Nõukogu määrus (EÜ) nr 468/2001,

6. märts 2001,

millega kehtestatakse teatavate Jaapanist pärinevate elektrooniliste kaalude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed [1], eriti selle artikleid 9 ja 11,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Jaapaniga seotud läbivaadatavad meetmed

(1) 1993. aasta aprillis kehtestas nõukogu määrusega (EMÜ) nr 993/93 [2] lõplikud dumpinguvastased meetmed teatavate Jaapanist pärinevate elektrooniliste kaalude impordi suhtes.

2. Teiste riikide suhtes kohaldatavad meetmed

(2) 1993. aasta oktoobris kehtestas nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2887/93 [3] lõplikud dumpinguvastased meetmed teatavate Singapurist pärinevate elektrooniliste kaalude impordi suhtes. 1995. aastal muudeti neid meetmeid määrusega (EÜ) nr 2937/95 [4], sest uurimine näitas, et tollimaksude ülevõtmise tulemusel on dumpingumarginaal tõusnud. Neid meetmeid kontrollitakse 1998. aasta oktoobris algatatud menetluse raames [5].

(3) Komisjon avaldas 16. septembril 1999 Euroopa Ühenduste Teatajas teadaande [6] dumpinguvastase menetluse algatamisest kooskõlas määruse (EÜ) nr 384/96 (edaspidi "algmäärus") artikliga 5 teatavate Hiina Rahvavabariigist, Korea Vabariigist ja Taiwanist pärinevate elektrooniliste kaalude ühendusse suunduva impordi suhtes. Uurimine lõpetati 2000. aasta novembris nõukogu määrusega (EÜ) nr 2605/2000 [7], millega kehtestati lõplikud dumpinguvastased meetmed teatavate kõnealustest riikidest pärinevate elektrooniliste kaalude impordi suhtes.

3. Läbivaatamistaotlus

(4) Pärast teadaande avaldamist teatavate Jaapanist pärinevate elektrooniliste kaalude impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta [8] sai komisjon 23. jaanuaril 1998. aastal koostatud taotluse meetmete läbivaatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(5) Taotlus esitati ühenduse tootjate nimel, kelle toodang moodustab ühtekokku valdava osa vaatlusaluse toote kogutoodangust ühenduses.

(6) Taotlust põhjendati väitega, et kõnealuste meetmete kehtivuse lõppemine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekkiva kahju jätkumise või kordumise. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et läbivaatamise algatamiseks oli piisavalt tõendusmaterjali, ning algatas uurimise [9] kooskõlas algmääruse artikli 11 lõigetega 2 ja 3. Komisjon algatas artikli 11 lõike 3 alusel uurimise, lähtudes taotluses esitatud väitest, et dumpingumarginaalid on eelmisest uurimisest saadik märkimisväärselt tõusnud ning seepärast võib meetmete kehtivuse lõppemisega kaasneda dumpingu ja kahju suurenemine.

4. Uurimine

(7) Komisjon teavitas ametlikult läbivaatamistaotlust toetavaid ühenduse tootjaid, eksportivaid tootjaid, importijaid ja ühendust Eurocommerce (paljusid ühenduse väikekasutajaid esindav ühendus). Ametlikult teavitati ka ekspordiriikide esindajaid. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda asja arutamist läbivaatamise algatamist käsitlevas teates sätestatud tähtaegade jooksul.

(8) Komisjon saatis kõigile teadaolevatel andmetel asjaga seotud isikutele küsimustikud ning sai vastused kolmelt ühenduse tootjalt ja kahelt Jaapani tootjalt, kellest ainult üks eksportis uurimisperioodil vaatlusalust toodet ühendusse. Komisjon saatis küsimustikud ka importijatele ja kasutajate ühendusele. Vastuse esitasid kaks importijat. Kasutajate ühenduselt ja üksikkasutajatelt vastust ei saadud.

(9) Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja kahju võimaliku jätkumise või kordumise kindlakstegemise ning ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas. Kontrollimised tehti järgmiste äriühingute ruumides:

Eksportivad tootjad:

- Yamato Scale Co. Ltd, Akashi

- Ishida Co. Ltd, Kyoto

Taotluse esitanud ühenduse tootjad:

- Bizerba GmbH & Co. KG, Balingen, Saksamaa

- GEC Avery Limited, (äriühingu General Electric Company, plc tütarettevõtja), Birmingham, Ühendkuningriik

- Testut/Lutrana SA, Béthune, Prantsusmaa

Importijad:

- Digi Nederland B.V., Purmerend, Madalmaad

- Carrin and Co. NV, Antwerpen, Belgia

(10) Dumpingu jätkumist ja kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemiku 1. aprillist 1997 kuni 31. märtsini 1998 (edaspidi "uurimisperiood"). Kahju jätkumist ja kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1994. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi "analüüsiperiood").

(11) Uurimise keerukuse tõttu ning eelkõige euro mõjude tõttu (vt põhjendus 34) ja koostöö puudumisest tingitud raskuste tõttu järelduste tegemisel kestis käesolev läbivaatamine algmääruse artikli 11 lõikes 5 sätestatud 12 kuu pikkusest tähtajast kauem.

