EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 1411/2001/EÜ,

27. juuni 2001,

ühenduse koostöö tegevusraamistiku kohta linnade säästva arengu edendamiseks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,[2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust,[3]

toimides vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlusele[4]

ning arvestades järgmist:

(1) Asutamislepinguga on ette nähtud ühenduse keskkonnapoliitika arendamine ja rakendamine ning sätestatud eesmärgid ja põhimõtted, mis peaksid seda poliitikat reguleerima.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 2179/98/EÜ[5]vastuvõtmisega kinnitas ühendus kohustust järgida üldist lähenemisviisi ja strateegiat, mille komisjon on heaks kiitnud programmis "Säästvuse suunas"[6].

(3) Paljusid ühenduse rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige neid, mis on seotud kliimamuutuste vastu võitlemisega, saab täita ainult koostöös kohalike asutustega.

(4) 28. oktoobri 1998. aasta teatises "Linnade säästev areng Euroopa Liidus: tegevusraamistik" kohustus komisjon andma "pidevat abi kohalike omavalitsuste koostöövõrgustumisele" ja "tagama asjakohase õigusliku aluse sellealase tegevuse rahastamiseks mitmeks aastaks".

(5) Euroopa Parlament on vastu võtnud reolutsioone[7] Euroopa Liidu linnade keskkonnapoliitika tugevdamiseks.

(6) Regioonide komitee on esitanud arvamused kohalike asutuste piiriülese ja riikidevahelise koostöö[8] kohta ja komisjoni teatise "Euroopa Liidu linnade arengustrateegia suunas"[9] kohta.

(7) Viiendas keskkonnaalases tegevusprogrammis tunnistatakse, et kõik asjaomased osapooled, sealhulgas komisjon ja kohalikud asutused, peaksid säästva arengu saavutamiseks ja sellega seotud vastutuse jagamiseks tegutsema üheskoos ja kooskõlastatult.

(8) Rio keskkonna- ja arengukonverentsil 1992. aastal allkirjastatud protokolli 28. peatükis, mis käsitleb tegevusprogrammi Agenda 21, nähakse ette, et iga riigi kohalike asutuste enamik peaks välja töötama menetluse oma kodanike ärakuulamiseks ja konsensuse saavutamiseks Agenda 21 kohaliku programmi küsimustes.

(9) Linnade säästva arengu eesmärgid ning Agenda 21 rakendamine ja ühenduse õigusaktid nõuavad heade tavade määratlemist, arendamist ja vahetamist kohalike asutuste vahel ning nende teadlikkuse suurendamist.

(10) Tuleks tugevdada kohalike asutuste võrkude suutlikkust Euroopa tasandil, arendada ja vahetada häid tavasid linnade säästva arengu ja Agenda 21 kohaliku programmi valdkonnas ning see tegevus tuleks kooskõlastada, et edastada komisjonile kohalike asutuste teavet ja arvamusi uute ja tekkivate väljavaadete kohta valdkondades, mis on seotud säästva arenguga.

(11) Kuna ettepandud meetmete eesmärki, nimelt Euroopa tasandil heade tavade vahetamist ja Euroopa võrkude abil kohalike asutuste teadlikkuse suurendamist, ei ole liikmesriikidel võimalik täielikult saavutada ning see oleks meetmete ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12) Tuleks määratleda esmatähtsad tegevusvaldkonnad, mida ühenduse koostöö tegevusraamistik võib toetada.

(13) Tuleb välja töötada tõhusad järelevalve- ja hindamismeetodid ning kindlustada võimalike abisaajate ja üldsuse asjakohane teavitamine.

(14) Koostöö tegevusraamistiku rakendamist tuleks hinnata seoses esimese paari rakendusaasta jooksul saadud kogemustega ning sellest tuleks teavitada Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

(15) Käesoleva otsusega sätestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis kujutab endast peamist juhist Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja -menetluse parandamise kohta)[10] punkti 33 tähenduses.

