hakkas tarbimine ühenduse turul 1996. aastal suurenema, oli Venemaa turuosa langenud juba alla 1 %. Kõnealuse impordi tollivormistusel deklareeritav keskmine hind langes ning oli uurimisperioodil väiksem kui minimaalne impordihind ehk alla 115 eküü tonni kohta. Venemaalt pärineva impordi turuosa ei kasvanud, mis oli muu hulgas tingitud sellest, et ühenduse turul tegutsesid suuremal määral muud kolmandad riigid, kelle hinnad olid alates 1997. aastast Venemaa hindadest madalamad.

(62) Ühenduse tootmisharu olukorra oodatud paranemisest ei saanud asja, mis oli põhimõtteliselt tingitud sellest, et turul tegutsesid suuremal määral muude kolmandate riikide tarnijad. Ehkki toodang ja müügimaht kasvasid, halvenesid märkimisväärselt muud majandusnäitajad, st tootmisvõimsuse rakendusaste, turuosad, hinnad, tasuvus, investeeringutasuvus, rahavood, tööhõive. Ühenduse tootmisharu tasuvusele mõjus negatiivselt eelkõige tema müügihindade järsk langus. Selle olukorra käsitlemisel tuleks silmas pidada asjaolu, et ühenduse turul on kasvanud muudest kolmandatest riikidest pärineva impordi maht; nende riikide turuosa on pärast meetmete kehtestamist märkimisväärselt kasvanud. Tuleb märkida, et 2000. aasta oktoobris algatati mõningatest muudest kolmandatest riikidest (Valgevene, Bulgaaria, Horvaatia, Egiptus, Eesti, Leedu, Liibüa, Poola, Rumeenia ja Ukraina) pärinevat karbamiidiimporti käsitlev dumpinguvastane uurimine. Ühenduse tootmisharu on seetõttu endiselt raskes olukorras.

F. KAHJUDE KORDUMISE TÕENÄOSUS

(63) Jõusolevate meetmete kehtivuse lõppemise võimalikku mõju ühenduse tootmisharule hinnates käsitleti põhjendustes 37 ja 38 esitatud faktide kohaselt järgmisi tegureid.

(64) On kindlad märgid selle kohta, et Venemaalt pärinev import jätkub dumpinguhinnaga. Peale selle on tõenäoline, et impordi maht suureneb märkimisväärselt, sest Venemaa eksportivad toojad suudavad oma toodangut ja ekspordimahtu suurendada, arvestades, et praegu on nende tootmisvõimsus suurel määral kasutamata. Peale selle on tõenäoline, et Venemaa omamaine tarbimine püsib lähitulevikus suhteliselt madalal tasemel.

(65) Venemaa eksportijate poolt kolmandate riikide, nimelt Brasiilia, Türgi ja Mehhiko turgudel kehtestatud ekspordihinna dünaamikat silmas pidades on tõenäoline, et Venemaa eksportivad tootjad võtavad kaotatud turuosade tagasisaamiseks ühenduses kasutusele agressiivse hinnakujunduspoliitika. Nagu varasemate väetisi käsitlevate menetluste käigus kindlaks tehtud, võivad isegi väikesed madala hinnaga imporditavad kogused mõjuda kõnealusele tooraineturule väga moonutavalt ja kahjustavalt.

(66) Ühenduse tootmisharu on endiselt raskes olukorras, eelkõige tasuvuse osas, mis paranes oluliselt kohe pärast kõnealuste meetmete kehtestamist, kuid halvenes hiljem märkimisväärselt. Ühenduse tootmisharu ebakindlat olukorda arvesse võttes asetaksid Venemaalt pärineva impordi tõenäolised mahud ja hinnad pärast meetmete tühistamist ühenduse tootmisharu veelgi suuremasse ohtu. Tõenäoliselt avaldavad need ühenduse tootmisharule märgatavat mõju.

(67) Seetõttu jõuti järeldusele, et meetmete tühistamise korral on Venemaalt pärineva karbamiidi impordist tuleneva kahju kordumine tõenäoline.

G. ÜHENDUSE HUVID

1. Sissejuhatus

(68) Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide, nagu näiteks ühenduse tootmisharu, importijate ja hulgimüüjate ning vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel. Selleks, et hinnata meetmete jätkamise või mittejätkamise tõenäolist mõju, nõudis komisjon teavet kõikidelt eespool nimetatud huvitatud isikutelt.

(69) Tuleks meenutada, et eelmise uurimise käigus oldi seisukohal, et meetmete kehtestamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Lisaks sellele tuleks märkida, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, seega analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed on juba kehtinud. Seepärast võeti käesolevas läbivaatamises arvesse põhjendamatut negatiivset mõju huvitatud isikutele pärast meetmete kehtestamist.

(70) Komisjon saatis küsimustikud vaatlusaluse toote 44 importijale, ühele importijate ühendusele, viiele kasutajate ühendusele ning ühele kasutajale ning sai vastused ühelt importijalt, ühelt kasutajalt, ühelt kasutajate ühenduselt ning importijate ühenduselt.

(71) Selle põhjal uuriti, kas vaatamata dumpingu, ühenduse tootmisharu olukorra ning kahjustava dumpingu kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete säilitamine ei ole antud juhul ühenduse huvides.

2. Ühenduse tootmisharu

(72) Leitakse, et kui eelmise uurimise käigus kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid ei säilitata, võib kahjustav dumping korduda ning ühenduse tootmisharu vaatlusalusel perioodil halvenenud olukord halveneb veelgi.

