Nõukogu määrus (EÜ) nr 2263/2000,

9. oktoober 2000,

millega kehtestatakse Jaapanist pärinevate mustade värvimoodustajate impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, [1] eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades, et:

A. MENETLUS

1. Algatamine

(1) Komisjon teatas 24. juulil 1999 Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud kahes teadaandes (edaspidi "algatamisteated") [2] kahe dumpinguvastase menetluse algatamisest Jaapanist pärinevate toodete One Dye Black 1 (edaspidi "ODB-1") ja One Dye Black 2 (edaspidi "ODB-2") ühendusse suunduva impordi suhtes.

(2) Menetlused algatati kahe kaebuse alusel, mille 1999. aasta juunis esitas CEFIC (European Chemical Industry Council) Ciba Specialty Chemicals plc nimel, kelle arvele langeb kogu kahe musta värvimoodustaja ehk ODB-1 ja ODB-2 toodang ühenduses. Kaebustes esitati tõendid kõnealuste toodete müügi kohta dumpinguhindadega ning sellest tuleneva märgatava kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena menetluste algatamiseks.

2. Uurimine

(3) Komisjon tegi menetluse algatamise ametlikult teatavaks kaebuse esitanud ühenduse tootjale ja teda esindavale ühenduses asuvale ühingule, eksportijatele, tootjatele, importijatele ja teadaolevatele kasutajatele ning asjaomase ekspordiriigi esindajatele. Huvitatud osalistele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteadetes sätestatud tähtaja jooksul.

(4) Üks asjaomase riigi eksportiv tootja ja ühenduse tootja esitasid oma seisukohad kirjalikult. Kõigile isikutele, kes määratud tähtaja jooksul seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5) Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevatel andmetel asjaga seotud osalistele ja teistele isikutele, kes endast algatamisteadetes sätestatud tähtaegade jooksul teada andsid. Vastused saadi ainsalt ühenduse tootjalt, kuuelt toote ODB-1 ja/või toote ODB-2 kasutajalt, Jaapani eksportijaga seotud importijate kontsernilt ja kahelt Jaapanis asuvalt äriühingult.

(6) Uurimise käigus ei teinud koostööd ükski eksportiv tootja. Seepärast tehti järeldused kättesaadavate andmete põhjal kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (edaspidi "algmäärus") artikli 18 lõikega 1. Nõuetekohase vastuse puudumisel ja kooskõlas algmääruse artikli 16 lõikega 1 ei tehtud kontrollkäike ühegi eksportiva tootja või seotud importija ruumidesse.

(7) Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta kahju ja ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas. Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute ruumidesse:

a) ühenduse tootja

- Ciba Specialty Chemicals plc, Macclesfield (Ühendkuningriik)

b) kasutajad ühenduses

- Jujo Thermal Ltd, Eura (Soome)

- Torraspapel SA, Barcelona (Hispaania)

- Zanders Feinpapiere AG, Bergisch Gladbach (Saksamaa).

(8) Dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 1998 kuni 30. juunini 1999 (edaspidi "uurimisperiood"). Kahju kindlakstegemise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 1996 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi "vaatlusalune periood").

3. Tootevaliku täpsustamine/laiendamine

(9) Esialgsete uurimiste ajal leiti, et muudel mustadel värvimoodustajatel on toodetega ODB-1 ja ODB-2 ühesugused keemilised ja füüsikalised põhiomadused ning nende kasutusvaldkonnad kattuvad (kasutatakse isekopeeruva paberi ("isekopeeruv paber") või soojustundliku paberi ("termopaber") katmisel).

(10) Seepärast pidas komisjon pärast dumpinguvastase komiteega konsulteerimist vajalikuks avaldada 1. aprillil 2000 Euroopa Ühenduste Teatajas küsimuse edasiseks uurimiseks teate [3] dumpinguvastases menetluses käsitletava tootevaliku kohta, et hõlmata kõiki paberi katmisel kasutatavaid musti värvimoodustajaid ("mustad värvimoodustajad").

(11) Kaebuse esitanud ühenduse tootjale ja teda esindavale ühingule, eksportijatele, tootjatele, importijatele ja teadaolevatele kasutajatele ning asjaomase ekspordiriigi esindajatele teatati ametlikult menetlusega hõlmatud tootevaliku täpsustamisest/laiendamisest. Huvitatud osalistele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist käesolevas teates sätestatud tähtaja jooksul.

(12) Komisjon saatis lisaküsimustikud kõigile teadaolevatel andmetel asjaga seotud osalistele ja teistele isikutele, kes endast teates sätestatud tähtaja jooksul teada andsid. Küsimustikule vastas ainus ühenduse tootja, üks eksportijaga seotud importija, kolm Jaapani äriühingut ja kuus mustade värvimoodustajate kasutajat.

(13) Ka selles etapis ei teinud ükski Jaapani eksportiv tootja uurimise käigus koostööd. Seetõttu tehti järeldused vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1 Jaapani kohta teadaolevate üldandmete põhjal ning eksportivate tootjate ja seotud importijate ruumidesse ei tehtud kontrollkäike kooskõlas algmääruse artikli 16 lõikega 1.

(14) Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta kahju kindlakstegemise ja ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäigu järgmise ühenduses asuva kasutaja ruumidesse:

- Papierfabrik August Koehler AG, Oberkirch (Saksamaa).

(15) Üks huvitatud osaline väitis, et menetlus ei tohiks hõlmata kõiki Jaapanist pärinevaid musti värvimoodustajaid, kuna kaebused esitati ainult toodete ODB-1 ja ODB-2 kohta ning neis ei käsitletud muid värvimoodustajaid, ehkki ühenduse tootmisharu pidi olema nende olemasolust teadlik.

(16) Dumpinguvastase menetlusega hõlmatud tootevaliku määratlemine ei ole kaebuse esitaja pädevuses. Selle asemel tuleb toode määratleda kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega ning komisjoni ja nõukogu tavadega nii, nagu seda kinnitab Euroopa Kohtu kohtupraktika. Käesoleval juhul esitati kaebused Jaapanist pärinevate toodete ODB-1 ja ODB-2 kohta ning need sisaldasid prima facie tõendeid dumpingu ja selle poolt ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kohta. Kõnealuste kaebuste alusel algatatud uurimiste käigus kogutud teave näitas siiski, et kaks menetlust tuleks ühendada ja ühtsest menetlusest tulenev tootevalik peaks hõlmama kõiki paberi katmisel kasutatavaid musti värvimoodustajaid. Selle tingis asjaolu, et kõigil kõnealustel mustadel värvimoodustajatel on ühesugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused ja nende kasutusvaldkonnad kattuvad. Peale selle peeti esialgsetes kaebustes kahe musta värvimoodustaja kohta esitatud prima facie tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva kahju kohta piisavalt representatiivseks kõigi mustade värvimoodustajate seisukohalt, pidades silmas kõnealuse kahe liigi märkimisväärset turuosa ühenduse turul. Menetluse nõuetekohasuse seisukohalt tuleks märkida, et järgiti asjaomaste isikute õigusi, avaldades informeeriva teate Euroopa Ühenduste Teatajas ning andes neile võimaluse endast teada anda ja esitada oma märkused või taotleda asja arutamist.

B. TOODE

1. Üldosa

(17) Mustad värvimoodustajad on spetsiifilised fluoraanvärvimoodustajad, mis isekopeeruva paberi või termopaberi katmisel tekitavad paberil musta kujutise, ilma et neid oleks vaja segada muude värvimoodustajatega.

(18) Kõigi osaliste esitatud teabe kohaselt on olemas eri liiki musti värvimoodustajaid, näiteks Black 15, Black 100, Black 303, Black 305, Black 500, CF 51, ETAC, Fuji Black, ODB-1, ODB-2, ODB-7, PSD 150, PSD 184, PSD 300 A, S-205 ja TH 107. See tooteliikide loetelu ei ole lõplik, sest turule tuuakse pidevalt uusi tooteliike. Tuleks siiski märkida, et põhilised tooteliigid, mis moodustasid üle 90 % ühenduse kogutarbimisest uurimisperioodil, on ODB-1, ODB-2, Black 15 ja S-205.

(19) Uurimine on näidanud, et kõigil mustadel värvimoodustajatel on ühesugused keemilised põhiomadused, st sama põhimolekul (C26H16N2O3). Põhimolekul saadakse, kondenseerides väävelhappes bensofenoonketo-tüüpi hapet asendusega difenüülamiiniga. Saadud ftaliid pestakse, eraldatakse ja puhastatakse. Põhimolekuli järel lisatakse ringstruktuuri erinevad asendajad (R1–R5). Värvimoodustusreaktsioon kantakse paberile põhimolekuli reaktsiooni teel, kus kuumus või surve avab põhimolekuli tsükli. See tekitab positiivse jääklaengu, mis delokaliseeritakse ringstruktuuris. Delokaliseerimiseks vajalik energia absorbeeritakse hetkelisest nähtavast kiirgusest, mis annab ühendile musta värvi. Seetõttu jääb värvimoodustusreaktsiooni olemus ringstruktuuri kinnitunud asendajate poolt mõjutamata. Asendajad mõjutavad vaid lõpliku paberitoote teatavaid väiksemaid erinevusi ja spetsiifilisi omadusi (tausta valgesus, vastupidavus temperatuurimuutustele, kujutise stabiilsus).

(20) Peale selle on kõigil mustadel värvimoodustajatel ühesugused füüsikalised põhiomadused, st et tegemist on valge või kergelt toonitud kergesti lenduva pulbriga.

(21) Lisaks on kõigil mustadel värvimoodustajatel sama põhikasutusotstarve. Musti värvimoodustajaid kasutatakse paberi katmiseks isekopeeruva paberi ja/või termopaberi valmistamisel. Paberi katmiseks segatakse mustad värvimoodustajad muude kemikaalidega iga paberitootja valemi järgi, mis erineb sõltuvalt kasutatava värvimoodustaja liigist. Koostööd teinud kasutajate esitatud teabe kohaselt on isekopeeruva paberi ja/või termopaberi valmistamisel kasutatavad mustad värvimoodustajad suurel määral vastastikku asendatavad. Peale selle on kasutajad lühiajaliselt asendanud sama lõpliku paberitoote valmistamisel ühe musta värvimoodustaja teisega.

2. Vaatlusalune toode

(22) Vaatlusaluseks tooteks on Jaapanist pärinevad mustad värvimoodustajad. Nagu eespool kirjeldatud, on kõigil vaatlusaluse toote liikidel ühesugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning nende kasutusvaldkonnad kattuvad (isekopeeruva paberi ja/või termopaberi tootmine). Järelikult tuleks neid käesolevas uurimises käsitleda ühe ja sama, st vaatlusaluse tootena.

(23) Üks huvitatud osaline väitis, et toodetel ODB-1/ODB-2 ja S-205 ei ole ühesugused keemilised põhiomadused. Nad väitsid, et toodete ODB-1/ODB-2 ja S-205 puhul on asendajad R1 ja R2 erinevad ning seetõttu erinevad toote S-205 omadused märkimisväärselt toote ODB-1/ODB-2 omadustest. Tuleks märkida, et kõnealune osaline ei täpsustanud, milliseid omadusi silmas peeti.

