KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 588/2001,

26. märts 2001,

kiirstatistikat käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1165/98 rakendamise kohta muutujate määratluste puhul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta,1 eriti selle artiklit 3 ja artikli 17 punkti c,

ning arvestades järgmist:

(1) Määrusega (EÜ) nr 1165/98 on kehtestatud ühine raamistik ühenduse jooksva kiirstatistika koostamiseks.

(2) Vastavalt määruse (EÜ) nr 1165/98 artikli 17 punktile c on vaja muutujate määratlemist käsitlevaid rakendusmeetmeid.

(3) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas nõukogu otsusega 89/382/EMÜ, Euratom2 loodud statistikaprogrammi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Muutjate määratlemine

Määruse (EÜ) nr 1165/98 A lisa punkti c alapunktis 1, B lisa punkti c alapunktis 1, C lisa punkti c alapunktis 1 ja D lisa punkti c alapunktis 1 on kindlaks määratud kiirstatistikaga hõlmatud muutujad. Käesolevas määruses on esitatud muutujate määratlused, eesmärgid ja tunnused ning asjakohaste indeksite arvutamisviis.

Artikkel 2

Määratluste rakendamine

Liikmesriigid kohaldavad lisas esitatud määratlusi määrusega (EÜ) nr 1165/98 hõlmatud statistiliste andmete kogumisel hiljemalt üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist.

Liikmesriigid viivad määrusega (EÜ) nr 1165/98 hõlmatud statistiliste andmete määratluse vastavusse käesoleva määruse lisas esitatud määratlustega hiljemalt selleks ajaks, kui järgmine kord muudetakse võrdlusaastat vastavalt määruse (EÜ) nr 1165/98 artiklile 11.

Käesoleva määruse lisas esitatud määratluste rakendamisel võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, tagamaks, et määrusega (EÜ) nr 1165/98 hõlmatud olemasolevaid statistilisi andmeid kontrollitakse arvutamise teel või hinnatakse need ümber vastavalt kõnealustele määratlustele.

Muutujaga saadud tulemused, mis erinevad kuni 0,2 % käesoleva määruse lisas sätestatud määratluste kohase muutujaga saadud tulemustest, loetakse nimetatud määratlustega vastavuses olevaks.

Artikkel 3

Määratlustele vastavust käsitlev teave

Kõik liikmesriigid edastavad komisjonile tema nõudmise korral kogu asjakohase teabe oma statistiliste andmete vastavuse kohta käesoleva määruse lisas esitatud määratlustele.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. märts 2001

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Pedro SOLBES MIRA

LISA

MUUTUJATE EESMÄRKIDE JA TUNNUSTE MÄÄRATLEMINE

Muutuja 110: Toodang

Toodanguindeksi eesmärk on mõõta toodangumahu muutusi sagedasti ja korrapäraselt. Sellega mõõdetakse toodangumahu muutusi lisandväärtusena tegurikuludes teatava võrdlusperioodi jooksul.3

Toodanguindeks on teoreetiline arvväärtus, mis tuleb ühtlustada praktiliste arvväärtustega.

Lisandväärtust tegurikuludes4saab arvutada järgmiselt: (v.a lisandväärtusmaks ja teised samalaadsed mahaarvamisele kuuluvad, käibega otseselt seotud maksud) + oma tarbeks toodetud põhivara + muu põhitegevustulu +/- varude muutused - kaupade ja teenuste ostud -toodetelt makstavad käibega seotud maksud, mis ei kuulu mahaarvamisele - tootmisega seotud tollimaksud ja muud maksud.

Lisandväärtusest arvatakse maha äriühingu raamatupidamisaruandes rahalise tulu või kuluna või plaanivälise tulu või kuluna liigitatud tulud ja kulud.

Lisandväärtus tegurikuludes hõlmab toodetele ja tootmisele antavaid toetusi ega sisalda ühtki toodetelt ja tootmiselt makstavat maksu.

Lisandväärtus tegurikuludes arvutatakse brutoväärtusena, mis sisaldab ka väärtuse korrektiive (näiteks kulumit).

Märkus: kaudsed maksud võib jagada kolme rühma:

i) esimesse rühma kuuluvad lisandväärtusmaks ning teised mahaarvamisele kuuluvad, otseselt käibega seotud maksud, mida käive ei hõlma. Kõnealused maksud nõutakse ettevõttelt sisse etappide kaupa ning need kannab täielikult lõplik ostja;

ii) teine rühm käsitleb kõiki toodetega seotud makse ja tollimakse, mis jagunevad kahte alarühma: 1) käibega seotud ja mahaarvamisele mittekuuluvad maksud või 2) toodetelt makstavad maksud, mis ei ole seotud käibega. Sellesse rühma kuuluvad impordimaksud ja imporditollimaksud ning kaupade või teenuste tootmiselt, eksportimiselt, müügilt, loovutamiselt, rentimiselt või tarnimiselt makstavad maksud või maksud, mida makstakse nende kaupade või teenuste oma tarbeks kasutuselevõtmisel või kapitalimahutuse tegemisel;

iii) kolmandasse rühma kuuluvad tootmisega seotud maksud ja tollimaksud. Need on valitsemissektori või Euroopa Liidu institutsioonide poolt sularahas või mitterahalistes vahendites sissenõutavad kohutuslikud maksed, mis on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja importimisega, tööjõu kasutamisega või maa, hoonete ja muude tootmises kasutatavate varade omamise või kasutamisega olenemata toodetud või müüdud kaupade ja teenuste kogusest ja väärtusest.