(12) Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada olemasolevad meetmed säilitada. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Huvitatud isikute märkused võeti arvesse ning vajaduse korral muudeti järeldusi vastavalt.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(13) Vaatlusalune toode on sama, mida käsitleti esialgse uurimise käigus, st CN-koodi ex84238150 alla kuuluv jaemüügis kasutatav elektrooniline kaal, millel on kaalu, ühikuhinna ja makstava hinna digitaalne näidik (koos nimetatud andmete trükkimiseks vajaliku vahendiga või ilma selleta). Vaatlusalune toode hõlmab eri tooteliike, mille toimivustasemed ja tehnoloogia on erinevad. Tootmisharu eristab kolme tootesegmenti: madalatasemeline, keskmise tasemega ja kõrgetasemeline tootesegment. Need hõlmavad tavalisi sisseehitatud printerita elektroonilisi kaale ning keerukamaid, eelreguleeritava klaviatuuriga tootemudeleid, mida saab ühendada elektroonilise kontrolli- ja haldussüsteemiga.

(14) Ehkki elektrooniliste kaalude kasutusvõimalused võivad varieeruda, ei ole eri tooteliikide füüsikalistes ja tehnilistes põhiomadustes märkimisväärseid erinevusi. Peale selle näitas uurimine, et kolme tootesegmendi vahel ei ole selgeid eraldusjooni ning naabersegmentidesse kuuluvad tootemudelid on sageli vastastikku asendatavad. Seepärast tuleb neid käesolevas uurimises käsitleda ühe tootena kooskõlas eelmise uurimise tulemustega.

2. Samasugune toode

(15) Tehti kindlaks, et Jaapanis toodetavatel ja müüdavatel elektroonilistel kaaludel on mõõtmetes, kasutusajas, kasutuspinges või disainis esinevatele erinevustele vaatamata Jaapanist ühendusse eksporditavate elektrooniliste kaaludega samad tehnilised ja füüsikalised põhiomadused ning seetõttu tuleks neid käsitleda samasuguste toodetena.

Ka ühenduses toodetavad elektroonilised kaalud on ebaolulistest tehnilistest erinevustest hoolimata põhimõtteliselt samasugused tooted nagu Jaapanist ühendusse eksporditavad elektroonilised kaalude.

C. DUMPING JA DUMPINGU KORDUMISE TÕENÄOSUS

1. Sissejuhatavad märkused

(16) Nagu eespool märgitud, hõlmab käesolev uurimine algmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist ning artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist, mis algatati selleks, et uurida läbivaatamistaotluses esitatud teavet kahjustava dumpingu suurenemise kohta. Komisjon otsustas artikli 11 lõike 3 kohast läbivaatamist mitte jätkata, sest eksportivate tootjate müügimaht ühenduse turul oli väike ning puudusid piisavad tõendid asjaolude püsiva muutumise kohta. Seepärast põhinevad komisjoni järeldused artikli 11 lõike 2 alusel tehtud järeldustel, mis käsitlevad kahjustava dumpingu jätkumise ja kordumise tõenäosust olemasolevate meetmete kõrvaldamisel.

(17) Eurostati andmete kohaselt imporditi uurimisperioodil Jaapanist ühendusse umbes 995 elektroonilist kaalu, kusjuures eelmisel uurimisperioodil, millel läbivaadatavad meetmed põhinevad, imporditi 19000 ühikut. Käesoleva uurimise käigus oli koostöö väga piiratud (kokku 35 ühikut ehk alla 4 % impordist) ning kaks tootjat, äriühingud Yamato Scales Co. Ltd ja Ishida Co. Ltd, tegid ainult osalist koostööd, kusjuures viimasel neist puudus uurimisperioodil eksport ühenduse turule. Samas tegi eelmise uurimise käigus koostööd neli eksportivat tootjat.

2. Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosus

(18) Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt on aegumise läbivaatamise eesmärk teha kindlaks, kas meetmete kehtivuse lõppemine võib põhjustada kahjustava dumpingu jätkumist või kordumist.

Dumpingu jätkumise tõenäosus

(19) Selgitamaks, kas meetmete kõrvaldamisel on dumpingu jätkumine tõenäoline, on vaja kindlaks teha dumpingu olemasolu käesoleval ajal ja selgitada, kas selle jätkumine on tõenäoline.

(20) Uurimise algatamist käsitleva teate kohta esitas oma märkused ainult kaks tootjat. Mõlemad tegid ainult osalist koostööd. Neist ühel puudus uurimisperioodil eksport ühendusse ja seepärast ei esitanud ta teavet ekspordihindade kohta, samal ajal kui teine tootja küll eksportis ühendusse, kuid esitas normaalväärtuste kohta puuduliku teabe. Eelmises uurimises osalenud kolm ülejäänud tootjat keeldusid täielikult koostööst. Seetõttu oli komisjoni jaoks dumpingu olemasolu tuvastamisel kättesaadav väga piiratud hulk Jaapani tootjate esitatud teavet.

(21) Osalist koostööd teinud äriühing Yamato Scales Co. Ltd esitas täieliku teabe oma ekspordihindade kohta, kuid normaalväärtusi käsitlev teave oli puudulik, sest esitatud andmed hõlmasid ainult üht kolmandikku vaatlusaluse toote omamaisest müügist (ülejäänud müük oli suunatud seotud turustusettevõtjatele). Peale selle ei esitanud äriühing andmeid omamaise müügiga seotud müügi-, üld- ja halduskulude kohta. Nende ekspordihindade ja normaalväärtusi käsitlevate puudulike andmete võrdlus näitas, et kõnealuse eksportija müük ühendusse toimus märkimisväärse dumpinguhinnaga. Märkimisväärse dumpingu olemasolu kinnitas ka nende ekspordihindade võrdlus kõnealuse tootja puhul esialgse uurimise käigus kindlaks määratud arvestusliku normaalväärtusega.

