Nõukogu määrus (EÜ) nr 2666/2000,

5. detsember 2000,

mis käsitleb Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Jugoslaavia Liitvabariigi ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi abistamist ja millega tühistatakse määrus (EÜ) nr 1628/96 ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 3906/89 ja (EMÜ) nr 1360/90 ning otsuseid 97/256/EÜ ja 1999/311/EÜ

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [1]

ning arvestades järgmist:

(1) Ühendus annab abi Albaaniale, Bosniale ja Hertsegoviinale, Horvaatiale, Jugoslaavia Liitvabariigile ning endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile.

(2) Enamik sellest ühenduse abist antakse praegu Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Jugoslaavia Liitvabariigi ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi abistamist (OBNOVA) käsitleva nõukogu 25. juuli 1996. aasta määruse (EÜ) nr 1628/96 [2] ning teatavate Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majanduslikku abistamist (Phare) käsitleva nõukogu 18. detsembri 1989. aasta määruse (EMÜ) nr 3906/89 [3] alusel. See tähendab, et ühenduse abi suhtes kohaldatakse erinevaid menetlusi, mis raskendab haldamist. Tõhususe huvides on seetõttu soovitav luua sellele abile ühtne õiguslik raamistik, nagu Euroopa Ülemkogu soovis oma kohtumisel Helsingis 10. ja 11. detsembril 1999. Seepärast on asjakohane tühistada määrus (EÜ) nr 1628/96 ja muuta määrust (EMÜ) nr 3906/89. Euroopa Ülesehitusameti tegevuse jätkumise tagamiseks tuleks selle ameti asutamist ja tegevust käsitleva määruse (EÜ) nr 1628/96 sätted siiski võtta üle uude määrusse, mis peaks jõustuma nimetatud tühistamise päeval.

(3) Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 23. ja 24. märtsi 2000. aasta kohtumisel Lissabonis, et tema üldeesmärgiks on endiselt piirkonna riikide võimalikult täielik kaasamine Euroopa poliitika ja majanduse põhivoolu ning et stabiliseerumine ja assotsieerumine on tema Balkani-poliitika nurgakivi.

(4) Euroopa Ülemkogu tunnustas oma 19. ja 20. juuni 2000. aasta kohtumisel Feiras, et stabiliseerumisse ja assotsieerumisse kaasatud riigid on võimalikud EL kandidaatriigid.

(5) Praegust ühenduse abi tuleks laiendada ja ümber suunata, et kohandada seda Euroopa Liidu poliitilistele eesmärkidele kõnealuses piirkonnas ning eelkõige aidata kaasa stabiliseerumisele ja assotsieerumisele ning suurendada saajariikide ja -üksuste vastutust selle protsessi eest.

(6) Selleks keskendatakse ühenduse abi peamiselt sellise institutsionaalse, õigusliku, majandusliku ja ühiskondliku raamistiku ülesehitamisele, mis põhineb Euroopa Liidu toetatavatel väärtushinnangutel ja mudelitel, ning turumajanduse edendamisele, võttes asjakohaselt arvesse asjaosaliste kokkulepitud rõhuasetusi.

(7) Abi saamise eelduseks on, et saaja austab demokraatia põhimõtteid, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ja rahvusvähemuste õigusi, põhivabadusi ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid.

(8) Erilist tähelepanu tuleks pöörata ühenduse abi piirkondlikule mõõtmele, et tugevdada piirkondlikku koostööd ja toetada Euroopa Liidu rolli edasiviiva jõuna stabiilsuspakti raames.

(9) Pidades silmas teatavate alade poliitilist olukorda ja mitmesuguste üksuste laadi, kes vastutavad abi rakendamise eest nendel aladel, on soovitav sätestada, et mõnel juhul võib abi anda otse muudele saajatele kui riik.

(10) Ühenduse abi tõhustamiseks ja selle õige rakendamise tagamiseks peaks komisjon käesolevas määruses sätestatud korralduskomitee menetluse kohaselt vastu võtma üldsuunised, võttes arvesse välisabi ümberkujundamise eesmärke.