Toodanguindeksi (Q) teoreetiline valem on Laspeyres-tüüpi mahuindeks, s.o

[pic]

kus q = toodangumaht

p = tootjahind

= tootmisel kasutatud materjalide hind

= tootmisel kasutatud materjalide kogus

i = mis tahes kaup N kauba hulgast

j = mis tahes materjal tootmises kasutatud M materjali hulgast

0 = baasperiood

t = jooksev periood

Sellise indeksi koostamiseks vajalikke andmeid ei ole siiski võimalik saada iga kuu kohta. Praktikas sobivad indeksi arvutamiseks järgmised väärtused:

- (korrigeeritud hinnaga) brutotoodangu väärtuse jätk,

- mahtude jätk,

- (korrigeeritud hinnaga) käibe jätk,

- kasutatud tööjõu jätk,

- kasutatud tooraine jätk,

- kasutatud energia jätk.

Sõltuvalt kasutatud lähendusmeetodist tuleb toodanguindeksi puhul arvestada järgmisi asjaolusid:

- kaupade ja kasutatud materjalide liigi ja kvaliteedi muutused,

- valmistootevarude muutused ning kaupade ja teenustega seotud pooleliolevate tööde muutused,

- tehnilise panuse ja toodangu vaheliste suhete muutused (töötlemisviisid),

- lisandväärtuse saavutamisega seotud teenused, näiteks tootmisüksuste kokkupanemine, paigaldamine, seadmestamine, remontimine, kavandamine, projekteerimine ja tarkvara loomine.

Muutuja 115: Hooneehituse toodang

Muutuja 116: Tsiviilehituse toodang

Muutuja 110 (toodang) indeksite eesmärke ja tunnuseid kohaldatakse ka hoone- ja tsiviilehituse muutujate indeksite suhtes.

Ehitustoodang jaguneb hoone- ja tsiviilehituseks vastavalt ehitiste liigitusele (CC). Kõnealuste indeksite eesmärk on kajastada lisandväärtuse kujunemist ehitustegevuse kahes põhivaldkonnas, nimelt hoone- ja tsiviilehituses. Indeksid arvutatakse nii, et põhiandmed (korrigeeritud hinnaga toodang, töötunnid, ehitusload) jagatakse toodete vahel vastavalt ehitiste liigitusele (CC) ning seejärel liidetakse tooteindeksid kõnealusele liigitusele vastavatele rühmadele.

Muutuja 120: Käive

Käibeindeksi eesmärk on kajastada kauba- ja teenuseturu arengut.

Käive5 hõlmab kõiki vaatlusperioodil vaatlusüksuse arvetel esitatud summasid ning vastab kolmandatele isikutele pakutavate kaupade ja teenuste müügilt saadud tulule.

Käive hõlmab kõiki üksuse arvetel esitatud kaupade ja teenustega seotud tollimakse ja muid makse, välja arvatud üksuse poolt oma tarbijalt sissenõutav lisandväärtusmaks ning teised samalaadsed mahaarvamisele kuuluvad otseselt käibega seotud maksud.

Käive hõlmab ka kõiki teisi kliendilt sissenõutavaid kulusid (transpordi-, pakendamiskulud jne) isegi juhul, kui need on arves eraldi loetletud.

Käibest arvatakse maha hinnaalandused, hinnavähendid ja allahindlused ning korduvkasutusega pakendi väärtus. Hiljem, näiteks aasta lõpus klientidele antavaid hinnaalandusi, hinnavähendeid ja -soodustusi arvesse ei võeta.

Käibest arvatakse maha ka äriühingu raamatupidamisaruandes muu tegevustuluna, rahalise tuluna või plaanivälise tuluna liigitatud tulu. Maha arvatakse ka riigilt või Euroopa Liidu institutsioonidelt saadud toetused.

Vastavalt käesolevale määratlusele hõlmab käive järgmisi tegureid:

- valmistatud toodete müük,

- allhankijate valmistatud toodete müük,

- edasimüügiks ostetud kaupade müük muutmata kujul,

- osutatud teenuste eest arvestatud hind,

- kõrvaltoodete müük,

- sissenõutavad pakendamis- ja transpordimaksud,

- kolmandatele isikutele tehtud allhanketöö eest arvestatud tunnid,

- sissenõutavad paigaldus-, seadmestus- ja remonditööd,

- sissenõutavad osamaksed (etapiviisilised maksed),

- tarkvara väljatöötamise ja selle litsentsidega seotud arved,

- tarnitud elektrienergia, gaasi, soojusenergia, auru ja vee müük,

- jäätmete ja jääkide müük.

Lähtudes äriühingu raamatupidamisaruandes muu tegevustuluna, rahalise tuluna või plaanivälise tuluna6 liigitatud tulu kasutamisest, ei hõlma käive tavaliselt järgmisi tegureid:

- komisjonitasud,

- liisimine ja rentimine,

- enda tootmisüksuste ja -masinate rentimine, kui need on kolmandate isikute kasutuses,

- äriühingule kuuluvate eluruumide üürimine,

- litsentsitasudelt saadav tulu,

- personalile osutatavatelt teenustelt saadav tulu (näiteks vabriku söökla tegevusest saadav tulu),

- toodete tarnimine ja teenuste osutamine vaatlusüksuses,

- enda maa ja põhivarade müük,

- enda kinnisvara müük või rentimine,

- aktsiate müük,

- intressidelt ja dividendidelt saadav tulu,

- toetused,

- muu plaaniväline tulu.

