Nõukogu määrus (EÜ) nr 381/2001,

26. veebruar 2001,

millega luuakse kiirreageerimise kord

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Mitmes maailma piirkonnas antakse ühenduse poliitika raames arenguabi, makromajanduslikku finantsabi, abi majanduslikuks, piirkondlikuks ja tehniliseks koostööks, ülesehitusabi, abi pagulastele ja ümberasustatud isikutele ning abi, mis on mõeldud selleks, et tagada demokraatia ja õigusriigi ning inimõiguste ja põhivabaduste austamist.

(2) Kriisi- või konfliktiolukordade teke ning ähvardavad või pidevad rünnakud õiguskorra või üksikisikute julgeoleku ja turvalisuse vastu võivad seada ohtu või otseselt mõjutada abi ja koostööprogrammide eesmärke ja/või nende elluviimiseks vajalikke tingimusi.

(3) Euroopa Ülemkogu 10. ja 11. detsembril 1999. aasta Helsingi istungjärgul vastuvõetud Euroopa Liidu aruandes, kus käsitletakse viise, kuidas arendada suutlikkust toime tulla mittesõjaliste kriisiolukordadega, rõhutas ülemkogu eelkõige seda, et tuleks luua kiirfinantseerimise mehhanismid, näiteks komisjoni moodustatav kiirreageerimisfond, et seeläbi kiirendada vastavalt vajadusele vahendite eraldamist Euroopa Liidu tegevuse finantseerimiseks, aidata kaasa muude rahvusvaheliste organisatsioonide juhitud toimingutele ja rahastada valitsusväliste organisatsioonide tegevust.

(4) Lisaks sellele on oluline näha ette mehhanism, mis toetaks ühenduse senist poliitikat ja programme ning võimaldaks ühendusel võtta kiireloomulisi meetmeid teostatava poliitika elluviimise tavatingimuste taastamiseks või tagamiseks, et seega kindlustada kõnealuse poliitika mõjusus.

(5) Selline mehhanism koos kiirendatud otsustamismenetlusega peab eelkõige soodustama konkreetsete rahaliste vahendite kasutuselevõttu ja kiiret kasutamist.

(6) Nõukogu ja komisjon vastutavad Euroopa Liidu välistegevuses liidu välissuhete-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja arengupoliitika alase ühtsuse tagamise eest. Eespool nimetatud aruandes rõhutas Euroopa Ülemkogu ka seda, et tekkivates kriisiolukordades kiiremaks ja tulemuslikumaks reageerimiseks peab Euroopa Liit tugevdama oma ressursside ja vahendite reageerimisvalmidust ja tõhusust ning nende omavahelist kooskõla.

(7) Toiminguid, mis kuuluvad humanitaarabi käsitleva nõukogu 20. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 1257/96 (edaspidi "ECHO-määruse") [3] reguleerimisalasse, ei tohiks finantseerida käesoleva määruse alusel.

(8) Kõik küsimused, mis on seotud ühenduse finantstoetuse andmise ja eraldiste nõuetekohase kasutuse kontrollimisega, peavad olema võimalikult läbipaistvad.

(9) Käesolevas määruses võetakse arvesse ühenduse finantshuvide kaitsmist ja võitlust eeskirjade eiramise ja pettuste vastu.

(10) Käesoleva määruse vastuvõtmiseks vajalikud volitused on sätestatud ainult asutamislepingu artiklis 308,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kehtestatakse kord, edaspidi "kiirreageerimise kord", mis võimaldaks ühendusel kiiresti, tulemuslikult ja paindlikult reageerida kiiret reageerimist nõudvatele olukordadele, kriisiolukordadele või kriisiolukordade ohule käesolevas määruses määratletud tingimustel.

Artikkel 2

1. Kiirreageerimise korra aluseks on käesoleva määruse lisas loetletud kehtivad ühenduse õigusaktid.

2. Meetmeid, mis tavaolukorras kuuluvad lisas loetletud määruste ja tegevuskavade reguleerimisaladesse, võib käesoleva määruse raames ellu viia, kui:

a) meede tuleb võtta viivitamatult, kuid kiire tegutsemise vajadust silmas pidades ei ole seda kehtivate õigusaktide alusel võimalik mõistliku aja jooksul teha;

b) meetme kestus on ajaliselt piiratud vastavalt artikli 8 sätetele.

3. Erandina lõike 2 sätetest ei või käesoleva määruse alusel finantseerida ECHO-määruse reguleerimisalasse kuuluvaid ja nimetatud määruse kohaselt finantseeritavaid meetmeid.