(24) Uurimine on näidanud, et toodetel S-205 ja ODB-1/ODB-2 on ühesugused keemilised põhiomadused, st sama põhimolekul (vt põhjendus 19), ning need tekitavad kaetud paberil musta kujutise, ilma et neid oleks vaja segada muude värvimoodustajatega. Asendajate R1 ja R2 spetsiifiliste omaduste osas leiti, et kasutajad kasutasid sama paberitoote valmistamisel vaheldumisi tooteid ODB-1/ODB-2 ja S-205, mis tähendab, et eri liiki mustade värvimoodustajate abil paberile tekitatava kujutise võimalikud erinevused on üldjuhul väikesed. Lisaks sellele väitis teine huvitatud osaline, et igal musta värvimoodustaja liigil on erinevaid lisaomadusi, kuid ei vaidlustanud siiski asjaolu, et nende kõigi keemilised põhiomadused on ühesugused.

(25) Vastastikuse asendatavuse osas väitis sama huvitatud osaline, et toodet ODB-1 ei kasutata üldjuhul termopaberi tootmiseks.

(26) Uurimine näitas siiski, et vähemalt kaks ühenduses asuvat kasutajat kasutavad toodet ODB-1 termopaberi tootmiseks. Sama kasutaja väitis ka, et isekopeeruva paberi tootmisel on tooted ODB-1, ODB-2 ja S-205 vastastikku asendatavad. 1998. aastal asendas üks kasutaja isekopeeruva paberi valmistamisel toote ODB-1 tootega ODB-2 ning võttis seejärel uurimisperioodil kasutusele toote Black 15.

(27) Sama huvitatud osaline väitis ka, et termopaberi tootmisel saab kasutada toodet ODB-2 või S-205. Valmistoote omadused ja kvaliteet siiski kõikusid. Peale selle väideti, et lõpptarbija seisukohalt ei ole toote S-205 abil valmistatud paberitooted asendatavad muud liiki mustade värvimoodustajate abil valmistatud paberiga, sest väidetavalt on need madalama kvaliteediga, ajaliselt vähem vastupidavad ja neile kantav trükikujutis on vähem stabiilne.

(28) Kuna vähemalt kuus kasutajat kasutab termopaberi valmistamisel muid musti värvimoodustajaid peale toote S-205 ning termopaberi tootmine hõlmab selliseid standardtooteid nagu faksipaber, ei saa selle väitega nõustuda. Peale selle väitis üks eksportiv tootja ja temaga seotud importija, et kui toote ODB-2 hind tõuseb, võetakse selle asemel kasutusele toode S-205 ning tooted S-205 ja ODB-2 on vastastikku asendatavad.

(29) Kaks huvitatud osalist väitsid, et musta värvimoodustaja vahetamise tõttu peavad kasutajad muutma rakendatavat tehnoloogiat ning eelkõige valemit või koostist. Seepärast väideti, et musta värvimoodustaja liigi kohese muutmisega kaasnevad märkimisväärsed tehnilised ja majanduslikud kulutused. Seepärast väideti, et iga musta värvimoodustaja liik on eraldiseisev toode.

(30) Tuleks märkida, et käesoleva menetlusega hõlmatud toote sama või sarnane lõppkasutus ei pruugi tähendada seda, et kõik kasutajad saaksid asendada kõnealuse toote ühe liigi teisega ilma teatavaid kohandusi tegemata. Käesoleval juhul on selge, et musta värvimoodustaja liigi vahetamisega kaasneb muudatus valemis. Tuleks siiski märkida, et vajadus valemi muutmiseks ei takista asendamist ei majanduslikust ega tehnilisest seisukohast, nagu kinnitavad kasutajate poolt juba tehtud asendused. Ka kasutajad ise on kinnitanud, et musta värvimoodustaja ühe liigi asendamisel teisega ei pea tegema märkimisväärseid muudatusi tootmisliinis, tootmisprotsessis ja oskusteabes.

(31) Eespool öeldut silmas pidades leitakse, et kõiki Jaapanist pärinevaid musti värvimoodustajaid tuleks käsitleda ühe, st vaatlusaluse tootena.

3. Samasugune toode

(32) Leiti, et vaatlusalusel tootel ja ühenduse tootmisharu poolt (määratletud põhjenduses 61) ühenduses valmistatavatel ja müüdavatel mustadel värvimoodustajatel on Jaapanist pärinevate ja ühendusse eksporditavate värvimoodustajatega ühesugused keemilised ja füüsikalised põhiomadused ja sama kasutus. Leiti ka, et Jaapanis valmistatavad ja selle siseturul müüdavad mustad värvimoodustajad on vaatlusaluse tootega samasugused.

(33) Väideti, et kuna ühenduse tootmisharu valmistab ainult kaht liiki musta värvimoodustajat, st tooteid ODB-1 ja ODB-2, peaks vaatlusalune toode hõlmama ainult kõnealuseid ühenduse tootmisharu valmistatavaid liike.

(34) Esiteks tuleks märkida, et dumpinguvastases menetluses on vaatlusalune toode ja samasugune toode määratletud peamiste füüsikaliste, keemiliste ja/või tehniliste omaduste ning põhikasutusotstarbe põhjal. Kui vaatlusalune toode, st Jaapanist eksporditav toode, on määratletud, tuleb uurida, kas Jaapani siseturul toodetav ja müüdav toode ning ühenduse tootmisharu poolt ühenduses toodetav ja müüdav toode on samasugused nagu vaatlusalune toode. Sellisel juhul ei ole oluline fakt, et teatavat liiki tooteid ühenduses ei toodeta.

(35) Kui hõlmatud tooted ja dumpinguvastased meetmed piirduksid ainult käesoleval juhul ühenduse tootmisharu poolt toodetavate liikidega, ei võetaks arvesse asjaolu, et väljaspool ühendust valmistatud liikide eksportijate käitumine avaldab mõju ühenduse tootmisharule, sest nende vastavad tooted on samasugused. Selline piiramine võib viia selleni, et kasutajad peavad üle minema sellistele värvimoodustajaliikidele, mida uurimine ei hõlma, ning see muudaks kõik dumpinguvastased meetmed ebatõhusaks. Kasutajate hinnangul on 5–15 % suurune hinnaerinevus piisav põhjus selleks, et asendada üks musta värvimoodustaja liik teisega.

(36) Seepärast leitakse, et ühenduse tootmisharu poolt toodetavad ja ühenduse turul müüdavad mustad värvimoodustajad ning Jaapani siseturul müüdavad mustad värvimoodustajad on vaatlusaluse tootega samasugused tooted algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(37) Kuna otsustati, et kõik mustad värvimoodustajad on üks ja sama toode, ühendatakse toodet ODB-1 ja toodet ODB-2 käsitlevad esialgsed menetlused ning tehakse otsus, et ühendatud menetluse tootevalik hõlmab kõiki musti värvimoodustajaid. Seepärast viidi dumpingu ja sellest tuleneva kahju ning ühenduse huvide kohta läbi ühtne analüüs.

C. DUMPING

1. Koostöö

(38) Kaebustes esitati andmed kolme Jaapanis asuva toodete ODB-1 ja ODB-2 tootja kohta. Neljandat äriühingut nimetati esialgse uurimise käigus toote S-205 eksportijana. Ükski neljast äriühingust ei teinud uurimise käigus koostööd.

(39) Nippon Soda Co. Ltd teatas algatamise ajal ning pärast tootevaliku laiendamist/täpsustamist, et ta ei kavatse küsimustikele vastata.

(40) Hodogaya Chemical Co. Ltd (edaspidi "Hodogaya") täitis mõlemad toodete ODB-1 ja ODB-2 tootjatele/eksportijatele esitatud küsimustikud ning mustade värvimoodustajate tootjatele/eksportijatele esitatud küsimustiku. Esitatud teabe alusel ei saanud siiski teha kõnealuse äriühingu kohta konkreetseid järeldusi. Äriühingule Hodogaya teatati sellest, kuid ta ei esitanud ühtki märkust.

(41) Yamamoto Chemicals Inc. (edaspidi "Yamamoto") ei vastanud toodete ODB-1 ja ODB-2 tootjatele/eksportijatele esitatud küsimustike põhiosale. Vastused saadi ainult küsimustiku osale "Küsimustik vaatlusaluse toote müügis osalevatele seotud äriühingutele", millele vastas kaubandusettevõtjate kontsern (Mitsui kontsern) [4]. Yamamoto kinnitas, et kogu tema müük ühendusse toimub Mitsui kontserni kaudu ning taotles konkreetset järeldust ainult ekspordihindade ja kahjumarginaali kohta. Vastusena musti värvimoodustajaid käsitlevale küsimustikule esitas Yamamoto täiendavad andmed ainult kahju ja ühenduse huvide kohta. Seetõttu ei saanud kõnealuse äriühingu osas dumpingu kohta konkreetset järeldust teha.

(42) Yamada Chemical Co. Ltd (edaspidi "Yamada") ja sellega seotud Fukui Yamada Chemical Co. Ltd (edaspidi "Fukui Yamada") andsid mustade värvimoodustajate tootjatele/eksportijatele esitatud küsimustikule väga puudulikud vastused. Äriühinguid teavitati nõuetekohaselt ja neil võimaldati esitada täiendavad selgitused kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 4. Äriühingutele teatati, et rahuldava vastuse puudumisel ei saa ebapiisava teabe tõttu konkreetseid järeldusi teha. Eelkõige ei olnud võimalik kindlaks teha kõnealuste äriühingute struktuuri, sest nad nõustusid avaldama ainult ühe aktsionäri andmed; tootmisprotsessi ja tootmiskulude kohta teavet ei esitatud; äriühingu ärisaladuste tõttu puudus komisjonil juurdepääs auditeeritud aruannetele ja muudele finantsaruannetele. Rohkem kui kaks kuud pärast küsimustikele vastamise tähtaja möödumist esitasid Yamada/Fukui Yamada 13. ja 17. juulil 2000 andmed toote S-205 tootmiskulude kohta ja kolme eelarveaasta finantsaruanded. Ettenähtud tähtaegadest oluliselt hiljem esitatud andmed ei muutnud siiski õiguslikku hinnangut, mille kohaselt kõnealused äriühingud ei teinud uurimise käigus koostööd. Samuti ei saanud kõnealuseid andmeid kasutada algmääruse artiklis 18 nimetatud kättesaadava teabena, sest need saadi hilises uurimisjärgus ja neid ei saanud asjakohaselt arvesse võtta.

(43) Ettenähtud tähtaegade jooksul ei andnud endast teada ükski teine vaatlusalust toodet ühendusse eksportiv tootja.