(11) Koostöö edendamiseks piirkonnas tuleks ette näha, et kandidaatriigid ja sõltuvalt olukorrast riigid, kes on hõlmatud programmidega Tacis ja MEDA, saavad osaleda pakkumismenetluses ja hankelepingutes.

(12) Tuleks sätestada kontroll ja ühenduse rahaliste huvide kaitse, muu hulgas võimaldades komisjonil, Euroopa Pettuste Vältimise Amet (EPVA) kaasa arvatud, ja Euroopa Kontrollikojal kasutada oma vastavaid volitusi vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest, [4] ja vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitsmise kohta [5].

(13) Ühenduse abi tuleks hallata strateegilise raamistiku ning ühe- ja mitmeaastaste programmide alusel, mille kohta käesoleva määrusega asutatav korralduskomitee esitab oma arvamuse. See võimaldab abi kavandada keskmiseks tähtajaks ja tagada, et abi täiendab liikmesriikide antavat abi ja on sellega kooskõlas.

(14) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. [6]

(15) Jugoslaavia Liitvabariigi puhul tuleks ette näha, et komisjon võib anda abiprogrammide rakendamise üle Euroopa Ülesehitusametile.

(16) Käesoleva määruse kohaldamisala silmas pidades tuleks muuta nõukogu 18. detsembri 1989. aasta määrust (EMÜ) nr 3906/89 teatavate Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majandusliku abistamise (Phare) kohta, [7] nõukogu 14. aprilli 1997. aasta otsust 97/256/EÜ, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühendusevälisteks (Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Vahemere piirkonna riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia riigid, Lõuna-Aafrika, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ning Bosnia ja Hertsegoviina) projektideks antud laenudest tuleneva kahjumi suhtes, [8] nõukogu otsust 1999/311/EÜ, millega kiidetakse heaks üleeuroopalise kõrgharidust käsitleva koostööprogrammi kolmas järk (Tempus III) (2000–2006) [9] ja nõukogu 7. mai 1990. aasta määrust (EMÜ) nr 1360/90, millega luuakse Euroopa Koolitusfond. [10]

(17) Käesoleva määrusega hõlmatud meetmed on osa ühenduse Lääne-Balkani poliitikast ja neid on vaja ühenduse eesmärkide saavutamiseks.

(18) Asutamislepingus on käesoleva määruse vastuvõtmise volitused sätestatud üksnes artiklis 308,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Ühendus annab abi (edaspidi "ühenduse abi") Albaaniale, Bosniale ja Hertsegoviinale, Horvaatiale, Jugoslaavia Liitvabariigile ning endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile.

2. Ühenduse abi võivad vahetult saada riik, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni jurisdiktsiooni alla kuuluvad ja hallatavad üksused, liitriigi organid ning piirkondlikud ja kohalikud organid, avalikud ja riigi osalusega asutused, tööturu osapooled, ettevõtlust toetavad organisatsioonid, ühistud, vastastikused ühingud, ühendused, sihtasutused ja valitsusvälised organisatsioonid.

3. Rahvusvahelise üldsuse poolt teatavate piirkondade tsiviiladministratsiooni tagamiseks loodud üksustega nagu kõrge esindaja Bosnias ja Hertsegoviinas ning ÜRO ajutine missioon Kosovos (UNMIK) peetakse asjakohaselt nõu ühenduse abi rakendamise üle nendes piirkondades. Kõik nende rakendatavad programmid ja projektid on kõlblikud saama ühenduse abi käesoleva määruse alusel, välja arvatud nende üksuste jooksvad kulud; vajaduse korral võib selliseid kulusid katta toetusest, mis antakse vastavalt nõukogu 22. mai 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 1080/2000, mis käsitleb toetust ÜRO ajutisele missioonile Kosovos (UNMIK) ning kõrge esindaja büroole Bosnias ja Hertsegoviinas (OHR) [11].

4. Selle programmi rakendamise lähtesumma ajavahemikuks 2000–2006 on 4650 miljonit eurot.

Eelarvepädev asutus kinnitab iga aasta eraldised rahaliste väljavaadete piires.

Artikkel 2

1. Ühenduse abi põhieesmärk on toetada abi saavate riikide osalemist stabiliseerumises ja assotsieerumises.