(16) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused,[11]

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga luuakse ühenduse koostöö tegevusraamistik (edaspidi "koostöö tegevusraamistik") rahalise ja tehnilise abi andmiseks kohalike asutuste võrkudele, mis on organiseeritud vähemalt neljas liikmesriigis ja millesse võivad kuuluda ka artiklis 8 nimetatud riikide linnad ja alevid, mille eesmärk on soodustada heade tavade loomist, vahetust ja rakendamist järgmistes valdkondades:

- EL keskkonnakaitsealaste õigusaktide rakendamine kohalikul tasandil,

- linnade säästev areng,

- Agenda 21 kohalik programm.

Peamised koostöö osapooled on komisjon, kohalike asutuste võrgud, mitut tegevusala esindavad linnade organiseerunud sidusrühmad, kogukondlikud võrgud nagu näiteks valitsusvälised organisatsioonid, ülikoolid ja muud osalejad, kes on organiseerunud Euroopa tasandil.

Artikkel 2

1. Käesoleva koostöö tegevusraamistiku alusel ühenduse toetuse saamise tingimustele vastavad tegevusalade liigid on sätestatud lisas.

2. Komisjon võib abi anda artiklis 1 määratletud kohalike asutuste võrgule või lisa C osas nimetatud kaasnevate meetmete puhul muudele abisaajatele, kes tahavad niisugust tegevust arendada.

3. Ühenduse toetus on seotud toimingutega, mida kavakohaselt teostatakse aasta jooksul, milleks antakse rahalist toetust, ja/või järgmise kahe aasta jooksul.

4. Rahalise toetuse suunav jaotus tegevusliikide vahel on sätestatud lisas.

Artikkel 3

Komisjon hindab esitatud ettepanekuid ja valib nende hulgast artikli 11 lõikes 2 sätestatud korras projektid, mida rahastatakse artiklis 4 nimetatud prioriteetsete teemade arendamiseks.

Artikkel 4

1. Komisjon avaldab Euroopa Ühenduste Teatajas teatise, milles kirjeldatakse prioriteetseid teemasid, mille alusel projekte rahastatakse, ja sätestatakse valiku- ja vastuvõtukriteeriumid ning taotlus- ja kinnitamismenetlused.

2. Ettepanekud rahastatavate projektide kohta esitavad komisjonile artiklis 1 määratletud kohalike asutuste võrgud ja lisa C osas märgitud tegevusliikide kohta teised tingimustele vastavad abisaajad.

3. Käesoleva koostöö tegevusraamistiku kohased konkursi teated projekti ettepanekute kohta avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas iga aasta 31. jaanuariks. Pärast nende ettepanekute hindamist teeb komisjon 31. maiks otsuse, milliseid projekte ta rahastab. Rahastatavaid projekte käsitleva otsuse alusel sõlmitakse nende teostamise eest vastutavate abisaajatega leping, milles määratletakse osapoolte õigused ja kohustused.

4. Abisaajate ja käesoleva koostöö tegevusraamistiku alusel rahastatavate projektide loetelu ja abisumma suurus avalikustatakse.

Artikkel 5

Komisjon tagab käesoleva koostöö tegevusraamistiku rakendamist käsitlevate ühenduse tegevuste ja projektide ning muude ühenduse programmide ja algatuste, eelkõige nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999 (millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta)[12] artiklis 20 nimetatud URBAN algatuse, kooskõla, vastastikuse täiendavuse ja sünergia. Muude ühenduse programmide ja fondide alusel rahastatavad projektid ei vasta käesoleva koostöö tegevusraamistiku alusel rahastamise tingimustele.

Artikkel 6

1. Käesolev koostöö tegevusraamistik algab 1. jaanuaril 2001 ja lõpeb 31. detsembril 2004. Käesoleva koostöö tegevusraamistiku rakendamise finantsraamistik ajavahemikuks 2001-2004 on 14 miljonit eurot.

Eelarvepädev institutsioon kinnitab iga-aastased eraldised finantsperspektiivi piires.

2. 350 000 euro suurust ja suuremat rahalist abi võib saada ainult siis, kui abisaaja eelmise aasta raamatupidamisdokumendid on registrisse kantud audiitori poolt kinnitatud. Registrisse kantud audiitor peab kinnitama ka selle ajavahemiku raamatupidamisdokumendid, mille jooksul toetust kasutatakse.