(44) 17. ja 18. juulil 2000 esitas Jaapani eksportija Nagase & Co. Ltd esmakordselt kaks seisukohta. Need ettenähtud tähtaegadest oluliselt hiljem esitatud seisukohad ei heastanud siiski seda, et esialgu keeldus äriühing koostööst. Koostööst keeldumist ei suutnud heastada ka koostöö, mida tegi Saksamaal asuv seotud äriühing, kes andis endast teada ja tegi uurimise käigus koostööd sõltumatu importijana. Nagase & Co. Ltd seisukohti ei saanud kasutada ka algmääruse artiklis 18 nimetatud kättesaadava teabena, sest need saadi hilises uurimisjärgus ja neid ei saanud asjakohaselt arvesse võtta.

(45) Kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tehti dumpingut käsitlevad järeldused Jaapani kui terviku kohta teadaolevate andmete põhjal vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1. Kättesaadava teabe kohaselt moodustavad tooted ODB-1, ODB-2 ja S-205 valdava osa Jaapanist pärinevast mustade värvimoodustajate impordist. Seepärast leiti, et kõik kõnealustel tooteliikidel põhinevad dumpingut käsitlevad järeldused on vaatlusaluse toote impordi seisukohalt piisavalt representatiivsed.

2. Normaalväärtus

(46) Koostöö puudumise tõttu olid kaebused toodete ODB-1 ja ODB-2 osas ainus kättesaadav teabeallikas. Kaebustes esitati omamaistel hindadel põhinevad hinnangulised normaalväärtused. Küsimustikele antud puudulikud vastused ei sisaldanud teavet omamaise müügi ega tootmiskulude kohta.

(47) Toote S-205 kohta oli ainus kättesaadav teave Yamada/Fukui Yamada poolt küsimustikule antud vastus. Nende omamaist müüki peeti representatiivseks, sest see moodustas üle 5 % ühendusse suunduva müügi mahust. Kuna puudus teave toote S-205 tootmiskulude kohta, hinnati neid toodete ODB-1 ja ODB-2 kohta kaebustes esitatud teabe alusel. Selle teabe alusel peeti Yamada teatatud tehinguid tulutoovaks. Seetõttu kehtestati toote S-205 normaalväärtus Yamada poolt uurimisperioodil sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kaalutud keskmise hinnana.

3. Ekspordihind

(48) Kolme tooteliigi ekspordihinnad määrati järgmiselt:

3.1. ODB-1

(49) Ekspordihind määrati kindlaks Mitsui kontserni ja Eurostati esitatud teabe alusel.

(50) Mitsui kontserni esitatud teabe osas tuleks märkida, et leiti, et kõik kontserni kuuluvad äriühingud on seotud. Algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt ei võetud nende omavahelisi müügihindu arvesse, sest need ei olnud usaldusväärsed, ning kasutati hindu, millega imporditud toode ODB-1 esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüdi. Kõnealuseid hindu kohandati, et võtta arvesse kõiki importimise ja edasimüügi vahepeal kantud kulusid, sealhulgas importimise ja sõltumatule kliendile edasimüügi vahepealses etapis osalenud äriühingute maksud, tollimaksud, müügi-, üld- ja halduskulud ning 5 % suurune käibepõhine kasum. Kuna ühenduses asuvad sõltumatud importijad ei teinud koostööd, vastab 5 % suurune kasum kasumimarginaalile, mida peeti mõistlikuks ühe varasema keemiatoodet käsitleva menetluse puhul [5].

(51) Kuna uurimisperioodil kuulus toode ODB-1 konkreetse TARICi koodi alla, määrati ühenduse turul toimunud ülejäänud müügi väärtus ja maht kindlaks, lahutades Mitsui & Co. Ltd (Jaapan) poolt uurimisperioodi kohta teatatud ekspordikogused ja ekspordi CIF-hinnad Eurostati statistika alusel kindlaks tehtud vastavatest lõppnäitajatest.

3.2. ODB-2

(52) Ekspordihind määrati kindlaks Mitsui kontserni poolt esitatud teabe ja kaebuses sisaldunud teabe alusel.

(53) Mitsui kontserni poolt teatatud toote ODB-2 ekspordihindade osas järgiti põhjenduses 50 sätestatud meetodit.

(54) Ülejäänud müügi osas ei olnud Eurostati andmed usaldusväärne teabeallikas, sest TARICi kood, mille all toote ODB-2 import deklareeritakse, hõlmab ka muid kemikaale ning toode ODB-2 moodustab ainult ühe osa kõnealuses rubriigis deklareeritava impordi mahust. Seda kinnitab asjaolu, et ühiku keskmine CIF-hind oli kaebuses esitatud keskmise hinnangulise CIF-ekspordihinnaga ja Mitsui kontserni kuuluvate äriühingute esitatud andmetega võrreldes märkimisväärselt madalam. Seepärast määrati toote ODB-2 ülejäänud impordi maht ja väärtus muu teabe puudumisel kindlaks, lahutades äriühingu Mitsui & Co. Ltd (Jaapan) poolt uurimisperioodi kohta teatatud ekspordikogused ja ekspordi CIF-hinnad kaebuses esitatud vastavatest lõppnäitajatest.

3.3. S-205

(55) Fukui Yamada teatel tarnis ta kõik tooted äriühingule Yamada, mis omakorda eksportis sõltumatu Jaapani hulgimüüja kaudu ühendusse toodet S-205. Teatatud ekspordihinnad vastasid CIF-hindadele, mille kohta kõnealune hulgimüüja esitas arve ühenduses asuvale seotud äriühingule. Seetõttu ei peetud neid hindu usaldusväärseks ja neid ei võetud arvesse ning nende asemel kasutati ühenduses asuvate esimeste sõltumatute ostjate teatatud ostuhindu. Kõnealuseid hindu kohandati, et võtta arvesse kõiki importimise ja edasimüügi vahepeal kantud kulusid ning 5 % suurust käibepõhist kasumimarginaali.

4. Võrdlus

(56) Selleks et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuste ja ekspordihindade vahel tehasest hankimise tasandil, võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Algmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt korrigeeriti vahendustasusid ning transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, kasutades kaebustes (tooteid ODB-1 ja ODB-2 käsitlevad) ja Yamada poolt (toote S-205 kohta) esitatud teavet.

5. Dumpingumarginaal

(57) Algmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt võrreldi iga kolme tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(58) Algmääruse artikli 2 lõike 12 kohaselt määrati kindlaks tooteliigi kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mida peeti dumpingu taseme seisukohalt representatiivseks kõigi Jaapanist pärinevate mustade värvimoodustajate osas.

(59) Sel viisil kehtestatud dumpingumarginaal on 49,8 %, väljendatud protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse tollipiiril.

D. ÜHENDUSE TOOTMISHARU

(60) Ciba Specialty Chemicals plc oli uurimisperioodil ainus mustade värvimoodustajate tootja ühenduses.

(61) Seepärast moodustab kõnealune äriühing ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

E. KAHJU

1. Sissejuhatavad märkused

(62) Nagu eespool nimetatud, hõlmas kahju kindlakstegemise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine ajavahemikku 1. jaanuarist 1996 kuni uurimisperioodi lõpuni.

(63) Ühe huvitatud osalise väitel ei ole valitud ajavahemik representatiivne ega proportsionaalne ning analüüsi tuleks alustada 1992. aastast, mil kaebuse esitaja alustas mustade värvimoodustajate tootmist ühenduses.

(64) Esiteks tuleks märkida, et dumpinguvastaste menetluste puhul kasutatakse ühenduse tootmisharu olukorra arengu uurimiseks tavaliselt kolme kuni viie aasta pikkust ajavahemikku.

(65) Teiseks tuleks märkida, et uurimisperioodi osas tuleb kindlaks teha nii kahju kui ka dumping. Uurimisperioodile eelnevat ajavahemikku kasutatakse ainult ühenduse tootmisharu olukorra arengu näitajana, et teha kindlaks, kas uurimisperioodiaegset olukorda saab käsitleda kahjustavana. Järelikult oleks alguskuupäevast olenemata jõutud järelduseni, et ühenduse tootmisharu kandis uurimisperioodil kahju.

(66) Eespool öeldut silmas pidades ei peeta õigustatuks pikendada kahju seisukohalt asjakohaste suundumuste analüüsimise perioodi.

2. Ühenduse tarbimine

(67) Kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd ning importi käsitlev Eurostati teave on ebatäpne, määrati ühenduse tarbimine kindlaks, võttes aluseks ühenduse tootmisharu andmed tema müügimahu kohta ühenduse turul, koostööd teinud kasutajate andmed Jaapanist ja Ameerika Ühendriikidest pärineva impordi kohta ning ühenduse tootmisharu poolt kaebustes esitatud teabe.

(68) Ajavahemikus 1996–1998 kasvas tarbimine termopaberi toodangu suurenemise tulemusel 18 %. 1998. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenes tarbimine 1 %. Vähenemine oli tingitud sellest, et kaks ühenduses asuvat kasutajat lõpetasid paberitootmise.

3. Jaapanist pärinev import

3.1. Asjaomase impordi maht ja turuosad

(69) Kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd ning importi käsitlev Eurostati teave on ebatäpne, põhinevad need näitajad kättesaadaval teabel, st koostööd teinud kasutajate esitatud teabel ja ühenduse tootmisharu poolt kaebustes esitatud teabel.

(70) Sellest lähtuvalt kasvas vaatlusaluse toote impordimaht pidevalt – selle indeks oli 1996. aastal 100, 1997. aastal 123, 1998. aastal 131 ning uurimisperioodil 141, st impordimaht kasvas rohkem kui 40 %. Impordimahu kasvu kajastab ka vaatlusaluse toote turuosa, mis oli 1996. aastal 36,0 %, 1997. aastal 41,7 %, 1998. aastal 40,0 % ning uurimisperioodil 43,4 %.

3.2. Asjaomased impordihinnad

a) Asjaomaste impordihindade areng

(71) Koostööd teinud kasutajate ja ühe importija esitatud teabe kohaselt langesid Jaapanist pärinevate mustade värvimoodustajate keskmised ühikuhinnad vaadeldaval perioodil 19 % väljendatuna eküüdes/eurodes kilogrammi kohta. Hinnad olid 24,9 eküüd/kg 1996. aastal, 22,1 eküüd/kg 1997. aastal ja 21,6 eküüd/kg 1998. aastal ning langesid uurimisperioodil 20,2 eküüni/euroni kilogrammi kohta. [6] Eri liiki mustade värvimoodustajate hinnad langesid vaadeldaval perioodil jätkuvalt, ehkki erineval määral: vaadeldaval perioodil langesid toote ODB-1 keskmised hinnad 13 %, toote ODB-2 keskmised hinnad 19 % ja toote S-205 keskmised hinnad 15 % [7].

b) Hinna allalöömine

(72) Ühenduse mustade värvimoodustajate turgu iseloomustab tarnijate ja kasutajate vähesus. Sellel turul kujunevad hinnad hinnanoteeringute süsteemi kaudu, mille raames kasutajad küsivad kõigi tarnijate hinnapakkumisi ning edasised läbirääkimised põhinevad tarnijate pakutud hindadel.

