Nõukogu määrus (EÜ) nr 2725/2000,

11. detsember 2000,

mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 63 punkti 1 alapunkti a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [1]

ning arvestades järgmist:

(1) Liikmesriigid on ratifitseerinud 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga.

(2) Liikmesriigid on sõlminud konventsiooni Euroopa ühenduste liikmesriigis esitatud varjupaigataotluste läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kohta, mis allkirjastati Dublinis 15. juunil 1990 (edaspidi "Dublini konventsioon"). [2]

(3) Dublini konventsiooni kohaldamiseks on vaja kindlaks teha varjupaigataotluste esitajate ja ühenduse välispiiride ebaseaduslikul ületamisel kinnipeetute isikud. Samuti on Dublini konventsiooni ja eelkõige selle artikli 10 lõike 1 punktide c ja e tõhusaks rakendamiseks soovitatav anda igale liikmesriigile õigus kontrollida, kas tema territooriumil ebaseaduslikult viibiv välismaalane on taotlenud varjupaika teises liikmesriigis.

(4) Sõrmejäljed on kõnealuste isikute kindalakstegemisel tähtsaks teguriks. On vaja luua nende sõrmejälgede võrdlemise süsteem.

(5) Sel eesmärgil on vaja luua Eurodac-süsteem, mis koosneb komisjoni raames loodavast kesküksusest, mis haldab sõrmejälgede infotehnoloogilist keskandmebaasi, samuti liikmesriikide ja keskandmebaasi vahelistest elektroonilistest edastusvahenditest.

(6) Samuti on vaja nõuda, et liikmesriigid võtaksid kohe sõrmejäljed kõigilt varjupaigataotlejatelt ja liikmesriigi välispiiri ebaseaduslikul ületamisel kinni peetud välismaalastelt, kes on vähemalt 14aastased.

(7) On vaja kehtestada selliste sõrmejälgede kesküksusele edastamise, kõnealuste andmete ja muude asjaomaste andmete keskandmebaasis salvestamise, säilitamise, teiste sõrmejälgedega võrdlemise, võrdlustulemuste edastamise ning salvestatud andmete blokeerimise ja kustutamise täpsed eeskirjad. Need eeskirjad võivad erinevate välismaalaste kategooriate osas erineda, ning neid tuleb kohandada vastavalt olukorrale.

(8) Ühes liikmesriigis varjupaika taotlenud välismaalastel võib hiljem mitme aasta jooksul olla võimalus taotleda varjupaika teises liikmesriigis. Seetõttu peaks maksimaalne aeg, mille jooksul sõrmejälgi kesküksuses säilitatakse, olema küllalt pikk. Et enamik mitmeks aastaks ühendusse jäänud välismaalasi on selle aja lõpuks saanud püsielaniku staatuse või koguni liikmesriigi kodakondsuse, peaks kümme aastat olema mõistlik aeg sõrmejälgede säilitamiseks.

(9) Säilitusaega tuleks lühendada teatavate eriolukordade puhul, kui ei ole vajadust sõrmejälgi nii kaua säilitada. Sõrmejäljed tuleks kustutada kohe, kui välismaalane saab liikmesriigi kodakondsuse.

(10) On vaja selgesti sätestada komisjoni kohustused kesküksuse suhtes ja liikmesriikide kohustused andmete kasutamise, andmekaitse ning salvestatud andmetele juurdepääsu ja nende andmete parandamise suhtes.

(11) Kuigi ühenduse lepinguvälist vastutust seoses Eurodac-süsteemi toimimisega reguleeritakse asutamislepingu asjaomaste sätetega, on vaja kehtestada erieeskirjad, millega reguleeritakse liikmesriikide lepinguvälist vastutust seoses kõnealuse süsteemi toimimisega.

(12) Asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ei ole liikmesriikidel võimalik piisaval määral saavutada kavandatavate meetmete eesmärki, milleks on komisjoni loodav sõrmejälgede võrdlemise süsteem, mis toetab ühenduse varjupaigapoliitika rakendamist, ning seetõttu on see paremini saavutatav ühenduse tasandil. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(13) Et üksnes liikmesriigid vastutavad kesküksuse edastatud võrdlustulemuste identifitseerimise ja liigitamise eest, samuti pagulasena maale lubatud ja pagulaseks tunnistatud isikuid käsitlevate andmete blokeerimise eest, ning et see vastutus hõlmab eriti tundlikku isikuandmete töötlemise valdkonda ja võib mõjutada isikuvabaduste kasutamist, on olemas erilised põhjused selleks, et nõukogu reserveeriks endale teatavate rakendusvolituste kasutamise õiguse eelkõige niisuguste meetmete vastuvõtmise osas, millega tagatakse kõnealuste andmete kaitse ja usaldusväärsus.

(14) Käesoleva määruse muude meetmete rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega sätestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus. [3]

(15) Eurodac-süsteemi raames liikmesriikides töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötluse ja selliste andmete vaba liikumisega. [4]

(16) Direktiivi nr 95/46/EÜ artiklit 286 kohaldatakse ka ühenduse institutsioonide ja asutuste suhtes. Et komisjoni raames moodustatakse kesküksus, kohaldatakse selles üksuses töödeldavate isikuandmete suhtes nimetatud direktiivi.

(17) Direktiivis 95/46/EÜ sätestatud põhimõtteid, mis käsitlevad üksikisikute õiguste ja vabaduste, eelkõige nende eraelu puutumatuse kaitset isikuandmete töötlemisel, tuleks eriti teatavates sektorites täiendada või täpsustada.

(18) Eurodac-süsteemi toimimist on vaja jälgida ja hinnata.