Alla 350 000 euro suurust rahalist abi võib saada ainult siis, kui abisaaja raamatupidamisdokumendid on kättesaadavad vormis, mille ühendus on eelmisel aastal heaks kiitnud ja mis on esitatud selles vormis ajavahemiku kohta, millal toetust kasutatakse.

Artikkel 7

Projektidega aidatakse kaasa artiklis 1 nimetatud eesmärkide saavutamisele ja need valitakse järgmiste kriteeriumide alusel:

a) hea kulude ja tulude suhe;

b) kestev mitmekordne mõju Euroopa tasandil;

c) projekti eri osapoolte tõhus ja tasakaalustatud koostöö tegevuse kavandamisel ja toimingute teostamisel ning rahastamises osalemisel;

d) rahastamisosalus;

e) riikidevahelise lähenemisviisi edendamine, eelkõige piiriülese koostöö edendamine ühenduses ja vajaduse korral naaberriikidega väljaspool ühenduse piire;

f) integreeritud multisektoraalse lähenemisviisi ja linnade säästva arengu edendamine, arvestades selle sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaalaseid mõõtmeid;

g) kõikide osapoolte, sealhulgas kodanikuühiskonna esindajate, osalemise aste;

h) avalike üldhuviteenuste tugevdamise ja taaselustamise toetamine.

Artikkel 8

Käesolev koostöö tegevusraamistik on avatud kohalike asutuste võrkudele, millesse võivad kuuluda ka Kesk- ja Ida-Euroopa, Küprose ja Malta ning muude ühendusega assotsiatsioonilepingu sõlminud riikide linnad ja alevid.

Artikkel 9

1. Abisaajate eduka tegevuse tagamiseks ühenduse toetuse abil võtab komisjon vajalikud meetmed, et:

a) kontrollida, kas komisjonile esitatud toimingud on nõuetekohaselt teostatud;

b) vältida eeskirjade eiramisi ja võtta nende vastu meetmeid;

c) vajaduse korral ebaõigesti saadud summad tagasi nõuda.

2. Ilma et see piiraks kontrollikojal finantsauditeerimist asutamislepingu artikli 248 alusel või muud kontrollimist asutamislepingu artikli 279 punkti c alusel, võivad komisjoni ametnikud ja teised töötajad kohapeal kontrollida käesoleva koostöö tegevusraamistiku alusel rahastatavaid tegevusi, kaasa arvatud pisteline kontroll.

Enne kohapeal kontrollimist informeerib komisjon sellest abisaajaid, välja arvatud juhul, kui on alust kahtlustada pettust või toetuse väärkasutust.

3. Rahalise toetuse saajad hoiavad kõik tegevuse kulutusi käsitlevad tõendavad dokumendid kättesaadavana viie aasta jooksul pärast viimast nimetatud tegevusega seotud makset. Neid võib säilitada ka elektroonilisel kujul.

Artikkel 10

1. Komisjon võib lepinguga määratud rahalise toetuse suurust vähendada, selle maksmise katkestada või selle tagasi nõuda, kui ta avastab rikkumisi või saab teada, et lepingut on ilma komisjoni loata muudetud, nii et see on vastuolus kokkulepitud eesmärkide või rakendustingimustega.

2. Kui tähtaegadest ei ole kinni peetud või lepingu täitmisel saavutatud edu õigustab ainult osa eraldatud rahalise toetuse kasutamist, nõuab komisjon abisaajalt selgituse esitamist kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Kui abisaaja ei anna rahuldavat vastust, võib komisjon ülejäänud rahalise toetuse andmise tühistada ja nõuda juba makstud summade viivitamatut tagasimaksmist. Komisjon kohustub need selgitused põhjalikult ja kiiresti läbi vaatama.

3. Abisaajad esitavad komisjonile aastaaruanded lepingute kohta, mille tähtaeg on üle ühe aasta, ja finantsaruande iga lepingu kohta kuue kuu jooksul pärast selle lõppemist. Komisjon määrab aruannete vormi ja sisu. Kui aruanded ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud, abisaajale enam käesoleva otsuse kohast rahalist toetust ei anta. Komisjon kohustub aruanded piisava pikkusega tähtaja jooksul läbi vaatama, et vältida asjatuid makseviivitusi.