Konkreetses turvalisuse või kriisiga toimetulekuga seotud olukorras võib komisjon siiski otsustada, et on otstarbekam sekkuda kiirreageerimise korra kohaselt, ühendades sellise sekkumise vajaduse puhul ECHO meetmega. Sellistel juhtudel tehakse optimaalse ühtsuse saavutamiseks tihedat koostööd.

4. Nõukogu võib käesoleva määruse lisa komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega muuta.

Artikkel 3

1. Kiirreageerimise korra võib käivitada siis, kui asjaomastes abi saavates riikides on kriisiolukord või kriisiolukorra tekkimise oht, avalikku korda või üksikisikute julgeolekut või turvalisust ohustav olukord või kui asjaolude kuhjumise tagajärjeks võib olla relvastatud konflikt või ebastabiilne olukord riigis ning nimetatud asjaolud võivad seada ohtu abi- ja koostööpoliitika ja -programmide positiivse mõju ja tõhususe ja/või nende elluviimiseks vajalikud tingimused.

2. Kiirreageerimise korra kohaselt võib käesoleva määruse lisas loetletud õigusaktide reguleerimisaladesse kuuluvates sekkumisvaldkondades võtta tsiviilmeetmeid, et kriisiolukorras või tekkivas kriisiolukorras säilitada või taastada stabiilsus, mis on vajalik abi-, toetus- ja koostööpõhimõtete ja programmide elluviimiseks.

Artikkel 4

1. Ühendus otsustab kiirreageerimise korra kohaste meetmete üle käesoleva määruse sätetest lähtudes.

Komisjon viib meetmed ellu vastavalt eelarvemenetlusele ja muudele kehtivatele menetlustele, sealhulgas menetlustele, mis on kehtestatud Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava 21. detsembri 1977. aasta finantsmääruse [4] artiklitega 116 ja 118.

2. Kui komisjon kavatseb võtta käesoleva määruse alusel meetmeid, teatab ta enne otsuse langetamist sellest viivitamata nõukogule. Euroopa Liidu välistegevuse ühtsuse huvides võtab komisjon järgnevas meetmete elluviimise käigus asjakohaselt arvesse nõukogu seisukohti.

Artikkel 5

1. Käesoleva määruse alusel antakse ühenduse rahalist abi tagastamatu toetusena.

2. Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvad sekkumised on lõivu-, maksu- ja tollimaksuvabad.

Artikkel 6

1. Käesoleva määruse kohaselt toetust saavate koostööpartnerite hulka võivad kuuluda liikmesriikide või abi saavate riikide asutused ja nende esindajad, piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid ja nende esindajad, valitsusvälised organisatsioonid ning asjakohaste teadmiste ja kogemustega avaliku ja erasektori ettevõtjad.

2. Komisjon võib sõlmida asjaomaste valitsusasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ning avaliku ja erasektori ettevõtjatega rahastamiskokkuleppeid või raamkokkuleppeid lähtuvalt nimetatud asutuste suutlikkusest kriisi reguleerimise puhul kiiresti sekkuda. Kui vajatakse konkreetse isiku teadmisi või kui meetme usaldusväärsus ja koostööpartnerite usaldus on seotud konkreetse isiku või organisatsiooniga, võib komisjon sõlmida lepingu üksikorganisatsiooni või konkreetse ettevõtjaga ka siis, kui puudub varasem raamkokkulepe.

3. Sekkumiseks väljavalitud valitsusväliste organisatsioonide ja avaliku ja/või erasektori ettevõtjatega sõlmitakse rahastamiskokkulepped pärast seda, kui komisjon on teinud finantseerimisotsuse vastavalt artiklile 4, ja nii kiiresti, kui on reaalselt võimalik vastavate raamkokkulepete põhjal.

4. Valitsusvälised organisatsioonid, kellega võib käesoleva määruse kohase sekkumise jaoks rahastamiskokkuleppeid sõlmida, peavad vastama järgmistele kriteeriumidele:

a) olema mittetulunduslikud sõltumatud organisatsioonid;

b) nende peakontor peab olema ühenduse liikmesriigis või ühenduse abi saavas kolmandas riigis.

Erandjuhtudel võib sellise organisatsiooni peakorter olla muus kolmandas riigis.

5. Eraettevõtja või valitsusvälise organisatsiooni sobivus ühenduse rahaliste vahendite saamiseks tehakse kindlaks järgmisi tegureid arvesse võttes:

a) haldus- ja finantsjuhtimise suutlikkus;

b) kavandatud meetmete kiireloomulisusega seotud tehniline ja logistiline suutlikkus;

c) kogemused kõnealuses valdkonnas;

d) valmisolek osaleda sekkumise käigus vajaduse korral loodavas spetsiaalses koordineerimissüsteemis;

e) organisatsiooni varasem tegevus ja erapooletus talle usaldatud ülesannete täitmisel.