(19) Liikmesriikides tuleks ette näha sanktsioonide süsteem juhuks, kui keskandmebaasis salvestatud andmeid kasutatakse Eurodac-süsteemi eesmärgi vastaselt.

(20) Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisaks oleva Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(21) Nimetatud lepingute lisaks oleva Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning seega ei ole see määrus Taani suhtes siduv ja Taanis seda ei kohaldata.

(22) Käesoleva määruse territoriaalset kohaldamisala on vaja piirata nii, et see ühtiks Dublini konventsiooni territoriaalse kohaldamisalaga.

(23) Käesolev määrus peaks olema õiguslikuks aluseks rakenduseeskirjadele, mis on liikmesriikide ja komisjoni tehniliste abinõude kehtestamise eeltingimuseks, et määrust kiiresti kohaldada. Komisjoni tuleks kohustada kontrollima, kas nimetatud tingimusi täidetakse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eurodac-süsteemi eesmärk

1. Käesolevaga luuakse Eurodac-süsteem, mille eesmärk on aidata määrata, milline liikmesriik on Dublini konventsiooni kohaselt kohustatud läbi vaatama liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse, ja hõlbustama muul viisil Dublini konventsiooni kohaldamist käesolevas määruses sätestatud tingimuste alusel.

2. Eurodac-süsteem koosneb:

a) artiklis 3 nimetatud kesküksusest;

b) infotehnoloogilisest keskandmebaasist, kus töödeldakse artikli 5 lõikes 1, artikli 8 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 2 nimetatud andmeid, et võrrelda varjupaigataotlejate ja artikli 8 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 1 nimetatud kategooriatesse kuuluvate välismaalaste sõrmejälgi;

c) liikmesriikide ja keskandmebaasi vahelistest andmeedastusvahenditest.

Eurodac-süsteemi reguleerivaid eeskirju kohaldatakse ka liikmesriikide toimingute suhtes alates andmete edastamisest kesküksusele kuni võrdlustulemuste kasutamiseni.

3. Sõrmejälgi ja muid isikuandmeid võib Eurodac-süsteemis töödelda üksnes Dublini konventsiooni artikli 15 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel, ilma et see keelaks päritoluliikmesriigil kasutada Eurodac-süsteemi jaoks mõeldud andmeid oma siseriiklike õigusnormide alusel koostatud andmebaasides.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesoleva määruse kohaldamisel:

a) mõistetakse "Dublini konventsiooni" all konventsiooni Euroopa ühenduste liikmesriigis esitatud varjupaigataotluste läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kohta, mis allkirjastati Dublinis 15. juunil 1990;

b) "varjupaigataotleja" all mõistetakse välismaalast, kes on esitanud varjupaigataotluse või kelle nimel on esitatud selline taotlus;

c) "päritoluliikmesriigi" all mõistetakse:

i) varjupaigataotleja suhtes seda liikmesriiki, kes edastab tema isikuandmed kesküksusele ja võtab vastu võrdlustulemused;

ii) artikliga 8 hõlmatud isiku suhtes seda liikmesriiki, kes edastab tema isikuandmed kesküksusele;

iii) artikliga 11 hõlmatud isiku suhtes seda liikmesriiki, kes edastab sellised andmed kesküksusele ja võtab vastu võrdlustulemused;

d) "pagulase" all mõistetakse isikut, kes on tunnistatud pagulaseks vastavalt 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonile, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolliga;

e) "kokkulangevuse" all mõistetakse kesküksuses võrdlemisel kindlaks tehtud vastavust või vastavusi andmebaasis salvestatud sõrmejälgede ja liikmesriigi edastatud teatava isiku sõrmejälgede vahel, ilma et see piiraks liikmesriigi kohustust kohe kontrollida võrdlustulemusi vastavalt artikli 4 lõikele 6.

2. Direktiivi 95/46/EÜ artiklis 2 määratletud mõistetel on käesolevas määruses sama tähendus.

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, on Dublini konventsiooni artiklis 1 määratletud mõistetel käesolevas määruses sama tähendus.

Artikkel 3

Kesküksus

1. Komisjoni raames luuakse kesküksus, mis vastutab liikmesriikide nimel artikli 1 lõike 2 punktis b nimetatud keskandmebaasi haldamise eest. Kesküksus varustatakse sõrmejälgede tuvastamise elektroonilise süsteemiga.

2. Varjupaigataotlejate ning artiklitega 8 ja 11 hõlmatud isikute andmeid, mida töödeldakse kesküksuses, töötleb päritoluliikmesriik vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

3. Kesküksus koostab igas kvartalis oma töö kohta statistilise aruande, kus esitatakse:

a) varjupaigataotlejaid ja artikli 8 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 1 nimetatud isikuid käsitlevate edastatud andmekogumite arv;

b) kokkulangevuste arv teises liikmesriigis varjupaigataotuse esitanud varjupaigataotlejate osas;

c) kokkulangevuste arv artikli 8 lõikes 1 nimetatud isikute osas, kes on hiljem esitanud varjupaigataotluse;

d) kokkulangevuste arv artikli 11 lõikes 1 nimetatud isikute osas, kes olid enne esitanud varjupaigataotluse teises liikmesriigis;

e) niisuguste sõrmejälgede arv, mida kesküksus pidi päritoluliikmesriigilt paluma teistkordselt, sest esialgu edastatud sõrmejälgi ei olnud võimalik sõrmejälgede tuvastamise elektroonilise süsteemi abil võrrelda.

Iga aasta lõpus koostatakse statistiline aruanne, mis võtab kokku Eurodac-süsteemi toimimise algusest saadik tehtud statistilised kvartaliaruanded ja kus esitatakse isikute arv, kelle osas tuvastati kokkulangevusi vastavalt punktidele b, c ja d.