(22) Lisaks sellele teatas üks Jaapani eksportiv tootja, kelle arvele langes uurimisperioodil põhiosa Jaapani elektrooniliste kaalude impordist, lisaks koostööst keeldumisele, et tema eksport ühendusse toimus dumpinguhinnaga. Komisjon uuris ka Eurostati andmeid, mille kohaselt kogu Jaapanist pärineva ekspordi keskmine hind kinnitas järeldust dumpingu kohta, sest kõnealune hind oli osalist koostööd teinud tootjate puhul kindlaks määratud normaalväärtustest madalam.

(23) Märkimisväärset koostöösoovimatust silmas pidades käsitleti eespool nimetatud teavet kättesaadava teabena algmääruse artikli 18 tähenduses. Nagu eespool märgitud, näitas see teave märkimisväärse dumpingumarginaali olemasolu.

(24) Kuna eelmisest uurimisest saadik on Jaapani vääringu vahetuskurss kõikunud, uuriti ka Jaapani jeeni devalveerumist võrreldes kaubaarve vääringuna kasutatava USA dollariga, kuid leiti, et jeenides väljendatud ekspordihindade tõusu tasakaalustas osaliselt dollarites väljendatud ekspordihindade tegeliku väärtuse märkimisväärne langus (Eurostati andmete kohaselt) pärast esialgset uurimist. Seda kinnitasid järeldused osalist koostööd teinud äriühingu kohta, kelle puhul leiti puuduliku teabe alusel, et Jaapani jeeni devalveerumisega ei kaasnenud madalam dumpingumarginaal. Peale selle olid selged märgid selle kohta, et Jaapani jeeni devalveerumine on lühiajaline.

(25) Lisaks sellele, et tehti järeldus märkimisväärse dumpingu kohta uurimisperioodil, puudus teave selle kohta, et meetmete kõrvaldamisel dumping tõenäoliselt ei jätku. Selle asemel kinnitavad komisjonile kättesaadavad tõendid veenvalt, et meetmete kõrvaldamisel jätkuks kõnealune import lähitulevikus dumpinguhinnaga. Eelkõige tuleks märkida, et ühenduse turg on eksportijate jaoks huvipakkuv, sest ühe osaliselt koostööd teinud äriühingu andmete kohaselt on sealsed hinnad kõrgemad kui hinnad muudes kolmandates riikides (Taiwan, Malaisia), kuhu kõnealune äriühing samuti ekspordib.

(26) Peale selle tuleks märkida, et Jaapani hinnad on juba mitu aastat püsinud teiste riikide hindadest kõrgemal. Lühikese või keskmise tähtaja jooksul see olukord tõenäoliselt ei muutu ja seetõttu on dumpingu jätkumine väga tõenäoline.

Dumpingu kordumise tõenäosus

(27) Kuna meetmete tulemusel on Jaapani eksport ühendusse märkimisväärselt vähenenud, uuriti meetmete kõrvaldamise mõju ekspordikoguste suurenemise ja dumpinguhindade seisukohalt ehk dumpingu kordumise tõenäosust.

(28) Teatud näitajate kohaselt on tõenäoline, et kõnealune import jätkub märkimisväärses koguses nii osaliselt koostööd teinud kui ka koostööd mitteteinud äriühingute puhul. Esiteks muudaks meetmete kõrvaldamine ühenduse turu Jaapani ekspordi jaoks huvipakkuvaks, sest sealsed hinnad on pisut kõrgemad kui hinnad mõnede muude kolmandate riikide turgudel, kus eksportivad tootjad tegutsevad. Kuna Jaapani eksport nende muude kolmandate riikide turgudele on endiselt märkimisväärne, on väga tõenäoline, et eksport suundub vähemalt osaliselt tagasi ühendusse. Teiseks tuleks märkida, et ühenduse turg on väga suur ning tõenäoliselt püüavad kõnealused eksportijad meetmete kõrvaldamisest kasu saada.

(29) Kui import jätkub, ei ole põhjust arvata, et selle hinnad oleksid praeguse impordi madala taseme juures kehtivatest hindadest erinevad. Madalad hinnad võivad olla eelduseks impordimahu suurenemisele. Dumpingu kordumise muudab veelgi tõenäolisemaks asjaolu, et (nagu põhjenduses 25 on märgitud) Jaapani eksport kolmandatesse riikidesse, kus meetmeid ei kohaldata (Taiwan ja Malaisia), toimub dumpinguhinnaga. Peale selle puuduvad tõendid selle kohta, et Jaapani suhteliselt kõrged hinnad võiksid lähitulevikus muutuda.

D. ELEKTROONILISTE KAALUDE TURU OLUKORD ÜHENDUSES

1. Ühenduse tootmisharu struktuur

(30) Pärast seda, kui 1993. aastal kehtestati Jaapanist pärinevate elektrooniliste kaalude impordi suhtes praegused dumpinguvastased meetmed, käivitas ühenduse tootmisharu konkurentsivõime säilitamiseks ümberkorraldamis- ja konsolideerimisprogrammi. Varasema uurimise käigus tegi koostööd kümme äriühingut, kuid pärast tootmisharus tehtud ümberkorraldusi jätkas uurimisperioodil tegevust ainult kuus äriühingut. Neist kolm tegi käesoleva uurimise käigus koostööd. Uurimise käigus selgus, et samasuguse ümberkorraldusprotsessi tegid läbi ka teised ühenduse tootjad.