Artikkel 7

1. Kõigis käesoleva määruse alusel sõlmitud rahastamislepingutes või -kokkulepetes nähakse ette, et komisjon ja Euroopa Kontrollikoda võivad teostada kohapeal kontrolli vastavalt kehtivatele eeskirjadele.

2. Komisjon võib teostada kohapeal kontrolli ja inspekteerida kooskõlas nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest. [5] Komisjoni meetmed kaitsevad piisavalt ühenduse finantshuve vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa Ühenduste finantshuvide kaitse kohta. [6]

Artikkel 8

1. Eelarvepädevad institutsioonid näevad igal aastal finantsperspektiivis ette käesoleva määruse kohaste sekkumismeetmete rahastamiseks aasta üldise ülemmäära.

2. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate meetmete elluviimise tähtaeg ei tohi olla pikem kui kuus kuud.

3. Konkreetse kriisiolukorra laadi või intensiivsust arvesse võttes võib komisjon erandjuhtudel otsustada võtta täiendavaid meetmeid. Täiendavad meetmed peavad vastama samadele nõuetele nagu esialgsed meetmed.

Artikkel 9

1. Pärast otsuse tegemist teatab komisjon nõukogule viivitamata heakskiidetud meetmetest ja projektidest ning märgib eelkõige ära asjaomased summad, meetmete laadi ja kaasatud koostööpartnerid. Lisaks sellele teatab komisjon nõukogule kõnealuste meetmete ja projektide rakendamisest ja vajaduse korral ka nende jätkamisest.

2. Komisjon annab käesoleva määruse alusel võetud meetmetele hinnangu pärast artikli 8 lõikes 2 osutatud kuue kuu pikkuse ajavahemiku möödumist ja hiljemalt nimetatud meetmete lõppedes, et teha kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud, ja vajaduse korral koostada suunised, mis parandaksid edaspidiste sekkumiste tulemuslikkust. Kui vaja, käsitletakse nimetatud hinnangus ka kehtivate ühenduse eeskirjade ja programmide raames võetud järelmeetmeid. Komisjon teatab selle hinnangu tulemused nõukogule viivitamata.

Artikkel 10

1. Komisjon tagab kiirreageerimise korra raames võetud meetmete ja liikmesriikide meetmete tõhusa koordineerimise, sealhulgas koordineerimise kohapeal, et suurendada sekkumise ühtsust, vastastikust täiendavust ja tulemuslikkust. Selleks vahetavad komisjon ja liikmesriigid omavahel igasugust vajalikku teavet meetmete kohta, mida nad ellu viivad või kavatsevad ellu viia.

2. Komisjon edendab koordineerimist ja koostööd rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega. Komisjon tagab, et kiirreageerimise korra kohaselt võetud meetmed ja rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonide ja asutuste meetmed on omavahel kooskõlas ja järjekindlad.

3. Võetakse meetmeid selleks, et ühenduse osatähtsus oleks nähtav.

Artikkel 11

Nõukogu vaatab käesoleva määruse uuesti läbi enne 31. detsembrit 2005. Selleks esitab komisjon vähemalt kuus kuud enne nimetatud kuupäeva nõukogule üldise hinnangu käesoleva määruse rakendamise kohta, ettepanekud määruse tuleviku kohta ja vajaduse korral määruse muutmise ettepanekud.

Artikkel 12

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Seda kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. veebruar 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Lindh

[1] EÜT C 311 E, 31.10.2000, lk 213.

[2] Arvamus on esitatud 17. jaanuaril 2001 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1.

[4] EÜT L 356, 31.12.1977, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 2673/1999 (EÜT L 326, 18.12.1999, lk 1).

[5] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[6] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

Geograafilisi piirkondi käsitlevad määrused/otsused

- Nõukogu 18. detsembri 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 3906/89 Ungari Vabariigile ja Poola Vabariigile antava majandusabi kohta. [1]

- Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 443/92 Aasia ja Ladina-Ameerika arengumaadele finants- ja tehnilise abi andmise ja nende maadega tehtava majanduskoostöö kohta. [2]

- Nõukogu 11. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1734/94 finants- ja tehnilise koostöö kohta Läänekalda ja Gaza sektoriga. [3]

- Nõukogu 23. juuli 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1488/96 Euroopa–Vahemere partnerluse raames toimuva majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformiga kaasnevate finants- ja tehniliste meetmete (MEDA) kohta. [4]

- Nõukogu 29. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 99/2000 abi osutamise kohta Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia partnerriikidele. [5]

- Euroopa parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1726/2000 arengukoostöö kohta Lõuna-Aafrikaga. [6]

- Nõukogu määrus (EÜ) nr 2666/2000, mis käsitleb Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Jugoslaavia Liitvabariigi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi abistamist ja millega tühistatakse määrus (EÜ) nr 1628/96 ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 3906/89 ja (EMÜ) nr 1360/90 ning otsuseid 97/256/EÜ ja 1999/311/EÜ. [7]

- AKV partnerlusleping, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (ootab ratifitseerimist).