(73) Eespool öeldut silmas pidades võeti hinna allalöömise uurimisel aluseks tarnijate ja ühenduses asuvate kasutajate vahelised läbirääkimised. Kuna Jaapani eksportivad tootjad ei teinud koostööd, põhines hinna allalöömise analüüs ühenduse tootmisharu esitatud teabel hinnaläbirääkimiste kohta, mis hõlmasid umbes 50 % ühenduse tootmisharu müügi kogumahust. Võimaluse korral võrreldi seda teavet koostööd teinud kasutajate esitatud andmetega.

(74) Toote ODB-1 osas uuriti hinnaläbirääkimisi tehingute puhul, mis moodustasid umbes 45 % toote ODB-1 müügist ühenduses uurimisperioodil. Selle alusel leiti esialgse pakkumise ja lõpliku kokkulepitud hinna võrdlemisel, et Jaapani hinnapakkumised olid ühenduse tootmisharu algselt pakutud hinnast 5–8 % madalamad.

(75) Toote ODB-2 osas uuriti hinnaläbirääkimisi tehingute puhul, mis moodustasid umbes 70 % toote ODB-2 müügist ühenduses uurimisperioodil. Ka selle musta värvimoodustaja liigi puhul täheldati sama suundumust, kusjuures allalöömismarginaal oli 1–5 %.

(76) Selline olukord näitab selgelt, mil määral vaatlusaluse toote hinnad lõid hinnanoteeringute kaudu alla ühenduse tootmisharu müügihinnad, ning ka seda, mil määral dumpinguhinnaga import surus alla ühenduse tootmisharu müügihinnad, kuna on kindlaks tehtud, et hinnanoteeringutes pakutavad madalad hinnad mõjutavad kõiki hindu, mille üle peetakse läbirääkimisi sama kliendiga tehtavate järgnevate tehingute osas.

(77) Kokkuvõtteks leitakse, et Jaapani äriühingute pakkumiste ja tehingutega kaasneva hinnasurve tõttu ühenduse turul oli ühenduse tootmisharu sunnitud oma hindu neile vastavalt kohandama. Selle tõttu langesid ühenduse tootmisharu hinnad 1998. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul umbes 3 %.

(78) Ühe huvitatud osalise väitel oli hinna allalöömise uurimisel kasutatud meetod ekslik. Tema väitel ei kajasta esmapakkumine kaubandusläbirääkimistel üldjuhul kaubanduslikku hinnataset, vaid on sageli liiga kõrge, sest pakkuja teab, et läbirääkimiste käigus selle tase langeb.

(79) Ühenduse tootmisharu esitatud teabe kohaselt vastasid ühenduse tootmisharu esialgsed pakkumised asjaomaste klientidega eelnevate hinnaläbirääkimiste käigus kokku lepitud hinnatasemele. Peale selle tuleks märkida, et juba siis oli hind selline, mis ei andnud ühenduse tootmisharule piisavalt kasumit. Seepärast otsustatakse, et esialgse pakkumise kasutamine hinna allalöömise uurimisel ei ole ekslik.

4. Ühenduse tootmisharu olukord

4.1. Üldkaalutlused

(80) Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 hõlmas dumpinguhinnaga impordi poolt ühenduse tootmisharule avaldatava mõju hindamine kõiki ühenduse tootmisharu olukorda mõjutavaid asjakohaseid tegureid ja indekseid, sealhulgas müügimahu vähenemine, kasum, toodang, turuosa, tootlikkus, investeeringutasuvus, tootmisvõimsuse rakendusaste, ühenduses kehtivaid hindu mõjutavad tegurid, rahavood, varud, tööhõive, töötasud, kasv ning kapitali kaasamise võime ja investeeringud. Tuleks märkida, et otsustamisel ei saa tingimata määravaks üks või mitu loetletud tegureist.

4.2. Tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste ja varud

(81) Aastatel 1996–1997 suurenes tootmine samaaegselt tarbimise kasvuga 19 %. Aastatel 1997–1998 vähenes tootmine 2 % ning 1998. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul veel 18 %. Samal ajal vähenes teataval määral ka tarbimine ning müügimaht vähenes märkimisväärselt.

(82) Tootmisvõimsuse osas tuleks silmas pidada, et samu tootmisrajatisi kasutatakse nii mustade kui ka värviliste värvimoodustajate tootmisel. Seepärast arvati mustade värvimoodustajate tootmisvõimsuse hindamisel kõnealuse tootmisliini ettenähtud võimsusest maha värviliste värvimoodustajate tootmismaht.

(83) Tootmisvõimsuse rakendusaste tõusis 1996. aasta 72 %lt 79 %ni 1997. aastal ning langes siis 1998. aastal 69 %ni, püsides sellel tasemel kogu uurimisperioodi vältel.

(84) Varude analüüsi osas tuleks märkida, et musti värvimoodustajaid toodetakse vastavalt tellimustele ning seetõttu koosnevad varud lähetusootel kaupadest. Seetõttu ei ole varude hindamine ühenduse tootmisharu majandusolukorra uurimise puhul asjakohane. Täielikkuse huvides analüüsitakse varude olukorra arengut allpool.

(85) Ühenduse tootmisharu lõppvarud vähenesid 1996. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul 58 %, saavutades suurima mahu 1997. aastal ning jõudes 1998. aastal uuesti 1996. aasta tasemele. Ühenduse tootmisharu toodangu kogumahuga võrreldes vähenesid lõppvarud ka vaadeldaval perioodil 58 %, moodustades toodangu kogumahust 1996. aastal 20,7 % ja uurimisperioodil 8,7 %.

(86) Varude vähenemine uurimisperioodil oli tingitud varude vähendamise projekti käivitamisest. Peale selle aitasid valmistoodete varude vähenemisele kaasa veel kolm tegurit: tegelikud tellimused vastasid suuremal määral müügiprognoosidele; 1999. aastal tekitas toodete jahvatamine kitsaskoha, mille tõttu hakkasid tekkima pooltoodete varud (pakendamata mustad värvimoodustajad) ja vähenesid valmistoodete varud ning 1999. aasta juunis hakkas ühenduse tootmisharu Ameerika Ühendriikides asuv müügiorganisatsioon looma varusid Ameerika Ühendriikides ja seetõttu vähenesid Ameerika Ühendriikidesse suunduvate lähetuste tõttu ühenduses asuvad varud.

4.3. Müügimaht, turuosa ja kasv

(87) Ühenduse tootmisharu müük ühenduses asuvatele sõltumatutele isikutele vähenes vaadeldaval perioodil 5 %. Aastatel 1996–1997 vähenes müügimaht 2 %. Aastatel 1997–1998 suurenes müügimaht kooskõlas tarbimise arenguga 15 %. 1998. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul vähenes müügimaht märkimisväärselt, kuid tarbimine ainult vähesel määral (1 %).

(88) Ühenduse tootmisharu turuosa vähenes 45,0 %lt 1996. aastal 41,6 %ni 1997. aastal ja suurenes 1998. aastal 43,1 %ni, vähenedes uurimisperioodil taas 36,5 %ni. Ehkki mustade värvimoodustajate tarbimine ühenduses kasvas märkimisväärselt, ei saanud ühenduse tootmisharu sellest kasu. Samal ajal kui ühenduse tootmisharu turuosa vähenes, suurenes vastavalt vaatlusaluse toote turuosa. On oluline märkida, et ehkki vaadeldaval perioodil kasvas mustade värvimoodustajate tarbimine 17 %, ei saanud ühenduse tootmisharu kasu müügimahu suurenemisest. Selle asemel vähenes hoopis ühenduse tootmisharu müügimaht (5 %) ja turuosa vaadeldaval perioodil.

4.4. Müügihinnad ja müügihindu mõjutavad tegurid

(89) Vaadeldaval perioodil langesid ühenduse tootmisharu müüdava vaatlusaluse toote ühikuhinnad ühenduse turul kokku 16 %. Hinnad langesid 6 % ajavahemikus 1996–1997, 7 % ajavahemikus 1997–1998 ning 1998. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul veel 3 %.

(90) Müügihindu mõjutavate tegurite osas uuriti tootmiskulusid. 1996. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul vähenesid tootmiskulud 8 %, mis oli peamiselt tingitud toorainehindade langusest, mis moodustasid 60–75 % [8] tootmise kogukuludest. Tootmise kogukulud vähenesid 7 %.

(91) Ciba Specialty Chemicals plc kohta kättesaadavate andmete alusel tõusid töötasud vaadeldaval perioodil 26 %. Kuna prognoositav tööhõive mustade värvimoodustajate tootmisharus suurenes 15 %, tõusid töötasud vaadeldaval perioodil 10 %, st palgad tõusid aastas keskmiselt 2,8 %. Tuleks siiski märkida, et tööjõukulud moodustavad vaid väikese osa tootmise kogukuludest. Samaaegselt töötasude mõõduka tõusuga paranes ühenduse tootmisharu tõhusus, sest tootmistsükli pikkus (partii valmistusaeg) vähenes ja partii suurus kasvas.

(92) Seepärast leitakse, et vaadeldaval perioodil langesid ühenduse tootmisharu hinnad märkimisväärselt rohkem kui kulud (–7 %). Nagu allpool kirjeldatud, tekitas tõsine hinnalangus (–16 %) ühenduse tootmisharule märkimisväärset kahju.

4.5. Tasuvus, rahavood ja investeeringutasuvus

(93) Ühenduse tootmisharu tasuvus netomüügituluna ühenduse turul enne erakorraliste kulude ja maksude tasumist oli 1996. aastal säästuläve tasemel, tõusis 1997. aastal –5 kuni –7 %ni, 1998. aastal –7 kuni –9 %ni ning uurimisperioodil –8 kuni –10 %ni. [9]

(94) Aastatel 1996–1997 langes ühenduse tootmisharu tasuvus säästuläve tasemelt negatiivseks. Samal ajal vähenes ühenduse tootmisharu müügimaht (–2 %) ja langesid märkimisväärselt müügihinnad (–7 %), kuid selle kulud püsisid stabiilsena. Aastatel 1997–1998 püüdis ühenduse tootmisharu hindade alandamise (–7 %) abil müügimahtu ja turuosa taastada, kuid kuna kulud vähenesid ainult 6 %, kaasnes hinnalangusega kahjude suurenemine. 1998. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul kahju suurenes, sest müügihinnad langesid 3 % ja kulud vähenesid ainult 1 %.

(95) Ühe huvitatud osalise väitel ei ole ühenduse tootmisharule tekitatud märgatavat kahju, sest värvimoodustajate sektor tervikuna oli tulutoov kogu perioodi vältel ja isegi pärast uurimisperioodi lõppu.

(96) Tuleks märkida, et käesolevas menetluses käsitletav tootevalik hõlmab ainult musti värvimoodustajaid, mitte värvimoodustajaid üldiselt. Uurimine on näidanud, et uurimisperioodil sai ühenduse tootmisharu mustade värvimoodustajate müügist ühenduses märkimisväärset kahju. Seetõttu ei anna asjaolu, et teiste toodete, st värviliste värvimoodustajate osas oli ühenduse tootmisharu tegevus tulutoov, tunnistust sellest, et ta ei kandnud kahju käesoleva menetluse kontekstis.