(31) Uurimisperioodil langes koostööd teinud ühenduse tootjate arvele 41 % ühenduse kogutoodangust ning seetõttu moodustab nende toodang olulise osa ühenduse toodangust vastavalt algmääruse artikli 4 lõikele 1. Edaspidi nimetatakse neid tootjaid "ühenduse tootmisharuks". Lisaks neile toetas läbivaatamistaotlust kaks suurt äriühingut, kes siiski ei teinud uurimise käigus tihedat koostööd. Seega oli kaebust toetavate ühenduse tootjate representatiivsus märkimisväärselt üle 50 %.

(32) Tuleks märkida, et ühenduse toodangu representatiivsuse arvutamisel kooskõlas algmääruse artikli 4 lõike 1 punktiga a ja artikli 4 lõikega 2 ei võetud ühenduse kogutoodangu määratlemisel arvesse ühenduses tegutsevaid äriühinguid, kes on seotud eksportivate tootjatega riikides, kus tuvastati dumpingu olemasolu.

2. Elektrooniliste kaalude tarbimine ühenduse turul

(33) Ühenduse tarbimise arvutamisel kasutati ühenduse tootmisharu esitatud kontrollitud müügiandmeid, läbivaatamistaotluses (koostööd mitteteinud ühenduse tootjate müügi kohta) esitatud andmeid ning Eurostati kaudu saadud impordimahte. Analüüsiperioodil oli tarbimine järgmine:

Elektrooniliste kaalude tarbimine ühenduses

(ühikutes) |

1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

174448 | 161682 | 172314 | 177391 | 184990 |

(34) Tarbimise kasv 1997. aastal ja uurimisperioodil oli peamiselt tingitud jaemüüjate nõudluse ühekordsest kasvust seoses euro kasutuselevõtuga (euro mõjud). Enne euro kasutuselevõttu hakkasid jaemüüjad alates 1997. aastast ostma uusi, euro kasutamiseks sobivaid tootemudeleid. Kuna jaemüüjad püüdsid vanade kaalude väljavahetamist kiirendada, kasvasid ühenduse turul nõudlus ja müügimaht. Olukorra paranemine on siiski lühiajaline ning prognooside kohaselt langeb müügimaht 2000. aastaks tavapärasele tasemele, pärast 2001. aastat sellest allapoole ning saavutab tavapärase taseme taas 2004. aastal.

3. Asjaomane import

Impordimaht

(35) Eurostati andmete kohaselt (TARICi koodi

8423815010

kasutades) arenes Jaapanist pärinevate elektrooniliste kaalude import analüüsiperioodil järgmiselt:

Impordimaht

(ühikutes) |

| 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Import Jaapanist | 1320 | 474 | 954 | 1606 | 995 |

Turuosa | 0,8 % | 0,3 % | 0,6 % | 0,9 % | 0,5 % |

Eksportivate tootjate hinnadünaamika

(36) Impordihindade puhul peeti kõige asjakohasemaks kasutada teavet, mis saadi ainsalt koostööd teinud tootjalt, kes eksportis uurimisperioodil ühenduse turule. Toote laadi arvesse võttes peeti representatiivseks uurida eksportiva tootja hinnadünaamikat uurimisperioodil, võrreldes tema ekspordihindu ühenduse tootmisharu samasuguste tootemudelite müügihindadega. Ehkki näis, et neid tootemudeleid saab õiglaselt võrrelda, muudab kõnealuse eksportiva tootja väike ekspordimaht selgete järelduste tegemise raskeks. Piiratud arvu teadaolevate tehingute alusel leiti siiski, et asjaomase eksportiva tootja müügihinnad olid ühenduse tootmisharu müügihindadega võrreldes väga madalad. Peale selle oli selge, et nende tootemudelite hindade langus analüüsiperioodil oli teatavas mõttes tingitud ühenduse tootmisharu hindade langusest (käsitletakse põhjenduses 42).

4. Ühenduse tootmisharu olukord

(37) Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 hõlmas dumpinguhinnaga impordi poolt ühenduse tootmisharule avaldatava mõju hindamine kõiki ühenduse tootmisharu olukorda mõjutavaid majandustegureid ja indekseid. Teatavaid tegureid allpool üksikasjalikult ei käsitleta, sest neid ei peetud käesoleva uurimise käigus ühenduse tootmisharu olukorra seisukohalt asjakohaseks. Lõpuks tuleks märkida, et otsustamisel ei saa tingimata määravaks ükski loetletud tegureist.

Tootmine, tootmisvõimsuse rakendusaste ja varud

(38) Aastatel 1994–1996 vähenes kõigi elektrooniliste kaalude tootmine, kuid nagu põhjenduses 34 on selgitatud, hakkas seejärel euro mõjude tulemusel kasvama. Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste kasvas analüüsiperioodil 6 %.

Ühenduse tootmisharu – Tootmine ja tootmisvõimsus

Indeks: 1994 = 100 | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Elektrooniliste kaalude toodangu kogumaht | 74829 | 70862 | 69926 | 77057 | 75915 |

Tootmisvõimsus (kõik elektroonilised kaalud) | 105446 | 106770 | 100338 | 99888 | 100625 |

Tootmisvõimsuse rakendusaste (kõik elektroonilised kaalud) | 71 % | 66 % | 70 % | 77 % | 75 % |

Leiti, et varude tase ei avalda ühenduse tootmisharu olukorrale märkimisväärset mõju, sest ühenduse tootmisharu tootmine põhines tellimustel ning seetõttu varud peaaegu puudusid.