- AKV–EMÜ neljas konventsioon: [8] (kokkuleppe tekst, finantsprotokoll, protokollid 1-9 ja deklaratsioonid).

Teatavaid sektoreid käsitlevad määrused ja otsused (toiduabi, ülesehitus, valitsusvälised organisatsioonid jms)

- Nõukogu 27. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1292/96 toiduabipoliitika, toiduabi korraldamise ja toiduainetega kindlustamise tugimeetmete kohta. [9]

- Nõukogu 22. novembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2258/96 taastamismeetmete kohta arengumaades. [10]

- Nõukogu 3. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 443/97 kodukohast lahkuma sunnitud isikute abistamise kohta Aasia ja Ladina-Ameerika arengumaades. [11]

- Nõukogu 17. juuli 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1658/98 meetmete kaasfinantseerimise kohta koos Euroopa valitsusväliste arenguorganisatsioonidega arengumaadele huvi pakkuvates valdkondades. [12]

- Nõukogu 17. juuli 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1659/98 detsentraliseeritud koostöö kohta. [13]

- Nõukogu 14. detsembri 1998. aasta otsus 1999/25/Euratom, millega võetakse vastu tuumaenergiasektori meetmete mitmeaastane programm (1998-2002), mis käsitleb radioaktiivsete ainete turvalist transportimist ja turvameetmeid ning tööstuskoostööd tuumarajatiste julgeoleku teatavate aspektide edendamiseks TACISe programmi praegustes osalisriikides. [14]

- Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 975/1999, millega nähakse ette nõuded selliste arengukoostöömeetmete rakendamise kohta, mille eesmärk on aidata kaasa üldisele eesmärgile arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning austada inimõigusi ja põhivabadusi. [15]

- Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 976/1999, millega nähakse ette nõuded selliste ühenduse meetmete (välja arvatud arengukoostöömeetmete) rakendamise kohta, mille eesmärk on aidata ühenduse koostööpoliitika raames kaasa üldisele eesmärgile arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning austada inimõigusi ja põhivabadusi kolmandates riikides. [16]

- Nõukogu 22. mai 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1080/2000, mis käsitleb toetust ÜRO ajutisele missioonile Kosovos (UNMIK) ning kõrge esindaja büroole Bosnias ja Hertsegoviinas (OHR). [17]

- Nõukogu 17. juuli 2000. aasta otsus 2000/474/EÜ, milles käsitletakse ühenduse panust rahvusvahelisse Doonau laevasõiduteede puhastamise fondi. [18]

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. novembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2493/2000 meetmete kohta keskkonnamõõtme täielikuks integreerimiseks arengumaade arenguprotsessi. [19]

[1] EÜT L 375, 23.12.1989. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2666/2000 (EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1).

[2] EÜT L 52, 27.2.1992, lk 1.

[3] EÜT L 182, 16.7.1994, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2840/98 (EÜT L 354, 30.12.1998, lk 14).

[4] EÜT L 189, 30.7.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2698/2000 (EÜT L 311, 12.12.2000, lk 1).

[5] EÜT L 12, 18.1.2000, lk 1.

[6] EÜT L 198, 4.8.2000, lk 1.

[7] EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1.

[8] EÜT L 229, 17.8.1991, lk 3. Konventsiooni on viimati muudetud 4. novembril 1995. aastal Mauritiusel allakirjutatud kokkuleppega (EÜT L 156, 29.5.1998, lk 3).

[9] EÜT L 166, 5.7.1996, lk 1.

[10] EÜT L 306, 28.11.1996, lk 1.

[11] EÜT L 68, 8.3.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1880/2000 (EÜT L 227, 7.9.2000, lk 1).

[12] EÜT L 213, 30.7.1998, lk 1.

[13] EÜT L 213, 30.7.1998, lk 6.

[14] EÜT L 7, 13.1.1999, lk 31.

[15] EÜT L 120, 8.5.1999, lk 1.

[16] EÜT L 120, 8.5.1999, lk 8.

[17] EÜT L 122, 24.5.2000, lk 27.

[18] EÜT L 187, 26.7.2000, lk 45.

[19] EÜT L 288, 15.11.2000, lk 1.

--------------------------------------------------