Eespool nimetatud tegurid võivad sisalduda käibes, kui need moodustavad vaatlusüksuse põhitegevusvaldkonna käibe.

Muutuja 121: Käive siseriigis

Muutuja 122: Käive välisriikides

Muutuja 120 (käive) indeksite eesmärke ja tunnuseid kohaldatakse ka indeksite suhtes, millega eristatakse sise- ja välisriikides toimuvat käivet.

Sise- ja välisriikides toimuva käibe indeksite puhul tuleb käive jagada vastavalt toote esimesele sihtkohale, arvestades selle omandiõiguse üleminekut (olenemata sellest, kas toode liigub füüsiliselt üle piiri või mitte). Sihtkoht määratakse kindlaks kaubad ja teenused ostnud kolmanda isiku asukoha alusel. Siseturuga on tegemist sel juhul, kui kolmandad isikud asuvad vaatlusüksusega ühe ja sama riigi territooriumil.

Muutuja 123: Müügimaht

Müügimaht väljendab käibe väärtust püsivhindades ning selle puhul on tegemist koguseindeksiga. Müügimahu saab arvutada käibena hetkehindade alusel, mida korrigeeritakse müügi deflaatori võrra, või koguseindeksina, mis tuletatakse otseselt müüdud kaupade kogusest.

Määruse (EÜ) nr 1165/98 C lisas (jaekaubandus ja remonditööd) võib müügi deflaatori (muutuja 330) asemel kasutada müügimahtu (muutuja 123) käsitlevaid andmeid.

Muutuja 130: Saadud uued tellimused

Saadud uute tellimuste indeksi eesmärk on kajastada toodete ja teenuste nõudmise arengut ja sellest tulenevalt edasist tootmist. Selle põhjal on võimalik ka kindlaks teha, kas nõudmine pärineb sise- või välisturult.

Tellimus on sellise tootjat ja kolmandat isikut ühendava lepingu väärtus, mis käsitleb tootja kaupade tarnimist ja teenuste osutamist. Tellimus aktsepteeritakse, kui tootja arvates on kehtiva lepingu kohta piisavalt tõendusmaterjali.

Uued tellimused käsitlevad vaatlusüksuse tarnitavaid kaupu ja osutatavaid teenuseid, sh allhankijatelt pärinevaid kaupu ja teenuseid.

Tellimuste väärtusest arvatakse maha järgmised tegurid:

- lisandväärtusmaks ja teised mahaarvamisele kuuluvad, käibega otseselt seotud maksud,

- tellimuse esitamise ajal tehtud hinnaalandused, hinnavähendid ja allahindlused ning korduvkasutusega pakendi väärtus,

- riigilt või Euroopa Liidu institutsioonidelt saadud toetused.

Saadud uutest tellimustest ei arvata maha eelmiste perioodide tellimusi, mis on vaatlusperioodi jooksul tühistatud, samuti ei korrigeerita eelmiste perioodide indeksit tühistamiste tõttu.

Uued tellimused sisaldavad kõiki üksuse poolt arvele märgitud kaupade ja teenustega seotud tollimakse ja muid makse, välja arvatud lisandväärtusmaks ja teised mahaarvamisele kuuluvad, otseselt käibega seotud maksud.

Uute tellimuste väärtus hõlmab ka kõiki teisi tarbijalt sissenõutavaid kulusid (transpordi-, pakendamiskulud jne) isegi juhul, kui need on arves eraldi loetletud.

Muutuja 131: Uued siseriiklikud tellimused

Muutuja 132: Uued tellimused välisriikidest

Muutuja 130 (saadud uued tellimused) indeksite eesmärke ja tunnuseid kohaldatakse ka indeksite suhtes, millega eristatakse uusi siseriiklikke tellimusi ja tellimusi välisriikidest.

Uute siseriiklike ja välismaiste tellimuste indeksite puhul on vaja jagada saadud uued tellimused vastavalt tellimuse päritolule, arvestades omandiõiguse üleminekut. Päritolu määratakse kindlaks tellimuse esitanud kolmanda isiku asukoha alusel. Siseturuga on tegemist sel juhul, kui kolmandad isikud asuvad vaatlusüksusega ühel ja samal majandusterritooriumil (vt majandusterritooriumi määratlust käesoleva lisa lõpus).

Muutuja 135: Saadud uued hooneehitustellimused

Muutuja 136: Saadud uued tsiviilehitustellimused

Muutuja 130 (saadud uued tellimused) indeksite eesmärke ja tunnuseid kohaldatakse ka saadud uute hoone- ja tsiviilehitustellimuste muutujate indeksite suhtes.

Saadud uued hoone- ja tsiviilehitustellimused jagunevad ehitiste liigituse (CC) alusel. Kõnealuste indeksite eesmärk on osutada edasistele tootmisvõimalustele ehitustegevuse kahes põhivaldkonnas, nimelt hoone- ja tsiviilehituses. Indeksid arvutatakse nii, et tellimusi käsitlevad põhiandmed jagatakse toodete vahel vastavalt ehitiste liigitusele (CC) ning seejärel liidetakse CC kohaselt tooteindeksid kõnealusele liigituse vastavatele rühmadele.

Muutuja 210: Tööga hõivatud isikute arv

Tööga hõivatud isikute arvu indeksi eesmärk on osutada tööhõive arengusuundadele tööstuses, ehituses ja teeninduses.

