Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2494/2000,

7. november 2000,

arengumaade troopiliste ja muude metsade säilitamise ja säästva majandamise edendamise meetmete kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 175 ja 179,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

olles nõu pidanud regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu [3] artiklis 251 sätestatud menetluse kohaselt vastavalt lepituskomisjonis 27. juulil 2000 heakskiidetud ühistekstile

ning arvestades järgmist:

(1) Mets pakub inimkonnale palju kasutamisvõimalusi ja väärtusi, mis võivad kaasa aidata ühenduse arengule ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele, nagu näiteks võitlusele vaesusega, säästvale majandusarengule ja sotsiaalsele arengule ning keskkonnakaitsele.

(2) Euroopa Parlament on mitmes resolutsioonis väljendanud muret metsade hävitamise ning nende tagajärgede üle, mis sellel on metsast sõltuvatele inimestele, eelkõige põlisrahvastele.

(3) Vastusena Euroopa Parlamendi resolutsioonis Euroopa Liidu metsastrateegia kohta [4] esitatud taotlusele on komisjon vastu võtnud teatise "Metsad ja areng: Euroopa Ühenduse lähenemisviis", milles nähakse ette ühenduse strateegia metsade säilitamise ja säästva majandamise edendamiseks arengumaades.

(4) Selle strateegia eesmärgid peavad olema osa ühenduse laiemast eesmärgist edendada kõikides geograafilistes piirkondades või kliimavööndites olevate metsade säilitamist ja säästvat kasutamist.

(5) Ühendus ja selle liikmesriigid on alla kirjutanud Rio de Janeiro deklaratsioonile ja Agenda 21 tegevusprogrammile ning kohustunud täitma ÜRO peaassamblee eriistungjärgul (UNGASS) vastuvõetud resolutsiooni "Agenda 21 edasine rakendusprogramm".

(6) Ühendus ja selle liikmesriigid on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmed ja mitmepoolsete keskkonnaalaste lepingute osalised, eelkõige bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, kliimamuutuste raamkonventsiooni ja kõrbestumisega võitlemise konventsiooni osalised. Sellega on nad kohustunud arvesse võtma nende küsimustega seotud vastutust, mis on arenenud maadest ja arengumaadest osapoolte jaoks ühine, kuid samas ka erinev.

(7) ÜRO Peaassamblee kinnitas 1997. aasta eriistungjärgul oma tegevusettepanekud, mis esitati valitsustevahelisel metsanõupidamisel (IPF). Ühendus ja selle liikmesriigid on täielikult pühendunud nende ettepanekute elluviimisele.

(8) Nõukogu 20. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 3062/95 [5] (tegevuse kohta seoses troopiliste metsadega) on sätestatud ühenduse abi andmise raamistik selles valdkonnas. Määrust (EÜ) nr 3062/95 kohaldati 31. detsembrini 1999. Määruse (EÜ) nr 3062/95 kohaldamisel saadud kogemusi tuleb käesolevas määruses arvesse võtta.

(9) Nõukogu tunnustab oma 30. novembri 1998. aasta resolutsioonis põlisrahvaste osatähtsust keskkonna hoidmisel, eelkõige metsade säilitamisel ja säästval kasutamisel arengumaades.

(10) Ühenduse kasutada olevaid rahastamisvahendid metsade säilitamise ja säästva arengu toetamiseks tuleks täiendada.

(11) Tuleks ette näha käesolevas määruses nimetatud tegevuse rahastamine. On vaja märkimisväärseid rahalisi vahendeid, et oluliselt toetada troopiliste ja muude metsade kaitsmist arengumaades, kus metsa hävitamine on viinud või ähvardab viia keskkonnakatastroofideni, nagu näiteks üleujutused või õhusaaste.

(12) Käesoleva määrusega kehtestatakse selle määrusega loodava programmi kogu kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse ajal peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamise kohta) [6] punkti 33 tähenduses.

(13) Tuleks ette näha üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eelkõige tegevusvorm, koostööpartnerid ja otsustamismenetlus.

(14) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega sätestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, [7]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühendus annab rahalist abi ja ekspertabi, et säilitada arengumaade troopilisi ja muid metsi ning arendada nende säästvat majandamist, täites sellega metsadele kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil esitatud majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnanõuded:

Käesoleva määruse alusel antav toetus ja ekspertabi täiendab ja tugevdab arengukoostöö raames muude vahenditega antavat abi.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. Troopilised metsad ja muud metsad, edaspidi "metsad" — looduslikud ja poollooduslikud metsa ökosüsteemid, mis on primaarsed või sekundaarsed, suletud või avatud metsad kuivades, poolkuivades või niisketes piirkondades.