Statistikas esitatakse andmed iga liikmesriigi kohta eraldi.

4. Artikli 23 lõike 2 kohaselt võib kesküksust kohustada täitma muid statistilisi ülesandeid kesküksuses töödeldavate andmete põhjal.

II PEATÜKK

VARJUPAIGATAOTLEJAD

Artikkel 4

Sõrmejälgede kogumine, edastamine ja võrdlemine

1. Iga liikmesriik võtab kohe kõikidelt vähemalt 14aastastelt varjupaigataotlejatelt kõikide sõrmede sõrmejäljed ja edastab viivitamata artikli 5 lõike 1 punktides a–f nimetatud andmed kesküksusele. Sõrmejälgede võtmise menetlus määratakse kindlaks vastavalt asjaomase liikmesriigi siseriiklikule tavale ning Euroopa inimõiguste konventsioonis ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmetele.

2. Kesküksus, või juhul kui vastavad tehnilised tingimused on täidetud, pärituoluliikmesriik ise, salvestab artikli 5 lõikes 1 nimetatud andmed kohe keskandmebaasis.

3. Kesküksus võrdleb liikmesriikide edastatud artikli 5 lõike 1 punktis b kirjeldatud sõrmejälgi teiste liikmesriikide edastatud ja keskandmebaasis juba talletatud sõrmejälgedega.

4. Liikmesriigi nõudmisel tagab kesküksus, et lõikes 3 nimetatud võrdlemine hõlmaks lisaks teistest liikmesriikidest saadud andmetele ka selle liikmesriigi varem edastatud sõrmejälgi.

5. Kesküksus edastab viivitamata päritoluliikmesriigile teate kokkulangevuse või negatiivsete võrdlustulemuste kohta. Kokkulangevuse korral edastab kesküksus kõikide kokkulangevate andmekogumite kohta artikli 5 lõikes 1 nimetatud andmed, kuid artikli 5 lõike 1 punktis b nimetatud andmete puhul tehakse seda üksnes siis, kui need on kokkulangevuse aluseks.

Võrdlustulemuse võib edastada otse päritoluliikmesriigile, kui vastavad tehnilised tingimused on täidetud.

6. Päritoluliikmeriik kontrollib võrdlustulemusi viivitamata. Päritoluliikmesriik korraldab lõpliku identifitseerimise koostöös asjaomaste liikmesriikidega vastavalt Dublini konventsiooni artiklile 15.

Kesküksuselt saadud andmed, mis on seotud muude ebausaldatavaks osutunud andmetega, tuleb kustutada või hävitada niipea, kui kõnealuste andmete ebausaldatavus on kindlaks tehtud.

7. Rakenduseeskirjad, milles sätestatakse lõigete 1–6 kohaldamiseks vajalik kord, võetakse vastu artikli 22 lõikes 1 sätestatud korras.

Artikkel 5

Andmete salvestamine

1. Keskandmebaasis salvestatakse üksnes järgmised andmed:

a) päritoluliikmesriik, varjupaigataotluse esitamise koht ja kuupäev;

b) sõrmejäljed;

c) sugu;

d) viitenumber, mida kasutab päritoluliikmesriik;

e) sõrmejälgede võtmise kuupäev;

f) sõrmejälgede kesküksusele edastamise kuupäev;

g) andmete keskandmebaasi sisestamise kuupäev;

h) edastatud andmete vastuvõtjat (vastuvõtjaid) ning edastamise kuupäeva (kuupäevi) käsitlevad andmed.

2. Kui andmed on keskandmebaasis salvestatud, hävitab kesküksus asjaomased andmeedastusvahendid, kui päritoluliikmesriik ei nõua nende tagastamist.

Artikkel 6

Andmete säilitamine

Kõiki artikli 5 lõikes 1 nimetatud andmekogumid säilitatakse keskandmebaasis kümne aasta jooksul pärast sõrmejälgede võtmist.

Selle aja möödudes kustutab kesküksus automaatselt keskandmebaasis olevad andmed.

Artikkel 7

Andmete varasem kustutamine

Andmed isiku kohta, kes on saanud liikmesriigi kodakondsuse enne artiklis 6 nimetatud tähtaja lõppu, kustutatakse keskandmebaasist vastavalt artikli 15 lõikele 3 niipea, kui päritoluliikmesriik saab teada, et kõnealune isik on saanud kodakondsuse.

III PEATÜKK

VÄLISPIIRI EBASEADUSLIKUL ÜLETAMISEL KINNI PEETUD VÄLISMAALASED

Artikkel 8

Sõrmejälgede kogumine ja edastamine

1. Iga liikmesriik võtab vastavalt Euroopa inimõiguste konventsioonis ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmetele viivitamata kõikidelt vähemalt 14aastastelt kolmandatest riikidest pärit välismaalastelt, kelle pädevad kontrolliasutused on kinni pidanud seoses kõnealuse liikmesriigi maismaa-, mere- või õhupiiri ebaseadusliku ületamisega ja keda ei ole tagasi saadetud, kõikide sõrmede sõrmejäljed.

2. Asjaomane liikmesriik edastab viivitamata kesküksusele iga lõikes 1 nimetatud välismaalase kohta, keda ei ole tagasi saadetud, järgmised andmed:

a) päritoluliikmesriik, kinnipidamise koht ja kuupäev;

b) sõrmejäljed;

c) sugu;

d) viitenumber, mida kasutab päritoluliikmesriik;

e) sõrmejälgede võtmise kuupäev;

f) sõrmejälgede kesküksusele edastamise kuupäev.