Müügimaht

(39) Aastatel 1994–1996 ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul müüdavate elektrooniliste kaalude koguarv vähenes, kuid nagu põhjenduses 34 on selgitatud, hakkas seejärel euro mõjude tulemusel kasvama.

Müük ühikutes

| 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Ühenduse tootmisharu müük | 58245 | 54307 | 53485 | 57794 | 58002 |

Müügikäive

(40) Aastatel 1994–1997 ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul müüdavate elektrooniliste kaalude müügikäive vähenes, kuid nagu põhjenduses 38 on selgitatud, hakkas seejärel euro mõjude tulemusel kasvama.

Müügikäive eküüdes

(tuhandetes eküüdes) |

| 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Ühenduse tootmisharu müük | 87445 | 80679 | 77066 | 74079 | 77902 |

Turuosa ja kasv

(41) Ühenduse tootmisharu turuosa vähenes 1994. aasta 33,4 %lt 31,4 %ni uurimisperioodil. Seepärast ei saanud ühenduse tootmisharu turukasvust täielikku kasu.

Hindade liikumine

(42) Elektrooniliste kaalude hindade kujunemist ühenduses analüüsiti kõigi ühenduse tootmisharu müüdavate tootemudelite müügihindade alusel. Sõltumatutele klientidele kehtestatud kaalutud keskmiste müügihindade liikumine analüüsiperioodil oli järgmine:

Elektrooniliste kaalude hindade liikumine

(eküü/ühik) |

| 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Kõik elektroonilised kaalud | 1576 | 1562 | 1508 | 1321 | 1404 |

Indeks | 100 | 99 | 96 | 84 | 89 |

1994. aasta ja uurimisperioodi vahelises ajavahemikus langesid kõigi tootevalikute müügihinnad 11 %. Samasugune keskmine hinnalangus toimus kõigis elektrooniliste kaalude tootesegmentides.

Tasuvus

(43) Nagu järgnevas tabelis näha, oli netokäibe tulu kogu perioodi vältel positiivne, kuid analüüsiperioodi alguses püsis see tootmisharu elujõulisuse seisukohalt vajalikuks peetavast määrast madalamal. Näitajate paranemine 1997. aastal ja uurimisperioodil oli tingitud kahest tegurist: eespool nimetatud euro mõjudest, mille tulemusel müük ajutiselt kasvas, ning vähemal määral tootmisharu ulatuslikest ümberkorraldustest, mida käsitletakse põhjenduses 30.

Kasum (netokäibe tulu) ühenduses

| 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | Uurimisperiood |

Ühenduse tootmisharu | 2,2 % | 3,1 % | 1,6 % | 4,9 % | 9,6 % |

Muud jõudlusega seotud tegurid

(44) Rahavooge, kapitali kaasamise võimet (või investeeringuid) ja investeeringutasuvust üksikasjalikult ei analüüsitud, sest selline analüüs käsitleks äriühingu olukorda tervikuna. Äriühingu teised tegevusvaldkonnad moodustavad üle 50 % äriühingu kogukäibest ning seetõttu ei pruugi üldanalüüs olla vaatlusaluse toote seisukohalt representatiivne.

Võttes arvesse asjaomastest riikidest pärineva impordi mahtu ning hindu, ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju ühenduse tootmisharule hinnata tühiseks.

Tootlikkus, tööhõive ja töötasud

(45) Järgnev tabel näitab, et analüüsiperioodil vähenes ühenduse tootmisharu tööhõive 29 %.

Tootlikkus töötaja kohta

| 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | Uurimisperiood |

Toodetud ühikute arv | 74829 | 70862 | 69926 | 77057 | 75915 |

Töötajate arv | 1370 | 1305 | 1208 | 1063 | 978 |

Tootlikkus | 55 | 54 | 58 | 72 | 78 |

(46) Tootlikkus ühe töötaja kohta suurenes analüüsiperioodil 42 %.

(47) Töötasusid üksikasjalikult ei analüüsitud, arvestades teiste tegevusvaldkondade tähtsust kogu äriühingu tegevuses. Selline analüüs käsitleks äriühingu olukorda tervikuna ja ei pruugi olla vaatlusaluse toote seisukohalt representatiivne.

Kokkuvõte ühenduse tootmisharu olukorra kohta

(48) Ühenduse tootmisharu on teinud ulatuslikke ümberkorraldusi ning parandanud tootmistehnoloogiat ja turustusmeetodeid. Jätkuvaid probleeme tekitab siiski hinnasurve, mis on langetanud marginaale ning vähendanud turuosa ja tööhõivet. Analüüsiperioodi lõpus tasuvus paranes, kuid nagu põhjenduses 34 on nimetatud, oli see põhiliselt tingitud euro kasutuselevõtu ühekordsest mõjust ning prognooside kohaselt peaks kasumitase kiiresti langema analüüsiperioodi põhiosa tasemele. Seepärast järeldatakse, et ühenduse tootmisharu ei ole täielikult toibunud varasema uurimise ajal tuvastatud negatiivsest olukorrast.

E. KAHJU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

1. Jaapani eksportivate tootjate olukorra analüüs

(49) Jaapani impordi arengut kirjeldatakse põhjenduses 35. Jaapani eksportivad tootjad on jätkanud müüki ühenduse turul ning ühenduse tootmisharu väitel oli nende müük suunatud teatavate liikmesriikide turgudele ja ei hõlmanud mitte kogu tootevalikut, vaid ainult konkreetseid tootemudeleid. Komisjon uuris kõnealust väidet ning importijate esitatud müügiandmed kinnitasid, et import oli tõepoolest suunatud teatavatele turgudele, kus eksportijad lootsid sealsetest madalatest hindadest lähtudes olla konkurentsivõimelised ilma suurte müügi- ja turustusvõrkudeta, mis on vajalikud ühenduse tootmisharule.