2. Säilitamine — kõik toimingud, mille eesmärk on metsi säilitada ja nende olukorda parandada, eelkõige toimingud, mille eesmärk on metsa ökosüsteemi bioloogilist mitmekesisust ja ökoloogilist funktsiooni kaitsta või taastada ning samal ajal säilitada nii palju kui võimalik nende praegust ja tulevast väärtust inimkonnale ja eriti metsast sõltuvatele inimestele.

3. Metsa säästev majandamine — metsade ja metsamaade majandamine ja kasutamine niisugusel viisil ja määral, et need säilitavad oma bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja võime täita praegu ja tulevikus vastavaid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, siseriiklikul ja globaalsel tasandil muudele ökosüsteemidele kahju tekitamata.

4. Säästev areng — asjaomase rahvastiku elatustaseme ja heaolu parandamine ökosüsteemide võimaluste piires, säilitades loodusvarasid ja nende bioloogilist mitmekesisust praegustele ja tulevastele põlvkondadele.

5. Metsast sõltuvad inimesed — põlisrahvad, kes elavad metsas või peavad seda oma traditsiooniliseks koduks, ning kõik inimesed, kes elavad metsas või selle lähedal ning on traditsiooniliselt olnud otseselt ja suurel määral metsast sõltuvad.

Artikkel 3

Käesoleva määruse kohaste toimingute eesmärk on:

- tõsta metsade osatähtsust siseriiklikus poliitikas ja integreerida arengukavadesse metsa säästval majandamisel põhinev metsapoliitika;

- edendada loodusvarade säästliku majandamisega saadud puidu ja muude metsasaaduste tootmist ja kasutamist;

- toetada metsaressursside ja -teenuste piisavat hindamist;

- kindlustada metsast sõltuvate inimeste ja kohalike kogukondade aktiivne osalemine siseriikliku metsapoliitika ja arengukavade väljatöötamisel;

- parandada komisjoni ja liikmesriikide projektide koordineerimist ja teabeedastust, et saavutada selles valdkonnas kooskõlastatud tegevus.

Artikkel 4

1. Käesoleva määruse kohaste toimingute eesmärk on eelkõige:

a) metsade realistlikul hindamisel põhineva asjakohase siseriikliku ja rahvusvahelise metsapoliitika raamistiku väljatöötamine, mille hulka kuulub maakorraldus, õiglastel alustel kauplemine säästval viisil toodetud metsasaadustega, õiguslikud ja fiskaalmeetmed, institutsioonide väljaarendamine, erasektori toetamine ja metsast sõltuvate inimeste toetamine nende iseseisva sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise arengu kujundamisel. Selles võetakse arvesse muude valdkondade poliitikat, mis mõjutab metsi ning metsast sõltuvate inimeste huve ja traditsioonilisi õigusi;

b) metsade säilitamine ja taastamine, sest metsi peetakse tähtsaks nende suure ökoloogilise väärtuse tõttu, eelkõige nende väärtusliku omaduse tõttu säilitada bioloogilist mitmekesisust või nende kohaliku ja globaalse mõju tõttu, näiteks vesikondade kaitsmise, pinnase erosiooni takistamise või kliimamuutuste seisukohalt;

c) metsa säästev majandamine ja kasutamine, et saada majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast kasu, kaasa arvatud muu hulgas metsa sertifitseerimine, mis võtab arvesse väikeste ja suurte metsaalade erinevaid majandamistingimusi, ja puidu ning muude metsasaaduste keskkonnasäästlik varumine ja korjamine ning metsade looduslik uuenemine ja sellele kaasaaitamine;

d) metsa säästva majandamise majanduslik elujõulisus, mis saavutatakse metsasaaduste tulemuslikuma kasutamise ja metsandussektoriga seotud hilisema töötlemisetapi toimingute tehnilise parandamise tulemusel, nagu näiteks puidu ja muude metsasaaduste töötlemine ja turustamine väikeses ja keskmises ulatuses, puidu säästev kasutamine energiaallikana ning metsa mahavõtmisel põhineva põllumajanduse asemel muu tegevuse toetamine;

e) metsateenuseid ja -saadusi käsitleva teabe tekitamine ja haldamine, et luua punktides a–d loetletud toimingutele usaldusväärne teaduslik alus.