4. Iga alusetult tehtav väljamakse tuleb komisjonile tagasi maksta. Õigeaegselt tagasi maksmata summadele võib lisada intressi. Komisjon sätestab käesoleva lõike üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

Artikkel 11

1. Komisjoni abistab nõuandekomitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse nõukogu otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 12

Komisjon hindab käesoleva koostöö tegevusraamistiku rakendamist ja esitab sellekohase aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. märtsil 2003.

Artikkel 13

Käesolevat otsust kohaldatakse 1. jaanuarist 2001 kuni 31. detsembrini 2004.

Luxembourg, 27. juuni 2001

Euroopa Parlamendi nimel

president

N. FONTAINE

Nõukogu nimel

eesistuja

B. ROSENGREN

LISA

Ühenduse rahalise toetuse tingimustele vastavad tegevusliigid Ressursside soovituslik jaotus 100 %

A. Linnade säästva arengu ja Agenda 21 kohaliku programmiga seotud teave ja teabevahetus ning keskkonnakvaliteedi parandamine valdkondades, kus keskkonnaalased probleemid esinevad koos sotsiaalmajanduslike probleemidega 40 %

- koolitus-, teabe-, dokumenteerimis- ja teadlikkuse suurendamise vahendite arendamine professionaalide, sihtrühmade, kohalike poliitikute ja üldsuse jaoks, sealhulgas kohalike asutuste jaoks, kes tahavad algatada projekte oma keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamiseks,

- heade tavade ja näidisprojektide tulemuste toetamine, ülekandmine ja levitamine valdkondades, kus keskkonnaalased probleemid esinevad koos sotsiaalmajanduslike probleemidega, sealhulgas kohalikele asutustele, kes ei osale käesolevas otsuses nimetatud võrkudes.

B. Koostöö osapoolte vahel, kes osalevad linnade säästva arengu ja Agenda 21 programmiga Euroopa tasandil 40 %

- ühenduse keskkonnaalases tegevusprogrammis määratletud osapoolte koostöö edendamine,

- vastavalt subsidiaarsus- ja partnerluspõhimõtetele riiklike programmide alusel tehtav täiendav töö, sealhulgas ühenduse keskkonnapoliitika rakendamine, linnade muutmise projektid ja linnade regenereerimiskavad, et abistada kohalikke asutusi linnade kohaliku keskkonnakvaliteedi parandamisel integreeritud lähenemisviisi abil,

- dialoogi, kooskõlastamise ja teabevahetuse edendamine Euroopa tasandil organiseerunud kohalike asutuste võrkude ja ühenduse institutsioonide vahel,

- partnerlussuhete loomise toetamine, sealhulgas osapooltega artiklis 8 nimetatud riikidest.

C. Kaasnevad meetmed, mis on vajalikud linnade säästva arengu ja Agenda 21 kohaliku programmi tegevuste analüüsimiseks ja järelevalveks 20 %

- aruanded linnaprobleemide taseme, ulatuse ja laadi kohta, mida tuleks lahendada ühenduse tasandil,

- analüütilised aruanded kohalikul tasandil säästva lähenemisviisi kasutamisest linnakeskkonna arendamisel muudes valdkondades kui keskkonnapoliitika, arvestades eelkõige ühtsust struktuuripoliitikaga,

- katsetamis- ja abitoimingud järelevalvega seotud algatuse "Kohaliku säästva arengu mudeli suunas / Euroopa ühised näitajad" tugevdamiseks, kooskõlastamiseks, kasutamiseks, levitamiseks ja arendamiseks.

[1] EÜT C 56 E, 29.2.2000, lk 68.

[2] EÜT C 204, 18.7.2000, lk 35.

[3] EÜT C 317, 6.11.2000, lk 33.

[4] Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2000. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. juuni 2001. aasta otsus.

[5] EÜT L 275, 10.10.1998, lk 1.

[6] EÜT C 138, 17.5.1993, lk 5.

[7] EÜT C 226, 20.7.1998, lk 34 ja 36 ja EÜT C 279, 1.10.1999, lk 44.

[8] EÜT C 51, 22.2.1999, lk 21.

[9] EÜT C 251, 10.8.1998, lk 11.

[10] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

[11] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[12] EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1.