Tööga hõivatud isikute arv hõlmab kõiki vaatlusüksuses töötavaid isikuid (sealhulgas üksuses töötavaid omanikke, üksuses regulaarselt töötavaid osanikke või aktsionäre ning palgata töötavaid pereliikmeid) ning selliseid väljaspool üksust töötavaid isikuid, kes kuuluvad üksusesse ja saavad üksusest töötasu (nt müügiagendid, käskjalad, hooldus- ja remonditööüksused). Töös osalejate arv hõlmab lühiajaliselt puuduvaid (nt haiguspuhkusel, tasulisel puhkusel või eripuhkusel olevaid) isikuid ja streikijaid, kuid mitte selliseid töötajaid, kes puuduvad töölt määramata aja jooksul. Tööga hõivatud isikute arv hõlmab ka asjaomase riigi õigusaktide alusel osalise tööajaga töötajatena käsitletavaid ettevõttes töötavaid isikuid ning ettevõtte palgal olevaid hooajatöötajaid, praktikante ja kodustöötajaid.

Tööga hõivatud isikute arv ei hõlma teistelt ettevõtetelt saadud töötajaid, vaatlusüksuses teiste ettevõtete nimel hooldus- ja remonditöid tegevaid isikuid ega ajateenijaid.

Palgata töötavad pereliikmed on isikud, kes elavad koos üksuse omanikuga ning töötavad üksuses regulaarselt, kuid kellel ei ole töölepingut ning kes ei saa tehtud töö eest kindlaksmääratud tasu. Palgata töötavateks pereliikmeteks on ainult sellised isikud, kelle põhitegevus ei ole töötamine mõnes teises üksuses.

Vastavalt käesolevale määratlusele hõlmab muutuja järgmisi rühmi:

- kõik tasustatud töötajad, kaasa arvatud järgmised kategooriad, kui nad on üksuse palgal:

- kodustöötajad,

- praktikandid/koolitatavad,

- palga eest töötavad omanikud ja pereliikmed,

- kindlaksmääratud aja jooksul töölt eemal viibivad isikud (rasedus- ja sünnituspuhkuse, haiguspuhkuse, streigi, töösulu jms tõttu),

- osalise tööajaga töötajad,

- ajutised töötajad,

- hooajatöötajad,

- tööga hõivatud tasustamata töötajad:

- palgata töötavad omanikud,

- palgata peretöötaja.7

Tööga hõivatud isikute hulka ei kuulu:

- renditud tööjõud (v.a tegevusvaldkonnad, millesse sellised tööhõiveasutused on klassifitseeritud),

- tähtajatul puhkusel viibivad isikud (näiteks pikaajalisel haiguspuhkusel, ajateenistuses või asendusteenistuses),

- teise vaatlusüksuse heaks remondi- ja hooldustöid tegevad isikud ja teiselt vaatlusüksuselt laenatud töötajad,

- pereliikmed, kes oma põhitegevusalal on mõne teise üksuse palgal.

Tööga hõivatud isikute arv tuleks kindlaks määrata nii, et see esindaks vaatlusperioodi.

Muutuja 211: Töötajate arv

Töötajate arvu kasutatakse tööga hõivatud isikute arvu ajutiseks ühtlustamiseks.

Töötajate arv hõlmab tööandja heaks töölepingu alusel töötavaid isikuid, kes saavad selle eest hüvitist palga, muude tasude, lisatasu(de), tükitöötasu või loonustasuna.

Töösuhe on olemas juhul, kui ettevõtte ja isiku vahel on kohustuslikus või vabas vormis leping, mille mõlemad pooled sõlmivad üldjuhul vabatahtlikult ning mille alusel isik töötab ettevõtte heaks kas sularahas või loonustasus makstava hüvitise eest.

Töötajat peetakse teatava üksuse palgatöötajaks, kui ta saab üksuselt palka olenemata tema töötamiskohast (tootmisüksuses või väljaspool seda). Ajutist tööjõudu vahendava asutuse kaudu saadud töötajat ei peeta mitte selle üksuse (kliendi) töötajaks, kelle heaks ta töötab, vaid ajutist tööjõudu vahendava asutuse töötajaks.

Vastavalt käesolevale määratlusele kuuluvad töötajate hulka järgmised rühmad:

- töötavad omanikud, kellele makstakse töötasu,

- üliõpilased, kes on ametlikult kohustatud osalema üksuse tootmisprotsessis töötasu ja/või väljaõppe saamise eest,

- töötajad, kes on tööle võetud lepingu alusel, mis on spetsiaalselt koostatud töötute inimeste tööhõive soodustamiseks,

- kodustöötajad, kui on otsene kokkulepe, et neid tasustatakse tehtud töö alusel ja nad on üksuse teenistuses.

Töötajate arv hõlmab osalise tööajaga töötajaid, hooajatöötajaid, streikijaid ja lühiajalisel puhkusel olevaid töötajaid, kuid mitte pikaajalisel puhkusel olevaid töötajaid.

Töötajate arv ei hõlma vabatahtlikke töötajaid.

Töötajate arv tuleks kindlaks määrata nii, et see esindaks vaatlusperioodi.

Muutuja 220: Töötunnid

Töötunniindeksi eesmärk on kajastada tehtud töö mahu arengut.

Töötajate töötundide koguarv väljendab vaatlusperioodil vaatlusüksuse toodangu valmistamiseks tegelikult tehtud töötundide koguarvu.