(97) Rahavoogu oli võimalik kindlaks teha ainult Ciba Specialty Chemicals plc Šveitsis asuva emaettevõtja Ciba Specialty Chemicals Inc. kohta alates 1997. aastast, mil kõnealune emaettevõtja asutati. Tuleks siiski märkida, et mustad värvimoodustajad moodustavad ainult umbes 0,4 % emaettevõtja kogukäibest. Eespool öeldut silmas pidades leitakse, et sellest tegurist ei saa lähtuda ühenduse tootmisharu olukorra hindamisel mustade värvimoodustajate seisukohalt.

(98) Investeeringutasuvust käsitlev näitaja oli kättesaadav ainult Ciba Specialty Chemicals plc kohta, kelle käibest mustad värvimoodustajad moodustavad ainult umbes 3,5 %. Eespool öeldut silmas pidades leitakse, et seetõttu ei saa sellest tegurist lähtuda ühenduse tootmisharu olukorra hindamisel mustade värvimoodustajate seisukohalt.

4.6. Investeeringud ja kapitali kaasamise võime

(99) Vaadeldaval perioodil vähenesid investeeringud 1996. aasta indeksilt 100 indeksini 71 uurimisperioodil. Need moodustasid umbes 9 % ühenduse tootmisharu käibest vaadeldaval perioodil.

(100) Kapitali kaasamise võimet käsitlev näitaja oli kättesaadav ainult Ciba Specialty Chemicals plc kohta. Kuna mustad värvimoodustajad moodustavad Ciba Specialty Chemicals plc käibest ainult 3,5 %, nagu eespool öeldud, siis ei saa sellest tegurist lähtuda ühenduse tootmisharu olukorra hindamisel mustade värvimoodustajate seisukohalt.

4.7. Tööhõive ja tootlikkus

(101) Ühenduse tootmisharu mustade värvimoodustajate tootmisega seotud tööhõive suurenes 48 töötajalt 1996. aastal 55 töötajani uurimisperioodil ehk 15 %. Tuleks märkida, et kuna töötajad tegelevad nii mustade kui ka värviliste värvimoodustajate tootmisega, on tööhõive jaotatud vastavalt sellele, millise osa moodustab mustade värvimoodustajate tootmismaht kõigi värvimoodustajate toodangu kogumahust.

(102) Ühenduse tootmisharu tootlikkus, mõõdetuna toodangus töötaja kohta, vähenes vaadeldaval perioodil 14 %. Tootlikkuse näitajad peegeldavad suuresti tööhõive kindlaksmääramisel kasutatud jaotusi.

5. Järeldus kahju kohta

(103) Jaapanist pärinevate mustade värvimoodustajate impordi maht kasvas 1996. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul märkimisväärselt (41 %), kusjuures selle hinnad langesid samal ajavahemikul pidevalt (– 19 %), surudes märkimisväärselt alla ühenduse tootmisharu hinnad, sest need olid ühenduse tootmisharu poolt hinnaläbirääkimistel pakutud hindadest madalamad.

(104) Samal ajavahemikul halvenes ühenduse tootmisharu olukord toodangu (– 1 %), müügi (– 5 %) ja turuosa (– 8,5 %) seisukohalt. Ehkki üldkulud vähenesid märgatavalt (– 7 %), kaasnes olulise hinnalangusega (– 16 %) tõsine kahju. Ehkki vaadeldaval perioodil kasvas ühenduse tarbimine 17 %, vähenes ühenduse tootmisharu turuosa märkimisväärselt ehk 45,0 %lt 36,5 %ni.

(105) Aastatel 1996–1997 vähenes ühenduse tootmisharu turuosa 45,0 %lt 41,6 %ni. Olukorra parandamiseks alandas ühenduse tootmisharu 1998. aastal turuosa säilitamiseks müügihindu 6 % ja suurendas oma turuosa (41,6 %lt 1997. aastal 43,1 %ni 1998. aastal), kuid see toimus tasuvuse arvelt, mis vähenes – 5 kuni – 7 %lt – 7 kuni – 9 %ni. [10] 1998. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul suutis ühenduse tootmisharu oma hindu alandada ainult – 3 % ning seetõttu vähenesid tema müügimaht (– 18 %) ja turuosa (36,5 %ni). Kuna ühenduse tootmisharu hinnad alanesid kulutustest rohkem, suurenes tootmisharu kantav kahju.

(106) Nagu nähtub tootmise ja müügi vähenemisest, turuosa kaotusest ning tõsist kahju põhjustavast hinnalangusest, otsustatakse eespool öeldut arvesse võttes, et uurimisperioodil kandis ühenduse tootmisharu märgatavat kahju algmääruse artikli 3 lõike 1 tähenduses.

F. PÕHJUSLIKUD SEOSED

1. Sissejuhatavad märkused

(107) Kooskõlas algmääruse artikliga 3 uuriti, kas asjaomase dumpinguhinnaga impordi maht ja hinnad avaldasid ühenduse tootmisharule sellist mõju, et seda võib pidada märgatavaks algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses. Selle uurimise käigus püüti tagada, et dumpinguhinnaga impordiga samaaegselt ühenduse tootmisharule kahju tekitanud teadaolevate muude tegurite mõju ei käsitletaks asjaomase dumpinguhinnaga impordi mõjuna.

2. Dumpinguhinnaga impordi mõju

(108) Vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa suurenesid vaadeldaval perioodil märkimisväärselt. Samal ajal halvenes ühenduse tootmisharu olukord ning tema müügimaht ja turuosa vähenesid. Põhimõtteliselt läks ühenduse tootmisharu kaotatud turuosa üle vaatlusaluse toote impordile.

(109) Tuleks märkida, et mustade värvimoodustajate turul on hinnad konkurentsi seisukohalt otsustava tähtsusega. See on tingitud asjaolust, et turul on vähe tegutsejaid ja eri tooteliike saab vastastikku edukalt asendada.

(110) Selles osas näitas uurimine, et ühenduse tootmisharu oli sunnitud turuosa säilitamiseks oma müügihindu alandama. Seda kinnitab ka järeldus, et vaatlusaluse toote hinnad lõid ühenduse tootmisharu hinnad alla. Aastatel 1996–1997 langesid ühenduse tootmisharu hinnad 7 % ja vaatlusaluse toote hinnad 10 %. Samal ajal vähenes ühenduse tootmisharu turuosa ja vaatlusaluse toote turuosa kasvas 5,7 %. Ühenduse tootmisharu püüdis oma turuosa taastada ja alandas aastatel 1997–1998 hindu veel 6 %, mille tulemusel turuosa kasvas ja vaatlusaluse toote turuosa teataval määral vähenes. Tekkinud kahjusid silmas pidades alandas ühenduse tootmisharu 1998. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul hindu veel ainult 3 %, samal ajal kui Jaapani eksportijad alandasid hindu 5 %. Selle tulemusel ühenduse tootmisharu turuosa vähenes ning vaatlusaluse toote turuosa kasvas märkimisväärselt. Hindade allasurumine ning müügi- ja tootmismahu vähenemine avaldasid ühenduse tootmisharu tasuvusele negatiivset mõju.

3. Muude tegurite mõju

3.1. Muu import

(111) Import muudest kolmandatest riikidest moodustas uurimisperioodil veidi üle 20 % ühenduse tarbimisest.

(112) Lisaks Jaapanile eksporditakse musti värvimoodustajaid ühendusse peamiselt Ameerika Ühendriikidest. Ameerikas tegutseb üks omamaine mustade värvimoodustajate tootja ja veel kaks tootjat, kes on seotud Jaapani eksportivate tootjatega.

(113) Koostööd teinud kasutajate esitatud teabe ja ühenduse tootmisharu hinnangute põhjal vähenes Ameerika Ühendriikidest pärinev mustade värvimoodustajate import 1996. aasta indeksilt 100 1997. aastal indeksini 93. 1998. aastal kasvas Ameerika Ühendriikidest pärineva impordi maht indeksini 105 ja uurimisperioodil indeksini 124. Kõnealuse impordi turuosa oli 1996. aastal 19,0 %, 1997. aastal 16,7 %, 1998. aastal 16,9 % ning uurimisperioodil 20,1 %.

(114) Hindadega seoses tuleks märkida, et 1996. aasta hinnataseme kohta andmed puuduvad, kuid alates 1997. aastast on hinnatase märkimisväärselt langenud: 1997. aastal oli selle indeks 100, 1998. aastal 82 ja uurimisperioodil 76.

(115) Tuleks märkida, et Ameerika Ühendriikidest pärinevate mustade värvimoodustajate impordi hinnatase on Jaapanist pärineva impordi hinnatasemest madalam, välja arvatud 1997. aastal.

(116) Ameerika Ühendriikidest pärineva impordi madalat hinnataset silmas pidades leiti, et uurimisperioodil võis kõnealusest riigist pärinevate mustade värvimoodustajate import aidata kaasa kahju tekitamisele ühenduse tootmisharule. Ameerika Ühendriikidest pärineva impordi madalast hinnatasemest hoolimata on kõnealuse impordi turuosa püsinud stabiilsena ning seepärast ei saanud see põhjustada ühenduse tootmisharu turuosa kaotust.

3.2. Ühenduse tootmisharu tootmiskulude areng

(117) Uuriti, kas ühenduse tootmisharu olukorra halvenemise tasuvuse seisukohalt võis põhjustada tootmiskulude suurenemine.

(118) Nagu eespool juba selgitatud, vähenesid vaadeldaval perioodil ühenduse tootmisharu tootmiskulud (–7 %), mis oli peamiselt tingitud toorainehindade langusest.

(119) Seepärast leitakse, et ühenduse tootmisharu olukorra halvenemine vaadeldaval perioodil ei olnud tingitud tootmiskulude suurenemisest.

4. Järeldus põhjusliku seose kohta

(120) Eespool esitatud järeldused näitavad selgelt, et dumpinguhinnaga impordi ja tuvastatud märgatava kahju vahel on põhjuslik seos. Seda kinnitab eelkõige ühenduse tootmisharu turuosa vähenemine, mille võttis peaaegu täielikult üle import Jaapanist, ning ühenduse tootmisharu hindade langus ja tasuvuse vähenemine. Samal ajal kasvas Jaapanist pärineva impordi maht, mille hinnad olid ühenduse tootmisharu hindadest madalamad ja surusid neid märkimisväärselt alla.

(121) Kõik muud tegurid, eelkõige Ameerika Ühendriikidest pärinev import, võisid samuti ühenduse tootmisharu kahjustatud olukorra tekkimisele kaasa aidata, kuid nende mõju ei olnud selline, mis oleks kaotanud seose Jaapanist pärineva dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu kantud kahju vahel, pidades eelkõige silmas madala dumpinguhinnaga Jaapani impordi võidetud turuosa.