2. Rahastamistingimustele vastavate toimingute hulka kuuluvad välitööd katseprojektina, uuenduslikud programmid, analüüsid ja uuringud, mille tulemused lisaks nende konkreetsetele eesmärkidele aitavad kaasa ühenduse ja selle partnerriikide metsapoliitika arengule, kohandamisele ja paremale elluviimisele.

3. Erilist tähelepanu pööratakse:

- keskkonnateadliku ja sotsiaalselt vastutustundliku eraettevõtluse soodustamisele metsasaaduste töötlemis- ja turustamisketis erasektori arendamiseks kokkulepitud poliitika alusel ning võttes arvesse olemasolevaid sotsiaalsüsteeme ja kohalike kogukondade majandustegevust;

- arengumaade koostööpartnerite otsese osalemise toetamisele, tagades samal ajal võimaluse vajalikul määral sekkuda kohaliku juhtkonna toimingutesse ja haldusmenetluste kohandamisse;

- metsast sõltuvate inimeste ja kohalike kogukondade eelteavitamisele käesoleva määruse kohastest toimingutest ja nende osavõtu tagamisele nendest toimingutest, võttes arvesse nende esmatähtsaid arengueesmärke ning majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi, samuti vajadust suurendada nende osalust kõikides otsustamisprotsessides;

- kõikide kavandatud sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste toimingute järjepidevusele;

- komisjoni ja liikmesriikide vahelistele asjakohastele koordinatsiooni- ja teabekanalitele, et tagada asjaomases piirkonnas tegevuse ühtsus;

- naiste/tüdrukute ja meeste/poiste soorollidele, teadmistele, võimalustele ja osalemisele metsade majandamisel ja kasutamisel.

4. Esmatähtsad eesmärgid määratakse kindlaks kooskõlas:

- iga riigi vajadustega, mis on väljendatud metsadega seotud piirkondlikes ja siseriiklikes arenguplaanides ja keskkonnapoliitikas, võttes arvesse riiklikke metsakavu ja kohalikke vajadusi, ja

- ühenduse koostööeesmärkidega, mis komisjon on esitanud ühiselt iga riigi kohta kokkulepitud strateegiadokumentides.

5. Enne käesoleva määruse kohaseid toiminguid tuleb teha keskkonnamõju ning sotsiaalse ja kultuurilise mõju hinnangud, kaasa arvatud hinnang selle kohta, kuidas kavandatud toimingud vastavad metsast sõltuvate inimeste ja kohalike kogukondade esmatähtsatele arengueesmärkidele, ning rahandusliku ja majandusliku teostatavuse analüüs. Nendele toimingutele peab eelnema ka läbipaistev teabevahetus metsast sõltuvate inimeste ja kohalike kogukondadega ning toimingute teostamine sõltub nende toetusest.

6. Käesoleva määruse kohased toimingud viiakse kooskõlla metsade säilitamise ja säästva majandamisega seotud siseriiklike ja rahvusvaheliste programmide ja tegevusega ning nende toimingutega võib nimetatud programme toetada, eelkõige ettepanekutega, mis on esitatud valitsustevahelise metsanõupidamise ja valitsustevahelise metsafoorumi (IPF/IFF) tegevusettepanekutes.

7. Vajaduse korral tehakse need toimingud piirkondlike organisatsioonide ja rahvusvaheliste koostööprogrammide raames ning nendega toetatakse globaalset metsade säilitamise ja säästva majandamise poliitikat, millesse võib integreerida ühenduse poliitika.

Artikkel 5

Koostööpartnerite hulka, kes võivad saada käesoleva määruse kohast abi, kuuluvad rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, piirkonnad ja piirkondlikud asutused, detsentraliseeritud üksused, riigiasutused, eraettevõtjad ja tootmisalad, ühistud, kohalikud kogukonnad, valitsusvälised organisatsioonid ja ühingud, kes esindavad kohalikke inimesi, eelkõige metsast sõltuvaid inimesi.