See muutuja ei hõlma tasustatud töötunde, mille ajal tegelikult tööd ei tehta, näiteks iga-aastane puhkus, riigipühad ja haiguspuhkus. Samuti ei hõlma see einestamiseks antavat aega ega aega, mis kulub liikumiseks kodust tööle ja tagasi.

Muutuja hõlmab normaaltööajal tegelikult tehtud töötunde, nendele lisaks tehtud töötunde ning aega, mis kulub töökoha tööks ettevalmistamiseks ja lühiajalistele puhkepausidele.

Kui tegelike töötundide täpne arv ei ole teada, võib selle ligikaudu arvutada teoreetilise töötundide arvu ning keskmise töölt puudutud aja (haiguspuhkus, rasedus- ja sünnituspuhkus jne) alusel.

Vastavalt käesolevale määratlusele hõlmab muutuja järgmisi töötunde:

- tegelikult töötatud tundide koguarv:

- normaaltööaja jooksul tehtud töö,

- tasustatud või tasustamata ületunnitöö,8

- öötöö, pühapäeviti või riiklikel pühadel tehtud töö,

- aeg, mis kulutatakse töö ettevalmistamisele, tööriistade ja masinate ettevalmistamisele, hooldamisele ja puhastamisele ning tööajakaartide ja -aruannete täitmisele,

- töökohal veedetud aeg, mille jooksul ei tehta tööd näiteks seadmete riketest tingitud seisakute, õnnetuste või töö ajutise puudumise tõttu, kuid mille eest makstakse töölepingus ettenähtud tasu,

- puhkepausid töökohal, nagu kohvipausid.

Töötundide hulka ei kuulu:

- tasustatud töötunnid, mille ajal ei tehta tööd puhkuse, haiguspuhkuse, õnnetuste, streikide, töösulgude jm sellise tõttu,

- einestamiseks kuluv aeg,

- kodust tööle ja tagasi mineku aeg.

Muutuja 230: Palgad

Palgaindeksiga püütakse arvestada palkade arengusuundi.

Palgad on kõik tasud, mida tööandja maksab sularahas või loonustasuna kõigile tema teenistuses olevatele töötajatele (sealhulgas kodustöötajatele) nende poolt aruandeperioodil tehtud töö eest olenemata sellest, kas neid makstakse tööaja, toodangu või tükitöö alusel ning kas need on korrapärased või mitte.

Palgad hõlmavad kõiki töötaja poolt makstavaid sotsiaalmakse, tulumakse jne isegi juhul, kui tööandja peab need kinni ja maksab töötaja eest vahetult sotsiaalkindlustussüsteemidesse, maksuhaldurile jne. Palgad ei hõlma tööandja poolt makstavaid sotsiaalkindlustusmakseid.

Palgad hõlmavad kõiki töötajate lisatasusid, palgalisasid, tähtsündmuste puhul makstavaid toetusi, 13. kuupalka, töölepingu lõpetamishüvitisi, majutuse, transpordi või elamiskuludega seotud makseid, peretoetusi, jootrahasid, komisjonitasusid, osavõtumakse jne ning töötajate poolt makstavaid ning tööandjate poolt kinnipeetavaid makse, sotsiaalkindlustusmakseid ja muid summasid.

Palgad ei hõlma makseid renditud tööjõu eest.

Vastavalt käesolevale määratlusele hõlmab muutuja järgmisi tasusid:

- korrapäraselt makstavad põhipalgad,

- ületunnitöö, öötöö, nädalalõputöö jne eest makstavad lisatasud,

- kõik tööandja makstavad toetused, lisatasud või palgalisad, näiteks:

- elamiskulude, eluaseme- või kodukohast või kodumaalt lahkumise toetused,

- toiduraha,

- toetused sõiduks kodust tööle ja tagasi,

- puhkusetoetused, 13. kuupalk,

- võtmata põhipuhkuse eest tegelikult makstud toetused,

- toodangu, tootmise või tootlikkuse eest makstavad lisatasud,

- raskete töötingimuste, näiteks tolmu, mustuse, temperatuuri, suitsu, ohu jne eest makstavad lisatoetused,

- koondatud töötajatele makstud lisatasud,

- töötajatele makstavad algatustoetused ja patenditasud,

- juhatajate ja töötajate tasud,

- tööandja poolt kollektiivlepingu alusel makstavad peretoetused,

- komisjonitasud,

- töötajatele tasuta antud soodusaktsiate väärtus,

- väljamaksed, mida tööandjad tasuvad töötajatele säästu- või muude kavade raames,

- maksud, osamaksud ja muud töötajate poolt tasutavad ning tööandja poolt mahaarvatavad summad,

- kõik loonustasud.