(122) Seepärast leitakse, et Jaapanist pärinev dumpinguhinnaga import on tekitanud ühenduse tootmisharule märgatavat kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

G. ÜHENDUSE HUVID

1. Sissejuhatavad märkused

(123) Algmääruse artikli 21 kohaselt ja kõigi esitatud tõendite alusel uuriti, kas vaatamata dumpinguhinnaga impordi kahjustavale mõjule on olemas kaalukaid põhjusi jätta käesoleval juhul dumpinguvastased meetmed kehtestamata. See otsus põhines kõigi huvide hindamisel tervikuna.

(124) Selleks et teha kindlaks, kas meetmete kehtestamine on ühenduse huvidega vastuolus, küsiti teavet kõigilt huvitatud pooltelt, sealhulgas omamaiselt tootmisharult, importijatelt/hulgimüüjatelt ja kasutajatelt.

2. Ühenduse tootmisharu huvid

2.1. Ühenduse tootmisharu elujõulisus

(125) Uurimine näitas, et vaadeldaval perioodil oli ühenduse tootmisharu üldine tasuvus positiivne kõigi selliste värvimoodustajate osas, mis toodeti mustade värvimoodustajatega samades tootmisrajatistes. Seepärast seostatakse ühenduse tootmisharu mustade värvimoodustajate tootmise negatiivset olukorda Jaapani eksportivate tootjate ebaõiglase kaubanduspraktikaga, mis avaldas ühenduse tootmisharule kahjustavat mõju.

(126) Vaadeldaval perioodil täheldatud arengut silmas pidades peaks mustade värvimoodustajate turg ühenduses lähiaastatel kasvama. Ehkki isekopeeruva paberi toodang tõenäoliselt väheneb, tasakaalustab selle suurel määral termopaberi toodangu suurenemine. Selles osas näitavad ühenduse tootmisharu kõnealusel perioodil tehtud investeeringud ning jätkuv uurimis- ja arendustegevus (kasv vaadeldaval perioodil 44 %), et ühenduse tootmisharu ei ole valmis kõnealusest turust loobuma ning õiglaste turutingimuste taastamisel võib ta saada kasu eeldatavast turukasvust.

(127) Lõpuks tuleks märkida, et ühenduse tootmisharu tõhusus on märkimisväärselt paranenud. Ühenduse tootmisharu on märgatavalt lühendanud partii valmistusaega ja suurendanud partii suurust, mis aitas kaasa kulude vähendamisele.

2.2. Meetmete kehtestamise tõenäoline mõju

(128) Dumpinguvastase meetme tõenäoline mõju ühenduse tootmisharule väljendub üldjuhul selles, et kasvab ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul ja/või tõuseb kõnealuse tootmisharu kehtestatav hinnatase.

(129) Ühenduse turu hinnatõusu osas on tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel vaatlusaluse toote suhtes tõusevad selle hinnad ja sellest tulenevalt ka ühenduses kehtiv hinnatase.

(130) Kuna olulisim kahjustav tegur on olnud hinnalangus, millega kaasnes finantskahju, väljendub meetmetest saadav kasu ühenduse tootmisharu jaoks tõenäoliselt hinnatõusus.

(131) Meetmete kehtestamisega kaasneb tõenäoliselt ka müügimahu mõõdukas suurenemine. Ühenduse tootmisharu müügimaht ja sellest tulenevalt ka toodangu kasv ühenduses võimaldavad tal alandada ühikuhinda ja ühtlasi parandada tasuvust.

(132) Seepärast leitakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võimaldab ühenduse tootmisharul tõsta hindu ja suurendada müügimahtu ning parandada selle kaudu oma finantsolukorda.

2.3. Meetmete mittekehtestamise tõenäoline mõju ühenduse tootmisharule

(133) Meetmete kehtestamata jätmisel hindade, tasuvuse ja turuosa negatiivne suundumus tõenäoliselt jätkub ja võib koguni süveneda.

(134) Kui hinnatase ühenduses ei parane, ei suuda ühenduse tootmisharu tõenäoliselt ratsionaliseerimismeetmete abil oma tasuvust taastada, arvestades meetmeid, mida on tõhususe parandamiseks juba võetud. Peale selle ei võimalda finantskahju praegune tase kõnealusel tootmisharul tegevust jätkata. Seepärast on tõenäoline, et kui hinnatase püsib stabiilsena või langeb jätkuvalt, on ühenduse tootmisharu lõpuks sunnitud kõnealuselt turult lahkuma, mille tulemusel kaotatakse investeeringud, oskusteave ja tööhõive ning tarnijate arv ühenduse turul väheneb märkimisväärselt, avaldades negatiivset mõju ühenduses valitsevale konkurentsile. Pärast turult lahkumist ei tule ühenduse tootmisharu sinna tõenäoliselt enam tagasi. Esiteks kaotaks ühenduse tootmisharu nende klientide usalduse, kellega ta teeb tihedat koostööd uurimis- ja arendustegevuse valdkondades. Teiseks tuleks märkida, et tootmisettevõtte käikulaskmiseks kulub kaks kuni kolm aastat ning veel üks aasta kulub stabiilse tootmistsükli saavutamiseks. Lisaks läheksid kaotsi oskustööjõud ning aastatepikkune uurimis- ja arendustegevus.

2.4. Järeldus

(135) Eespool öeldut silmas pidades leitakse, et dumpinguvastase meetme kehtestamise tulemusel tõuseksid ühenduse tootmisharu hinnad, kasvaksid teataval määral müügi- ja tootmismaht ning paraneks finantsolukord. Kui meetmeid ei kehtestata, võib ühenduse tootmisharu lähemas tulevikus turult lahkuda.

3. Importijate/hulgimüüjate huvid

(136) Kolm neljast asjaomasest importijast/hulgimüüjast, kelle arvele langeb umbes 60 % vaatlusaluse toote koguimpordist, ei vastanud komisjoni küsimustikule, vaid esitasid üldise teabe.

(137) Üks neist väitis, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisega võib kaasneda vaatlusaluse toote kõrvaldamine ühenduse turult, kuid ei esitanud ühtki tõendit selle väite või mõju kohta kõnealuse äriühingu tegevusele.

(138) Tuleks märkida, et ehkki märkimisväärne osa ühenduse tootmisharu tootmisvõimsusest on kasutamata, ei piisa sellest kogu ühenduse turu nõudluse rahuldamiseks. Seepärast tuleb nõudluse rahuldamiseks kasutada importi. Eespool öeldut silmas pidades ei jää vaatlusalune toode ühenduse turult tõenäoliselt täielikult välja, vaid seda hakatakse importima õiglaste hindadega.

(139) Ainsa koostööd teinud importija/hulgimüüja esitatud teabe alusel leiti, et lisaks mustadele värvimoodustajatele, mis moodustavad 8–12 % müügimahust, kauplevad importijad/hulgimüüjad üldjuhul ka teiste toodetega. [11] Kuna dumpinguvastaste meetmete peamine mõju väljendub tõenäoliselt hinnatõusus ja üksnes väheses ühenduse tootmisharu müügimahu kasvus, ei ole tõenäoline, et importijatele/hulgimüüjatele avaldatava negatiivse mõju tulemusel väheneb nende müügimaht märkimisväärselt.

(140) Kokkuvõtteks leitakse, et tõenäoliselt ei avalda Jaapanist pärinevate mustade värvimoodustajate impordi suhtes kehtestatav dumpinguvastane meede importijate/hulgimüüjate majandusolukorrale märkimisväärset mõju.

4. Kasutajate huvid

4.1. Sissejuhatavad märkused kasutava tööstusharu struktuuri kohta

(141) Musti värvimoodustajaid kasutatakse isekopeeruva paberi ja termopaberi katmiseks. Mustad värvimoodustajad segatakse teiste kemikaalidega teatava valemi alusel ning saadud segu kantakse aluspaberile.

(142) Kättesaadava teabe kohaselt on ühenduses 15 isekopeeruvat paberit ja/või termopaberit tootvat kasutajat, kellest kaheksa tegi menetluse raames koostööd. Kõnealustest kasutajatest kaks toodab mõlemat paberiliiki, kolm ainult isekopeeruvat paberit ja ülejäänud kolm ainult termopaberit. Äriühingu suuruse seisukohalt ei ole kaetava paberi tööstus homogeenne, sest sinna kuuluvad nii suured kui ka keskmise suurusega äriühingud. Peale selle kuuluvad sinna ainult kaetavat paberit tootvad äriühingud ning muid (katmata pinnaga) paberiliike tootvad äriühingud. Lõpuks tuleks märkida, et enamik äriühinguid toodab aluspaberit ise ning üks koostööd teinud kasutaja ostab aluspaberi ja katab selle ise.

(143) Umbes 40 % mustade värvimoodustajate kogutarbimisest ühenduses kulub katmiseleisekopeeruva paberi tootmises. 1998. aastal toodeti seda paberiliiki ühenduses umbes 1000000 tonni.

(144) Kõnealuses sektoris tegutseb viis koostööd teinud kasutajat. Suurima tootja arvele langeb üle 30 % ühenduse toodangust. Suuruselt teise ja kolmanda äriühingu arvele langeb umbes 25 % ühenduse toodangust ning veel kahe äriühingu arvele langeb umbes 10 % ühenduse toodangust.

(145) Isekopeeruva paberi impordi maht on väga väike (1–2 %). Esitatud andmete kohaselt kahaneb kõnealuse sektori suurus seoses uute tehnoloogiate, näiteks elektronposti ning juga- ja laserprinterite kasutuselevõtuga, mille tõttu väheneb mitmekihiliste isekopeeruvate blankettide kasutamine, mis on isekopeeruva paberi tähtsaim kasutusvaldkond.

(146) Umbes 60 % mustade värvimoodustajate kogutarbimisest ühenduses kulub katmisele termopaberi tootmises. Uurimisperioodil toodeti seda paberiliiki ühenduses umbes 200000 tonni.

(147) Kõnealuses sektoris tegutseb viis koostööd teinud kasutajat. Neist suurima kasutaja arvele langeb 35–45 %. [12] Suuruselt teise ja kolmanda äriühingu turuosa moodustab suurima äriühingu turuosast umbes ühe kolmandiku ning ülejäänud turg jaguneb umbes viie äriühingu vahel.

(148) Impordi maht on väga väike, moodustades alla 7 %. Esitatud andmete kohaselt kasvab kõnealune sektor 4–5 % aastas seoses termopaberi kasutamisega pileti- ja etiketitootmises.

4.2. Koostööd teinud osalistelt kogutud andmed

(149) Koostööd teinud äriühingute käive on umbes 2 miljardit eurot, millest kaetava paberi arvele langeb pool. Koostööd teinud kasutajate töötajate koguarv uurimisperioodil oli umbes 10000.

(150) Uurimisperioodil oli termopaberi tootjate kaalutud keskmine tasuvus 5–7 % [13] ning isekopeeruva paberi tootjate kaalutud keskmine tasuvus 0,5–2 %.

(151) Koostööd teinud kasutajate esitatud andmete kohaselt moodustasid uurimisperioodil importijatelt/hulgimüüjatelt tehtud ostud 77 % vaatlusaluse toote koguimpordist. Peale selle ostsid nad umbes 72 % ühenduse tootmisharu toodetud mustadest värvimoodustajatest.