Artikkel 6

1. Ühendus võib rahastada uuringuid, tehnilist abi, koolitust, väljaõpet või muid teenuseid, tarneid ja valmistöid, väiketoetuste fonde, hindamisi, auditeid ning hindamis- ja järelevalvetoiminguid. Ühendus võib komisjoni ja toetuse saaja kasuks rahastada eelarvepädeva asutuse poolt igal aastal kehtestatud piirides tehnilise ja haldusalase abi kulusid, mis on seotud muude kui riiklike haldusorganite alaliste ülesannetega ja liituvad programmide või projektide määratlemise, koostamise, juhtimise, järelevalve, auditeerimise ja kontrollimisega.

Ühendus võib rahastada teatavate toimingutega seotud investeeringuid, v.a kinnisvara ost, ja jooksvaid kulusid (sealhulgas haldus-, ülalpidamis- ja tegevuskulud).

Välja arvatud väljaõppe-, koolitus-, ja uurimisprogrammid, kaetakse jooksvaid kulusid tavaliselt ainult algusjärgus ja toetust vähendatakse järk-järgult.

2. Artiklis 5 nimetatud koostööpartneritelt eeldatakse panust igasse koostöö raames toimuvasse ettevõtmisse. Selle panuse taotlemisel arvestatakse partnerite võimalusi ja toimingu iseloomu.

3. Võimaluse korral otsitakse kaasfinantseerijateks teisi annetajaid, eelkõige liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide hulgast. Sel juhul püütakse tegevust kooskõlastada teiste annetajate võetud meetmetega.

4. Võetakse vajalikud meetmed, et rõhutada käesoleva määruse alusel antava abi seotust ühendusega.

5. Asutamislepingus sätestatud järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse eesmärkide saavutamiseks ning kõigi nende toimingute võimalikult suure tõhususe huvides võib komisjon koos liikmesriikidega võtta kõik vajalikud koordinatsioonimeetmed, sealhulgas eriti:

a) süstemaatiline teabevahetus- ja analüüsisüsteem nende toimingute kohta, mida ühendus ja liikmesriigid rahastavad või kavatsevad rahastada;

b) nende toimingute kooskõlastamine kohapeal korrapäraste kohtumiste ja teabevahetuse teel abisaajates maades asuvate komisjoni ja liikmesriikide esindajate vahel.

6. Suurima mõju saavutamiseks globaalsel, siseriiklikul ja kohalikul tasandil algatab komisjon koos liikmesriikidega vajalikke toiminguid, et tagada asjakohane kooskõlastamine ja tihe koostöö eriti teabevahetuse osas koostööpartnerite, annetajate ja teiste kaasatud rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige nendega, kes moodustavad osa ÜRO süsteemist.

Artikkel 7

Käesoleva määruse alusel antakse rahalist toetust tagastamatu abirahana.

Artikkel 8

Käesoleva määruse rakendamise finantsraamistik ajavahemikuks 2000-2006 on 249 miljonit eurot.

Eelarvepädev asutus kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires.

Artikkel 9

1. Komisjon vastutab käesoleva määrusega hõlmatud toimingute hindamise, rahastamisotsuste tegemise ja haldustoimingute eest vastavalt kehtivatele eelarve- ja muudele menetlustele, eriti neile, mis on sätestatud Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavas finantsmääruses.

2. Komisjon võtab iga kahe aasta tagant artiklis 10 lõikes 2 ettenähtud korras vastu strateegilised juhised ja esmatähtsad eesmärgid järgnevatel aastatel teostatavate toimingute elluviimiseks. Ta teavitab sellest Euroopa Parlamenti.

3. Otsused, mis käsitlevad rohkem kui 3,5 miljoni euro suurust abiraha käesoleva määruse alusel rahastatavate üksiktoimingute tarvis, võtab vastu komisjon artikli 10 lõikes 2 ettenähtud korras.

4. Komisjon teatab artikli 10 lõikes 1 nimetatud komiteele kokkuvõtlikult kõigist rahastamisotsustest, mida ta kavatseb teha kuni 3,5 miljoni euro suuruse abiraha andmise kohta käesolevas määruses nimetatud toimingutele. See teave avalikustatakse hiljemalt üks nädal enne otsuse vastuvõtmist.

5. Komisjonil on õigus heaks kiita kõik lisakohustused, mis on vajalikud toimingutega seotud eeldatavate või tekkinud ülekulude või täiendava vajaduse katmiseks, kui ülekulu või täiendav vajadus on 20 % või vähem rahastamisotsusega määratud esialgsest maksekohustusest.