(50) Koostööd teinud importijate väitel oli Jaapani ekspordi vähenemine tingitud tootmise üleminekust teistesse riikidesse ning kuna tema väitel oli see lõplik, ei ole tõenäoline, et edaspidi hakkab elektrooniliste kaalude tootmine Jaapanis ja nende eksport ühendusse suurenema. Selles küsimuses näitab vaatlusalust toodet käsitlevate dumpinguvastaste uurimiste ajalugu, et tootmine on mobiilne ja seda saab suhteliselt hõlpsalt üle viia riikidesse, mille suhtes meetmeid ei kohaldata. Uurimine näitas, et seda protsessi soodustas asjaolu, et pärast tootmise üleviimist Jaapanist teistesse Kagu-Aasia riikidesse toodeti Jaapanis ja tarniti sealt jätkuvalt suur osa tootekomponente (eelkõige elektroonilised komponendid). Sellest lähtuvalt leiab komisjon vastupidiselt koostööd teinud importijate märkustele, et kui vaatlusaluse toote suhtes kohaldatavad meetmed aeguvad, ei saa välistada, et Jaapani eksport taastub kiiresti endisel tasemel. Arvestades käesoleva uurimise käigus tehtud järeldust dumpingu jätkumise kohta, on tõenäoline, et kõnealune import toimub dumpinguhinnaga.

(51) Lisaks eespool esitatud väitele tootmise ümberpaigutamise suhtelise hõlpsuse kohta näitavad osaliselt koostööd teinud eksportivalt tootjalt saadud andmed, et uurimisperioodil oli tootmisvõimsuse rakendamine Jaapani olemasolevates tootmisrajatistes ainult 50 %. See näitab, et meetmete aegumise korral on olemas piisav potentsiaal tootmise ja ekspordi suurendamiseks, sest puuduvad teised suured turud, mis suudaksid täiendavat toodangut vastu võtta.

(52) Peale selle tuleks märkida, et kõnealune eksportiv tootja müüb madalate hindadega tooteid ka teistel turgudel (nt Malaisias ja Taiwanis). Müük Malaisiasse ja Taiwani toimus ühenduse turule suunatud müügiga samal müügitasemel, kuid sealsed hinnad olid umbes 30 % madalamad kui sama tootemudeli müügihind ühenduse turul (CIF-hinna alusel, mis ei hõlma dumpinguvastaseid tollimakse). See kinnitab, et dumpinguvastaste meetmete puudumisel oleks ühenduse turg Jaapani eksportivate tootjate jaoks väga huvipakkuv.

(53) Peale selle on selge, et uurimisperioodil tehtud väikese arvu tehingute puhul olid ühenduse impordihinnad kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest hoolimata madalad, kuid kuna tehingute maht oli väike, ei surunud need ühenduse tootmisharu hindu märkimisväärselt alla. Meetmete aegumise korral saaksid eksportijad ja importijad olla hindade kujundamisel paindlikumad. Eksportivad tootjad võivad küll saada ekspordihindade tõusust kasu, kuid hinnatõus on tõenäoliselt piiratud, et suurendada toodete huvipakkuvust. Dumpinguvastaste tollimaksude puudumisel impordihinnad tõenäoliselt langevad, avaldades survet ühenduse tootmisharu hindadele.

2. Ühenduse tootmisharu olukorra analüüs

(54) Prognooside kohaselt peaks elektrooniliste kaalude turg ühenduses püsima keskmise tähtaja jooksul suhteliselt stabiilsena, sest elektrooniliste kaalude puhul on tegemist suhteliselt väljaarendatud tootega. Uurimisperioodil kasvas ühenduse tootmisharu müügimaht euro mõjude tulemusel märkimisväärselt, kuid nagu põhjenduses 34 on selgitatud, ei ole tegemist püsiva kasvuga ning selle tasakaalustab tõenäoliselt edasisest müügist saadav kahju. Keskmise tähtaja jooksul hakkab müük järk-järgult, kuid aeglaselt vähenema. Seepärast ühenduse tootmisharu müügimaht keskmise tähtaja jooksul või pikaajaliselt tõenäoliselt ei kasva, kuid selle turuosa saab kolmandatest riikidest pärineva impordi tõttu veelgi rohkem kahjustada. Olukorda halvendaks veelgi Jaapanist pärineva impordi suhtes kehtestatud meetmete aegumine, sest sel juhul kasvab impordimaht tõenäoliselt märkimisväärselt, kuna Jaapani olemasolevat tootmisvõimsust hakatakse paremini rakendama või viiakse tootmine riikidest, kuhu see pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist viidi, tagasi Jaapanisse.

(55) Müügihinnad langesid 1994. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul keskmiselt 10,9 % ning see suundumus tõenäoliselt jätkub, kuna ühenduse tootmisharu püüab säilitada oma turuosa. Jaemüügi praegune arengusuundumus väikepoodidest suurtesse selvehallidesse on samuti hindu alla surunud, sest selvehallide ketid saavad pidada hinnaläbirääkimisi. Selvehallide ketid peavad igal aastal elektrooniliste kaalude ostulepingute üle läbirääkimisi otse tootjatega. Uurimise käigus selgus, et suured jaemüüjad kasutasid Jaapani eksportivate tootjate madala hinnaga pakkumisi selleks, et hindu veelgi enam alla suruda. Eeldades, et huvi ühenduse turu vastu tõenäoliselt kasvab, on madala hinnaga pakkumistel tõenäoliselt märkimisväärne hindu allalööv mõju, mis kinnitab veelgi kahju kordumise tõenäosust.