Artikkel 9

Andmete salvestamine

1. Artikli 5 lõike 1 punktis g ja artikli 8 lõikes 2 nimetatud andmed salvestatakse keskandmebaasis.

Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 3 kohaldamist, salvestatakse artikli 8 lõike 2 kohaselt keskandmebaasile edastatud andmed üksnes selleks, et neid võrrelda edaspidi kesküksusele edastatavate varjupaigataotlejate andmetega.

Kesküksus ei võrdle artikli 8 lõike 2 kohaselt edastatud andmeid keskandmebaasis eelnevalt salvestatud andmetega ega artikli 8 lõike 2 kohaselt edaspidi kesküksusele edastatavate andmetega.

2. Kohaldatakse artikli 4 lõikega 1, artikli 4 lõike 3 teise lausega ja artikli 5 lõikega 2 ettenähtud menetlust, samuti artikli 4 lõikega 7 ettenähtud sätteid. Edaspidi kesküksusele edastatavate varjupaigataotlejaid käsitlevate andmete ja lõikes 1 nimetatud andmete võrdlemisel kohaldatakse artikli 4 lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatud korda.

Artikkel 10

Andmete säilitamine

1. Kõiki artikli 8 lõikes 1 nimetatud välismaalasi käsitlevaid andmekogumeid säilitatakse keskandmebaasis kahe aasta jooksul pärast sõrmejälgede võtmise kuupäeva. Selle aja möödudes kustutab kesküksus automaatselt keskandmebaasis olevad andmed.

2. Artikli 8 lõikes 1 nimetatud andmed välismaalase kohta kustutatakse keskandmebaasist vastavalt artikli 15 lõikele 3 kohe, kui päritoluliikmesriik saab enne lõikes 1 nimetatud kahe aasta möödumist teada ühe järgmistest asjaoludest:

a) välismaalasele on välja antud elamisluba;

b) välismaalane on liikmesriikide territooriumilt lahkunud;

c) välismaalane on saanud ühe liikmesriigi kodakondsuse.

IV PEATÜKK

LIIKMESRIIGIS EBASEADUSLIKULT VIIBIVAD VÄLISMAALASED

Artikkel 11

Sõrmejälgede võrdlemine

1. Iga liikmesriik võib edastada kesküksusele oma viitenumbriga varustatud andmed sõrmejälgede kohta, mida liikmesriik võib olla võtnud ebaseaduslikult liikmesriigis viibimiselt tabatud vähemalt 14aastastelt välismaalastelt, et kontrollida, kas nad on varem esitanud varjupaigataotluse teises liikmesriigis.

Üldjuhul on põhjust kontrollida, kas välismaalane on esitanud varem teises liikmesriigis varjupaigataotluse, kui:

a) välismaalane väidab, et ta on esitanud varjupaigataotluse, kuid ei nimeta, millises liikmesriigis ta selle esitas;

b) välismaalane ei taotle varjupaika, kuid on päritoluriiki tagasisaatmise vastu, väites et ta on seal hädaohus, või

c) välismaalane püüab muul viisil takistada enda maalt väljasaatmist, keeldudes abist oma isiku tuvastamisel, eelkõige nii, et ei esita isikut tõendavaid dokumente või esitab võltsdokumendid.

2. Kui liikmesriigid osalevad lõikes 1 nimetatud menetluses, edastavad nad kesküksusele lõikes 1 nimetatud välismaalaste sõrmejäljed kõikide või vähemalt nimetissõrmede kohta, ja kui need puuduvad, siis kõikide teiste sõrmede kohta.

3. Lõikes 1 nimetatud välismaalase sõrmejäljed edastatakse kesküksusele üksnes selleks, et neid võrrelda teiste liikmesriikide edastatud ja keskandmebaasis juba salvestatud sõrmejälgedega.

Sellise välismaalase sõrmejälgi ei salvestata keskandmebaasis ega võrrelda artikli 8 lõike 2 kohaselt kesküksusele edastatavate andmetega.

4. Käesoleva artikli kohaselt edastatavate sõrmejälgede ja kesküksuses juba salvestatud teiste liikmesriikide edastatud varjupaigataotlejate sõrmejälgede võrdlemisel kohaldatakse artikli 4 lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatud korda, samuti artikli 5 lõikega 7 ettenähtud sätteid.

5. Kui võrdlustulemused on päritoluliikmesriigile edastatud, peab kesküksus viivitamata:

a) kustutama talle lõike 1 kohaselt edastatud sõrmejäljed ja muud andmed; ja

b) hävitama vahendid, mida liikmesriik kasutas kesküksusele andmete edastamiseks, kui päritoluliikmesriik ei nõua nende tagastamist.

V PEATÜKK

PAGULASEKS TUNNISTATUD ISIKUD

Artikkel 12

Andmete blokeerimine

1. Vastavalt artikli 4 lõikele 2 keskandmebaasis salvestatud varjupaigataotlejat käsitlevad andmed blokeeritakse, kui see isik on liikmesriigis pagulaseks tunnistatud ja pagulasena maale lubatud. Andmete blokeerimise korraldab kesküksus vastavalt päritoluliikmesriigi juhistele.

Kuni lõikes 2 sätestatud otsust ei ole tehtud, ei edastata kokkulangevusi nende isikute kohta, kes on liikmesriigis pagulaseks tunnistatud ja pagulasena maale lubatud. Kesküksus tagastab negatiivsest tulemuse taotlejaliikmesriigile.