Palkade hulka ei kuulu:

- tööandja makstavad kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed,

- tööandja makstavad kollektiivlepingujärgsed, lepingulised ja vabatahtlikud sotsiaalkindlustusmaksed,

- arvestuslikud sotsiaalkindlustusmaksed (otseselt tööandja makstud sotsiaaltoetused),

- töötajatele makstavad toetused tööks vajalike tööriistade, seadmete ja eririietuse ostmiseks või see osa palgast, mis töölepingu kohaselt on ette nähtud sellisteks ostudeks,

- maksud, mida tööandja maksab väljamakstud palkade kogusummalt,

- töötajatele seoses töökohustuste täitmisega tekkinud reisi-, kolimis-, lahutus-, majutus- ja esinduskulude ning telefoniarvete eest makstavad hüvitised,

- tööalase koolituse kulud (koolituskulud), v.a praktikantide palk,

- palgad, mida tööandja maksab edasi haiguse, tööõnnetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või osalise tööajaga töötamise korral,

- muud tööandja makstavad tööjõukulud:

- töölevõtmisega seotud kulud,

- sotsiaalkulud, näiteks kodust tööle ja tagasi sõitmisega seotud jooksevkulude hüvitamine, olenemata sellest, kas see toimub ettevõtte enda transpordivahendiga või veoteenust osutab kolmas isik ettevõtte nimel, maksed ametiühingu fondidesse,

- aktsiaoptsioonid.9

Loonustasude hindamisel juhindutakse järgmisest: tööandja enda toodetud loonustasusid tuleks hinnata tootjahindades; tööandja ostetud loonustasusid tuleks hinnata turuhindades.

Muutuja 310: Tootjahinnad

Tootjahinnaindeksiga mõõdetakse majandustegevuses tehtavate tehingute hindade igakuist dünaamikat.

Siseturu tootjahinnaindeksiga mõõdetakse kõikide teatavast majandusvaldkonnast pärinevate ja siseturul müüdavate kaupade ja nendega seotud teenuste keskmise hinna dünaamikat. Välisturu tootjahinnaindeks kajastab kõikide kõnealusest majandusvaldkonnast pärinevate ja väljaspool siseturgu müüdavate kaupade ja nendega seotud teenuste keskmise hinna dünaamikat (kohalikku vääringusse ümberarvestatuna). Need kaks indeksit koos kajastavad kõikide teatavast majandusvaldkonnast pärinevate kaupade ja nendega seotud teenuste keskmist hinnadünaamikat.

Oluline on võtta arvesse kõiki toodete hinda määravaid tunnuseid, sh müüdud ühikute hulka, transporti, allahindlusi, teenindus- ja tagatistingimusi ning sihtkohta. Spetsifikatsioon peab olema niisugune, et vaatlusüksus suudaks järgmistel vaatlusperioodidel toote identifitseerida ja esitada asjakohase ühikuhinna.

Hindade määratlemisel juhindutakse järgmisest:

- asjakohane hind on tehasehind,10 mis hõlmab kõiki üksuse arvetel esitatud kaupade ja teenustega seotud tollimakse ja muid makse, välja arvatud üksuse poolt oma kliendile arvele märgitud lisandväärtusmaks ning teised samalaadsed mahaarvamisele kuuluvad, otseselt käibega seotud maksud,

- kui hind sisaldab transpordikulusid, tuleb need lisada toote spetsifikatsiooni,

- hinnadünaamika tegeliku muutumise kajastamiseks on vaja kasutada tehingu tegelikku hinda, mitte hinnakirjas esitatud hinda,

- tootjahinnaindeksi puhul peaks arvestama toodete kvaliteedi muutumist,

- perioodi t jooksul sissenõutud hind peaks osutama perioodi t jooksul kirjendatud tellimustele (tellimishetkele), mitte sellele hetkele, kui kaup viiakse tehasest ära,

- välisturu tootjahinnad tuleks arvutada hindadena riigipiiril, s.o FOB-hindadena (franko laeva pardal).

Sissenõutud hindasid käsitlev teave kajastab soovitavalt üht konkreetset päeva vaatlusperioodi keskel. Kui kõnealuse päeva kohta ei ole mingit hinnateavet, võib hind väljendada kogu perioodi keskmist hinda.

Ehituses võib tootjahinnaindekseid kasutada ehituskulusid väljendavate muutujate ühtlustamiseks. Nendega mõõdetakse elamuehituse arengusuundi, kusjuures arvesse ei võeta ühiseluruume, mitteeluruume, maa hinda ega arhitektile makstavaid ja muid tasusid. Need kajastavad hinda, mida tellija maksab ehitusettevõtjale. Seepärast ei kajasta indeksid mitte ainult ehituskulude varieerumist, vaid ka tootlikkuse ja rentaabluse muutumist. Lisaks sellele erinevad tootjahind ja sellele vastavad tootmiskulud üksteisest ajaliselt.

Muutuja 311: Siseturu tootjahinnad

Muutuja 312: Välisturu tootjahinnad

Muutuja 310 (tootjahinnad) indeksite eesmärke ja tunnuseid kohaldatakse ka indeksite suhtes, millega eristatakse sise- ja välisturu tootjahindu.

Sise- ja välisturu tootjahinnaindeksite jaoks on vaja koostada eraldi tootjahinnaindeksid vastavalt toote sihtkohale. Sihtkoht määratakse kindlaks toote tellinud või ostnud kolmanda isiku asukoha alusel. Siseturuga on tegemist sel juhul, kui kolmandad isikud asuvad vaatlusüksusega ühe ja sama riigi territooriumil.

Muutuja 313: Ühikuväärtuse indeks

Ühikuväärtuse indeksit võib kasutada välisturu tootjahindade ühtlustamiseks.

Käesoleva indeksi kohaldamisel arvutatakse ühikuväärtused toote müügiväärtusena, mis jagatakse välismajandusandmete kohaselt müüdud kogusega. Seejärel käsitletakse ühikuväärtust toote keskmise hinnana ja indeks arvutatakse analoogselt tavaliste tootjahinnaindeksitega.

Muutuja 320: Ehituskulud

Ehituskuluindeksi eesmärk on kajastada ehitustegevusega seotud töövõtja kulude arengusuundi.