2. Ühenduse abi eesmärk on muu hulgas:

a) ülesehitustöö, pagulaste ja ümberasustatud isikute naasmise toetamine ning piirkonna stabiliseerumine;

b) institutsionaalse ja õigusliku raamistiku loomine, et toetada demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ja rahvusvähemuste õigusi, kodanikuühiskonna lepitamine ja tugevdamine, massiteabevahendite sõltumatuse tagamine, õiguspärasuse suurendamine ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine;

c) säästev majandusareng ja turumajandusele suunatud majanduse ümberkujundamine;

d) ühiskonna areng, eelkõige vaesuse vähendamine, sooline võrdõiguslikkus, haridus ja koolitus, ning keskkonna parandamine;

e) tihedamate suhete loomine abi saavate riikide vahel, nende ja Euroopa Liidu vahel ning nende ja Euroopa Liidu kandidaatriikide vahel kooskõlas muude vahenditega, mis korraldavad piiriülest, riikidevahelist ning piirkondlikku koostööd mitteliikmesriikidega;

f) piirkondliku, riikidevahelise, piiriülese ja piirkondadevahelise koostöö edendamine abi saavate riikide, nende ja Euroopa Liidu ning nende ja piirkonna muude riikide vahel.

3. Ühenduse abi kasutatakse investeeringute rahastamiseks ja institutsioonide väljaarendamisprogrammide rahastamiseks kooskõlas programmitöö põhimõtetega, mis on sätestatud üldsuunistes, mille komisjon on vastu võtnud artikli 10 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 3

1. Ühenduse abi antakse järgmiselt, välja arvatud erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel:

a) strateegilises raamistikus ("riigi strateegiline tegevusprogramm") ajavahemikuks 2000–2006 sätestatakse abi pikaajalised eesmärgid ja esmatähtsad tegevusvaldkonnad abi saavates riikides. Selleks võetakse sobivalt arvesse kõiki asjakohaseid hinnanguid. Strateegiline raamistik vaadatakse läbi, kui erandlikud sündmused või artiklis 12 sätestatud hindamise tulemused seda eeldavad;

b) punktis a nimetatud strateegilise raamistiku põhjal koostatakse igale ühenduse abi saavale riigile kolmeks aastaks mitmeaastased soovitusprogrammid. Nendes lähtutakse seoses stabiliseerumise ja assotsieerumisega seatud rõhuasetustest ning koos asjaomaste osapooltega kindlaksmääratud ja kokkulepitud rõhuasetustest. Sellistes programmides kirjeldatakse ümberkujundusi, mida koostööosalised esmatähtsates valdkondades tegema peavad, ja antakse hinnang saavutatud tulemustele. Nendes esitatakse suunissummad (kogusumma ja iga esmatähtsa valdkonna summa) ja sätestatakse asjakohase programmi rahastamise tingimused. Vajaduse korral ajakohastatakse neid kord aastas. Neid võib muuta saadud kogemuste ning stabiliseerumist ja assotsieerumist käsitlevate lepingute rakendamisel tehtud edusammude põhjal, pidades eelkõige silmas piirkondlikku koostööd;

c) punktis b osutatud mitmeaastaste soovitusprogrammide põhjal koostatakse igale ühenduse abi saavale riigile aastased tegevusprogrammid. Nendes sätestatakse võimalikult täpselt asjakohase tegevusaasta eesmärgid, tegevusvaldkonnad ja ettenähtud eelarve. Aastastes tegevusprogrammides esitatakse rahastatavate projektide üksikasjalik loend ja täpsustatakse asjakohased summad.

2. Lõikes 1 nimetatud strateegiline raamistik, mitmeaastased soovitusprogrammid ja aastased tegevusprogrammid võetakse vastu artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras.

Kõik muudatused võetakse vastu samas korras.