2. Viis aastat pärast Eurodac-süsteemi toimimise algust võetakse kesküksuse koostatud usaldusväärsete statistika põhjal, mis käsitleb isikuid, kes on mõnes liikmesriigis esitanud varjupaigataotluse pärast seda, kui nad on teises liikmesriigis pagulaseks tunnistatud ja pagulasena maale lubatud, ja kooskõlas asutamislepingu sätetega vastu otsus, kas andmeid nende isikute kohta, kes on mõnes liikmesriigis pagulaseks tunnistatud ja pagulasena maale lubatud:

a) peaks säilitama vastavalt artiklile 6, et võimaldada artikli 4 lõikega 3 ettenähtud võrdlemist; või

b) tuleks need enne tähtaja lõppu kustutada, kui isik on pagulaseks tunnistatud ja pagulasena maale lubatud.

3. Lõike 2 punktis a nimetatud juhul vabastatakse vastavalt lõikele 1 blokeeritud andmed ja lõikes 1 nimetatud korda enam ei kohaldata.

4. Lõike 2 punktis b osutatud juhul:

a) lõike 1 kohaselt blokeeritud andmed kustutatakse kesküksusest viivitamata; ja

b) andmed, mis käsitlevad isikuid, kes on hiljem pagulaseks tunnistatud ja pagulasena maale lubatud, kustutatakse vastavalt artikli 15 lõikele 3 niipea, kui päritoluliikmesriik saab teada, et kõnealune isik on liikmesriigis pagulaseks tunnistatud ja pagulasena maale lubatud.

5. Rakenduseeskirjad, mis käsitlevad lõikes 1 nimetatud andmete blokeerimise korda ja lõikes 2 nimetatud statistika koostamist, võetakse vastu artikli 22 lõikes 1 sätestatud korras.

VI PEATÜKK

ANDMETE KASUTAMINE, ANDMEKAITSE JA VASTUTUS

Artikkel 13

Vastutus andmete kasutamise eest

1. Päritoluliikmesriik kannab hoolt, et:

a) sõrmejälgi võetakse seaduslikul viisil;

b) sõrmejäljed ja muud artikli 5 lõikes 1, artikli 8 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 2 nimetatud andmed edastatakse kesküksusele seaduslikul viisil;

c) kesküksusele edastamise ajal on andmed täpsed ja ajakohased;

d) andmeid salvestatakse, säilitatakse ja parandatakse keskandmebaasis ning kustutatakse sealt seaduslikul viisil, ilma et see piiraks komisjoni vastutust;

e) keskasutuse edastatud sõrmejälgede võrdlustulemusi kasutatakse seaduslikul viisil.

2. Päritoluliikmesriik tagab vastavalt artiklile 14 lõikes 1 nimetatud andmete kaitse enne kesküksusele edastamist ja edastamise ajal, samuti nende andmete kaitse, mille ta saab kesküksuselt.

3. Päritoluliikmesriik vastutab andmete lõpliku identifitseerimise eest vastavalt artikli 4 lõikele 6.

4. Komisjon tagab, et kesküksus tegutseb käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade sätete kohaselt. Komisjon teeb eelkõige järgmist:

a) võtab vastu meetmeid, mis tagavad, et kesküksuses töötavad isikud kasutaksid keskandmebaasis salvestatud andmeid üksnes Eurodac-süsteemi eesmärgi kohaselt, mis on sätestatud artikli 1 lõikes 1;

b) tagab, et kesküksuses töötavad isikud täidavad kõik käesoleva määruse kohaselt liikmesriikidelt saadud taotlused, mis käsitlevad nende vastutuse alla kuuluvate andmete salvestamist, võrdlemist, parandamist ja kustutamist;

c) võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada kesküksuse turvalisus vastavalt artiklile 14;

d) tagab, et keskandmebaasis salvestatud andmetele oleks juurdepääs ainult kesküksuses töötama volitatud isikutel, ilma et see piiraks artikli 20 kohaldamist või asutamislepingu artikli 286 lõike 2 alusel moodustatava sõltumatu kontrollorgani volitusi.

Komisjon teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõikidest esimese lõigu kohaselt võetavatest meetmetest.

Artikkel 14

Turvalisus

1. Päritoluliikmesriik võtab vajalikke meetmeid, et:

a) hoida ära kõikide kõrvaliste isikute pääs isikuandmete töötluseks kasutatavatesse riiklikesse rajatistesse, kus liikmesriik tegeleb Eurodac-süsteemi eesmärgile vastavate toimingutega (sissepääsu kontroll);

b) hoida ära, et Eurodaci andmeid või andmekandjaid võiksid lugeda, kopeerida, muuta või kustutada isikud, kellel puudub selleks luba (andmekandjate kontroll);

c) tagada, et oleks võimalik kontrollida ja tagantjärele kindlaks määrata, missugused andmed on Eurodac-süsteemi salvestatud, millal ja kes seda on teinud (andmesalvestuse kontroll);

d) hoida ära andmete loata salvestamine Eurodac-süsteemi ja Eurodac-süsteemi salvestatud andmete mis tahes loata muutmine või kustutamine (andmesisestuse kontroll);

e) tagada, et Eurodaci kasutamisel on volitatud isikutel juurdepääs üksnes nende pädevusse kuuluvatele andmetele (juurdepääsu kontroll);

f) tagada, et oleks võimalik kontrollida ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib Eurodac-süsteemi salvestatud andmeid edastada andmeedastusseadmetega (andmeedastuse kontroll);

g) hoida ära, et isikuandmeid võidaks ilma loata lugeda, kopeerida, muuta või kustutada andmete keskandmebaasi või keskandmebaasist edastamise ning andmekandjate kesküksusesse või kesküksusest vedamise ajal (veokontroll).

2. Kesküksuse tegevuse osas vastutab komisjon lõikes 1 nimetatud meetmete kohaldamise eest.

Artikkel 15

Juurdepääs Eurodac-süsteemi salvestatud andmetele, nende parandamine ja kustutamine

1. Päritoluliikmesriigil on juurdepääs enda edastatud ja käesoleva määruse sätete kohaselt keskandmebaasi salvestatud andmetele.