Komponendikuluindeks (materjali- ja tööjõukulud) kajastab ehitustööstuses kasutatavate tootmistegurite hinnadünaamikat.

Ehituskuluindeks arvutatakse järgmiselt:

[pic]

kus: I = ehitusindeks

Mi = materjalikuluindeks

Li = tööjõukuluindeks

[pic] = materjalide osakaal

w[pic] = tööjõukulude osakaal

Ehituskulu komponentide hulka kuuluvad ka seadmete ja masinatega seotud kulud ning transpordi-, energia- ja muud kulud.

Ehituskulud ei hõlma arhitekti tasu.

Muutuja 321: Materjalikulud

Materjalikuluindeks arvutatakse tavaliselt materjalide hinna alusel. Materjalihinnad peaksid põhinema tegelikel hindadel, mitte hinnakirjas esitatud hindadel. Hinnad peaksid põhinema toodete ja tarnijate valimil. Hinnad arvutatakse ilma lisandväärtusmaksuta.

Muutuja 322: Tööjõukulud

Tööjõukuluindeks peaks hõlmama kõikide tööga hõivatud isikute palku ja sotsiaalkindlustusmakse. Sotsiaalkindlustusmaksud hõlmavad järgmisi makseid: i) tööandja makstavad kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed, ii) tööandja makstavad kollektiivlepingujärgsed, lepingulised ja vabatahtlikud sotsiaalkindlustusmaksed ja iii) arvestuslikud sotsiaalkindlustusmaksed (otseselt tööandja makstud sotsiaaltoetused).

Muutuja 411: Ehitusload: eluruumide arv

Elamuehituslubade indeksi eesmärk on kajastada ehitustegevuse edasist arengut väljendatuna arvulistes ühikutes.

Ehitusluba on luba alustada tööd ehitusprojekti alusel. Ehitusluba ise on avalik-õiguslikult asutustelt saadud projekteerimis- ja ehituslubade viimane etapp enne tööde algust.

Kõnealustel lubadel põhinev indeks peaks andma hea ettekujutuse ehitustööstuse töökoormusest lähitulevikus, kuigi see ei pruugi nii olla, kui suur osa lubadest jääb kasutamata või kui ehitustegevuse algus viibib pärast loa saamist.

Lubade arvu indeksid koostatakse ühe korteriga elamute ning kahe või enama korteriga elamute jaoks. Korter on tuba või tubade kogum ning sinna juurde kuuluvad kõrvalruumid, mis asuvad alalises ehitises või selle struktuuriliselt eraldatud osas, mis on ehitatud, ümber ehitatud, kohandatud jne eraeluruumiks. Sellel peaks olema eraldi juurdepääs tänavale (otse või läbi aia või õue) või ühisruum ehitise sees (trepp, koridor, rõdu vms). Eraldi asuvad eluruumid, mida kasutatakse selgelt korteri ühe osana, loetakse kõnealuse korteri hulka. Seega võib korter koosneda ühel ja samal ruumiliselt piiritletud alal eraldi asuvatest ehitistest, kui need on selgelt ette nähtud elamiseks ühele leibkonnale.

Muutuja 412: Ehitusload: kasulik põrandapind ruutmeetrites või muu suurusmõõt

Kasuliku põrandapinna ehitusloa indeksi eesmärk on kajastada ehitustegevuse edasist arengut väljendatuna mahus.

Ehitusluba on luba alustada tööd ehitusprojekti alusel. Ehitusluba ise on avalik-õiguslikult asutustelt saadud projekteerimis- ja ehituslubade viimane etapp enne tööde algust.

Kõnealustel lubadel põhinev indeks peaks andma hea ettekujutuse ehitustööstuse töökoormusest lähitulevikus, kuigi see ei pruugi nii olla, kui suur osa lubadest jääb kasutamata või kui ehitustegevuse algus viibib pärast loa saamist.

Käesolev indeks koostatakse nende ehitiste ruutmeetrites väljendatud kasuliku põrandapinna alusel, mille kohta on välja antud ehitusluba. Ehitise kasulik põrandapind11 mõõdetakse välisseinast välisseinani ning see ei hõlma järgmisi pindu:

- ehituspinnad (näiteks piirnevate rajatiste pind, tugirajatised, sambad, piilarid, šahtid, korstnad),

- funktsionaalsed abiruumid (näiteks kütte- ja kliimaseadmete või jõujaamade jaoks ettenähtud ruumid),

- läbikäidavad ruumid (trepid, liftid, eskalaatorid).

Ehitise kogu kasuliku elamispinna hulka arvatakse köögid, elutoad, magamistoad ja abiruumid, keldrid ning eluruumi omanike üldkasutuses olevad ruumid.

Kasutada võib muid mõõtmeid, kui need on ühemõtteliselt ja järjepidevalt kasutusel liikmesriikides vastavalt määruse (EÜ) nr 1165/98 B lisa punkti c alapunktile 1.

Määruses (EÜ) nr 1165/98 osutatakse ehitiste liigitusele (CC) eri liiki ehitiste ehituslubasid käsitlevate andmete taotlemise puhul. Määruses (EÜ) nr 1165/98 esitatud kategooria "muud ehitised" hõlmab järgmisi ehitiste liigituse (CC) kategooriaid:

- hotellid ja samalaadsed ehitised,

- hulgi- ja jaekaubandusrajatised,

- liiklus- ja siderajatised,

- tööstusrajatised ja laod,

- vabaajarajatised, koolid, haiglad ja tervishoiuasutused,

- muud mitteeluruumid.