(152) Uurimine on näidanud, et mustade värvimoodustajate arvele langeb keskmiselt 1,1 % isekopeeruva paberi tootmise kogukuludest. Termopaberi tootmisel langeb mustade värvimoodustajate arvele keskmiselt 7,9 % tootmise kogukuludest. Kogu kasutava tööstusharu kaalutud keskmine on 4,2 %.

4.3. Dumpinguvastaste meetmete mõju kulutustele

(153) Eespool öeldut silmas pidades suureneksid isekopeeruva paberi tootmiskulud kavandatud tasemel dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise tulemusel oletatavalt maksimaalselt 0,21 %. Termopaberi tootjate tootmiskulud võivad oletatavalt suureneda maksimaalselt 1,49 %.

(154) Eespool öeldu on siiski meetme oletatav maksimaalne mõju juhul, kui see kandub täielikult kasutajale. Arvesse ei ole võetud kasutajate märkimisväärset ostujõudu, alternatiivsete tarneallikate olemasolu (Ameerika Ühendriigid), kelle suhtes meetmeid ei kohaldata, ning asjaolu, et ehkki on oodata teatavat hinnatõusu, ei ole see tõenäoliselt proportsionaalne kavandatava tollimaksuga, sest ühenduse tootmisharu saab samuti kasu müügimahu mõõdukast suurenemisest.

4.4. Kasutajate väited dumpinguvastaste meetmete kehtestamise kohta

a) Mustade värvimoodustajate maksumuse tõusu vastuvõetamatus

(155) Paberitootjatevahelist ägedat konkurentsi ja lõpptoodete madalat hinnataset silmas pidades väitsid mõned kasutajad, et mustade värvimoodustajate hindu ei saa tõsta.

(156) Uurimine näitas, et mustade värvimoodustajate arvele langeb ainult väike osa paberitootjate tootmise kogukuludest ning paberitootjate kulutusi mõjutav olulisim tegur on paberimassi hind, mis moodustab vähemalt 50 % kaetava paberi tootmiskuludest ja on väga kõikuv. 1996. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni paberimassi hindades igakuiselt toimunud liikumine näitab, et need võivad igakuiselt kõikuda kuni 28 %.

(157) Kuna paberimass võib moodustada vähemalt 50 % kaetava paberi tootmiskuludest, avaldavad kõik paberimassi hinna kõikumised märgatavat mõju nii isekopeeruva paberi kui ka termopaberi tootmise kogukuludele.

(158) Selles osas näitab koostööd teinud kasutajate esitatud teave, et põhitooraine hindade kõikumine kajastub kaetava paberi hindades. Kättesaadav teave näitas, et isegi 12 % suurune hinnakõikumine võib suurel määral kanduda üle klientidele kehtestatavatele hindadele.

(159) Seepärast leitakse, et kavandatavate dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega kaasnev võimalik mõõdukas hinnatõus ei ohusta tõenäoliselt asjaomaste kasutajate majandustegevust.

b) Tarneallikate arvu piiramine

(160) Ühe kasutaja väitel piirab dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine ühenduses asuvatele kasutajatele kättesaadavate tarneallikate arvu, kõrvaldades või vähendades seega ühenduses valitsevat konkurentsi.

(161) Uurimine on näidanud, et kuna ühenduse tootmisharu ei suuda rahuldada kogu ühenduse turu nõudlust, kaasneb dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega kõige tõenäolisemalt mustade värvimoodustajate mõõdukas hinnatõus ühenduses, mitte Jaapanist pärineva impordi täielik väljajätmine ühenduse turult. Peale selle on ühenduse tootmisharu ja Jaapani alternatiivseks tarneallikaks Ameerika Ühendriigid.

(162) Seepärast leitakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise tulemusel ei vähene tõenäoliselt ühenduses asuvatele kasutajatele kättesaadavate tarneallikate arv. Selle asemel võib dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmine viia eelkõige vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi tekitatava märkimisväärse kahju tõttu lähemas tulevikus ühenduse ainsa mustade värvimoodustajate tootja turult lahkumiseni, mis omakorda vähendab tarneallikate arvu ühenduses.

c) Ühendusest väljapoole suunduva ekspordi konkurentsivõime vähenemine

(163) Ühe kasutaja väitel ohustab dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine tema ühendusevälist eksporti, sest ühendusest väljaspool asuvate konkurentide kuludega võrreldes tema kulud suurenevad.

(164) Esiteks leiti, et ühenduse mustade värvimoodustajate turul valitseva ägeda konkurentsi tõttu on nende hind ühenduses märkimisväärselt madalam kui teistel põhilistel paberitootjate turgudel, st Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis. Seetõttu hangivad isekopeeruva paberi ja termopaberi ühendusevälised tootjad musti värvimoodustajaid hindadega, mis võivad olla ühenduses asuvate kasutajate makstavatest hindadest kuni 20 % kõrgemad. Teiseks tuleks märkida, et dumpinguvastaseid tollimakse ei pea tasuma seestöötlemise korra alusel imporditava toote eest või need makstakse tagasi toote reeksportimisel sellisena või muu toote koostisosana.

(165) Seepärast ei ole eespool öeldut silmas pidades tõenäoline, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise tõttu väheneb ühenduses asuvate kasutajate konkurentsivõime eksporditurgudel.

5. Mõju konkurentsile ühenduse turul

(166) Algmääruse artikli 21 lõike 1 kohaselt pöörati erilist tähelepanu vajadusele kaotada kahjustava dumpingu kaubandust moonutav mõju ja taastada tõhus konkurents ühenduses.

(167) Mustade värvimoodustajate maailmaturu struktuuri osas leiti, et seal tegutseb kolm põhilist tootjariiki: Euroopa Ühendus, kus ainus tootja on Ciba; Jaapan, kus teadaolevalt on neli mustade värvimoodustajate tootjat; Ameerika Ühendriigid, kus teadaolevalt on kolm vaatlusaluse toote tootjat (neist kaks on kahe põhilise Jaapani eksportiva tootja tütarettevõtjad ja üks on sõltumatu tootja).

(168) Ciba toodab ühenduses nii musti kui ka värvilisi värvimoodustajaid. Uurimisperioodil oli tema turuosa 36,5 %, kusjuures vaatlusaluse toote impordi turuosa oli 43,4 % ja Ameerika Ühendriikidest pärineva impordi turuosa 20,1 %. Tuleks märkida, et umbes 15 % Ameerika Ühendriikidest pärinevast impordist toodavad kahe põhilise Jaapani eksportiva tootja Ameerikas asuvad tütarettevõtjad. Ühendus, mille mustade värvimoodustajate turg on maailma suurim (38 % mustade värvimoodustajate hinnangulisest kogutarbimisest maailmas), on impordile väga avatud (import moodustab umbes 64 % kogutarbimisest).

(169) Jaapanis langeb 70 % tootmisvõimsusest kahe tootja arvele, kes on põhilised ühenduse turule eksportijad. Jaapani mustade värvimoodustajate turg on ühenduse ekspordile suurel määral suletud, sest isekopeeruva paberi tootmisel kasutatakse mustade värvimoodustajate asemel värvilisi värvimoodustajaid ning ühenduse tootmisharu ei saa toodet ODB-2 patendipiirangute tõttu eksportida. Seetõttu musti värvimoodustajaid Jaapanisse ei impordita.

(170) Ameerika Ühendriikides on suurim tootmisvõimsus (üle 50 %) kahe põhilise Jaapani tootja tütarettevõtjatel. Ameerika turgu iseloomustab mustade värvimoodustajate impordi suhtes kohaldatav kõrge tollimaksumäär (11,6 %). Peale selle on Jaapani eksportija tütarettevõtjal tänu Ameerika Ühendriikide kohaliku tootja hangetele pikaajaline tarneleping suurima Ameerika kasutajaga, kelle arvele langeb 40–50 % mustade värvimoodustajate turust Ameerika Ühendriikides. Seetõttu on impordi osa Ameerika Ühendriikide turul ainult 17 %.

(171) Kokkuvõtteks leitakse, et ühenduse turul on impordi osa suurim ja hinnad maailmaturu madalaimad. Huvitatud osaliste esitatud teabe kohaselt olid Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis kehtivad hinnad uurimisperioodil ühenduses kehtivatest hindadest üle 20 % kõrgemad.

(172) Ühenduse turu konkurentsiolukorra kohta näitas uurimine, et vaadeldaval perioodil vähenes ühenduse tootmisharu turuosa märkimisväärselt ja kasvas vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordist tingitud kahju. Kaotatud turuosa läks ebaõiglase kaubanduspraktika tulemusel üle põhiliselt vaatlusalusele tootele. See on eriti tõsine, arvestades Jaapani eksportivate tootjate Jaapanist või Ameerika Ühendriikidest pärineva ekspordi turuosa ühenduses.

(173) Dumpinguvastaste meetmete vastuvõtmisega suudetakse tõenäoliselt tagada ühenduse tootmisharu püsimajäämine turul, mis aitab kaasa konkurentsi tekitamisele. Teiselt poolt ei ole ühenduse tootmisharu piiratud võimsust ja kasutajate ostujõudu arvestades tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine sulgeb ühenduse turu vaatlusaluse toote impordile.

(174) Kui dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestata, lahkuks ühenduse tootmisharu tõenäoliselt kõnealuselt turult, vähendades ühenduses valitsevat konkurentsi. Nagu põhjenduses 134 nimetatud, ei tule ühenduse tootmisharu tõenäoliselt turule tagasi, sest sellega kaasnevad suured kulutused.

(175) Seepärast leitakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine taastab tõenäoliselt tõhusa konkurentsi, tagades kõigile ettevõtjatele võrdse mänguruumi ja võrdsed konkureerimisvõimalused.

6. Järeldus ühenduse huvide kohta

(176) Ühenduse tootmisharu kohta leiti, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine avaldaks selle olukorrale soodsat mõju, sest hinnad tõuseksid ja tasuvus taastuks. Kui meetmeid ei kehtestata, võib ühenduse tootmisharu enda negatiivset tasuvust arvestades tegevuse lähemas tulevikus lõpetada.

(177) Tollimaksude kehtestamine ei avalda tõenäoliselt märkimisväärset negatiivset mõju importijatele/hulgimüüjatele, arvestades mustade värvimoodustajate piiratud osa nende üldises kaubandustegevuses.

(178) Kasutajate olukorrale avaldaks dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine üksnes piiratud mõju, arvestades mustade värvimoodustajate piiratud osa nende üldkuludes, toorainehindade kõikumise võimalikku mõju paberitoodete hindadele ning alternatiivse tarneallika, st Ameerika Ühendriikide olemasolu. Peale selle peaks dumpinguvastaste meetmete kehtestamine soodustama heade kaubandustavade taastamise kaudu tihedamat konkurentsi ühenduse mustade värvimoodustajate turul.