Artikkel 4

1. Kui ühenduse abi Jugoslaavia Liitvabariigile rakendab Euroopa Ülesehitusamet kooskõlas nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2667/2000 Euroopa Ülesehitusameti kohta, [12]

a) võetakse ameti rakendatavat ühenduse abi hõlmavad artiklis 3 osutatud strateegiline raamistik, mitmeaastased soovitusprogrammid ja aastased tegevusprogrammid vastu artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras. Ameti juhatuse antud soovitusi võetakse määruse (EÜ) nr 2667/2000 artikli 2 lõike 2 kohaselt võimalikult suurel määral arvesse;

b) esitab ameti juhataja aastaste tegevusprogrammide projektid komisjonile. Aastaste tegevusprogrammide rakendamise üle peetakse ameti juhatusega nõu määruse (EÜ) nr 2667/2000 artikli 4 kohaselt.

2. Artikli 10 lõikes 2 sätestatud korda kasutatakse ka selliste Jugoslaavia Liitvabariigi abistamisprogrammide vastuvõtmiseks, mida ei rakenda amet ja mis seetõttu ei sisaldu aastases tegevusprogrammis.

Artikkel 5

1. Demokraatia põhimõtete, õigusriigi põhimõtte, inimõiguste, rahvusvähemuste õiguste ja põhivabaduste austamine on käesoleva määruse rakendamiseks möödapääsmatu, olles ka ühenduse abi saamise eeltingimuseks. Kui neid põhimõtteid ei austata, võib komisjon ühenduse ettepaneku põhjal võtta kvalifitseeritud häälteenamusega asjakohaseid meetmeid.

2. Ühenduse abi suhtes kohaldatakse ka nõukogu 29. aprilli 1997. aasta järeldustes määratletud tingimusi, mis käsitlevad eelkõige abisaaja kohustust teha demokraatlikke, majanduslikke ja institutsionaalseid ümberkujundusi.

Artikkel 6

1. Ühenduse abi antakse tagastamatu toetusena.

2. Ühenduse raha võib kasutada projektide ja programmide ettevalmistamise, rakendamise, järelevalve, kontrollimise ja hindamise ning teavitamisega seotud kulude katmiseks.

3. Ühenduse raha võib kasutada kaasrahastamiseks, mida tuleks võimaluse korral alati teha. Erandjuhtudel võib Euroopa Investeerimispanga antavatest tagatud laenudest rahastatavaid investeeringuid kaasrahastada intressitoetuste kujul.

4. Ühenduse rahaga võib katta tagastamatu abi, mis on hõlmatud nõukogu poolt asutamislepingu artikli 308 põhjal tehtud otsustega sihtotstarbelise ja erakorralise rahalise abi kohta.

5. Ühenduse raha ei või kasutada maksude, lõivude või maksete tasumiseks ega kinnisomandi soetamiseks.

Artikkel 7

1. Komisjon rakendab ühenduse abi kooskõlas Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava nõukogu 21. detsembri 1977. aasta finantsmäärusega. [13]

2. Käesoleva määruse kohaste rahastamisotsuste ja artiklis 12 osutatud hindamiste tegemisel võtab komisjon arvesse finantsmääruses sätestatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, eelkõige säästlikkust ja tasuvust.

3. Pakkumismenetluses ja hankelepingutes võivad võrdsetel tingimustel vabalt osaleda kõik liikmesriikide füüsilised ja juriidilised isikud, käesoleva määruse alusel abi saavad riigid ja Euroopa Liidu kandidaatriigid.

Komisjon võib sõltuvalt olukorrast lubada osaleda ka riikidel, kes saavad abi programmide Tacis ja MEDA raames.

4. Kaasrahastamise puhul võib komisjon sõltuvalt olukorrast lubada muude riikide kodanikel osaleda pakkumismenetluses ja hankelepingutes.

5. Komisjon annab pakkumiskutseid, riigihankeid, hankelepinguid ja rahastamislepinguid käsitlevat teavet käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 8

1. Rahastamisotsustes ja kõikides nendest tulenevates lepingutes sätestatakse selgelt, et komisjon, Euroopa pettusevastane amet kaasa arvatud, teostab järelevalvet ja finantskontrolli ning Euroopa Kontrollikoda teeb auditeid, vajaduse korral kohapeal.

2. Lisaks sellele võib komisjon kohapeal kontrollida ja inspekteerida määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 kohaselt. Artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras komisjoni võetavad meetmed tagavad ühenduse rahaliste huvide piisava kaitse kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/85.