Muutuja 330: Müügi deflaator

Müügi deflaatori eesmärk on korrigeerida käivet vastavalt hinnamuutuste mõjule.

Jaemüügi deflaator on müüdud kaupade deflaator, mitte osutatud teenuste deflaator.

Teatava tegevusvaldkonna deflaatori arvutamisel kasutatakse kõnealuse valdkonna asjaomaste kaupade hinnaindeksite kaalutud keskmise alusel arvutatud hindu. Oluline on võtta arvesse kõiki toodete hinda määravaid tunnuseid, sh müüdud ühikute hulka, transporti, allahindlusi, tagatistingimusi ning sihtkohta.

Spetsifikatsioon peab olema niisugune, et vaatlusüksus suudaks järgmistel vaatlusperioodidel kauba identifitseerida ja esitada asjakohase ühikuhinna.

Hinnadünaamika tegeliku muutumise kajastamiseks on vaja kasutada tehingu tegelikku hinda, mitte hinnakirjas esitatud hinda.

Sissenõutud hindasid käsitlev teave kajastab soovitavalt ühe kuu üht konkreetset kuupäeva.

Majandusterritooriumi määratlemine

Majandusterritooriumi hulka kuuluvad:

- riigi valitsuse hallatav geograafiline territoorium, mille piires toimub isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine,

- kõik vabatsoonid, sealhulgas tollilaod ja tollikontrolli all olevad vabrikud,

- riigi õhuruum, territoriaalveed ja rahvusvahelistes vetes asuv mandrilava, millele riigil on ainuõigus,

- territoriaalenklaavid, s.t välisriikides asuvad geograafilised territooriumid, mida riigi valitsemissektori asutused (saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid, teaduskeskused jne) kasutavad rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt,

- rahvusvahelistes vetes riigi mandrilavast väljaspool paiknevad nafta-, maagaasi- jms maardlad, kus töötavad üksused on selle territooriumi residendid vastavalt eelnevatele määratlustele.

Majandusterritooriumi hulka ei kuulu:

- eksterritoriaalsed enklaavid (s.t riigi geograafilise territooriumi osad, mida kasutavad teiste riikide valitsemissektori asutused, Euroopa Liidu institutsioonid või rahvusvahelised organisatsioonid riikidevaheliste rahvusvaheliste lepingute kohaselt).

Käesolev määratlus järgib Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA 95) lõikeid 2.05-2.06.

Sise- ja välisturgude vahelist erinevust tõlgendatakse kiirstatistika osas vastavalt liikmesriikide territooriumidele. Määratlust võidakse tulevikus muuta, et analoogselt teiste asjakohaste määrustega võtta konkreetselt arvesse Euroopa integratsiooni ja/või rahaliitu.

1 EÜT L 162, 5.6.1998, lk 1.

2 EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

3 Mõistet "toodanguindeks" tõlgendatakse üldiselt lisandväärtuse arenguna, mis on vastuolus toodangu määratlusega kooskõlas rahvamajanduse arvepidamise ja ettevõtluse struktuuristatistikaga, kuid mida sellegipoolest harilikult kasutatakse ettevõtlusstatistika selles valdkonnas. Mõistet "lisandväärtuseindeks" ei kasutata tegelikkuses mitte kunagi. Et kõnealune indeks järgib tootmise arengut püsivhindades, kasutatakse mõnikord mõistet "toodangumahuindeks". Käesolevas tekstis kasutatakse mõistet "toodanguindeks" kõikjal koguseindeksi ehk püsivhindades väljendatud indeksi tähenduses.

4 Rahvamajanduse arvepidamises on võetud kasutusele mõiste "lisandväärtus baashindades". Võrreldes lisandväärtust baashindades lisandväärtusega tegurikuludes, hõlmab see tootmisega seotud makse, kuid ei hõlma tootmistegevusele antavaid toetusi. Rahvamajanduse arvepidamisega vastavusseviimisel võib olla mõningaid eeliseid, näiteks võivad liikmesriigid kasutada mõistet "lisandväärtus baashindades" ligikaudse väärtusena tegurikuludes väljendatud lisandväärtuse jaoks.

5 Kiirstatistikas kasutatakse mõisteid "käive", "müük", "tarned" ja "saadetised" sageli sünonüümidena.

6 Otsustades, mida kaasa arvata ja mida välja jätta, juhindutakse eelkõige rahvamajanduse arvepidamise eeskirjadest.

7 Palgata töötavad pereliikmed on lisatud loetellu põhimõtte pärast, kuigi täpseid andmeid on raske hankida.

8 Andmeid tasustamata ületunnitöö kohta on eri liikmesriikides raske hankida, kuid see on lisatud loetellu põhimõtte pärast.

9 Aktsiaoptsioonid on jäetud välja peamiselt praktilistel kaalutlustel, mis tulenevad ühtlustatud määratluse ja andmekogumisega seotud raskustest, kuigi neid käsitletakse tihti hüvitisena töö eest äriühingu üldise tulemuslikkuse saavutamisel.

10 Või sellega samaväärne hind tootmisvälise tegevuse eest.

11 Kasuliku põrandapinna määratlus on kooskõlas ehitiste liigitusega (CC), milles viidatakse väljaannetele "Statistical Standards and Studies", No 40, United Nations, New York, 1987 ja "Statistical Standards and Studies", No 43, United Nations, New York, 1994.