(179) Eespool loetletud põhjusi arvesse võttes leiab komisjon, et ühenduse huvide seisukohalt ei ole käesoleval juhul mingeid kaalukaid põhjusi dumpinguvastased meetmed kehtestamata jätta.

H. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(180) Lõpliku tollimaksu määra kindlaksmääramisel võeti arvesse tuvastatud dumpingutaset ning ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(181) Leiti, et kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajalik tollimaksumäär peaks võimaldama ühenduse tootmisharul katta tootmiskulud ja saada mõistlikku müügikasumit. Leiti, et on asjakohane lähtuda 7 % suurusest käibepõhisest kasumimarginaalist, võttes nõuetekohaselt arvesse ühenduse tootmisharu tõenäolist tasuvusmäära kahjustava dumpingu puudumisel. See tasuvusmäär määrati kindlaks, lähtudes sõltumatu osalise koostatud aruandes avalikult kättesaadavatest andmetest mitme spetsiaalkeemiatoodete valdkonnas tegutseva Euroopa äriühingu kasumimarginaali kohta.

(182) Yamamoto väitel piisas Mitsui kontserni esitatud teabest konkreetse järelduse tegemiseks kahjumarginaali kohta. Mitsui kontserni esitatud teave sisaldas üldteavet kontserni kuuluvate äriühingute ning nende ostuhindade ja edasimüügi kohta ühenduse turul. Yamamoto väitel piisas sellest teabest individuaalse ekspordihinna ja individuaalse kahjumarginaali kindlaksmääramiseks, sest kogu tema müük ühendusse toimus Mitsui kontserni kaudu. Vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 4 teavitati äriühingut Yamamoto ja eespool nimetatud äriühinguid, et esitatud teave oli ebapiisav, ning neile anti võimalus esitada täiendavad selgitused. Äriühing Yamamoto ja Mitsui kontsern esitasid puuduste kohta parandused Mitsui kontserni vastustes ning deklaratsioonides, mis käsitlevad Yamamoto ja Mitsui & Co. Ltd (edaspidi "Mitsui (Jaapan)") suhet ning Mitsui (Jaapan) rolli Yamamoto toodete ainsa eksportijana. Yamamoto ei nõustunud siiski vastama küsimustike põhiosale, milles taotleti teavet eksportiva tootja äriühingu struktuuri, toodangu, ühendusse suunduva eksportmüügi, omamaise müügi ja tootmiskulude kohta.

(183) Leitakse, et kuna tootja keeldus koostööst, ei saanud tema kohta konkreetset järeldust teha. Ehkki oli võimalik kindlaks teha, et Mitsui kontserni kuuluvad äriühingud esitasid täielikud ja täpsed andmed mustade värvimoodustajate müügi kohta ühenduse turul, ei saanud toodangut, äriühingu struktuuri ja müüki käsitlevate andmete puudumise tõttu kindlaks teha, kas Mitsui kontserni teatatud müük hõlmas Yamamoto kogu ühendusse suundunud müüki. Yamamoto poolt Jaapanis toodetud musti värvimoodustajaid oli võimalik ühendusse eksportida ka teiste kanalite kaudu kas otse või seotud isikute vahendusel. Yamamoto võib olla seotud teiste musti värvimoodustajaid Jaapanist ühendusse eksportivate tootjate ja/või hulgimüüjatega, mis tähendab, et tuleb kindlaks määrata kontserni ühtne ekspordihind ja individuaalne kahjumarginaal. Seetõttu ei saa asjakohaste andmete puudumise tõttu teha lisaks dumpingumarginaali käsitlevale järeldusele konkreetset järeldust ka kahjumarginaali kohta.

(184) Eespool öeldut silmas pidades käsitletakse äriühingut Yamamoto käesoleva dumpinguvastase menetluse raames koostööst keeldunud eksportiva tootjana ning seepärast ei määratud kindlaks tema individuaalset kahjumarginaali.

(185) Kahju kõrvaldamist võimaldavad tasemed määrati kindlaks toodete ODB-1 ja ODB-2 alusel, võrreldes mõlema musta värvimoodustaja liigi puhul mõistlikku kasumimarginaali sisaldavaid ühenduse tootmisharu tootmiskulusid ning sama liiki vaatlusaluse toote müügihinda kasutaja tasandil. Kahjumarginaal ehk võrdlusel saadud vahe protsendimäärana asjaomase impordi CIF-väärtusest oli keskmiselt 18,9 %.

2. Lõplike dumpinguvastaste meetmete vorm ja tase

(186) Kuna leiti, et kahjumarginaal on dumpingumarginaalist madalam, peaks kehtestatav lõplik tollimaks vastama algmääruse artikli 9 lõike 4 alusel kindlaks määratud kahjumarginaalile.

(187) Dumpingut ja sellest tulenevat kahju käsitleva järelduse alusel tuleks Jaapanist pärinevate mustade värvimoodustajate impordi suhtes kehtestada 18,9 % suurune lõplik väärtuseline tollimaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Jaapanist pärineva ja CN-koodi ex29322980 (TARICi kood: vt lisa) alla kuuluvate mustade värvimoodustajate impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Käesolevas menetluses käsitletakse musta värvimoodustajana keemilist värvimoodustajat, mis isekopeeruva paberi või termopaberi katmisel tekitab paberil musta kujutise, ilma et seda oleks vaja segada muude värvimoodustajatega, ning on järgmise fluoraanistruktuuriga:

+++++ TIFF +++++

Asendajad R1 ja R2 võivad olla identsed või erinevad ning need valitakse asendusega või asendamata alküül- või arüülrühmade hulgast. Need võivad olla osa ringstruktuurist. Asendaja R3 on vesinik, asendusega või asendamata alküül-, arüül- või alkoksürühm või halogeen. Asendajaks R3 on tavaliselt metüül- või klororühm. Asendaja R4 valitakse asendusega või asendamata monoarüülaminorühmade hulgast. Kui asendaja R3 on vesinik, peab asendaja R4 olema asendusega monoarüülaminorühm. Asendajateks R1, R2 ja R4 ei tohi olla vesinik. Asendajaks R5 on vesinik või halogeen, tavaliselt vesinik. Teadaolevate mustade värvimoodustajate loend on esitatud lisas.

3. Lõikes 1 osutatud toote suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaks on 18,9 % vabast netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist.

4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 9. oktoober 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

H. Védrine

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 905/98 (EÜT L 128, 30.4.1998, lk 18).

[2] EÜT L 213, 24.7.1999, lk 2 ja 3.

[3] EÜT C 94, 1.4.2000, lk 5.

[4] Need vastused esitasid Jaapani äriühing Mitsui & Co. Ltd ja sellega seotud importijad (Mitsui & Co. Deutschland GmbH, Mitsui & Co. UK plc, Mitsui & Co. España SA, Mitsui & Co. Scandinavia AB (Sweden) ja Mitsui & Co. France SA) (Mitsui kontsern). Teatati, et Mitsui & Co. Ltd tegi ostud äriühingult Yamamoto.

[5] Vt komisjoni 30. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2172/93, millega kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärineva etanoolamiini impordi suhtes ajutised dumpinguvastased tollimaksud (EÜT L 195, 4.8.1993, lk 5) ja nõukogu määrus (EÜ) nr 229/94 (EÜT L 28, 2.2.1994, lk 40).

[6] 1996.–1998. aasta hinnad ei hõlma toodet Black 15, sest ükski kasutaja ei esitanud andmeid selle tooteliigi impordi kohta. Uurimisperioodi keskmine hind, mis ei hõlma toote Black 15 hindu, on 20,28 eurot/kg.

[7] Kasutajad esitasid teavet Jaapanist pärineva Black 15 impordi kohta ainult uurimisperioodil, mitte aastatel 1996–1998. Seetõttu ei saanud kindlaks teha kõnealuse tooteliigi hindade arengut.

[8] Tegelikud andmed on konfidentsiaalsuse kaalutlustel indekseeritud.

[9] Tegelikud andmed esitatakse konfidentsiaalsuse kaalutlustel suurusjärguna.

[10] Tegelikud andmed esitatakse konfidentsiaalsuse kaalutlustel suurusjärguna.

[11] Tegelikud andmed esitatakse konfidentsiaalsuse kaalutlustel suurusjärguna.

[12] Tegelikud andmed esitatakse konfidentsiaalsuse kaalutlustel suurusjärguna.

[13] Tegelikud andmed esitatakse konfidentsiaalsuse kaalutlustel suurusjärguna.

--------------------------------------------------

LISA

Kaubanduslik kirjeldus | CASi registri-number | Keemiline kirjeldus | TARICi koodid |

Black 15 | 36431-22-8 | 3-(dietüülamino)-6-metüül-7-(2,4-dimetüülfenüülamino)fluoraan | 2932298035 |

Black 100 | 68134-61-2 | 3-(dietüülamino)-7-(3-trifluorometüülfenüülamino)fluoraan | 2932298060 |

Black 303 | 92814-52-3 | 3-(N-etüül-N-isopentüülamino)-7-(2-klorofenüülamino)fluoraan | 2932298060 |

Black 305 | 129437-78-5 | 3-(dipentüülamino)-6-metüül-7-aniliinfluoraan | 2932298060 |

Black 500 | 93071-94-4 | 3-[N-etüül N-(3-etoksüpropüül)amino]-6-metüül-7-aniliinfluoraan | 2932298060 |

CF-51 | 102232-11-1 | 3-(N-tetrahüdrofurfurüül-N-etüülamino)-6-metüül-7-aniliinfluoraan | 2932298060 |

ETAC | 59129-79-2 | 3-(N-etüül-N-p-tolüülamino)-6-metüül-7-aniliinfluoraan | 2932298040 |

Fuji Black | 85443-45-4 | 3-(dietüülamino)-6-kloro-7-aniliinfluoraan | 2932298060 |

ODB | 29512-49-0 | 3-(dietüülamino)-6-metüül-7-aniliinfluoraan | 2932298060 |

ODB-2 | 89331-94-2 | 3-(dibutüülamino)-6-metüül-7-aniliinfluoraan | 2932298060 |

ODB-7 | 151019-95-3 | 3-(dietüülamino)-6-metüül-7-(3-metüülfenüülamino)fluoraan | 2932298060 |

PSD 150 | 55250-84-5 | 3-(N-metüül-N-tsükloheksüülamino)-6-metüül-7-aniliinfluoraan | 2932298050 |

PSD 300A | 92409-09-1 | 3-(N-metüül-N-propüülamino)-6-metüül-7-aniliinfluoraan | 2932298030 |

PSD 184 | 95235-29-3 | 3-(N-etüül-N-isobutüülamino)-6-metüül-7-aniliinfluoraan | 2932298045 |

S 205 | 70516-41-5 | 3-(N-etüül-N-isopentüülamino)-6-metüül-7-aniliinfluoraan | 2932298010 |

TH 107 | 82137-81-3 | 3-(dibutüülamino)-7-(2-klorofenüülamino)fluoraan | 2932298025 |

Muud mustad värvimoodus-tajad | | | 2932298060 |

--------------------------------------------------