6. Kõikides käesoleva määruse alusel sõlmitud rahastamislepingutes nähakse ette, et komisjon ja kontrollikoda teostavad kohapeal kontrolli vastavalt komisjoni sätestatud üldisele korrale, mis põhineb kehtivatel eeskirjadel, eriti Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse sätetel.

7. Kui meetmetega seoses on ühenduse ja abistatava maa vahel sõlmitud rahastamislepinguid, nähakse lepingutes ette, et ühendus ei hüvita lõivude, tollimaksude ega muude maksude tasumist.

8. Pakkumistel osalemine ja hankelepingute sõlmimine on avatud võrdsetel tingimustel kõikidele liikmesriikide ja abistatava maa füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Osalemisõigust võib laiendada muudele arengumaadele ja asjakohaselt põhjendatud erandjuhtudel muudele kolmandatele riikidele.

9. Tarned peavad pärinema liikmesriikidest, abistatavalt maalt või teistest arengumaadest. Asjakohaselt põhjendatud erandjuhtudel võivad tarned pärineda muudest riikidest.

10. Erilist tähelepanu pööratakse:

- toimingute rentaabluse ja püsiva mõju saavutamisele;

- kõikide toimingute eesmärkide ja tulemusenäitajate selgele määratlemisele ja järelevalvele.

Artikkel 10

1. Komisjoni abistab geograafilistel alustel moodustatud arenguküsimuste eest vastutav komitee, edaspidi "komitee".

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 11

1. Iga eelarveaasta järel esitab komisjon 1. septembriks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande, milles teeb kokkuvõtte aasta jooksul rahastatud toimingutest ja annab hinnangu käesoleva määruse rakendamise kohta nimetatud ajavahemikus.

Kokkuvõttes esitatakse teave eelkõige rahastatud toimingute arvu ja laadi, koostööpartnerite ja asjaomaste riikide kohta. Aruandes esitatakse ka eritoimingute kohta tehtud välishinnangute arv.

2. Komisjon hindab korrapäraselt ühenduse rahastatud toiminguid, et veenduda, kas nende toimingute eesmärgid on saavutatud, ja anda juhiseid tulevaste toimingute tõhustamiseks. Hinnangutes võetakse arvesse toetuse saajate seisukohti, kaasa arvatud metsast sõltuvate inimeste ja kohalike kogukondade seisukohad. Komisjon esitab artikli 10 lõikes 1 nimetatud komiteele hinnangute kokkuvõtte. Hindamisaruanded on kättesaadavad kõikidele liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile ja teistele huvitatud isikutele.

3. Hiljemalt üks kuu pärast otsuse tegemist teatab komisjon liikmesriikidele heakskiidetud toimingutest, märkides nende maksumuse ja laadi, asjaomase riigi ja koostööpartnerid.

4. Komisjoni talitused, sealhulgas tema esindused asjaomastes riikides, avaldavad ning edastavad huvitatud isikutele rahastamisjuhendi, milles määratletakse toimingute valiku tegemise juhised ja kriteeriumid.

Artikkel 12

1. Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Seda kohaldatakse 31. detsembrini 2006.

2. Nelja aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldhinnangu käesoleva määruse alusel ühenduse poolt rahastatud toimingute kohta ühenduse arengukoostöö üldpoliitika raames koos käesoleva määruse tulevikku käsitlevate ettepanekutega, kaasa arvatud selle võimalikud muudatusettepanekud või ettepanek see kehtetuks tunnistada.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. november 2000

Euroopa Parlamendi nimel

president

N. Fontaine

Nõukogu nimel

eesistuja

L. Fabius

[1] EÜT C 87, 29.3.1999, lk 97 ningEÜT C 248 E, 29.8.2000, lk 97.

[2] EÜT C 258, 10.9.1999, lk 13.

[3] Euroopa Parlamendi 5. mai 1999. aasta arvamus (EÜT C 279, 1.10.1999, lk 184), nõukogu 16. detsembri 1999. aasta ühine seisukoht (EÜT C 64, 6.3.2000, lk 55) ja Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2000. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 20. septembri 2000. aasta otsus ja nõukogu 7. septembri 2000. aasta otsus.

[4] EÜT C 55, 24.2.1997, lk 22.

[5] EÜT L 327, 30.12.1995, lk 9.

[6] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

[7] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

--------------------------------------------------