Liikmesriikidel ei ole õigust teha otsinguid teiste liikmesriikide edastatud andmete kohta ega saada selliseid andmeid, välja arvatud artikli 4 lõikes 5 nimetatud võrdlemise tulemusena saadud andmed.

2. Iga liikmesriik määrab kindlaks asutused, kellel on lõike 1 kohaselt juurdepääs keskandmebaasi salvestatud andmetele. Iga liikmesriik edastab komisjonile selliste asutuste loendi.

3. Ainult päritoluliikmesriigil on õigus muuta kesküksusele edastatud andmeid parandamise või täiendamise teel või neid andmeid kustutada, ilma et see piiraks artiklis 6, artikli 10 lõikes 1 või artikli 12 lõike 4 punktis a sätestatud kustutamise kohaldamist.

Kui päritoluliikmesriik salvestab andmed otse keskandmebaasi, võib ta andmeid otse muuta või kustutada.

Kui päritoluliikmesriik ei salvesta andmeid otse keskandmebaasi, muudab või kustutab andmeid kesküksus liikmesriigi taotluse alusel.

4. Kui liikmesriigil või kesküksusel on tõendeid, et keskandmebaasis salvestatud andmed on ebatäpsed, teatab ta sellest võimalikult kiiresti päritoluliikmesriigile.

Kui liikmesriigil või kesküksusel on tõendeid, et andmed on keskandmebaasi salvestatud käesoleva määruse vastaselt, teatab ta sellest samuti võimalikult kiiresti päritoluliikmesriigile. Viimane kontrollib kõnealuseid andmeid ja vajaduse korral muudab või kustutab need viivitamata.

5. Kesküksus ei edasta ega tee kolmandate riikide asutustele kättesaadavaks keskandmebaasis salvestatud andmeid, välja arvatud juhul, kui tal on selleks eriluba vastavalt ühenduse lepingule, mis käsitleb varjupaigataotluste läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriume ja mehhanisme.

Artikkel 16

Kirjendamine kesküksuses

1. Kesküksus kirjendab kõik kesküksuse andmetöötlustoimingud. Need kirjed näitavad kasutamise eesmärki, kuupäeva ja kellaaega, edastatud andmeid, otsingus kasutatud andmeid ja andmed sisestanud või neid otsiva üksuse nime ja vastutavaid isikuid.

2. Selliseid kirjeid võib kasutada ainult andmekaitsega seotud andmetöötluse lubatavuse järelevalve eesmärgil ja andmekaitse tagamiseks vastavalt artiklile 14. Kirjeid tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta kõrvaliste isikute eest ja aasta möödudes kustutada, kui neid ei vajata juba alanud järelevalvemenetluses.

Artikkel 17

Vastutus

1. Kõikidel isikutel või liikmesriikidel, kes on kannatanud kahju keelatud andmetöötlustoimingu või mis tahes käesoleva määruse sätetega vastuolus oleva toimingu tagajärjel, on õigus saada hüvitist kahju tekitamise eest vastutavalt liikmesriigilt. Kõnealune liikmesriik vabastatakse täielikult või osaliselt vastutusest, kui ta tõendab, et ei ole vastutav kahju põhjustanud sündmuse eest.

2. Kui keskandmebaasile tekitatakse kahju seetõttu, et mõni liikmesriik ei suuda täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, loetakse see liikmesriik kõnealuse kahju eest vastutavaks, välja arvatud juhul, kui komisjon ei ole võtnud ettenähtud meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju eest esitatavaid hüvitisenõudeid käsitletakse vastustava liikmesriigi siseriiklike õigusnormide kohaselt.

Artikkel 18

Andmete subjekti õigused

1. Päritoluliikmesriik teatab käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvale isikule järgmised andmed:

a) kontrollija ja tema võimaliku esindaja isik;

b) andmete Eurodac-süsteemis töötlemise eesmärk;

c) andmete vastuvõtjad;

d) artiklis 4 või artiklis 8 käsitletud isiku puhul tema kohustus lasta endalt võtta sõrmejäljed;

e) tema õigus tutvuda enda kohta käivate andmetega ja neid parandada.

Artiklis 4 või artiklis 8 käsitletud isiku puhul esitatakse esimeses lõigus nimetatud teave sõrmejälgede võtmise ajal.

Artiklis 11 käsitletud isiku puhul esitatakse esimeses lõigus nimetatud teave hiljemalt siis, kui kõnealuse isiku andmed edastatakse kesküksusele. See kohustus ei kehti, kui nimetatud teabe esitamine osutub võimatuks või nõuaks ebaproportsionaalselt suuri jõupingutusi.

2. Andmete subjekt võib igas liikmesriigis selle siseriiklike õigusnormide kohaselt kasutada direktiivi 95/46/EÜ artikliga 12 ettenähtud õigusi.

Andmete subjektil on õigus teada saada, missugused andmed on tema kohta keskandmebaasis salvestatud ja milline liikmesriik need kesküksusele edastas, ilma et see piiraks kohustust esitada muud teavet vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 12 punktile a. Ainult liikmesriik võib anda loa andmetega tutvumiseks.

3. Igas liikmesriigis võib iga isik nõuda ebatäpsete andmete parandamist või ebaseaduslikult salvestatud andmete kustutamist. Parandamise ja kustutamise korraldab andmed edastanud liikmesriik ülemäärase viivituseta ja vastavalt oma õigusnormidele.