Artikkel 9

1. Mitmeaastaste soovitusprogrammide ja aastaste tegevusprogrammidega mitteseotud rahastamisotsused teeb komisjon ükshaaval artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras.

2. Komisjon muudab artikli 10 lõikes 2 viidatud protseduuri alusel tehtud otsuseid juhul, kui nendega ei kaasne olulisi muudatusi kõnealuses lõikes nimetatud esialgsete programmide või tegevuste laadis ja kui rahastamise seisukohalt ei ületa need muudatused 20 % asjakohasele programmile või tegevuste eraldatud kogusummast ning ei ületa 4 miljoni euro suurust piirmäära. Kõikidest muudetud otsustest teatatakse artiklis 10 osutatud CARDS-komiteele.

Artikkel 10

1. Komisjoni abistab korralduskomitee, edaspidi "CARDS-komitee".

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse 45 päeva.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

4. Komitee võib uurida kõiki muid käesolevat määrust käsitlevaid küsimusi, mille tema esimees on talle esitanud kas liikmesriigi esindaja taotlusel või mitte, ja eelkõige küsimusi, mis on seotud programmitööga või meetmete üldise rakendamise või kaasrahastamisega.

Artikkel 11

1. Et muuta ühenduse abi järjepidevaks ning suurendada selle tulemuslikkust ja täiendavust, edastavad liikmesriigid ja komisjon üksteisele kogu asjakohase teabe meetmetest, mida nad kavatsevad rakendada.

2. Koostöös liikmesriikidega ja korrapärase vastastikuse teabevahetuse, sealhulgas kohapealse teabevahetuse põhjal, mis käsitleb eelkõige strateegilist raamistikku, mitmeaastaseid soovitusprogramme ja aastaseid tegevusprogramme ning projektide ettevalmistamist ja nende täitmise järelevalvet, tagab komisjon ühenduse, Euroopa Investeerimispank kaasa arvatud, ja iga liikmesriigi antava abi tõhusa kooskõlastamise, et parandada nende koostööprogrammide kokkusobivust ja täiendavust. Lisaks sellele soodustab ta kooskõlastamist ja koostööd rahvusvaheliste rahaasutuste, ÜRO koostööprogrammide ja teiste rahastajatega. Kohapealse kooskõlastamise kord nähakse ette CARDS-komitee kinnitatavate suunistega.

Artikkel 12

Igal aastal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ühenduse abi vallas tehtud edusammude kohta. See aruanne sisaldab teavet, mis käsitleb aasta jooksul rahastatud meetmeid ja järelevalve tähelepanekuid, ja artikli 3 lõikes 1 nimetatud strateegilise raamistiku, mitmeaastaste soovitusprogrammide ja aastaste tegevusprogrammide rakendamise tulemuste hinnangut.

Artikkel 13

1. Nõukogu vaatab käesoleva määruse läbi enne 31. detsembrit 2004.

2. Selleks esitab komisjon nõukogule hiljemalt 30. juunil 2004 hindamisaruande ja ettepanekud käesoleva määruse tuleviku kohta ja muudatuste kohta, mida selles oleks vaja teha.

Artikkel 14

1. Käesolevaga tühistatakse määrus (EÜ) nr 1628/96.

2. Määruse (EMÜ) nr 3906/89 lisast jäetakse välja nimed "Bosnia ja Hertsegoviina", "Albaania", "Horvaatia", "endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik" ning "Jugoslaavia".

Artikkel 15

Määrusi (EMÜ) nr 3906/89 ja (EÜ) nr 1628/96 kohaldatakse siiski ka edaspidi projektide ja programmide suhtes, mille puhul on menetlus, mille tulemuseks on komisjoni rahastamisotsus, algatatud, kuid ei ole käesoleva määruse jõustumise ajaks veel lõpule viidud.