(73) Ühenduse tootmisharu on tõendanud, et on struktuuriliselt elujõuline ja muutuvate turutingimustega kohanemisvõimeline tööstusharu. Seda kinnitavad eelkõige tootmisharu 1997. aastani saadud kasum ja investeeringud uusimatesse tootmisseadmetesse. Nende jõupingutuste edukus sõltub suurel määral sellest, kas ühenduse turul valitseb aus konkurents. Sellega seose tuleks märkida, et 2000. aasta oktoobris algatati Valgevenest, Bulgaariast, Horvaatiast, Egiptusest, Eestist, Leedust, Liibüast, Poolast, Rumeeniast ja Ukrainast pärinevat karbamiidiimporti käsitlev dumpinguvastane uurimine. Teiselt poolt on tööhõive, tasuvuse ja müügihindade olukord nii palju halvenenud, et ühenduse tootmisharu sulges hiljuti olulised lämmastikväetise tootmise ettevõtted.

3. Importijad

(74) 44st küsimustiku saanud importijast esitas vastuse ainult üks. Tema väitel on ta põhimõtteliselt meetmete jätkamise vastu. Et karbamiid on kõnealuse importija äritegevuse seisukohalt tähtsusetu, leiti siiski, et meetmete jätkamine ei avalda talle olulist mõju.

(75) Vähese koostöö tõttu ning kuna importijad tegelevad üldjuhul paljude eri väetistega, millest karbamiid on vaid üks, ning kuna karbamiidi oli võimalik hankida mitmest muust allikast, mille suhtes ei ole praegu dumpinguvastaseid meetmeid kehtestatud, leiti, et meetmete jätkamise võimalik negatiivne mõju importijatele ei ole kaalukas põhjus meetmetest loobumiseks.

4. Kasutajad

(76) Vaatlusaluse toote kasutajad on põhiliselt talupidajad ning liimide ja plastide tootmisega tegelevad äriühingud. Komisjon saatis küsimustikud paljudele riiklikele ja Euroopa kasutajate ühendustele. Küsimustikule vastasid 11 talupidajate ühendust esindav kasutajate ühendus ning üks kasutaja. Mõlemad on põhimõtteliselt meetmete jätkamise vastu. Uurimisperioodil ei kasutanud kumbki neist Venemaalt pärinevat karbamiidi. Kasutajate ühenduse liikmed ostsid vaatlusalusel perioodil väga väikeseid karbamiidikoguseid, mis pärinesid muudest allikatest. Üksikkasutajatel ei tekkinud meetmete kehtivusajal mingeid probleeme karbamiidi hankimisega muudest kolmandatest riikidest.

(77) Nagu varasemate uurimiste käigus kindlaks tehtud, tuleb märkida, et väetised moodustavad ainult väikese osa talupidajate üldistest tootmiskuludest. Eespool nimetatud asjaolusid ja vähest koostööd silmas pidades otsustati, et kehtivad meetmed ei ole avaldanud karbamiidikasutajatele olulist negatiivset mõju. Sellega seoses tuleks märkida, et ükski kasutaja ei ole väitnud, et pärast praeguste meetmete kehtestamist on toimunud karbamiidihindade üldine tõus ja/või et nende tasuvus on vähenenud. Eespool nimetatud asjaolusid ja vähest koostööd silmas pidades otsustati, et meetmete jätkamise võimalik negatiivne mõju kasutajatele ei ole kaalukas põhjus meetmetest loobumiseks.

5. Järeldus

(78) Eespool nimetatud põhjustel otsustatakse, et ühenduse huvide seisukohalt ei ole kaalukaid põhjusi jätta meetmete kehtivus pikendamata.

H. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(79) Kõiki asjassepuutuvaid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada olemasoleva dumpinguvastase tollimaksu säilitamist Venemaalt pärineva karbamiidi impordi suhtes. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Ei saadud ühtki märkust, mille tõttu oleks tulnud eespool esitatud järeldusi muuta.

(80) Eespool öeldust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleb Venemaalt pärineva karbamiidi impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Venemaalt pärit ja CN-koodide 31021010 ja 31021090 alla kuuluva karbamiidi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu summaks on vahe, mille poolest 115eurone minimaalne impordihind tonni kohta erineb vabast netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, juhul kui viimati nimetatud hind on minimaalsest impordihinnast madalam.

3. Kui tooted on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustada saanud ning seetõttu alandatakse tolliväärtuse määramisel tegelikult makstud või makstavat hinda proportsionaalselt tollimaksuga vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 [11] artiklile 145, vähendatakse eespool sätestatud minimaalset impordihinda protsendi võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna alandamisele. Makstav tollimaks on võrdne minimaalse impordihinna alandatud määra ja ühenduse piiril enne tollivormistust kehtiva vaba netohinna alandatud määra vahega.

4. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. mai 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

B. Ringholm

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2238/2000, (EÜT L 257, 11.10.2000, lk 2).

[2] EÜT L 121, 9.5.1987, lk 11.

[3] EÜT L 317, 7.11.1987, lk 1.

[4] EÜT L 52, 24.2.1989, lk 37.

[5] EÜT C 87, 27.3.1993, lk 7.

[6] EÜT L 49, 4.3.1995, lk 1.

[7] EÜT C 301, 21.10.2000, lk 2.

[8] EÜT C 252, 3.9.1999, lk 2.

[9] EÜT C 62, 4.3.2000, lk 19.

[10] EÜT C 62, 4.3.2000, lk 19.

[11] EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2787/2000 (EÜT L 330, 27.12.2000, lk 1).

--------------------------------------------------