4. Kui parandamise ja kustutamise õigust kasutatakse muus liikmesriigis, kui see või need, kes andmed edastasid, võtavad selle liikmesriigi ametiasutused ühendust kõnealuse liikmesriigi või kõnealuste liikmesriikide ametiasutustega, et viimased võiksid kontrollida andmete täpsust ja nende kesküksusele edastamise seaduslikkust.

5. Kui selgub, et keskandmebaasis salvestatud andmed on ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, parandab või kustutab need edastanud liikmesriik kõnealused andmed vastavalt artikli 15 lõikele 3. See liikmesriik teatab kirjalikult ja ülemäärase viivituseta andmete subjektile tema kohta käivate andmete parandamiseks või kustutamiseks võetud meetmetest.

6. Kui andmed edastanud liikmesriik ei nõustu sellega, et keskandmebaasis salvestatud andmed on ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, teatab ta kirjalikult ja ülemäärase viivituseta andmete subjektile, miks ta ei kavatse kõnealuseid andmeid parandada või kustutada.

Liikmesriik teatab andmete subjektile ka seda, milliseid abinõusid viimane võib kasutada, kui esitatud selgitus ei ole talle vastuvõetav. Teade peab sisaldama teavet, kuidas algatada hagi või kuidas vajaduse korral esitada kaebus selle liikmesriigi pädevatele asutustele või kohtutele ning missugust rahalist või muud abi ta asjaomase liikmesriigi õigusnormide kohaselt võib saada.

7. Lõigete 2 ja 3 alusel esitatud taotlused peavad sisaldama kõiki andmete subjekti identifitseerimiseks vajalikke üksikasju, kaasa arvatud sõrmejäljed. Niisuguseid andmeid kasutatakse eranditult selleks, et oleks võimalik kasutada lõigetes 2 ja 3 nimetatud õigusi, ja need hävitatakse otsekohe pärast seda.

8. Liikmesriikide pädevad asutused teevad omavahel aktiivselt koostööd, et lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud õigused viivitamata jõustuksid.

9. Iga liikmesriigi riiklik järelevalveasutus peab andmete subjekti tema õiguste kasutamisel abistama vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 28 lõikele 4.

10. Andmed edastanud liikmesriigi riiklik järelevalveasutus ja selle liikmesriigi riiklik järelevalveasutus, kus andmete subjekt viibib, abistavad ja taotluse korral nõustavad andmete subjekti tema andmete parandamist või kustutamist käsitleva õiguse kasutamisel. Mõlemad riiklikud järelevalveasutused teevad sel eesmärgil koostööd. Abistamistaotlused võib esitada selle liikmesriigi riiklikule järelevalveasutusele, kus andmete subjekt viibib, ja see edastab need taotlused andmed edastanud liikmesriigi asutusele. Andmete subjekt võib taotleda abi ja nõustamist artikli 20 alusel loodud ühiselt järelevalveasutuselt.

11. Igas liikmesriigis võib iga isik selle riigi õigusnormide kohaselt algatada hagi või vajaduse korral esitada kaebuse selle riigi pädevatele asutustele või kohtutele, kui talle ei võimaldata lõikega 2 ettenähtud juurdepääsu oma andmetele.

12. Oma õiguste kasutamiseks vastavalt lõikele 3, võib iga isik andmed edastanud liikmesriigi õigusnormide kohaselt algatada hagi või vajaduse korral esitada kaebuse selle riigi pädevatele asutustele või kohtutele keskandmebaasis salvestatud teda käsitlevate andmete kohta. Riiklike järelevalveasutuste kohustus abistada ja taotluse korral nõustada andmete subjekti vastavalt artiklile 10 kehtib kogu menetluse jooksul.

Artikkel 19

Riiklik järelevalveasutus

1. Iga liikmesriik näeb ette, et direktiivi 95/46/EÜ artikli 28 lõike 1 alusel loodud riiklik järelevalveasutus või asutused jälgivad iseseisvalt ja asjaomaseid siseriiklikke õigusnorme järgides isikuandmete töötlemise seaduslikkust kõnealuses liikmesriigis vastavalt käesolevale määrusele, kaasa arvatud andmete edastamist kesküksusele.

2. Iga liikmesriik kannab hoolt, et tema riiklikul järelevalveasutusel oleks võimalik saada nõuandeid isikutelt, kellel on sõrmejälgede kohta piisavalt teadmisi.

Artikkel 20

Ühine järelevalveasutus

1. Luuakse iseseisev ühine järelevalveasutus, kuhu kuulub kõige rohkem kaks järelevalveasutuse esindajat igast liikmesriigist. Igal delegatsioonil on üks hääl.

2. Ühise järelevalveasutuse ülesanne on jälgida kesküksuse tegevust, tagamaks, et kesküksuses hoitavate andmete töötlemisel ja kasutamisel ei rikuta andmete subjektide õigusi. Lisaks sellele jälgitakse, et isikuandmete edastamine kesküksusest liikmesriikidele vastaks seadusele.

3. Ühine järelevalveasutus on volitatud uurima Eurodac-süsteemi toimimisega seotud rakenduslikke probleeme ja riiklike järelevalveasutuste korraldatud kontrollidega seotud võimalikke raskusi ning koostama soovitusi probleemide ühise lahendamise kohta.

4. Vajaduse korral peavad riiklikud järelevalveasutused ühist järelevalveasutust tema ülesannete täitmisel aktiivselt toetama.

5. Ühisel järelevalveasutusel peab olema võimalik saada nõuandeid isikutelt, kellel on sõrmejälgede kohta piisavalt teadmisi.

6. Komisjon abistab ühist järelevalveasutust tema ülesannete täitmisel. Eelkõige annab ta ühisele järelevalveasutusele nõutud teavet, võimaldab talle juurdepääsu kõikidele dokumentidele ja paberkandjatele ning süsteemis säilitatavatele andmetele ja lubab igal ajal siseneda tööruumidesse.