Artikkel 16

Määruse (EMÜ) nr 1360/90 artikli 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

"Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Koolitusfond (edaspidi "fond"), mille eesmärk on aidata kaasa kutseõppesüsteemide arengule:

- Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, kelle nõukogu on tunnistanud kõlblikuks saama majandusabi määruse (EMÜ) nr 3906/89 või mõne hilisema asjakohase õigusakti kohaselt,

- endise Nõukogude Liidu iseseisvunud vabariikides ja Mongoolias, kes saavad abi majanduse ümberkujundamise ja taastamise programmi alusel määruse (Euratom, EÜ) nr 1279/96 või mõne hilisema asjakohase õigusakti kohaselt,

- Vahemere piirkonna mitteliikmesriikides ja piirkondades, kes saavad oma majandus- ja ühiskondliku struktuuri ümberkujundamiseks abi rahalistest ja tehnilistest meetmetest määruse (EÜ) nr 1488/96 või mõne hilisema asjakohase õigusakti kohaselt,

- riikides, kes saavad abi määruse (EÜ) nr 2666/2000 [*] EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1. või mõne hilisema asjakohase õigusakti kohaselt.

Neid riike nimetatakse edaspidi "abikõlblikeks riikideks"."

Artikkel 17

Otsuse 97/256/EÜ artikli 1a lõike 5 teine lõik asendatakse järgmisega:

"Käesoleva otsusega seotud rahastamisotsused tehakse määruses (EÜ) nr 2666/2000 [*] EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1. sätestatud korras."

Artikkel 18

Otsuse 99/311/EÜ artikli 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

"Tempus III hõlmab riike, kes saavad abi määruse (EÜ) nr 2666/2000 [*] EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1. alusel, ja määruses (EÜ, Euratom) nr 99/2000 [**] EÜT L 12, 18.1.2000, lk 1. (millega asendatakse varasem programm Tacis) nimetatud endise Nõukogude Liidu iseseisvunud vabariike ja Mongooliat. Neid riike nimetatakse edaspidi "abikõlblikeks riikideks"."

Artikkel 19

Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse 31. detsembrini 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. detsember 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

C. Pierret

[1] Arvamus on esitatud 15. novembril 2000 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[2] EÜT L 204, 14.8.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2454/1999 (EÜT L 299, 20.11.1999, lk 1).

[3] EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1266/1999 (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 68).

[4] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[5] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

[6] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[7] EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1266/1999 (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 68).

[8] EÜT L 102, 19.4.1997, lk 33. Otsust on viimati muudetud otsusega 98/729/EÜ (EÜT L 346, 22.12.1998, lk 54).

[9] EÜT L 120, 8.5.1999, lk 30. Otsust on muudetud otsusega 2000/460/EÜ (EÜT L 183, 22.7.2000, lk 1).

[10] EÜT L 131, 23.5.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1572/98 (EÜT L 206, 23.7.1998, lk 1).

[11] EÜT L 122, 24.5.2000, lk 27.

[12] EÜT L 306, 7.12.2000, lk 7.

[13] EÜT L 356, 31.12.1977, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

Artikli 7 lõikes 5 osutatud teave pakkumiskutsete, riigihangete, hankelepingute ja rahastamislepingute kohta

1. Koostöös liikmesriikidega esitab komisjon kõikidele ühenduses asuvatele huvitatud ettevõtetele, organisatsioonidele ja institutsioonidele nende taotlusel vajalikud dokumendid käesolevas määruses osutatud programmide üldjoonte kohta ja nendes programmides osalemise tingimused, kasutades sobival viisil Internetti.

2. Komisjon teatab CARDS-komiteele ja vajaduse korral Euroopa Ülesehitusameti juhatusele tehtud rahastamisotsustest, mis sisaldavad eeldatavate hankelepingute üksikasju, sealhulgas nende tõenäolist väärtust ja sõlmimise korda ning pakkumiskutsete avaldamise kavandatud kuupäevi. Täpsed andmed selle kohta avaldatakse Internetis.

3. Pakkumismenetluse tulemused, sealhulgas hankelepingu sõlmimise päevaks laekunud pakkumiste arv ja edukate pakkujate nimed ja aadressid avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas ja Internetis. Komisjon esitab CARDS-komiteele ja vajaduse korral Euroopa Ülesehitusameti juhatusele iga kolme kuu tagant üksikasjalikud andmed käesolevas määruses osutatud programmide ja projektide rakendamiseks sõlmitud hankelepingute kohta.

4. Komisjon esitab rahastamislepingud ja sarnased dokumendid CARDS-komiteele teadmiseks.

--------------------------------------------------