3. Järeldus kahju kordumise kohta

(56) Eespool esitatud analüüsist lähtudes leitakse, et kõnealuse impordi suhtes kohaldatavate meetmete kehtivuse lõppemine põhjustaks tõenäoliselt kahju kordumise algmääruse artikli 11 lõike 2 tähenduses. Selle järelduse tegemisel arvestas komisjon ka asjaolu, et Jaapani eksportivad tootjad võisid mõjutada ühenduse turgu suuremal määral, kui seda võib arvata neile uurimisperioodil kuulunud turuosa alusel. Dumpinguvastaste tollimaksude kõrvaldamisel on väga tõenäoline, et dumping jätkub palju suurema impordimahu puhul. Seda järeldust kinnitavad ka Jaapani kasutamata tootmisvõimsus, asjaolu, et tootmisrajatisi saab suhteliselt hõlpsalt viia ühest riigist teise, ning põhjenduses 52 esitatud järeldus, et ühenduse turg on Jaapani eksportivate tootjate jaoks endiselt huvipakkuv.

(57) Järelikult halvendaks meetmete kehtivuse lõppemine ühenduse tootmisharu olukorda ning ohustaks elektrooniliste kaalude tootmise elujõulisust ühenduses.

F. ÜHENDUSE HUVID

1. Üldkaalutlused

(58) Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste tollimaksude kehtivuse pikendamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide, nagu näiteks ühenduse tootmisharu, importijate ja hulgimüüjate ning vaatlusaluse toote kasutajate huvide hindamisel. Selleks et hinnata meetmete jätkamise tõenäolist mõju, nõudis komisjon teavet kõikidelt eespool nimetatud huvitatud isikutelt.

(59) Tuleks meenutada, et eelmise uurimise käigus oldi seisukohal, et meetmete kehtestamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Lisaks sellele tuleks märkida, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, seega analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad. Sellest tulenevalt on käesoleva uurimise ajastus ja iseloom võimaldanud hinnata kehtestatud dumpinguvastaste meetmete võimalikke negatiivseid tagajärgi asjaomastele isikutele.

2. Ühenduse tootmisharu huvid

(60) Ühenduse tootmisharu jätkuvalt halba majandusolukorda ning eelkõige selle vähest tasuvust (analüüsiperioodi alguses ja keskmise tähtaja perspektiivis), tööhõivet ja turuosa silmas pidades leiab komisjon, et kahjustava dumpingu vastaste meetmete puudumisel ühenduse tootmisharu olukord tõenäoliselt halveneb. Eelmise Jaapanist pärinevaid elektroonilisi kaale käsitleva kordusuurimise põhjal eeldati, et teatud ühenduse tootjad tõenäoliselt lõpetavad elektrooniliste kaalude tootmise ja töökohtade arv väheneb, arvestades kahju, mida nad sellel ajal kandsid. Ehkki 1993. aastal meetmed säilitati, vähenes tööhõive siiski konsolideerimise tulemusel, mis hõlmas mitmeid ühinemisi ja osaluse omandamisi.

(61) Ühenduse tootmisharu tähtsuse vähenemisel või selle olukorra edasisel halvenemisel oleksid negatiivsed tagajärjed tootmisharu enda tööhõivele ja investeeringutele ning kaudne toime tootmisharu tarnijatele ja ühenduse tootmisharu teistele seotud tootmissektoritele. Elektrooniliste kaalude ja paljude teiste toodete tootmistehnoloogiad on omavahel seotud. Sellisteks toodeteks on näiteks muud elektrooniliste kaalude liigid (nt tööstuskaalud) ja jaemüügisektoris kasutatavad seadmed (nt viilutusmasinad). Tehnoloogilise oskusteabe kaotus elektrooniliste kaalude sektoris tähendaks üldise konkurentsivõime kadumist kõnealustes seotud sektorites.

(62) Peale selle näitas uurimine, et ühenduse tootmisharu tegi kõik endast sõltuva, et olla Jaapani ja teiste riikidega konkurentsivõimeline. Ühenduse tootmisharu jõupingutused hõlmasid näiteks järgmist:

a) ulatuslikum konsolideerimine (äriühingute arvu vähendamine);

b) ülemäärase tootmisvõimsuse kõrvaldamine;

c) tänapäevase tootmistehnoloogia ulatuslikum kasutamine (nt tellimuspõhine tootmine, ulatuslikum mehhaniseerimine ja arvutistamine);

d) tootlikkuse parandamine;

e) kulude vähendamine tänu tootekomponentide valmistamisele alltöövõtu korras ning

f) investeeringud uutesse mudelitesse.

(63) Seepärast on ühenduse tootjad väljendanud soovi ja veendumust säilitada enda konkurentsivõimelisus ühenduse turul ning nad suudavad saada kasu kaitsest, mida dumpinguvastased meetmed pakuvad ebaõiglaste kaubandustavade eest.