7. Ühine järelevalveasutus võtab ühehäälselt vastu oma töökorra. Ühist järelevalveasutust abistab sekretariaat, kelle ülesanded määratletakse töökorras.

8. Ühise järelevalveasutuse koostatud aruanded avalikustatakse ja edastatakse asutustele, kellele riiklikud järelevalveasutused esitavad oma aruanded, samuti teadmiseks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Lisaks sellele võib ühine järelevalveasutus igal ajal esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile oma volitustega seotud märkusi või parandusettepanekuid.

9. Oma ülesandeid täites ei võta ühise järelevalveasutuse liikmed vastu ühegi valitsuse või organi juhtnööre.

10. Eurodaci-süsteemi keskasutuse tegevust käsitleva eelarveprojekti selle osa kohta, mis puudutab ühist järelevalveasutust, küsitakse viimase arvamust. Tema arvamus lisatakse kõnealusele eelarveprojektile.

11. Ühine järelevalveasutus saadetakse laiali, kui luuakse asutamislepingu artikli 286 lõikes 2 nimetatud sõltumatu järelevalveasutus. Sõltumatu järelevalveasutus asendab ühist järelevalveasutust ja kasutab kõiki tema loomise aluseks oleva õigusaktiga antud volitusi.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 21

Kulud

1. Kesküksuse loomise ja toimimisega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

2. Iga liikmesriik kannab oma riikliku üksuse ning selle ja keskandmebaasi vahelise sidega seotud kulud.

3. Kulud, mis on seotud andmete edastamisega päritoluliikmesriigist ja võrdlemisel leitud kokkulangevuste edastamisega sellele riigile, kannab kõnealune riik.

Artikkel 22

Rakenduseeskirjad

1. Nõukogu võtab asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 sätestatud häälteenamusega vastu rakendussätted, mida on vaja:

- artikli 4 lõikes 7 nimetatud korra kehtestamiseks,

- artikli 12 lõikes 1 osutatud andmete blokeerimise korra kehtestamiseks,

- artikli 12 lõikes 2 nimetatud statistika koostamiseks.

Kui kõnealused rakendussätted mõjutavad tegevuskulusid, mida peavad kandma liikmesriigid, lahendab nõukogu küsimuse ühehäälselt.

2. Artikli 3 lõikes 4 nimetatud meetmed võetakse vastu artikli 23 lõikes 2 nimetatud korras.

Artikkel 23

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 24

Aastaaruanne: järelevalve ja hindamine

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kesküksuse tegevuse aastaaruande. Aastaaruanne sisaldab teavet Eurodac-süsteemi haldamise ja toimimise kohta lõikes 2 nimetatud eesmärkide eelnevalt määratletud kvantitatiivsete näitajate suhtes.

2. Komisjon kannab hoolt, et oleks olemas süsteemid, mille abil jälgida kesküksuse toimimist, võrreldes tulemusi, kulutasuvust ja teenuste kvaliteeti seatud eesmärkidega.

3. Komisjon hindab korrapäraselt kesküksuse tegevust, et kindlaks teha, kas selle eesmärgid on saavutatud kulutasuvalt, ja anda suunised edaspidiste toimingute tõhustamiseks.

4. Aasta pärast seda, kui Eurodac-süsteem on hakanud toimima, esitab komisjon kesküksuse kohta hindamisaruande, milles keskendutakse nõudluse taseme ja ootuste võrdlemisele ning toimimis- ja haldamisküsimustele saadud kogemuste põhjal, eesmärgiga määrata kindlaks võimalikud lühiajalised tegevuse parandamise viisid.

5. Kolm aastat pärast seda, kui Eurodac-süsteem on hakanud toimima, ning seejärel iga kuue aasta möödudes esitab komisjon üldhinnangu Eurodac-süsteemi kohta, vaadeldes saavutatud tulemusi seatud eesmärkide suhtes ning hinnates tegevuse aluspõhimõtete kehtivust ja mõjusid tulevastele toimingutele.

Artikkel 25

Sanktsioonid

Liikmesriigid kannavad hoolt, et keskandmebaasis salvestatud andmete kasutamisel artikli 1 lõikes 1 sätestatud Eurodac-süsteemi eesmärkide vastaselt kohaldatakse asjakohaseid sanktsioone.

Artikkel 26

Territoriaalne kehtivus

Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata territooriumidel, mille suhtes ei kohaldata Dublini konventsiooni.

Artikkel 27

Jõustumine ja kohaldatavus

1. Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse ja Eurodac-süsteem hakkab toimima alates kuupäevast, mille komisjon avaldab Euroopa Ühenduste Teatajas, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) iga liikmesriik on teatanud komisjonile, et ta on võtnud vajalikud tehnilised meetmed andmete edastamiseks kesküksusele vastavalt artikli 4 lõike 7 kohaselt vastuvõetud rakenduseeskirjadele ning artikli 12 lõike 5 kohaselt vastuvõetud rakenduseeskirjade täitmiseks; ja

b) komisjon on võtnud kesküksuse tegevuse alustamiseks vajalikud tehnilised meetmed vastavalt artikli 4 lõike 7 ja artikli 12 lõike 5 kohaselt vastuvõetud rakenduseeskirjadele.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.

Brüssel, 11. detsember 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

H. Védrine

[1] EÜT C 189, 7.7.2000, lk 105 ja 227 ja arvamus, mis on esitatud 21. septembril 2000 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[2] EÜT C 254, 19.8.1997, lk 1.

[3] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[4] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

--------------------------------------------------