3. Importijate huvid

(64) Komisjon kaalus ühenduses asuvate importijate huve ning sai küsimustikule vastused kahelt äriühingult (loetletud põhjenduses 9), kes importisid uurimisperioodil vaatlusalust toodet Jaapanist. Importijad leidsid, et meetmed tuleks kõrvaldada, sest need ei võimaldanud neil müüa üht kõrge kvaliteediga toodet, mida ühenduse tootmisharu müüdavate toodete hulgas ei olnud. Komisjon leidis siiski, et imporditav mudel sarnanes teatavate ühenduse tootmisharu toodetavate ja müüdavate kõrgetasemelisse tootesegmenti kuuluvate toodetega, et kõnealused tooted on üksteisega otseselt konkureerivad ning seetõttu on tegemist samasuguste toodetega.

(65) Importijate müügi ja tasuvuse osas on selge, et meetmete kõrvaldamine võimaldaks importijatel langetada edasimüügihindu ja suurendada marginaale. Eespool esitatud dumpingut ja kahju käsitlevaid järeldusi silmas pidades oleks tasuvuse paranemine tingitud üksnes dumpingu jätkumisest.

4. Kasutajate huvid

(66) Komisjon taotles koostööd jaemüügipunktide huve esindava organiga, sealhulgas vaatlusaluse toote suurkasutajatega (selvehallid), et teha kindlaks võimalik märkimisväärne mõju kasutajatele.

(67) Kõnealune organ teatas komisjonile mitteametlikult, et jaemüügivõrgu kasutajad ei kavatse vastust esitada. Ükski teine huvitatud isik endast ei teatanud. Koostöö puudumine oli kahtlemata tingitud sellest, et elektroonilised kaalud moodustavad väga väikese osa kasutajate kogukuludest. Seetõttu võib meetmete säilitamise mõju väga konkurentsitihedal turul pidada tähtsusetuks.

5. Järeldus

(68) Kasutajate ja importijate vähese koostöö tõttu on raske teha järeldusi neile avaldatava mõju kohta. Sellele vaatamata jõuti järeldusele, et mõju on tähtsusetu, eelkõige jaemüügisektoris, kus elektroonilised kaalud moodustavad väga väikese osa kuludest.

(69) Tuleks siiski meenutada, et märgatava kahju kordumine on tõenäoline ühenduse tootmisharu puhul, mis on teinud konkurentsivõime säilitamiseks suuri jõupingutusi. Ühenduse tootmisharu saab lühiajaliselt kasu euro kasutuselevõtust. Meetmete aegumisel ja euro mõjude vähenemisel aga hakkab ühenduse tootmisharu olukord tõenäoliselt halvenema, seades sellega ohtu kogu ühenduse toodangu elujõulisuse.

(70) Eespool öeldut silmas pidades leiab komisjon, et ühenduse huvide seisukohalt ei ole dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu kaalukaid põhjusi.

G. LÕPLIKUD MEETMED

(71) Tuleks meenutada, et käesolev läbivaatamine algatati algmääruse artikli 11 lõigete 2 ja 3 alusel. Nagu põhjenduses 16 on selgitatud, otsustas komisjon loobuda artikli 11 lõike 3 kohasest läbivaatamisest. Seepärast põhinevad komisjoni järeldused artikli 11 lõike 2 alusel tehtud järeldustel, mis käsitlevad kahjustava dumpingu jätkumise ja kordumise tõenäosust olemasolevate meetmete kõrvaldamisel.

(72) Järelikult tuleb säilitada olemasolevad dumpinguvastased tollimaksud:

Yamato Scale Co. Ltd, Akashi | 15,3 % |

Tokyo Electric Co. Ltd, Tokyo | 22,5 % |

Teraoka Seiko Co. Ltd, Tokyo | 22,6 % |

Ishida Co. Ltd, Kyoto | 31,6 % |

Kõik teised äriühingud | 31,6 %. |

(73) Põhjenduses 11 uurimise kestusega seoses nimetatud põhjustel peetakse asjakohaseks määrata meetmete kehtivusajaks neli aastat,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Jaapanist pärinevate ja praegu CN-koodi ex84238150 (TARICi kood 8423815010) alla kuuluvate jaemüügis kasutatavate elektrooniliste kaalude impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Tollimaks, mis arvutatakse toote ühenduse piiril kehtiva vaba netohinna alusel, millest ei ole tollimaksu maha arvatud, on järgmine:

31,0 % (TARICi lisakood

8697

), välja arvatud allpool nimetatud äriühingute toodetavad elektroonilised kaalud, mille suhtes kohaldatakse järgmist tollimaksumäära:

Yamato Scale Co. Ltd, Akashi (TARICi lisakood 8696) | 15,3 % |

Tokyo Electric Co. Ltd, Tokyo (TARICi lisakood 8694) | 22,5 % |

Teraoka Seiko Co. Ltd, Tokyo (TARICi lisakood 8695) | 22,6 %. |

3. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Dumpinguvastased tollimaksud kehtestatakse neljaks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. märts 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

I. Thalén

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2238/2000 (EÜT L 257, 11.10.2000, lk 2).

[2] EÜT L 104, 29.4.1993, lk 4.

[3] EÜT L 263, 22.10.1993, lk 1.

[4] EÜT L 307, 20.12.1995, lk 30.

[5] EÜT C 324, 22.10.1998, lk 4.

[6] EÜT C 262, 16.9.1999, lk 8.

[7] EÜT L 301, 30.11.2000, lk 42.

[8] EÜT C 329, 31.10.1997, lk 6.

[9] EÜT C 128, 25.4.1998, lk 11.

--------------------------------------------------